Levila uue uuriva loo keskmes on Eesti suurim tänavatantsukool JJ-Street ja selle asutaja Joel Juht. Uurime, miks tuleb sealt nii palju noori, kes tunnevad, et neid on ära kasutatud.Kuigi tantsukooli maine on avalikkuses eeskujulik, astuvad meie loos üles kümned endised õpilased ja treenerid, kes klantspildi purustavad. Nad kirjeldavad JJ-Streeti kui sekti, kus peidavad end kultuslik juht ja tema jüngrid, alatud manipulatsioonid, võrkturunduse sarnased skeemid ning rahaline survestamine. Audiolugu loeb Henrik Kalmet. 

22-aastane naine räägib oma võitlusest alkoholisõltuvusega, mis viis ta pikale võõrutusravile. Ta küsib, miks joomine Eestis nii normaalne on. 

Rahustite ja unerohtude liigtarvitamine on väheräägitud, aga põletav rahvatervise probleem. Eelmisel aastal sai retsepti ligi 127 000 inimest. See on pea iga kümnes Eesti elanik. Umbes viiendik võtavad neid pidevalt või suures koguses. Oma loo räägib Kristo, kes libises pahaaimamatult rahustisõltuvusse, mida murda on kuratlikult keeruline. Kuidas probleemi lahendada? Kas suurema teadlikkusega? Rangemate piirangutega? Levila teeb keerulise teema selgemaks. Sõna saavad sõltlased, arstid, pühapäevatarvitajad ja poliitikategijad. 

Tallinna Linnahalli pooleks lõikamise idee pole nali ning arhitekt Ülar Marki arvates võiks sedasi säilitada selle, mis Linnahallis on väärtuslikku ning samal ajal liikuda linna arendamisega edasi.  Kui soovid lähemalt teada saada, siis Ülar jagab Levila lehel ka mitmeid jooniseid ja linke. 

Levila astus sisse kaaseagsetesse “narkokaubamajadesse” ning rääkis inimestega, kes seal shoppavad. See lugu on sellest, kuidas inimesed tänapäeva Eestis keelatud uimasteid hangivad. 

Levila alustab arvamuslugudega. Uimastitarvitajad ei ela eraldi maailmas. Kõik, mis nendega juhtub, mõjutab ülejäänud inimesi. Mart Kalvet teeb selles Levila arvamusloos kolm julget ettepanekut, mis päästaks elusid.

See lugu räägib ühe noore inimese ootamatust sõltuvusest, hullusesse libisemisest ja napist pääsemisest.Eeter – see kergesti süttiv ning vänge lõhna ja terava maitsega vedelik – tundub vanema põlvkonna asi.  Seetõttu olin üsna jahmunud kui minuni jõudis 20ndates eluaastates Riho lugu. Noored tarvitavad küll aina rohkem uimasteid, aga pigem kanepit, ecstasy't, selliseid asju. Ja siis korraga eeter, substants, mille kõrgaeg jäi üle-eelmisse sajandisse? Kuid laseme Rihol rääkida. Kuidas ta eetriga tutvus ja mida see temaga tegi. Uskuge, see on pöörane reis.

Noor töötaja Henri paneb kogu oma energia trükikoja arendamisse. Peagi ta näeb, et ettevõte lekib: raha läheb ülemuse maja katuseks ja kõrvaläridesse."Mu ülemus oli sahkerdaja" on audiolugu, mis räägib halbadest juhtidest.Esimeses pooles vaatab saatekülaline Henri tagasi oma kunagisele töökohale ning meenutab ülemust, värvikat ärimeest, kes valmistas kolleegidele palju peavalu. Mida sellises olukorras töötajana teha?Loo teises pooles tõmbame pildi laiemaks ja räägime psühholoog Eva-Maria Kangroga Eesti juhtimiskultuurist. Mis rehade otsad juhid enamasti astuvad? Mis vahe on ehitusfirma ja reklaamibüroo juhtimisel? Kui tihti otsivad juhid professionaalset abi?  

Paljud Eesti arstid ei taha enam arstidena töötada. Üks neist, Priit Tohver, otsustab oma kolleegide käest uurida, miks nad lahkuvad. Tulemuseks on silmiavav ja põhjalik lugu Eesti arstide elust.

Eesti ettevõtte Fermi Energia magus tuumajutt levib kõikjal: lasteaed-algkoolides ja jahimeeste seltsides, väikevaldade volikogudes ja Toompeal.Levila rääkis selle loo tarvis enam kui 40 inimesega. Sellest rullub lahti pilt, mis reedab Fermi ootamatult suurt jalajälge noortetöös ja hariduses, teaduses ja meedias, kohalikus elus ja suures poliitikas. Nad on hoolikalt pununud võrgustiku, mida imetletakse, kadestatakse ja kurikavalaks peetakse.

Keiu Virro uuris aasta aega Eesti võitlust lähisuhtevägivallaga. Ta käis kaasas politseinikega, jälgis prokuratuuri ja kohtute tööd ning vestles erinevate inimestega, kes on oma elu pühendanud vägivallaga võitlemisele.Loevad: Keiu Virro, Sander Roosimägi.Helikujundus ja salvestus: Konstantin Tsõbulevski Kui tahad rohkem uurida, leiad Levila saidilt loo juurest ka lisamaterjali.Kui oled kannatanud vägivalda:Kui tunned ohtu või sinu või su laste elu on ohus, siis helista politseisse hädaabinumbril 112.Kui vajad nõu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006, välismaalt helistades vali +372 614 7393.Kui helistada ei ole võimalik või sa ei soovi oma murest telefoni teel rääkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee.Naiste tugikeskuste kontaktid leiad siit: Naiste tugikeskused | SotsiaalkindlustusametLasteabi kontaktid leiad siit: LasteabiSeksuaalvägivalla kriisiabikeskuste info leiad siit: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskusedKui soovid vägivallast loobuda:Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliiniga saad ühendust numbril 660 6077 (E-R 10-16), sedakaudu saad kokku leppida kohtumise nõustajaga. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Nõustajatele saad kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].

Mis juhtub, kui kaubanduskeskuste salvestada müügimeeste juttu ning lasta psühholoogiaguru Andero Uusbergil seda analüüsida? Levila selles saates just seda teebki. 

Kui palju püstoleid ja püsse on enesekaitseks paras? Riigi ja relvaomanike vaated lähevad lahku. Autor: Lennart RuudaAudiolugu loeb: Lennart Ruuda

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 22. osa osa kannab pealkirja „Kas inimene või loodus?” Millised on kirjanduse ja keskkonna vahelised suhted nüüdiskirjakultuuris? Mida kujutavad endast ökokriitika ja ökofeminism ning milliseid võimalusi pakuvad need kirjanduse ja ka avaramalt kliimakriisi, keskkonnamuutuste ja ühiskondlik-sotsiaalse situatsiooni mõtestamiseks. Neil teemadel räägivad TÜHI anglistika professor Julia Kuznetski ja TÜHI teadur Kadri Tüür. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 21. osa kannab pealkirja „Kas tõlkija on surnud?”. Milline on tõlkimise ja tõlgete roll kultuuris? Saates tuleb juttu kolmest avarast küsimusest: miks, mida ja kuidas tõlkida? Millega tegelevad tõlkeuuringud ja kuidas on tõlkimine Eestis ajas teisenenud? Neil teemadel räägivad TÜHI itaalia kirjanduse dotsent Ülar Ploom, kirjandusteadlane ja tõlkeuurija, ning TÜHI tõlkeuuringute dotsent Anne Lange. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla

Eesti riik korjab siin elavatelt venelastelt relvad käest. Levila andis ka oma väikese panuse.Autor: Lennart Ruuda

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 19.  osa kannab pealkirja „Aga mitut keelt sina kõneled?”. Missuguses seisus on võõrkeelte õppimine ja õpetamine eesti koolis? Millistest põhimõtetest lähtub nüüdisaegne võõrkeeleõpe ja kuidas on seda mõjutanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne? Mida see endast kujutab ja mis on selles uut? Võõrkeeleõpetusest räägivad saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent Maris Saagpakk ning inglise keele ja testimise dotsent Ene Alas. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 20-es osa kannab pealkirja „Mida pildid tahavad?”. Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kunstiajaloo lektor Heie Marie Treier ja TÜHI kunstiajaloo professor Kersti Markus räägivad visuaalkultuurist: kuidas võtta vastu visuaalset informatsiooni ja milline võiks olla nüüdisaegne visuaalne kirjaoskus? Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 18. osa käsitleb kultuurimälu temaatikat. Saates „Kes on süüdi?” küsime, kuidas näha eri mälunarratiivides varjundeid ning kuidas neid mõista? Kuidas jõuda dialoogini ja kuidas otsida minevikuga lepitust? Missugune võiks ses kontekstis olla kunsti, kirjanduse, filmi potentsiaal? Neil teemadel räägivad kirjandusteadlased, TÜHI võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ja TÜHI vanemteadur Epp Annus. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” seitsmeteistkümnes osa kannab pealkirja „Mis saab Ida-Virumaast?” Ida-Virumaaga seostatakse kõiksuguseid majanduslikke, regionaalseid, ajaloolis-poliitilisi, sotsiaalsed ja kindlasti veel teisigi probleeme. Millised neist on tegelikud? Kuidas neisse suhtuda ja missugused võiksid olla lahendused? Milline näeb välja Ida-Virumaa väljaspoolt ja milline seespoolt vaadates? Neil teemadel arutlevad TÜHI Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent Eeva Kesküla ning TÜHI teadur Anu Printsmann. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 16. osa kannab pealkirja „Kuidas armastada venelast?” Kuivõrd on teisenenud arusaamad vene kultuuridest viimase 16 kuu jooksul? Millised muutused on aset leidnud suhtumises olnusse: kuidas vaadelda Venemaa ja Eesti ajalugu? Milliseid vastuseid võiksime leida minevikust? Mis leiab aset Vene ühiskonnas praegu ja mis võib saada edasi? Neil teemadal vestlevad TÜHI vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgof ja TÜHI teadur, ajaloolane Kristo Nurmis. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Levila proovis järele, kui kerge või raske on Eestis relvaluba hankida. Autor: Lennart Ruuda

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 15. osa kannab pealkirja „Mida õppida ida kultuuridest?” Bibliotheca Asiatica sarjas on nüüdseks ilmunud 20 teost, neist kaks viimast Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“, mille klassikalisest jaapani keelest on tõlkinud Alari Allik, ja „Zhuāngzi sisepeatükid”, mille on hiina keelest eestindanud Margus Ott. Tänases saates küsimegi, miks peaks selliseid raamatuid tõlkima ja neid lugema. Kas neil on (eesti) ühiskonnas ka nüüdisajal mingi mõju? Mida on meil nendest tekstidest õppida? Vestlevad mainitud teoste tõlkijad, TÜHI Jaapani uuringute dotsent Alari Allik ja TÜHI teadur Margus Ott. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Autor: Mikk PärnitsLiitusin TikTokiga koroonaperioodi alguses ning hakkasin tegema vandenõuteemalisi paroodiavideoid. Maamehest paranoiku karakteriga sain väikest varvast pidi ka Nublu laulu sisse. Kui see nali ära kulus, hakkasin tegema laive ning nüüdseks olen TikTokis juba aasta jagu passinud. Läbi on elatud kohutavaid, hüsteeriliselt naljakaid ja öökima ajavaid kohtumisi. Siin on minu vaatlused.

Täna räägime sellest, mida kujutab endast nüüdisaegne tehisintellekt ehk tehisaru. Mis see tehisaru õieti on, kuidas seda luuakse ja mis on selle eesmärgid? Millised on tehisaru loomise ja arendamisega seotud eetilised küsimused ja kuhu me siit edasi liikuda võiksime? Kuidas võiks inimaru arukalt tehisaruga läbi käia? Neil ja ka teistel teemadel pajatavad TÜHI kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjus ja Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor Tanel Alumäe. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” kolmeteistkümnes osa kannab pealkirja „Ons veel maad maale?“ Kuidas on ajas teisenenud linna ja maa suhted, missuguseid muutusi on kaasa toonud haldusreform ja koroonakriis? Küsime muu hulgas, millised võimalused on praeguse infrastruktuuri kohandamiseks ja milline mõju võib olla maakoolide sulgemisel? Neil ja ka teistel teemadel pajatavad TÜHI vanemteadurid Raili Nugin ja Tarmo Pikner.Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Kui Vaiko Eplik 16 aasta eest stuudiosse oma albumit “Aastaajad” lõpetama läks, ei osanud ta arvatagi, et nii tema kui tema pahaaimamatult pargitud auto jäävad tänapäeva Eesti suurimate rahutuste keskmesse. Kuula, mis sai edasi! 

Huvi Eesti maapõuest rikkusi kaevandada on suurem kui eales varem. Salapärased looduskaitsjad peavad selle vastu geriljavõitlust.Autor: Lennart RuudaAudiolugu loeb: Inga Salurand

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” üheteistkümnes osa kannab pealkirja „Kas kliimakriis või kliimahüsteeria?“ Küsime, milline on eestlaste ja iseäranis noorte teadlikkus kliimamuutustest, milline on keskkonnaala kirjaoskus. Millise jälje on jätnud liikumine „Reeded tuleviku nimel“? Kas nn Greta põlvkonna häält on kuulda ja kas seda võetakse tõsiselt? Neil teemadel räägivad TÜHI keskkonnaantropoloogia lektor Joonas Plaan ning loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüschke-Altof. Saadet juhib Joosep Susi.

Emakeelepäevast tõukudes keskendub Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” kaheteistkümnes osa „ Kuidas emakeelt tundma õppida?“ emakeeleõpetusele. Juttu tuleb keeleteadlikkusest, metateadlikkusest, eesti keele õpetamisest ja selle muutumisest. Missugust keelt on tarvis tunda ja tundma õppida? Neil teemadel vestlevad TÜHI emakeeleõpetuse ja rakenduslingvitika lektor Merilin Aruvee ja EKI juht Arvi Tavast. Saadet juhib Joosep Susi.

Lennart Ruudal oli paari kuu jooksul pilet bussi, mis viis teda tutvuma Eesti narkomaastikega.Audiolugu loeb Cristopher Rajaveer.

Levila jälgis aasta jooksul Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi 2014.–2015. aastal sündinud poiste ja tüdrukute treeninguid. Siin mõned tähelepanekud nende, jalgpalli, kogukondade ja ühtehoidmise kohta.Autor: Eero Epner

„Eesti laul“ on selgitanud tänavuse võitja ja sest tõukudes kannab Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” kümnes osa „Kas popmuusika on pop?“. Küsime, mida kujutab endast popmuusika ja kuidas see on ajas teisenenud? Mis on eesti popmuusika erijooned ja kuidas seostub popmuusika eri subkultuuride ja identiteediga. Neil teemadel räägivad TÜHI popkultuuriteooria lektor, muusikakriitik Tõnis Kahu ja muusikateadlane, Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lektor Brigitta Davidjants. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Energiakriisi ja inflatsiooni tõttu on 2023. aastal oht vaesuda ka neil inimestel, kes on siiani olnud tublid ja saanud hakkama. Riskigruppi satuvad just madalapalgalised: lasteaiaõpetajad, kultuuri- ja hooldekodude töötajad, raamatupoodide müüjad ja paljud teisedki.Autor: Janno ZõbinAudiolugu loeb: Inga Salurand

Eluheidik bussipeatuses, mõni president, edukas iduettevõtja, sina ja sinu elukaaslane – suure tõenäosusega ühendab teid (või ka meid) mitte liiga kaua aega tagasi elanud Mats, Jüri, Tiiu või Ann. Keegi, kellest on kogu eeltoodud seltskond alguse saanud. Me oleme üksteise suhtes kriitilised sellepärast, et peame pidevalt otsekui peeglisse vaatama.Autor: Tiina KaukvereAudiolugu loeb: Teele Pärn

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” üheksas osa salvestati eesti kirjanduse päeval. Saade kannab pealkirja „Mis loom see eesti kirjandus on?“. Tallinna ülikooli vilistlased Maarja Kangro ja Hasso Krull arutlevad selle üle, missugused on eesti kirjanduse jõujooned, missugune on nüüdiskirjanduses autori positsioon ning kuidas on muutunud lugejad. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Meie teadmised on piiratuda aja ja ruumiga, meie teadmised on piiratud pea kõikides valdkondades. Elus toime tulemiseks on mõistlik ja sageli hädavajalikki usaldada targemaid, usaldada eksperte. Tuleb toetuda teiste inimeste teadmistele. TÜHI ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter“ kaheksas osa kannab pealkirja „Kas kõik on eksperdid?“. Küsime, kes on ekspert? Kuidas ekspertsust uuritakse? Kuidas eksperte ära tunda ning kas ja miks on mõistlik neid usaldada?  Neil teemadel vestlevad kirjanik, tõlkija ja kultuuriteoreetik Rein Raud, TÜHI Aasia uuringute teenekas professor, ja Uppsala ülikooli teoreetilise filosoofia teadur ning Tartu ülikooli filosoofia ajaloo teadur Toomas Lott. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Esimesed šokeerivad teated venelaste metsikustest okupeeritud aladel tulid Butšast ja Irpinist. Seda šokki juba niisama lihtsalt ei unusta. 

Borodjanka peatänav on venelaste kujuteldamatu ebainimlikkuse sõnatu tunnistaja. 

Kuidas toetada sõpra rindel? Nastja jooksis kuulivest seljas 30 kilomeetrit, et koguda Bohdanile drooni ostmiseks kakskümmend viis tuhat eurot.

Kui ma varem kuulsin öeldavat, et see või teine sõda kestis nii ja nii mitu päeva, ei saanud ma päris hästi aru, miks seda aega päevades mõõdetakse. Nüüd on see minu jaoks kristallselge, ma saan täielikult aru, miks inimesed sõda päevades mõõdavad.Tarass Bilka lennutab rindel drooni ja teeb iga päev Youtube'i ühe videoklipi sõjast. Nii juba kolmsada päeva, vahetpidamata, vaatamata kõigele.

Harkivist pärist Aljona räägib, kuidas sõja eest keldrisse varjunud inimesed seal hakkama saavad.

Levila osales vaimse tervise rännakul Urmas Sõõrumaa rajatud keskuses Adilas. Loo autor Keiu Virro tegi kaasa vaimsed rituaalid ning otsis vastust küsimusele, kas need aitavad inimestel oma elu paremini elada.

Inimesed, kes satuvad okupatsiooni alla ega püüa sealt lahkuda, ei tee seda tegelikult rumalusest. Sõja alguses näis kõigile, et see ei kesta kaua. Aljona ja temaga koos olnud inimesed arvasid, et kohe-kohe, paari nädala möödudes nad vabastatakse.

Daniel Vaarik ning Eesti Keele Instituudi juht Arvi Tavast vestlevad sellest, kuidas keeruline jutt ja võimul olemine omavahel seotud on. Daniel meenutab, kuidas ta ükskord riigiametnikuna ajakirjanikule jama ajas ning küsime, kelle tekste tehisintellekt lugema peaks, et head eesti keelt rääkima õppida.

Luureoperatsioone läbi viinud Ukraina partisanisalga liige räägib, kuidas nad okupeeritud Hersonis 85 päeva vastu pidasid.Autor: Iryna SaievychTõlkija: Maarja MaasikasToimetaja: Hille SaluäärIllustratsioonid: Joonas SildreAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika:

Hiina Kommunistliku Partei 20. kongress kinnitas, et president Xi Jinpingi raudne võimuhaare üha tugevneb. Mida võib lõppenud parteikongressist järeldada ja milline on ikkagi Hiina positsioon rahvusvahelises poliitikas ja majanduses? Millises suunas liigub Hiina ja kuidas võiks see mõjutada Eestit?Saate "TÜHI eeter" neljandas osas kõnelevad TÜHI külalisteadur Leslie Leino ja Sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets. Vestlust veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.Saatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaKülas: Leslie Leino, Märt LäänemetsIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Mis on token? Kas Airbnb võiks majanaabritele tokeneid kinkida? Kas ajakirjanikud võiksid osa tasu tokenites saada? Levila asutaja Daniel Vaarik ning Koos.io asutaja Taavi Kotka räägivad, kuidas ettevõtjad juba praegu tokenite abil uusi ärimudeleid otsivad.Külas: Taavi KotkaSaatejuht: Daniel VaarikSalvestus, helikujundus: Janek Murd

 Viimastel kuudel üha aktiivsemaks muutunud diskussioonid seoses punamonumentide eemaldamisega on esile tõstnud laiemaid ja ajatuid küsimusi: kuidas mineviku ja sümbolite tähendus ajas teiseneb? kuivõrd objektiivsed on sümbolite tähendused ja kuivõrd erinevalt neid eri kogukondades mõistetakse? kuidas kujundatakse kollektiivset mälu.Sümbolitest avalikus ruumis kõnelevad semiootik Daniele Monticelli ning ajaloolane ja kuraator Linda Kaljundi. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla. Saatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaKülas: Daniele Monticelli, Linda KaljundiIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Lugedes ainult meedias ilmuvat, paistab Harkivi oblastis toimunud vastupealetung kerge jalutuskäiguna. Milline on aga reaalsus?Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Telegrami kanali Latšen Põše vedaja Igor Latšenkov räägib, kuidas on juba üle poole aasta seista Ukraina meediarinde eesliinil.Autor: Tarass KovaltšukFoto: Igor LatšenkovTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Enne sõda töötas Ženja IT-vallas disainerina. Nüüd sõdib ta juba üle poole aasta Ukraina armee ridades. Mis aitab tal keset lahingutegevust säilitada kaine mõistuse? Kuidas naasta sõja lõppedes tavaellu?Autor, foto: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Eesti keele instituudi kavandatud kirjakeele normi muudatused on pälvinud rohkelt tähelepanu. Murelikud on toimetajad ja tõlkijad, emakeeleõpetajad ja keeleteadlased.Milles konflikt täpsemalt seisneb? Kuhu suunas liigub ja võiks liikuda keelekorraldus? Mis saab õigekeelsussõnaraamatust? Millel peaksid põhinema keelenormingud ja soovitused?Keelekorraldusest vestlevad Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus ja ajakirja Vikerkaar peatoimetaja, kirjandusteadlane ja tõlkija Märt Väljataga. Saadet juhib Joosep Susi.Saatejuht: Joosep SusiKülas: Reili Argus, Märt VäljatagaIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus:  Janek Murd

Harkivi oblastisse humanitaarabi viinud Ira kirjeldab olukorda okupatsiooni alt vabanenud külades.Autor, foto: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Kõige veidram oli teadvustada, et pool aastat sõda täitus täpselt Ukraina iseseisvuspäeval. Seda tunnet on raske iseendalegi kirjeldada.Autor, foto: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Teadlased löövad häirekella! Viimaste aastate uuringutest nii Eestis kui ka mujal selgub, et õpetajate vaimne tervis on üha süvenev murekoht. Stress, läbipõlemine, motivatsiooni langus, töölt lahkumine – kõik see on osa ka Eesti hariduse argipäevast.Sellest tõukuvalt küsime Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” esimese osas, millised õpetajaelukutse tunnused toovad kaasa vaimse tervise häireid, mis on Eesti haridussüsteemi eripärad ja millised võiksid olla lahendused.Neil teemadel räägivad Merilyn Meristo, TÜHI prantsuse keele dotsent, kes on kirjutanud doktoritöö algaja õpetaja karjääri algust kujundavatest faktoritest, ja Katrin Aava, BFM-i kommunikatsioonidotsent, keeleteadlane, tekstiuurija, kes tegeleb muu hulgas õpetajate professionaalse arengu toetamisega. Vestlust veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.Külas: Merily Meristo, Katrin AavaSaatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Tööamps võib kõlada nagu magus punane sügisõun, mida puu otsast lihtsa vaevaga noppida ja rõõmsalt hammustada. Tegelikkus pole aga sugugi nii idülliline.Autor: Lennart RuudaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Juhutööd võivad meid viia kohtadesse, kuhu me muidu kunagi ei satuks. Kuidas tõsta sokkide hindu? Kes on need inimesed mu ümber, miks nad minuga ei räägi? Ega te midagi varastanud pole?Autor: Lennart RuudaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Tööampsu platvorm õnnitleb mind esimese tööjuubeli puhul, aga minu jaoks tähendab see karmi tõsiasja: ma jään ilma ravikindlustusest. Õnnetus ei lase end kaua oodata. Autor: Lennart RuudaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Platvormitöö maailm avab end veel ühest küljest, välja ilmub uus liik: pisitöö. Kas ma saan hakkama ka boileri paigaldusega? Mida toob sügis tööturul?Autor: Lennart RuudaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Vastab Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani.Autor: Lennart RuudaFoto: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Kuidas kamp Ukraina noori kolis keldrisse ning muutis Kiievis asuva muusikastuudio üleriigiliseks humanitaarabi staabiks.Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

 Nüüd ootavad kõik hinge kinni pidades Ukraina armee vastupealetungi riigi lõunaosas. Nende sõdurite hulgas on ka üks mu sõber, Ruslan Odessast.Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Kuidas tajuvad sõda ukraina loomeinimesed?Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

18-aastane endine telefonikelm räägib Levilale, kuidas käib igapäevane elu petukõnedega tegelevas ettevõttes.Autor: Iryna SaievychToimetaja: Iisa LaanIllustratsioon: Joonas SildreAudiolugu loeb: Christopher RajaveerSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Kus ja kuidas valmivad heliraamatud? Kas heliraamatu sisselugemine on esitaja jaoks treening, haltuura või hoopis meditatsioon? Levila käis Eesti Pimedate Raamatukogu stuudios ja sai ka ise hääle valgeks. Autor: Priit PõldmaToimetaja: Tõnis TootsenIllustratsioon: Joonas SildreFotod: Erik TikanAudiolugu loeb: Priit PõldmaSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Eestis tegutseb kaks nägemispuudega inimeste kirjandusringi – üks Põhja-Eesti ja teine Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu juures. Nende kogunemised ei pruugi olla alati rahvarohked, kuid on tulvil kirglikku kirjandusarmastust.Autor: Priit PõldmaToimetaja: Tõnis TootsenIllustratsioon: Joonas SildreFotod: Erik TikanAudiolugu loeb: Priit PõldmaSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kuidas on võimalik lugeda raamatuid, kui silmad ei seleta? Levila uuris, kuidas jõuab kirjandus nägemispuudega inimesteni ja mis rolli see nende elus mängib. Autor: Priit PõldmaToimetaja: Tõnis TootsenIllustratsioon: Joonas SildreFotod: Erik TikanAudiolugu loeb: Priit PõldmaSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kui Karmen Laur kirjutas Levilale loo katkistest vahetusõpilastest, ei teadnud me, et ka tema on olnud üks neist. Ta räägib Daniel Vaarikule oma loo.Saates: Karmen LaurSaatejuht: Daniel VaarikSalvestus, helikujundus; Janek Murd

Kui Karmen Laur kirjutas Levilale loo katkistest vahetusõpilastest, ei teadnud me, et ka tema on olnud üks neist. Ta räägib Daniel Vaarikule oma loo.Saates: Karmen LaurSaatejuht: Daniel VaarikSalvestus, helikujundus; Janek Murd

... ehk ülevaade Ukraina ajakirjandusest sõja tingimustes. Kärped, kanalite sulgemine ja töö okupatsiooni all – mis toimub Ukraina ajakirjandusega? 24. veebruaril ärkasid Ukraina ajakirjanikud uude reaalsusse. Mõni haaras kaamera ja mikrofoni ning asus filmima Venemaa toime pandud pommitamiste tagajärgi, mõni peitis kaamera ja haaras relva, et minna sõdurina võitlusse. Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse kuni 18. juulini on hukkunud 36 ajakirjanikku. Mõned olid sel hetkel kajastamas sõda, mõni oli tsiviilisikuna pommide eest varjus, mõned rööviti ja neid piinati ning mõned hukkusid võitlejana rindejoonel.Kuivad arvud omandavad uue tähenduse, kui nende kõrvale ilmuvad nimed ja mälestused: kaameramees Ženja, kellega koos töötasime eelmisel tööülesandel ja kelle jaoks oli täiuslik kaader peamiseks prioriteediks, ükskõik kui kaua selleks aega kulus; kaameramees Jura, kes alati lõbustas ajakirjanikke oma mägironimise lugudega; ajakirjanik Saša, kes oli alati kuumade teemadega kõige esimesena kursis, kuid samas jagas oma kontakte ja andis nõu. Nemad on vaid need, keda ma isiklikult tundsin. Igaühel neist 36 nimest on oma lugu.Lisaks hukkunud ajakirjanikele on kümneid ajakirjanikke, kes on saanud haavata, tuhanded inimesed on kaotanud oma töökoha, on meediakanaleid, mida enam ei eksisteeri, ja meediakanaleid, mis on sattunud okupatsioonivõimude kontrolli alla. Meediaturgu, mis toimis kuni 24. veebruarini, enam ei eksisteeri, kuid selle varemetele on tekkinud midagi uut.Autor, foto: Iryna SaievychToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

 "Sõja üks hämmastavaid külgi on see, kuidas ukrainlased on koondunud, kuidas hakkasid vabatahtlikeks ning teevad kõike, mis vaja, kaitseväelaste ja tsiviilelanike toetamiseks. Vabatahtlik tegevus on kujunenud veel üheks rindeks, mis aitab meil, ukrainlastel, seda sõda võita."Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

"Katja perekond kaotas 2014. aastal Donetskis viis korterit, nüüd aga jäädi ilma kõigest, mis neil oli Izjumis. Venemaa on kaks korda inimestelt ära võtnud kõik, mis nad olid paljude aastatega kogunud ja loonud."Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Kuidas ukrainlased okupeeritud aladelt Venemaale jõuavad ja mis neid seal ees ootab. Keha läbiotsimine tätoveeringute ja kuulivestide leidmiseks, telefonide läbiotsimised, mille käigus uuriti läbi alates fotodest kuni brauseri ajalooni, ülekuulamised, filtreerimine ja ümberpaigutamine Venemaale. See on midagi, mille tuhanded ukrainlased on läbi elanud. Ukraina peaprokuratuur nimetab seda ukrainlaste sunniviisiliseks küüditamiseks okupeeritud aladelt Venemaale ning peab seda Vene Föderatsiooni sõjakuriteoks. Venemaa sõnul on see aga hoopis tsiviilisikute „evakueerimine“ nende territooriumile.Autor: Iryna SaievychToimetaja: Egle HeinsarIllustratsioon: Joonas SildreAudiolugu loeb: Karmo  NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Paratamatult hakkad mõtlema, et siin elamine on mingisugune rulett: iial ei tea, kuhu homme mürsk kukub ja kas sinu kodumaja püsti jääb. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

 Sadu, kui mitte tuhandeid tsiviilelanikke on okupeeritud Hersoni oblastis vangi võetud. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Üksi teadmine, et tuleb elada venelaste okupatsiooni ja võimu all, on laastav. Inimesi kurnatakse moraalselt – toidunappuse tekitamisega, tööpuudusega, rahapuudusega.Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Georgi Abolõmov helistab kahele Venemaa tuumaasjatundjale, et aru saada, kui tõsiselt peaks võtma Venemaa tuumaähvardusi. Kus on müüt, kus propaganda ning kus faktid? Autor, saatejuht, salvestus, helikujundus: Georgi AbolõmovIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Veronika EinbergTäname: Irja Tuus

Helery põgenes igapäevaelu eest aastaks Norrasse. Ta lootis luua tähendusrikkaid ja kestvaid suhteid. Läks aga teisiti. Teda ei pandud tähelegi, ta oli igal pool nagu liigne pusletükk.Autor: Karmen LaurIllustratsioon: Joonas SildreToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Vladislav on kahel korral Ameerika Ühendriikides elanud ja õppinud. Mõlemal korral tuli tal kokku puutuda koolitulistamisega. Enam ta Ameerikasse minna ei taha.Autor: Karmen LaurFoto: erakoguToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Noored keeravad aastaks kodumaale selja, et minna uut riiki ja kultuuri kogema. Ideaalis elavad nad koos armastava perega, leiavad kohalikke sõpru ning elavad unistuste elu. Selline peaks olema täiuslik vahetusaasta. Mõnel noorel nii hästi ei lähe. Neil kujuneb parim aasta hoopiski võitluseks vaimse tervise muredega.Need kuus noort läksid aastaks võõrasse riiki elama ja võõrasse kooli õppima. Nad otsisid vaheldust oma igapäevaelule, tahtsid kogeda midagi uut ja lahedat. Nad kõik lootsid sattuda hoolivasse perre ja luua kestvaid sõprussuhteid kohalike noortega. Aga neil kõigil tekkisid vahetusaasta jooksul vaimse tervise probleemid.Üks on lähedalt näinud kahte koolitulistamist ja teine vaatas, kuidas politsei vahetusisa arreteeris. Üks näljutas end ja teine tundis end täiesti üleliigsena. Üks pidi taluma seksuaalseid nalju ja teine perekondlikke pingeid.Sandra kaks vahetusperet olid teineteise vastandid: esimene räpane ja hoolimatu, teine puhas ja armastav. Kuidas läks nii, et Sandra päeva pealt kodust ära viidi ja esimesele perele lähenemiskeeld määrati?Autor: Karmen LaurIllustratsioon: Joonas SildreToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Emma läks vahetusaastale sooviga langetada kaalu ja saavutada elu parim füüsiline vorm. Ta hakkas end näljutama. Kui see loodetud tulemust ei toonud, asendus kalorite piiramine ülesöömishoogudega.Autor: Karmen LaurIllustratsioon: Joonas SildreToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Eiki polnud enne vahetusaastat nii tõsiseid vaimse tervise probleeme kogenud. Vahetusaasta ajal oli tal paanikahoog ja psühhiaater pani talle diagnoosi, millest Eiki aru ei saanud. Halvenev vaimne tervis ja vahetusisa seksuaalsed naljad ajendasid Eikit õpilasvahetust katkestama ja poole pealt tagasi Eestisse tulema.Autor: Karmen LaurFoto: erakoguToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Uku elas aasta Ameerikas väikeses maakohas koos paljude loomadega. Loomad ajasid naabrid niivõrd tülli, et erimeelsuste lahendamiseks mindi kohtusse. See tekitas pingeid nii vahetuspere sees kui ka suhtluses Ukuga. Autor: Karmen LaurFoto: erakoguToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Vahetusorganisatsioonide sõnul tekitab õpilastes enim muret kohanemine perega ja sõprade leidmine. Enamasti suudetakse probleemid lahendada, katkestamine on erandlik. Autor: Karmen LaurFoto: erakoguToimetajad: Tõnis Tootsen, Mari MetsAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Vabatahtlikuna Ukrainas sõdinud Eesti võitleja intervjuu pikem, lõikamata audioversioon.Vabatahtlikuna Ukrainas sõdimas käinud Eesti võitleja andis Levilale videointervjuu oma lahingukogemustest. Intervjuu pikemas audioversioonis tuleb lisaks videos räägitule juttu ka varustusest, mis võitlejatele kohapeal jagati ja mis pidi ise kaasa võtma, kohalike ukrainlaste suhtumisest leegioni võitlejatesse ning täpsemalt sellest, kuidas hukkusid tema lahingukaaslased.NB! Intervjuu sisaldab karmimat keelekasutust.Saatejuht, salvestus: Erik Tikan

Viimastel aastatel on noored kliimaaktivistid esitanud riigi ja ettevõtete vastu sadu hagisid. Nüüd peavad kohtud hindama, kas saastamisega samal moel jätkamine rikub tulevaste põlvede õigusi. Eestis on noorte algatatud juriidiline võitlus veel pooleli, aga Hollandis ja Saksamaal on kliimateemaliste hagidega õnnestunud kliimapoliitikat juba karmistada. See lugu ilmub koostöös Soome väljaandega Long Play. Artikli autor Karoliina Paananen on Helsingis elav toimetaja. Varem on ta Long Playle kirjutanud näiteks venelasest toimetaja Arkadi Babtšenko lavastatud mõrvast.Autor: Karoliina Paananen/Long PlayIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Kadri OkasToimetaja: Heido OtsAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

"Külavanematele öeldi, et kui kuskil peaksid mingid protestimeeleolud avalduma, tehakse need külad maatasa. Ja kui kuskil linnas peaks miiting toimuma, lubasid venelased seal järgmise Butša korraldada."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Katja esimeseks mälestuseks sõja algusest sai see, kuidas ta äratas ema sõnadega: „Ema, ema, tõuse üles, sõda algas!” Ema ütles talle: „Rahune, sa nägid halba und, ei ole mingit sõda.”"

"See meedik pidi eelmisel päeval 42 haavatut transportima ükshaaval Mazda pikapiga, mille tagakast on paksult mulda ja paakunud verd täis." Maria Reinup räägib olukorrast Ida-Ukrainas ning enda tööst Slava Ukraini vabatahtlikuna rindejoone lähedal: abistajate tüüpilistest vigadest, läbipõlemisest ja sellest, kuidas üksikisik saab Ukraina aitamiseks siiski palju ära teha.Saates: Maria ReinupSaatejuht, salvestus, helikujundus, originaalmuusika, foto: Janek Murd

Teisipäeval, 24. mail jättis Moskva linnakohus jõusse ringkonnakohtu otsuse Vene vastupanuliikumise juhi Aleksei Navalnõi süüasjas. See on väljamõeldud süüdistus. Navalnõile mõisteti täiendavalt üheksa-aastane vangistus rangeima režiimiga karistuskoloonias. Siin on tema istungil peetud kõne.Tõlkija: Veronika EinbergIllustratsioon: Joonas SildreAudiolugu loevad: Märt Avandi, Inga SalurandSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Erik Tikan ja Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmel räägivad, kuidas oli kaks nädalat Ukrainas sõda kajastada. Milliste inimestega nad seal kohtusid? Kuidas tööd tehes tulla toime oma emotsioonidega? Samuti kõigest, mis jäi kaamera ja mikrofoni taha.Saates: Madis Kimmel, Erik TikanFoto, salvestus, helikujundus: Janek Murd

Siim Kallas ja Daniel Vaarik räägivad, mis tunne on olnud Putinit oma silmaga näha ning kuuleme, kuidas kunagine Putini pooldaja temasse usu kaotas.Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi AbolõmovIllustratsioon: Joonas Sildre

Kuidas sai Putinist diktaator? "Täna Venemaal" erisaates räägib Georgi Abolõmov Putini kujunemisest diktaatoriks ning ennustab lõppu Vene impeeriumile. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi AbolõmovIllustratsioon: Joonas Sildre

Üle pikale veninud ängistava talve mängis Levila Eestimaa väikekohtades kontvõõrana kohalikega mälumängu.Autor, foto: Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Kui algas Ukraina sõda, asusime mitmepäevasele retkele Narvas ja selle ümbruses, et kuulda, mida arvavad puhkenud sõjast sealsed inimesed.  "Esimene koht, kuhu ma sõidan, on Narva-Jõesuu, sest seal elab mu ema."Autor, fotod, salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdToimetajad: Iisa Laan, Mari Mets

"Otsin Narvas ja selle ümbruses inimeste arvamusi Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse. Selja taha on jäänud mu ema naabrid, kalamehed, endise Kreenholmi töölised. Mul on tunne, et kellegi arvamus on tõeliselt puudu. Õnneks turul hakkab asju juhtuma."Kui algas Ukraina sõda, asusime mitmepäevasele retkele Narvas ja selle ümbruses, et kuulda, mida arvavad puhkenud sõjast sealsed inimesed.  Autor, fotod, salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdToimetajad: Iisa Laan, Mari Mets

"Minu Narva-Jõesuu tuttav kohkus, kui kohalikud teda linnasaunas äkitselt eesti keeles tervitasid. Milliseid tülisid on tõusnud Narva kollasinisest lipust ja mis juhtub, kui panna oma Facebooki profiilipildile Ukraina lipp, räägivad Narva eestlased."Kui algas Ukraina sõda, asusime mitmepäevasele retkele Narvas ja selle ümbruses, et kuulda, mida arvavad puhkenud sõjast sealsed inimesed.  Autor, fotod, salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdToimetajad: Iisa Laan, Mari Mets

"Seda 24. veebruari hommikut, kui kell oli vaevalt viis saanud, ei unusta ma kunagi. Mulle helistati ja öeldi: "Algas sõda."" Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Väga raske on kirjeldada seda tunnet, kui sa mõistad, et su kodumaa võetakse sult ära."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Nüüd tean ma täpselt, mida tunnevad põgenikud. Ja need on neetult vastikud tunded. Mitte keegi ei peaks neid kogema. Mitte kunagi."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Parem hukkuda üritades pääseda kui saada oma kodu rusudesse maetud."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Praegu käib evakuatsioon Ida-Ukrainast. Kõige hirmsamad lahingud, kõige hirmsam sõda toimub nüüd seal."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Üritan kirjeldada seda õudust, milles mu sõbrad Mariupoli blokaadirõngas elasid."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"See on kirjeldamatu tunne, kui astud keset sõda rongilt maha ja mõistad, et oled kodus."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Olukord linnas oli nii hull, et Nastja ja tema pereliikmed olid valmis kasvõi pagasnikus sõitma, peaasi, et saaks linnast eluga minema."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

"Kardan, et pärast võitu vajame me kõik psühholoogilist abi. Taban end aina sagedamini mõttelt, millise trauma see sõda meie põlvkonnale tekitab."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Levila ja Eesti Ekspress kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Kust tuli termin süvalinn? Miks ajakirjandus aina Tallinna ainuvõimu kritiseerib? Millised lood jäid rääkimata ja millised puudutasid tegijaid?Stuudios jagavad mõtteid ajakirjanikud Mari Mets (Levila), Erik Moora (Eesti Ekspress) ning Martin Laine (Ekspress Meedia uuriv toimetus). Saadet juhib Greete Lehepuu (Eesti Ekspress).Artiklisari "Süvalinn" valmis SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.Saates: Mari Mets, Erik Moora, Martin Laine Saatejuht: Greete LehepuuTunnusmuusika: Janek Murd

 Levila ja Eesti Ekspressi ajakirjanikud uurisid Tallinna valitsemist, või nagu me ise omavahel ütlesime – “süvalinna”. Levila avaldab sündinud sarjast loo “Nähtamatud müürid”, mis näitab, kuidas Tallinnas on inimesed üha enam hakanud varanduse ja rahvuse järgi eraldi kolima. Värske analüüs näitab tänav haaval, kuidas 440 000 tallinlast elavad üha erinevamates maailmades. Euroopa üks ebavõrdsemaid pealinnu jätkab rikaste ja vaeste vahele müüride ehitamist.Autorid: Riin Aljas, Oliver Kund, Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Erik MooraAudiolugu loeb: Sergo VaresSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

"Ma käisin selle loo kirjutamiseks president Kersti Kaljulaidiga kaasas nii välisreisidel kui nõupidamistel, ma lindistasin telefoniga kõike, mida võimalik, nii avalikult kui ka salaja.Neil salvestistel kuulen ma presidenti naermas, vihastamas, ma kuulen teda rõõmsa ja hirmununa. Kuulen teda isegi tulist kurja vandumas.Minu kirja pandud lugu ilmub algul siin lehel järjejutuna ning seejärel raamatuna. Ma tahan, et see aruanne presidendi tööst oleks aus ja ilustamata. Ma tahan, et siit leiaks hetki, mis võiksid jääda ajalukku.Ma usun, et see raamat teeb selgemaks, kuidas üldse luuakse presidenti, kui nii võib öelda."Raamatu autor: Daniel VaarikKaanepilt: Osta lugude peatükke veebis sedamööda, kuidas nad ilmuvad, telli kõik peatükid ette või ettetelli paberraamat: www. vapilovi.levila.ee

See on ühe naise lugu usu kaotamisest ekspertidesse. On ehk üldse vale jagada maailma nendeks, kes usuvad asjatundjaid ning nendeks, kes neisse ei usu. Lõpuks oleme kõik inimesed, oma tugevuste, murede ja puudustega. See on ka Levila esimene tõlkelugu, mis ilmus algselt eelmise aasta oktoobris ingliskeelses ajakirjas Tablet.Autor: Ann Bauer/TabletIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Maarja MaasikasToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Need inimesed on elanud õnneliku elu. Nad on selle üle ise otsustanud. Nüüd tahavad nad ise otsustada ka oma surma üle. Lähedased ja ühiskond on aga sageli sellele vastu. Miks?Autor: Eero EpnerIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Kersti KreismannSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Muusik ja mõtleja Maria Faust aitab saatejuht Meelis Oidsalul aru saada, miks on pandeemia äratanud mõnes muusikus prohvetlikke pakitsusi, miks kirikuisasid ja meediamajade peatoimetajaid enam tõsiselt ei võeta, milline võiks olla hea kultuuriajakirjandus, mis eristab fänlust sektantlusest, miks on hea olla juurtetu ja kas inimesel on hing.Saatejuht: Meelis OidsaluFoto: Rolan Owsnitzki

On avalik saladus, et Eesti kultuur saab suure osa rahast alkoholitootjatelt. Nii maksude kaudu kui otse. Kui aastavahetus rahvusringhäälingus toob kokku konjaki ja kontserdi, siis kas see on lihtsalt süütu kultuuri toetamine või peidetud reklaam? Levila võtab ühe loo pulkadeks lahti. Sõna saavad kõik.Autor: Miina PärnFoto autor/allikas: Siim Lõvi/ERRToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus ja helikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Berlin Philharmonic - Teemad balletist “Pähklipureja” (P. Tšaikovksi)Staatskapelle Berlin - Norra tants op. 35: II (Edvard Grieg)West Australian Symphony Orchestra - Candide, Act I: Overture (L. Bernstein)Monte-Carlo Philharmonic Orchestra - Habanera (A. E. Chabrier)NFM Wrocław Philharmonic - Fantaasia “Faust” Op. 20 (H. Wieniawski)The Stadium Symphony Orchestra Of New York - Mõõkade tants (A. Hatšhaturjan)

Need, kes on kooli pooleli jätnud, pole selle üle kaugeltki uhked, kuid ütlevad, et jätkamine oleks nad vaimselt laastanud.Autor: Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Piret KrummSalvestus, originaalmuusika ja helikujundus: Janek Murd

Meie selle aasta ajakirjanduslikud hitid ühes saates koos. Autorid räägivad suu puhtaks.Saates: Eero Epner, Mari Mets, Janek Murd, Erik Tikan, Daniel Vaarik, Janno ZõbinFoto: Erik TikanSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kas teadsid, et Siberi salajase rebase kodustamise eksperimendi juured viivad Eestisse? Või et kõik eestlased on natuke neandertallased? Või et Vietnami kuulsate teravate kübarate punumisel pruugitav palm sai alles üsna hiljuti ametlikuks liigiks? Levila teadussaate “Siin Tartu” värskes osas uurime, kuidas inimene maailma liigitab ja mida see meie endi kohta ütleb. Saatekülalised on evolutsioonigeneetik Mait Metspalu, hunditundjast zoosemiootik Laura Kiiroja, taimegurust botaanik Urmas Laansoo ja karusloomade ekspert Maie Allert. Saatejuht, toimetaja, monteerija: Maarja Merivoo-ParroIllustratsioon: Joonas SildreOriginaalmuusika: Janek MurdKasutatud muusika:Vaiko Eplik – Soorebased

Etenduskunstnik ja näitleja Liisa Saaremäeliga üritati välja selgitada, kuidas Draamateatris tuule tiibadesse saanud näitlejanna nüüdseks Paljassaare garaažide keskele maandus. Kõrvale lehitseti Marcin Wicha ergastavat raamatut “Asjad, mida ma ära ei visanud”. Veel proovisid Liisa Saaremäel ja Meelis Oidsalu meenutada, mis juhtus lõppeval 2021. aastal. Muhesünge saade sai. Aitäh, 2021! Saatejuht: Meelis OidsaluIllustratsioon: Krõõt Kukkur“Silt viltu” on vestlussaade, mille algne nimi pidi olema “Carte Blanche” ja mis pidi eetrisse minema Eesti Televisioonis, aga siis selgus, et selline saade on juba tehtud. Seega jäi saade tegemata. “Silt viltu” lihtsalt juhtus. Alguses ERRis, nüüd Levilas.Meelis Oidsalu vestlussaadet on tänaseks lisaks kultuurikuulsustele külastanud nii Vabariigi President kui riigi juhtiv seksuaalharitlane. Saatekülalised on valitud haruldaselt hästi ja kolme tunni jooksul hakkab ka kõige kidakeelsem neist rääkima. Kas siis piinlikkusest või igavusest. Mõlemal puhul on jututeemad meeldivalt ennustamatud. 

"See, kui palju mind tegelikult seksualiseeriti, ära kasutati, naerualuseks tehti, mulle valetati, on vastik. Ma ei teadnud, mis on tegelikult viisakus, austus, siirus."Maria Vainumäe on Eesti muusik ja laulja, kes töötab muu hulgas ka Levilas. Selles kolmeosalises sarjas räägib ta deemonitest, kellega võitlemise kõrvalt peab ta suutma läbi lüüa ka halastamatus muusikaäris.Autor: Maria VainumäeIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Maria VainumäeOriginaalmuusika: manna, Markus PaloHelikujundus: Janek Murd

"Astusin vaimsete haiguste mänguväljale kaheteistaastaselt. Keegi ei seletanud mulle mängureegleid ja ma ei näinud seal ühtegi inimolendit peale iseenda."Maria Vainumäe on Eesti muusik ja laulja, kes töötab muu hulgas ka Levilas. Selles kolmeosalises sarjas räägib ta deemonitest, kellega võitlemise kõrvalt peab ta suutma läbi lüüa ka halastamatus muusikaäris.Autor: Maria VainumäeIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Maria VainumäeOriginaalmuusika: manna, Markus PaloHelikujundus: Janek Murd

"Seitsmeteistaastane roosade juustega Maria oli väsimusest nurka nii kühmu tõmbunud, et ei jaksanud uutele külalistele teedki pakkuda. Aga neil polnud sellest lugu, nad sättisid ennast mu ajulohkudesse mugavalt sisse, et end ööpäevaringseks tööks vaimselt valmis panna."Maria Vainumäe on Eesti muusik ja laulja, kes töötab muu hulgas ka Levilas. Selles kolmeosalises sarjas räägib ta deemonitest, kellega võitlemise kõrvalt peab ta suutma läbi lüüa ka halastamatus muusikaäris.Autor: Maria VainumäeIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Maria VainumäeOriginaalmuusika: manna, Markus PaloHelikujundus: Janek Murd

Juba rohkem kui kümme aastat on seksitöötajad Eestis justkui nähtamatud. Uudishimu, mida see töö 2021. aastal endast kujutab, kes seda teevad ja kuidas see inimestele mõjub, pani mind asja uurima.Viimase kahekümne aasta jooksul on nii seksiostjate kui seksimüüjate hulk Eestis vähenenud ja seksitöötajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Organiseeritud kuritegevus on seoses prostitutsiooniga küll vähenenud, kuid imbub ikka Eestisse, muu hulgas ka näiteks Ladina-Ameerikast.Tähelepanu! Järgnevad peatükid sisaldavad kirjeldusi, mis võivad häirida. Loo kuulamisel palun arvesta sellega.Autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loevad: Piret Krumm, Indrek OjariHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Seksitöötajatel tuleb oma vaimse tervise probleemidega maadelda ka pärast prostitutsiooniga lõpparve tegemist. Kupeldamine on endiselt levinud ja võtab erinevaid, sageli peidetud vorme. Prostitutsiooni kaasatud on haavatavad ja kergesti mõjutatavad.Tähelepanu! Järgnevad peatükid sisaldavad kirjeldusi, mis võivad häirida. Loo kuulamisel palun arvesta sellega.Autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Indrek OjariHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Püsitarbijad teavad, keda soovitada ja kust neid leida. Tihti jääb midagi siiski puudu...Tähelepanu! Järgnevad peatükid sisaldavad kirjeldusi, mis võivad häirida. Loo kuulamisel palun arvesta sellega.Autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Indrek OjariHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Lavastaja ja näitleja Maria Peterson jagab muljeid Renate Keerdi uuslavastusest “Lood”, Edith Karsloni näitusest EKKMis ja Von Krahli Teatris etendunud “Fundamentalistist”.  Natuke ETV kultuurisaateks “OP!” läks kätte ära ja kuigi enne saadet sai kokku lepitud, et jumalast ei räägi, sekkus jumal vestlusesse mitu korda. Veel märksõnu: esietenduse järgne deprekas, small talk, tublid inimesed, Pille-Riin Purje, miks Teater NO99 käis vahel närvidele.   Saatejuht: Meelis OidsaluFoto: Uljana Luup “Silt viltu” on vestlussaade, mille algne nimi pidi olema “Carte Blanche” ja mis pidi eetrisse minema Eesti Televisioonis, aga siis selgus, et selline saade on juba tehtud. Seega jäi saade tegemata. “Silt viltu” lihtsalt juhtus. Alguses ERRis, nüüd Levilas.Meelis Oidsalu vestlussaadet on tänaseks lisaks kultuurikuulsustele külastanud nii Vabariigi President kui riigi juhtiv seksuaalharitlane. Saatekülalised on valitud haruldaselt hästi ja kolme tunni jooksul hakkab ka kõige kidakeelsem neist rääkima. Kas siis piinlikkusest või igavusest. Mõlemal puhul on jututeemad meeldivalt ennustamatud. 

Rohepööre käib, kuid kes seda juhib ja kes sellest räägib? Mida ootavad Ida-Virumaa inimesed ning mis saab tulevikus?Autor: Eero EpnerFotod: Erik TikanToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Taavi EelmaaHelikujundus ja originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

“Siin Tartu. Süda”  on seiklus, mis avab tähtsa organiga seotud meditsiinilisi ja kultuuriloolisi salalaekaid. Mida südamekirurgid lõikuse ajal mõtlevad? Kuidas päris elu filmides nähtust erineb? Mis tunne on lõikust igatseda ning millised patsiendid arstidele hinge lähevad? Avameelselt vastavad Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgid Dr. Raili Ermel ja Dr. Arno Ruusalepp. Saate teine lugu viib aga kaugesse minevikku: 160 aastat tagasi suri Saksamaal noor aadlimees Erich Stenbock, kes käskis oma südame rinnust välja lõigata ja Kuusalu kiriku seina sisse lukustada. Levila mikrofonil õnnestus kinni püüda hetk, mil kunstiajaloolased selle taas ilmavalguse kätte tõid. Kummalise loo jäljed viivad Narvast Firenzesse ja Kolgast Oxfordi ning seovad kohalikud krahvid globaalsete kultuuriheerostega. Saate viimane paluke toob aga stuudiosse Märt Avandi, Kadri Voorandi, Mari Jürjensi ja Egert Milderi, keda ühendab üks kummaline armastus, mis ometi nii paljudele eestimaalastele tuttav. Saatejuht, toimetaja ja monteerija: Maarja Merivoo-ParroIllustratsioon: Joonas SildreOriginaalmuusika: Janek MurdKasutatud muusika: Eesti Koolinoorte Segakoor, dir. Taavi Esko: Cyrillus Kreek – Mu süda, ärka ülesMari Jürjens – KehaJanek Murd – Kuidas ehitada kosmoselaeva?

Seikluslik järjejutt räägib väikesest Kallest, kes otsib poliitbroilereid ja peibutusparte. Läbi huumori vaadatakse Kalle ja tema isa seiklusi enne kohaliku omavalitsuse valimisi (17. oktoobril), kuid mitte päris päevapoliitilises võtmes. Autor: Eero EpnerIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Gert RaudsepHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Seikluslik järjejutt räägib väikesest Kallest, kes otsib poliitbroilereid ja peibutusparte. Läbi huumori vaadatakse Kalle ja tema isa seiklusi enne kohaliku omavalitsuse valimisi (17. oktoobril), kuid mitte päris päevapoliitilises võtmes. Autor: Eero EpnerIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Gert RaudsepHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Seikluslik järjejutt räägib väikesest Kallest, kes otsib poliitbroilereid ja peibutusparte. Läbi huumori vaadatakse Kalle ja tema isa seiklusi enne kohaliku omavalitsuse valimisi (17. oktoobril), kuid mitte päris päevapoliitilises võtmes. Autor: Eero EpnerIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Gert RaudsepHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Seikluslik järjejutt räägib väikesest Kallest, kes otsib poliitbroilereid ja peibutusparte. Läbi huumori vaadatakse Kalle ja tema isa seiklusi enne kohaliku omavalitsuse valimisi (17. oktoobril), kuid mitte päris päevapoliitilises võtmes. Autor: Eero EpnerIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Gert RaudsepHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Seikluslik järjejutt räägib väikesest Kallest, kes otsib poliitbroilereid ja peibutusparte. Läbi huumori vaadatakse Kalle ja tema isa seiklusi enne kohaliku omavalitsuse valimisi (17. oktoobril), kuid mitte päris päevapoliitilises võtmes. Autor: Eero EpnerIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Gert RaudsepHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kolmekümne iseseisvusaastaga on riik pannud kinni umbes 350 kooli. Neist ligi 200 olid küla, aleviku, alevi või isegi kohaliku tõmbekeskuse ainsad koolid. Kooli kadumine laastab kogukonnavaimu. Kas koolide sulgemisega on sulgenud riik ka need ligi kakssada Eestimaa küla?Autor: Mari MetsFotod: Erik TikanInfograafika: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Reformierakond saab tänavu kahekümne seitsme aastaseks. Just selles vanuses on paljud tormiliselt elanud rokkstaarid siit ilmast lahkunud, ent 2021. aasta sügisel on oravate toetuse suurt langust mõne musta stsenaariumi mõjul või poliitilist enesetappu veel raske ette kujutada.Nende toetus püsib hoolimata sellest, et selle loo kirjutamise hetkel astuvad EKRE rahvuskonservatiivid oma reitinguga oravatele juba peaaegu kandadele ja Reformierakonda on aastaid tajutud peenhäälestusparteina, kel napib uusi ideid. Soovisin mõista, miks Reformierakonda toetatakse, kuid ka seda, miks osa eestlasi neid kindlasti ei vali. Mul tuli süveneda inimeste mõtetesse ja hoiakutesse: külastada väikeasulaid ja erakonna kontorit ning rääkida seni varjus olnud kandideerijate ja partei värskete liikmetega, aga ka juhuslike inimestega tänaval ja turul.Autor: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Kristel RessAudiolugu loeb: Taavi EelmaaHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 8. osa.Kapsapea sügishooaja avasaade räägib kirjandusklassikutest ja -klassikast. Arutame, kuidas klassikuks üldse saada(kse). Ja jäädakse. Mida vajab klassik argipäevas? Kas on parem olla klassik või rahvakirjanik? Vastuse leiavad ka paljud teised põletavad küsimused. Muidugi ei puudu hindamatud lugejamuljed ning võimalus piiluda isiklike klassikute edetabelitesse. Saate esmasalvestus toimus 11. septembril Kadriorus Kirjandustänava festivalil, kus meil oli väga tore. Saatejuhid: Berit Kaschan, Ester UrbalaIllustratsioon: Joonas SildreHelikujundus: Janek MurdKasutatud muusika:Moura Lympany (Claude Debussy) – Suite bergamasque: Clair de lune (Remasterpiece re-mix)Ellerhein (Veljo Tormis) – Kust tunnen koduRecomposed by Max Richter: Vivaldi, The Four Seasons: Autumn 1 Emily A. Sprague – Mesa

Nad olid olemas. Kuid nad olid nimetud, ilma näo ja hääleta. Ainuke tõend nende kohta on banaanikasti täis anonüümseid ankeete. Kuidas elasid ning vaikisid geid nõukogude ajal? Millised olid nende mõtted ja tunded? Millest nad unistasid, mida kartsid?Loo autor: Eero EpnerIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loeb: Taavi EelmaaHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Milline on elu, kui suur osa hambaid on suust kadunud? Levila rääkis Eesti inimestega heitlustest oma hammaste nimel. Kohtusime eri maakondades hambututega ja nendega, kes on käinud läbi tulest ja veest, et päästa neid viimaseid, mida sobib veel hammasteks kutsuda. Hammastest rääkimine on märkimisväärse osa inimeste jaoks pea sama ebamugav kui hambavalu ise. Loo autor: Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Aasta aega kirikutes, kümned intervjuud. "Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari, mis valmis Oivalise Ajakirjanduse sihtasutuse grandi toel.Levila ja Eesti Päevalehe koostöös valminud artiklisari “Usu võim”  tutvustab avalikkusele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rolli Eesti ühiskonnas. Rääkisime kümnete vaimulike, poliitikute ja ametnikega, käisime kuulamas jutluseid üle Eesti, ükskord aitasime tassida kirikuõpetajal kirstu ning korduvalt istusime peapiiskopi väikeses kabinetis. Sarjas vaadatakse kirikut väga mitme nurga alt: kogukonnahoidja ning poliitilise lobistina, viimase suitsuna külas ja maksumaksja rahasaajana, sisemiselt vaidlevana ning kirikuvaikuses mōtisklevana. Anname edasi selle, mida kuulsime, nägime ja kogesime.Sari ilmub nii Levilas kui Eesti Päevalehes.

...ehk millest räägib kirik oma liikmetele? Luteri kirik soovib viimastel aastatel üha enam poliitikas ja ühiskonnas kaasa rääkida. Kuid milline on nende sõnum? Levila toimetajad käisid kümne kuu pühapäevadel mõnes Eesti luterlikus koguduses Hiiumaast Valgamaani. Mida räägitakse seal poliitikast? Mida maailmast? Kes kirikutes käivad ja miks?"Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autorid: Eero Epner & Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Anna EdelaAudiolugu loeb: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

...ehk kuidas maavaimulikud kogukondi elus hoiavad. Uuel aastatuhandel on kirikuõpetaja nii psühholoog, suhtekorraldaja kui ka kinnisvaramaakler. Loo küpsemise nädalail jõudsin vestelda kolme hingekarjasega ja käia jumalateenistustel – tassida kirstu ja tunda end muu hulgas lootusetult patusena."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Sest see kirik tegi kõike vastupidi kui EELK. Tosina aasta eest kaotas luterlus Eestis populaarseima usundi staatuse. Samal ajal kui luteri kirik noori tikutulega taga otsib, ei näi Eesti kahel õigeusu kirikul uute hingede leidmisega probleeme olevat. Miks?"Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autorid: Georgi Abolõmov, Eero Epner, Oliver Kund & Holger RoonemaaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarTõlge: Helve LaasikAudiolugu loeb: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Alates sellest, kui Urmas Viilma valiti peapiiskopiks, on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus suurem kui kunagi varem. Liikmeskonna vähenemisest hoolimata on Viilma head poliitilised sidemed taganud paljude kirikule soodsate otsuste tegemise. Tema peamine liitlane on olnud endine peaminister ja praegune riigikogu esimees Jüri Ratas. Kuid nüüd on see kõik juba ohus."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autorid: Eero Epner, Holger Roonemaa & Oliver KundIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

See ei paista välja unisest kirikuaiast. Harva kuuleb sellest mõne sõna jutlusel. Aga juba kümnendi pulbitseb Eesti evangeelses luterlikus kirikus (EELK) sisetüli. Kas samasooliste inimeste armastus on piibli järgi patt? Ja kas piiblit tohib tõlgendada? Erimeelsused jooksevad vaimulikke pidi. On konservatiivid ja progressiivid. Debateeritakse tõe nimel – kiriku siselistis, erakirjavahetuses. Kohati on mindud inetukski. Mõnede arvates sõltub vastusest kogu kiriku tulevik."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autorid: Oliver Kund, Eero Epner & Mari MetsIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu loeb: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Luteri kirikus on rahaga lood sellised nagu igal pool mujalgi: käsi-peseb-kätt-põhimõtted, hämarad skeemid ja kantimised, tülid, solvumised ning nukker ebavõrdsus."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Loo autorid: Martin Laine, Mari Mets & Riin AljasIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Kerttu NoodeAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündis artiklisari "Usu võim", mis räägib luteri kiriku olukorrast Eestis. Kuidas kasvas just luteri kirikust Eesti mõjuvõimsaim lobivõrgustik, mis tungib üha jõulisemalt Toompea poliitikasse? Kui rikas on kirik tegelikult? Miks on kirik seesmiselt lõhenenud ja milleni see viia võib? Kas seal käib palju inimesi? Milline on luteri usu tulevik? Meie saade räägib kuue ajakirjanikuga, kes seda sarja ligi aasta jooksul kokku panid. Hea alguspunkt kogu sarjale!Saates: Daniel Vaarik, Holger Roonemaa, Eero Epner, Mari Mets, Janno Zõbin, Martin Laine & Oliver KundIllustratsioon: Joonas Sildre

“Tähtsad filmid” jagab taas väärt vaatamissoovitusi! Värskes osas on luubi all Bob Gale´i linateos “Interstate 60”, millest koorub nii põnev teekonnafilm kui ka mõtlemapanev ning aus sisekaemus inimeseks olemise rõõmudesse ja valudesse. Kes otsib, see leiab avastamiseks hulgaliselt inimest eri eluetappidel kummitavaid olelusküsimusi. Saatejuht: Georgi Abolõmov

Film „ema!” on allegooria, režissöör Darren Aronofsky katse näitlikult demonstreerida, kui hoogsalt hävitab inimene oma koduplaneeti Maa. Mõnikord pole oluline mitte filmi loomise lugu, selle eelarve ega auhinnad, vaid see, missuguse maigu üks või teine film jätab ja mille üle meid mõtlema paneb. Seekordne film on just selline – ta pakub mõtisklemist selle üle, kui vastutustundetult suhtub inimkond emakesse loodusesse, mis on meid kõiki kunagi loonud, kui uskuda Darwinit. Filmi „ema!” soovitame vaadata kõigil, keda meie imetabase koduplaneedi saatus ükskõikseks ei jäta. Peaosades mängivad ameeriklanna Jennifer Lawrence ja hispaanlane Javier Bardem.Saatejuht: Georgi Abolõmov

Mida tähendab olla raietööline ja higistada päev otsa võsasaega metsas? Mis eeldusi on hooldusraie tegemiseks vaja? Milline on metsatööliste elu Eesti ja Läti ääremaadel?Tekst: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Kristo ViidingHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Vahurit ja loodust ei ole võimalik lahutada. Kui ta läheb valgustusraiet tegema, on see suur vastutus. Metsas võiks ka peale hooldusraiet vohada liigirikkus. Võsatöö ei ole rutiin ega pea selleks ka muutuma.Tekst: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Kristo ViidingHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Mati hinge ja ihusse jättis Afganistan omad jäljed. Mets trööstis, aitas negatiivsest üle saada ja aitab ka siis, kui mõne inimesega on olnud negatiivne kontakt.Tekst: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Kristo ViidingHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Birgit Sildveril on tulnud hooldusraietöölise oskused omandada töö käigus, koolis ta seda õppinud pole. „Nüüd ma siis olen selle töö peal ja mulle hullult meeldib,” tunnistab ta.Tekst: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Kristo ViidingHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 7. osa.Suvi on end mõnuga välja sirutanud ja “Kapsapea” otsustas selle täiusliku suvetunde eriti soojade tekstide ja meeleolumuusika kaudu kinni püüda ja ära salvestada. Nii igaks juhuks.Sel korral sõidame Tove Janssoni suvesaarele, mängime Maughamiga tennist, joome võililleveini, kehastume Priidikuteks ja kanname mõnuga ette Suumani Sassi luulet, vaatame äikest Soolavaresel ja loomulikult kohtume mitmekülgse Nipernaadiga. Ning siis, kui suvesoe juba mõistust hakkab viima, tulevad vihm ja juulikuu pahed.Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester UrbalaHelikujundus: Janek MurdSaatest kõlama jäänud teosed: T. Jansson “Suveraamat”, P. Mayle "Elu Provence'is", W. S. Maugham „Rangelt isiklik“, R. Bradbury “Võilillevein”, A. Gailit “Toomas Nipernaadi”, A. Aalmann “Verihaljas”, A. Ivask “Mere silmad”, A. Suuman ““Krähmukirjad. Luulet 1963-1966.””, A. Kasemaa „Mees otsib naist“, J. Sang “Palava päeva käes maas” / Chalice “Siuh”, HU? “Linnasuve laul” / L. Ojamaa “Linnasuwelaul”, M. Kangur “Armkude”, M. Heinsaar “Pingeväljade aednik”, K. Ehin “Kohtumised”, V. Luik “Mis oleks kui…”, F. S. Fitzgerald „Sume on öö“, J. Fowles „Eebenipuust torn“, A. Lindgren “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”Kasutatud muusika:Karavan - Pärlipüüdja Luigelaulunelik - Ukuaru valss Chalice - Siuh HU? - Linnasuve laul Ellerhein - Suveöö

Elin Toona on kirjanik ning luuletaja Ernst Enno lapselaps, kes jõudis Eestisse tagasi pärast pikka eemalolekut. Tema teekonda aitab portreteerida Urmas Vadi. See on Levila portreedesarja esimene lugu.Autor: Urmas VadiSaates: Urmas Vadi & Elin ToonaFoto: Erik Tikan

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 6. osa.Mis oleks kui… saaksid veeta päeva oma lemmikkirjaniku või raamatutegelasega? Kes see oleks? Mida te koos teeksite? Millest te räägiksite? Selles saates saab lugejakirjade põhjal mõnusalt ja mõõdutundetult unistada - mõtiskleda selle üle, kellega musketäridest oleks eakohane suhelda, kujutleda, mida teha koos Haruki Murakamiga, kuidas võiks mööduda öö Muumipapa nahas, kust pärines õdede Brontede informatsioon, kes on Weasley kaksikute isa ja palju muud. Tulge kaasa, kõik läheb hästi. See on ju “Kapsapea”.Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester UrbalaHelikujundus: Janek MurdSaates kõlanud autorid, nende raamatud ja tegelaskujud, kellega soovitakse kohtuda:A. Dumas "Kolm musketäri", V. Matas "Bartleby & Co", E. Ferrante "Napoli-romaanid", T. Jansson "Muumitrollid" (öö muumitrollina), Cullen-Rangoy-Kivisilla "Kolm sõlme", S. Nordqvist "Pettson ja Findus" (külaskäik vanameistri juurde), J.W.Goethe "Noore Wertheri kannatused", T. Westover "Haritud", J.K.Rowling "Harry Potter" (ja Weasly kaksikud), S. Undset "Kristiina Lauritsatütar", A. Lindgren "Pipi Pikksukk", Käbi Laretei (Bergmanist või siis mitte), P.G. Wodehouse (tiiruke golfi), W. Shakespeare, E. Hemingway, D. Kareva, E .M. Remarque, H. Murakami (jalutuskäik Hawail), M. Bulgakov, A. Jacobs, G. Garcia Marquéz (lesimine paadis), T. Pratchett (Nanny Ogg ja Härra Porgand), S. Fitzgerald (peod, muidugi), B. Akunin (Erast Fandrorin), V. Pelevin, N. Gogol (kolamine Nevski prospektil) ja teised!

“Kuidas ma alles vihastasin sel päeval, kui ma nägin seda poksijat seal väljaku ääres...” Milleks rääkida Keskerakonna reklaamidest lausa kaheksas osas? Sarja sünnilugu avavad Janek Murd ja Daniel Vaarik. "Ikooni loomine" on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Lindiskandaalist muserdunud erakond otsib uut suunda. Juhuslik kohtumine. Tõrges talent saab käsu kohale ilmuda.  Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Keskerakond, kes siis veel? Uued bussid ja tasuta veel!Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Valimistest saab võistlus, kus tulemused pannakse paika ühe hääle täpsusega. Savisaare tiim sihib kulda.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Lavale astub Nukuteatri eksjuht Meelis Pai. Teater võib alata. Uue liiklussõlme avab viiekordse maja kõrgune penoplastist robot. Tähelepanu on garanteeritud.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Asjad lähevad näotuks. Savisaarest saab paljude jaoks naerualune. Ta kaotab tervise ja ühe jala. Ajastu lõpp - Pettai lahkub areenilt.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Levila uus audiosari “Ikooni loomine ehk kuidas sündis “Edgar”.Hea maitse ja seaduse piire kompav K-Kohuke korraldab kohalike valimiste eel korraliku skandaali. Keskerakond pääseb puhtalt, aga nüüd räägib suu puhtaks Paavo Pettai.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. Hea maitse ja seaduse piire kompav K-Kohuke korraldab kohalike valimiste eel korraliku skandaali. Keskerakond pääseb puhtalt, aga nüüd räägib suu puhtaks Paavo Pettai.

Kui tahad rahvale hinge vaadata, rihi pilk mõni sentimeeter objektiivist kõrgemale. Ja täida linn oma silmadega.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Kas ta on veel elus? Kas keegi on kodus? Vestleme ikooni endaga.Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Elust ühes Kalamaja korteris, kus elavad Eva, Jaan, Ruuben, Adam, Sirel ja Els Tootsen. Telefonil sekkuja: Kristjan PiirimäeKülastab: Janek Murd

"Stanley Krameri filmid on lood inimestest, kellest igaüks meist võiks võtta eestkuju."Seekordses osas ei räägi Georgi meile vaid ühest filmist, vaid võtab vaatluse alla filmikunsti ajaloos tähtsal kohal asetseva ja üheks Hollywoodi tunnustatuimaks režissööriks peetava Stanley Krameri, kes on loonud mitmeid kinokunsti kullafondi kuuluvaid filme, mille keskmes on ühiskonna valupunktid. Stanley Krameri filmid on kõnekad praegugi ja soovitame kõigil tema loominguga tutvuda!Saatejuht: Georgi Abolõmov

Raske on leida eestlast, kelle lähedaste või tuttavate seas poleks kedagi, kes nimetaks end rahvuskonservatiiviks: kedagi, kes hoiaks pöialt Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Heitlikel aegadel, 2021. aasta märtsis ja aprillis süvenes Levila EKRE toetajateväärtushinnangutesse ja hingeellu.1. osas räägime magistrikraadiga kultuuritöötaja ja kogukonna eestkõneleja Terjega. Helikujundus: Janek Murd

Raske on leida eestlast, kelle lähedaste või tuttavate seas poleks kedagi, kes nimetaks end rahvuskonservatiiviks: kedagi, kes hoiaks pöialt Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Heitlikel aegadel, 2021. aasta märtsis ja aprillis süvenes Levila EKRE toetajateväärtushinnangutesse ja hingeellu.2. osas räägime pereisa ja endise mürabändi rokkar Peetriga ning endisest terrassiitkrohvijast pensionäri Oleviga.  Helikujundus: Janek Murd

Raske on leida eestlast, kelle lähedaste või tuttavate seas poleks kedagi, kes nimetaks end rahvuskonservatiiviks: kedagi, kes hoiaks pöialt Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Heitlikel aegadel, 2021. aasta märtsis ja aprillis süvenes Levila EKRE toetajateväärtushinnangutesse ja hingeellu.3. osas vestleme looduse rüpes elava kaitseliitlase Meelisega.  Helikujundus: Janek Murd

Raske on leida eestlast, kelle lähedaste või tuttavate seas poleks kedagi, kes nimetaks end rahvuskonservatiiviks: kedagi, kes hoiaks pöialt Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Heitlikel aegadel, 2021. aasta märtsis ja aprillis süvenes Levila EKRE toetajateväärtushinnangutesse ja hingeellu.4. osas vestleme Soome-ugri keelte huvilise gümnaasiumiõpilase Gemmaga, kes on Sinise Äratuse liige. Helikujundus: Janek Murd

Raske on leida eestlast, kelle lähedaste või tuttavate seas poleks kedagi, kes nimetaks end rahvuskonservatiiviks: kedagi, kes hoiaks pöialt Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Heitlikel aegadel, 2021. aasta märtsis ja aprillis süvenes Levila EKRE toetajateväärtushinnangutesse ja hingeellu.5. osas räägime Narvas elavate EKRE toetajatega. Helikujundus: Janek Murd

Ei ole võimalik olla üksinda kodus, sest meie pesad on täis imetillukest elu. Ka inimene ise on justkui ökosüsteem täis baktereid ja neid karjatavaid viiruseid, just nagu kõik teisedki loomad. Ometi kipume end loodusest eraldiseisvana tajuma, mistõttu ei märka ega hinda elu imet enda sees ja ümber. “Siin Tartu” värskes osas avame oma silmad elurikkusele, uurime, kuidas selle tajumine on mõjutanud inimeste omavahelisi suhteid, müttame võpsikus ja pöörame uue lehekülje maavälise elu otsinguil, teejuhtideks andekad Eesti teadlased.Saatejuht, toimetaja, monteerija: Maarja Merivoo-ParroIllustratsioon: Joonas SildreOriginaalmuusika: Janek Murd

"Hea raamat on korra äraolek"Räägime Kapsapea tegijatega kirjandusest. Millal nad loevad? Milliseid raamatuid? Kuidas arendada endas lugemisharjumust? Milline on hea lasteraamat ja miks võiks lapsepõlve lemmikuid uuesti lugeda? Sellest kõigest ja paljust muust juba saates endas.  Kasutatud muusika:Eik - Mu suvi (feat. Luurel Varas) Trad. Attack! - Värska Robert Jürjendal - Hommiku maa Misha Panfilov - Rattasõit Misha Panfilov Sound Combo - Days As EchoesHelikujundus: Janek Murd

Sisuhoiatus! Episoodis esineb sisu, mis võib osadele kuulajatele olla häiriv. Sarja üheksandas osas räägime sellest, mis toimub praegu Tšetšeenias. Räägib poksitreener ja filmitegija Georgi Abolõmov. Heli kujundas: Georgi AbolõmovKasutatud muusika:Andrew Britton, David Goldsmith - Drifting Shadow.mp3Frederic Sans - Doubtful.mp3Frederic Sans - Uncertain Case.mp3Fritz Doddy - Time Lapse Travelogue.mp3Karin Nobbs, Philippe Bestion - Unsafe Night.mp3Tony Anderson - Chasm.mp3Tony Anderson - Hope.mp3

Sarja üheksandas osas räägime sellest, mis toimub praegu Tšetšeenias.  Räägib poksitreener ja filmitegija Georgi Abolõmov. Sisuhoiatus! Episoodis esineb sisu, mis võib osadele kuulajatele olla häiriv. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi AbolõmovKasutatud muusika:Andrew Britton, David Goldsmith - Drifting ShadowFrederic Sans - DoubtfulFrederic Sans - Uncertain CaseFritz Doddy - Time Lapse TravelogueKarin Nobbs, Philippe Bestion - Unsafe NightTony Anderson - ChasmTony Anderson - Hope

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 5. osa.Elustame läbi raamatute kustumatud peomälestused. Satume kunstnik Klingsori suvelõpupeole, pannkoogikäruga Muumimamma aeda, metsikule jazzikontserdile, puntratantsu keskele, Mutionu peole, millel on hoopiski mitu palet, laseme end tuulest viia ballile ja lõpuks maandume lüüriliselt suvises Pärnus.Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester UrbalaHelikujundus: Janek MurdLugemissoovitus:K. Kesküla “Elu sumedusest”Saates kõlanud raamatud:H. Hesse “Klingsori viimane suvi”, T. Jansson “Võlukübar”, “Muumipapa memuaarid”, T. Mann “Võlumägi”, J. Kerouac “Teel”, A. Laaneots “Minu Setomaa”, J. Smuul “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol", O. Luts “Suvi”, A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”, A. Dahlberg “Mutionu pidu”, M. Bulgakov “Meister ja Margarita”, S. Fitzgerald “Suur Gatsby”, M. Mitchell “Tuulest viidud”, E. Waugh “Tagasi Bridesheadi”Veel viiteid kuulajatelt: Jrr. Tolkien “Kääbik”, C. Bukowski “Vana peeru veerud”, J. K. Rowling “Harry Potter”, L. Carroll “Alice imedemaal”, D. Bisset "Kõnelused tiigriga ja teisi jutte"Kasutatud muusika: Unknown - Moomin hardmix Penza Penza - Saw Sharp Eyebrows Duo Ruut - Tuule sõnad Andres Lõo - Seto Dub Graeme Miller & Steve Shill - Woodland Band (Parade)

Elustame läbi raamatute kustumatud peomälestused. Satume kunstnik Klingsori suvelõpupeole, pannkoogikäruga Muumimamma aeda, metsikule jazzikontserdile, puntratantsu keskele, Mutionu peole, millel on hoopiski mitu palet, laseme end tuulest viia ballile ja lõpuks maandume lüüriliselt suvises Pärnus.Helikujundus: Janek MurdKasutatud lood: Unknown - Moomin hardmix Penza Penza - Saw Sharp Eyebrows Duo Ruut - Tuule sõnad Andres Lõo - Seto Dub Graeme Miller & Steve Shill - Woodland Band (Parade)LugemissoovitusK. Kesküla “Elu sumedusest”Saates kõlanud raamatudH. Hesse “Klingsori viimane suvi”, T. Jansson “Võlukübar”, “Muumipapa memuaarid”, T. Mann “Võlumägi”, J. Kerouac “Teel”, A. Laaneots “Minu Setomaa”, J. Smuul “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol", O. Luts “Suvi”, A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”, A. Dahlberg “Mutionu pidu”, M. Bulgakov “Meister ja Margarita”, S. Fitzgerald “Suur Gatsby”, M. Mitchell “Tuulest viidud”, E. Waugh “Tagasi Bridesheadi”.Veel viiteid kuulajatelt:Jrr. Tolkien “Kääbik”, C. Bukowski “Vana peeru veerud”, J. K. Rowling “Harry Potter”, L. Carroll “Alice imedemaal”, D. Bisset "Kõnelused tiigriga ja teisi jutte". 

"Mind huvitavad kõige enam filmid, mis aitavad inimesele saada natuke paremaks, mis panevad teda mõtisklema oma elu üle ning küsima endalt, kas ma ikka elan oma elu õigesti või kuidas veel saaks elada?"Saatejuht: Georgi AbolõmovKasutatud lood:Tony Anderson - Hold OnTony Anderson - ThirstCarolino - Embrace The JourneyCarolino - Weave

Meie Täna Venemaal saadete autor, legendaarne Georgi Abolõmov räägib seekordses episoodis meile kohtumistest filmidega, mis jäävad meiega terveks eluks. Üheks selliseks filmiks on Matt Ross'i "Captain Fantastic". 

Levila sukeldus Eesti ühe vanima ja armastatud ansambli eluloo eri episoodidesse.Loo autor: Janno ZõbinAudiolugu loeb: Anu LampHelikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Kukerpillid

Levila sukeldus Eesti ühe vanima ja armastatud ansambli eluloo eri episoodidesse.Loo autor: Janno ZõbinAudiolugu loeb: Anu LampHelikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Kukerpillid

Levila sukeldus Eesti ühe vanima ja armastatud ansambli eluloo eri episoodidesse.Loo autor: Janno ZõbinAudiolugu loeb: Anu LampHelikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Kukerpillid

Levila sukeldus Eesti ühe vanima ja armastatud ansambli eluloo eri episoodidesse.Loo autor: Janno ZõbinAudiolugu loeb: Anu LampHelikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Kukerpillid

Levila tuhnis Kukerpillide helisalves ja kogus kokku enda lemmiklood – nii tuntud kui tundmatud. Me helistasime ka kahele ninamehele, Toomas Kõrvitsale ja Ike Volkovile, ja palusime neil valitud lugusid kommenteerida.Helistas ja lood pani kokku: Janek MurdIllustratsioon: Joonas Sildre

Meie Täna Venemaal saadete autor, legendaarne Georgi Abolõmov on Levilas tagasi! Seekord räägib ta meile filmidest, mida tasub ikka ja jälle üle vaadata. Saatejuht: Georgi Abolõmov

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 4. osa.Uurime lugejate Kõige Tähtsamaid. Mis on need raamatud, mida mõttes ja südames kantakse ning mida kõigile teistele Maal elavatele inimestele soovitatakse? Parimad lugemissoovitused saab siit!Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester UrbalaHelikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdLugemissoovitused:B. Alver “Tähetund”A.H.Tammsaare “Tähtis päev”Saates kõlanud raamatud:T. Jansson “Suveraamat”, E. Toona“Ella”, A.Lindgren “Väikevend ja Karlsson katuselt”, "VennadLõvisüdamed", "Röövlitütar Ronja", “Bullerby lapsed”, “Mio muMio”, J. Krüss “Minu vaarisa ja mina”,O. Luts “Kevade”, J. Kross “Wikmani poisid”, E. Waugh “Tagasi Bridesheadi”, A. H. Tammsaare “Tõdeja õigus”, A. Kivi “Seitse venda”, E.R. Remarque “Triumfikaar”, E. Hemingway "Pidu sinus eneses",J. "Viimne pilguheit", M. Bulgakov “Meister ja Margarita”, S. Plath “Klaaskuppel”, P. Buck"Naiste paviljon", D. Adams “Pöidlaküüdireisijuht galaktikas”Veel viiteid kuulajatelt:T. Lindgren“Valgusesse”, T.Norgai "Lumetiiger",A. Viirlaid “Ristideta hauad”, A. Lindgren “PipiPikksukk", "Vahtramäe Emil", S. Rinpoche “Tiibeti raamat elust ja surmast”, G. R.R. Martin "A Song of Ice and Fire", F. McCourt"Angela tuhk", J. Fowles “Maagi”, J. Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer",  C. Pinkola Estès "Naised, kes jooksevad huntidega",R. Ety “Ürgmees", S. Hill "Mina, kivikuningas", J. Saramago"Tujukas surm", E. Lazar ”Seitsmepäine haldjas”, A. Oswaldi ”Woodsetc”, J. Winterson “Kirg”, Maksim Gorki “Lapsepõlv”, K. S. Robinson"Aurora", D. Quinn “Ishmael”. V. S. Volkonski “Kodumaa”.

Uurime lugejate Kõige Tähtsamaid. Mis on need raamatud, mida mõttes ja südames kantakse ning mida kõigile teistele Maal elavatele inimestele soovitatakse? Parimad lugemissoovitused saab siit!Saatejuhid: Berit Kaschan, Ester UrbalaHelikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdLugemissoovitusedB. Alver “Tähetund”A.H.Tammsaare “Tähtis päev”Saates kõlanud raamatudT. Jansson “Suveraamat”, E. Toona“Ella”, A.Lindgren “Väikevend ja Karlsson katuselt”, "VennadLõvisüdamed", "Röövlitütar Ronja", “Bullerby lapsed”, “Mio muMio”, J. Krüss “Minu vaarisa ja mina”,O. Luts “Kevade”, J. Kross “Wikmani poisid”, E. Waugh “Tagasi Bridesheadi”, A. H. Tammsaare “Tõdeja õigus”, A. Kivi “Seitse venda”, E.R. Remarque “Triumfikaar”, E. Hemingway "Pidu sinus eneses",J. "Viimne pilguheit", M. Bulgakov “Meister ja Margarita”, S. Plath “Klaaskuppel”, P. Buck"Naiste paviljon", D. Adams “Pöidlaküüdireisijuht galaktikas”Veel viiteid kuulajatelt:T. Lindgren“Valgusesse”, T.Norgai "Lumetiiger",A. Viirlaid “Ristideta hauad”, A. Lindgren “PipiPikksukk", "Vahtramäe Emil", S. Rinpoche “Tiibeti raamat elust ja surmast”, G. R.R. Martin "A Song of Ice and Fire", F. McCourt"Angela tuhk", J. Fowles “Maagi”, J. Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer",  C. Pinkola Estès "Naised, kes jooksevad huntidega",R. Ety “Ürgmees", S. Hill "Mina, kivikuningas", J. Saramago"Tujukas surm", E. Lazar ”Seitsmepäine haldjas”, A. Oswaldi ”Woodsetc”, J. Winterson “Kirg”, Maksim Gorki “Lapsepõlv”, K. S. Robinson"Aurora", D. Quinn “Ishmael”. V. S. Volkonski “Kodumaa”.

Tänavune talv on olnud armutu nii temperatuuri kui ka üldiste ilmastikuolude poolest.  Levila uuris, millest unistavad kahe Tallinna varjupaiga kodutud külmadel talveõhtutel.Loo autor: Mari MetsAudiolugu loeb: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.Loo autor: Eero EpnerAudiolugu loeb: Märt AvandiHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Mati Polli: “Kõik tahavad kümne minutiga metsandusest aru saada, kuid see on võimatu.”Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.Loo autor: Eero EpnerAudiolugu loeb: Märt AvandiHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

"Ma ei salga, et intervjuude lõpuks tunnen end nagu Jüri Ratas, kes vanade metsaülemate delegatsiooniga hüvasti jättes küsis Stenbocki maja uksel, keda ta uskuma peaks."Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.Loo autor: Eero EpnerAudiolugu loeb: Märt AvandiHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

"Mets on imeline. Ta on maailma kopsud, puhastab õhku, korrastab veerežiimi. Inimene ei suuda sinna midagi juurde panna. Ja praegu me hoopis hävitame."Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.Loo autor: Eero EpnerAudiolugu loeb: Märt AvandiHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Üle 3000 inimese on taasisesesivunud Eesti nimel sõjas käinud. Meelis Oidsalu rääkis mitmetega neist. Mis tunne on tulla tagasi? Millise jälje jätavad sõjasündmused? Need lood ilmuvad järjejutuna Levilas.Loo autor: Meelis OidsaluAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Eesti välismissioonidele siirduvaid sõdureid valmistab ette Scoutspataljon. Pataljoni praegune ülem kolonelleitnant Eero Aija on käinud kolmel sõjakäigul, kõik kolm korda Afganistanis. Kohe esimesel missioonil 2006. aastal sai mees haavata, ent otsustas kahel korral naasta.Loo autor: Meelis OidsaluAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Sõjas läheb vaja kahte sorti vaprust: vaprust tule all ja vaprust haiglavoodis. Seersant Tarmo Lepiku jättis Afganistani oma mõlemad jalad, kuid vaprusest ei tule tal kusagil puudu. Loo autor: Meelis OidsaluAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Vastakaid arvamusi tekitanud Levila uus film “Kuidas ma vihkama hakkasin” tõi meie saatesse kokku Daniel Vaariku ja filmi autori Erik Tikani. Koos arutlevad nad Eestis äärmuslaseks muutumise põhjustest ja avavad filmi sünni tagamaid. Helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdKasutatud tekstikatkend: No 99 etendus - "Ühtne Eesti suurkogu"

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 3. osa.Pühendusega suurte tunnete ja sõbralike suhete erikuule, veebruarile, räägime tänases episoodis kurameerimisvõtetest kirjanduses.Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester Urbala Helikujundus: Janek MurdSaates kõlanud raamatud:M. Artsõbašev “Naine nagu ta seal seisis”, V. Denon ”Ei mingit homset”, J.M.Barrie “Peeter Paan”, A. Dumas “Krahv Monte Cristo”, J. Fowles “Maag”, T. Vahter “Pikaajaline kokkusaamine”, M. Kundera “Veidrad armastuslood”, S. Rooney “Normaalsed inimesed”, A. Gailit “Toomas Nipernaadi”, O. Luts “Suvi”, A. Tšehhov “Kajakas”, “Ariadna”,  A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”, “Elu ja armastus”, D.H. Lawrence “Leedi Chatterley armuke”, C. Brontë “Jane Eyre”, K. Fox SIRC Guide to Flirting What social science can tell you about flirting and how to do itKasutatud muusika:Olav Ehala - Don Juan Tallinnas (1971)Ülo Vinter - Mehed ei nuta (1969)

Pühendusega suurte tunnete ja sõbralike suhete erikuule, veebruarile, räägime tänases episoodis kurameerimisvõtetest kirjanduses. Kasutatud muusika: ”Don Juan Tallinnas" (Olav Ehala) 1971 ja "Mehed ei nuta" (Ülo Vinter) 1969Saates kõlanud raamatud:M. Artsõbašev “Naine nagu ta seal seisis”, V. Denon ”Ei mingit homset”, J.M.Barrie “Peeter Paan”, A. Dumas “Krahv Monte Cristo”, J. Fowles “Maag”, T. Vahter “Pikaajaline kokkusaamine”, M. Kundera “Veidrad armastuslood”, S. Rooney “Normaalsed inimesed”, A. Gailit “Toomas Nipernaadi”, O. Luts “Suvi”, A. Tšehhov “Kajakas”, “Ariadna”,  A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”, “Elu ja armastus”, D.H. Lawrence “Leedi Chatterley armuke”, C. Brontë “Jane Eyre”, K. Fox SIRC Guide to Flirting What social science can tell you about flirting and how to do itBerit Kaschan on veendunud, et lugemine teeb inimese õnnelikuks ja vabaks. Ja ta ei väsi seda kordamast.Ester Urbala on kirglik lugeja, kes andis juhtumisi äsja välja oma esimese novellikogu. Tema kaastööd on ilmunud ajakirjades Looming ja Edasi.org.Helikujundus: Janek Murd

Levila lugu ahistamistest huviringides tekitas Eesti teatrimaailmas korraliku järellainetuse. Daniel Vaarik vestleb loo autorite Paavo Piigi ja Heneliis Nottoniga loo sünnist ning keerulistest otsustest, mida selle avaldamisel pidime tegema.

Skalpell kiriku seinas, öised taksoarved, radioaktiivsed abikaasad ja linna hästi hoitud saladused on vaid mõned peatused Maarja Merivoo-Parro juhitud mullaseikluses, kus saavad sõna tema kolleegid teadusmaastikul Alar Astover, Mart Meriste, Hilkka Hiiop, Kadri Aavik ja Alar Polt.Saatejuht, toimetaja, monteerija: Maarja Merivoo-ParroReporter: Georgi AbolõmovUurija: Jaan-Juhan OidermaaIllustratsioon: Joonas SildreOriginaalmuusika: Janek MurdKasutatud muusika: Alo Ritsing, Viivi Luik – Mullasse kirjutan read

Milline näeb välja endiste vangide elu vabaduses? Kuidas sulanduda ühiskonda, kui puudub kogemus "normaalsest elust"? Selle loo kangelased on Terje Pärnust, Riho Jõgevamaalt ja Konstantin Tallinnast. Nad on kas või natukene kangelased, kuigi lähedaste jaoks ilmselt ühed suurimad hallide karvade autorid. Hoolimata kriminaalsest minevikust, on nad teinud väga suuri jõupingutusi pärast vanglat normaalsesse ellu astumiseks. Tekst: Mari MetsAudiolugu luges: Indrek OjariMuusika ja helikujundus: Janek Murd

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" esimene osa. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Loo autorid: Heneliis Notton ja Paavi PiikAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" 2. osa. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Loo autorid: Heneliis Notton ja Paavo PiikAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" III osa. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Loo autorid: Heneliis Notton ja Paavo PiikAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" Levila poolne järelsõna. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Levila helistas loos mainitud meestele. Loo autorid: Heneliis Notton ja Paavo PiikAudiolugu loeb: Daniel VaarikHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" lisand. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Antud lisaosa on juhend ahistamise ära tundmiseks.Loo autorid: Heneliis Notton ja Paavo PiikAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Levila lugu ahistamistest huviringides tekitas Eesti teatrimaailmas korraliku järellainetuse. Daniel Vaarik vestleb loo autorite Paavo Piigi ja Heneliis Nottoniga loo sünnist ning keerulistest otsustest, mida selle avaldamisel pidime tegema.

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 2. osa.Räägime kulinaarsetest naudingutest ja kannatustest, eriliselt maitsvatest kirjakohtadest, toidu ja võimu suhetest, paksudest ja peenikestest, näljast ja ülesöömisest.Saatejuhid: Berit Kaschan ja Ester Urbala Helikujundus: Janek MurdKulinaarsed lugemissoovitused: C. Mothander “Kulinaarsed vested”, I. Murdoch “Meri, Meri”. Saates kõlanud raamatud: C. Warg "Köki ja Kokka Ramat", S. Masso “Rahvaste toite", A. Lindgren “Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist”, “Pipi Pikksukk”, “Karlsson katuselt”, “Vahtramäe Emil”, A. Kivirähk “Karneval ja kartulisalat”, J. Oro “Muna”, H. Laxness "Islandi kell”, E.M. Remarque "Läänerindel muutusteta”, E. Hemingway "Ja päike tõuseb", A. Dumas “Kolm musketäri", V. Beekman “Kodutute kodu”, T. Mann “Buddenbrookid”, T. Mann “Võlumägi”, M. Bulgakov “Meister ja Margarita”, F. Dostojevski “Idioot”, P. Süskind “Parfüüm”, I. Dinesen “Babette´i pidusöök”, L. Esquivel “Nagu šokolaadi keeduvesi”, I. Allende Aphrodite, W.S.Maugham “Antibes´kolm paksu naist, H. Fielding “Bridget Jonesi päevik”, R. Cusk "Transit" Viiteid kuulajatelt: S. Aleksejevitš “Sõda ei ole naise nägu”, L. Cohen “The Flame”, A. Warner “Tige kokk”, E.M.Remarque “Triumfikaar”, T. Õnnepalu/Nigov “Harjutused”, E.Uus “Minu Prantsusmaa”, P. Mayle Encore Provence, R. Pilcher “September”, J.Durand “Retseptiraamat”, R. Reichl "Küüslauk ja safiirid", R. Dahl “Charlie ja šokolaadivabrik” ja "George'i imeline arstirohi", S. Rannamaa “Kadri”, K. Hamsun “Nälg”, G. Grass “Kammeljas”, S. Danler “Magusmõrkjas”, M. Atwood “Maitsev naine”, M. Simmel “See ei pruugi olla kaaviar”, V. Gross "Lasnamäelt alla", E. Shūsaku "Vaikus", C. Him "Mõranenud klaas kerkib pinnale", V. Jerofejev “Moskva-Petuški”, J.R.R. Tolkien “Kääbik”, McCall Smith, A. "Esimene daamide detektiiviagentuur",  A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”, E. Vilde “Külmale maale”, J. Joyce "Ulysses" Kasutatud muusika: Jaak Jürisson - Ta tuleb (muusika ETV saatest “Ahvatlev ettepanek” 1990)

Räägivad Levila meemide autor Rainis Pajumäe ja Daniel Vaarik. Heli kujundas Janek Murd. 

Levila vaatas Eesti elu tänapäevase pandimaja leti tagant. Lombard pole enam teps mitte hulguste pärusmaa. Seal käib korralik töörahvas. Enamikule neist on pandimajast võetud laenust järgmiseni kulgemine ellujäämise paratamatu alustala. Loo autor: Mari MetsAudiolugu loeb: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kirjanduspodcasti "Kapsapea" 1. osa. "Kapsapea" on kirjandusteemaline jutusaade, mille keskmes on lugeja. Saadet veavad Berit Kaschan ja Ester Urbala, kes on veendunud, et kirjanduse kaudu saab rääkida ükskõik millest. Ja täiesti vabalt.Igas saates vaatleme mõnd elulist teemat uuemate ja vanemate, tuntud ja vähem tuntud, rohkem ja vähem kapsaks loetud raamatute ning lugejatelt kogutud muljete põhjal. Osa neist muljetest saab alati ka ette loetud.Lisaks on "Kapsapea" Oskar Lutsu ühevaatuseline jant.Ja me ei unusta seda hetkekski.Ester Urbala on kirglik lugeja, kellel on ilmunud novellikogu "Jumalik märk". Tema kirjatööd on ilmunud ajakirjades Looming ja Edasi.org. Berit Kaschan on ka kirglik lugeja, kes on avaldanud kaks luulekogu. Kunagi töötas ta Tammsaare majamuuseumis. Ja leidis oma Vargamäe.

Kogu maailmas räägitakse üksilduse epideemiast. Eestis on 110 000 üksi elavat eakat inimest. Levila uuris, kuidas neil läheb. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ teine osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ kolmas osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ neljas osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ viies osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ kuues osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ seitsmes osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ kaheksas osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Järjejutu „Võitlus üksildusega”​ viimane osa. Loo autor: Piret TüürAudiolugu loeb: Teele PärnHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Nende suurim eesmärk on lihtne: teha nii, et Eesti poleks enam kunagi üksi. Eesti diplomaatide elu ning töö. Lugu viies osas.Tekst: Eero EpnerAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Nende suurim eesmärk on lihtne: teha nii, et Eesti poleks enam kunagi üksi. Eesti diplomaatide elu ning töö. Lugu viies osas.Tekst: Eero EpnerAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Nende suurim eesmärk on lihtne: teha nii, et Eesti poleks enam kunagi üksi. Eesti diplomaatide elu ning töö. Lugu viies osas.Tekst: Eero EpnerAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Nende suurim eesmärk on lihtne: teha nii, et Eesti poleks enam kunagi üksi. Eesti diplomaatide elu ning töö. Lugu viies osas.Tekst: Eero EpnerAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Nende suurim eesmärk on lihtne: teha nii, et Eesti poleks enam kunagi üksi. Eesti diplomaatide elu ning töö. Lugu viies osas.Tekst: Eero EpnerAudiolugu loeb: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Alati, kui keegi võidab, peavad kusagil olema ka kaotajad. Kaja Kann asub uurima oma isa põlvkonna läbielamisi. Loo autor: Kaja KannAudiolugu loeb: Kaja KannHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Levila uus saatesari räägib masinatest, mis meie elu mõjutavad, kuid mis ise on meie eest peidus. Esimeses osas räägime nuppudest. Nuppe vajutada on lihtne, kuid nupu taga peituvad jõud, mis võivad hävitada maailma – üks mõtlematu vajutus korraga. Saatejuht: Daniel VaarikToimetaja: Kristi SobakSalvestus, elikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Vohava kiirlaenuäri kõrval tõstavad jõudsalt pead veel metsikumad sotsiaalmeedia laenud. Levila jagas Facebookis lahkelt laene neile, kes enam kuskilt mujalt ei saa.Loo autor: Mari MetsAudiolugu loeb: Piret KrummHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Maailm muutus, kuid nende sõprus püsis. Eero Epneri filmilik lugu Ita Everi ning veel kuue sõbranna liidust, mis kestis läbi aastakümnete.Loo autor: Eero EpnerAudiolugu loeb: Ülle KaljusteHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Daniel Vaariku retk läbi kokkukukkuva majanduse, petlike rahajõgede ning telekasurnuaedade. Lisaks soovitused neile, kes upuvad võlgadesse. Loo autor: Daniel Vaarik, Audiolugu loeb: Daniel VaarikHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Sarja viimases osas on luubi all Vene ühiskonnas tärkavad muutused.Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi Abolõmov

Sarja seitsmendas osas on luubi all Venemaa ühe mõjukama teatrijuhi Kirill Serebrennikovi elutöö. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi Abolõmov

Äärmuslik aeg nõuab äärmuslikke meetmeid. Levila ajakirjanik Mari Mets lükkas näpud mulda koos Tallinna vangla vangidega. Loo autor: Mari MetsAudiolugu loeb: Jörgen LiikHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Sarja kuuendas osas on luubi all Putini esitatud 206 põhiseaduse muudatuse tagamaad. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi Abolõmov

Ma ravisin enda katkist hinge sellega, et aitasin teisi. Sellest sai aga ohtlik sōltuvus. Levila räägib ühe naise loo. Loo autor: Ida Endla Audiolugu loeb: Evelin VõigemastHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd 

Sarja viiendas osas on luubi all mees, kelle avameelsed filmid ja intervjuud on teinud temast sensatsiooni Venemaainterneti avarustes ja kujundanud eeskuju miljonitele noortele. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi Abolõmov

Sarja neljandas osas on luubi all üks olulisim tegevvõimu oponent Venemaa poliitilisel areenil – Aleksei Navalnõi. Autor, saatejuht, helikujundus: Georgi Abolõmov

Miks ei lähe kõik lapsed sügisel kooli? Mida nad kodus teevad? Levila kohtus tõeliste koduõppelaste ja neid õpetavate emade-isadega.Loo autor: Mari Mets,Audiolugu loeb: Mirtel PohlaHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Sarja esimeses osas on luubi all vene inimeste suhtumine koroonasse ning Vene valitsuse katsed viirusega võidelda. Autor, saatejuht: Georgi AbolõmovHelikujundus: Janek Murd