Vanamehed viinavabariku kõrvalt vaatavad oma autorisaates sedapuhku heldimusega otsa möödunud hooajale - on mida unustada! Paberlehe surm, seadusandjate algatused, kidur reklaamiturg ja kõik muud hädad. Ja ta liigub siiski! Ei saa vanamehed üle ja ümber ka sellest, kuidas ajakirjadust kasuatakse ära poliitmängudes ja kuidas ajakirjandus ise kasutab lolle poliitikuid ära oma mängudes.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad sedapuhku, kuidas töötasid nunnud kassipildid ja toredad tantsuvideod selleks, et poliitikuid Euroopa Parlamendi leivale upitada. Arutame Priit Pulleritsu ettepanekut lõpetada valimiseelsed debatid otsesaadetes, sest kandideerijad on selgeks saanud, kuidas saatejuhte ning vaatajaid-kuulajaid pooltõdede ja demagoogiaga usutavalt heidutada. Räägime ka ajakirjandusest kriisi keskel ning küsime, kas rahvaesindajate aastapalga ja laenukoorma äratrükkimisest piisas, või oleksid ajakirjanikud pidanud nimekirjas toodud andmeid ka sisulisemalt analüüsima.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei jäta Eesti Rahvusringhäälingut. Ei heas ega halvas, ei soojas ega külmas. Sel korral tuleb neile külla Erik Roose, kes seda Rahvusringhäälingut suisa juhatajana juhib. Erik lubas anda väärika vastulöögi, vanamehed valmistuvad pealetungiks. Muuks päris kindlasti aega sel korral ei jää. Need, kes tahavad rohkem teada perekond Padaritest - visake raadio vanni!

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed. Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt otsivad tikutulega agentuuri, mis tahab ERR-le jalgpalli ülekandeõigusi müüa, aga kellega jalgpalliliidul kontakte pole ega kavatseta neid ka luua. Kuna need otsingud palju aega ei võta, siis jääb ehk aega ka otsida vastust sellele, kas ajakirjandus peaks või vähemalt võiks kõiki arvamusi kajastada. Ja kuidas teha vahet arvamusel ja relval. Mis on Brüsseli veepomm ja millega soovitab Meelis Oidsalu meil ikkagi ära harjuda.

Uskumatu, kuid tõsi: vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad täna, kuivõrd imeliselt multikultuurset ja internatsionaal-emotsionaalset elamust pakkus neile Eurovisioni lauluvõistlus. Räägime avameelselt, kuidas me elasime kaasa seda suursündmust kajastama lähetatud ajakirjanikulaadsete toodete pettumustele ja juubeldamisele, ning arutleme, millisena näeme lauluvõistluse tulevikku Eesti avalikõiguslikus eetris. Kui poleks hokit, jalgpalli ja laskesuusatamist, võiks habemega naist ETV ekraanil kogu aeg näidata, arvavad eksperdid, ning isegi Lauri Vahtre kipub nendega nõustuma. Aga plaanime rääkida ka meedia ja suhtekorralduse suurpealetungist ning reklaamituru viimaste aastate arengutest. Ning loomulikult ei saa mööda pardijahi teemast, sest valimiste eel lennutatakse avalikku ruumi rohkelt sulelisi skandaale, mille ainus eesmärk on endale tähelepanu tõmmata.

Kuidas pöörata tööliste, talupoegade ja nepmanite laiad massid maksude tõstmise usku? Vanamehed viinavabriku kõrvalt tudeerivad sedapuhku kultuuriministeeriumis valminud plaani teha rahvusringhäälingust maksutõusu propagandamasin. Meie koht rahvusvahelises ajakirjandusvabaduse pingereas on paranenud. Järelikult on, mida maha mängida. Või on see üks ületähtsustatud edekabel, mida saab kasutada oma väikese asja ajamiseks. Sellest ja ehk muustki pajatavad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrat ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg üritavad sedapuhku rääkida ka ajakirjandusest, muidugi juhul, teiste pakiliste teemade kõrvalt aega üle jääb. Kas teie teate, kui palju on kaks triljonit? Meie teame: ühe Google’i. Kas me üldse teame, kui suured on suured platvormid nagu Google või Facebook Eesti turul? Ja kui teame, mis selle teadmisega siis peale hakata? Kas riik peab hoolitsema oma ettevõtjate eest korraga või ükshaaval? Mis maksab ajakirjanikule tema nimi: kas seda peab häbenema ja kas seda võib varjata? Sekka ka natuke vaigistamise ja vaikseks jäämise juttu.

Igal sammul kostub hüüatusi, et meie liitlastele pole vene oht kohale jõudnud. Aga kas meile on jõudnud kohale, et raha põle. Või on inimloomusele ja seega ka ajakirjandusele omane, et tõsiasju, mis tekitavad ebameeldivusi, ei taheta teadvustada? Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sel korral veel ka kõikvõimalikke silte eeskirjade ja kodukordadega, mis on asunud täitma avalike kohtade seinu. Kas see on protsendikunst või hullus. Ja mis ikka on tsensuur ja kuidas seda süüakse?

Samal ajal kui poliitikud vaidlevad, kas Tallinna linn on valmis ja kas seal sülle langenud võimust saab õnnetus või õnnistus, räägivad vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg mureliku suuga, kuidas ajakirjandust ning muid söakaid ja sõnakaid kodanikke proovitakse vaikima sundida. Juttu võiks tulla ka poliitikute lainetena käivast populismi- ja platvormilembusest. Ja nagu viimastel nädalatel kombeks, tõmbame meiegi pähe mustvalged meelsusprillid ja hakkame omade seast vaenlasi otsima. Ikka mõtete, mitte tegude järgi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tunnevad ühiskonnast levivat paha lõhna. See on hirmu lõhn. Asju ei juleta enam nimetada õigete nimedega. Kas ka ajakirjanduses on tajutav omamoodi finlandiseerumine või tuleks see termin ümber nimetada soomeugriseerumiseks - omal ajal Soome, siis Ungari ja kas nüüd siis Eesti? Kas selle hirmuga on seotud ka hümni üle irvitajate represseerimine ja ajakirjanduse vaikimine õigukaitse poolt vindi üle keeramise suhtes. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Kas ajakirjandus jääb alles ka pärast viimase paberlehe lahkumist ning millised muutused see lahkumine endaga kaasa toob? Millal said ajakirjanikest poliitikud ning kas uudistekõrb ähvardab ka Eestit? Kõigest sellest, aga ka muust, mis möödunud nädalal meediast silma hakkas, räägivad vanamehed viinavabriku kõrval Kuku raadio stuudios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad kevade esimeses saates sellest, millest eesti ajakirjandus ei räägi. Miks ei räägi, ei tea. Vanamehed ka ei tea. Moskvas toimunud veresaun ärgitab vanamehi mõtisklema, kas see võib kujuneda mingiks murdepunktiks, kus moskoviidid enam ei usu pimesi FSB levitatavat jama, või jätkub kahe erineva infomaailma vastandumine endisel moel.

Mida peab ajakirjanik tegema, kui poliitilise tapluse tallermaal jääb temast ühele poole peaprokurör, kellel Savisaare eeskujul kass põues, ja teisele poole minister, kellel kasupoja korter riigi raha eest üürile võetud? Kas ettevaatlikult vaikima, et meediat ei saaks poliitilises kempluses ära kasutada, või kuritarvitustest kirjutama, ehkki teda seepeale poliitilise kempluse mängukanniks nimetatakse? Kas ministri viib ametist peaprokuröri intriig, tublisti uuriv ajakirjandus või on tegu kõigest halva ajastusega? Kõike seda hakkavad vanamehed viinavabriku kõrval lahkama, kui koidik on lume viinud. Kui aega üle jääb, räägime ajakirjanike vaigistamisest, vaikivast ajastust ja värskest pressivabaduse määrusest ka.

Viinavabriku kõrval käib kõvem arutelu sedapuhku selle üle, kas reklaami ärakeelamine päästaks meid infarktist, rasvumisest ja joomarlusest. Vanamehed imetlevad lisaks sellele ka igasugu kõrgelt makstud inimhingede insenere, kes panevad karud tantsima ja ajakirjanikke neid karusid tantsule võtma. Sekka ka ennustusi, kuidas peaprokuröri kiusamise vastu kaitserajatisi ehitatakse.

Vanamehed räägivad sedapuhku valest, vabadusest ja valikuvabadusest. Räägime sellest, kuidas väljamõeldisi veebis usutavaks muudetakse. Arutame, miks ametnikele ei meeldi avaliku teabega võimestatud kodanikud: nad leiutavad üha uusi põhjusi, kuidas informatsiooni ära peita. Vaatame ka, mis on viga reklaamiseadusel ning kas seaduse uuendajad tõesti tahavad eesti rahvast surnuks joota või vaesusesse mängitada, nagu lõppenud nädalal meediast kuulda võis. Loomulikult ei puudu saatest ka populaarne hiigelrubriik „Sellest me täna rääkida ei jõudnudki“.

Tahaks lennata või tahaks unnata? Eks siis tuleb koos Rein Langi ja Väino Koorbergiga lasta end lennutada Kuku-raadio lainesagedusel: vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku jutuks kodumaise lennunduse ja teised ärid, kus inimesi ja muud kraami suurtel kiirustel ja hulgakaupa liigutatakse. Räägime, kuidas meid üha rohkem sõjaärevuse lainele häälestatakse ning kes ja kuidas meile udu silmade ette ning ärevuse liiva laugudele puistavad. Vaatame, millisest blufist peab kriitiliselt mõtlev kodanik end uudiseid tarbides läbi närima, ning küsime, kas tal jätkub selleks ikka teravaid hambaid ja kainet mõistust. Sekka lisame ka riikliku tähtsusega informatsiooni laskesuusatamise ja „Eesti Laulu“ teemal.

Vanamehed viinavabariku kõrvalt mõtisklevad seekord valeinfo ja igasugu inforelvade leviku üle ja kuidas siis ennast nende eest ikka kaitsta - reguleerimise, keelamise või terve mõistusega. Veel tuleb jutuks Postimehe aruanne lugejale ja see, kuidas kiirreageerijad Delfis vabu ametikohti täidavad. Tucker Carsoni ja trussikutes soomlase ajakirjanduslikku võidukäiku Eestis vanamehed uurima ei hakka. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad viinavabriku kõrvalt kiikriga, kas maakera on ümmargune ehk kas ajakirjandus jääb omaenda maailmavaate vangi või suudab märgata ka seda, mis jääb silmapiiri taha. Räägime ajakirjanduse tulevikust ja minevikust, sõnavabadusest ja reklaamist, sekka muhedusi ning avalikõiguslik-sisuturunduslikke tähelepanekuid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku läbivalt läbipaistvusest. Kui Kuku stuudio paistab läbi, mis kole, siis kõrval olev viinavabrik mitte eriti. Hoopis huvitav olukord on aga ametiühinguga, kelle streigifondi saab panustada ananüümselt kas või Vladimir Putin. Kas see tõesti meeldib ajakirjandusele? Erakondade nimekiri olgu avalik, aga mitte Postimehe trükiarv. Milline saab olema ajakirjanduse suhe kultuuripealinna? Õnneks ei jää ilmselt aega vaidlusele, kas peaminister peab peole minema. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt püüavad sedapuhku lahata suuri dilemmasid, millele kestlikult kahanevatest paberlehtedest selget vastust ei leia: kas valmistuda sõjaks või lebada rahus? Kas osta pidulik pikk kleit või püsida kodus? Kas panna munakoored olmeprügisse või komposti? Ja mida sellest kõigest arvavad Liis Lemsalu, Pealtnägija ja rahvusringhäälingu turundusosakond?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt nuputavad sedapuhku, kas eestikeelset ajakirjandust ja meediat laiemalt on liiga palju, parajalt või võiks seda rohkem toota. Ja muidugi ei saa nad üle ega ümber Ukraina presidendi visiidi kajastamisest. Kuidas ületada vastuolu teabevabaduse ja turvameetmete vahel? Sekka natuke numbreid selle kohta, kuidas edeneb võitlus paberi ja ekraani vahel.

Viinavabriku kõrval Kuku raadio stuudios on limonaadiautomaat, automaadis istuvad kaks vanameest – Rein Lang ja Väino Koorberg – ning niipea, kui neile mikrofon ette panna, hakkab automaadist voolama mürgist ja magusat – seda siis alanud aastal Eestis ja ajakirjanduses toimunust. Kuidas me jõudsime slaavi diskoni teleekraanil ja miks jõulutuledes pealinn näeb välja nagu bütsantslik tort, üldsegi mitte neofunk? Kellele teeb rõõmu kaklus keskerakonnas ning kuidas tehnoloogia võib ajakirjandust muuta, isegi hävitada?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt - Rein Lang ja Väino Koorberg - uurivad aasta viimasel päeval topelt pikas saates „Olukorrast ajakirjanduses“ kristallkuuli ja surnukspussitatud valvekoera põrna ning püüavad ära arvata, mida uus aasta kaasa toob. Kuna tulevikuta elab see, kes minevikku ei mäleta, tuletame meelde lõppeva aasta eredamad meediahetked ning vaatame, kas ajakirjandus oli naljakam kui elu, või pakkus elu sedapuhku mingeid üllatusi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, räägivad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku sellest, kuidas raadio ja televisioon üksteise võidu üritavad hommikul inimesi nende toimetustes segada ja leida põhjendust, miks nad seda teevad. Külla tuleb selle ala spetsialist. Muuks sedapuhku tõenäoliselt aega ei jää.

Kellest meedia loob kangelasi ning kas lugejad-vaatajad peaksid sääraste lugude peategelasi samamoodi kangelasteks pidama? Miks ohver ja süüdlane ajakirjanduslikus käsitluses tihti segamini lähevad ja kuidas seda segadust poliitikas ära kasutatakse? Ja kuidas see kõik mõjub ajakirjanduse usaldusväärsusele? Vanamehed viinavabriku kõrvalt sirvivad möödunud nädalal lehtedes ja eetris avaldatud ajakirjanduslikke ja turundusmaterjale ning püüavad lisaks selgeks vaielda, kas ja kuidas erineb kultuuriuudis tavalisest promotekstist.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaevad, kas vanasõna "Hea mees, kes lubabki" on juhindumiseks või saab sellega kaigast anda. Ja palju neid lubadusi, mida ajakirjandus on paljundanud, ikka on. Veel tulevad jutuks Avaliku Teabe seadus ja tehisintellekt ajakirjanduses.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt hakkavad Sossi mäe värskele lumele joonistama oma saate kõige mõjukamate ajakirjandusteemade edetabelit. Arvo Pärdi ja BSH kõrval leiab seal napilt koha süvamuusikute mure tasuta turunduskanali käestlibisemise pärast, eikuskilt õhku kerkinud soov hakata kõike keelama, varjama ja reguleerima ning riigikapitalism, kus ei juhid ega juhitavad ei soovi oma otsuste ja otsustamatuse eest vastutust võtta. Kui aega vähegi üle jääb, tegeleme ka tõeliselt uuriva ajakirjandusega ning teeme stuudios olijatele põhjaliku narko- ja alkotesti.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt üritavad sedapuhku aru saada, kuidas on ikka võimalik Jeesuse moodi toita rahvamassid ära paari kala ja leivaga nii, et järele jääb ka veel 12 korvitäit. Kas eesti ajakirjandus on leidnud igavase õnne valemi või on mõni alkeemik tal pea segi ajanud. Vanamehed on ka pahased saksa ajakirjaniku peale, kes venelastelt raha võttis, aga kahtlevad, et see on ainus selline juhtum. Ja mis meist ikka saab?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad sedapuhku riigikapitalismist ning küsivad selle kõrval, miks meediaväljaanded oma majandusuudiste tasakaalukuse ja usaldusväärsuse konkurentsivõitluse altarile ohvriks toovad. Plaanime teemaks võtta ka riiklik-rahvusliku meeleolumuusikaraadio ning arutleda, miks äkki kõik on hakanud suure häälega rahupüüdlustest kõnelema. Sekka loomulikult lõbusaid ja mittelõbusaid seiku möödunud nädala meediamaastikult.

Täna küsime, mida halba tegid d’Artagnan ning Sherlock Holmes, doktor Watson ja Baskerville’ide koer, et need koos Putini propagandafilmidega tele-eetrist ära korjati. Veel arutame kultuurkapitali põhjatust kaukast kerkivate kultuuriobjektide teemal, vaatame, kas prokuratuur on pea ja peaminister tema kael, ning kui aega vähegi jääb, heidame pilgu ka uusimatele infooperatsioonidele alates Putini surmateatest kuni Euroopa lutikapaanikani.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, mõõdavad sedapuhku oma ajakirjandusliku manomeetriga, kas prokuratuuril on kumm tühi, nagu väidab suurim päevaleht või on kummis hoopis ülerõhk suurusehullustusest. Juttu tuleb ka kõikvõimalike UHHUU ürituste, teenuste ja toodete ajakirjanduslikust käsitlusest ja sellest, kuidas Soomes hakkas ventilaator tööle kui presidendikandidaat intervjuu andis.

Need kuulajad, kes arvavad, et täna on Kuku raadios Väino Koorbergi vastas Rein Lang, saavad petta nagu peaminister Aafrika Liidu kõrge ametnikuga rääkides. Stuudios on hoopis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ning juttu tuleb paberlehtede tulevikust, ajakirjanduse riigitruudusest ning sellestki, kas pommiähvardustest kirjutada on jälle kosher. Lisaks hulk jooksvaid teemasid – automaksust autoriõiguseni - ning kindlasti ka senisest põhjalikum rubriik „Sellest me saates rääkida ei jõudnudki“.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt kiidavad sedapuhku Eesti Ekspressi kohe mitme asja eest. Ja imestavad, kuidas Soome ringhääling ei maga ja meie oma magab või teeskleb magamist. Juttu tuleb veel intervjuust kui ajakirjanduslikust zhanrist ja sellestki, kas eesti ajakirjandus tõesti ahistab konservatiive või on hoopis nende hääletoru. Natuke ka teatrikriitikast - muidugi kui aega jääb. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tahaksid sedapuhku terve maailma sülle võtta: rääkida viha- ja vaenukõnest, ajakirjanduse vaigistamisest või mittevaigistamisest, reklaamituru arengutest, eelarvemõõdikutest ning lätlaste plaanist sulgeda venekeelsed avalikõiguslikud meediakanalid. Ainult taevas teab, mida me sellest kõigest saatesse mahutada jõuame. Aga tahaksime küsida sedagi, kas õpetaja ikka tohib erootilisi mõtteid heietada ja neid – hoidku taevas – kirja panna.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sedapuhku, kuidas ajakirjandus nagu lehm karjalaskepäeval värskesse ristikusse tormas ja ennast järgmise aasta eelarveandmetest peaaegu lõhki sõi. Veel torkas vanameestele silma Postimehe uuring eestlaste ja venelaste hoiakutest. On siis klaas pooltühi või pooltäis? Juttu peaks tulema veel paljustki, aga vist mitte Taavi Rõivasest ja külmkappidest.

Kas ajakirjandus on teinud peaministrile tõesti liiga ning kuidas Kaja Kallase pikale veninud mittetagasiastumisprotsess kajastub eelarvevaidluste edasiastumisprotsessis? Mida kõike suudavad su massöör ja juuksur sinu digitaalsesse haiguslukku kokku luuletada ning kuidas riiklikult tähtsast dokumendist valesid välja rookida? Kes luurab Venemaalt põgenenud ajakirjanike telefonides ning milline roll selles võib olla Eestil? Kõigest sellest plaanivad kaks vanameest viinavabriku kõrvalt – Rein Lang ja Väino Koorberg — rääkida.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt püüavad sedapuhku aru saada, miks, kellele ja kes tegi keskerakonna siseasjadele katust. Ja siis nad arutavad veel, millist kultuurivaldkonda ajakirjandusfirmad järgmiseks hõlvama hakkavad. Etenduskunstis ja kontserdibisnises juba ollaks, nüüd võiks mõelda ka kujutavale kunstille ja arhitektuurile. Kui aega üle jääb, peatuvad vanamehed ka ajakirjanduslikul skandaalimasinal.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad, kas nädalaid lahenduseta veninud kriisis on süüdi tõesti ajakirjandus ning kas meedia peaks sääraseid kriise kajastades jääma rangelt neutraalseks, või võib ka hoiatada, et meie ei väsi, meie ei unusta? Kes kelle ees kuidas vabandas, kuidas vabandamata jättis? Kes keda tühistas? Ja mida me kogu selle kempluse varjus märkamata jätsime?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt lükkavad oma saates kategooriliselt ümber kuulujutu, et nad soovivad või neilt soovitakse võimuhaaramist. Nad lihtsalt sügavad kukalt ja mõtisklevad kuidas ei saa me läbi Lätita. Veel tuleb juttu konservatismist ja liberalismist, vene gängsterite lendamisest ja siis ongi saade läbi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on suvepuhkuselt tagasi ja kirjutavad kirjandit teemal „Kuidas ma veetsin suvevaheaega“. Ei saa me mööda ei sünnitusuuringust ega tõeministeeriumist, ajalehtede kojukandest ega hapukurgihooajast. Miks on poliitikud ja ajakirjanikud ühtmoodi altid skandaalidele ja hirmutamisele? Ja miks ei ole välismeedias enam viisakas rääkida Eestist kui endisest nõukogude vabariigist?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad, miks jäi eesti ajakirjandusel sisuliselt tähelepanuta see, et kõik suured prantsuse väljaanded tõmmati haneks. Kas ollakse ise ka hani? Ja kuna päevad on pikad ja ööd valged, mängivad vanamehed sel korral natuke muusikat, mis pimedas võib vere tarretama panna. Saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad sedapuhku asju, mis neid möödunud nädala meediakajastustes kõige rohkem šokeerisid. Näiteks valitsuse plaan kehtestada seadusega, millises järjekorras kaubad poes riiulil peavad seisma. Teeme juttu ka ajakirjanduse käibemaksutõusu kavatsusest ja sellest, kuidas ajakirjandus seda kavatsust kajastas. Lisaks püüame aru saada, millest 60 kultuuritegelast ERRi kultuuripoliitikat kritiseerides aru ei saanud, nii et doktor Veidemann pidi neile appi tõttama.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, mõtisklevad sedapuhku, kas Eesti Ekpressis ilmunud Eero Epneri pikk lugu Salgast on ilukirjandus või ajakirjandus. Ja mis saab olema selle järelmõju. On meil tegemist uue Suurkoguga või demokraatia arenguga? Vanamehed vaatavad sedagi, kuidas mõjus KAPO visiit Parvel Pruunsilla kasvuhoonesse tema tomatitele ja erinevatele ajalehtedele. Kui aega üle peaks jääma, arutavad Lang ja Koorberg selle üle, kuidas mõjub ajakirjandusele ühe teise vanamehe kukkumine otse-eetris. Saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Millised sõnad on ajakirjanduses lubatud ja milliseid ei tohiks kasutada? No et sa ei saaks trahvi nagu Lätis või et su esinemist pärast veerandi tunni jagu lühemaks ei lõigataks, nagu juhtus ERRi menusaatega. Selle üle arutavad vanamehed viinavabriku kõrval, jõudes jutuga viha-ja vaenukõne seaduseni ning võttes kõrvale ajakirjanike vaigistamise, tennisemängijate tühistamise ja ajakirjanduse käibemaksu kergitamise.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad sedapuhku imestunult, kui kiiresti maailm muutub ja inimesed selle sees samuti. Kuidas eesmärk loob usaldusväärsuse ja kuidas valimistsükkel määrab, mis ilmub ja mis mitte. Lisaks on vanameestel varuks nii mõnigi hea sõna ERR aadressil - kui leidub maksjaid, saab ka saateid.

"Vanamehed viinavabriku kõrvalt analüüsivad tänases saates põhiliselt Eurovisioni lauluvõistluse kultuurilisi, antropoloogilisi ja kulturoloogilisi aspekte ning arutavad, kuidas tulemus võiks mõjutada võitjaks tulnud Rootsi väljavaateid saada NATO täieõiguslikuks liikmeks." Küll oleks tahtnud sellise lausega saadet tutvustada, kuid peame end siinkohal parandama: lauluvõistlusest tuleb juttu põgusalt, põhiliselt kavatseme rääkida sellest, kas ajakirjandus tegi koos opositsiooniga Kaja Kallasele kambakat või mitte, ja kui sügavale tohib meedia üldse võimu põue pugeda.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt nuputavad täna, kas kasvav hulk Kremli saladokumente on kätte saadud kellegi osavuse ja raske töö tulemusena või on jälle keegi miskit lifti unustanud.

Miks Fox News oli valmis kohtusse mineku asemel sadu miljoneid välja käristama? Kuhu ja kui sügavale saatis Reitelman ajakirjanikud ja kas riigikogu kuluhüvitiste teemaga läheb nii nagu alati? Kelle väravasse mängib Twitter, ja mis juhtub peatoimetajaga, kes saadab koomapatsienti intervjueerima tehisintellekti? Neil ja muudel päevakajalistel teemadel räägivad vanamehed viinavabriku kõrvalt.

Kas ka ajakirjandus polariseerub nagu ühiskond? Üllas EKREIKE versus valetajatest liberastid. Uus valitsus ei saanud sadat minutitki. Aga uued, sedapuhku kohalikud valimised on tulemas ja ajakirjandusel oleks aeg hakata kujundama valimiste põhiteemasid. Muidu läheb nagu alati. Sellest kõigest arutletakse viinavabariku kõrval saates "Olukorrast ajakirjanduses" kohe peale kella üheseid uudiseid. Rein Lang ja Väino Koorberg võtavad kindlasti jutuks ka nende absoluutse lemmiku, Eesti Rahvusringhäälingu.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad sedapuhku selle üle, kuidas väljaandest nimega POLITICO sai ühtäkki paaria. Kuidas vaid üks kontsert Siberis võib maksta elutöö ja kuidas paanikatekitamine tundub olevat järjest enam ajakirjanduse põhiline turundusvõte. Kuna seintel on kõrvad, siis vaatavad vanamehed natuke sotside peakolude sisse - milliseid suurepäraseid ideid ajakirjanduskultuuri edendamiseks on valitsuse moodustamisel välja käidud ja kuidas eestlased edaspidi maailmakultuurist omaenda keeles osa hakkavad saama. Ja muidugi ka sellest, kuidas tuleb karmilt kokku hoida ja samas kõigile raha juurde anda. Rein Lang ja Väino Koorberg on eetris kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on enda kõrvale kolmandaks kutsunud vene ajakirjanduse spetsialisti Pavel Ivanovi ja püüavad saada selgust, kas Eesti venekeelsest ajakirjandusest vaatab vastu teistsugune maailm kui see, mida oleme harjunud ise lugema-nägema-kuulma. Millist meediat tarbib siinne venelane ning kuidas see tema arvamust ja hoiakuid vormib? Milline roll oli meedial hiljutiste valimiste tulemusele ning kuhu kadusid kinni pandud vene propagandakanalite vaatajad?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku ette venelaste hingekorje. Kas Kremli eraldatud miljonid on lihtsalt ära varastatud, lollilt laiali loobitud või on midagi, mida me ei märka. Või ei taha märgata. Jutuks tuleb ka Eesti katastroofiline alarahastatus. Eriti valitsuse moodustamise ajal ja valdkondades, kus liidritel on tutvusi toimetuses. Tuleb kärpida, aga samas kõigile juurde anda! Vanamehed vaatavad ka seda, kuidas villase viskamise eest vabandatakse ja mis sellele järgneda võib.

Täna vaatlevad vanamehed viinavabriku kõrvalt riigikogu valimiste ajakirjanduslikku järellainetust. Mille poolest erinevad koalitsioonikõneluste tulemusi ennustada püüdvad eksperdid ja politoloogid astroloogidest ja soolapuhujatest, ning kas ajakirjandus peaks nende hulka suurendama või radikaalselt piirama? Ja kas rõõmsatel telesaadetel „Hüppame koos kandidaadiga“, „Kokkame koos kandidaadiga“ ja „Avame kandidaadi inimlikku poolt“ on nüüd neljaks aastaks lõpp? Lisaks püüame otsida ausat konkurentsi ning arutleme ka riigikapitalismi üle. Loomulikult ei puudu saatest ka meeleolukas pühenduslaul.

Saade "Olukorrast ajakirjanduses" läheb eetrisse, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid ja ikka viinavabriku kõrvalt. Kuna üks vanamees sõitis kaugele, siis sedapuhku jauravad ajakirjanduse üle Rein Lang ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Kõneks tulevad eesti keeles ilmuvad nädalalahed ja nende tulevik. Nii paberil kui ekraanil. Kui aega üle jääb, räägitakse ka kergejõustikust, metsastatistikast ja vene trollivabarikust.

Enne menurubriiki „Millest me täna rääkida ei jõudnud“ vaagivad Rein Lang ja Väino Koorberg sedapuhku, millest nad möödunud nädalal lehti lugedes ja telekat vaadates aru ei saanud: kuhu suundub Eesti kergejõustik? Kust tuleb sotsiaalne tellimus uhhuu-ajakirjandusele? Kellele annaksime kartulijahust turundusauhinna? Milliste sõnadega ei tohi Venemaa veebis kujutada sealset presidenti ja mis värk oli Putini kokal ajada Eestis?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei kavatse üles tunnistada mingit mõnuainete tarvitamist. Sest kolleegid "Keskpäevatunnist" kuulutaksid nad seepeale kurjategijateks. Milline on aga ajakirjanduse roll pihiisana ja pihtimuste levitajana, sellest tahavad nad küll oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" rääkida. Lisaks sellele märkasid vanamehed erinevalt kogu muust ajakirjandusest, et Tallinnas oli vahepeal Nobeli preemia laureaat ajakirjanik Dmitri Muratov. Tema mõtetest tahavad vanamehed ka rääkida. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad, kas äsjane riigikohtu otsus, mis tühistas Ekspressi ajakirjanike trahvimise, ikka tõi ajakirjandusmaailma leevendust või peaksime ka edaspidi ajakirjandusvabaduse pärast muret tundma. Mõistatame, miks härra Google toob Rein Langi telefoni veidralt sõnastatud teateid Ukraina sõja kohta, ning otsime taga nii vene propagandakanalite sulgemisega kaotsi läinud televaatajat.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tahavad sedapuhku anda oma väikese panuse rahvusliku toidutööstuse arengusse. Kuidas turundada toidutooteid raadios? Kui vorstid maitstud ja turundatud, võtavad vanamehed jutuks tankid, postiteenuse, parteide reitingu ja kui aega üle jääb, siis mõne muu teema ka.

Mis loom on Wikipedia ja miks Parvel tema peale närvi läks? Miks Tartu Kliinikumis lapsi süüakse? Kas eelseisvate valimiste põhiküsimus on ajakirjandusele kohale jõudnud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse lahendust viinavabriku kõrval esmaspäeval kohe peale kella üheseid uudiseid. Saates "Olukorrast ajakirjanduses" nagu ikka, vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg.

Seekord räägime paberajalehest: millal see vanake ükskord sureb ning mida teha, et see surm oleks võimalikult kauge ja võimalikult valutu? Kas paberleht on luksuskaup või mitte? Milline oleks maailm ilma paberajaleheta? Ja kas tõesti on lehetoimetused paberajakirjanduse allakäigus ise süüdi? Kõigest sellest räägivad viinavabriku kõrval stuudios Väino Koorberg ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku teemaks selle, kuidas armast pealinna roheliseks rääkida. Plaanime juttu teha ka poliitilisest invasioonist rahvusringhäälingu valdustesse, Postimehe aruandest lugejatele ning ajalehtede kojukandest või -kandetusest. Mööda ei saa vaadata ka sõja-ajakirjandusest ning aasta klikiauhinnast.

Vastupididiselt raadiokuuluajate ootustele, et aasta alguses põhjalikult analüüsitaks presidendi uusaastakõnet ja telejaamade nääriprogramme, tegelevad vanamehed viinavabariku kõrvalt hoopis ennustamisega. Jõuluvanalt saadud Hiina kristallkuul avab kogu 2023. aasta ajakirjanduse tema hiilguses. Rein Lang ja Väino Koorberg alustavad, nagu ikka, oma saatega "Olukorrast ajakirjanduses" kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad viinavabriku kõrval tagasi lõppevale aastale ja arutlevad sõja, mõistuse, kasumlikkuse ja ajakirjandusvabaduse üle. Kirume naabreid ning raputame endale tuhka pähe aasta jooksul saates kõlanud sinisilmsete üleskutsete ja naiivseks jäänud arvamuste pärast. Sellest aga, kuhu edeneb ajakirjandus uuel aastal, räägime siis, kui see aasta on juba kätte jõudnud.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku ette elektri. Kuidas ikka see, kelle käes on kang, määrab, kuidas temast räägitakse? Kuidas tuulest saab torm ja tormist taifuun - ilma kirjeldamine sõltub meil elektriliini kvaliteedist. Vanamehed otsivad ka koos suurte ajalehtede juhtkirjadega, kus siis meie raha on? Ka seda, kus on Operaili vagunid ja prokuratuuri au ja väärikus. Kui aega jääb, räägivad ka Hundist, aga vist ei jää.

Millest elab ja hingab kohalik ajakirjandus? Kas sellel on võimu ja kuidas ta digiajastul oma lugeja leiab ning hoiab? Sellest räägime saates „Olukorrast ajakirjanduses“ ajalehe „Sakala“ peatoimetaja Hans Värega.

Rein Lang ja Väino Koorberg ei hakka täna piskuhaaval supsutama: nad räägivad emigrantlikust meediast ja TV Doždi saatusest, ajakirjanduse klikijanust ja vastutusest, pikkade lugude pikkusest ja lühikeste lugude sisukusest. Ei pääse me ei majandusimede uurimisest ega strateegilisest kommunikatsioonist, aga lubame, et sõna „käpake“ ei kosta tänase saate jooksul sagedamini kui möödunud nädalal „Aktuaalses Kaameras“. Las jääda neile see rekord!

Vanamehed viinavabriku kõrvalt käivad sedapuhku mööda katuseid. Imestavad, et keegi ei otsi ega leia neis auke. Kuidas eristada fakti ja arvamust? Kas rahvusringäälingu moto, et jalgpall on parem kui seks, on fakt või arvamus? Ja mida arvata mõjukate edetabelist? Äkki peaks see hoopis salajane olema? Väino Koorberg ja Rein Lang on saates "Olukorrast ajakirjanduses" kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg otsivad lõppenud nädala olulisimat teemat ajakirjanduses ega suuda otsustada, kas selleks oli ühe poliitiku kõlvatuid liigutusi ning siivutuid stseene täis esinemine ühes tantsusaates või hoopis teise poliitiku soov meisliga majade küljest Eesti riigi julgeoleku aluseid ohustavaid kaunistusi maha lihvida. Mõlemal juhul kerkib küsimus, kas ajakirjandus kõike seda laialdaselt ja üksikasjaliselt kajastades ei vaata tegelikest probleemidest sootuks mööda?

Vanameestel viinavabriku kõrvalt on sedapuhku mitmeid ideid, kuidas meediaettevõtted kasumlikuks pöörata.

Kes sulges ajakirjanduse suu, küsib poliitik möödunud nädala pildistamisskandaalile tagasi vaadates. Rein Lang ja Väino Koorberg üritavad sellele küsimusele vastuse leida. Kuna nii kohtumajad kui ka toimetused lekivad nagu vene sõjalaev, toome teieni värskeid üleskirjutusi tühistamisskandaalist ning paljastame, mis juhtus möödunud nädalal ära keelatud raadiosaates tegelikult. Aga räägime ka meedia majanduslikust seisust, rikkusest ja vaesusest ning ei saa läbi ka Eesti Lauluta.

Kohatud vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg arutavad kohatult kohatu viinavabriku kõrval selle üle, mida tähendab "kohatu" ja kuidas sellega hingi püüda. Kui aega jääb, siis annavad nad ka teada, kuidas tänu tootepaigutusele pesumasin poole odavamalt saada ja kuidas ajakirjandus ei märka, et Eestis annavad kolhoosid laenu. Tõsi, peamiselt iseendale.

Mis on olulisim – silmaring, maailmavaade või käsitööoskused? Kas ajakirjaniku tööks on rohkem vaja oskusi, elukogemust või kutsumust? Ning mis neist kolmest meile iga päev meediast vastu vaatab? Sellest räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku raadios esmaspäeval kell 13 saates „Olukorrast ajakirjanduses“. Vaatame ka tagasi suurele kirikuvaidlusele, kontrollime, kas turumajandus Eestis ikka toimib, kaeme üle kõige kollasemaid saateid meie telekanalitelt ja kui aega jääb, siis räägime Ukraina sõjast ka.

Vanamehed viinavabariku kõrvalt nuputavad mis asja ajab Eestis suur firma nimega Trafigura. Ja üritavad end seada soomalste rolli, kes peaksid aru saama, kuidas eestlased oma asju ajavad. Veel üritavad vanamehed arutada, mida võtavad ette need sajad mõjuagendid ja lihtsalt agendid, kes viimasel ajal on Kremlist käsud kätte saanud.

Kas ajakirjanik on ennekõike ajakirjanik või kodanik, patrioot või propagandist? Kuidas see küsimus haakub möödunud nädala kajastusega Eesti ajakirjanduses, kuulete Rein Langi ja Väino Koorbergi vahendusel saates „Olukorrast ajakirjanduses“. Loodame rääkida ajakirjanduse vaigistamisest ja ajakirjanduslikust sissevaatest salapärasesse vene hinge ning võrrelda, kumb sai 70 aasta juubeliks rohkem kingitusi: Jossif Stalin või Vladimir Putin.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt otsivad sedapuhku neid, kes Moskvast eetrisse paisatavat pasarahet veel tõsiselt võtavad. Mis ikka paneb uskuma, et maakera on lapik? Üks või kaks milli? Ja kuidas stabiilsest universaalteenusest sai ebastabiilne universaalteenus nii, et keegi ei märganudki. Mis on huvide konflikt, mida muidugi ei ole ja mida võtta ette pagevate venelastega?

Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad sedapuhku elektrist ja energeetikast, kuulujuttudest ja kommunikatsioonist, võlavanglast ja riiklikust järelevalvest ning mobilisatsioonist ja mogilisatsioonist. Ikka selle nurga alt, mis eelmise nädala ajakirjanduses ja avalikus diskussioonis silma ja kõrva hakkas.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg viinavabriku kõrvalt on kadedad endise kõrge riigiametniku peale. Sest too on Anvari sõber ja saab oma hääle kuuldavaks - kaugele. Vanamehed mõtisklevad ka selle üle, kas kogu enne 24. veebruari soetatud vene kraam tuleks põlema panna või kogumispunkti viia. Ja kus kogumispunkt on. Jutuks tulevad veel järgmine eelarve, rahauputus, kulturnikute ülestõus ja palju muudki. Kui muidugi aega jagub. Ilmselt ei jagu.

Kes lõi vene esipropagandistil Vladimir Solovjovil näo lömmi? Millise imeautoga käis sõitmas ja millises tipprestoranis nautis hõrgutisi Eesti uuriv ajakirjanik? Millise moekunstniku pesu kandis surres kuninganna? Neile tulitavatele küsimustele te sedapuhku meilt vastust ei saa. Küll aga kaevad Rein Lang ja Väino Koorberg sisse päevalehtede juhtkirja-akendest (kus Sirbi peatoimetaja nägi pimedust ning pimedus vaatas teda vastu), arutavad ajalehtede-raadiojaamade-televisiooni tulevikku ning vaagivad möödunud nädalal ilmunud parimaid palasid. Kui aega jagub, tähistame temaatilise lõiguga ka hiljutisi tankistide ning kandilise teeklaasi päeva.

Kas riigi omandis ettevõte võib teha kõike ilma ajakirjanduse kontrollita? Miljardid maksab maksumaksja. Kommunismi võimalikkusest ühel eraldi võetud maal. Kus ja kelle käes on toimik? Kust leida mõni baltlane, kes pole fashist? Ja mis loom on hea venelane. Vanamehed viinavabriku kõrvalt mõtisklevad olukorrast ajakirjanduses ikka peale kella üheseid uudiseid.

Suvereporterid Rein Lang ja Väino Koorberg on stuudios tagasi, lehitsevad praktikapäevikut ja meenutavad, mida nad töise suve jooksul tegid, lehti lugedes ja teleka ees haigutades märkasid ning mida kõike sellest õppisid. Kas Eesti ajakirjandusel on veel lootust?

Disko ja tuumasõda. Umbes sellises meeleolus vaatavad Rein Lang ja Väino Koorberg hooaja viimases saates tagasi tehtud tööle. Sama töiselt ja kordusrikkalt kui rahvusringhääling ERR suveperioodil, vaatame sedakorda ette ka algavale puhkusele. Arutleme, kas trahvist pääsenud ajakirjanikud edaspidi julgevad toimetuse koosolekul suud lahti teha, juurdleme selle üle, kas Eestis on kartellikokkulepped üldse võimalikud, ning kuniks tohib, kuulame sõjalaule nii vene kui ka ukraina keeles.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad sedapuhku venelaste kosmilistest narratiividest, mida tuleb lahti hammustada. Üks vanamees käis Ukrainas ja jagab muljeid. Loomulikult ei saa vanamehed üle ega ümber ka eestimaisest poliitikast, kus vend ei tunne venda, õest rääkimata.

Sellal kui Rein Lang Euroopas tegeliku eluga tutvub, võtab Väino Koorbergi vastas istet "Postimehe" värske peatoimetaja Priit Hõbemägi, kellega räägitakse ajakirjandusest, selle missioonist ja Eesti meediaturu hetkeseisust ning püütakse ühiselt leida vastust küsimusele: kas see ongi lõpp? Või meie püha üritus alles algab? Sekka loomulikult ka sõja- ja poliitikauudiseid, eriti rubriigist „Millest me täna ei jõudnudki rääkida“.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad põnevusega, kuidas kajastub ajakirjanduses juunipööre ja kuidas valimiseelses rahajagamise tuhinas selgub, et ei saa me läbi ilma jahilasketiiru ega palju muuta. Ei saa leppida sellega, et raha ei ole! Natuke ajakirjandusest tarbijate kaitsel ka - kui muidugi aega jääb!

Isamaa sai päästetud ning rahvusringhäälingu uus juhatus paika nimetatud. Mis diilid selle tagant aimuvad? Millised võiksid olla uue juhatuse edasilükkamatud ülesanded? Kõik selle võtavad jutuks kaks vingatsit vanameest viinavabriku naabruses. Arutame ka, kas sõjast ja sõjakajastustest on juba siiber ning millal annab impeerium (loe: prokuratuur) Ekspressile vastulöögi. Arutamata ei jää seegi, mis ikkagi purskas Saraatovi kesklinnas fontäänina – kohalikud ajakirjanikud tõid uudisjanustele selgust ja pälvivad ilmselt Pulitzeri preemia.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad ja rõõmustavad, et laste ärakasutamine politikaanluseks ei pälvigi ajakirjanduse peatähelepanu. Kuna mõlemad vanamehed olid kohal ka Lennart Meri konverentsil, jätkub juttu ilmselt kauemaks.

Ei pääse ka vanamehed viinavabriku kõrvalt, ilma et räägiksid Eesti kõrgest kohast ajakirjandusvabaduse edetabelis ning sellele rõõmsale uudisele järgnenud hiiobisõnumist Eesti Ekspressi ajakirjanike trahvimise kohta. Milline on ajakirjanduse vabadus, milline on ajakirjaniku vastutus ning kas Eesti kohtunikud pole mitte avalikku uudishimu liiga loominguliselt tõlgendanud? Sekka loomulikult uudiseid avaliku arvamuse rindelt, kus Vene propagandistid kipuvad tuumasõja teemal hulluks minema. Saade „Olukorrast ajakirjanduses“ Rein Langi ja Väino Koorbergiga pardal stardib Kuku Raadios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg viinavabriku kõrvalt sügavad kukalt - kus küll on see müstiline rahandusasutus, mis liisib meie rahvuslik-riiklikule lennufirmale, millel pole ainsatki lennuliini, kapitali ega tulu, 10 suurt lennukit, et pisnessi teha. Ehk leiab meie ajakirjandus selle üles nagu ka riigifirma vagunid, mis vene avarustes logistilisi ülesandeid täidavad. Tolm ja suits ERR-s on hajunud ja varesed samas järjekorras traadil taas istumas. Kas veel viis aastat "Õnne 13" tähe all? Ei saa vanamehed mööda minna ka Twitterist ja sõnavabadusest.

Kas ajakirjandus peaks rohkem hädaldama selle pärast, et keegi juhtus mõnel vene veebilehel nägema eestimaist reklaami, või arvutama kokku, kui palju me gaasi ja naftat põletades toidame Vene sõjamasinat? Miks me pole Pronksiööst möödunud 15 aasta jooksul saanud hakkama oma venelastega ja venekeelse ajakirjandusega? Mis saab Venemaa ajakirjandusest, kus Putini valitsus seab toimetustesse komissarid ja kus tänaseks tegutseb juba ligi 150 nimekat „välisagenti“? Mida teha rahvusringhäälinguga ja keda selle etteotsa valida? Ja kuidas see on seotud kerkiva kriisiga, kus voogedastusplatvormid räägivad mureliku suuga kundede vähenemisest? Üks loll jõuab nädalaga rohkem küsida kui sada tarka vastata. Kardetavasti jätkub Rein Langil ja Väino Koorbergil meediaga seotud teemasid küllalt ka saate populaarseimasse rubriiki „Asjad, millest tahtsime teile rääkida, aga ei jõudnud“.

Vene sõjalaev läks! Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg mõtisklevad, kas vene sõjakommunikatsioonis on sõnumite autorid tõsiusklikud või tegelevad iseenda intellektuaalse lõbustamisega leivateenimise kõrval.

Sõda käib seitsmendat nädalat ja ajakirjanduses ilmub üha jõhkramaid lugusid ja verisemaid pilte Vene sõdurite metsikustest Ukrainas. Kui naturaalseks saab, peab ja tohib metsikuste kujutamisega minna ja kuidas portreteerida genotsiidi? Kas ajakirjandus peaks hirmsaid kujundeid millegi toredaga tasakaalustama? Millal meil kõigil sõjast villand saab ning me pöördume tagasi tiktokkerite, juutuuberite ja seltskonnadaamide toredasse maailma? Kõigest sellest kavatsevad Rein Lang ja Väino Koorberg tänases saates rääkida. Aga saatest ei puudu ka meeleolukas tervituslaul ning traditsiooniline rubriik Eesti Rahvusringhäälingu juhtimise teemal.

Kust lihtne lehelugeja võiks sõja kohta teada saada? Ja millal seltsimehed jälle valitsuse vahetama hakkavad. Vaenu õhutada muidugi ei või ja kui siis ôige natukene. Kõigest sellest räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg ehk siis vanamehed viinavabriku kõrvalt saates "Olukorrast ajakirjanduses", mis algab nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad sedapuhku – oh üllatust! – jälle sõjast. Kas aga juttu tuleb lahingutest Ukrainas, võitlusest Venemaa vaba ajakirjanduse nimel, võidurelvastumisest ja lahingutest eelseisvate valimiste liidrikoha pärast, heitlustest energiakandjate nimel või hoopis usutavast heidutusest rahvusringhäälingu juhi valimisel, saate teada, kui kuulate saadet „Olukorrast ajakirjanduses“ Kuku Raadio eetris esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Kuidas lihtsameelselt tormata venelaste psühhorelvade kaitsele? Oli õpetlik nädal. Sellest, kuidas rumalus segab arukust sõja kajastamisel ja ka sellest, kui lihtsalt ununeb ajakirjandusel silma peal hoidmine imelikel riiklikel ja mitteriiklikel äridel, räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Loomulikult tahaksime rääkida muust, aga peame rääkima ikkagi Ukrainast ja Ukraina sõjaga seonduvast. Rääkima „vene maailma“ mõttelaadist ja arutlema, kas ja kuidas selle vastu astuda. Kuidas elada kõrvuti naabriga, kes ihaldab ligimese vara, naist ja teenijat? Kas venelastel ja ukrainlastel saab Eestis olla ühine inforuum? Mis saab nüüd Vene ajakirjandusest ning kuidas on sõda sundinud sotsiaalmeediat ennast muutma? Kõik selle võtavad Rein Lang ja Väino Koorberg jutuks saates „Olukorrast ajakirjanduses“, mis läheb Kuku raadios eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg võtavad saates "Olukorrast ajakirjanduses" vaatluse alla Venemaa sõjamasina osaks oleva propagandateenistuse mõju auditooriumile nii Eestis kui Venemaal. Kahetsusväärselt on pikka aega töötanud häma, et tegu on ajakirjandusega, millele peaks laienema sõnavabadus. Relvadel ei ole sõnavabadust ja need tuleb neutraliseerida. Kangelaslikult jätkab vene sõjanarratiivi edastamist meie suurim teleplatvorm TELIA ja seda imeliku telekanali RBK edastamisega. Miks küll? On see ikka tõesti üksnes Putini sõda või vastutab selle eest vene rahvas. Kas osaliselt või kollektiivselt?

Keda tabas Venemaa sõjaline kallaletung ootamatult? Kuidas hinnata presidendiproua pidupäevakleiti? Mis juhtub sinu organismiga siis, kui loobud õlle joomisest? Eri riikide meediaväljaannete päevakajalistel teemadel arutlevad ning möödunud sõjanädala meediakajastust analüüsivad Rein Lang ja Väino Koorberg. Kes toob värsked uudised Lasnamäe rahvani nüüd, kui vene propagandakanalid kinni pandi? Mis vahe on ajakirjanikul ja propagandatöötajal? Kui suur võim on sõjasegadustes tugeval kujundil ning mida teha siis, kui info üleküllus ning vastukäivad uudised stressi ja segadust tekitavad? Seda kuulake saates Olukorrast ajakirjanduses Kuku raadios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Poleks arvanud, et Eestis on nii palju sõjandusasjatundjaid. Vähemalt ajakirjanduse arvates. Kust läheb piir avalikkuse informeerimise ja paanika õhutamise vahel? Sellest ja loomulikult venelaste propagandarelvadest, mida mõned peavad ajakirjanduseks ja mis tegutsevad Euroopa Liidu vihmavarju all räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg oma saates "Olukorrast ajakirjanduses". Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid ja läheb eetrisse nagu ikka - peastaabi kõrvalt.

Millist ajakirjanduselu elavad meie naabrid Lätis ja Leedus? Milliseid kanaleid jälgivad, milliseid usuvad ja usaldavad? Kuidas sellel pildil paistab meie enda meedia ning kas meil on põhjust häbeneda või uhkust tunda? Rein Langil ja Väino Koorbergil on saates „Olukorrast ajakirjanduses“ külas Andres Jõesaar, kes tutvustab kolmes Balti riigis tehtud ajakirjanduse ühisuuringut. Räägime loodetavasti ka era- ning avalikõigusliku ringhäälingu vahekorrast ning ei saa kardetavasti mööda ka vene telekanalitest.

Rein Lang ja Väino Koorberg lähevad näost roheliseks kui räägitakse rohepöördest. Kas rohepööre on olemas või on selle taga rohelised mehikesed? Või hoopis roheline ajakirjandus. Kui aega jääb, siis räägivad Lang ja Koorberg ka spordist ja ajakirjanduslikust kohtumõistmisest. Ja muidugi tuleb ka saate lõpulaul, mis kedagi kindlasti vihastab.

Rein Lang ja Väino Koorberg plaanivad rääkida sõjahüsteeriast ühiskonnas ja ajakirjanduses, kallutatud jõududest rahvusringhäälingus ja selle ümber, ajakirjanduse strateegilisest vaigistamisest ning loodetavasti ka Omniva salaplaanist postiteenuse moderniseerimisel – firma uuest logost.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ehk Rein Lang ja Väino Koorberg on sedapuhku niivõrd lummatud pesukarudest, et ei oska sedapuhku rääkida millestki muust. Kui ehk siis natuke süütuse presumptsioonist, energiakriisist, Kolmandast Maailmasõjast ja muust tühjast-tähjast.

Kes juhib Eesti energiakriisi – valitsus või ajakirjandus? Millise pesumasina peaks raha kokkuhoiuks välja lülitama rahvusringhääling? Rein Lang ja Väino Koorberg otsivad ka kolme basseiniga rikkaid pensionäre, et neilt küsida, kuidas valitseda riiki siis, kui kriis läbi saab.

ABS leemekulbi liigutamise kajastamisest - kas ajakirjandus ärkab alles siis kui arve postkasti jõuab? Ja kellele ja mis raha eest ikka müüdi? Muidugi ka sellest, kuidas kohtu arvelt võiks kokku hoida, sest otsus on juba tehtud. Vanamehed Väino Koorberg ja Rein Lang viinavabriku kõrvalt analüüsivad ajakirjandust ikka kohe peale kella üheseid uudiseid algavas saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Rein Lang ja Väino Koorberg soovivad kuulajatele tegusat uut aastat, ennustavad surnukspussitatud koera põrna analüüsides, kuhu tänavu areneb Eesti ajakirjandus, ning esitavad naiivseid lootusi, kuidas asjad tegelikult võiksid olla. Loodame rääkida ka aastavahetuse teleprogrammist, julgeolekupoliitikast ning ajakirjanduse tasalülitamisest.

Olukorrast ajakirjanduses: olukorrast-ajakirjanduses_2021-12-29

Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad saates sedapuhku auhinnatud ja auhindamata ajakirjandusest, koondumistest ja koondamistest, uutest tulijatest telemaastikul ja vanadest olijatest raadiomaastikul, energeetikast, vihakõnest ja faktikontrollist ka. Loomulikult ei puudu saatest meie populaarseim rubriik: „Millest me täna ei jõudnudki rääkida“. „Olukorrast ajakirjanduses“ on Kuku raadio eetris esmaspäeval kell 13 kohe pärast uudiseid.

Kuidas on seotud elektrihind ja pinged Ukraina piiril? Kas eesti ajakirjandus on jätnud midagi kahe silma vahele? Kuidas vene mustasajaliste ideoloogist sai Eestis influentser? Kas kindralid võidavad sõja koroonaga? Sellest ja ehk muustki räägivad saates "Olukorrast ajakirjanduses" Väino Koorberg ja Rein Lang.

Soome Iseseisvuspäeva puhul sõitis Väino Koorberg Araabiasse. See võimaldab Rein Langil ja Tallinna Ülikooli professoril Indrek Ibrusel rääkida ajakirjanduse usaldusväärsusest. Uuringute põhjal ja mitte unustades ERR-i.

Kas paanika või hoopis mõjukad avaliku elu tegelased. Kumb on rahva jaoks oopium? Või on see hoopis rahvuslik lennufirma? Selle ja kui aega jääb, siis autokütuse hinna üle arutlevad Väino Koorberg ja Rein Lang saates "Olukorrast ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg arutavad sedapuhku, millal hakkavad Eesti ajakirjandusväljaanded Google’ilt uudiste kasutamise eest tasu küsima ning mida räägib ajakirjandusest kultuuri äsja valminud kümne aasta arengukava. Kas ajakirjanik sa võid olla, aga kodanik ja patrioot sina pead olema? Ehk jätkame arutlust, kuidas kajastada Valgevene-Poola piirikriisi. Jutuks tuleb ka pidulik okastraadilaotamine Eesti idapiiril, samuti transpordiameti heidutusplaan likvideerida maanteeäärsed kempsud ja prügikastid ning täita nõnda metsaalused libemiinidega.

Maailma ajaloos on inimkilpi sõdades ikka kasutatud. Nüüd siis ka 21. sajandi Euroopas. Ajakirjandus on kahvlis - kui ta kajastab inimkilbi kannatusi, tekitab ta uusi kannatusi. Kust läheb siin eetiline piir kui käimas on tsivilisatsioonide kokkupõrge? Selle üle vaidlevad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Kas otsustav otsustamatus või otsustamatu otsustavus? Kumb aitab Eestit kriisist läbi viia ja kumba peaks oma avalikes esinemistes jõuliselt demonstreerima Eesti valitsusjuht? Kuidas inimõigused üha odavamaks muutuvad ning kui erapooletult Eesti ajakirjandus seda teemat lahkab ja kajastab? Milline saab olema Facebooki tulevik ja kas ajakirjandusel sellest midagi ka võita või kaotada on? Ning kas vana hea inglise huumori aeg on nüüd lootusetult otsas? Kõike seda, sekka ka uudiseid ja telegramme, loodavad Rein Lang ja Väino Koorberg võtta arutluse alla, kui keerate raadio Kuku raadio lainele esmaspäeval kell 13, et kuulata saadet „Olukorrast ajakirjanduses“.

Väino Koorberg ja Rein Lang ei üllata kedagi kui nad koroonakommuniktsiooni sarjavad. Oh, oleks meil kommunikaator, oleks viirus ammu siitmailt pagenud. Kuidas aga suhtuda ajakirjandusse, mis ajab segamini uudishimu ja avaliku huvi? Kes juba Nõmme Raadio võrku pole langenud, teadku, et saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Saates "Olukorrast ajakirjanduses" räägib telekultuuri professor, äsja ilmunud paksu Digiajastu teleraamatu autor Hagi Šein Väino Koorbergile, kuidas on muutunud televisiooni tähendus ja roll ajas, milline võiks olla avalik-õigusliku ja eratelevisiooni vahekord ja roll Eestis, kas televisiooni peaks toetama või reguleerima ning kuidas Eesti telekanalitel üleilmses tehnoloogia- ja kultuurisõjas ellu jääda. Saate tegijad lubavad, et televisiooni eelseisvast surmast päris juttu ei tule. Kõik ülejäänu on aga kuulda Kuku Raadio eetris esmaspäeval, 25. oktoobril kell 13.

Noorvanamehed Lang ja Koorberg võtavad arutleda möödunud valimiste kajastamise ümber. Mida ja keda me siis valisime? Ja kuidas kõik see kajastub meie rahvatervises?

Kas elu Maal on võimalik ilma Facebookita? Kui kaua võib viha õhutamise ja inimeste tülliajamisega raha teenida, ilma et võim ei muutuks närviliseks ning ettevõtte töötajad samuti? Mida tähendab Nobeli rahupreemia andmine ajakirjanikele? Kas vandenõuteooriate levik näitab, et meil on probleeme haridusega või psühhiaatrilise abi kättesaadavusega? Ja milline on selles kõiges ajakirjanduse ja meedia roll? Sellest kõigest ja paljust muustki räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg esmaspäeval kell 13 Kuku raadio saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Sedapuhku püüavad Väino Koorberg ja Rein Lang aru saada, mis on ikka tõe otsimine Estonia laevahuku osas. Elektrihind, valimised ja prime-time porno liigutavad vanamehi ka.

Kes peaksid kinni maksma rahvusringhäälingu saated – maksumaksja, kaablioperaatorid või sisuturundajad? Mis raha jääb pärast seda veel erameediale üles korjata? Miks ühiskond valimiste eel kipub peast kergelt segi minema? Kas Postimehe karikatuuriskandaali sünnitasid poliitikud ning mis side sel on sõnavabadusega? Mida arvata endise haridusministri ja peaaegu-presidendi, nüüd süüdistust ootava parlamendiliikme südamepuistamisest Eesti vaadatuimas telesaates – kas see oli hea ajakirjandus või edukas sisuturundus? Teemasid on palju, meid ainult kaks: Rein Lang ja Väino Koorberg püüavad saates „Olukorrast ajakirjanduses“ arutad. Saate ärakuulajaile kingituseks aga järjekordne leid presidendi-country varasalvest.

Saates "Olukorrast ajakirjanduses" räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg filmi- ja teleauhindade galast, vaatavad otsa riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjale ning tõdevad: kui ikka raha ei ole, siis poes ei käi, ja nii võiks ka ausalt öelda. Ning arutlevad selle üle, mis saab, kui ajakirjandus ja demokraatia asendub täielikult propaganda ja platvormidemokraatiaga, ning mida ette võtta, et seda ei juhtuks. Tellige vähemalt ühte ajalehte, kõlaks lihtsaim vastus.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad tagasi möödunud ajakirjandusnädalale: Kas ekspeditsioonist Estonia hukupaika saab meediašõu või leitakse lõpuks vastused ammustele küsimustele? Mida on meil õppida ja järeldada kaksiktornide kokkuvarisemise ja metanoolitragöödia meediakajastusest kakskümmend aastat hiljem? Mida teha siis, kui saladokumente on saanud liiga palju? Ja kas kohtupidamine muutub edaspidi avalikumaks või tõmbub üha rohkem endasse?

Rein Lang ja Väino Koorberg ehk vanamehed viinavabriku kõrvalt, ei saa kuidagi presidendivalimistest üle ja targutavad sel korral selle ümber, kuidas valimisi ajakirjanduses käsitleti ja kuidas ajakirjandus Alar Karisest suure ja kõikvõimsa ülemuse on loonud. Lisaks igasugu muid teemasid ka.

Sellal, kui Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad tagasi möödunud ajakirjandusnädalale, püüab Riigikogu valida Eestile parimat presidenti, nagu Eestile on kombeks. Ei saa presidendiotsingutest mööda meiegi, kuid räägime ka vabadustest ja vastutusest ning arutleme, mis juhtub siis, kui ajakirjanduslegend kohtub suvereporteriga.

Stuudios Rein Lang ja Väino Koorberg.

Hooaja viimases saates arutlevad Rein Lang ja Väino Koorberg selle üle, kas kunstiliste kujunditega saab ajakirjandust teha ja kuidas peegeldub nendes kunstilistes kujundites ABS-i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi lõputu hala sellest, kuidas Põhiseadus ei lase tal töötada. Saates on ka üllatuskülaline, kellelt loodame teada saada, mis saab juhtuma eesti telemaastikul.

Keset põrgupalavust, mil rahvustelekast näeb vaid jalgpalli ja kordussaateid ning mil üheski toimetuses pole ajakirjanikku, kes poleks kajastanud Kroonika seksikate valimist või Isamaa suurkogu, püüavad Rein Lang ja Väino Koorberg selgust saada, mida tähendavad viimatised riigikohtu otsused ajakirjandusele, kas kõik poliitikud on sead ja kõik erakonnad saatanast ning kas trükimasinate aeg ajakirjanduses hakkab läbi saama.

Stuudios Rein Lang ja Väino Koorberg.

Seekordne ajakirjandussaade tuleb tõeline déjà-vu: Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad peatoimetaja rollist, spioneerimisest ja vaktsineerimisest, süvakultuurist ja rahvusringhäälingu eesmärkidest ning Rein kavatseb kogu viimase vaidluse vehkida puusalt haaratud kelluga. Kui aega jääb, pühendame minuti ka telegrammidele.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad ikka, kuidas ABS-i leemekulbi liigutamist kajastatakse. Palju siis ikka süstimata vaktsiine on? Kas Oudekki on Putini mentor? Kas koroonatestimine on uus majandusharu, mis tagab majanduskasvu? Ja kelle sõna siis ikka peale jääb, kas PR firma või ajakirjanduse? Lase inimesel vabalt rääkida ja kõik saab selgeks!

Kas kohtute sulgumise ja ajakirjanike kohtusaalist tõrjumise taga on soov varjata kohtuvõimu vigu ja lohakust või panna piir eeluurimismaterjalide lekkimisele? Kas tulemuseks on õiglasem kohtupidamine või kaotab avalikkus kontrolli kohtupidamise üle sootuks? Rein Lang ja Väino Koorberg võtavad saates „Olukorrast ajakirjanduses“ selle teema lähema vaatluse alla, saatjaks muud meediauudised kodu- ja välismaalt.

Kuidas kajastub ajakirjanduses ABS-i leemekulbi liigutamine vaktsineerimisega ja jookide autosse kandmisega. Kuidas on alanud järjekordne ristikäik maailma vanima ameti vastu ja muudki veel. Väino Koorberg ja Rein Lang mõtisklevad selle üle kõige usaldusväärsemas meediakanalis ehk raadios kohe peale kella üheseid uudiseid. Ikka saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Kes, pagan, siis tahab ehitada riiki, kus keegi mitte midagi teada ei tohi? Mismoodi on paljukannatanud ning palju parandatud avaliku teabe seadus seotud ajakirjanduse, avaliku huvi ja uudishimuga? Kas see aitab kodanikel mõista, kuidas töötab avalik võim või annab lihtsalt administratiiv-bürokraatlikule süsteemile (ABS) tööd ja leiba juurde? Rein Lang ja Väino Koorberg heidavad lisaks pilgu nädala tipphetkedele ajakirjanduses, otsivad Narvast tõelisi patrioote ning vaatavad, kes on meedia suurimad tegijad internetis, milline on värske seis digitellimuste rindel ning kas meediamajadel oivalise ajakirjanduse tegemiseks ka raha jätkub.

Väino Koorberg ja Rein Lang võtavad saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku vaatluse alla kommunikatsioonimängu "Tapa oma vend" ehk Kultuurkapitali betooniraha jagamise kajastamise. Ettevaatlikult vaadeldakse ka seda, kuidas traditsiooniline patriarhaalne ajakirjandus on nihkumas matriarhaalseks. Ja muidugi analüüsivad nad põhjalikult seda, kes ja miks on meedias püksata. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad seekord värskest pressivabaduse indeksist ning vaatavad, kus Eesti selles edetabelis Norra ja Eritrea vahel täpselt paikneb ja miks. Arutame, millal võiks väljaannete vahel alata normaalne poleemika ja miks see tavaliselt lõpeb porisõjaga. Heidame pilgu punasele risttahukale, mille abil avalikkust hullutada, toome esile administratiiv-bürokraatliku pidurdussüsteemi uusi trikke ning vaatame, milliseid tagajärgi võib Venemaa sõltumatule uudisteportaalile Meduza kaasa tuua Putini valitsuse reedene otsus nad välisagendiks tunnistada.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad jälle, kuidas kajastub ajakirjanduses ABS´i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamine. Kas number rinnas nime asemel lisab turvatunnet ja kas kaitseväe leitnandi ohuhinnang võib algatada või ära hoida kolmanda maailmasõja. Kuidas ikkagi tuleks kajastada meeleavaldusi. Muidugi saab meediakajastust ka suitsetav Kojamees ja julge hunt, kes Venemaalt pruudi leidis.

Kui ajakirjandus lepib kokku, et mingit sündmust, teemat või isikut ei kajastata, kas siis on tegemist tsensuuri, toimetamisvabaduse või monopoolse seisundi kuritarvitamisega? Miks peaks rahvustelevisioon eetrisse laskma roolijoodikute silmakirjalikke vabanduskõnesid? Miks teeb meedia kangelasi pättidest? Kas me ei ole vaktsineerimise teema politiseerimisega liiale läinud? Rein Lang ja Väino Koorberg sõeluvad möödunud nädala lehtedest, uudisportaalidest ning tele- ja raadiosaadetest välja nii kulda kui mulda.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad, kuidas ajakirjandus on hakkama saanud ABS-i leemekulbi liigutamise kajastamisega. Imestavad vaktsineerimise korraldamise üle, elavad kaasa noorpoliitik Simmo Saare tähelennule, naudivad rahvusringhäälingut ja ennustavad, kas valmised lükatakse edasi nagu laulupidu.

Maa tuleb täita kohalike uudiste portaalidega, ütleb Äripäev ja lubab selleks teha oma tegevusaja laiaulatuslikuma investeeringu, võtta tööle kümneid ajakirjanikke ja rehitseda Eestimaa külad-alevid uudisküti tiheda rehaga üle. Kas seepeale sünnib tugevam, võimekam ja võimestatum kogukonnaajakirjandus või surevad maakonnalehed sootuks välja? Kui palju tegijaid mahub kohalike uudiste turule? Kõike seda uurivad Rein Lang ja Väino Koorberg Äripäeva peatoimetaja asetäitjalt Aivar Hundimägilt.

Väino Koorberg ja Rein Lang vaatavad, kuidas kajastub eesti ajakirjanduses ABS-i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamine. Juttu tuleb nii sellest, kuidas rahvusringhääling koduõpet multikatega toetab, kui ka sellest, kuidas ABS ja Google üheskoos digioskusi jagavad. Sellestki, kuidas lisaeelrvega kogu koroonapilt veelgi segasegamaks läheb, sest rahaga saab palju põnevat. Saatejuhtide eriline lugupidamine läheb aga sedapuhku kalatoiduretseptidele.

Ei ole pagari lapsel saia, kingsepa lapsel kingi ega kommunikatsiooniinimestel kommunikatsiooni. See kõik tuleb kõige selgemini ilmsiks keerulises olukorras, keeruline möödunud nädal tõepoolest ka oli, kui uskuda seda, mida lehed kirjutavad. Rein Lang ja Väino Koorberg võtavad teemaks kõik selle, mis jääb kriisikommunikatsiooni, vaktsineerimiskampaania ja jalgpalli vahele. Sekka loomulikult ka telegramme ning meeleolukat muusikat.

Naistepäevast Rein Lang ja Väino Koorberg oma saates ei räägi. Räägivad nad sellest, kuidas vene sputnik lendu läks ja kuidas administratiiv-bürokraatlik süsteem ehk ABS viirusega võitleb.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad tagasi möödunud uudisnädalale, kiidavad prügi- ja pakendijahtijaid, arutavad erakondlike arvamusmullide ning meediamanipulatsiooni teemal, otsivad taga konkurentsiametit ning küsivad, kas Eesti sünnipäeva saanuks tühja saali asemel tähistada ka telestuudios.

Vanamehed Väino Koorberg ja Rein Lang võtavad sedapuhku oma saates käsile vaenukõne, vihakõne ja helluskõne. Just selle viimasega käsitlevad nad ka oma lemmikut – Eesti Rahvusringhäälingut. Veel mõtisklevad nad sellest, kuidas kokkuhoiu nimel võiks õigusemõistmise üle anda valitud ajakirjanikele ja kuidas prokuratuur korruptsiooniasjades meeleheitlikult õhupalli täis üritab puhuda.

Rein Lang ja Väino Koorberg loodavad sedapuhku BBC näitel rääkida avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannetest ja kohustustest ühiskonna ees, arutada, miks Poolas portaalid möödunud nädalal äkki uudiste edastamise lõpetasid ning vaagida, kas vene telekanalite edastamise lõpetamine Lätis võiks infosõjas tulemusi anda. Tahaksime teemaks võtta ka viha- ja vaenukõne seaduse uue tulemise ning vaadata, milliseid telegramme on nädal meie postkasti toonud. Tahtmine on, mõistagi, taevariik, saamine aga iseasi.

Sellest, kuidas kollektiivne organisaator loob riiklikku monumendikomisjoni, kuidas ajakirjandus viib dopingusõnnikut spordi põllule ja paljust muustki räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg saates „Olukorrast ajakirjanduses“.

Kas rääkida, millist kahju on Eesti spordile teinud Eesti ajakirjandus või piirduda juba kõigile harjunud dopingujutlusega? Kas rääkida eliitvaktsineeritutest ja koroonavaktsiini "jääkdoosist", mida äravalitud kodanikud justkui prügikasti kõrvalt üles korjamas käivad, või öelda otse, et riigijuhid ongi olulised ja neid peaks vaktsineerima eelisjärjekorras? Miks on maailmas ühtaegu kadunud usaldus nii teadlaste, riigimeeste kui ka ajakirjanduse suhtes, nagu väidab äsjane Edelmani usalduse baromeetri raport? Miks me ikka peame rääkima avalik-õiguslikust meediast, ning millisena nähakse selle ülesandeid Soomes, Suurbritannias ja Eestis? Ning kuidas ikka süvariik segas Helmete tõekuulutust nende pühapäevases raadiošõus? Rein Langil ja Väino Koorbergil tuleb saates „Olukorrast ajakirjanduses“ teha raskeid valikuid, sest meedianädal on toonud lisaks veel hulga teemasid ja telegramme. Mille kasuks nad otsustavad, saate teada, kui kuulate saadet kell 13.05, kohe pärast uudiseid.

Väino Koorberg ja Rein Lang räägivad täna oma ajakirjandussaates lekitamisest, uuest valitsusest ja muidugi korruptsioonist.

Rein Lang ja Väino Koorberg püüavad sedapuhku rahulikult ja kordamööda arutleda selle üle, mis juhtus tol saatuslikul ööl, mil Martin Helme magas alles õndsa und, paks naine aga laulis juba „Valküüride“ viimase vaatuse lõpunoote ning Jüri Ratas toksis telefoni taas sõnumit „Kas sa magad?“ nagu viimati valimisööl. Mis selles valitsusvahetuses tundub kahtlane ja mis kahtlaselt tuttav? Kes uuest koalitsioonist kõige rohkem kaotab, kes võidab ning kelle poole hoiab ajakirjandus? Kas reporterid peaksid kahtlustama korruptante või prokuratuuri? Ning kumb tuleks vaimset tasakaalu otsivalt riigijuhilt enne käest ära võtta – tuumakohver või juurdepääs Twitterile? Loomulikult sekka ka uudistelegramme kodu- ja välismaalt.