Kolmapäevane saade läheb eetrisse Prantsusmaalt, Euroopa Parlamendi Strasbourgi raadiostuudiost.

Taas on tõusnud päevakorda üks palju kõneldud teema -- omavalitsuste rahamured.

Neljapäeval on "Reporteritunni" keskmes järgmise aasta riigieelarve eelnõu.

Tänavu kevadel sai valdavaks seisukoht, et liiklusvahendi juhtimisõiguse tervisetõend tuleb autojuhi vanusest n-ö lahti siduda ja võtta aluseks juhi terviseriskid.

Viimastel aastatel lähevad sajad Tartu põhikoolilõpetajad mõnda Tartu lähedal asuva omavalitsuse gümnaasiumisse. Samas tulevad Tartusse sajad kaugemate paikade põhikoolilõpetajad.

Kõik tervishoiujuhid on üksmeelsed selles, et kvaliteetne arstiabi peab igale Eesti elanikule kättesaadav olema.

Kas ja millises mahus peaks Eesti elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu toetama Eestisse meretuulepargi rajamist, on sügisel 2024 kujunenud kuumaks aruteluteemaks.

Neljapäeval heidame pilgu Eesti riigi järgmiste aastate kaitsekuludele.

Kolmapäeval kell 14.05 algavas saates võtame kokku tänavu esimest korda toimunud e-rehkenduse. Selgub, kes vastasid kõige kiiremini ja õigemini 12 e-rehkenduse küsimusele ning vaatame need ka koos ülesannete koostajatega läbi.

Uute autode müük Euroopa Liidus kidub, olles Euroopa Autotootjate Assotsatsiooni (ACEA) andmetel endiselt 18% madalam, kui pandeemia-eelsel ajal, aastal 2019.

Neljapäeval on eetris lõppeva kuu poliitikaelu kokkuvõttev opositsioonitund.

Uue hooaja esimeses maasaates vaatame tagasi seljataha jäänud suvele.

Neljapäevases "Reporteritunnis" on teemaks taas majandus. Lisaks Eesti asjadele, meie kesisele konkurentsivõimele, hoogu antavale inflatsioonile ja nö suurele pildile võtame fookusesse Euroopa Liidu konkurentsivõime värskete raportite valguses.

Meie terviseökonomistid on aastaid rõhutanud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab põhjalikku reformi. Selle asemel oleme nüüd takerdunud visiiditasu, voodipäevatasu ja retseptiravimite kallinemise arutellu.

Viimastel kuudel on räägitud palju kliimakindla majanduse seadusest. Rahulolematust kostub nii keskkonnaühendustelt kui ka ettevõtjatelt.

Teiste ministeeriumide hulgas otsib haridus- ja teadusministeerium palavikuliselt kärpekohti, et nn nulleelarvega ažuuri saada. Laiemat kõlapinda on saanud plaan kärpida Hiiumaa ametikooli õppekavu ja kolida kool Suuremõisa lossist mujale.

Sel sügisel algas järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele seni vene keeles õpetanud koolide alg- ja põhikooliastmes, tänavu hakkasid eesti keeles õppima 1. ja 4. klasside õpilased.

Valitsus peab loetud nädalate jooksul otsustama, kuidas tõsta ettevõtjate makse. Laual on endiselt mõte maksustada kasumeid, aga ka plaan, et tõsta tööjõumakse.

Kuidas märgata koolistressis, endassetõmbunud või söömishäiretega last, kui ta seda ise eitab ja varjab?

Kui kaua veel peavad Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised maksma elektri eest märksa kõrgemat hinda kui makstakse Soomes?

Lähenev sügis ja alanud riigieelarve koostamise periood on Eesti poliitikaelu muutnud taas põnevaks.

Neljapäeval jõuab eetrisse selle kevade viimane "Reporteritund". Külas on opositsioonierakondade esimehed Urmas Reinsalu Isamaast, Martin Helme EKRE-st ja Mihhail Kõlvart Keskerakonnast.

Valimistel on tagajärjed ja kuigi seitsmest Euroopa Parlamendi Eesti poolsest liikmest vahetus vaid üks, on üks erakond pooldumises, teine vajumas valimiskünnisest läbi ja kolmas närvilises siseheitluses.

Arutelu, kas lääneriikide, sealhulgas Eesti kaitseväelased võiksid Ukraina pinnal sealseid vägesid välja õpetada, lõhkekehasid kahjutuks teha või logistikaga aidata, on kolimas turvaruumidest avalikkuse ette.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägivad riigikogu koalitsioonierakondade parlamendifraktsiooni esimehed.

Elav arutelu Estonia ooperimaja juurdeehituse üle on jätnud Tallinna Linnahalli saatuse hoopis varju.

Tööstustoodang kahaneb endiselt. Riigieelarve on tulevastest kärbetest hoolimata suures puudujäägis. Kas keskpanga intressikärped võivad hoogu anda inflatsioonile?

Igal kevadel tekib peredes küsimus selle kohta, et laps tahaks suvel tööle minna ja taskuraha teenida, aga täpselt ei teata, kui vanalt kui pikki tööpäevi tohib teha ja kas on kindel, et ta kokkulepitud töötasu ikka täies mahus kätte saab.

Eestis saab kopsuvähi diagnoosi 800 inimest aastas, 600 inimest aastas kaotab sellele haigusele elu.

Ehkki praegu näib õpetajahariduse fookuses olevat eesti keelt valdavate õpetajate leidmine, on murekoht mujal. Nimelt tuvastas riigikontrolli audit, et veerandil munitsipaalkoolides loodus- ja täppisteadusi õpetavatel õpetajatest ei ole nõutavat kvalifikatsiooni.

1. mail 2024 tähistame 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus? Mil moel on 20 aastaga muutunud Eesti, mil moel Euroopa Liit?

Võtame jutuks seitsme peaga lohe ehk aina paisuva bürokraatia.

Kuidas teeks opositsioon riigi rahaasjad korda? Mida arvata riigikogu muutunud töökultuurist? Mis saab automaksust ja agressorriikide kodanike valimisõigusest?

Tervisekassa tuleva aasta eelarves on 150 miljonit eurot puudu ainuüksi selleks, et arstiabi tänasel tasemel hoida. Paremast teenusest kõnelemata.

Teeme juttu järgmisest aastast Eesti riigieelarve seisu parandama hakkavast automaksust.

Mis saab esialgse otstarbe kaotanud avalikest hoonetest edasi? Näiteks siis, kui riik või omavalitsus ei leia ostjat? Või kui leiab, aga uus omanik laseb hoonel laguneda?

Ülemistel kerkib Rail Balticu reisiterminal, mitmel pool on valminud uue kiirraudtee viaduktid ja ökoduktid. Tänavu algab ka ulatuslik põhitrassi ehitus.

Miks peaks Venemaa ja Valgevene kodanikud jätma Eestis juba järgmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisõiguseta? Millised probleeme see lahendab ja milliseid võimalikke probleeme juurde toob?

Mitmes Euroopa ja maailma riigis saab vabatahtlikult - juhuks, kui inimene ei saa trauma või haiguse tagajärjel ise oma elu üle enam otsustada - varem vormistada elulõpu tahteavalduse.

Kas tavalise Tallinna elaniku jaoks ka midagi muutub, kui Keskerakonna kukutamise järel hakkab linna juhtima uus võimuliit?

Lõppeva kuu Eesti poliitikas võtab kokku "Opositsioonitund".

Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan võtta põhikoolijärgne haridus, nii gümnaasiumi- kui kutseharidus riigi korraldada, lahendab ühe suure probleemi: omavalitsustel poleks siis enam selles vallas sõnaõigust. Praegu veel on ja mitmes vallas peetakse vapraid võitlusi kogukonna südameks oleva väikegümnaasiumi nimel.

Eesti majanduses on märgata kevade saabumisega esimesi positiivseid märke. Kas suur kriis hakkab selleks korraks läbi saama?

Valitsus kavandab suuremahulist uut toetusskeemi, eesmärgiga mitmekordistada Eesti taastuvelektritoodang, toetuse mõjul peaks kerkima ka Eesti esimene suur meretuulepark.

Tänavu 17. korda toimunud e-etteütluse võtavad kokku etteütluse meeskonnaliikmed, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee ja Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan.

Aastal 2019 valitud Euroopa Parlamendi koosseisu volituste lõpuni on veel vaid mõni kuu ning lõpusirgel on ka mitmete Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktide menetlus.

Neljapäevases "Reporteritunnis" teeme juttu ühistranspordi rahahädast ja sellest, kuidas seda muuta nii, et tulevikus oleks see arvestatav alternatiiv sõiduautodele.

Sõda Ukrainas näitab, kui oluline on kaitsta elanikkonda pommirünnakute, korrusmajades puhkevate tulekahjude ja varingute eest.

Kuidas leida Eestis tasakaal põllumajandustootmise ja keskkonnahoiu, toidu varustuskindluse tagamise ning kliimaeesmärkide täitmise vahel?

Veebruar hakkab lõppema ning taas on põhjust kokku võtta lõppev kuu Eesti poliitikas.

Terve veebruarikuu on eeskätt liikumispuude ja nägemispuudega inimesed rääkinud, miks Tallinna linnavalitsuse plaan sotsiaaltransport ümber korraldada puudega inimeste olukorda halvendab.

Häädemeeste Keskkool asub Pärnust 41 kilomeetri kaugusel. Kuna gümnaasiumiastmes õpib vaid 36 õpilast, on Häädemeeste nende koolide seas, kelle puhul haridusministeerium soovitab kaaluda gümnaasiumiastme sulgemist.

Esmaspäeval algasid Tartus haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, mis peaks sõnastama õpetajate karjäärimudeli, töötingimused ja palgakokkuleppe.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla poliitilise soovi pakkuda inimestele personaalset riiki. Mis see isiklik riik on ning kas inimesed ja ka ettevõtted seda sellisel kujul üldse vajavad? Millised on meie digitaalse riigi puudused ning mida peaks ja mida võiks parandada?

Kes on need inimesed, kes päevast päeva Häirekeskuses hädaabikõnesid vastu võtavad või Ohvriabi või hingehoiutelefonidel helistajatele nõu annavad? Kuidas on aastatega muutunud see, mille puhul abi otsitakse?

Koit Toome kirjutas Tallinna liikluskorraldust kritiseerivas avalikus postituses: "Imestan, kes kurat selle jama on korda saatnud. Mul käib üks laps koolis, teine lasteaias, lisaks proovid ja trennid, kuhu lapsed on vaja tihti viia. Ma tahan näha seda nupumeest, kes ütleb, mine bussiga, tõuksiga, või jala..."

Tartu on tänavu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast. Kui seni on ajakirjanduses kajastatud peamiselt avapidustusi ja nende hinda, siis mõnevõrra on varju jäänud kultuurisündmused.

Pärast pikki vaidlusi 2020. aasta aprillis seaduseks saanud apteegireformile annab konkurentsiamet nüüd hävitava hinnangu: eesmärgid jäid täitmata, ravimite hulgimüüjate vahel konkurents tekkimata, ravimite hinnakonkurents olemata.

Sügisel alguse saanud kliimaseaduse koostamine on jõudnud poolele teele. "Reporteritunnis" kuulete, mille üle on seni töörühmades arutletud, vaieldud ja kuhu jõutud.

Eesti omavalitsuste võimekus pakkuda inimestele kooli- ja lasteaiakohti ning sotsiaalhoolekande teenuseid on viimastel aastatel kahanenud. Tööealised inimesed lahkuvad aina enam Tallinnasse ja selle lähivaldadesse.

Eesti inimeste tahe oma kodusid energiatõhusaks renoveerida on suur, nõudlus riigi renoveerimistoetuste järele ületab pakkumise.

Võtame koos opositsioonipoliitikutega kokku lõppema hakkava kuu Eesti poliitikas.

"Reporteritund" keskendub Keskerakonna pereheitmise pikaajalistele ja laiapõhjalistele mõjudele.

Viimastel aastatel kuuleme taas paikadest, kus on joogivees üle normi rauda, kus mangaani, kus nitraate ja kolibaktereid.

Neljapäeval tuleb "Reporteritunnis" juttu Eesti riigi rahalisest olukorrast ja sellest, kuidas majandus taas kasvule suunata.

Räägime linnaruumi planeerimisest. Krundi omanik palkab planeerija, omavalitsus annab ehitusloa. Kuidas saab tavakodanik oma linna arengus kaasa rääkida enne, kui valmis planeeringu avalikul arutelul?

Koostamisel on üleriigiline planeering "Eesti 2050", mis seab pikaajalise ruumilise arengu plaani nii valitsusasutustele, omavalitsustele kui ka ettevõtetele ja inimestele - mida ja kuidas saab tulevikus Eesti territooriumile kavandada.

Neljapäeval on "Reporteritunnis" teemaks valitsuse tervis ja muutunud nägemus riigi rahaasjadest.

Kas Venemaa-Ukraina sõja käigust aastal 2024 oleneb kõik?Kuidas mõjutab meie võimekust ohjeldada Putini agressiooni see, kas Donald Trump valitakse tänavu taas USA presidendiks?

Poliitika-aasta on selleks korraks läbi. Kuidas toimuv opositsioonipingil istujatele paistis ja mis on see, mis Eesti poliitikat pikemaks ajaks selle aasta tegudest, seadustest, toimunust saatma jääb?

COVID-19 haigusjuhtude arv kasvab Eestis taas kiirelt, eakate ja riskirühmade vaktsineerituse tase on madal, mõnes maakonnas on vaktsineerimine sisuliselt peatunud, mis toob kaasa haiglaravile jõudvate inimeste hulga kasvu ning täiendava koormuse meditsiinisüsteemile.

Eesti majanduses toimuv on jätmas oma jälge ka Eesti kultuurile. Toimetulekukriisis on inimestel aina kesisemad võimalused käia teatris ja kinos, külastata muusikasündmusi.

Meie igakordne rõõm sellest, et Eesti 15-aastaste baasteadmised matemaatikas on Euroopa tipus, kestab täpselt järgmise suveni, kui põhikooli matemaatika lõpueksamil põrub mõnes koolis veerand kuni kolmandik õpilasi.

Eesti on lähemal kui kunagi varem tuumajaama rajamist võimaldavale poliitilisele otsusele.

Euroopa Komisjoni aastal 2021 esitletud kliimapaketi "Eesmärk 55" ("Fit for 55") peamised õigusaktid on pärast pikki arutelusid liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt sügiseks 2023 heaks kiidetud.

Novembrikuu oli Eesti poliitikas tormiline ja märksõnadeks on taas koostööpuudumine ja obstruktsioon.

Kas tulevikus peavad pesumasin ja tolmuimeja kauem vastu? Kas kodumasinaid on võimalik ja taskukohane garantiiaja lõppedes ka parandada? Kas McDonaldsis ja samalaadsetes toidukohtades tuleb ühekordsete toidunõude asemel tarvitusele võtta korduskasutatavad?

Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 2,6 protsendilist majanduslangust. Samal ajal on enam kui kahekordistunud nende inimeste hulk, kes ei ole võimelised end ära elatama ehk elavad absoluutses vaesuses.

Valitsuskoalitsioon kaalub riigieelarve ja sellega seotud seaduste usaldusega sidumist. See tähendab, et Eesti saaks esimese riigieelarve, mida parlament sisuliselt arutada ei saagi.

Kolmapäevases "Reporteritunnis" nõuame selgust selles, mida tähendab lause "võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast".

Räägime veemajandusest ja veekeskkonnast. Vesi, vee kättesaadavus ja selle kvaliteet mõjutab kogu ühiskonda, ettevõtlust ja iga inimest ning vesi ei ole iseenesestmõistetav ka Eestis, kus seda tundub esialgu olevat palju ja heas kvaliteedis.

Neljapäeval annab "Reporteritunnis" pikema intervjuu Tartu linnapea Urmas Klaas. Teeme juttu Tartu asjadest ja räägime, miks Tartu riigi vastu kohtusse läheb.

Aastaid on Eestis püütud prügi või jäätmeid paremini kokku koguda ja taas kasutusse võtta, kuid statistika näitab, et Euroopa Liidu seatud eesmärkidest oleme veel kaugel. Ja see võib tähendada, et meie riiki võivad ees oodata trahvid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb jutuks vihakõne ehk vaenukõne seadus.

Oktoobri lõpus saatis haridusministeerium vene õppekeelega koolidele eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava näidise. Sellega astuvad koolid ja koolipidajad konkreetse sammu ühtse eesti kooli rakendamise pikal teel.

Oktoobrikuu Eesti poliitikas hakkab lõppema, aeg on see võtta kokku koos opositsioonipoliitikutega.

Saates käsitleme kavandatava automaksu mõjusid liikuvusele, inimeste toimetulekule, majandusele ja keskkonnale.

Kuidas saavutada eesmärk, et Eestis saaks igal pool eesti keeles suhelda? Eeskätt teeninduses, arsti juures, kohalikus omavalitsuses...

Riigikontroll hoiatab ohu eest, et Eesti ei jõua enne aasta lõpul saabuvat tähtaega täielikult ära kasutada eelmise eelarveperioodi euroraha. Samal ajal ei ole uue eelarveperioodi 2021-27 toetuste kasutuselevõtt läinud loodetud tempos, kuigi just praegu võiks euroraha kiire kasutuselevõtt aidata meid majanduslangusest välja tulemisel.

Kas vastaseis parlamendis püsib või on tänaseks koalitsioon ja opositsioon mõõduvõtmised ära pidanud?

Äsjane sügistorm puudutas väga paljusid peresid üle Eesti, kahju said hooned, autod, paadid.

Neljapäeval vaatab "Reporteritund" otsa sellele, kuhu kadus raha ja kas eelarve on päriselt katki, nagu väidavad mõned valitsusliikmed.

Süveneva dementsusega haige kodus hooldamist on raske võrrelda millegagi, mis oleks veel hullem. Nii ütleb saates Eesti tunnustatumaid neurolooge dr. Katrin Gross-Paju.

Neljapäeval annab Vikerraadiole intervjuu president Kersti Kaljulaid. Juttu tuleb Eesti demokraatia tervisest.

Eelmisel aastal kehtestati Tallinnas vaid 15 detailplaneeringut. Miks sajad planeeringud pealinnas lõputult venivad, pärssides nõnda elamuehitust ning suunates uut kodu otsivaid peresid kolima Tallinnast ära Harjumaa valdadesse?

Neljapäeval on eetris septembrikuine opositsioonitund. Räägime peaministri abikaasa idavedude skandaali mõjudest, riigi rahaasjadest ja sellest, mis saab Eesti inimeste sissetulekutest, Eesti konkurentsivõimest ja arutame, millised oleksid alternatiivid.

Aastad lähevad, aga erivajadustega inimeste puude raskusastme määramine ja igakordne tõestamine põhjustab sama palju vastuolusid kui varem.

Kui kaua veel peavad Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised maksma elektri eest kõrgemat hinda, kui üle lahe Soomes?

Võtame luubi alla Eesti majanduses toimuva.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esineb kolmapäeval Strasbourgis oma viimase aastakõnega "Olukorrast Euroopa Liidus" selle Euroopa Parlamendi koosseisu ees.

Tuleva aasta sügisel on kogu alusharidus, osaliselt ka algharidus eestikeelne. Lätis tehti üleminek juba aastaid tagasi ära, meil vindub, eeskätt pealinnas ja Ida-Virumaal.

Neljapäevases "Reporteritunnis" vaatame taas otsa hooldusreformile.

Kes on Venemaal tegutsevad Eesti ettevõtjad ja miks nad sealt ära ei tule? Kas Venemaal saab rikkaks või välditakse seal, pea õlgade vahel, ettevõtte pankroti?

Uus poliitikahooaeg on käivitunud enne selle ametlikku algust.

Neljapäeval läheb eetrisse selle hooaja viimane opositsioonitund ja seda põhjusel, et parlament on otsustanud suures saalis töötamise septembri keskpaigani pausile panna.

Haridus- ja teadusministeerium peab leidma põhimõtteliselt uue tee, kuidas venekeelses põhikoolis õpetajate eesti keele oskust ja eestikeelse õpetuse taset tõsta, kui tahame ühtse eesti kooliga õnnestuda.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu esindusdemokraatiast ja demokraatiast valimiste vahelisel ajal.

Kas tehisintellekt on oht või võimalus? Näiteks reaalajas automaatne näotuvastus avalikes kohtades - peaks see olema õiguskaitseorganitele keelatud või teatud juhtudel, kasvõi terroriaktide ennetamiseks lubatud? Kuhu soovib piiri tõmmata Euroopa Liidu kodanikke esindav Euroopa Parlament?

Nagu jaanieelsel ajal ikka, näeme praegu linnapildis pidulikes rõivastes ja lillesülemitega gümnaasiumilõpetajaid.

Nädalatagune Eesti Ekspress kirjutas SA Liberaalne Kodanik tegevusest. Taas on alanud debatt teemal, kas ja kuidas sellist poliitilist mõjutust saab ja peaks reguleerima.

Kolme nädala pärast käivitub kaua oodatud ja suur lootusi kütnud hooldusreform, mille peaeesmärk on teha hooldekodu koht keskmise pensioni eest kättesaadavaks.

Värske uuring ütleb, et lähiaastail jääb meditsiini rahastamisest puudu igal aastal vähemalt 200 miljonit eurot. Kust see raha leida ja mis juhtub, kui seda raha ei leita? Milline on eraraha kaasamise võimalus ja kuidas see puudutaks lisakindlustust mittevõtvaid inimesi?

Vabariigi Valitsuse lähiaastate tegevusprogrammi kultuuri-eesmärgid näevad ette eraraha ja erasektori suuremat kaasamist ning Euroopa tugistruktuuride ja rahastuseni jõudmist.

Tormiline maikuu Eesti poliitikas hakkab lõppema. Seda jäävad saatma märksõnad punnseis ja vastasseis.

Soov rajada Sütiste parkmetsa Tallinnas laiad valgustatud terviserajad, läheb risti vastu Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärgiga säilitada seal praegu välja kujunenud rajad ja veel alles jäänud mets.

Parlamentaarsest vastaseisust on saamas erakondadevaheline kriis. Milline on opositsiooni roll ja vastutus, milline koalitsiooni oma?

Neljapäeval räägib "Reporteritund" Euroopa Liidu tervisest.

Valitsuse otsus tõsta majutusasutuste käibemaksu ületuleval aastal üheksalt protsendilt kahekümne kahele on turismisektori hinnangul tehtud kiirustades, mõjusid analüüsimata ja suunab kliendid meie lähinaabrite juurde.

Tallinna linnavalitsus lubab, et linna planeerimine lähtub edaspidi 15-minuti linna kontseptsioonist ja linnas liiklemine on turvaline ja mugav nii lastele kui ka eakatele.

Neljapäeval võtame "Reporteritunnis" luubi alla Kaja Kallase uue valitsuse maksumuudatused.

2008. aastal alguse saanud üle-eestilise koristusaktsiooni "Teeme ära!" talgupäev tuleb tänavu jälle. Kuidas ollakse valmis Pärnu-, Rapla- ja Saaremaal?

Ukraina väga tahab saada Euroopa Liidu liikmeks. Mida Ukraina Euroopa Liitu pääsemiseks tegema peab? Kas Euroopa Liit on Ukraina vastu võtmiseks valmis?

Aprillikuu tõi Eestile uue parlamendikooseisu ja uue valitsuse. Kas nüüd on Eesti kindlamates kätes ja paremini hoitud ning kas riik tehaksegi nüüd päriselt korda?

Kuigi paljud meist koguvad biojäätmeid juba praegu muust prügist eraldi, on 1. juunist alates kõigil Tallinna kinnistuomanikel kohustus panna köögijäätmed eraldi mahutisse ja jäätmevedajale üle anda.

Räägime põhikooli lõpetamisest, gümnaasiumikatsetest ning koolist väljalangemise põhjustest ja tagajärgedest.

Euroopa Parlament kiitis Prantsusmaal Strasbourgis toimunud lõpphääletusel heaks kliimapaketi "Eesmärk 55" südameks olevad õigusaktid, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemi reformi (ETS), süsiniku piirimaksu kehtestamise (CBAM) ja sotsiaalse kliimafondi loomise.

Aprill on veteranikuu ja selle nädala lõpetab veteranipäev, mis tõstab fookusesse kodust kaugel sõjalistel operatsioonidel Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust tugevdanud mehed ja naised.

Tartu Ülikooli valib uuel nädalal järgmise rektori. Tänaseks on peetud mitmeid debatte ja keskendutud ülikoolielu arendamise ja muutmise võimalustele.

Täna räägime veel kord omavalitsuste rahastamisest põhjusel, et terve hulga 2017. aastal haldusreformi aegu liitunud valdade seas, kellest pidid saama finantsiliselt võimekad, investeerimissuutlikud ja varasemast paremaid avalikke teenuseid pakkuvad omavalitsused, on nüüd oma vara müüvaid, koole ja raamatukogusid sulgevaid valdu.

Milline peaks olema Eesti lähikümnendite elektritootmise portfell, et tagatud oleks nii varustuskindlus, keskkonnahoid kui ka taskukohane hind? Milliste valikute ees on ametisse asuv uus valitsus?

Kui nädala eest neljapäeval selgitasid loodavava võimuliidu ees seisvaid väljakutseid võimuliitu moodustavad erakonnad, siis sel neljapäeval on kord opositsiooni jäävate erakondade käes.

Kaks nädalat tagasi tuli Euroopa Parlamendist direktiiv vanemate eluhoonete renoveerimise asjus, et parandada majade soojapidavust ja piirata energiatarbimisega kaasnevat kasvuhoonegaaside saastet.

Mis ootab meid ees järgmisel kütteperioodil? Kas ülikõrged elektri- ja gaasihinnad ning oht gaasinappuseks on Euroopa Liidus möödas?

Millised on Eesti ees seisvad suured probleemid, mida lahendada püütakse? Millised on võimalikud lahendused? Mida tähendab rahapuudus? Kuidas aidatakse inimestel paremini toime tulla ja millised on võimalused, et uus liit ei sünni, sest kokkuleppele ei jõua?

Vihmased kevadilmad ja maagaasi mõningane hinnalangus on börsielektri odavamaks teinud kui universaalteenuse kliendil maksta tuleb.

Euroopa Liit on otsustanud keelustada 2035. aastast uute sisepõlemismootori abil sõitvate autode müügi. Miks me seda teeme?

Keskkonnauuringud näitavad, et õhusaaste tõttu lüheneb keskmine eluiga vähemalt aasta võrra Harjumaal rohkem kui viiesajal, Tallinnas rohkem kui neljasajal ja Ida-Virumaal veidi vähem kui sajaviiekümnel inimesel.

Kuulutame välja e-etteütluse võitjad ja selgitame tänavust teksti.

Kuidas sünnivad Euroopa Liidus otsused? Mil moel jõuti näiteks kokkuleppeni, mille kohaselt aastast 2035 võib Euroopa Liidus müüa ainult nullheitega uusi sõiduautosid, mis sisuliselt tähendab sisepõlemismootoriga autode ajastu lõppu?

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts kutsus hiljuti tõstma nende valimiste peateemaks hariduse. Seda üleskutset jagas ja sellega nõustus ka vabariigi president 24. veebruaril Estonias peetud aastapäevakõnes.

Kolmapäeval kuulete tähelepanekuid kuue maakonnalehe toimetusest.

Märtsivalimiste keskmes on riigi julgeolek. Keegi ei vaidle vastu. Samal ajal panevad vallad rahapuudusel raamatukogusid ja teisi kultuuriasutusi kinni.

Täna on lähema vaatluse all suuremate erakondade sihid tervishoius, nii nagu need valimisprogrammides sõnastatud on.

80 protsenti riigieelarve maksulaekumisest tuleb palkadest. Sestap küsime täna mõne suure ettevõtte ja ühe väiksema pereettevõtte juhilt, kuidas nende valdkonnas läheb ja mida sektor järgmiselt valitsuselt ootab.

Neljapäeval jõuab eetrisse selle riigikogu kooseisu viimane opositsioonitund.

Eesti pensionisüsteem ei ole kestlik, vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on Euroopa Liidu suurimaid.

Laiem ühiskondlik arutelu Eesti metsade kaitsmise ja majandamise teemal sai alguse aastal 2016.

Viimastel päevadel on poliitikud hakanud rääkima kliimaseaduse vajalikkusest. Selgusetuks jääb vaid see, kas see peaks kaitsma loodust või sotsiaalmajanduslike mõjusid.

Juba sellest sügisest laieneb nii põhikoolis kui gümnaasiumiastmes teise võõrkeelena õpitavate keelte valik

Neljapäeval on "Reporteritunni" külaline kaitseminister Hanno Pevkur ja jutuks tuleb kaitseväe vajadus laiendada Nursipalu harjutusväljakut.

Neljapäevane "Reporteritund" võtab jutuks alanud poliitika-aasta: parlamendivalimised, uue koalitsiooni loomise ja erakondade vahelised suhted. Ka selle, kas tuleb duell või toimub demokraatlik vaidlus kõigi erakondade ideede osas.

Eesti riik on asunud elanikkonna kaitseks ja riigi toimepidevuse kindlustamiseks looma keskseid vedelkütuse- ja gaasi-, toidu-, ravimi- ja isikukaitsevahendite varusid.

Eesti on aastaid suurema osa olmejäätmeist põletanud Iru elektrijaamas või siis prügilasse ladestanud. Kuigi juba aastal 2020 pidanuks me ringlusesse võtma poole olmejäätmetest, siis tegelikkuses oleme jäätmetest ringlusesse võtnud umbes kolmandiku, ega ole seda taset aasta-aastalt kergitada suutnud.

Aasta viimane "Reporteritund" on ettevõtluse päralt.

On ju ka varem juhtunud, et aasta lõpus saavad haiglates lepingulised ravimahud otsa või pole apteekides kõiki ravimeid kogu aeg müügil, aga paar nädalat tagasi ilmsiks tulnud laialt kasutusel olevate antibiootikumide puudus rohupoodides ehmatas küll.

Kolmapäeval annab Euroopa Parlament Strasbourgis pidulikult Ukraina rahva esindajatele üle Sahharovi mõttevabaduse auhinna.

Paar-kolm nädalat tagasi rääkisime "Reporteritunnis" pensioni tulumaksuvabastusest, mis uuest aastast suureneb praeguselt 500 eurolt 704 euroni kuus.

Eetrisse jõuab aasta viimane opositsioonitund.

Energiakriisis kasvanud riskide maandamiseks peame looma strateegilise reservi, milles on roll ka põlevkivielektrijaamadel, leiab Elering värskes varustuskindluse analüüsis.

Olukorras, kus majandus kahaneb, hinnatõusud sunnivad säästuplaanile ka jõukamaid inimesi ning kahaneb ka tarbimine, on tööandjad asunud koondama.

Ilma suurema kärata on käima läinud Heateo sihtasutuse haridusjuhtide praktikaprogramm: selles osalevad koolijuhid jätavad pea kolmeks kuuks oma põhitöö ja lähevad mõnda tippettevõttesse juhtimispraktikale.

Neljapäeval võtame taas kokku lõppeva kuu Eesti poliitikas.

Tähelepanu, vanaduspensionärid! Uuest aastast tõuseb pensioni tulumaksuvabastus praeguselt 500 eurolt 704 euroni.

Rahaline abi, tugi energiataristu taastamiseks ja remontimiseks, toidu- ja humanitaarabi jne. Milline on Euroopa Liidu riikide roll abi andmisel?

Lapsed on saanud Nõmme muusikakoolis pilli õppida ja oma muusikuteele aluse panna nüüd juba 70 aastat.

Kas suudame viia liiklussurmade arvu Eestis lähiaastail alla 40 inimese ja raskesti vigastatute hulga alla 330 inimese aastas, nagu näeb eesmärgina ette riiklik liiklusohutusprogramm?

Neljapäeval võtame "Reporteritunnis" luubi alla Eesti linnadevahelise liikuvuse tuleviku.

Riik avaldas üle pika aja uuendatud Eesti maa maksustamishinna. Eesti maa väärtus on juuni lõpu seisuga 32,5 miljardit eurot ehk keskmiselt ligikaudu 8 korda rohkem, kui 21 aasta eest, mil maid viimati üleriigiliselt hinnati.

Värske riigikontrolli aastaraport näeb Eesti tervishoiusüsteemi tulevikku üsna kurbades toonides. Millised on lahendused ja millised soovimatud tagajärjed?

Võtame veel kord kõne alla Riigikogu menetluses oleva peretoetuste seaduse, mis näib vastandavat ühe- ja kahelapselised pered kolmelapseliste peredega.

Kaitstud ja turvaline riik ning ühiskond - see ei ole vaid valitsuse, politsei, kaitseväe ja kaitseliidu ülesanne, vaid nõuab laiemat panustamist.

Taas on aeg kokku võtta lõppev kuu Eesti poliitikas.

Üldhoolekandereformi seaduseelnõu läbis sel nädalal parlamendis esimese lugemise, ilma ühegi vastuväiteta.

Kas 2023. aasta riigieelarve on piisavalt hea ja selle võiks vastu võtta või on parlamendil veel tarvis selle kallal tööd teha?

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pea metropoliit Eugeni taandas end avalikult Moskva patriarh Kirilli sõda õigustavatest seisukohtadest. Selleks korraks on rahu majas, kinnitab Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Saates kuulete kolme eriilmelist lugu, mis salvestatud Saaremaal ja Hiiumaal.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas esmaspäeval Narvas, et komisjon on vastu võtnud õiglase ülemineku territoriaalse kava, mille alusel saab Eesti Euroopa Liidult 354 miljonit eurot põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks energiatootmises Ida-Virumaal.

Esmaspäeval alanud raketirünnakud teispoole rindejoont jäävate Ukraina tsiviilobjektide pihta sunnivad ÜRO põgenikeagentuuri hinnangul taas rohkem inimesi otsima varju nii Ukraina sees kui ka naabermaades.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla Eesti pensionisüsteemi oleviku ja tuleviku.

Valitsuskoalitsioon on seadustamas sihti, et aastal 2030 tuleb Eesti elektrienergia aastasest keskmisest summaarsest lõpptarbimisest 100% katta kohaliku taastuvelektritoodanguga.

September hakkab lõppema ja see annab võimaluse kokku võtta ka Eesti poliitikaelus toimuva.

Tänavu kevadel saatsid Tallinna haiglad tollasele tervise- ja tööministrile ühispöördumise, et Ukrainast sõja eest põgenenud õed ja ämmaemandad saaksid raviasutustes tööd esialgu piiratud õigustega.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu valimisõigusest.

Üldhoolekandereformi esimene etapp peaks käivituma tuleva aasta suvest, eelduseks 57 miljonit eurot lisaraha riigikassast pooleks aastaks.

Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval ettepanekud, mis peaksid elektri- ja gaasihinnad alla tooma ja peatama inflatsioonimootori.

Kolmapäeva ennelõunal peab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Parlamendis oma iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus, mille kesksed teemad on tänavu kõrgete energiahindade langetamine ja Ukraina abistamine.

Peatselt parlamendi menetlusse jõudev tuleva aasta riigieelarve eelnõu on tugevama surve all kui eales varem: palgatõusu nõuavad nii päästjad ja politseinikud kui ka õpetajad ja kultuuritöötajad. Varasemast suuremad maksutulud annavad lootust.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu võimalustest energiat säästa ja energiaarveid väiksemaks muuta.

Saates osalevad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Millised on riigi võimalused elektri hinda kodutarbijatele, aga ka ettevõtetele alandada? Millised võimalused on Eesti riigil algatada ka piiriüleseid reforme, mis muudaks börsireegleid või piiraks süsihappegaasitasu hinda?

Aastal 2024 peaks kava kohaselt algama eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes lasteaedades ning venekeelsete üldhariduskoolide esimestes ja neljandates klassides. Haridus- ja teadusministeerium esitab lähipäevil valitsusele ka plaani ülemineku korraldamiseks.

Kaja Kallase esimene valitsus on lagunenud ja Toompeal peetakse läbirääkimisi Kaja Kallase teise valitsuse sünniks. Kas ja miks see valitsusliit sünnib? Miks lagunes Kaja Kallase valitsus ja miks ta tagasi ei astu?

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks ettevõtluses olevad mured – tarneahelate muutumine, inflatsioon jne.

Euroopa Parlament hääletab sel nädalal "Eesmärk 55" ehk "Fit for 55" kliimapaketi eelnõusid. Hääletuste eel arutletakse, kas Euroopa Komisjoni poolt eelmisel aastal esitatud pakett on kohane ka uues energiajulgeolekuolukorras, mis on tingitud Putini algatatud sõjast.

Põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad kaaluvad praegu koolide ja ametite vahel, valik võtab silme ees kirjuks. Mida ütlevad aga ettevõtjad: kas koolides õpetatakse seda, mida ettevõtluses tegelikult vaja on?

Iseseisvuse taastanud Eestit on valitsenud veidi vähem kui 20 valitsust. Suur osa neist on lagunenud sisemiste pingete tõttu.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi veerand küsitletud Eesti varateismelisi on kogenud kiusamist, sealhulgas küberkiusu.

Ida-Virumaal pingutatakse kõvasti, et tuua maakonda uusi ja häid haridustöötajaid. Maakonna omavalitsuste ja haridusasutuste ellu kutsutud haridusklaster Hariduskopter töötab välja maakonnaülest alustavate õpetajate toetamise mudelit.

Neljapäeval on taas põhjust kokku võtta lõppev kuu Eesti poliitikaelus.

Maikuu alguse seisuga oli Töötukassas töötuna arvel 115 Ukrainast põgenenud medõde ja 74 arsti. Et meie raviasutustes erialast tööd saada, see nõuab neilt mitmeaastast täiendõpet. Ometi oleks meie haiglatesse kohe vaja juurde sadu õdesid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks nelja erakonna soovi tõsta kõigil lastel lastetoetust.

Esimesed sõjapõgenikud on Eestis püüdnud oma elu sisse seada nüüdseks juba kaks ja pool kuud. Kuidas meie enda omavalitsused uue olukorraga on hakkama saanud, seda uurime Tartu, Pärnu, Hiiu ja Otepää valla- ja linnavalitsustest.

Seekordses saates räägime talupidamisest mitme põlvkonna esindajaga.

Aprilli tarbijahinnaindeks tõusis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 18,8 protsenti, see on juba mitmendat kuud järjest aastakümnete suurim hinnatõus.

Et toit on poes jälle kallim, seda märkame kõik. Energia, kütus, väetised, tööjõud on peamised, kuid mitte ainsad kuluallikad, mis toidu hinda kujundavad veel enne, kui toit poeketi lepinguni jõuab.

Vikerraadio stuudios on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Teaduse korraldus ja rahastamine on muutmisel. 25 aastat tagasi vastu võetud ja korduvalt muudetud seadus on minemas täielikult ümber tegemisele. Kuid! Kas uue seadusega saame paremad ja õigemad suunised ning rahastamine rahuldab teadlasi ja teadusasutusi?

Kahel kevadel järjest pole talgupäeva saanud täies mahus korraldada, nüüd see lõpuks õnnestub taas.

Räägime veevärkidest nii maal kui ka linnas.

Võtame opositsioonipoliitikutega kokku parlamenti jõudnud sõjameeleolud ja selle, kas parlament peab hetkemeelolude ajendil tegelema seadusloomega, isegi kui need meeleolud on õiged.

Liitpuude, psüühikahäire või muu töövõimet vähendava tervisemurega inimesi aitas seni pikaajalise kaitstud töö pilootprojekt, mille rahastamise Euroopa Liit tänavu lõpetab ja mille asemele pakub Eesti riik uusi, alles katsetamisel olevaid projekte, kuid mitte samas mahus ja sama diagnoosiga inimestele kui praegu.

Millised soovitused sõnastas Eesti valitsusele rohepoliitika eksperdirühm ning kuidas mõjutab soovituste sisu Venemaa algatatud sõda Ukrainas?

Eestil on oma suure idanaabriga 336 kilomeetrit ühist piiri, millest 200 km on veepiir, Narva jõgi ja Peipsi järv.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla tasuta ehk maksumaksja poolt tasutud ühistranspordi tuleviku.

Koroonarindel tundub olevat hetkel vaikelu: nakatunute, haiglaravi vajaduse ja koroonasurmade hulk kahaneb üha, nakatunuid nõustav kõnekeskus on suletud, maskikandmine vabatahtlik.

Kas Eesti senised põlevkivi kasutamise kavad tuleks ümber vaadata seoses Putini poolt Ukraina vastu vallandatud täiemahulise sõja ja muutunud energiajulgeoleku olukorraga? Kas põlevkivi väärindamist on võimalik jätkata, minemata vastuollu EL kliimaneutraalsuse eesmärgiga?

Kui Eesti valitsus teatas nädala eest, et Eesti loobub põhimõtteliselt Venemaa gaasi kasutamisest, siis nüüd on selgunud, et valitsuse otsus on sisutühi ja ei kohusta ettevõtjaid millekski. Miks rajada Eestisse riigi rahalisel toel LNG-terminal, kui Läti või Soome kaudu liigub odavam Venemaa gaas?

Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalid on paljudes linnades sellest aastast alates ainult kolmel päeval nädalas lahti. Samas on teada, et tänavu aegub 200 tuhat isikut tõendavat dokumenti ning et teenindussaalides trügimise asemel suunatakse taotlejad veebikeskkonda.

Putini sõda Ukrainas on sassi keeranud tarneahelad ja toonud kaasa hüppelise hinnatõusu. Ehitussektoris on toimumas puidu-, metalli- ja betoonihinna igapäevane kallinemine. Ettevõtjad soovivad riigilt lisaraha, et pooleliolevad objektid valmis ehitada.

Et kodus peaks olema vähemalt nädalane toiduvaru lühema kriisi üleelamiseks, see on paljudele juba selge. Kas Eestil on ka mingid suuremad julgeolekuvarud ulatuslikuma kriisi puhuks? Kas peaksime sel kevadel rohkem külvama ja kuidas täita EL rohepöörde reeglit, et 5% põllumaast tuleb jätta sööti?

Lääne-Virumaal Kadrina vallas tegutseb üle 20 aasta Läsna külateater, mida juhendab Ene Pihol. Arp Müller käis pühapäeval Läsna rahvamajas mikrofoniga uudistemas, kuidas käib A.H. Tammsaare lavastuse "Elu ja armastus" proov, mis tõmbab noori ja vanu külateatris kaasa lööma ning mis teemadel külateatri huvilised proovi vaheajal kohvilauas arutlevad.

Ukraina sõda, valitsuse välispoliitilised sammud ja sõjapõgenike vastuvõtmine Eestis on neljapäevase saate ühed kesksemad teemad. Lisaks teeme juttu riigikaitse tugevdamisest ja sellest, kuidas olla valmis majanduses väga keeruliste aegade saabumiseks.

Sõda Ukrainas on kasvatanud eestlaste soovi Kaitseliitu astuda ja Kaitseliit ise on ühiskonnas rohkem nähtaval. Kas kõik, kes avalduse kirjutavad, võetakse vastu? Kuidas hõivab Kaitseliit neid, kellele kätekõverdused on ületamatult rasked ja kes leiavad Naiskodukaitses rakendust?

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid taotlevad raiepiirangute leevandamist, et korvata Venemaalt ja Valgevenest Eestisse tulemata jäävaid metsamaterjali koguseid. Keskkonnaühendused leiavad, et Vene puidu asendamine suuremate raietega Eesti metsast, lõdvendades keskkonnanõudeid, on vastuvõetamatu. Saates kaardistame probleemistikku eri osapoolte vaates.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu Putini sõja tagajärgedega toimetulemisest. Milliseid lahendusi on võimalik ja vajalik leida EL-üleses koostöös ning milliseid liikmesriikidel?

Lääneriigid on vene sõjalist agressiooni Ukrainas peegeldanud lisaks majanduslikule boikotile ka vene sportlaste ja kultuuriinimeste väljaarvamisega võistlustelt ja kultuuriüritustelt. Seda on peetud vastuoluliseks otsuseks: kultuur ei ole ju poliitika. Või on siiski?

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike haridusteest. Millisesse kooli ja millal lapsed panna? Mis keeles neid õpetada? Kas koolikohti jagub ja millised linnad ning vallad on paremini olukorraks valmis? Vastuseid otsivad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski.

"Reporteritund" jätkab Ukraina sõja lainel. Milliseid relvi, sealhulgas rahvusvaheliselt keelatud relvi on Venemaa Ukrainas kasutanud ja milliseid vigastusi need tekitavad? Milliseid õppetunde on esimesed kakskümmend sõjapäeva meile andnud?

Täna, emakeelepäeval, kirjutasid tuhanded inimest e-etteütlust. E-etteütluse korrektne tekst, paralleelvariandid ja levinud vigade selgitused on SIIN!

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu majanduse käekäigust ja lähimate kuude väljavaatest Putini sõjategevuse valguses. Kuidas puudutab Eesti majandust Venemaa võimalik maksejõuetus? Kuidas muutuvad meie tarneahelad, kui maailm põlgab ära suure osa Venemaa maavaradest ja ka kaupadest?

Sõjapõgenike Ukrainast äratoomise ja majutamisega oleme seni toime tulnud. Nüüd saavad põgenikud ühe päevaga Eestis elamisloa taotleda, ligipääsu ravikindlustusele, mitmetele toetustele, teenustele ja vältimatule abile.

Saates käsitleme sõjauudistest tingitud stressiga toimetulekut Eestis nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, nii kodus, koolis kui ka töökollektiivis.

Neljapäevane "Reporteritund" uurib, millised on Eesti riigi ja omavalitsuste plaanid ja suutlikkus Venemaa poolt algatatud Ukraina sõja jalust põgenevaid inimesi aidata.

Eesti inimeste abi Ukraina riigi ja rahva toetuseks üllatab küllap meid endidki. Punase Risti kogumispunktid olevat annetustest umbes.

Kuidas saada hakkama, kui pikemat aega pole elektrit ega sidet, ei toimi kütte- ja veevarustus?

2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu kannab juhtmõtet "Püha on maa". Kuidas kooriproovid ja tantsutrennid Covidi kiuste lähevad?

Neljapäevases opositsioonitunnis tuleb juttu kolmest kriisist ning Eesti riigi ja valitsuse võimekusest neis hakkama saada.

Eelmisel suvel tasapisi alanud toiduainete hinnatõus jätkub ka märtsis-aprillis. Kommunaalkulude samaaegse kasvu ja mõnes ettevõtlussektoris kestva tööpuuduse pärast vajab üha rohkem inimesi toidupanga abi.

Venemaa agressiivsuse kasv sunnib küsima, millises inforuumis elavad meie inimesed. Kas Eesti riik peab jõudma kõigi narvalaste ja lasnamäelasteni?

Haridus- ja teadusministeerium on kehtestamas reeglit, et põhikooli saab lõpetada noor, kelle teadmised on vaid mõnda protsendipunkti väärt. Koolijuhtide, matemaatikaõpetajate ja õpilaste endi elu läheb lihtsamaks.

Millised on peamised takistused korterelamute terviklikul renoveerimisel väljaspool Tallinna ja Tartut? Sellest räägime, kui stuudios on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ning Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Kuigi koroonaviiruse olukord on taandunud pigem poliitilise debati tasemele, seisab maailm silmitsi praegu koroonalainega, mis veel aasta eest tundunuks katastroofina. Kas nüüd on inimesed õppinud selle viirusega elama? Kas piirangud on minevik ja kas see kõik võib siiski lõppeda ka halvasti?

Kui suureks mureks on detsembri- ja võimalik, et ka jaanuarikuu elektriarved teatrimajadele, muuseumidele, näituse- ja kontserdisaalidele?

Millises suunas peaks Euroopa Liit arenema, selle üle arutlevad Euroopa tuleviku konverentsil ka tavalised inimesed kõigist liikmesriikidest. Saates räägime Euroopa tulevikust, kui stuudios on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Eestit konverentsi täiskogul noore kodanikuna esindav Kaspar Schultz.

"Me kõik oleme kriisiabi ja abi palumise lõksu langenud, nii ettevõtjad kui tarbijad," kirjeldab energiahindade järsu tõusu järel majanduses kujunenud olukorda üks "Reporteritunni" kuuest küsitletust.

Iga viies Eesti üldhariduskooli õpetaja on 60-aastane või vanem. Kui järgneval kümnendil noori õpetajaid senisest oluliselt rohkem koolidesse ei tule, satub tipptasemel üldhariduse kättesaadavus ohtu, hoiatas Riigikontroll aasta tagasi.

Selle aasta esimeses opositsioonitunnis on Heiki Hepner Isamaast, Riina Sikkut SDE-st ja Henn Põlluaas EKRE-st.

Tänaseks on pea kõik omavalitsused alustanud taotluste vastuvõttu neilt, kes mahuvad energia hinnatõusu hüvitise saatjate hulka. Samas jätkub poliitikute vaidlus uute meetmete üle hind tarbijale taskukohasemaks muuta.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kopsakatest gaasi ja elektriarvetest. Mis saab hätta sattunud inimestest, kas igal nädalal tulevad aina värsked toetuspakkumised ja kuidas lahendatakse probleem pikemaajaliselt?

Eesti e-riigis on alanud paberimajanduse ja käsitsiarvutamise ajastu. See mulje jääb, kui kuulata, kuidas energia hinnatõusu hüvitiste taotlusi omavalitsustes menetletakse. Kuidas Pärnus, Haapsalus, Tartus ja Viljandis suuraktsiooni algus läinud on?

Millest räägib maarahvas linnaskäigult tagasi kodukülla sõites? Lähemalt uuris Ode Maria Punamäe aastavahetuse eel liiniga 117 Võrust Setomaa valda Meremäele reisides. Reporteriga vestlesid lahkelt nii reisijad kui ka bussijuht Riho Raamat.

Viie aasta eest riiklikult tähtsa kultuuriobjektina valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone ümbrus Tartus Raadil on kütmas kirgi linnaplaneerijate, arhitektide ja kultuuriinimeste seas. Tänaseks on muuseumi Tartu valla poolsesse otsa kerkinud elumajad, mis paljude arvates sinna ei sobi.

Paljud kodutarbijad saavad 5. jaanuaril detsembrikuu elektriarve. Kui see jahmatab, siis on põhjust kuulata kolmapäevast "Reporteritundi". Energiaettevõtjana tuntud Sandor Liivelt palume elektrihinna n-ö pikka perspektiivi ja Euronicsi sisujuht Meelis Väljamäe tuletab meelde, et targalt valitud kodumasinatega saab elektrit säästa.

Mitmekordistunud energiaarved pakkusid paljudes peredes kõneainet isegi pühade ajal. 2022. aasta esimene "Reporteritund" käsitleb energiateemasid ning otsestuudios on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Aasta viimane "Reporteritund" on sel korral opositsioonipoliitikute päralt. Milline sai lõppev poliitika-aasta? Mida võtta kaasa järgmisesse aastasse ja kuidas Eesti elu päriselt paremaks muuta?

Kuhu ka pilgu pöörad, igal pool kutsutakse annetama: telesaadetes, tänavareklaamides ja annetuskeskkondades. Talvised pühad ja aastavahetus on kogu maailmas nõrgemate toetuseks raha kogumise aeg. Millist abi on tänavu Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondilt ja vähiravifondilt "Kingutud elu" küsitud ja saadud?

Euroopa majanduses on pealtnäha ilusad ajad. Majandus kasvab, tööpuudus kahaneb, kuid lisaks on kallinemas energiahinnad ning tekkinud inflatsioonisurve. Kuidas Euroopa liidu liikmesriigid probleeme lahendavad ning kuidas Euroopa komisjon uut laenuraha jagades soovitud eesmärke saavutada püüab, sellest tuleb juttu neljapäevases "Reporteritunnis".

Ülehomme kogunev Narva linnavolikogu valib suure tõenäosusega linnapeaks Katri Raigi.

Neljapäevane "Reporteritund" keskendub majanduses toimuvale. Võtame jutuks elektrihinna ja koroonaviiruse mõjud ettevõtetele. Kas tempokas inflatsioon on tulnud selleks, et jääda?

Ministeeriumite ja riigiametite kärpekavad vähendavad teenuste kättesaadavust maapiirkondades veelgi. Kas maal elamisest on saanud luksust, mida saavad lubada endale vaid hea sissetuleku ja kaugtöö võimalusega inimesed või peaks mingid teenused olema tagatud sõltumata elukohast?

Margus Muld tutvustab saate esimeses pooles kuulajatele Saaremaa Taritu rahvamaja tegemisi, seal koos käivaid inimesi ja Taritu ning ümbritsevate külade traditsioone. Mikrofoni ees käsid Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong, aktiivne laulja ja näitleja Silver Õun, Taritu segakoori juhendaja-dirigent Anneli Tarkmeel, segakoori lauljad Karl Markus Kallas ning Karli Kannelmäe.

Neljapäeval annab Vikerraadiole intervjuu eelmine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Juttu tuleb Euroopa Liidu piiridel toimuvast ja sõjaohus elavast Ukrainast. Uurime, kas Kersti Kaljulaid kavatseb kandideerida järgmistel parlamendivalmistel või millise töökoha nimel ta praegu pingutab.

Vähem kui kolm nädalat on jäänud jõuluvaheajani. Kuidas koolijuhid, õpetajad ja koolipsühholoogid selle sügise kolmele koolikuule tagasi vaatavad, millise hinde panevad?

Riigikogus esindatud, kuid valitsusse mittekuuluvad erakonnad võtavad kokku lõppeva kuu Eesti poliitikas. Juttu tuleb kesisest vaktsineerimisest, kõrgest koroonasurmade arvust, järgmise aasta riigieelarvest, valitsuse tervisest ja sellest, miks riigikogu on kaugtööl.

Eesti seab ennast valmis massiliseks sisserändeks ajal, kui edulugusid, millest õppust võtta, on Euroopas vähe. Näiteks poolest miljonist väljasaatmisotsusest õnnestub Euroopa Liidu riikidel jõustada vaevu kolmandik.

Koroonakriis, segipaisatud tarneahelad, nafta ja maagaasi hinnatõus on kaasa toonud harjumatult kõrge inflatsiooni. Mida teha olukorras, kus üha raskem on toime tulla madalama sissetulekuga inimestel? Kuidas ettevõtjad suudavad kohaneda kiire palgakasvu ootusega? Kas avalikku sektorisse jäävadki tööle vaid missioonitundega madalapalgalised töötajad?

Alles see oli, kui Eesti troonis Covid-nakatumiste edetabelis maailma tipus ja valitsus seadis toitlustus- ja meelelahutussektorile hilisõhtused piirangud, kuid toetusmeetmetest on senini keeldunud.

Uuringud näitavad, et kõige rängemalt on juba kolmandat lainet vältav koroonakriis mõjunud teismelistele, kelle kooliskäimist ja suhtlemisvabadust on valitsuse otsused enam kui pooleteise aasta jooksul tugevalt mõjutanud.

Personalinappus hooldekodudes ja haiglate Covid-osakondade ülekoormus on viimaste nädalate kõnelduimad teemad. Kas siin on mingi seos?

Eesti inimesed veedavad palju aega looduses, harrastades väga erinevaid tegevusi. Samas on looduse haprad ökosüsteemid aina suureneva inimsurve tagajärjel ohtu sattumas.

Neljapäevases "Reporteritunnis" uurime, kuidas Eesti koolid tervisekriisis ellu jäävad. Miks mõned lapsed ei pääse kooli, teised aga pääsevad? Millised on distantsõppe ohud ja kui suur on tänaseks õpilünk? Kuidas seda lünka tasandada ja kas Eesti kool saab sellega hakkama?

Kas 10 aasta pärast sõidame kõik elektriautodega või nõnda planeeti ei päästa? Kas odavad lennureisid soojale maale muutuvad tulevikus vähem kättesaadavaks?

Odava toidu aeg on läbi! Kõik, mida te poest ka ostate, on kallim kui varem! -Niisugused pealkirjad ennustavad meile helget tulevikku. Mis on selles olukorras kaupmeeste ja poepidajate valikud, kui ostja hakkab senisest täpsemini raha lugema?

Teadlased on juba aastaid hoiatanud keskkonnakriiside eest, mida põhjustavad rahvastiku kasv, läbimõtlematu tarbimine ja nende koosmõju keskkonnale. Nüüdseks on teadlaste mure jõudnud üleilmselt poliitikute tähelepanu keskmesse ja saanud nimeks rohepööre.

Värvikirev oktoobrikuu Eesti poliitikaelus hakkab lõppema. Vikerraadio saates "Opositsioonitund" võtavad toimunu kokku riigikogu opositsioonierakondade esindajad. Saates on Helir-Valdor Seeder Isamaa erakonnast, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Eelmise kolmapäeva "Reporteritund" sai koroonatõve ja vaktsineerimise kohta nii palju küsimusi, et me nüüd kolmapäeval jätkame vastamist.

Kust saada astmarohtu või paratsetamooli, kui piirid pikemaks ajaks kinni lähevad? Kas raudteetranspordi võiks nimetada elutähtsaks teenuseks?

Elektri-, mootorikütuste ja gaasihind on kerkinud rekordtasemele. Eelolev talv paneb proovile kümnete tuhandete perekondade rahalise toimetulemise. Millised on poliitikute arusaamad probleemist, keda soovitakse ja saadakse aidata ning millised oleks toimivad lahendused.

Oleme tervisekriisiga selles faasis, et juba jagatakse täiendavaid Covid-19 vaktsiinidoose. Kellel see on möödapääsmatu, kelle soovituslik? Kas ma saan kolmanda doosi vaktsineerimis- või perearstikeskusest?

Milline oli tänavune õuna-aasta? Uurime Piia ja Meelis Tiigemäe käest, kes peavad Rebase peretalu Piibe maantee veeres Käravete lähistel Märjandi külas. Rebase talus kasvab 700 õunapuud, õunapuude kollektsioonis on 130 eri sorti, haruldast ja vähem haruldast sorti õunapuude toodang müüakse turgudel ning laadapäevadel.

Läänemerd peetakse keskkonna seisundilt üheks kõige reostunumaks mereks maailmas. Milline on meie merekeskkonna tervis, millised saasteained vette satuvad ja miks ning kuidas need kuhjuvad nii kalades kui teistes loomades?

Viimaste päevade lendlause "Kultuur on kaitse pimeduse vastu" põrkub Terviseameti prognoosiga, et uute piirangute tulek on mõne nädala küsimus.

Volikogude valimised tulevad! Kus rahulikumalt, kus tihedama konkurentsiga, kus üksteist umbusaldades.

Kooliskäiv laps või teismeline sai koroonatestis positiivse tulemuse, aga ta ei tunne ennast haigena ja sümptomeid ei ole. Kas see ongi lastel kerge kuluga viirushaigus või peaks lapsevanem olema topelttähelepanelik?

Mis teemad on kohalikel valimistel päriselt olulised? Mõttekoda PRAXIS on kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel loonud veebikeskkonna www.tarkvalija.eu, et aidata valijatel teha teadlikke otsuseid, anda ülevaade sellest, kui edukad on omavalitsused olnud eri valdkondades ning kust jookseb piir kohalike ja Riigikogu pädevusse jäävate otsustusvaldkondade vahel.

Neljapäevases "Opositsioonitunnis" on Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Urmas Reinsalu Isamaa erakonnast ja Paul Puustusmaa Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Septembri lõpuni on laste- ja noortekooridel ning rahvatantsurühmadel aega end 2023. aasta laulu- ja tantsupeole registreerida.

Käsitleme elektri hinnatõusu põhjuseid ning mõjusid. Stuudios diskuteerivad Alexela kaasomanik Marti Hääl, süsteemioperaatori Elering juht Taavi Veskimägi, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ning Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel.

Kolmapäeval läheme eetrisse Prantsusmaalt, Strasbourgist, sest Euroopa Parlamendi ees peab traditsioonilise aastakõne "Olukorrast Euroopa Liidus" Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Eeldatavalt on kõne peateemadeks rohepööre, COVID-19 kriis ja rahvusvaheline olukord.

Aastaid on kõneldud, et meie kunstnikel pole riigipoolset tervise- ega pensionikindlustust; et erialasest tööst ei ole võimalik ära elada ja et kunstivaldkonnale ette nähtud napi raha jagamise üle otsustavad ühed ja samad inimesed. Kas ja mis muutub, kui kunstnike liit selle kuu lõpus arengukava ja tegevuskava kinnitab?

Nädala alguses teatati koroonakolletest kuues Lõuna-Eesti hooldekodus ning üles on tõusnud teema kaitsesüsti saanud hoolealuste kolmandast vaktsiinidoosist.

Saade viib meid kahte Võrumaa talupidamisse. Ühes peavad Valdur Helm ja Aino-Maria Helm pensionipõlve. Teises kasvatavad Taivo Tuusis ja Eva Tuusis enam kui tuhandel hektaril teravilja.

Poolteist aastat on tänaseks maailma räsinud koroonaviirus ja sellega seotud haigus. Kuigi päris ruttu said valmis haigust ära hoidvad või leevendavad vaktsiinid, siis nende liiga aeglane kasutuselevõtt ja viiruse uute tüvede tulek on normaalsusesse tagasipöördumist endiselt takistamas.

Kooliaasta algus toob tänavu rohkem lootusi, aga ka rohkem ebakindlust kui varasematel aastatel. Kool ei tea täpselt, kui suured on õpilüngad; pered on mures, kui peaks jälle koduõpet alustama.

Sel nädalal on Euroopa Parlamendis lõpphääletusel Euroopa kliimaseadus, mis muudab kliimaneutraalsuse eesmärgi liikmeriikidele siduvaks kohustuseks ning tõstab ka ambitsiooni taset aastaks 2030.

Miks opositsiooni on tabanud umbusalduste laine ning kuidas edenevad presidendiotsingud?

Ligi pool Eesti täisealistest on ühe koroonasüsti kätte saanud. Nüüd küsime, kas teise kaitsesüsti võib mõne muu vaktsiiniga teha, millal peaksime valmis olema kolmandaks kaitsesüstiks ja mida peab teismeliste vaktsineerimisest teadma.

Lihaveise- ja teraviljakasvatusega tegelev Kuusiku talu Anija vallas on üks neist, mis kutsub 25. juulil avatud talude päeval huvilisi külla. Kuusiku talu perenaine Jane Mättik ning perepoeg Kaarel Mättik rääkisid toimetaja Arp Müllerile, millised on lihaveisekasvatajate rõõmud ja mured, samuti sellest, mis motiveerib elu ja tööd organiseeerima peretaluna.

Neljapäevane "Reporteritund" keskendub majandusele. Mida arvata kärbetest, kas tee-ehitusega viivitamine annab mingit kasu, miks on tarvis liita Kredex ja EAS ning kas Eesti riigil on päriselt plaan, mis aitaks anda rohe- ja digipöördest uue tõuke meie majandusele?

Aasta ja kolm kuud tagasi kutsus eriolukorra valitsuskomisjon teadusnõukoja appi hindama ning andma soovitusi, kuidas tulla toime uue ohtliku viirusega. Selgitusi on jagatud lugematu hulk, on kuuldud tänu- ja kiidusõnu, aga ka pahameelt. Mida on nad ise õppinud sellest väga intensiivsest ajast ja kuidas edasi toimetada koroonaviirusega?

Koorilaulu- ja pilliharjutused on peaaegu poolteist aastat pausil olnud. Zoom'is küll proove tehti, kuid kõigile see ei sobi. Mõni on leidnud ohutuma harrastuse, mõni kollektiiv ei jätka sügisel.

10 Eesti väikelinna (Põlva, Tõrva, Võru, Elva, Rapla, Valga, Kuressaare, Rakvere, Kärdla ja Viljandi) keskused on saanud uue sisu ja vormi projekti "Hea avalik ruum" toel. Linnasüdamete korrastamine jätkub, tänavu liitusid algatusega Kadrina, Kose, Loksa ja Türi. Mitmes omavalitsuses on arhitrektuurivõistlused toimunud ja ootavad ehituse rahastust, sestap vaatame saates tagasi sellele, mis on seni õnnestunud ja arutleme, mida võiks edaspidi paremini teha.

Maikuu poliitikaelu võtavad neljapäevases "Opositsioonitunnis" kokku sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, Urmas Reinsalu Isamaast ja Mart Helme EKREst.

Hooaeg statsionaaris lõpeb tavaliselt juunis, aga sel kevadel said teatrid alles eile uksed lahti teha, et publikut piiratud mahus saali lubada. Mida sunnitud paus on tähendanud VAT-teatrile, Viljandi Ugalale teatrile ja Tallinna Linnateatrile?

Eestis ei ole viimastel aastatel tööle hakanud ühtegi uut maismaatuuleparki, samuti pole õnnestunud edasi liikuda meretuuleparkide arendustega. Kuidas kavatseme nõnda täita 2030. aasta taastuvelektrieesmärgi?

Juttu tuleb noorte ja maapiirkondade inimeste võimalustest osta endale kodu.

Koroonavaktsineerimine jõuab nüüd üha nooremate inimesteni. Sellest võib järeldada, et eakate kaitsesüstimine on edukalt lõpule viidud. Haiglas võitlevad aga elu eest ikka enamasti pensioniealised.

Üha enam kõlavad ühiskonnas hääled, et koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud inimesed võiks saada lihtsama ligipääsu teatritesse ja kinodesse ning ka mugavamalt reisida. Kas kohvikupidaja saaks jätta teenindamata vaktsineerimata inimesi ja kui vaktsineerimistõend siseriiklikult kasutust peaks leidma, siis millal oleks õiglane aeg? Kas alles siis kui kõik, kes on soovinud vaktsiini saada, on vaktsineeritud või varem?

"Laste, eeskätt teismeliste, vaimset tervist on tabanud kollaps," hindab olukorda Helika Saar Lastekaitse Liidust. "On lapsi, kes tunnevad oma vanemate käitumise pärast häbi," ütleb lastepsühhiaater dr. Anne Daniel-Karlsen, "kindlasti on ka vastupidi". Milliseid valdu ähvardab laste ja noorte huvihariduse kärbe kõige enam? Ülevaate annab Tiit Terik Linnade ja Valdade Liidust.

Kaja Kallas ja Henrik Hololei vahetavad mõtteid Euroopa Liidu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Juttu juhib toimetaja Arp Müller.

Hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad olid Eestis ühed esimesed, kellest vaktsineerimine tänavu jaanuaris algas. Pidurit pani nii vaktsiinide nappus kui umbusk kaitsesüsti mõjusse. Kuhu oleme hooldekodudes maikuu alguseks jõudnud, kas personali jätkub ja külastused taas lubatud?

Lõppeva kuu poliitikaelu keskseimad teemad võtavad neljapäevases "Opositsioonitunnis" kokku Sven Sester (Isamaa), Lauri Läänemets (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Juttu tuleb riigieelarve strateegiast, riigi plaanist viia lõpule erastamised, parlamendis vaidlusi tekitanud NETSist ja taastefondist, aga ka valitsuse tervisest ja riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimisest.

Praeguse tervisekriisi ajal töötavad ka õpetajad eesliinil: õpetamine distantsilt on kaugelt töömahukam kui tavaline tunniandmine ja ega lisatöö saa täiendavat tasustamist. Seega pole ime, et stress ja läbipõlemine tabavad ka õpetajaid.

Euroopa Komisjon soovib toetada kliimapöördeks vajalikke investeeringuid ning koostada selleks n-ö rohelise nimekirja, mis teavitab investoreid ja ettevõtjaid, kas nende investeeringud ja tegevus on keskkonnahoidlikud.Saates tutvustab Euroopa Komisjonis välja töötatud kliimataksonoomiat Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Riigikogu on jõudmas kokkuleppele, millised on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ja millele raha anda. Saates arutlevad kultuurvaldkonna sõbrad, Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ja kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, Eesti kultuurivaldkonna tuleviku üle.

Jüripäeval saab 102 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi esimene esinduskogu ja seadusandlik võim, Asutav Kogu, ametisse astus. Riigikogu sünnipäeva eel uurime, kas noori kõnetab tänapäeval pigem erakonna- või tänavapoliitika ja mis oleks kooli ning kodu roll, et ühiskonna toimimise vastu püsiv huvi tekiks.

Teisipäeval teeme sissevaate Euroopa Parlamendi töösse. Praegu on aktuaalne nn rohelise digitõendi kasutuselevõtt, et hõlbustada reisimist koroonaajastul. Arutelu all on ka tehisintellekti tulevik, aga ka digihiidude, nagu Facebooki ja Twitteri reguleerimine. Samuti käivad ettevalmistused Euroopa tuleviku konverentsi korraldamiseks ning juba on kodanike kaasamiseks avatud osalusplatvorm.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kroonilisest rahapuudusest Eesti ülikoolides. Mis jääb tegemata? Kuidas rahapuudus mõjutab õppekvaliteeti ja õppejõudude motiveeritust? Kuivõrd saab lahenduste osas loota uuele Euroopa Liidu rahastusperioodile ja kas Kaja Kallase valitsus toob tagasi tasulise kõrghariduse?

Praeguste piirangute ajal, kui lapsed ei pääse kooli ja kõigil vanematel pole samas mahus tööd ja palka kui varem, on perede majanduslik kitsikus suur. Eeskätt maapiirkondades vajatakse varasemast rohkem toiduabi ja arvuteid või paremat internetilevi.

Ülle ja Vahur Talimaa on üle 45 aasta koos mesilasi pidanud, nende vastutada on ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi mesila, mis asub Kurgjal. Saame teada, millal tegid nende mesilased sel kevadel esimese lennu ja mida tarru tõid, kuidas on mesindus Eestis 45 aastaga muutunud ja miks perekond Talimaad taru juures töötades nõelata saamist ei pelga ning on loobunud ka kaitserõivaste kandmisest. Kurgjal käis salvestamas toimetaja Arp Müller.

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik.

Töötasu hüvitist märtsi kuu eest saab taotleda kuni aprilli lõpuni. Kas kõik käib samal moel kui eelmisel aastal? Samas on piirangute aeg ja vaktsineerimine toonud töösuhetesse uusi ja vaieldavaid teemasid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägime vaktsineerimisest. Kuidas koroonavaktsiin jõuaks kiiremini riskirühmadeni? Miks saavad jääkdoose endiselt noored ja enda sõnul terved inimesed? Miks ei saabu lähiajal hetk, mil inimesed saavad ise endale valida vaktsiini ja miks on vaktsineermine parem valik kui mittevaktsineermine?

Toome kuulaja ette puudega inimeste mured, mis tekivad olukorras, kus omavalitsus keeldub toetusi või hüvitisi maksmast, viitega maksuvõimelistele pereliikmetele. Kas otsida kohtust abi, eriti kui puudeastme vähendamise või töövõime määramise asjus on kohtust abi saadud?

Millal saame elektrirongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse? Kas Tallinna ringraudtee tuleb ehk kas lõppevad ohtlikud veod läbi Toompea külje all asuva Kopli kaubajaama?

Valitsus suunas lapsed koduõppele ja pani pausile tuhandete äride tegevuse. Kas sel aastal jääb suvi vahele ja tervisekriisist saab majanduskatastroof või on märgata ka helgemaid toone? Mida toob lisaeelarve ja millised on Eesti poliitikaelu allhoovused?

Nädala pärast täitub esimene tähtaeg, et otsustada, mida oma teise pensionisambasse kogutud rahaga teha. Võimalusi on mitmeid, muuhulgas üks – jätkata nagu seni.

Käsil on eurotoetuste arutelunädal, mille raames rahandusministeerium räägib sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega läbi eurorahade, sealhulgas 1,1 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise põhimõtted. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised taasterahastu kasutamise üle ka Euroopa Komisjoniga.

Seekordse saate pühendame ökosüsteemiteenuste teemale. Neid teenuseid võib nimetada ka looduse hüvedeks või looduse panusteks, ja need on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja ka majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Aga kuna elurikkad ökosüsteemid on inimtegevuse tõttu kogu maailmas ohustatud, siis on tegelikult sattunud ohtu ka meie endi heaolu.

Kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone seadis oma kodu sisse Setomaal Obinitsa külje all. Märtsis on Epu südameasjaks turgutada oma köögis ja laudas elule lähedal asuvast lambafarmist pärit vastsündinud nõrgad tallekesed, kes inimliku abita sureksid. "Ma teen oma asju nagu kirjanik ja mul on muu motivatsioon, kui et talust kasumit saada. Ma teen asju selle pärast, et lugusid saada," rääkis Epp Petrone usutluses raadiotoimetaja Arp Müllerile.

Esmaspäevane "Reporteritund" on tavalisest pidulikum: teatame e-etteütluse tulemused ja plaksutame võitjatele. Seejärel arutame etteütluse sõnad ja laused üksipulgi läbi ning soovitame, mida edaspidiseks meelde jätta.

Mida õppis Haigekassa nädalavahetuse vaktsineerimisprojektist? Mida arvab Terviseamet testimise tempost ja kiirtestidest? Milliseid koroonateste usaldatakse Soomes ja mis on omavalitsuse roll nakkuse peatamisel Eestis?

Kas meil tasub enam pakendeid puhastada, sorteerida ja mitme kilomeetri kaugusele pakendikonteinerisse tassida peale seda, kui lugesime Ekspressi ja Maalehe uurivatest lugudest, et kadunud on tuhandeid tonne materjali, et riigil on saamata jäänud maksumiljoneid ja inimeste liigiti sorteeritud pakendid ei jõua pahatihti uuesti ringlusse, vaid põletatakse Iru tehases lihtsalt elektriks ja soojuseks?

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks majanduse käekäigu uute piirangute valguses. Mis saab piirangute alla sattuvate ettevõtete töötajatest? Kas ettevõtetel on mingigi võimalus ellu jääda ja mida soovitakse ja oodatakse riigilt?

Üks suur mure on, kuidas haiglad koroonahaigete lakkamatu lisandumisega hakkama saavad ja teine suur mure, kas laps saab koduõppel Zoomi-tunnis vähemalt samasuguseid teadmisi nagu tavapäraselt koolis käies.

Veebruarikuu Eesti poliitikaelus kulus uue valitsuse sisseelamisele. Kuidas on hakkama saadud viirusekiiris juhtimisega? Kas jutud eelarvekaosesse sööstvast riigist peavab paika? Kuidas tulla toime üha kiiremat hoogu nõudva vaktsineermisega? Kas valitsus peaks loobuma vihakõne reguleerimisest ja millised on pidupäeval peetud presidendi kõne järelkajad?

Kui tõhusalt ja kui kaua kaitsevad COVID-19 vaktsiinid haigestumise eest? Kas teadlased suudavad koroonavaktsiine tempokalt täiustada, et need tõrjuksid ka uusi viiruse tüvesid? Millal võib koroonaviiruse vastu hakata vaktsineerima lapsi? Kas ja millal saame vaktsineerimise toel naasta koroonapandeemia eelse elukorralduse juurde?

Tallinna Tehnikaülikoolis valminud Eesti platvormitöötajate uurimusest selgus, et jagamismajanduse ja tööampsudega seotud veebirakenduste kaudu leiba teenivaid inimesi vaevavad ületöötamine, vähene sotsiaalne kindlustatus ja solidaarsuse puudumine.

Kolmapäeval võtame "Reporteritunnis" üksikisiku tuludeklaratsiooni pulkadeks lahti ja teeme selle täitmise nagu öeldakse "Puust ja punaseks!" ette.

Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel Jõelähtme vallas asub Parasmäe küla, mille esmamainimisest möödub tänavu 802 aastat, inimesed on seal elanud juba 3000 aastat. Kuidas mõjutab pealinna lähedus Rebala muinsuskaitsealal asuva küla elu, räägivad külavanem Tarmo Rähn ning Wiina talu pererahvas Erik Sepping ning Helen Sooväli Sepping.

Kuidas kasvatatakse disainerrakke ja pannakse tööle rakuvabrikuid? Kuidas betooni, metalli ja plasti puiduga asendada ja sellega süsinikku siduda? Neid ja paljusid muid Tartu Ülikooli, TTÜ ja Kunstiakadeemia puidulaborites lahendatavaid teemasid ja õpetatavaid erialasid tutvustavad saates professor Mart Loog ja professor Jaan Kers ning õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak.

Kas digihiiud on läinud üle käte? Euroopa Komisjon esitles detsembri keskel eelnõusid digiettevõtete nagu Facbook, Twitter, Google, Youtube, Microsoft ja Amazon paremaks reguleerimiseks.Algatusele lisas aktuaalsust Donald Trumpi toetajate jaanuaris korraldatud rünnak USA kongressile, misjärel sotsiaalmeediaettevõtted kustutasid toonase USA presidendi viha õhutavaiks peetud kontod.

Kaja Kallase valitsus lubab lõpetada investeeringud fossiilsetesse kütustesse ja nii peaks põlevkivist elektritootmine Eestis lõppema 2035. aastal ning põlevkivist õlitootmise lõpp peaks saabuma 2040. aastal. Millised on selle otsuse mõjud elektrihinnale ja varustuskindlusele ning Eesti majandusele?

Pärast mõningast pausi on Eestil jälle sotsiaalkaitseminister ja kolmapäeval on Signe Riisalo Vikerraadio kuulaja ning saatejuhi Kaja Kärneri küsitleda. Intervjuu kandvam teema on puude ära võtmine või puudeastme vähendamine ja sellest tulenev kõige abitumate ühiskonna liikmete abita jätmine.

Valitsusevahetus tõi kaasa ka muudatused opositsioonis. Reformierakonnast vabanenud koha täidavad EKRE ja Isamaa. Miks uus valitsus sündis, kui keeruliseks kujuneb opositsiooni koostöö ja mis Eesti elus nüüd muutub.

COVID-19 vastane vaktsineerimine algas Eestis nagu mujalgi EL-s täpselt kuu aega tagasi, 27. detsembril. Mida see lühike aeg vaktsiini ja vaktsineerimise korralduse kohta on näidanud, sellest räägivad Katrin Kiisk Ravimiametist ja dr. Katrin Martinson Linnamõisa Perearstikeskusest, kus riskirühma kuuluvaid inimesi juba kaitsesüstitakse.

Toetame, jätkame, peame oluliseks, loome, edendame, parandame, soodustame - need on enim korduvad tegusõnad Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppes.

Jõujoonte muutumine parlamendis ja valitsuses paneb tavalise inimese küsima, mis muutub tema elus. Kas elu läheb paremaks või halvemaks või kas on võimalik, et midagi oluliselt ei muutu. Tänaneses "Reporteritunnis" vaatavad Eesti poliitikamaastikul toimuvale otsa politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Martin Mölder.

Valitsus vahetub. Kas vene valija jätkab traditsiooni ja jääb toetama Keskerakonda või sobib kooseluseaduse ja pagulaste vastane Konservatiivne Rahvaerakond rohkem?

Saate esimeses pooles läheme helipildis Päinurme koduloomuuseumisse, kus selle asutaja Ründo Mülts, tänane Järvamaa muuseumi teadusjuht, tutvustab toimetaja Eva Luigasele külamuuseumi ekspositsooni ja Päinurme kandi külaelu ajalugu ning selgitab, miks ta omal ajal koolipoisina külamuuseumi asutas. Sõna ütleb sekka Päinurme külaseltsi esinaine Lea Traks.

Millised on Eesti saabuva uue valitsusliidu võimalused ja kus on meie majanduses praegu suurimad probleemid, mis lahendamist vajavad? Kuidas läheb maailmamajandusel ja kui suureks probleemiks on kujunemas töötus?

Oleme uhked, et Eesti inimesed elavad praegu kauem kui kunagi. Samas kinnitavad onkoloogid, et kõrgem eluiga on suurim risk vähki haigestuda. Seepärast on haiguse varane avastamine, personaalmeditsiini rakendamine ja standardne patsienditeekond uue riikliku vähitõrje tegevuskava olulised eesmärgid.Kaja Kärner

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla koroonaviiruse vastased piirangud. Kuidas ühiskonnad on valmis piiranguid paremini taluma? Kuidas vältida karmide piirangtuteni jõudmist ehk kuidas jõuda põhjendatud piiranguteni, mida ühiskond on valmis ka täitma.

Eelmise aasta oktoobris allkirjastasid Eesti ja Maailma Terviseorganisatsioon kokkuleppe, et Eesti hakkab arendama kogu maailmas kehtivat digitaalset vaktsineerimispassi. Praegu ollakse piloteerimise faasis, aga Covid-19 kontekstis on ootused suured ja projektiga kiire.

Harju Maakohus keelas Tallinna Sadama eksjuhtide korruptsiooniprotsessi kajastamise. Sama kohus ei soovinud anda ajakirjanikele tutvumiseks Mati Alaveri kokkuleppemenetluses süüdi mõistmisega lõppenud süüasja toimikuid, milles kirjeldati, kuidas treener kallutas sportlasi dopingu tarvitamisele. Ajakirjanikel koos advokaatidega kulus palju aega ja vaeva, et saavutada Riigikohtus keeldude tühistamine.

Kuigi annetada saab toetusfondide ja muude keskkondade kaudu aasta läbi, on just praegu toetamise ja abi andmise tippaeg. Missuguseks kujunes tänavune annetusaasta? Keda on saanud aidata ja kes veel abi vajaksid, kui seda oleks anda?

Põllumajandus mõjutab mulda, vett, õhku ja läbi nende ka kõiki elusorganisme, sealhulgas inimest. Põllumajanduse mõju on positiivne, kui suudetakse kindlustada elanikkonna varustamine toiduainetega. Mõju võib olla ka negatiivne, kui tootmise käigus ületatakse keskkonna taluvuspiir, põhjustatakse pöördumatuid muutusi keskkonnas või seatakse ohtu inimese tervis.

Poliitikaaasta hakkab läbi saama. Lõppeval kuul on aga parlamendis vastu võetud uue aata riigieelarve ning jätkuvalt tegeletakse tervisekriisi ja abieluküsitluse teemadega. Millised on arengud, millised lahendused ja tagamaad, sellest tuleb juttu "Opositsioonitunnis".

Eile kinnitas vabariigi valitsus koroonaviiruse vastu vaktsineerimise esialgse plaani. Olulisi sihtrühmi lubab plaan vaktsineerima hakata jaanuaris. Kui kaua vaktsiin koroona eest kaitseb, kes saab vaktsiini esmajärjekorras ja kellele see on vastunäidustatud?

Kas Euroopa Parlament lepib liidu pikaajalist eelarvet hääletades Ungari ja Poola survel riigijuhtide sõnastatud kompromissiga õigusriigi küsimuses? Millise sõnumi saadab Sahharovi mõttevabaduse preemia andmine Valgevene opositsiooniliidrile Svjatlana Tsihhanovskajale?

Viirusekriisi kõrval on maailm silmitsi ka majanduskriisiga. Kuidas on hakkama saanud Eesti ja kuidas on suutnud kohaneda ettevõtjad. Kas Eesti suudab selles kriisis liikuda meile suuremat edu toova majandusmudeli suunas või jäävad meile aastakümneteks kaela üksnes võlad?

Tööst ilmajäämine või pensionile minek, vananemine ja jõuvarude kahanemine - need kokku teevad vanemaealise tööturule naasmisel haavatavaks ja sunnivad ta koduseinte vahele. Samas ootavad tööandjad inimesi, kellel on töötegemise harjumus ja kes tunnevad kella ja kalendrit.

Saaremaal Salme külas Põhja-Männiku talus elavad Liisa Vipp-Tang ja Tanel Tang. Nende pere on üpriski suur: lisaks kahele inimesele ja koerale kasvab seal 1500 mahekana. Toimetaja Eva Luigas uuris, milliseid raskuseid tuli noortalunikel ületada koroonakevadel kanalat asutades ja Saaremaa Mahemuna nimelist ettevõtet käivitades.

Kuidas teatrite ja vabatruppide käsi karmistuvate koroonapiirangute ja mõndagi truppi kiusava viirusenakkuse kiuste käib? Mida toob teatritele ja publikule jõuluaeg ning kuidas planeeritakse kevadhooaega?

Novembrikuu on Jüri Ratase valitsusest viinud Mailis Repsi, Rene Koka ja Mart Helme. Milline on valitsuse tervis? Milline on Eesti riigi hakkamasaamine tervise- ja majanduskriisis?

Võtame ühendust koroonaviiruse kõige kõrgema nakatumiskordajaga regiooni (Ida regiooni) ja kõige väiksema viiruselevikuga regiooni (Lääne regiooni) Terviseameti piirkonnajuhtide Marje Muusikuse ja Kadri Juhkamiga. Uurime ka, kuidas pannakse viirusele piiri vanglates ja hooldekodudes. Stuudios on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Räägime puhtast joogiveest ja reovee kohtkäitlusest meie hajaasustuse majapidamistes. Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele.

Kaks Eestit on päriselt olemas - sellisele tõdemusele jõudis riigikontroll, kui analüüsis avalike teenuste tulevikku Eestis. Kas tulevikus saab kvaliteetset perearstiabi vaid Tallinnas, Harjumaal ja Tartu kandis ning kas politsei jõuab igasse metsakülla?

Kolmapäeval on Reporteritunnis haridus- ja teadusminister Mailis Reps, räägime e-õppest, koroonaviirusest koolides ja kriisi mõjust vaimsele tervisele. Õpetajate töökoormus ja palk tuleb samuti jutuks.

Kuidas areneb Tallinn? Otsime vastuseid sirvides 2021. aasta linnaeelarve eelnõu ja arendusstrateegiat "Tallinn 2035". Stuudios on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja opositsiooniliider, linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal. Saatejuht on Arp Müller.

Euroopa on taas koroonaviiruse ees põlvili ja mitmed riigid on oma inimesed kodudesse viiruse eest peitu pannud. Kuidas tulevikus saaks pandeemiateks paremini valmis olla ja milline on selles Euroopa Liidu, milline liikmesriikide roll?

Tervishoiutöötajate üle-eestilist kollektiivlepingut ehk palga alammäära ja töötingimusi aastaiks 2021-2022 ei ole kerge kokku leppida: arstid ja õed taotlevad suurenenud koormusele vastavat töötasu, riigieelarve avalikus sektoris palgatõusu ei luba.

Nõukogude ajast ilmestavad Eesti külasid nn kolhoosimajad. Endine pedagoog Efeline Liiv elab Tõstamaa õpetajatele ehitatud 4-korterilises silikaattellistest elamus alates selle valmimisest KEKi ehitajate käe all aastal 1970. Arp Müller käis proua Liivil külas, et vahendada 50 aasta jooksul kogunenud kolhoosimaja elu kirjeldavaid lugusid ka kuulajatele.

Tänavune sügis jääb meelde sellega, et räuskamine ja solvamine on taluvuse piiri ületanud. Kas valimatut sõnakasutust peaks ohjama karmimate seadustega või võtta appi iga inimese sotsiaalne kapital? Vastutus oma sõnade eest?

Kas mäletate, kuidas eraarstid paar aastat tagasi pahandasid, et Haigekassa valib lepingupartnereid liisuheitmise teel ja alles alustavad teenusepakkujad lükkavad pikaajalise kogemusega arste kõrvale?

Tallinn ja riik kavandavad Lasnamäele euroraha toel uut suurhaiglat - Tallinna Haigla nime kandvat meditsiinilinnakut - mis peaks asendama seniseid üle linna hajali asetsevaid Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla remontivajavaid hooneid.

Üleminek süsinikneutraalsele majandusele tähendab Ida-Virumaa jaoks suuri muutusi, mis varem on maakonnale toonud vaid sõjad ja tööstusrevolutsioonid. Kui me aga räägime õiglasest üleminekust, siis oleks hea teada, millised oleksid õiglased lahendused põlevkivitööstusele ja seal töötavatele inimestele?

Teisipäeval teatavaks saanud Riigikohtu otsus puudutab umbes 760 tuhandet inimest, kelle osalusel on pensionifondidesse kogutud viis miljardit eurot. Kuidas mõjutab tuleval aastal kätte jõudev valikuvabadus pensionikogujaid, kogumisest loobujaid ja kuidas pensionifonde?

Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja liikmesriike esindava Europa Liidu Nõukogu vahel Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve üle on jooksnud ummikusse.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga jõuab teaduse riiklik rahastamine ühe olulise verstapostini ehk ühe protsendini SKP-st. Kuhu see raha kulub ja milliseks kujuneb erasektori roll raha taotlemisel ja kulutamisel? Milline võiks olla see mõõdupuu, mille järgi hinnata, kas rohkem raha tagab ühiskonnale ka parema tulemuse?

Kolmapäeval on stuudios sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riigikogu on alustanud järgmise aasta riigieelarve menetlemist. Debatid keskenduvad võlakoormuse kasvule, sellele, kuidas jagatakse teadusraha või miks pole raha õpetajate palgatõusuks. Samuti on küsimus põllumeeste üleminekutoetuste puudumises, ja leidub ka neid riigikogu liikmeid, kes pahandavad erakorralise pensionitõusu üle.

Üks ettevõtja värskendab oma kriisiplaani iga nädal, teine ei suuda nõudlust ära täita - selline vastandlik olukord on praegu ettevõtluses. Kui hästi läheb jaekaubandusel? Kas inimesed on hakanud reisimise asemel rohkem ostma ja mitte internetist, vaid on tore jälle poodi minna?

Kas ja kuidas on lähitulevikus tagatud Eesti kodude, ettevõtete ja asutuste varustamine piisava hulga elektrienergiaga, kui me tarbime Balti riikides elektrit rohkem, kui ise toodame?

Teisipäevast alates käib valitsuskomisjon jälle kaks korda nädalas koos koroonanakkuse tõkestamist arutamas. Kolmapäevane "Reporteritund" uurib, kuidas Terviseamet üha suurema hulga nakatunute ja lähikontaktsete jälgimisega toime tuleb.

Kuidas tagada, et Tallinnas saaks mugavalt ja ohutult liikuda nii jala, rattaga, ühistranspordiga kui ka autoga? Kas Tallinnas on autokasutus võrreldes teiste liikumisviisidega kasvanud ebaproportsionaalselt suureks? Kui jah, siis miks?

Kuigi Eesti majandus hakkab kriisist välja tulema ja järgmise aasta majanduskasvu prognoos on hea, on turismisektori tulevik tume. Kuidas päästa turismisektor?

Setomaa metsade vahel, Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asuv Nedsaja küla tundub eriline, sest sinna on talu ostnud mitmed noored pered, küla 35st elanikust kolmandik on lapsed.

Kolmapäevases "Reporteritunnis" istuvad ühel pool lauda Kristi Peegel laste ja noorte diabeediühingust ja dr. Ülle Einberg Tallinna Lastehaiglast ning teisel pool lauda Leila Lahtvee Sotsiaalkindlustusametist ja Hanna Vseviov Sotsiaalministeeriumist.

Eestis on päikeseelektrijaamade rajamise buum. Endistel heinamaadel ilmestavad siin ja seal maastikku pikad päikesepaneelide read. Aastavahetuseks võib võrku ühendatud päikesejaamade võimsus kokku ületada juba Auvere 300-megavatise põlevkivielektrijaama võimsust.

Neljapäevane "Reporteritund" uurib, milline on hariduse andmise võimalikkus tervisekriisis.

Sel nädalal algas kool ja mitu teatrit avab hooaja. Nii koolil kui ka teatril tundub suurem mure olevat inimeste hajutamise ja nakkuse vältimise kui õpetamise sisu või teatriimega. Võimalik, et see paistab eemalt vaadates nii.

Neljapäevane "Reporteritund" on salvestatud Ida-Virumaal, Eesti üheks reostunumaks jõeks nimetatud Purtse jõe kaldalt, kus toimus 10. korda ümbruskonna keskkonnaprobleeme lahkav keskkonna- ja kultuurifestival Purfest.

Tänavune Eesti inimarengu aruanne keskendub ruumilisele planeerimisele ja selle mõjudele. Viimased paarkümmend aastat on viinud inimesed maalt linna ja linnalähedased põllud on saanud täis maju. Rajatud pole koole ega lasteaedu ning see on endaga kaasa toonud autostumise ja muud probleemid.

Kolmapäeval on "Reporteritunnis" riigikontrolör Janar Holm tutvustamas värsket, aga ka pisut varasemaid auditeid.

Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu valmistub Kosova külas Põlvamaal maasikakorje tippaja saabumiseks. Teda käis maasikakasvatajate rõõmude ja murede, sealhulgas tööjõu puuduse teemal usutlemas Arp Müller.

Viimased kuud Eesti majanduses on pannud proovile Eesti ettevõtjate närvid ning sundinud leidma viise kohanemiseks. Kui hästi on ettevõtjad hakkama saanud, kui suureks probleemiks on kujunemas majanduslangus ja millised on probleemid, mis vajavad eelolevatel kuudel lahendamist?

Koroonakriisist põhjustatud kukkumiste kõrval on mitu majandussektorit, kus nõudlus kasvas ja tuli palgata lisatööjõudu.

Euroopa Komisjon esitles läinud nädalal uut Euroopa Liidu eelarve ettepanekut aastateks 2021-27 ning sellele lisanduvat ühekordset 750 miljardi euro suurust taasterahastut nimega Next Generation EU, mis tõstaks kahe peale kokku Euroopa Liidust liikmesriikidele suunatud vahendite mahu kriisi eel väljapakutud 1,1 triljonilt 1,85 triljoni tasemele. Eesti jaoks tähendaks see 3,3 miljardit lisaraha võrreldes varasema Euroopa Liidu eelarveettepanekuga.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad olid maikuus ühiskonna avamine ja majanduse turgutamine. Lisaks ka laenuraha kasutamine ja riigieelarve jätusuutlikus.

Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda. See tuli välja Justiitsministeeriumi tellitud uuringust, mille üks eesmärke oli kaardistada 16-26-aastaste noorte seksuaalse väärkohtlemise kogemust.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame teemaks Eestimaa jõgede olukorra. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.

Ehkki Töötukassa maksab palgatoetust ka suvekuudel, jätkuvad samal ajal koondamised ja aasta lõpuks on mõni majandussektor kardetavasti täiesti hangunud.

Kohustuslik distantsõppe periood saab selleks korraks otsa. Mida need kaks kuud Eesti üldharidussüsteemile andsid? Millised olid esimese kiiranalüüsi kohaselt puudused ja millised tugevused ning kuidas valmistuda järgmiseks saabuda võivaks perioodiks?

Nii nagu majandust ootab hiljemalt sügisel ees sügavam kriis, tuleb omavalitsustes teha ettevalmistusi ajaks, kui tööpuudus süveneb ja inimeste abivajadus suureneb.

Avalikkuses kõlavad ühelt poolt üleskutsed pidurdada Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) rakendamist, et säilitada koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisis töökohti. Teisalt kõlavad ka vastupidised üleskutsed senisest kiiremini kliimaneutraalsuse suunas liikuda, et luua uusi töökohti taastuvenergia sektoris.

Lähiajal algab riigipiiride järk-järguline avamine. Ettevaatlikult asutakse mõtlema ka turismisektori käivitamisele. Mil viisil hakkab uuenenud maailmas välja nägema reisimine, mis ootab ees lendamist ja kuidas näeb muutunud oludes välja laevareis?

Muuseumid ja näitusesaalid avatakse külastajaile tulevast teisipäevast. Millal saab minna teatrisse ja kontserdile?

Kuidas kehtestada piiranguid - rakendada 2+2 reeglit, panna karantiini ühiselamu või keelata viiruse tõkestamiseks kontsert - kui eriolukord saab läbi?

Valitsus on paika saanud koroonakriisist väljumise strateegia. Kokku on lepitud ka esimene majanduskriisi leevendav meetmete pakett. Opositsioon on seda kõike kritiseerinud.

Teisipäeval on saates sotsiaalminister Tanel Kiik, et teha esimesi kokkuvõtteid seitsmendat nädalat vältava eriolukorra, arstiabi ja sotsiaalhoolekande korraldusest.

Neljapäevases "Reporteritunnis" on luubi all maailma ja Eesti majanduses toimuv.

Kuna riigipiirid on eriolukorra tõttu suletud ning välistööjõud ei pääse Eestisse, kurdavad põllumajandusettevõtjad töökäte puuduse üle. Saates uurime, milline paistab maatöö seda tegevate palgaliste pilgu läbi.

Praeguses kriisis kaovad iganädalaselt Eestis töökohad ja raskustesse on sattunud ettevõtted. Riik püüab abivajajaid küll toetada, aga kas sellest piisab?

Praegused liikumis- ja suhtluspiirangud ei ole ainult oma kodus tüütud taluda. Mõelgem end korraks hooldekodu elaniku olukorda: piiranguid on veel rohkem, nakatumisoht ehk suurem, kohatasu tõusuteel.

Neljapäevane "Reporteritund" võtab luubi alla riigikogus arutatava lisaeelarve.

Eesti põllumees on keskmisest rahvuslikuma mõttelaadiga ja see on olnud neile väga raske otsus otsida tööjõudu võõrsilt. Kui siia lisada juba ilmnevad turutõrked ja põllumajandussaaduste hinnalangus, siis ei tohi oma põllumeeste ja karjakasvatajate ette tööjõust tulenevaid takistusi seada.

Räägime Eesti meditsiinisüsteemi toimetulekust koroonahaigete raviga, eriolukorra meetmete mõjust koroonaviiruse leviku peatamisel ning värsketest teadmistest koroonaviiruse SARS-COV-2 uurimisel, ravimi ja vaktsiini otsinguist.

Aprillist saab hakata esitama avaldusi nende töötajate tarvis, kelle tööandjal pole tööd anda või kelle töötasu on töökoormuse tõttu kahanenud. Hüvitist makstakse töötajale, aga ainult siis, kui tema tööandja vastab kindlatele tingimustele. Miks see nii on korraldatud?

Neljapäeval jõuab eetrisse lõppeva kuu opositsioonitund.

Kolmapäeval on stuudios eriolukorra tööde juhiks määratud riigihalduse minister Jaak Aab ja jutuks isikukaitsevahendid – palju neid on, millal juurde saab ja kellele jätkub.

Paljud patsiendid on oma tervise rikkunud nõukogude ajal kolhoositöö käigus, nimistus on keskmisest rohkem eakaid, kehva ühistranspordi korralduse pärast tuleb teha rohkem koduvisiite - need on vaid mõned väljakutsetest, mis eristavad maaperearsti tööd linnas tegutseva arsti ametist.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägivad eakate esindajad, perearst, sotsiaalteenuse osutajad, omavalitsuste esindajad, vabatahtlike esindajad ja paljud teised.

Enam kui 150 000 üldhariduskoolide õpilast on eriolukorra tõttu teadmata ajaks kodusel distantsõppel. Kuidas koolid ja õpetajad e-keskkondade kaudu õppe korraldamisega toime tulevad, millised on väljakutsed lapsevanemate ja õpilaste jaoks?

Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaks nüüdseks kõigile teada olema, kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda.

Maailmamajanduses toimuv sunnib küsima, mida saab ja peab tegema Eesti riik.

Brüsselis, Euroopa Parlamendi raadiostuudios on mikrofoni ees Marina Kaljurand Sotsialistide ja Demokraatide ridadest, Riho Terras Euroopa Rahvaparteist ning Yana Toom ja Andrus Ansip Uueneva Euroopa parlamendirühmast.

Eelmisel nädalal avalikkuses laiemalt jutuks olnud töötushüvitiste süsteemi muutmisplaan on kohanud nii poolt- kui vastuargumente.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp peavad plaani rajada Ida-Viurmaale sadu miljoneid eurosid maksva põlevkivi eelrafineerimistehase. Samas on Eesti riik liikumas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.

Kuigi valitsus on lubanud Euroopa Liidu uut eelarvet kokku leppides Eesti põllumeeste eest seista, on nüüdseks selge, et kogu põllumajanduspoliitika saab senisega võrreldes edaspidi vähem raha.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad lõppeval kuul on seotud apteekide ja kogumispensionisüsteemi muutmisega.

Kas mäletate, kuidas Joosep Toots Paunvere külakoolis nurus õpetaja Lauri käest, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis ta teeb pool?

Stuudios vastab küsimustele rahandusminister Martin Helme.

Kas läbimõeldum metsamajandamine saab kiirendada kliimaeesmärkide saavutamist? Kas selleks tuleb raiuda või loobuda metsauuendusest? Kui noored metsad seovad kiiremini ja rohkem süsinikku, siis kas rajama peaks hakkama monokultuurseid puupõlde?

Talv on aeg põllumajandusmasinate remontimiseks. Arp Müller käis Lääne-Harju vallas Vintse külas, kus peremees Lauri Sepp tutvustas Erma talu masinaparki, kuhu kuuluvad nii nõukogude ajast pärinevad traktorid T150 kui ka tänapäevased John Deere'i ja New Holland'i masinad.

Töökäte puudus on Eesti pannud sõltuma võõrtööjõust. Tekkinud on ebaaus konkurents, sest erinevate skeemidega Eestisse saabunud Valgevene või Ukraina töötajad saavad Eesti inimestest tunduvalt vähem palka ning nende pealt ei tasuta ka Eesti riigile makse.

Eesti kirjandusklassikat loevad vanemad inimesed ja koolilapsed. Esimesed vabatahtlikult, teised kohustuslikus korras.

Kas oleme valmis selleks, et kümne aasta pärast vuraks meie teedel tänase pooleteise tuhande asemel näiteks 50 000 elektriautot?

Euroopa Liit on ühe liikmesriigi võrra vaesem. Samas on ukse taga liitumiskutset ja läbirääkimiste alustamist ootamas mitmed riigid.

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

Kuigi nädalad mööduvad, on Eesti poliitikaelu kesksed teemad endised – kas apteekidest saab ravimeid ka 1. aprilli saabudest, mis saab II samba pensionireformist.

See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.

Euroopa Liidu riigid leppisid aastal 2009 kokku, et aastaks 2020 peab saavutama 10% biokütuste osakaalu transpordisektoris kasutatavatest kütustest.

Euroopa Liit soovib muutuda kliimaneutraalseks liiduks ja on valmis esimese hooga investeerima triljon eurot kümne aasta jooksul.

Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.

Jaanuarikuus, kui suvitajaid saarel pole, elab Vormsil rohkem veiseid kui inimesi. Vormsi elust, inimestest ja loomadest räägivad veisekasvatuse ning rannaniitude hooldamisega tegelevad talunikud Ege ja Gert Kanarbik Kersleti külast.

Räägime, millises seisus on Ida-Virumaa ja ka Lääne-Virumaa tööstuspiirkondade veekogumid.

Andrus Ansip (Uuenev Euroopa), Jaak Madison (Identiteet ja Demokraatia), Sven Mikser (S&D), Urmas Paet (Uuenev Euroopa) ja Yana Toom (Uuenev Euroopa) on taas Euroopa Parlamendi Strasbourgi raadiostuudios kolmapäeval kell 14.05.

Teisipäeval on meie otsestuudios rahvastikuminister Riina Solman.

Valitsus kiidab neljapäeval heaks uuendatud teehoiukava. Lisaks on ettevalmistamisel eraraha kaasabil kolme suurema maantee neljarajaliseks muutmise põhimõtted.

Aasta viimases opositsioonitunnis tuleb Kaja Kallase ja Riina Sikkutiga juttu valitsuse tervisest ja sellest, miks ei õnnestunud opositsioonil taas ministrit umbusaldada.

Kuidas läks lõppeval aastal ettevõtjatel ning kuidas on muutunud ettevõtluskeskkond? Kas Eesti ettevõtjad suudavad Eesti haridussüsteemi tugevused enda kasuks pöörata?

Saate esimene lõik viib meid Kadrina külasauna, kus uurime, millest ikkagi mehed saunalaval räägivad. Mikrofoni ees on Kadrina saunaklubi president Ülo Kais ning saunalised Rein Sikk, Raido Parve, Andres Nukk, Arvo Sõrm, Aivar Truuver, Indrek Kalja ja teised.

Saatekülalised tulevad stuudiosse otse Toompealt, põllumeeste meeleavalduselt.

Kas PISA testi tulemuste valguses tehtud järeldus, et Eesti õpilased on Euroopa parimad, on eksitav? Mida uuring meile ei näita ja millised on need tähtsad oskused ja pädevused, mis Eesti õpilastel järeleaitamist vajaksid?

Rohkem kui kuu aega tagasi koostasid 38 omavalitsusüksuse sotsiaalvaldkonna juhti pöördumise riigi kõige kõrgemate institutsioonide poole murega, et probleemse pere või lapse kajastus meedias rikub mõnigi kord lapse huve ja lastekaitsetöötajad tunnevad end rünnatuina.

Brüsseli stuudios on mikrofoni ees Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Peale selle, et Eesti riik ja ka ettevõtted panustavad teadusesse liiga vähe, on nüüd kerkinud ka küsimus, kas valdkondlikud jaotused on õiged ja õiglased.

Õpetajate tuleva aasta palk, õpetaja positsioon konfliktis õpilase või lapsevanemaga, venekeelse kooli õpetaja riigikeele oskus – need on teemad, mis tulevad jutuks kolmapäeval kell 14.05, kui otsesaatesse tuleb haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Eesti on õigusriik, aga kas meie õigussüsteem on ja näib õiglasena? Kes räägib poliitilistest menetlustest, kes kurdab, et kohtus karistatakse süütuid inimesi.

Mõelge korraks, mille poolest on sarnased põllumeeste siseriiklikud otsetoetused ja patsiendiga kaasas käiv hambaravi hüvitis?Õigus! Mõlemat lubas uus võimuliit tänavu kevadel ja kumbagi ei rakendata eeloleval aastal täies mahus.

Põlvamaal Leevi külas loomakliinikut pidav Aire Ilves-Luht pälvis äsja tiitli Aasta loomaarst 2019. Aire abikaasa Riho Luht on aga üks neist kohaliku elu edendajatest, kes peale seda, kui Põlva Tarbijate Kooperatiiv sulges Leevi toidupoe, avas ühistöös teiste kohalikega külas kogukonnapoe LEPO. Leevil käis Arp Müller.

Järgmise aasta riigieelarve läbis riigikogus II lugemise ja on lähinädalatel teel lõpphääletusele.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Kuigi Kagu-Eestit räsinud ja inimesed elutähtsatest teenustest - elekter, vesi, toasoe, side, kütus - ilma jätnud tormist on möödas juba kaks nädalat, siis ametlik arutelu saadud õppetunni üle on alles käivitunud.

Valmis on saanud II pensionisamba muutmise eelnõu. Mis muutub ja kas muutused toovad kaasa vabaduse või uued probleemid? Millised on pensionikoguja võimalused?

Tänavu jõustus kaks vastukäivat seadusemuudatust: 1. juunist peale on alkohol poodides teisest kaupadest eraldi, et selle ostmist piirata. 1. juulist kehtib alkoholile madalam aktsiisimäär, mis on käivet kohati veerandi võrra kasvatanud.

Oktoobrikuu Eesti poliitikas saab tänasega läbi. Riigieelarve menetlus riigikogus, koalitsioonierakonde soov avada apteegireform, opositsiooni püüd pensionäridele olematut raha jagada, aga ka II pensionisamba debatt, minister Kert Kingo lahkumine, peaprokuröri otsingud, Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni komplekteerimine – need on olulisemad märksõnad, mis tulevad jutuks opositsioonitunnis.

Mõjuvõimuga kauplemine, otsuste ja seadusloome mõjutamine, ärisektorist ministriks ja tagasi – neid teemasid kommenteerib justiitsminister Raivo Aeg ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju. Kaja Kärneri "Reporteritund" algab kolmapäeval kell 14.05.

Uue alushariduse ehk lasteaia riikliku õppekava koostamine on kaasa toonud kirgliku diskussiooni. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on kaks töörühma teineteisest sõltumatult koostanud kaks õppekava tööversiooni.

Täpselt aasta tagasi arutasime "Reporteritunnis" kuulsa Vana-Narva maketi saatust ja toona jäi kõlama mõte, et Euroopa kultuuripealinna kandidaatlinn ei lase maketil hävida.

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

"Reporteritund" võtab fookusesse ühe tahu Pärnu kultuurielust: uue kunsti eksponeerimise koha, jõele ja jõe kaldale planeeritud Läänemere Kunstisadama.

Kas ajalehed ja kirjad peavad käima koduuksel asuvasse postkasti ka maal? Kas tulevikus peaks esmaspäeviti või laupäeviti ajalehti üldse laiali kandma?

Kolmapäeval on saates maaeluminister Mart Järvik. Eeskätt võtame jutuks põllumajanduse siseriiklikud toetused, mida Eesti põllumees hädasti vajab.

Tragi väiketalunik Võrumaal, suur teraviljatootja Lääne-Virumaal ning külaelu käsitlev kirjanik Ida-Virumaal - kõik nad esindavad külaelu omal erilisel viisil.

Uue aasta 1. aprillil tohivad apteekide enamusosalust omada vaid proviisorid. Ravimite hulgimüüad peavad oma apteegid ära müüma või sulgema. 1. oktoobri seisuga tähendaks see, et kolmest apteegist kaks tuleks sulgeda. Mis juhtub, kui tänased apteegiomanikud ei müü ja proviisorid ei osta ära 329 nõuetele mittevastavat apteeki?

Eesti Post on otsustanud tõsta ajalehtede kojukande hinda, aga samal ajal justkui tasuta paneb meie postkastidesse paberreklaami ja poekettide reklaamlehti, mida keegi pole tellinud.

Tallinn koostab praegu arengukava 2021+, mis peaks seadma sihid aastani 2035. "Reporteritunnis" kirjeldab Toomas Haidak linnakantseleist arengukava koostamise protsessi ning sedagi, mil moel on linnaelanikel võimalik selles osaleda.

Rahvusvahelisel eakate päeval algas uus sotsiaalkampaania "Vanus on väärtus". Skaala teisest otsast leiame statistika, et vanaduses üksi ja tööst eemale jäänud Eesti mees valib vabasurma.

Eesti jõudmine kliimaneutraaluseni aastaks 2050 on võimalik ning potentsiaalselt pikaajaliselt ka tulutoov, lühemas perspektiivis läheks kliimaneutraalsuse saavutamine aga ühiskonnale maksma 17 miljardit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on valmis ja selle kallal hakkab tööle riigikogu. Jüri Ratas on opositsiooni pingutustest hoolimata peaminister. Kas ühe erakonna retoorika arvustamise asemel on poliitika keskmesse tõusnud sisu?

Kolmapäevases "Reporteritunnis" saavad sõna üks Estonia laevahukust eluga pääsenu, üks ohvrite omaste esindaja, üks eelmisi presidente ja ajakirjanikud.

"Oleme viimased paarkümmend aastat Eesti ühiskonnas ja poliitikas vaadanud maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt", ütles nädalavahetusel peetud kõnes peaminister Jüri Ratas.

Sel kolmapäeval läheb saade taas eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist. Euroopa Parlamendi raadiostuudiosse tulevad mais valitud uue koosseisu saadikud Andrus Ansip (Renew Europe), Marina Kaljurand (S&D), Jaak Madison (ID), Sven Mikser (S&D) ja Urmas Paet (Renew Europe).

Iga päev arutatakse avalikus ruumis, kust leida raha neljarealiste maanteede, kliimaneutraalsuse saavutamise, pensionitõusu, eestikeelse alus- ja põhihariduse, Eesti teaduse, pidava idapiiri ja tuhande muu tarvilise asja jaoks.

Tallinn ja Pärnu said sel suvel rikkamaks ligi 800 elektritõukeratta võrra. Kas nendega peaks sõitma kõnni- või rattateel või tohib sõita ka sõiduteel?

Kas te mäletate tänavust jaanuari Hobujaama trammipeatuses? Ühel päeval eestlasi ja venelasi eristavad plakatid, teisel päeval kõigile Eesti lastele ühiseid lasteaedu ja koole looma kutsuv plakat.

Sügishooaja avasaates kuulete, kuidas käib Saaremaal Pähkla külas õlikanepi, tudra- ja tatrakasvatus. Aivar ja Karel Lemberit Karmeli osaühingust külastas Eva Luigas.

Tartust saab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Kellele kultuuripealinn mõeldud on? Kas tartlastele ja lõuna-eestlastele või kõikidele Eestimaa inimestele?

Aasta tagasi 27. augustil avaldas Eesti Päevaleht artikli ja video Kanutiaia noortegängi verisest arveteklaarimisest.

Riigikogu on juba nädalapäevad suvisel režiimil ja istungitesaalis enne sügist kokku ei saada. Millega riigikogu liikmed aga viimastel istungjärgu nädalatel tegelesid?

Jaanipäeva eel käib kibekiire heinategu, kuulete Eesti suurimas kitsefarmis, Võrumaal asuvas Andri-Peedo talus salvestatud Mirjam Nutovi reportaažist ja usutlusest peremehe Kermo Rannamäega, sõna saavad ka mõned talu 350st kitsest.

Teadlaste lootus suuremale riiklikule rahastusele on lükatud ebamäärasesse tulevikku. Kas see võib tähendada, et käes on aeg teha valikuid, mida rohkem ja mida vähem teaduses arendada, kuidas rahastamist laiendada ja ikka ja jälle küsimus, kuidas koostöö ettevõtjatega paremaks saada?

Majanduses on head ajad. Ettevõtjad võiksid lugeda raha ja puhata. Ometi nii roosiline seis pole, sest napib tööjõudu, rahutu on olukord maailmamajanduses ning ärevust võiks tekitada ka rahapuuduses vaevlev riigieelarve.

Aasta alguses jõudis just maal tegutsevate perearstide nappus teemana ajakirjandusse.

Saade on salvestud läinud nädalal Valgas peetud arutelupäeval "Kelle asi on kolemaja?" Piirilinnast Valgast on taasiseseisvumise järel lahkunud 5000 elanikku, mistõttu risustavad linnapilti kümned pooleldi tühjad või täiesti maha jäetud korterelamud.

Sotsiaaldemokraatidel pole ei Eestis ega Euroopas head ajad. Euroopa Parlamendi valimistel kaotasid sotsialistid üleeuroopaliselt kohti. Eestis kaotasid sotsiaaldemokraadid parlamendivalimised ning on riigikogu väikseim fraktsioon.

Täna räägime kommunismiohvrite memoriaali naabrusesse planeeritavast jalgpallihallist, viiekorruselise maja mõõtu sisehallist, mis hakkab kõrguma üle memoriaali ja kus peetavad võistlused toovad ümberkaudsetele elanikele kaasa müra- ja valgusreostuse ning parkimisprobleemid.

Teadlased korraldavad kolmapäeval hoiatusstreigi, et saata sõnum valitsusele, kes ei täida teaduse rahastamise lepet.

Poliitikakatel podiseb täistuuridel. Valitsus on kokkuleppele jõudnud riigieelarve strateegias. Piirikaubanduse vähendamiseks alaneb alkoholiaktsiis, kuid probleeme on teadusele lisaraha leidmisega ning lahtine on, mis saab täiendavast penisonitõusust.

Maikuu saates paneme käsitsi kartulit, räägime hobi korras kanade pidamisest ning käime metsas kevadseeni otsimas.

Eelmisel reedel Tartu Ülikoolis peetud Juhan Peegli juubelikonverents tõi kokku Peegli õpilased ja õpilaste õpilased. Milline koht on meie akadeemilise ajakirjanduse rajaja vaimsel pärandil täna?

Täna on Euroopa päev. See annab võimaluse vaadata tagasi ka Eesti edusammudele Euroopa Liidus. Kui iseenesestmõistetav on inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine ning kuidas tagada see ka kümne ja viiekümne aasta pärast? Kas me sellist Euroopa Liitu tahtsimegi, küsib saatejuht Mirko Ojakivi.

Laulupeo juubeliaastal on muusikakultuur laiemalt tähelepanu all. Kolmapäeval räägime Eesti Pillifondi tegevusest, mis viib kokku metseenid ja muusikud, erakapitali ja muusikakultuuri. Kuuleme, milliste pingutuste läbi jõuavad Eestisse vanade, haruldaste meistrite pillid ja kellele Pillifond need musitseerida annab.

Kes saab järgmiseks mõjuvõimsaks Euroopa Komisjoni presidendiks? Euroopa Parlament leiab, et see mees või naine peab selguma Euroopa Parlamendi valimiste tulemusel, komisjoni presidendiks peaks saama eurovalimistel enim kohti saava partei esikandidaat.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägime päev peale töörahvapüha tööst.

Aprillikuu viimane "Reporteritund" juhatab sisse keskkonnakuu Eesti Rahvusringhäälingus. Kommenteerime laialt levinud arvamust, et prügi pole mõtet sorteerida, sest lõpuks jõuab see kõik ühtviisi prügipõletusahju.

Narva läheb Euroopa kultuuripealinna taotlusega teisele ringile. Selleks, et hoogsalt eemalduvale rongile järele jõuda, peab uus toimkond kolme kuu jooksul ära tegema aastapikkuse töö.

Jüripäeval, 23. aprillil, tähistas Eesti parlament 100 aasta täitumist asutamisest ehk Asutava Kogu kokku kutsumisest. Sel puhul keskendub "Reporteritund" põhiseaduslikus korras valitud Riigikogu tööle.

Kui põlevkivist elektri tootmine järk-järgult väheneb, kas peaksime energia varustuskindluse tagamiseks rajama tuumajaama? Saates räägime ideest rajada Eestisse neljanda põlvkonna nn väike tuumajaam, mis põhineks sulasoolade tehnoloogial ning on väidetavalt eelmise põlvkonna tuumareaktoritest kordades ohutum.

Üle pika aja on eetris taas riigikogus esindatud erakondade opositsioon. Kaja Kallase põrumine parlamendis andis aimu, et valitsusvastutuseta jäävad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond.

Saade saab alguse Harjumaal kunagises Uue-Harmi mõisahoones tegutsevas väikeses algkoolis, ametlikus keeles Kose Gümnaasiumi õpipaigas, mis sarnaselt paljudele teistelegi maakoolidele võitleb allesjäämise pärast.

Soome turist ei tule enam Eestisse, seda kurdavad laeva- ja majutusfirmad, kaubanduskeskused ja toitlustuskohad. Käibed langevad, kasum kukub - on eestlaste mure. Mis pööraks lähinaabrite huvi Eesti kultuuri, looduse ja mahetoidu vastu uuesti tõusule?

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelused on avalikkuses pälvinud ülisuurt tähelepanu. Nüüd, kui kavandatava valitsusliidu aluspõhimõttted ehk nn koalitsioonilepe on avalikustatud ja allkirjastatud, analüüsime seda põhjalikumalt.

Täna koguneb riigikogu 14. koosseis avaistungile. Eesti saab uue riigikogu esimehe ning aseesimehed. Kas loodav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon läbib esimese proovikivi ning kas see koalitsioon jõuab leppeni?

Kas teadsite, et enne kui Linda Rummost sai armastatud näitleja, oli ta Eesti Raadios diktor? Ja et sama raadiopagasiga astusid lavale Gunnar Kilgas ja Einari Koppel? Või kes on liikunud vastupidi: lavalt tele- või raadiodiktoriks? Kas teadustaja-amet on igaveseks igavikku vajunud või elab uudisteankrus edasi? Kunagised raadioteadustajad Helgi Ilo, Sirje Eesmaa ja Heino Köögard elustavad Vikerraadio sünnipäeval vanu aegu ja jagavad praegusi kuulamismuljeid. Saatejuht on Kaja Kärner.

Eesti kaugsõiduveokite juhid peavad tulevikus iga kolme nädala tagant koos masinaga naasema kodumaale, samuti piiratakse õigust magada puhkeajal sõiduki kabiinis - seda juhul, kui jõustuvad praegu Euroopa Parlamendi tasemel vaidlusi tekitanud seadusemuudatused.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni selle kooseisu volitused hakkavad lõppema. Põnevad on ajad aga ka Eesti sisepoliitikas.

Euroopa Parlamendi saadikud toetasid lõpphääletusel Euroopa Komisjoni ettepanekut lõpetada kevadine ja sügisene kellakeeramine, viimast korda läheme üle suveajale märtsis 2021, kui ka liikmesriigid omavahel kokku suudavad leppida.

Teisipäeval kell 14.05 algavas "Reporteritunnis" on mälupilte, oletusi ja järeldusi Lennart Meri tehnikahuvist ja tööst Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes. Mälestuste vahele mahub kolm helilõiku, mis pole Eesti Raadios kunagi varem kõlanud. Saate autor on Kaja Kärner.

Juba teist nädalat käib Jüri Ratase teise valitsuse moodustamine. Mida on ühiskonnal uuelt valitsusliidult võita ja kaotada?

"Reporteritunni" igakuises erisaates "Külaelu" käime sel korral mikrofoniga metsas, kasvuhoones ja külapoe juures.

Aastaid on räägitud Soome lahe alla tunneli ehitamisest. Üks mobiilimängu "Vihased linnud" looja on välja öelnud isegi kuupäeva, mil selles tunnelis reisijaid sõidutama hakatakse. Tegelikkuses ei pruugi muidugi 2024. aasta lõpus veel isegi tunneli ehitust toimuda. Või siiski? Milleks meile tunnel? Kes selle eest maksab ja kui realistlik see on?

Ülikoolide eesti keele õppejõud on eesti keele rolli ja osakaalu pärast kõrghariduses, akadeemilistes töödes ja teaduses mures: professor Martin Ehalat tsiteerides: eesti keel alistub hääletult.

Taas käib igakevadine rüsin paremaks peetavate koolide esimestesse klassidesse. Need pered, kelle laps katsetega nn eliitkooli ei pääsenud, ootavad nüüd hingevärinal, kas piirkonnakool, kuhu linnavalitsus lapse määrab, on hea tasemega, või tuleb kehva kooli sattununa hakata võitlema, et leida lapsele parem võimalus.

Suusasangarid on kistud dopingukahtlusesse. Eesti sporti räsivad läbi aegade suurimad skandaalid. Miks tekivad valemängijad ja kuidas neid spordist eemale hoida? Kui suureks probleemiks on doping nii tippspordis kui ka rahvaspordis?

Täna on kõne all raske teema: kui erivajadusega laps, autismispektri või aktiivsus-tähelepanu häirega laps on sattunud väärkohtlemise ohvriks, aga oma häire tõttu ei suuda ennast selgelt väljendada ja tunnistusi anda, siis vajavad kriisinõustajad, lastekaitsjad, politsei lisakoolitusi, et osata lapse arvamust kuulata, olgu ta vägivalla ohver, pealtnägija või õigusrikkuja.

Euroopa Liidu majanduse olukord pole sugugi pilvitu. Kõige kriitilisem on olukord on Itaalias, euroala suuruselt kolmandas majanduses, kus valitseb stagnatsioon, reforme keeratakse tagasi ning üle 130% ulatuv võlakoorem võib järgmise majanduslanguse saabudes häda kaela tõmmata tervele euroalale.

Riigikogu on selleks korraks töö lõpetanud. Selle kooseisu viimases opositsioonitunnis on külas nende opositsioonierakonde esindajad, kes ei kandideeri järgmisesse parlamenti. Krista Aru Vabaerakonnast ja Meelis Mälberg Reformierakonnast.

Täna vaatleme eelseisvaid parlamendivalimisi selle kandi pealt, kuidas kandidaadid kampaaniaperioodil valijatega suhtlevad. Mida nad lisaks valimislubadustele veel pakuvad, näiteks meeneid ja meelelahutust, ja mida valijad sellest kõigest arvavad?

Millist etenduskunsti ootame lavale maksumaksjate raha toel? Kas Eestis on ehk isegi liiga palju teatreid ja uuslavastusi?

"Reporteritund" otsib meie rikkalikust sõnasaadete arhiivist kilde ammustest saadetest ja arutleb koos saatekülalistega, kuidas raadio kui meedium peegeldab aega, inimesi, kes omas ajas elavad ja ideid, mis ajas liiguvad ja ajaga muutuvad.

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

Lõppemas on Eesti Panga presidendi Ardo Hansoni seitsmeaastane ametiaeg. Eesti Panga nõukogu liikmed on keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaatidena üles seadnud Robert Kiti, Madis Mülleri ja Märten Rossi. Kolm kandidaati on ka esmaspäeval Vikerraadio stuudios.

Valimisreklaamid on selles korraks tänavatelt kadunud. Poliitikud on valmis valimisdebattideks ja käimas on hoogne kampaania järgmisele neljale aastale mõeldes. Kuid "Opositsioonitund" püüab endiselt jälgida seda, mis toimub riigikogus.

Just nüüd, kui Eesti Kunstimuuseum tähistab sajandat tegevusaastat, on jõudnud lõpule paar aastakümmet vana vaidlus Niguliste kiriku omandiküsimuse üle. EELK sai 6,8 miljonit eurot hüvitist ja EKM sai oma filiaali, Niguliste muuseum-kontserdisaali täieõiguslikuks valdajaks.

Kas korteriühistud peavad tulevikus olmejäätmete konteineri kõrvale kohustuslikus korras paigaldama ka pakendikonteineri? Kas olmejäätmete prügilasse ladestamise riiklikku tasu tuleks kahekordistada? Need on kaks enim vaidlust tekitanud teemat mahukas uue jäätmeseaduse eelnõus.

Mets ja põlevkivi, fosforiit ja liiv, majandus ja selle konkurentsivõime, loodus ja elukeskkond. Ritta seades vaid sõnad, aga valimiste eel omandavad need tähenduse, mis mõjutab meie tulevikku.

Hiljuti lõppenud aasta arsti valimine näitas, et patsiendid on oma perearsti tööga üldjuhul rahul. Suurem mure on perearstiga näost-näkku kokku saada, sest nimistud on suured, arstid ei taha nimistusse uusi patsiente, muidu kannatab ravi kvaliteet.

"Reporteritunni" esimeses erisaates "Külaelu" tuleb juttu lehmadest ja inimestest, aga ka tšillipiparde kasvatamisest Eestis.

Valimisnõunike saates on kätte jõudnud riigikaitse ja sisejulgeoleku teemade aeg.

Uus aasta toob muutusi mitmete soodustusega inva-abivahendite hinnas ja kogustes, puude taotlemise, samuti tõendite ja kordustõendite väljastamise korras.

Venemaa sidemetega ja eeldatavasti riiklikult mahitatud häkkerid on küberründeid ning mõjutustegevust kasutades püüdnud kallutada valimistulemusi nii USA, Prantsusmaa kui ka Saksamaa valimistel. Kas ja kuidas oleme välismaise mõjutustegevuse tõrjumiseks valmis Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel?

Selle aasta viimane "Reporteritund" on Riigikogus esindatud opositsiooniparteide esindajate päralt.

Eesti majandusel läheb hästi, aga kui kaua ja mida teha, et head ajad kestaks pikemalt ja Eesti inimestel läheks paremini? Kuidas tõsta inimeste kindlustunnet ja kuidas riik saaks vähem segada ettevõtjaid?

Suutlikkus üleilmseid arenguid ette näha ja neid mõjutada on kuulsa Rooma Klubi eesmärk olnud juba viiskümmend aastat.

Esmaspäeval olid Tallinnas koos Eesti, Leedu ja Poola transpordiministrid ning Soome ja Läti esindajad, kes arutasid Rail Balticu ehk siis 870 kilomeetri pikkuse kiire elektriraudtee rajamist Tallinnast Leedu-Poola piirini.Saates uurime, millises faasis on Rail Balticu ehituse ettevalmistused.

Taas on täna eetris valimisnõunikud. Seekordses saates võtame luubi alla rahvastikuprotsessid. Räägime, kuidas perepoliitika abil suurendada sündide arvu, aga sellestki, kuidas kontrollitud tööränne võiks meie majanduse päästa ja seda ka kasvatada.

Homme tähistavad meie üle-lahe-naabrid 101. aasta täitumist iseseisva Soome sünnist. Sel puhul meenutame estofiile, kes külma sõja aegadel Eestit ei unustanud või kes Eesti endale avastasid ja oma südamerahu proovile pannes Eestit ja eestlasi aitasid.

Lõppeval aastal jõudsid ekraanile Moonika Siimetsa liigutav "Seltsimees laps", Rene Vilbre kassamenuk "Klassikokkutulek 2" ning kõige värskemana jõulufilm, Anu Auna "Eia jõulud Tondikakul", võõrkeelse Oscari kandidaadiks esitas Eesti aga Liina Triškina "Võta või jäta".

Lõppev november oli Eesti poliitikaelus üsna tormiline. Ränderaamistik seadis ohtu valitsuse kestlikkuse. Toimuvat püüti siduda Eesti välispoliitika järjepidevusega. Kas tegu oli oma väärtuste pealesurumisega?

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

Neljapäevases "Reporteritunnis" kogunevad taas valimisnõunikud.

Tänavu kevadel laste ja lastevanemate hulgas korraldatud suurema uuringu tulemusi oleme oma saadetes juba tutvustanud. Vähem on olnud juttu sellest, et vene või mõnd muud keelt kõnelevates peredes kasvav laps tunneb end õnnetumana ja üksildasemana kui kodus eesti keelt kõnelevad lapsed.

Riigikogu valimiste eel on 25 organisatsiooni liitunud algatusega "Kust sa tead?", mille eesmärk ja soov on nõuda valimiskampaanias kandidaatidelt hoolikalt kaalutud ja põhjendatud argumente. Kuidas seda teha poliitikutega ja kuidas ka laiemalt juurutada ühiskonnas faktipõhist arutelu?

Kultuuripealinna tiitli eest võideldes pendeldab Narva kultuurimõrva ja taassünni vahel. Hinge kinni pidades jälgib kogu Eesti kas narvakatel jätkub pealehakkamist leida kuulsale vana Narva maketile väärikas asukoht.

Kas Euroopa tulevikku ohustab natsionalism, nagu on neil päevil korranud mitmed Euroopa mõjukad poliitikud? Seda küsime analüüsides Saksa kantsleri Angela Merkeli Euroopa Parlamendi ees peetud Euroopa tuleviku teemalist kõnet.

Novembris alustab Eesti Kunstimuuseum ligi aasta aega kestvat programmi, et tähistada sajandi möödumist kunsti kogumise ja säilitamise professionaalsest algusest Eestis.

Eelolevad riigikogu valimised annavad taas võimaluse üle vaadata, mida peab tegema riik, mida saab teha riik ja mida ei peaks riik tegema. Mis asi on see see müstiline riik ja mida tähendab palju riiki või vähe riiki?

Muinsuskaitse seaduse eelnõu menetlev Riigikogu kultuurikomisjon kohtus eile avalikul istungil huvigruppide esindajatega.

Muhu Pagarid.

Nn.

Breden Kids.

Vikerraadio valmistub järgmisteks riigikogu valmisteks. Enne kui poliitikud debatte pidama hakkavad ja oma valimislubadusi eetris tutvustavad, kaardistab saatesari "Valimisnõunikud" Eesti ees seisvaid valikud ja väljakutsed.

Selle sügise esimene lumi, lörts ja libedus on järele andnud, aga toonud taas päevakorda pea iga-talvise teema, selleks on lume- ja libedusetõrje.

Oktoober on Eesti poliitikaelu muutnud üsna aktiivseks. On poliitikast lahkujaid, on poliitikasse tulijaid. Erakonna vahetajaid ja koalitsioonist väljaastujaid. Samal ajal koostatakse riigieelarvet, ettevõtjad püüavad käima tõmmata oma riigireformi ja kõik valmistuvad riigikogu valimisteks.

Täna on teemaks nuti- või alkojoobes juhid, kiiruseületajad, järsud tapjakraavid ja puudulik teehooldus ehk peamised liiklussurmade põhjustajad; aga samuti kohustus koju vingugaasi- ja suitsuandur muretseda ning see, mis läheb maksma moodne piir Venemaaga.

Kas riik peaks järgmisel aastal piirama kulutamist ning senisest enam varusid koguma? Millist mõju avaldavad 2019. aasta eelarve eelnõusse kirjutatud prioriteedid meie majanduse ja ühiskonna arengule?

Eestis muutub iga päevaga professionaalselt muusikaga tegeleva inimese elu keerulisemaks. Muusika ärimudelid on muutnud. Autorid ja esitajad teenivad aina vähem. Eratelekanalid ei maksa autorite ühingule, riik ei soovi laiendada kassetitasuga maksustatavate seadmete ringi.

Eelmise nädala neljapäeval tunnustas Muinsuskaitseamet Arhitektuurimuuseumis oma valdkonna aasta parimaid.

Pea pooled õpetajatest Eesti üldhariduskoolides on üle 50-aastased. Iga neljas füüsikaõpetaja ning iga viies keemia-, geograafia, bioloogia- ja matemaatikaõpetaja on vanem kui 60 aastat. Kes hakkavad meie lapsi õpetama lähikümnenditel, kui õpetajate pealekasvu napib? Miks pooled alustavatest õpetajatest kooli pidama ei jää?

Üha rohkem ettevõtjaid ja poliitikuid püüab oma arvutustega näidata, kuidas teises pensionisambas kaotavad inimesed aastast aastasse oma raha. Isamaa esimees Helir Valdor Seeder on teinud ettepaneku muuta teine sammas esmalt vabatahtlikuks ja see kauges tulevikus ka ära kaotada.

Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamisest välismaal saab juba esimesi kokkuvõtteid teha. Eesti muusika, kunst, film, kirjandus ja paljud teisedki valdkonnad on lähemal ja kaugemal meie juubeliaastal uusi sõpru ja austajaid võitnud!

Kas tänased raiemahud ohustavad elurikkust ning teisi metsade ökoloogilisi funktsioone? Kas see on probleem, kui metsade majandamine ja kaitsmine on ühes ministeeriumis?

Neljapäevase "Reportertunni" teema on raadiouudiste põhisaade "Päevakaja", mis peab tähtsat sünnipäeva. 1958. aasta 6.oktoobril alustanud "Päevakaja" saab sel laupäeval 60-aastaseks.

Puudega inimesed ja nende hooldajad peavad abivahendi vajaduse tõestamisel uskumatut vaeva nägema, tõendi täpsustamiseks mitu kordaarsti juures käima ja on puudeid, mille tõestamiseks tuleb iga kahe aastatagant arsti juures käia.

Neljapäevane "Reporteritund" võtab kokku lõppeva kuu Eesti poliitikas. Opositsioonitunnis tuleb juttu Danske Eesti filiaalis toimunud rahapesu poliitilise vastutuse debatist, värskest riigieelarve eelnõust, valitsuskoalitsiooni tervisest ning lähenevatest valimistest.

Nädal tagasi esitasid psühholoogide ja logopeedide kutseliidud Haiglate Liidule, Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile, Arstide Liidule ja Tervishoiutöötajate Kutseliidule ettepaneku lisada tervishoiutöötajate palgaleppesse vastav erispetsialisti mõiste ja siduda nende palk arstide omaga. Madala palga pärast kaotame muidu needki spetsialistid, kes haiglates praegu veel töötavad.

Kas valitsuse soov lõpetada puidurafineerimistehase eriplaneering avalikkuse vastuseisu tõttu, viidates 'ülekaalukale avalikule huvile', on pretsedent, mis muudab tulevikus tehaste, tuuleparkide või ka kanalate Eestisse kavandamise võimatuks? Kuidas mõista väljendit 'ülekaalukas avalik huvi' ja kuidas huvi ülekaalukust välja selgitada?

Eestis on tuhandeid inimesi, kes peidavad end riigi eest. Nii ei taha igal aastal paljud noormehed kaitseressurside ametilt vastu võtta kaitseteenistuse kutset või peidetakse end kohtutäiturite eest. Valitsuse töölaual on ettepanek, et Eestis peaks inimesed riigiga üha rohkem suhtlema e-posti vahendusel. Kas selline kohustus on mõistlik ja mida teha nende inimestega, kes ei pääse ligi internetile ega valda digitaalselt kirjaoskust.