Head sõbrad Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo. Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Milline on sinu soov Eestile järgmiseks 100 aastaks?” Vabariigi 105. sünnipäeval toome teieni siia erisaatesse kogutud külaliste vastused sellele küsimusele. Täismahus saated leiad meie kodulehelt www.globaalsedeestlased.org. Tänase erisaatega on saatesari jõudnud oma ettenähtud lõpuni. Suured tänud kuulamast, kaasa mõtlemast ning Eestit suuremaks ehitamast. Nägudeni ilmaküla peal. Head vabariigi aastapäeva! Saatesarja “Globaalsed eestlased” toimetus

Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo üle maailma. Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht Rainer Sternfeld (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Kui sul tekib võimalus kirjeldada Eestit, siis milline on Eesti?” Tänasesse erisaatesse olemegi kogunud külaliste vastused sellele küsimusele. Iga eestlane on omal moel diplomaat ja igaüks meist Eesti nägu ning nendest vastustest joonistub kokku ilus ja eriilmeline pilt riigist, millega igaühel on oma suhe. Head kaasamõtlemist Saatesarja “Globaalsed eestlased” toimetus Täismahus saated leiad meie kodulehelt www.globaalsedeestlased.org

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast’i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Michael Pärt on töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd selliste Oscari ja Grammy artistidega-suurnimedega nagu Francis Ford Coppola, Björk, režissöör Peter Jackson, helilooja Howard Shore, jt. Ta on Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees. Michael on sündinud 1977. aastal Tallinnas, kuid emigreerus 1980ndal aastal koos perega Austriasse, kust suunduti edasi Saksamaale. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja  telemuusika magistriprogrammi ning tema tööd nii filmi- kui plaadimuusika taustajõuna on viinud teda maailma eri paikadesse, riigist riiki. Ta on elanud, õppinud ja töötanud nii Saksamaal, Inglismaal, Islandil, USAs, Taimaal kui Uus-Meremaal. Aastal 2008. naasis ta Eestisse, et aidata arhiveerida ning korrastada isa Arvo Pärdi  loomingut. 2013. aastal sai alguse keskuse teekond uue majani, mille protsessis on Michael  nõukogu esindajana aktiivselt osalenud. Peale keskuse avamist avalikkusele 2018. aastal on  tema eesmärk olnud luua tihedamaid koostöösuhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning  leida keskusele rohkem toetajaid ka erasektorist. Selles saates räägime Lapsepõlvest Saksamaal ja esimesest külaskäigust Eestisse, Kuulmise järgi klaveri õppimisest, Ülikooliaja aktiivsusest ning teekonnast filmimuusikani, Muusikamaailma suurimate tähtedega koos töötamisest, Eesti muusika ainulaadsusest ning Arvo Pärdi Keskuse ideest kuni rajamise, haldamise ja jätkusuutlikuks tegemiseni. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Ilmi Villacis (Luhats) on Soome Kirjanike Liidu esinaine, kes on 1969. aastal Tartus sündinud ning 1983. aastast Soomes elanud eestlane. Ta on pika kogemusega kultuurivaldkonna juht nii kirjanduse, hariduse kui kunsti vallas, kes on töötanud nii Soome kui Eesti välisministeeriumite ning erinevate avalike kui kolmanda sektorite organisatsioonide heaks, sh Soome Lugemiskeskuse juhatajana ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide koostööliidu juhatajana. Ta on esinenud arvukates raadio-, tele- ning trükimeedia väljannetes, et mõtestada keele ning kirjanduse olulisust kultuuri ning empaatia arendamisel. 2019. aastal oli Ilmi Finlandia kirjandusauhinna ilukirjanduse kategooria eelzürii juhataja. Ilmi on lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga filosoofias folkloristika erialal ning täiendanud end Helsingi ärikolledžis juhtimise erialal. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Tallinnas Nõukogude Eestist Soome kolimisest 1984. aastal Huvist ja õpingutest kultuurikunsti vastu Mälestustest ajalooliste momentide juures olemisest Karjäärist Soome välisministeeriumist Soome Kirjanike Liidu juhiks saamisest Lugemisest, lugemusest ja lugemise olulisusest Soomes ja Eestis Kirjanduse, kirjanike ja raamatumüügi olevikust ja tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Maris Tali on füüsika doktorikraadiga kosmosetehnoloogia teadlane ja elektroonika insener, kes hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris elektroonika insenerina. Varasemalt on Maris töötanud teadlasena CERNis, elektroonika insenerina Hollandi firmas Ampyx Power, ülikooli kõrvalt tehnikuna ettevõttes Infocare ning olnud ka varem paaril korral praktikant CERNis. Maris omandas bakalaureuse ja magistrikraadi Oslo Ülikoolis elektroonika erialal. 2019. aastal kaitses Maris doktorikraadi füüsikas Jyväskylä ülikoolis Soomes, uurides radiatsiooni mõju elektroonikale (Single-Event Radiation Effects in Hardened and State-of-the-art Components for Space and High-Energy Accelerator Applications). Doktoritöö valmis koostööprojektina Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA), CERNi ja Jyväskylä ülikooli vahel. Lisaks on Maris saanud 2016. aastal Jean-Marie Palau auhinna parima tudengi teadusartikli eest RADECSi konverentsil. 2022. aastal kandideeris ta Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi programmi, kus läbis edukalt esimesed voorud, kuid lõplikku koosseisu seekord valituks ei osutunud. Vabal ajal meeldib Marisele kaljuronimine, lohesurfamine ning lumelauaga sõitmine. Selles saates räägime Tudengielust ja võimalustest Norras Magistritöö teema valimisest, et minna CERNi Argipäevast Euroopa Kosmoseagentuuris ja laboris töötamisest Võimalustest alustada karjääri ESAs Kosmosetööstuse praegustest väljakutsetest Eesti võimalustest ja oskustest kosmosetööstuses Suuremad riskide kosmosevaldkonnas Astronaudiks kandideerimisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up’ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Timo Palo on polaaruurija ja -rändur, teadlane, meteoroloog ning fotograaf. 2008. aasta kevadel suusatas ta koos norralase Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ning 2012. aastal 22. aprillist 3. juulini läbisid nad koos 1620 km pika retke põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile omal jõul esimeste inimestena maailmas. Selle retke eest kanti mehed 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse ning Palo ja Tholfsen pälvisid polaarekspeditsiooni eest polaarmaailma kõrge tunnustuse - Ernest Shackletoni auhinna. Tegemist on suure tunnustusega silmapaistva, uudse ja piire ületava ekspeditsiooni eest, mille eesmärgiks oli innustada ka uusi avastajaid tegema retki tundamatusse. Sellest retkest kirjutas Timo ka 2014. aastal raamatu: “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”. Timo on õppinud Tartu ülikooli tehnoloogia- ja loodusteaduskonna doktorantuuris ning kirjutanud doktoritöö teemal: “Õhutemperatuuri inversioonid Arktikas: nende sesoonse ja territoriaalse leviku iseärasuste ning nende kujunemise ja püsimise mehhanismide analüüs.” Timo foto “Teadlased jääl” on võitnud  rahvusvahelise Nature fotokonkursi 2017. aastal ja tema salvestatud Antartika loodushääli kasutas Raun Juurikas ning komponeeris heliteose “Antartika 200”, mis esitati Jazzkaarel 2020. Lisaks on Timo töötanud president Kersti Kaljulaidi kliimanõunikuna. Selles saates räägime Lapsepõlvest Võrus ja varajastest huvidest talispordi vastu, Geograafiaõpingutest Tartu Ülikoolis, Planeedi vähesest uurimisest ja kuidas polaaralad on justkui kosmos Maa peal, Kogemusest tudengina prantsuse teadlaste laeval, Alaskale eelnenud uurimisprojektides Kõige pingelisematest hetkedest 2012. a retkel, Ning kuidas panna riigid keskenduma väärtustele peale majanduskasvu. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD. 1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma. Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali. Selles saates räägime Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada Teise võimaluse andmisest ja saamisest Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus Majandusest erinevate nurkade alt Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Marika Blossfeldt on tantsija, koreograaf, tunnustatud tervisliku toitumise ekspert, kundalini jooga õpetaja, kunstnik ning Polli talu perenaine. Tema pere kolis Saksamaale Düsselfdorfi, kui ta oli pooleteiseaastane. Ta on õppinud Rootsis tekstiilidisaini ning Berliini ülikoolis maalimist. Paralleelselt tegeles Marika kaasaegse lavatantsuga, mis viis ta New Yorki, kus 1980.-1990. aastatel sai temast tantsulavadel tunnustatud solist. Seal hakkas tegelema ka koreograafia ning lavastamisega ning avastas enda jaoks kundalini jooga. Marika jagab oma elu kahe koha vahel – suviti Pärnumaal Pivarootsi lähedal Polli talus ja talviti New Yorgi osariigis Beaconi nimelises väikelinnas. Polli talust on saanud tunnustatud loominguline keskus. Seal juhendab ta suvekuudel jooga- ja terviselaagreid ning loomefestivale. Kirgliku terviktoidu kokana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste laual oleks võimalikult kvaliteetne ja maitsev toit. Tema erapraksis Delicious Nutrition on pühendatud teadlikkuse avardamisele toidu ning eluviisi sügavast mõjust meie tervisele. Ta on lavastanud tantsuetendusi “Kaleva”, “Emapõlv”, “Lindnaise vaim”, “Elu ja surma tangod: kingake, kingake” ning “Kivikell”. Marika on kirjutanud mitmeid raamatuid tervislikust toitumisest, sh „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” (2009), mis on ilmunud ka ingliskeelsena “Essential Nourishment. Recipes from my Estonian Farm.” (2011), „Looduslik toit. Ehe ja tervendav” (2014) ja “Cooking with Marika. Clean cuisine from an Estonian Farm” (2020). Selles saates räägime Mitmekesistest tekstiili- ja kunstiõpingutest Ameerikas, Rootsis ja Saksamaal Tantsu ja lavastamiseni jõudmisest Tantsustiilidest 80ndate ja 90ndate aastate New Yorgis Esimestest külaskäikudest Eestisse Eesti päevade korraldamisest New Yorgis Polli talu ostmisest ja arendamisest Kundalini jooga maale toomisest ja teadlikust toitumisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Paavo Järvi on Grammyga auhinnatud maailmakuulus dirigent, kes töötab Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina ja muusikalise juhina. Lisaks veab ta Zürichis Dirigentide Akadeemiat. Ta on ka Jaapani NHK sümfooniaorkestri audirigent ning alates 2004. aastast on ta töötanud Bremeni kammerfilharmoonia kunstilise juhina Saksamaal, kus ta on keskendunud Beethoveni, Schumanni, Brahmsi ning Haydni projektidele. Ta on olnud seitse aastat Orcestre de Paris peadirigent ja kunstiline juht; Pärnu Muusikafestivali ning Eesti Festivaliorkestri asutaja, mida on saatnud ülemaailmne edu. Enne seda oli tal seljataga kümneaastane ametiaeg Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikalise direktorina, jättes pärandiks rohked turneed ja 16-albumilise diskograafia. 2019. aastal nimetas Saksamaa Opus Klassik Paavo Järvi Aasta Dirigendiks. Grammy auhinna võitis maailmakuulus dirigent Sibeliuse kantaatide eest koos ERSO-ga. Lisaks on teda tunnustatud Prantsusmaa Commendeur medaliga muusikaarengu panuse eest Prantsusmaal, Sibeliuse medaliga Sibeliuse muusika maailmale tutvustamise eest ning Eestis 2013. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Selles saates räägime Muusika keskel üles kasvamisest ja loogilise jätkuna dirigendiks saamisest USA-sse minemisest ja õpingute alustamisest seal Dirigeerimise õppimisest ja eripäradest Muusika kuulamise erinevatest viisidest Karjääri algusest ja arengust Erinevate orkestrite ja kooride eripäradest riigiti Jaapani ja Lõuna-Korea publikutest Eesti Festivaliorkestri loomisest ja arendamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi viies president, kelle lugu on inspiratsioon töökusest, nutikusest, sirgeselgsusest ja iseseisvusest. Presidendina on ta toonud esile ühiskonna valupunkte koduvägivallast sõnavabaduseni, Eesti julgeolekust, energiajulgeolekust ning tehisintellekti võimaliku ohuni. Temast on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana. Selles saates räägime Kasvamisest ema ja vanaemaga ning varasest vastutuse võtmisest Loodussõprade ringi kuulumisest ja sealt tulnud võimalustest Üliõpilasajast Tartus Eesti taasiseseisvumise aastatel Karjääri algusest teaduses ning edasi liikumisest erasektorisse Meeldejäävamateist tegudest Mart Laari nõunikuna, Iru elektrijaama direktorina ning audiitorina Euroopa Kontrollikojas Presidendiks saamisest, valearusaamistest presidendi rollist ja õmblusteta ühiskonnast Eesti ühiskonna empaatiast ja arengust, võrdusest, võrdõiguslikkusest President Kersti Kaljulaidi fondist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Oskar Metsavaht was born and grew up in Caxias do Sul, a city in Rio Grande do Sul state in Southern Brazil. His paternal grandparents came from Estonia to Brazil ("Metsavaht" meaning "forest guardian" in Estonian). His father was a doctor and his mother was a teacher of philosophy. He graduated from the University of Rio de Janeiro with a degree in medicine and later worked as a physician. Later on in life, he became interested in clothing design as inspired by his multiple trips to mountain peaks. Oskar's work expresses the theme of preserving the forest, water and the empowerment and protection of the peoples of the forest, which he largely attributes to his Estonian roots. He is the founder and creative director of the brand Osklen, recognized as one of the forerunners of the New Luxury concept that strives for the fusion between ethics and aesthetics and advocates conscious fashion through the adoption of sustainable practices. He has also held exhibitions, shot documentaries and he has been appointed the UNESCO's Goodwill Ambassador for his work on preserving the Amazon rainforest. In this episode, you’ll hear us talk about… his upbringing in a family of natural scientists and artists, between physics and philosophy; his student years studying medicine in South of Brazil in 1970s-1980s; the first time he visited the Amazon rainforest and the impression it left on him; the hints of minimalism from his Estonian background that he has incorporated into his maximalist Brazilian self-expression; how his clothing is not fashion but equipment; how fashion is actually a communication tool of society; how his creative process is triggered; the difference between art and design; and that he thinks creativity is a weapon that Estonians can never be stripped of. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt. Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus. Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Saates räägime Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest Loovuse mõtestamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti. Saates räägime Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust Meeskonna arendusest ning juhtimisest Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos Eestist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor. Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris. Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga. Selles saates räägime Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid. Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal. Saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades Puusepa tööst USA idarannikul Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu? Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest Kas me elame ise ka simulatsioonis? Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Riina Ruth Kionka on edukas ja silmapaistev diplomaat. Ta on üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud EL-i suursaadik, olles hetkel suursaadik Pakistanis, varasemalt on ta aga sama ametit pidanud Lõuna-Aafrika Vabariigis. Riina on sündinud USA-s Detroidis. Ta vanavanemad põgenesid eestist USAsse, ema on eestlane ja isa saksa päritolu ameeriklane. Riina on omandanud USA-s James Madisoni Kolledžist kaks bakalaureusekraadi: saksa kirjanduses ja rahvusvahelistes suhetes. Edasi astus Riina Columbia Ülikooli, kust tal on magistrikraad politoloogias ja doktorikraad väitekirjaga “ÜRO, OSCE ja Euroona Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988-1999” . Ta on töötanud Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, mitmel positsioonil Eesti Välisministeeriumis (osakonna juhataja, suursaadik Saksamaal, asekantsler) ja ta oli kaasatud ka Vene vägede Eestist väljaviimise läbirääkimistesse. Peale tööd Välisministeeriumis liikus Riina tööle EL institutsioonidesse, töötades transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Euroopa Nõukogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna tegeles Riina pagulaskriisi, terrorismi kriisi, Vene agressiooniga Ukrainas, olukorraga Kreekas ja Brexitiga. Riina on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Välisministeeriumi teenetemärgi ja Eesti eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme. Politico nimetas Riinat üheks olulisemaks isikuks Eesti EL-i nõukogu eesistumise ajal. Ta on üks Eesti Välissuhete Nõukoja asutajaliikmetest. Selles saates räägime Kasvamisest ja ülikooliõpingutest Ameerikas Praktikast Raadio Vaba Euroopas Toomas Hendrik Ilvese juhendamisel Esimesest külaskäigust Eestisse Mälestustest Eesti taasiseseisvumisel ja tolleaegsest tööst ajakirjanikuna Eesti välisteenistusse tööle tulekust ja arengust Euroopa Liidu suursaadiku positsioonist ja inimõigustega tegelemisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude. Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel. Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021. Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge’is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina. Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses. Selles saates räägime Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade Prioriteetide seadmise oskusest Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis Harimiku ideest ja vajadusest Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tartus kasvanud Liisa ütleb enda kohta, et ta on pühendunud inimõiguste ja demokraatia kaitsele, olenemata nende väljendusvormist. Nii on ta töötanud ajakirjanikuna ja kommunikatsioonistrateegina, panustades muu hulgas arengukoostöö, riigikaitse, inimõiguste valdkonnas. Näiteks on ta aastaid õpetanud kriitilist mõtlemist ja argumentatsiooni ning panustanud kooseluseaduse lobistamisesse. Ta pani aluse Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse valdkonna analüüsivõimekusele ja olnud ametis NATO küberkaitsekeskuse juhtkonnas. Lisaks on Liisa vastutanud veerandi e-riigi küberturvalisuse eest valdkonna infoturbejuhina siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) ja töötanud infoturbeosakonna juhina. Ta on oma tegevuses keskendunud inimõiguste ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos. Liisa töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riikliku küberpoliitika juhina. See tähendab, et tema tiim teenib eesmärki, et meie kõigi ühine digitaalne eluviis ka turvaline oleks. Liisa on elanud Inglismaale, USA-s ja Norra. Aasta enne koroonat veetis ta Arizona osariigi ülikooli McCaini instituudis keskendudes valimiste ning demokraatia selgroo info- ja küberturbe küsimustele. Selles saates räägime Põnevast lapsepõlvest Tartus ja tugevast vanaema eeskujust Keskkooli kandideerimisest Inglismaal ja keskkooli lõpetamisest nii seal kui Eestis Mitmekordsest Ameerikast tagasi tulemisest ning tähelepanekutest Eesti kohta Ajakirjandusest ja kommunikatsioonist küber- ja digitemaatikasse suundumisest Erinevate valdkondade enesekaitseinstinktidest Turvaliste valimiste korraldamisest Eestis ja mujal Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Indrek Park on Indiana Ülikooli indiaaniuuringute instituudi ja sama ülikooli keeleteaduskonna teadur ning Fort Bertholdi indiaanireservaadi nueta (mandani) keele initsiatiivrühma lingvist. Ta uurib peamiselt Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeli ning on aastaid teinud välitöid Ameerika põlisasukatest hõimude seas, kirjutanud keeleõpikuid, pidanud väikekeeltest loenguid ja aidanud luua neile kirjakeeli. Park on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi Tartus ning tal on bakalaureusekraad ajaloo ja etnoloogia erialal Tartu Ülikoolist. Ta on õppinud tiibeti keelt ja kultuuri Vähemusrahvuste Keskülikooli magistrantuuris Pekingis ning tal on doktorikraad keeleteaduses Indiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides. Tema doktoritöö põhines kuus aastat väldanud välitöödel, mille käigus ta dokumenteeris hääbuvat hidatsa keelt. Lisaks on ta töötanud lakota ja assiniboini ning viimaste arikara ja mandani keele kõnelejatega. Park on õpetanud hiina keelt Indiana Ülikoolis ning arikara keelt Fort Bertholdi kolledžis. Lisaks on ta juhendanud lakota, hidatsa ja mandani keele kursuseid. Ta on koostanud mitmesuguseid õppematerjale, millest mahukaimad on 2200-leheküljeline hidatsa keele sõnaraamat ja lakota keele õpikute sari keskkoolile. Parki tegevusest mandani keele uurimisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja". Lisaks eesti keelele valdab Park erineval tasemel hiina, tiibeti ja korea keelt ning mitut euroopa ja indiaani keelt. Selles saates räägime Kasvamisest keeleõpetaja ja polaarteadlase peres Laulmisest kooris, mis avas uksed reisidele soome-ugri rahvasteni Tiibeti ja hiina keele õpingutest Tartus ja Hiinas Teekonnas Põhja-Ameerika keelteni Pidevalt muutuvast keelte arvust Keelte ja murrete erinevusest ning põhjustest, miks on üks hiina keel Kuidas aja mahavõtmise reisid aitavad midagi uut avastada? Miks keelte ja kultuuride püsimise eest võidelda, kuid teisalt keeled rahule jätta? Uute sõnade loomisest Kuidas eestlased on Euroopa indiaanlased, aga miks see varsti võib muutuda? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks. Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor. Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas. Selles saates räägime Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu? Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimist Rootsi näitel Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Adam Rang is a third generation Estonian born in the UK. Since moving to Estonia in 2016, Adam helped develop Estonia’s E-Residency programme as its Chief Evangelist and has since worked for the Estonian government to help promote Estonia internationally in English, including for the Office of the President. He also started his own company to help develop Estonia’s sauna industry, by exporting Estonian sauna design and technology, as well as traditions. Since the start of Russia’s full scale war in Ukraine, Adam has pivoted more towards counterpropaganda for Estonia, including as a member of Kaitseliit’s cyber unit. He started his career in South Africa in journalism before switching to PR and working in the British defense industry. Adam has graduated from the University of Cape Town in the field of Social Sciences, Politics and Gender Studies in South Africa. In this episode, you’ll hear us discuss: Adam’s early engagements with Estonia University years in Cape Town How did he become the chief evangelist for the e-residency programme? How did he fall in love with saunas and where is the best sauna in Estonia Getting the Estonian word leil into English A secret of the best sauna Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Luukas Kristjan Ilves on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler (mitteametlikult nimetatakse seda riigi IT-juhi ametikohaks; ingl Government CIO ehk Chief Information Officer). Ta on digipoliitika ning küberturbe ekspert, kes on varasemalt töötanud nii Guardtime’i strateegiajuhina kui mõttekoja Lisbon Council asejuhi ning vanemteadurina. Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus juhtis Luukas digipoliitika tiimi ja programmi Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Samuti on Ilves töötanud nii Riigi Infosüsteemi Ametis kui Kaitseministeeriumis. Luukasel on bakalaureusekraad Stanfordi ülikoolist rahvusvahelistes suhetes. Tema isa on president Toomas Hendrik Ilves ning ema ameeriklanna Merry Bullock. Selles saates räägime Lapsepõlvest Münhenis ja Washington DC’s Esimesest kahe-aastasest perioodist Eestis Ülikooliõpingutest Stanfordist, kus alustas filosoofias ja füüsikast, kuid lõpetas rahvusvahelised suhted Ajateenistusest Eestis Tööst kaitseministeeriumis ja riigi infosüsteemide ametis Eesti universaalsest projektist kogu maailma jaoks Eesti õppetunnid ELi nõukogu eesistujana Tööst Lisbon Council’is ja Guardtime’is Kandideerimisest riigi IT-juhi ametikohale ning digiriigi tugevustest ja murekohtadest Eesti ja Ameerika identiteetidest Suhtest religiooni Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Marian Võsumets on 2021. aastal linastunud dokumentaalfilmi "Keha võitlus" (ingl.kl. The Body Fights Back) režissöör ja stsenarist, mis on saanud maailmas laialdast tähelepanu ning vaadatav nii Amazonis, TeliaTV-s, Netikinos, iTunesis kui varsti ka Netflixis. Film räägib läbi erinevate osaliste lugude sellest, kuidas kehakuvandi probleem on meie endi peas, kuidas ühiskond survestab meid järgima mingeid standardeid, mis pole alati seotud tervisega. Alates 2021. aasta sügisest õpib Marian Londoni Filmiakadeemias, kuid lisaks sellele juhib ta saadet IDA Raadios, teeb intervjuusid Kuku raadiosse, saateid Kanal 2-te ja kirjutab lugusid ajakirja “Edasi”. Varasemalt on Marian töötanud ajakirjanikuna ajalehes Postimees ja telekanalis Kanal 2. 2020. aastal valiti Marian Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal parimaks telereporteriks "Reporteri" saate eest. Saates räägime Üleskasvamisest Mustamäel paneelelamuse vahel, kus 11-aastane Marian tegi algust ettevõtlusega Aastasest kogemusest Hollandis Ajalooõpingutest Tartu ülikoolis, et saada ajakirjanikuks Personaaltreeneriks olemisest bakalaureuse õpingute kõrvalt Dokumentaalfilmist „Keha võitlus“ Magistritööna ilmuvast järgmisest filmist Eesti filmi murekohtadest ja võimalustest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Silmapaistev psühholoogiateadlane Andero Uusberg on Tartu ülikoolis teadur ning afektiivse ja mõjutamispsühholoogia õppejõud. Tartu ülikoolis kaitses ta ka oma doktoritöö ning järeldoktorantuuri tegi ta Stanfrodi ülikoolis. Kolme aasta jooksul töötas professor James Grossi emotsioonide regulatsiooni uurivas laboris. Oluliseimaks tulemuseks on raamistik, mis aitab seletada tunnete juhtimist mõtlemise muutmise kaudu. 2021. aastal oli ta Eesti valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja liige. Lisaks on ta töötanud aga Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhatajana ja telesaate "Terevisioon" saatejuhina. Ta on sündinud Raplas ning tema isa Valter Uusberg on Eesti animafilmide lavastaja ning ema Urve Uusberg koorijuht ja psühholoog. Tema vennad töötavad loomevallas - Uku Uusberg on tuntud Eesti näitleja ja lavastaja ning Pärt Uusberg helilooja. Selles saates räägime Piiripealsest lapsepõlvest Raplas Psühholoogia teaduses kõigesööjaks olemisest ja erinevatest spetsialiseerumistest Tartu ülikoolis õppimise eelisest Stanfordi ees ning eksperimentidest, mis ei kinnita hüpoteese Teadusrühma juhtimisest ja teemadest, millega tegeletakse Erinevatest eksperimentidest – nende tugevustest, nõrkustest, eripäradest Otsustamisest, eneseteadvusest Kriisidest, tööst teadusnõukojas ja kuidas tajutakse sotsiaalteadlasi Rahu- ja sõjaaja avaliku sektori erinevustest Ameerikas tekkinud tugevast Euroopa identiteedist Lisaks vastused kuulajate küsimustele Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jonatan Vseviov on silmapaistev riigiametnik ja diplomaat, kes on täna välisministeeriumi kantsler. Ta alustas oma teenistust 2004. aastal ning on varem töötanud nii kaitseministeeriumi kantslerina kui ka Eesti suursaadikuna USA-s (2018–2021). Jonatani võime navigeerida nii välis- kui kaitsepoliitikas on märkimisväärne ning ta on väga palju panustanud Eesti kaitseplaneerimisse, olles üks riikliku kaitsestrateegia koostamise eestvedajaid aastateks 2013–2022 ning näiteks ka Eesti kodanikele USA viisavabaduse programmi eest seisjaid. Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja tal on cum laude magistrikraad julgeoleku-uuringutes Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelisest välisteenistuse koolist. Teda on tunnustatud mitmete riiklike autasudega (Valgetähe III klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Eesti Kaitseväe teenetemärk, Eesti Välisluureameti kuldne teenetemedal ja Läti kaitseministeeriumi aumedal). Selles saates räägime Lapsepõlvest Mustamäel ja Käsmus Ülikooliõpingutest Tartus ja Georgetownis Kaitsevaldkonna muutumisest viimase aastakümnega Pagaritöökoja ja sõjaväe olulisest erinevusest Kaitsevaldkonna üle arutamise olulisusest Sõjast ja kübersõjast Visalt püsivad valearusaamad diplomaadi tööst Ameerikalikkusest tema mitmekesisuses 24. veebruaril alanud laiaulatuslikult agressioonist Lisaks vastused kuulajate küsimustele Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kadri Humal-Ayal on Keenias elanud 1990ndate algusest, olles 2009. aastast Eesti aukonsul Keenias. Nairobist on saanud üks Aafrika keskuseid nii kontinentaalsete kui üleilmsete organisatsioonide jaoks. Näiteks asub seal ÜRO Aafrika peakontor, mis on üks neljast maailma põhikeskusest. Kõik need teevad Nairobist huvitava rahvusvahelise keskuse ning loob võimalusi ka Eesti jaoks. Kadri on aktiivne Rotary klubi liige, kus ta on palju aastaid tegelenud Rotary grantide humanitaarprojektidega. Aastate jooksul on Kadri töötanud personaliarenduse ja ärikonsultatsioonidega, omanud templitehast ja loonud võrgustikke Eesti ettevõtetele Ida-Aafrikas. 2021. aastal tunnustas Välisministeerium Kadrit pikaajalise töö eest Keenias ning Aafrika ja Eesti suhete arendamise eest Välisministeeriumi III klassi teeneteristiga. Selles saates räägime Lapsepõlvest kaasa tulnud oskusest, kus öelda “jah” ja kus tuleb süveneda Nõukogude ajal Helsinigisse ülikooli minemisest Keeniasse jõudmisest ja esimestest töökohtadest kuni templitehase avamiseni Rotary klubi aktiivsest liikmelisusest Aukonsuliks saamine ja Eesti ettevõtetele pinnase ette valmistamisega Templitehasest edasi liikumine Eesti digiettevõtete toetamiseni Soovitustest kõigile ettevõtetele, mis mõtlevad Aafrikasse laienemisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Taavet Hinrikus on üks Eesti edukamaid ettevõtjaid, kes alustas oma karjääri programmeerijana digimeedia agentuuris Halo Interactive. Hiljem sai Taavetist Skype’i esimene töötaja, seejärel asutas koos Kristo Käärmanniga Transferwise’i, mis nüüd on tuntud Wise’i nime all. Aastate jooksul on Taavetist saanud üks aktiivsemaid tehnoloogiainvestoreid Euroopas, kes investeerib koos Sten Tamkiviga ning 2022. aasta suvel tulid nad välja uudse investeerimisplatvormiga Plural. Lisaks on Taavet nii tervishoiu startup’i Certific kui Jõhvi tehnoloogiakooli ehk Kood / Jõhvi kaasasutaja. Selles saates räägime Ehedamatest lapsepõlvemälestustest ning uudishimust maailma vastu kogu lapseaja Kuidas tekkis huvi tehnoloogia ja programmeerimise vastu? Õpingutest Ameerikas keskkooli ajal Esimesest tööintervjuust Sten Tamkiviga ja kuidas ta mõnikord Steni allkirjaga puudumistõendeid kooli viis Õpingute alustamisest TTÜ-s Esimestest töökohtadest Skype’i skaleerimiseni Skype’ist lahkumisest, Londonisse kolimisest ja magistriõpingutest Singapuris Transferwise’i asutamisest ja algusest Milline on Taavet investorina? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Johanna-Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht. Ta on juuraharidusega aktiivne kultuurikorraldaja, olles aidanud korraldada PÖFF-i ning teisi erinevaid kultuuri- ja filmifestivale, nagu Odessa filmifestival ja Tallinn Music Week. Ta on töötanud ka konsultandina konsultatsioonifirmas Miltton, reisifirma Vespal esindajana Eestis, moefirma Pohjanheimo müügi- ja turundusjuhina ning Eesti Koostöökogu projektijuhina. Johanna-Marial on kaks kodu: Tallinn ning Kiiev. 24. veebruarist 2022 on Ukraina aitamisest ning kaitsmisest saanud Johanna-Maria kutsumus ning ta on ka enda Tallinna koju võtnud sõja algusest saadik mitmeid ukraina inimesi, pakkudes neile peavarju, kaitset ja turvalisust. 2022. aasta mais pälvis Johanna-Maria tiitli “Aasta eurooplane 2022”, mille andis üle Eesti president Alar Karis (ning mida annab välja MTÜ Eesti Euroopa Liikumine). Selles saates räägime: Sihikindlusest, mis aitas juuraõpingud lõpetada Töökohtadest ja kogemustest, mis eelnesid Slava Ukrainile 24. veebruarist 2017. aastal kui Johanna-Maria otsustas Kiievisse kolida 24. veebruarist 2022. aastal jätkunud sõjast MTÜ Slava Ukraini sünniloost Kuidas humanitaar- ja meditsiinilist abi pakkunud organisatsioonist on saanud rinde toetaja? Sõjaväsimusest ja vajadusest mitte väsida Kuidas aidata nii mitmekülgselt kui võimalik, luues uusi ja seninägemata võimalusi? Mis saab Ukrainaga edasi? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Airi Hämmalov on New Yorgis elav advokaat ning maailma tippadvokaadibüroo Baker McKenzie partner. Tal on bakalaureusekraad juuras Tartu ülikoolist, magistrikraad New Yorgi ülikoolist ning ta on 2001. aastast teinud karjääri nõustades rahvusvahelisi tööstus- ja tehnoloogiaettevõtteid, mänguarendajaid, finantsinstitutsioone ning -investoreid nende piirideüleste tehingute ning investeeringute, ostu-müügi protsesside, konsolideerimiste, ühisettevõtete, ümberkorralduste, jpm transaktsioonides. Ülemaailmsed tehinguid võivad küündida mitme miljardi dollarini, hõlmates sadu või tuhandeid töötajaid eri riikidest ning maailmajagudest, mis teeb selle töö ühtaegu nii huvitavaks, keeruliseks kui vastutusrikkaks. 2021. aasta mais nimetas majandusajakiri The Deal Airi Hämmalovi üheks advokaadimaailma tõusvaks täheks. Selles saates räägime: Vahetusaastast keskkooli ajal Iisraelis Juuraõpingutest Tartu Ülikoolis, praktikast Välisministeeriumis ja tööst advokaadibüroos Ülikooliõpingutest New Yorgis ning töökohtadest Londonis, Moskvas ja New Yorgis Vaheldusrikkast tehingujuristi tööst USA-s Naisena tehingute erakapitali sfääris töötamisest Advokaadibüroode erinevustest ja edukaks advokaadiks olemisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Annela Anger-Kraavi on Saaremaalt pärit kliimamuutuste poliitika uurija, Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisrühma juht ja Varssavi Ülikooli professor. Väljaspool akadeemilist ringkonda on Annela Eesti Keskkonnaministeeriumis rahvusvahelise kliimamuutuste poliitika nõunik, Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) Kliima Koordinatsiooni Paneeli Kliimapoliitika Nõunike grupi asejuht ja Cambridge Trust on New Thinking in Economics tegevjuht. Ta on ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (UNFCCC) Kliimamuutuste Poliitika Rakendamise Mõjude Komisjoni (KCI) liige ja oli 2019–2022 selle kaasjuhiks ning 2017–2019 Teaduse ja Tehnoloogia Komisjoni (SBSTA) asejuhiks. Annela on ka Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika läbirääkija sama konventsiooni juures. Annelal on doktorikraad rakendusmakroökonoomikas, keskkonnapoliitika doktorikraad Cambridge'i ülikoolist, majandusteaduse bakalaureusekraad ning bioloogia bakalaureuse- ja magistrikraad. Enne akadeemilist karjääri töötas ta mitu aastat erasektoris tegevjuhina. Selles saates räägime: Bakalaureuse õpingutest bioloogias ja makromajanduses, mis viisid ta magistrantuuri ja doktorantuuri Cambridge’i. Kuidas me oleme jõudnud selleni, et me oma planeedile nõnda haiget teeme? Annela erinevatest rollidest, kuidas kliimamuutuste probleemi lahendada. Võimalusest olla tegev kahel poolel – nii teadlasena kui poliitika kujundamise protsessis. Põhjustest, miks oleme nii vähe tegelenud kliimamuutustega Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Sylvia Kistler Thompson is an American Estonian philanthropist and the President of Kistler-Ritso Foundation. Sylvia was born in the United States to an Estonian mother Olga Ritso, who was an eye doctor, and a Swiss father Walter Kistler, who was an precision instrumentation engineer. Over the years, Sylvia and her husband Andy Thompson have been the champions and sponsors of Vabamu, Museum of Occupations and Freedom based in Tallinn. Vabamu – where this discussion takes place – is the largest privately funded museum in Estonia. The Kistler-Ritso Foundation has made generous contributions to the Stanford University Library and has supported Baltic studies at Stanford and elsewhere in the United States.The family has also supported projects, events, books, and films aimed at introducing Estonian culture and history, such as Arvo Pärt’s 2014 concert in Washington, DC, the book and film The Singing Revolution, and another film called To Breathe as One. In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: Biggest lessons learned from her parents and about the Estonian community in the U.S. growing up How has her understanding of cultural identity evolved over the years First visit to Estonia in 1976 A bookworthy story of her mother, Olga Ritso, who had to be an immigrant – twice The purpose of Kistler Ritso Foundation and about the past, present, and future of Vabamu. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaan Tallinn on tarkvarainsener, ettevõtja, tehnoloogiainvestor ning maailma juhtivaid eksperte tehisintellekti ning eksistentsiaalse riski vallas. Jaan on õppinud Tartu ülikoolis teoreetilist füüsikat ning on üks Skype’i loojatest. 2012. aastal asutas ta Inglismaal Cambridge’i ülikooli juures asuva Eksistentsiaalse Riski Uurimiskeskuse ning 2014. aastal kaasasutas Elu Tuleviku Instituudi ehk The Future of Life Institute’i – samuti Cambridge’is, kuid seekord Massachusettsi osariigis USAs. Jaani ekspertiisi sügavus ning empaatia teeb temast meie maailmale ühe olulise mõtleja, kes panustab otsustajate ja loojate teadlikkuse tõstmisele tehisintellekti riskist ning seeläbi ka elukõlbmatu tuleviku ennetamisele. Selles saates räägime Lapsepõlvest Jõhvis vanavanemate juures Kuidas tekkis huvi programmeerimise vastu ja teda kujundanud põhi- ja keskkooli õpingutest Bluemoon’i loomisest ja arendamisest ehk mängudest, Soundclubist, Šveitsi pangale loodud tarkvarast, Everyday’st ja Skype’ini Skype’i algusest, skaleerumisest ja tehtud vigadest ning kuidas Eesti on viiest võimalikust sünnimaast kõige rohkem sellest kasu saanud AI riskidest – deep learning’ust, tehisintellekti arengust, investeerimisest. Kuidas saab AI aidata ehitada õiglasemat maailma? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Oliver Ait on Eesti üks parimaid majandus- ja poliitikaeksperte Hiina ja Jaapani teemadel. Ta elab Awaji saarel ja töötab Tokyos Eesti saatkonnas äri- ja investeeringute nõunikuna, kuid varasemalt on ta elanud ka Hiinas – Pekingis ja Kunmingis (linn Tiibeti lähedal), kus õppis tundma hiina keelt ja kultuuri. Oliver räägib vabalt nii jaapani kui ka hiina keeles ja tal on olnud hiina õpetaja või teejuht, kes talle hiina keelt ja kultuuri tutvustas. Ta on juhtinud LHV Araabia riikidesse investeerivat fondi ja töötanud Eesti Välispoliitka Instituudis Aasia riikide analüütikuna. Oliver on aktiivne iidse Jaapani mõõgavõitluskunsti kendo harrastaja. Selles saates räägime Ehedamatest mälestustest lapsepõlvest Lõuna-Eestis Õpingutest Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis Pangandusest 00ndate Eestis ja Hiina tõusu märkamisest Elust ja õpingutes Hiinas teejuhi toel Hiina tõusust ja muutumisest viimase kümnekonna aasta jooksul Andmete kasutamisest ja AI-põhistest teenustest Hiinas ja Jaapanis Jaapani mõistmise olulisusest Aasia laiemal mõtestamisel ning keele keerukusest Jaapani majanduspoliitikast ja suurimatest väljakutsetest 21. sajandil Kendo harrastamisest ja ajaloost Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Anna Talvi on Londonis UCL-is doktorikraadi omandav tehnoloog ja disainer, kes arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja astronautide keha 4D kaardistamise metoodikat ja uurib, kuidas parandada kosmose skafandrite ergonoomikat läbi parameetrilise tekstiilide programmeerimise. Annal on Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist magistrikraad disaini erialal, kus ta arendas välja astronautidele mõeldud rõivaid, mis aitavad kohastuda pikaajaliseks elamiseks ja töötamiseks kaaluta olekus. Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikonna edasi arendamiseks on ta loonud ka Eestisse ettevõtte. Lisaks on tal bakalaureusekraad rõivadisaini tehnoloogias Taanis asuvast VIA University College’ist ning on õppinud Tartu Ülikoolis majandust. Selles saates räägime Ehedamatest mälestusest lapsepõlvest Saaremaal Kuidas Anna jõudis mikrogravitatsiooni uurimisteemani? Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikondade arendusest Kosmoseülikondade minevikust, olevikust ja tulevikust Kuidas aastatepikkune ratsaspordi kogemus on Annat inspireerinud kosmoseülikondade arendamises Disainiprintsiipidest, mida võiks Maal rohkem kasutada Mis on inimese roll kosmoses ja looduses? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Gustav Kalm on juristiharidusega antropoloog, kes tegeleb kultuurilise loogika uurimisega pealtnäha igava bürokraatia taga. Tal on majandusõiguse magister Sciences Po'st Pariisis, kus ta uuris advokaadibüroode paberimajanduse esteetikat ning Eesti Teadusagentuur hindas tema magistritöö 2014. aasta parimaks. Oma antropoloogia doktorantuuri teeb ta Columbia Ülikoolis, kus uurib, kuidas välisinvesteeringute reguleerimine toimib poliitilise mehhanismina. Tema uurimisvaldkondadeks on juriidiline antropoloogia, majandusantropoloogia, rahvusvaheline majanduspoliitika, Lääne-Aafrika ja Euroopa ning nende omavahelised suhted, õigus ja rahvusvaheline ebavõrdsus. Gustav on teinud huvitavaid välitöid Burkina Fasos ja Guineas, lisaks uurimistööd Kamerunis, Pariisis, Londonis, Brüsselis ning Tallinnas. Ta on külalisuurija Max Plancki Sotsiaalantropoloogia instituudis Halles Saksamaal. Selles saates räägime Mitmekülgsetest õpingutest, praktikatest ning välitöödest üle maailma Tarneahelate ja ebavõrdsuse uurimisest ning põnevatest näidetest Fenomenidest, mida me seome rahvusliku kultuuriga, kuid mis on rahvusvaheliste tarneahelate kaudu opereeritud Tarneahelatest COVID-19 ja sõja vaatevinklitest Raamatust, mis kasvas välja Gustavi magistritööst Pildist “Narr Õiguse silmi kinni sidumas” ja illustreeritud õiguskirjandusest Kuidas mõelda koos rahvusvahelisest ebavõrdsusest ja ökoloogiast? Teemadest, millega Gustav tulevikus tegeleda soovib Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Linna Viik on IT-visionäär ning e-Eesti loomise taga, olles Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõustades Eesti peaministrit Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuste küsimustes ajal, kui e-Eestile vundament ehitati (võeti kasutusel eID-kaart, X-tee ja loodi avalikud internetipunktid). Lisaks on Linnar aktiivselt kaasa löönud IT Kolledži asutamisel, toimetanud seal õppejõuna ning ka rektori asetäitjana. Ta on olnud mitmete nõukodade ja ettevõtete juhtkogude liige, muuhulgas Eesti presidenti nõustava diginõukoja liige, EIT Digital ehk Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi nõukogu esimees ning Stockholm Keskkonnainstituudi ehk SEI nõukogu liige. Ta on e-Governance Akadeemia, Pocopay ja Mobi Solutions’i kaasasutaja ning ta on töötanud ka Skype’is. Selles saates räägime Võitjate põlvkonnast ja Eesti taasiseseisvumisest Esimestest töökohtadest - hasartmängude korraldamisest animatsioonide tegemiseni Informaatika nõukogust ning Mart Laari peaministri büroos nõunikuks olemisest Kuidas IT Kolledž jõudis 90ndate lõpus koalitsioonilepingusse Edukast muutuste juhtimisest ja asjade minnalaskmisest Nippidest, kuidas Linnar end tervikuna ja tasakaalus hoiab Mis on täna sarnase õhinaga teemad nagu 90ndatel internet? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Reet Aus on moedisainer, kes on paljudele eestlastele tuntud oma jätkusuutliku rõivaäri ja kuulsate upcycled T-särkide poolest. Viimasel ajal on tema taaskasutamise põhimõtted üha enam maailmas kõlapinda saama hakanud: tema töö vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest ülejäävaid kangaid tagasi tootmisse. Reedal on doktorikraad Eesti Kunstiakadeemiast ja ta on EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori ringdisaini teadussuuna juht ja vanemteadur. Ta on töötanud teatrikunstnikuna nii Eestis kui ka välismaal, enim Von Krahlis, Tallinna Linnateatris ja Nargen Operas, ning disaininud kostüüme mitme Eesti filmi jaoks. 2021. aastal president Kersti Kaljulaidi Keenias toimunud riigivisiidil lansseeriti ka EKA ja Keenia Moi ülikooli vahel koostööprojekt, mille eesmärk on leida lahendusi tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks – Reet on selles projektis aktiivselt tegev. Selles saates räägime lapsepõlvest ja kätega tööst upcycling’u ja ringmajanduse põhimõtetest Reet Ausist kui ettevõttest tarneahelatest ja tootmisest koostööprojektist Keenia Moi ülikooliga Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Raul Allikivi on üle 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettevõtja ning endine riigiametnik, kes on läbi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ärisuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges ristsõna­lehest Murakas järjejuttu ninja’dest. Ülikoolis hakkas ta politoloogia- ja majandusõpingute kõrvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes võimalus aastaks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta pääses Waseda ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriõppesse. Tänaseks on Raul Jaapanis elanud kokku üle tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettevõtte Giga, mis tegeleb Jaapanis töötavate välismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani käsitööjookide maaletoomisega Eestisse, mille valiku leiate veebiaadressilt biiru.ee. Selles saates räägime Elust ja kasvamisest Eesti metsapealinnas Kilingi-Nõmmel Ninja’dest alguse saanud Jaapani huvist Õpingutest Jaapani ühes parimatest ülikoolidest Erinevatest töökohtadest – keeleõpetajast Jaapani ettevõtete Eestisse toomiseni Põhjusest, miks Raul kasutab vaid Samsungi telefoni Eesti e-riigist kirjutatud raamatust, mis ta Jaapanis avaldas Jaapani ärikultuurist ning muutuvast mõttemaailmast noorte seas Giga pangateenusest, mis muudab välismaalaste elu Jaapanis oluliselt lihtsamaks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaanika Merilo on mitmekülgse IT-, investeerimise- ning poliitikakujundaja taustaga. Ta on eestlaste asutatud üleilmse kasvuettevõtete börsi Funderbeam turunduse- ja kommunikatsioonijuht ning Ukraina asepeaministri ja digisiirde ministri nõunik, eelkõige teemadel nagu idufirmad ja neid toetav ökosüsteem, e-tervis ning digikommunikatsioon. Jaanika on sündinud 1979. aastal Tartus, tal on bakalaureusekraad ettevõtluses ja ärijuhtimises EBS-ist ning ärijuhtimise magistrikraadi Cumbria Ülikoolist Põhja-Inglismaal. Teda on korduvalt nimetatud TOP 50 kõige mõjuvõimsama naise hulka Ukrainas. Ta on töötanud Ukraina infrastruktuuri ning transpordiministri nõunikuna digi- ja rohepöörde teemadel, olnud investeerimisettevõtte US Invest juhatuse liige, asutanud lastele ja noortele suunatud heategevusprojekti Angels ning kaasasutanud ning juhtinud Ukraina riski- ja erakapitali assotsiatsiooni. Tema sulest on ilmunud raamatud „Rütmist väljas“ (2007), „Я от Яники” (2020) ja „Minu Ukraina“ (2021). Selles saates räägime Jaanika mitmekultuurilisest lapsepõlvest ning suvedest Ukrainas Karjääri algusest programmeerijana ja pikast karjäärist Ukrainas Ukraina digiriigi arengust ning riigi arengutest alates 90ndatest Ukraina vabadussõjast Sõja võimestajatest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Terje Toomistu on eesti antropoloog, kes on laiemale avalikkusele tuntud oma dokumentaalfilmide „Põlvkond piiri taga” (2022) ning „Nõukogude hipid” (2017) kaudu. Tal on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning magistrikraadid nii etnoloogia kui ka kommunikatsiooniuuringute alal. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö Indoneesia transsooliste naiste ehk waria’de soolise subjektsuse ja kuuluvuspüüdluste teemal, kus ta keskendub feministliku antropoloogia perspektiivist waria'de kogukonnale, kellest ta juba varem oli teinud dokumentaalfilmi „Wariazone" (2011, koos Kiwa’ga). Ta on elanud ja õppinud Prantsusmaal, Venemaal, Indoneesias, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. 2013/2014. õppeaastal viibis ta Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys. Ta on Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning 2020. aastast Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi "Noored eestlased välismaal” juht. Selles saates räägime Väikelinnas elamisest ja kasvamisest, lapsepõlve mängumaast teatrikeskkonnas. Globaalse maailma avanemisest tänu töösuvele Londonis. Indoneesias elamise ja töötamise kogemusest, mis tõi muu hulgas Eesti akadeemilisse maailma feministliku antropoloogia. Waria’de kogukonnast Indoneesias. Kuidas me ainult võidame sellest, kui kõigil inimestel on võimalus ennast avada ja luua. Nõukogude hipide põlvkonna uurimisest ja filmi tegemisest. Rände olemuse muutusest ja filmi tegemisest Eesti kolmanda migratsioonilaine kohta. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kristina Mauer-Stender on Nõmme mändide all sündinud ja kasvanud eestlane, kelle elukäiku on mõjutanud vanemate otsus panna laps Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kus ta muuhulgas õppis ka prantsuse keelt, mida läks hiljem tudeerima Tartu Ülikooli. Ta õppis ka Prantsusmaal Strasbourg’i ülikoolis ning tal on kõrgharidus rahvusvahelises õiguses ja inimõigustes. Pärast õpinguid alustas ta tööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti juures, ÜRO arenguprogrammides ja rahvusvahelises migratsiooniametis. Alates 2003. aastast on ta töötanud Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroos, sh tubakavaldkonna juhina. Selles saates räägime Bullerbyilikust lapsepõlvest Nõmme mändide all ja vanemate ootamatust valikust panna Kristina õppima prantsuskeelsesse kooli. Kuidas ta jõudis suurtesse organisatsioonidesse karjääri tegema? Esimestest aastatest ÜRO ametnikuna pagulaste ülemvoliniku ameti juures. Karjäärist WHO-s ning soovist jääda tubakavaldkonnas töötuks. Eesmärkidest järgmise 10–15 aasta jooksul. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid. Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele. Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Selles saates räägime Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal. Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge. Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku. Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust. Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada. Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaan Aru on neuroteadlane, kes on täna Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvutiteaduste instituudis arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Ta on pälvinud Eesti Noore teadlase preemia, samuti tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhindadega ning saanud mitmeid teisi teaduspreemiaid ja tunnustusi. Ta on avaldanud kümneid teadusartikleid, juhendanud kümmekond doktori- ja magistritööd ning avaldanud kolm raamatut, muu hulgas näiteks raamatud “Ajust ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest”. Jaan on õppinud ajuteadust Humboldti Ülikoolis Berliinis ning omandanud doktorikraadi Max Plancki Aju-uuringute Instituudis Frankfurdis. Saates räägime: Suurtest küsimustest maailma kohta, mis viisid Jaani neuroteadusteni. Mitmetest kannapööretest oma uurimisvaldkondades. Kuidas loovus ei ole anne, vaid kõik võivad olla loovad. Kuidas meie ürgsed ajud ei ühildu tänapäevaste nutiseadmetega ja me kaotame osa oma potentsiaalist. Kuidas tänapäeval peaks õppima, et sellest oleks pikemalt kasu ja faktide õppimisest. Teadvusest erinevate nurkade all. Jaani enda igapäevastest praktikatest hea ajutoonuse ja vaimse tervise hoidmiseks. Kuidas tasakaalustada uudistest välja lülitamist ja teadlikkust, abistamist. Psühhedeelikumide kasutamise olevikust ja tulevikust. Neuroteaduste tulevikust. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal. 2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid. Selles saates räägime Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest Eesti kultuuriüritustest Abhaasias Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias Karjäärist Swedbankis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Diana Otsal oli juba lapsepõlves võimalusi palju reisida ning vanemad innustasid teda lennukalt unistama. 11. klassis läks ta vahetusõpilaseks USA-sse ning pärast seda võttis ta eesmärgiks sinna ka ülikooli minna ning nõnda lõpetas ta kaks eriala Browni Ülikoolis. Diana karjäär sai alguse Deloitte’i San Francisco kontoris integratsiooninõunikuna ning tänu põnevale ja mitmekülgsele tööle otsustas ta sinna jääda nii kauaks, kui tal midagi uut õppida on. Nõnda töötas ta USA-s kaheksa aastat. Hiljem on ta töötanud erinevates ametites nii era- kui avalikus sektoris nii Dubais kui Indias kokku pea kuus aastat. Riskides jätta välja mõni riik, on Diana elanud nii USA-s, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis kui Dubais. Ometi on ta paralleelselt olnud seotud Eestiga. Paralleelselt oma töökarjäärile on ta Tallinnas asutanud ning üles ehitanud peamiselt tudengitele mõeldud rendikorterite ettevõtte KoolRooms. Praegu õpib Diana Eestis magistrantuuris ning leiab võimalusi, kuidas oma maailmatasemel teadmisi edasi jagada. Selles saates räägime Rohketest reisidest lapsepõlves ja pere piiritust toetusest maailma avastamiseks Keskkooliõpingutest Lõuna-Carolinas ning ülikooliõpingutest Brownis Karjäärist integratsiooninõunikuna Deloitte’is Kogemustest Dubais ja sealsete stereotüüpide kummutamisest Kuidas kõik, mis sa India kohta kuulnud oled, vastab tõele, kuid ometigi kummutame mõne müüdi Elukestvast õppest ja Eestile tagasi andmisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Martin Lazarev on graafiline disainer, tootedisainer ning illustraator. 2008. kolis ta Brasiiliasse ning hakkas muu hulgas aktiivselt tegelema tänavafotograafiaga, jäädvustades sealset kohalikku elu. Tema veebipõhises Flickri fotoalbumis on kesksel kohal inimene ja tema ehedad emotsioonid – Rio karnevalilt, tööpostilt, tänavalt, rannast, ja kõikvõimalikest muudest argistest hetkedest. Tema tööd on ilmunud ka Brasiilia fotoajakirjade esikaantel. Martin on sündinud Tartus ja lõpetanud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala, kuid õppinud ka nii klassikalist joonistamist kui mööblidisaini ja -restaureerimist. Fotograafiat õppis ta peamiselt omal käel praktika käigus. Lisaks fotograafiale on Lazarev tuntud ka disaineri ning illustraatorina, tema loomingut leidub kõikjal meie ümber, teiste seas on tema loodud kino Artis, Raadio 2, Eestimaa Looduse Fondi, Proto avastustehase jpt. logod. Ta on kujundanud raamatute esikaasi, loonud plakateid ning leiutanud +ID kaardi lugeja. Selles saates räägime Magusast ja lõbusast kasvamisest Tartus, Pärnus ja Abja-Paluojas Vanemate mõjust disaineriks kasvamisele ja esimest erialasest tööst tänu neile Tema mitmetest esimestest Tartu Kunstikoolis 90ndate Tartust ja hip-hop pidude korraldamisest Enesearengust juurde õppides ja tööd tehes Eestist Brasiiliast vaadatuna ja Brasiiliast Eestist vaadatuna Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Dr. Piret Paal on palliatiivsele ravile keskendunud teadlane, Salzburgis asuva Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse direktor ja palliatiivse ravi magistriõppe programmi teadusjuht. Ta on olnud Euroopa Palliatiivravi Liidu (EAPC) liige aastast 2011. Tema peamised teadustööd on seotud palliatiivse ravi ja tervishoiutöötajate vastavate teadmiste edendamisega. Palliatiivne ravi on terviklik aktiivne ravi patsientidele, kellel on elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav tervislik seisund nagu rasked kroonilised haigused, traumajärgsed seisundid, erinevad sünnipatoloogiad jt. Palliatiivne ravi muutub üha olulisemaks, sest vananevas ühiskonnas kasvab eakate osakaal ühiskonnas, mistõttu kasvab ka kroonilisi haiguseid põdevate inimeste arv. Piret on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-urgi filoloogiat, kus 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Tema magistritöö käsitles halltõve ehk malaariaga seotud kujutelmi eesti ja soome-karjala rahvapärimuses. 2011. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles Soome vähipatsientide kogemusi. Varem on ta töötanud teadlasena Tartus, Turus, Helsingis ja Münchenis. Selles saates räägime Pireti õpingutest ja karjäärist nii Eestis kui välismaal Palliatiivse ravi minevikust, olevikust ja tulevikust Hospiitsravi erinevatest nüanssidest nii haigele kui lähedastele Mida on ta õppinud palliatiivset ravi uurides selle kohta kuidas elada kui oled terve? Mitmekeelsuse võlust ja valust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Allan Martinson on Eesti IT-, meedia- ja tehnoloogiaettevõtja, tippjuht ning investor. Pärast keskkooli otsustas ta õppima minna Moskva Ülikooli, kus tipptasemel hariduse kõrval lõi ta endale nii laiapõhjalise kontaktide võrgustiku kui asutas uudisteagentuuri BNS. Selles taskuhäälingus jagab ta värvikaid lugusid nii augustiputšist Moskvas, kogemustest piloodina kui mitmesugustest kannapööretest karjääris. Ta on olnud oluline lüli nii MicroLinki, Delfi, SAF Tehnika, Starshipi kui nüüd Xolo edulugudes. Allanil on unikaalne kombinatsioon kiirest ja tehnilisest taibust koos võimega kirjutada selgeid sõnumeid. Ta on hea inimeste juht ning inimlikult riigimehelik. Selles saates räägime Ülikooliõpingutest 80ndate teises pooles Moskvas BNS uudisteagentuuri sünnist ja arengust ning rollist augustiputši ajal MicroLinkist kui varasest Eesti start-up’ist Tööst investorina ning miks ta tagasi ettevõtte tegevjuhtimisse pöördus Starship’ist ja Xolo’st Kahte liiki tulevikutöödest: kas arvuti ütleb sulle, mida teha või sina ütled arvutile, mida teha Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Ellen Valter on Kanadas sündinud eestlane, kes on äriõiguse jurist, panga Northern Birch Credit Union (endise nimega Toronto Eesti Ühispank) nõukogu esinaine ning Torontosse rajatava uue Eesti Keskuse juhtkomitee esinaine. Ta tuli esimest korda Eestisse 1986. aastal ning alustas 1988. aastal õpinguid lavakunstikateedri 15. lennuga. Ta on õppinud audiitoriks, kuid vahetanud eriala ning lõpetas hoopis õigusteaduse, olles nüüdseks edukas äriõiguse jurist. Ta on kirglik eestluse edendaja Põhja-Ameerikas ning veab uue Eesti Keskuse rajamist Torontosse, luues kogukonnamajale uut kontseptsiooni, et ühendada Kanada Eesti ning Kodu-Eesti. Selles saates räägime Kanada eestlaskonna arengust. Kuidas väljast nähti ja toetati Eestit taasiseseisvumisel? Esimestest külastusest välismaalt Nõukogude Eestisse. Toronto Eesti Ühispanga ajaloost ning Northern Birch Credit Unioni olevikust ja tulevikust. Uue Eesti Keskuse kontseptsioonist Torontos - https://www.estoniancentre.ca/. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Andrew Prozes is an American-Canadian Estonian business executive, investor and advisor who was born in Germany to Estonian parents who fled the Soviet occupation, and grew up in the Niagara peninsula in Canada. His alma maters include the University of Waterloo and York University, and his success in business has been illustrated by his careers in LexisNexis, Reed Elsevier, West Group of Thomson Reuters Corporation, and Southam’s City News Papers and New Media. He is a proud Estonian and has invested in various Estonian companies such as Veriff, Xolo and Flizy. He is also affiliated with the Democratic Party and stands for a world of smarter choices, more inclusion, and less bullying. In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: growing up Estonian outside of Estonia which university major he would recommend to students today corporate America of the late 20th century recommendations for Estonian businesses on how to be more people-oriented how being fiscally conservative and socially liberal manifests in real life, and the real definition of success. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Siisi Saetalu on Eesti sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, kes kolis Ugandasse 2012. aastal. Ta ei soovinud teha mugavaid ja lihtsaid asju, vaid otsis peale ülikooliõpinguid (Tallinna Ülikoolis, Aarhuse Ülikoolis ja Amsterdami Vabas Ülikoolis) tööalaselt võimalikult suuri väljakutseid. Nõnda on Siisi aktiivselt tegev heategevusliku organisatsiooni MTÜ Mondo juures ning osalenud Mondo maailmahariduse, õiglase kaubanduse, arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. Viimastel aastatel on Siisi keskendunud Mondo digiprogrammi elluviimisele. Paralleelselt arengukoostöö ja humanitaarabi edendamisele Kampalas on ta ka Läti naistepesu tootja Lauma esindaja Ugandas. Oma kogemusest on ta kirjutanud ka raamatu “Minu Uganda”, mis ilmus 2015. aastal. Saates räägime: Ugandast antropoloogi pilgu läbi Vabatahtliku töö võlust ja valust Kuidas mõõta heategevuse efektiivsust Erinevatest võimalustest panustada Mondo toimimisse Uganda minevikust, olevikust ja tulevikust Kuidas ajada äri Aafrikas Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jim Ashilevi on Eesti kirjanik, näitleja, dramaturg; nii näidendite kui arvutimängude lavastaja, kultuurikriitik ja taskuhäälingu “Popkulturistid” saatejuht – lühidalt polümaat ehk multitalent. Ta on juhtinud raadio- ja telesaateid ning kehastanud rolle Von Krahli teatri lavalaudadel, kuid hetkel töötab hoopis tavapärasest kirjanduslikuma videomängu “Disco Elysium” lavastajana. Seda videomängu võib vaadata kui romaani, mis on rohkem kui miljon sõna pikk ning iga mängija kogeb seda lugu omamoodi, sest ühegi mängija teekond pole samasugune. Saates räägime: Kuidas murda põlvest põlve korduvaid perekonnamustreid Perest, sõpradest ja vaimsest tervisest Loomingust ja loomingulisusest Videomängutööstusest ja teatrist 21. sajandil Vaimsest tervisest ja lähedase kaotamisest Loomeinimeste tunnustusest ning edu ja edukuse ümber defineerimisest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Krisli Melesk on maailmarändur ja mägironija, kes esimese eesti naisena vallutas 2021. aasta suvel Džomolungma. Igapäevaselt töötab ta aga superjahil, mis on võimaldanud tal pidevalt teel olla ning olla ehk saatesarja enim horisontaalselt ja vertikaalselt maailma näinud külaline. Mägede müstika ja suursugususe avastas ta enda jaoks pärast gümnaasiumi lõpetamist Hiinasse õppima minnes. Kuigi aeg Hiinas jäi planeeritust lühemaks, siis see vormis ja kasvatas teda väga palju selliseks nagu ta tänasel päeval on.  Selles saates räägime: Superjahil töötamisest.  Emotsionaalsest Džomolungmale jõudmise kogemusest.  Kuidas Džomolungma on tippude tipp, millest on saanud rahamasin. Suhtumisest hirmu ja ohtlikkesse olukordadesse.  Miks on Krisli jaoks võib-olla kindlasti ei; ei niikuinii ei; jah aga jah?  Kuidas mõjub mägedes surnukehade nägemine? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Aku Sorainen on soomlane, kes otsustas 1991. aastal kirjutada oma magistritöö värskelt vabaks saanud Balti riikide äriõigusest. Kui tavaliselt kirjutatakse magistritööd mõni kuu, siis Akul kulus selleks poolteist aastat, sest ta kirjutas nii põhjaliku ülevaate, mis viimaks avaldati raamatuna. Magistrikraadi kõrval sai ta aga tasuks spetsiifilised teadmised, mida ta on oskuslikult kasutanud ning 1995. aastal pani ta Tallinnas alguse ühele regiooni silmapaistvaimale, omanimelisele advokaadibüroole Sorainen. Aku on põneva elukogemusega ning viimase 30 aasta jooksul on ta Eestis elades näinud Eesti arengut nii seest kui väljast, nii detailselt lepingutes kui ühiskondlikult. See on unikaalne andmestik, millest on palju õppida. Selles saates räägime Reisirohkest ning globaalse haardega lapsepõlvest arhitekti ning turismitalu pidaja perepojana. Ülikooliõpingutest Lapimaal, mis tipnes raamatuna avaldatud magistritööga. Miks ja kuidas asutati Soraineni advokaadibüroo? Kuidas on 30 aastaga Eestis saavutatud õigusvaldkonna tipptase? Õigusvaldkonna arenguperspektiividest ning tulevikutrendidest. Globaalsete eestlaste ja globaalsete soomlaste suurimast sarnasusest kogu ülejäänud maailma silmis. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Andres Sevtšuk on Eesti arhitekt ja linnaplaneerija, kes on täna Bostonis Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) kaasprofessor. MIT-s juhib ta City Form Lab nimelist laborit, mis keskendub linnaruumi kujundamisele, planeerimisele ning kinnisvarakasutuse uurimisele. Samuti arendab Andres oma uurimisrühmaga linnavõrgustiku analüüsi tarkvara, mis aitab mõista kuidas linnade maakasutus mõjutab inimeste liikumisi ning tänavakaubanduse asukohavalikuid. 2020. aastal ilmus sel teemal Andrese sulest Pennsylvania Ülikooli Kirjastuse alt raamat “Street Commerce” (eesti keeles “Tänavakaubandus”). Saates räägime Andresega, kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust; arutame, mis on tehnoloogia roll linnade tuleviku planeerimises ning kas edukas strateegiline linnaplaneerimine on üldse võimalik. Lisaks räägime: Kuidas arenes huvi arhitektuuri vastu rulasõidu kaudu? Linnaplaneerimise erinevustest Euroopas ja Ameerikas. Kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust? Milliseid sotsiaalseid tagajärgi peaksime jälgima füüsiliste linnaplaneerimise otsuste põhjal? Kuidas probleemi vaatamine ühiskonna seisukohast, mitte kasumi seisukohast, paigutab küsimused ringi? Sotsiaal-füüsilisest lähenemisest linnaruumile. Mis peaks muutuma, et targad linnad ei oleks vaid sõnakõlks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaanus Leplaan oli pärast keskkooli maailmarändur, kes tahtis kõike ise näha ja kogeda. Ta võttis eesmärgi teha maailmale tiir peale ning nõnda viisid seiklused ja töökohad teda USA-st Austraaliani, Jaapanist Eestini. 2018. aastal läks ta aga Taiwani teekooli õppima, kust leidis valdkonna, millega soovib end siduda. Nii elab ja töötab Jaanus neljandat aastat samas kogukonnas ning teenib leiba teeteemalise ajakirja Global Tea Hut fotograafina. Kuigi reisid on Jaanusele pakkunud rohkelt seiklusi, siis on just tee see, millest ta räägib kõige kaasahaaravamalt ja põnevamalt.  Lapsepõlvest maal ning õpingutest pealinnas Mitmekülgsetest elu-, töö- ja reisikogemustest USA-st Austraaliani ning Eestist Taiwanini Kuidas ta leidis teema, millega tahab olla seotud ning millele pühendada oma elu Põhjalikult teest – räägime nii ajaloost, arengust kui tänapäevast Elavast teest ning kuidas see on Taiwanil seotud nii Jaapani kui Hiinaga Kuidas kasvatada ja kokku kasvatada kogukondi Mida on meil õppida Taiwanilt? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Anita Smirnova on Eesti näitleja, kes jõudis Hiinas tehtud tähelennu tõttu kodumaise publiku teadvusesse alles viimase paari aasta jooksul. Tallinnas sündinud ja kasvanud Eesti naine on ema kaudu 25% korea päritolu ning isa kaudu vene päritolu, kuid intervjuudes Hiina meediale mainib ta alati oma Eesti päritolu ning peab Eestit oma kodumaaks. Tallinna Humanitaargümnaasiumi lõpetanud Anita otsustas 2011. aastal minna Shanghaisse ja õppida seal turundust ning mandariini keelt. Hiljem näitlejakursustel osalenud eestlanna sattus juhuse tahtel reklaamidesse ning sellest sai alguse tähelend, mis on viinud ta üle veerand miljardi Hiina vaatajani. Esimese viie näitleja-aasta jooksul mängis ta enam kui 25 filmis või sarjas ning pidi muu hulgas õppima keelt, näitlemist ning võitluskunste. Anita esimene suurem töö oli sari “True Color Of Beauty” (2016). Suuremaks läbimurdeks oli aga seriaal “Madhouse”, millel oli 300 miljonit vaatajat.  Selles saates räägime:  Juurte ja oma päritolu tundmise vajadusest  Miks otsustas ta Mustamäelt Shanghaisse kolida  Põnevatest kogemustest erinevates Aasia riikides elamisega  Ülikooliõpingutest Hiinas  Kuidas ta jõudis turundusõpingutest näitlejakutseni  Märulifilmides mängimisest ja selleks treenimisest  Hiina filmituru erinevustest Hollywoodi ja Bollywoodiga  Tuntusest Hiinas ja Eestis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

42. saate külaline on Eesti tarkvaratehnoloogia tippjuht Ott Kaukver, kes on varasemalt ehitanud nii Skype’i kui Twiliot ning nüüd ehitab Checkout.com’i. Oti lugu on lugu süstemaatilisest planeerimist ja tööriistade loomisest, mis jõuavad sadade miljonite inimesteni iga päev. Kui te olete kasutanud Skype’i, tellinud Bolti või Uberit, teinud internetis makseid või kasutanud muid äppe, siis suure tõenäosusega olete kasutanud Oti juhtimisel loodud süsteeme ilma, et ise seda teaksite. Selles saates räägime: Kuidas Otist sai Eesti kõige kaugemale jõudnud tehnoloogiajuht, kes on helistanud ka New Yorgi börsikella Kuidas vanaema õpetas armastama matemaatikat ja isa nakatas arvutipisikuga Eesti esimesest internetiportaalist ja teekonnast Skype’ini Pea kümneaastasest Ränioru-kogemusest ja tippjuhiks kasvamisest 21. sajandi digitaalse taristu ehitamisest ja platvormimõtlemisest tootearenduses Organisatsioonide skaleerimisest 50st 5000nda inimeseni ja inimeste juhtimisest kiiresti kasvavates tehnoloogiaettevõtetes Eesti tehnoloogiaettevõtete seisust maailmas Investeerimisest, kokkamisest, rattasõidust ja paljust muust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

„Globaalsete eestlaste“ 41. külaliseks on antropoloog, ajakirjanik ning haridusinnovaator Ede Schank Tamkivi. Hetkel keskendub Ede Vabamu noorteprogrammi NoVa juhtimisele, kuid päevatöö kõrval on ta programmeerimiskooli kood / Jõhvi kaasasutaja, noorte leiutajate suvekooli Hüppelaud korraldaja ning Sõnause sõnakorje taaskäivitaja. Räägime Edega tema tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest, kuidas on Skype mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi ning miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest. Lisaks räägime selles saates: Ede tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest. Kuidas on Skype’i lugu mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi. Miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest. Hariduse rollist parema tuleviku kindlustamisel ning kuidas infokülluses leida paremaid vastuseid. Miks ja kuidas on Californiast saanud tõmbekeskuse asemel tõukekeskus. Keeleuuenduste vajalikkusest ning kuidas seda teha. Kuidas on toimunud Eesti narratiivi nihe erinevatel aegadel Eestist läinute lugudes. Miks ja kuidas kaasata enam naisi ühiskonnas olulistesse protsessidesse. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Saates on külas Silver Tambur, kes asutas 2012. aastal sõltumatu ingliskeelse veebiväljaande Estonian World, mille eesmärk on maailmaga jagada Eesti ja eestlaste edulugusid ning vahel ka murekohti. Silver on täna Estonian World peatoimetaja, väljaandel on internetis ligi 50 000 järgijat ning kaastöid on laekunud rohkem kui 200 inimeselt. Silver on õppinud ajakirjandust Tartu Ülikoolis ning Birkbecki Kolledžis Londonis. Lisaks Estonian World’ile on Silver teinud ingliskeelseid kaastöid Rahvusringhäälingule, Deutsche Wellele ning Uus-Meremaa Raadiole. Eesti Vabaühenduste Liit tunnustas Silverit 2017. aastal Aasta Missiooniinimese tiitliga. Selles saates räägime Kuidas ta jõudis “Pärnu kookonist” eluni Tallinnas ja õpinguteni Tartus? Kuidas oli olla maailmarändur 2000. aastal? Elust Londonis noore mehena kui raha ega elamisluba ei ole. Kuidas elu Londonis õpetab empaatiat? Kuidas loominguline pool sai võitu ning tekkis soov kajastada eestlaste edulugusid maailmas? Kuidas Estonian World on nii mitmeski mõttes “Globaalsete eestlaste” eelkäija - kuidas ja miks EW-ga alustati? Sotsiaalsetest probleemidest, mida hakkad märkama, kui oled eemal. Estonishing Eveningsi toimimisest ja toimumisest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Järgmise saate külaline on 2014. aasta Grammy laureaat ning aastakümnete jooksul mitmeid koore ning orkestreid üle maailma juhatanud Eesti koori- ja orkestridirigent Tõnu Kaljuste. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri, ja algatas 2006. Aastast Naissaarel toimuva Nargen Festivali. Selles saates räägime Milline oli esimene muusikapala, mis kustumatu mulje jättis? Kust tuli noorena põhiline muusikaeneriga? Mis oli keeruline algusaastatel? Erinevate kooride erinevatest kõladest, kuid orkestrite sarnasusest. Miks vokaalmuusikas on ootamatust rohkem? Tõnu kogemustest Arvo Pärdi sümfooniatega. Vaikusest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kadri Koop on noor eesti kinematograaf, kes on õppinud nii Amsterdamis, Singapuris, Pekingis, Stanfordis kui ka Hollywoodis, kuid tänaseks päevaks jagab ta oma aega Los Angelese ning New Yorgi vahel. Selles saates räägime Filmimaailma erinevustest Euroopas, Hiinas ning Hollywoodis – seda nii praktikas kui ka õppetöös. Karjääri tegemise erinevustest New Yorgis ja Los Angeleses. Fantaasiadokumentaalfilmi projektist, kus noorpaarid teevad nn koopialinnades pulmade puhul nädalaseid fotovõtteid. Sekeldustest Hiina ametivõimudega. Kes on hea kinematograaf? Tehnoloogia arengust kinematograafias. Lemmikdokumentaalfilmidest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainetööstuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos “Sõprus” käima väärtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase prototüübiks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Selles episoodis räägime  1970–1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal.  Sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool möödus tudengina New Yorgis.  Kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu?  Miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks?  Eestlaste filmiarmastusest.  Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas Ja miks on Eestis hea elada? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Selles episoodis räägime  Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust.  Kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994. a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu? Mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori? Milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis? Millised on geeniteadusega kaasnevad eetikaküsimused? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie kolmekümne viienda saate külaliseks on Joanna-Maria Helinurm, eesti arhitekt USAs. Joanna-Maria Helinurm on õppinud arhitektuuri nii Inglismaal, Austrias, kui Ameerika Ühendriikides. Selles episoodis räägime  Kuidas leida endale sobiv kool ning haridustee?  Zaha Hadid vs. inimkeskne arhitektuur.  Milliseid võimalusi annab liitreaalsus arhitektuuris.  Suurte (ajutiste) kontserthoonete ning X Games ekstreemsportmängude hoonete arhitektuursetest lahendustest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tervitused Tokyost. Meie kolmekümne neljanda saate külaliseks on Kaido Höövelson, kes siinmail rohkem tuntud kui Baruto. Ta on Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja, jõudes pea kümne aasta jooksul ozeki staatusesse. Tänaseks on Kaido sumomaadluse lõpetanud ning tegutseb nii Jaapanis kui Eestis, osalenud MMA matšidel, ning tegutseb nii turismis kui meelelahutuses. Selles episoodis räägime  Kui palju raskem on väljaspoolt süsteemi tulijale sumos läbi lüüa?  Kui suurt osa mängib sumos strateegia?  Milline on kõige sarnasem ning kõige erinevam asi jaapani kultuuris võrreldes eesti kultuuriga?  Kuidas võita jaapanlaste usaldus? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees. Selles episoodis räägime  Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis.  Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike.  Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil.  Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses.  Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas. E-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie 32. saate külaliseks on matemaatikaõpetaja Marit Zahkna, kes on õpetanud koolimatemaatikat nii Eestis, Mani saarel Inglismaal, Hollandis Haagi linnas ning nüüd Hongkongis. Tema teekond ning saadud õppetunnid teevad Maritist unikaalse kogemusega õpetaja, kes ühelt poolt kannab kaasas Eesti õppekvaliteeti, teiselt poolt aga hästi arenenud pedagoogilise ning kultuurise pagasi. Tema unistuseks on saada võimlaus õpetada matemaatikat igas maailmajaos. Selles episoodis räägime  Miks on matemaatiline mõtlemine oluline?  Mis on Eesti ning teiste kohtade erinevus matemaatika õpetamisel ja õppimisel. Sellest ning paljust muust selles episoodis räägimegi. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktoritöö raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat “Joome poole vähem”, pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhitöö kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist. Selles episoodis räägime  Miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks? Kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karjääri täieliku lõimumiseni? Miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma? Kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda? Disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Ja paljust muust. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Welcome to the 30th episode of the podcast. Every tenth episode we make is special in that we talk to someone who is either of Estonian descent or is a big friend of Estonia who is contributing to the success of Estonia. If you haven’t listened to our previous special episode #10 with Jenik Radon or episode #20 with Steve Jürvetson, make sure to catch up on them. My guest today is a British journalist Edward Lucas, who is widely known for his work as senior editor at The Economist. Mr. Lucas is an expert in energy, intelligence and cyber-security issues, he has covered Central and Eastern Europe for more than 20 years. He is also a senior vice-president at the Center for European Policy Analysis (CEPA). In this podcast, you'll hear us focus on a variety of thought-provoking topics  Why shouldn’t we use the term “post-Soviet”? What does he think are key aspects of communication when you talk about a big, unfathomable things? What does he think are the potentials of the Estonian e-residency concept at a larger scale? What have Estonians done right, and where can be do better? What are some of the things that we should learn from other countries? What current developments in society worry him, and how should humanity address them? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule “Eesti läbi 100 silmapaari”, millest me saates ka räägime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii räägimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Selles episoodis räägime  Miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis?  Kuidas ta mõtleb graafilisest disainist?  Kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu?  Millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused?  Miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Selles episoodis räägime  Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada?  Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna?  Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut?  Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid?  Kas Lääs saab aidata?  Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista?  Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karjääri jooksul on Taavi märkimisväärselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, püüame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Selles episoodis räägime  Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust?  Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna?  Kuidas sündis e-residentsuse idee?  Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et sisuda Eesti diasporaad tänasest paremini kokku?  Kuidas saaksime andmeid kasutades oma riiki paremini juhtida?  Mida ei tohiks me mitte mingil juhul lasta Eestiga juhtuda? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie podcasti 26. saate külaliseks on Eesti neuroteadlane Allan-Hermann Pool. Miks on neuroteadus oluline? Mis mastaabis me saame või tahame oma aju muuta? TTÜs geenitehnoloogiaõpingutega alustanud Allan-Hermann on saanud oma doktorikraadi UC Berkeley-st ehk California tehnikaülikoolist Berkeley-s, ning kes veedab oma päevad California tehnikainstituudi järeldoktorantuuris motivatsiooni ajubioloogiat uurides. Kuna neurotehnoloogia on valdkond, mis hakkab “plahvatama” paari aasta pärast, pidasin oluliseks Allaniga esimesel võimalusel maha istuda. Selles episoodis räägime  Aju-masin liidesest ehk miks on oluline osata juhtida aju tegevust?  Kus oli neuroteadus 15 aastat tagasi?  Kui andmemahukas on tänapäevane neuroteadus?  Miks soovitab ta inimestel kaaluda õppida rakubioloogiat ning infotehnoloogiat?  Milline on kõige keerulisem eetiline küsimus, millega neuroteadus täna tegeleb?  Kuidas saab neuroteadus aidata meil mitte langeda depressiooni?  Mis tasemel on Eesti neuroteadus täna?  Kas riigi suurem tellimus neuroteadusse aitab luua rohkem tuleviku Skype-e?  Ja loomulikult räägime Eestist ning Eesti 100. juubelist. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest töötab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koostöö ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, kus publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased. Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi üks vedureid, nii kodumaal uusi ideid pakkudes ja rakendades, kui ülemaailmselt Eestit tutvustades. Selles podcast’is räägime Toomas Hendrik Ilvesega tema isiklikust loost veidi teise nurga alt, mis on lugu uudishimust, pühendumusest ning võimalustest, mis pani ta Eestit puudutava uudisvoo keskmesse ning tegi temast inimese, kes aitas Eesti maailmakaardile. Tema ellu mahub rohkelt lugusid ning erinevaid eluetappe. Selles episoodis räägime  Kuidas muutis koolilapsena matemaatika ning arvutiõpetuse eriprogrammis osalemine tema arusaamist maailmast? Miks oli 1960–70ndate Eesti luule tema jaoks huvitavam kui Lääne luule? Kui palju ümbritses teda 1980ndate alguses inimesi, kes uskusid, et Eesti võib kunagi vabaks saada? Millised olid muljed Eestist tema esimesel visiidil 1984. aastal? Miks oli tema töö Raadio Vaba Euroopas üks põnevamaid aegu tema elus? Kuidas jõudsid tema abiga uudised nõukogude Eestist maailmameedia esilehtedele? Mida ta õppis president Merilt? Kuidas ta kirjeldab Eesti Vabariigi 1990ndaid – esimest kümnendit taas vaba riigina? Kui kaugel on Eesti sellest, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki? Mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg parema elukorralduse, parema hariduse ning muu järgi ei sumbuks meid ümbritsevate murepilvede sisse? Mis saavad olema 21.sajandi võtmetähtsusega otsused, mida riigid peavad tegema, et infoühiskonnad saaksid turvaliselt edasi areneda? Miks on IT õigus ning tehisintellekt tulevikuvaldkonnad, millele Eesti noored võiksid tähelepanu pöörata? Milline on president Ilvese soov Eesti 100 sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie podcasti 24. saate külaliseks on Eesti ühe edukaima tarkvaraettevõtte Pipedrive kaasasutaja ning tegevjuht Timo Rein. Väikesest kuue inimesega alustanud iduettevõttest on seitsme aastaga saanud üks maailmas kiireimini kasvav müügitarkvara pakkuja, kus täna töötab üle 250 inimese. Ülikoolis psühholoogiat õppinud Timo müügikogemus algas raamatute müümisega, millele järgnes müügikoolitaja töö. Sellest saadud õppetundide tagajärjel tekkis mõte luua tarkvara, mis aitaks müügiinimestel oma tööd paremini teha. Räägime Pipedrive’i sünniloost ning kus on ettevõte oma arengus täna. Selles episoodis räägime  Kuidas saab sel juhul üheks parimaks müügitarkvara loojaks just Eesti ettevõte?  Miks on müümine osalt lihtsalt numbrite mäng ning osalt autentsete inimsuhete loomine?  Mis hetkest saab kellestki hea müügiinimene?  Kuidas müüa müügitarkava?  Mis osas on müügitöö tulevikus automatiseeritud ning mis osas taandub kõik siiski inimsuhetele? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie podcasti kahekümne kolmanda saate külaliseks on sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 2011. aastal ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo. Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias. Selles episoodis räägime  Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed?  Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke?  Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada?  Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest?  Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab võimõjutab koostoimimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie podcast’i kahekümne teise saate külaliseks on kaks korda Grammyle nomineeritud Eesti fagotivirtuoos Martin Kuuskmann. Talle on kirjutatud 13 kontserti, kuulub maailma absoluutsesse fagotimängijate tippu, ning on tegev Denveri ülikooli Lamont School of Music fagotieriala professorina, kelle käe all õpivad järgneva põlve parimad. Martinil on väga hea huumorisoon ning eluterve lähenemine muidu üsna pingelisele graafikule. Martini lugu algab 1990ndal aastal, kui ta läks Eestist Californiasse San Jose State ülikooli õppima, sealt edasi Yale’i ülikooli, ning lõpuks lõpetas New Yorgis asuva Manhattani muusikakooli (Manhattan School of Music). Täna on ta nõutud esineja üle terve maailma, ning arvab, et Estonia kontsertsaal on siiski üks maailma parim. Selles episoodis räägime  Kuidas peale kolme aastat klarnetimängijana sai temast hoopis fagotimängija?  Kuidas ta ise professorina oma uusi õpilasi valib?  Miks peaks pillimängijad võtma end kui lauljaid?  Naljaga pooleks, kuidas ta kontserditeks valmistub?  Mis instrumendiga ta ise mängib ning milline on instumentide areng ajas? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie podcast’i kahekümne esimene külaline on ettevõtja Karoli Hindriks, kes juhib rahvusvahelist kasvavat ettevõtet nimega Jobbatical, mis aitab tööotsijail panna end sõna otseses mõistes maailmaturule välja ning tööandjatel leida vajalikke inimesi piirideüleselt. Karoli lugu algab 1999ndal aastal paljudele tuntud pehmete helkurite leiutamisega ning õpilasfirma asutamisega, saades nii ka 16.aastasel Eesti noorimaks leiutajaks kes registreerinud kasuliku mudeli. Sellele järgnes nii MTV kui ka Fox Internationali telekanalite lansseerimine Baltimaades, mis andis vajaliku kogemuse oma esimeseks ülemaailmaseks projektiks – Jobbatical. Nende tegevuste vahele mahub veel palju muudki. Meie vestlus on piirideülene, kuid selle kõige keskel arutleme kuidas Eesti sellest võita saaks. Selles episoodis räägime  Kuidas aastal 2000 sai temast 16-aastasena Eesti noorim kasuliku mudeli omanik?  Miks on teadmiste geograafiline liigutamine kasulikum kui varade liigutamine?  Talentide meelitamisest, rahvusidentiteedist, ning 21. sajandi sõprusest.  Kuidas suurem talentide kontsentratsioon Eestis suurendab meie julgeolekut? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

This is the 20th episode – as you know, every tenth episode we make is a special where I talk to someone who is of Estonian descent yet doesn’t speak the seemingly unintelligible language, or is a big friend of Estonia who is contributing to the success of Estonia. If you haven’t listened to our previous special episode with Jenik Radon, I encourage you to do so. We’re recording this on March 24 2017, and my guest today is an Estonian-American polymath, a world renowned venture capitalist, and the Estonia’s first e-resident outside Europe – Steve Jurvetson. In his day job, he invests in bold human endeavors in quantum computing, deep learning, electric cars, rockets, synthetic biology, genomics, robotics, and other areas. In this episode we will talk about  His technology-infused, Estonian-subtext upbringing in Arizona.  How chip design and computing is undergoing a fundamental shift using biomimicry?  Why learning 9 programming languages is not as hard as 9 human languages, and what advice does he give to young people starting out in technology?  How does he think about the future of humanity in the light of accelerating rich-poor gap, automation, and why will robots be the slaves, not humans?  And his thoughts on why Estonia is competitive on the world stage. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie üheksateistkümnes saatekülaline on Katrin Kalmurand, keda ei ole võimalik panna ühtegi teise kategooriasse kui “globaalne eestlane”. Ta on hea näide inimesest, kes ütles 1990ndate Eestis kõikidele võimalustele “Jah!”, ning kuhu see teekond teda viis. Katrin on töötanud nii president Meri kantseleis, Maailmapangas ja erapankades, õppinud kolmes kõrgkoolis, ning mujalgi. Viimased 15 aastat elab Katrin Peruus, olles töötanud seal nii tekstiili-, toiduaine-, kui alkoholitööstuses, ja ka ettevõtluskonsultandina. Selles saates räägime  Kuidas Katrin sattus kooliõpilasena Rootsi ja Nepaali ning kuidas see tema elu muutis?  Pöörastest 1990ndatest, õpingutest Concordia ülikoolis, tööst rahandusministeeriumis ning Lennart Meri kantseleis?  Kuidas Katrin puhkuse ajal Ameerika Ühendriikides praktikale sattus ning jäigi sinna tööle ning õppima?  Kuidas ta järgnes abikaasale Peruusse ning alustas täiesti uut elu uue keele ja kultuuriga?  Kõikidest tema huvitavatest projektidest seal ning kui erinevad on Eesti ja Peruu. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu kaheksateistkümnes saatekülaline on diasporaa-uurija ning migratsiooniekspert Ave Lauren, kes uurib rahvusvahelist mobiilsust, talentide liikuvuse ning innovatsiooni seoseid, immigrantide identiteeti, globaalseid linnasid, tehnopole, ja kõike mis sellega seondub. Oma doktorikraadi tegi Ave uurides Hiina tehnoloogiaeksperdite diasporaad ning migratsiooni Räniorgu Californias. Ta on samuti jõudnud uurida ka Eesti kogukonda Torontos, kuid üheks edukamaks peab ta hoopis Iiri diasporaad. Praegu töötab Ave Tallinnas rändeeksperdina Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud rändevõrgustikus, mille eesmärk on koondada objektiivselt võrreldavat ning neutraalset infot nii poliitikategijate kui ka ülduse jaoks. Selles episoodis räägime  Millised on kokkuhoidvamate, või ka proaktiivsemate kogukondade ühised nimetajad?  Kuidas ühendada Eesti diasporaa mitte vaid kodu-Eestiga, vaid üleilmseks võrgustikuks?  Kuidas ehitada 21. sajandi Eestit? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu seitsmeteistkümnes saatekülaline on kosmose-ettevõtja Erika Ilves, kelle ettevõte OffWorld ehitab kaevandusroboteid, mis praegu toimetavad Maa peal, kuid kelle eesmärk on need tulevikus saata esialgu Kuule, seejärel asteroididele. Erika teekond juristina jõudis kesta vaid üürike aasta aega, kuni ta avastas, et seda ta siiski teha ei soovi. Nii saigi temast kõigepealt ärikonsultant, kes reisis ja elas maailma eri paigus, töötades põnevate projektide kallal. Kosmose-ettevõtluse ning futurismini jõudis Erika läbi inimkonna eksistentsiaalseid riske uuriva raamatu loomise. Selles episoodis räägime Mida kaevandavad kaevandus-robotid Maal ning miks peaks minema Kuule ning asteroididele? Kuidas on tema mõtlemine kosmosesse aja jooksul muutunud? Kui suur on kosmosetööstus ning kuhu see liigub? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi “SuperNoova”. Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate “Eesti Tippmodell” ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest. Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriatööstuses märkimisväärset karjääri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist. Me räägime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides. Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud eestlasega, kes töötas kuus aastat suurkontserni L’Oreal Armani parfüümidivisjonis, keskenduses uute toodete väljatöötamise ning turuletoomisega. Selles episoodis räägime Eestlaslikust perspektiivist moetööstusele. Millised on parfüümi turuletoomise erinevused rõivatööstusest? Tarbimisest ning kiirmoest. Loomulikult Eestist. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

14. podcastis on minu vestluskaaslaseks Pärnu juurtega fotograaf ja toidublogija Marju Randmer-Nellis, kes pärast kolme aastat Californias ning New Yorgis kolib neil päevil tagasi kodumaale. Mis innustas teda tagasi Eestisse tulema ja mida õpetasid aastad Ameerika Ühendriikides nii lääne- kui idarannikul. Marju puhas visuaalne stiil ja soe ning inimlik eneseväljendus on paelunud paljusid lugejaid juba ajast, mil ta alustas oma blogiga “Tassike elu topeltkoorega”. Nüüd on ta välja tulemas täiesti uue projektiga, millest ka saates rohkem kuulete. Samuti arutame selle üle, kas enesega rahu tegemiseks peab ambitsioonidest loobuma või siiski mitte? Selles episoodis räägime Kuidas ta leidis tee fotograafia ja toidublogimise juurde? Kuidas keskkonnavahetus teda “lahti raputas”? Mis meeldis talle Califronias? Mida huvitavat õppis ta Brooklynis ortodoksete juutide kogukonnalt? Mis tunnetega ta naaseb Eestisse ning mida ootab kõige enam? Kuidas tekkis mõte luua uus ajakiri Hingele Pai? Kas ja miks me vajame asjade paastu? Kuidas saame aidata noori olla rohkem “näljased” ja loovad? Mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane meie kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016. aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Selles episoodis räägime Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas. Konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades. Tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015. aastal. Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest. Tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel. Keda peab Marina tugevaks inimeseks? Kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast. Mis vahe on heal ja halval diplomaadil? Kuidas tuleb ta toime stressiga? Mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane selles saates on New Yorgi ülikooli (NYU) ajaloodoktorant Aro Velmet, kes on palju oma aega pühendanud Prantsuse koloniaalajaloo meditsiiniuuringute analüüsimisele. Sain Aroga kokku, et arutada temaga sotsiaalsete muudatuste juhtimist olukorras, kus käärid kogu arvamuste spektri äärmuste vahel on nii suured, et ühise lahenduse leidmise asemel kaotavad huvigrupid inimliku empaatia ning tekib konflikt. Selles episoodis räägime Kuidas tekib tõde? Enne kui võrrelda end teiste riikidega, peaksime pidama maha sisemised debatid ning leidma vastused miks me tahame neid väärtuseid saavutada. Kuidas otsida konsensust keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamisel? Naiste rollist Eesti ühiskonnas ning kuidas meestekeskse ühiskonna harjumuslikkus nende võimalusi tagasi hoiab. Kuigi faktipõhist argumentatsiooni eirav maailm pole ajaloos midagi uut, on ta selline keskkond uuesti tekkinud – miks? Lõpetuseks ka New Yorgi inimestest, eestlaste konkurentsivõimest ning eksperimenteerimise vajalikkusest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane selles saates on ettevõtja Rain Rannu, keda tuntakse peamiselt Fortumo kaasasutajana ning viimasel ajal ka filmi Ameerika Suvi produtsendina. Oma karjääri USAs raamatumüüjana alustanud Rain oli 2000. aastal tegevust alustanud Eesti ettevõtte Mobi kaasasutaja, millest kasvas välja rahvusvaheline mobiilimaksete platvorm Fortumo. Tänaseks opereerib Fortumo 95. riigis ning kelle teenuseid kasutatakse enam kui 350. mobiilioperaatori võrgus. Lisaks on Rain tegev ka ingelinvestorina, ning tema hobideks on fotograafia, filmindus, hiphop muusika ning jooksmine. Selles episoodis räägime Kuidas ta sattus 2001. a 11. septembril Manhattanile? Miks meeldib Rainile luua maailmasid ning kuidas ta teeb tehinguid suurklientidega? Räägime telekomiäri tulevikust, augmenteeritud reaalsusest ning tehisintellektist. Millised on tema investeerimispõhimõtted ning millised on juhtide tüüpvead? Millised on väljaspool Eestit tegutsevate edukate inimeste iseloomuomadused? Mis on ühist startuppidel ning hiphopi muusikutel? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Teie ees on kümnes episood saatest “Globaalsed eestlased”, kus meie eesmärk on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua end teineteisele lähemale. Iga ümmarguse järjekorranumbriga saates saab meie podcasti külaliseks olema mõni väga eriline inimene, kes pakub Eesti jaoks teistsugust perspektiivi kui emakeelt kõnelevad globaalsed eestlased. Nendeks võivad olla märkimisväärsed Eesti juurtega inimesed, kes lihtsalt ei räägi eesti keelt, või mistahes rahvusest inimesed kes on Eesti lähedased sõbrad ning kes on Eesti arengule suurel määral kaasa aidanud. Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Selles episoodis räägime Miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje? Kuidas ta aitas Eestil luua erastamisseadust? Kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga head suhted sõlmida? Miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks? Saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks. Ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane meie üheksandas saates on Maria Juur, artistinimega Maria Minerva, keda tuntakse elektroonilise muusika maailmas oma huvitava kõlapildi ning pidevalt muutuvate kontseptsioonide tõttu. Ta on omandanud kunstiajaloo magistrikraadi Londoni ülikooli Goldsmithsi kolledžis, mille käigus ta keskendus pigem muusikaajaloo ja -teooria uurimisele. Viimase 5 aasta jooksul on ta välja andnud 5 albumit. Peale lühikest eluperioodi Lissabonis ja paari aastat New Yorgis resideerub ta nüüd Los Angeleses, ning on lisaks muusikale tegev ka keskkonnakaitses. Tegemist on väga huvitava, loova ja vaba hingega, kes hoolib nii Eestist kui ka keskkonnast, milles me kõik me elame. Selles episoodis räägime Milline on Maria Minerva muusikaline stiil? Miks meeldib talle artistina vähem tähelepanu? Milline näeb välja ideaalne päev kui ta parasjagu muusikat loob? Miks hoolib ta puhtast keskkonnast ja toidust meie laual? Kui erinev on elu Ameerikas ja Eestis – töökultuur, esitlemise oskus, loodus, ühiskond, haridus jm elu aspektid. Miks arvab ta, et Eesti ei ole mingi perifeeria, ja miks ta tunneb uhkust Eesti üle? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida. Selles episoodis räägime Kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu? Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi tööorjuseks. Kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend? Kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mille järgi on kõik tema maalid äratuntavad? Mis teeb teda õnnelikuks ning millised on olnud erinevad loomeetapid tema elus? President Lennart Meri portree saamisloost. Millised mõjutused on isiklikul elul olnud tema loomingule? Millal muutub bioloogiline elu vaheetapiks ning tehisintellekt võtab üle? Mida ta soovib Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu kuues saatekülaline on polüglott Irma Kaljulaid, kes täna töötab Euroopa Komisjoni pressiatašeena Pariisis, kuid kes on pidanud mitmeid huvitavaid ameteid ning kes alustas oma karjääri tõlgina. Siin saates ei esinda Irma aga oma tööandjat, vaid väljendab oma isiklikke arvamusi ning jagab oma isiklikke kogemusi. Me kuuleme tema lugu, mis on lugu Euroopa rahvastest, ning see episood on hea õppetund meile kõigile kuulamise ja üksteise mõistmise olulisusest. Lisaks eesti keelele räägib ta inglise, prantsuse, leedu, hispaania, kreeka, vene ja veidi ka soome ning portugali keelt. Irma on töö tõttu elanud nii Luksembrugis, Soomes, Indias kui Prantsusmaal, ning töö tõttu reisinud ka Aafrikas, Kreekas ning mujalgi. Irma on tõeline pärl. Ta esindab uut põlvkonda, kelle jaoks on maailm lahti mitte ainult piiride kontekstis, vaid ka keelte ja kultuuride kontekstis. Samas on ta piisavalt vana, et mäletada veel Nõukogude Liidu viimaseid aastaid, ning selles kõige juures jääb ta äärmiselt tagasihoidlikuks ja ma arvan, et tema näol on Eestil olemas sild Euroopa rahvaste vahel, kes aitab meil üksteist paremini mõista. Selles episoodis räägime Tema tööst Pariisis ning kuidas ta sinna jõudis. Kuidas ta mõtleb keelte õppimisest, tõlikimisest ja erinevatest rahvastest aru saamisest? Kuidas tekkis tal tugev side teiste Euroopa rahvastega hoopis Indias elades; ja ta kirjeldab eriti hästi seda milline oli tema India kogemus vs. see mida me stereotüüpidest teame. Luksemburgi eestlastest ja Globaalsest Eestist ning mida see üldse tähendab? Saate lõpupoole vastab Irma ka igipõlisele küsimusele – kes ikkagi on tõeline eestlane? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie viies saatekülaline on Indrek Laul, kelle elu keskmeks on alati olnud klaver. Ta valdab seda pilli täielikult nii mängijana, tootjana kui ka ettevõtjana. Ta on üks vähestest eestlastest (kui mitte ainuke) kes on lõpetanud Julliardi konservatooriumi, ja kool ise on Indreku kandnud Juilliardi saja nimekaima lõpetaja sekka läbi aegade. Estonia klaverivabriku omanikuna on Indreku eesmärk olla hea omanik, ja ta räägib sellest lähemalt, mida see tema jaoks tähendab. Tema elulugu on justkui otse filmist võetud, ja isegi kui see valdkond sind niivõrd ei paelu, siis pane tähele kuidas Indreku lugude vestmise oskust, millest on meil palju õppida. Selle saate salvestamise päeval oli meil erakordne võimalus kuulata ka värskelt Arvo Pärdile valmistatud Estonia klaverit, mida Indrek lahkelt mängis, ning ma lihtsalt seisin seal kogu selle situatsiooni lummuses. Selles episoodis räägime Kuidas ta Juilliardis sisseastumiseksameid käis tegemas samas kui õppemaksuks raha ei olnud? Mis tunne oli õppida maailma tippkonservatooriumis ning pöörata kriitika õppetundideks? Kuidas ta paralleelselt Juilliardi õppetööga jõudis järeldusele, et temast võiks saada ka ettevõtja? Kuidas ta mõtleb klaveritootmisest ning jagab ka meeldejäävaid müügilugusid Steve Forbesile, Jay Lenole, Larry Ellisonile ja Morgani perekonnale. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8. juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016. a ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21. a eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22. a ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20. a itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima, kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14. juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Selles episoodis räägime Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992. aastal, kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? Kui palju sai osta 1992. aasta suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme. Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama? Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele? Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu kalendri ja reiside planeerimisel, märkmete tegemisel jms. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee. Selles episoodis räägime Milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus? Miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis? Oma tööst Nokias ja Virgin Mobile’is. Miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel? Milline on tema jaoks eriline paik Eestis? Milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Teine saatekülaline on tehnoloogiaettevõtte GrabCADi edukalt üles ehitanud ning praegu riskiinvestoria tegutsev Hardi Meybaum. Lisaks sellele algatas Hardi aasta tagasi heategevusliku initsiatiivi Eesti 2.0, mille eesmärk on aidata eesti noortel valida endale tehnoloogiapõhist tulevikku, õppida loovust ja meeskonnatööd ettevõtlikus keskkonnas. Disclaimer: Pean märkima, et ma olen Eesti 2.0 üks nõukogu liige ja tunnen Hardit juba pea 15 aastat, mistõttu sain temalt küsida detailsemaid küsimusi kui muidu tuttavalt. Selles episoodis räägime Kust sai alguse tema insenerihuvi? Mida ta soovitab noortel täna õppima minna? Kuidas tekkis tal GrabCADi idee ja kuidas jõudsid nad 3 miljoni kasutajani? Lisaks annab Hardi nõu alustavatele ettevõtjatele – mis on fundamentaalsed oskused, mis on edu või ebaedu põhjustajateks? Milline on tema unikaalne harjumus, mida teised ei tee? Milline näeb välja Eesti 100 aasta pärast? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Laiemale avalikkusele on Sten tuntud kui pikaaegne Skype Eesti juht, kes täna on ettevõtte Teleport kaasasutaja ning tegevjuht. Nende kolme aasta jooksul (2012–2015), mil Sten oli Silicon Valleys, oli mul au veeta temaga aega Eesti ja maailma asju arutades. Sten on tõeline globaalne eestlane – sündinud-kasvanud Eestis pöördelistel 80ndatel-90ndatel, õppinud ja töötanud üle maailma ja nüüd on ta tagasi Eestis, samas on tema tegevus vägagi rahvusvaheline. Ta on lisaks tegev ka tehnoloogiainvestorina ning talle läheb väga korda Eesti käekäik, olles näiteks ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis nõukogu liige. Stenil on oma vanuse kohta ääretult huvitav karjäär ja elu. Selles episoodis räägime Steni lapsepõlvest Tartus. Kuidas ta sattus esimest korda vahetusõpilasena Silicon Valleysse? Oma 20 kirevast aastast IT-maastikul üle maailma. Kuidas algas tema jaoks Tiigrihüpe? Mida on ta õppinud maailma eri paigus elades, töötades ja õppides? Kuidas mõjutab tehnoloogia areng Eesti, Euroopa ja maailma tulevikku? Miks valis ta Telepordi oma järgmiseks ideeks? Millised näevad välja tema päevad täna? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!