Suur pauk, must auk, tüvirakud ja kloonid: teadusmaailm on põnev, kirev ja mitmepalgeline.
Värskeid teadusjutte maalt, merelt ja ilmaruumist on Vikerraadiost igal argi- ja laupäevahommikul kuulda nüüd juba üle kümne aasta.
Uudiseid räägib Priit Ennet Vikerhommikus kell 8.25.
Teadusuudis. Elekter aitab nahal paraneda
25/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Elektroviljelus toob põllunduse pimedasse siseruumi
24/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Sauruse tiivad aitasid tal joosta
23/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Suur osa meteoriite on saabunud ühtedest ja samadest kohtadest
22/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Eurooplased trotsisid jääaega
21/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pausidega kõnd kulutab rohkem energiat kui pidev sammumine
19/10/2024 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kass seostab inimsõnu piltidega
18/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Seistes töötamine ei tarvitse südamele istumisest kasulikum olla
17/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Australopiteekidel olid nüüdisinimlikud töömehekäed
16/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kauge planeedi võimalikul kuul purskab vulkaane
14/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Lapsed vara voodi, siis on kõhubakterid mitmekesisemad
14/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kolmandik Euroopa taimi kannatab seemnelevitajate puuduse käes
12/10/2024 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kaks kammlooma võivad ühineda üheks isendiks
11/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Valgupuntra rehkendajad saavad keemianobeli
10/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Geeniinfo-kujuri avastajad saavad meditsiininobeli
8/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Saurusetapja asteroid ei tegutsenud üksi
7/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Geko tajub madalaid võnkeid
5/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Varasemad toidukorrad võivad aidata vältida kõrget kehakaalu
4/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Valge müra soodustab seene kasvu
3/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Lähimal üksiktähel on planeet
2/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Everest kerkib erosiooni toimel
1/10/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pika varrega õied kutsuvad nahkhiiri külla
30/9/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kuul võis kunagi olla kaksik
28/9/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Neuronid tunnevad nulli
27/9/2024 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Asteroidikatastroofi saab vältida tuumapommiga
Teadusuudis. Merd saastab hiigelhulk kalavõrke ja õngenööre
14/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kärbeste uneuuring võib aidata ka inimesi
13/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Putukad kahjustavad taimi tänapäeval palju rohkem kui kauges minevikus
12/10/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Tumedat ainet hõljub rohkesti ka Maa pinna lähedal
11/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Võimas laserkiir pakub piksekaitset
10/10/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Herilastel on abstraktset mõtlemist
8/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Naerugaas võib olla elu märk
7/10/2022 • 0 minutos
Teadusuudis. Merepõhjasetetes leidub miljoniaastast DNA-d
6/10/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kummituslik kaugmõju on tõsine teadus
5/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Visadus viis Eesti pagulase poja teaduse tippu
4/10/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Uus hiidmanner tekib Vaikse ookeani sulgudes
3/10/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Banaanidel on pääsemislootust
2/10/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kunagine kuu andis Saturnile rõngad ja viltuse telje
30/9/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Koer tunneb ärevuse lõhna
29/9/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased taastasid imetajate ühiseellase genoomi
28/9/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. NASA nügis asteroidi
Täna öösel, minut enne veerand kolme Eesti aja järgi sööstis meist umbes 11 miljoni kilomeetri kaugusel Ameerika Ühendriikide kosmosekulgur DART suurel kiirusel vastu asteroid Dimorphose kiviklibust pinda, lüües sellesse omajagu suure kraatri.
Teadusuudis. Isaslindudel on tugevam immuunsus kui emastel
22/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Asteroid Elektral on kolm kaaslast
21/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Öökulli saba pakub takistusvaba tõstejõudu
19/2/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kala tunneb end tõesti peeglist ära
18/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Asteroid Psyche ei ole nii raudne kui arvatud
17/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Neutriino imepisike mass on enneolematult täpselt teada
Neutriinod on imepisikesed elementaarosakesed, millel on ka imepisike mass. Nüüd on Saksa teadlased täpsemalt teada saanud, kui imepisike see neutriino mass õigupoolest on.
15/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased andsid alkovabale õllele tavaõlle maitse
12/2/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lähimal tähel Proxima Centauril on ka kolmas planeet
11/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kliima soojenedes võib ravimijääkide keskkonnakahju kahaneda
10/2/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Rootsi ja Norra huntide geenirikkus kahaneb
9/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Šimpansid ravivad haavu putukatega
8/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Must auk uitab üksikuna tähtede vahel
7/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kiiremad vastused teevad vestluse nauditavamaks
5/2/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Asteroid tiirleb koos Maaga ühel orbiidil
4/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Uus materjal neelab ja vabastab energiat välkkiirelt
3/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Metaanihelk annab Uraanile ja Neptuunile erisuguse sina
2/2/2022 • 0 minutos
Teadusuudis. Maailmas on tuhandeid senitundmata puuliike
1/2/2022 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kodustamine tegi kassi aju väiksemaks
28/1/2022 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Marsil oli jõgesid ja järvi veel üllatavalt hiljuti
Teadusuudis. Ajurakkude geenid on valgukodeerimisel silmapaistvalt paindlikud
2/12/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Tehiskaaslane liikus joodi jõul
1/12/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suur hulk meie planeedi vett võib pärineda päikesetuulest
30/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Linnapuud pakuvad tõhusat jahutust, põhjas rohkem kui lõunas
29/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Buba või kiki? Sõnade ja tähenduste seosed ületavad keelepiire
27/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Linnutee lähigalaktikad ei olegi meie kaaslased
26/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Ühismeedia ajab masendusse
25/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Merekalade geenid avaldasid teadlastele pika eluea saladusi
24/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Marsi kuu võiks panna planeedile magnetvälja looma
23/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Türgi, mongoli ja jaapani keele juured ulatuvad iidsete Hiina hirsipõldudeni
Rahvusvaheline teadlasrühm väidab leidnuvat mitmekülgset tõendust, et suur hulk Aasia keeli on saanud alguse 9000 aasta eest Kirde-Hiinas elanud põllupidajarahvast.
22/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Inimese evolutsioon on jätkunud ka viimastel aastatuhandetel
20/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Juba väikesedki lapsed hindavad head nalja
19/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Euroopas on linde vähemaks jäänud
18/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kuuvalgus tõi ilmsiks öise Pluuto palgejooni
17/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Aafrika kaitsealade laiendamisest on olnud vähe kasu
16/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Ka ükskõikse ilmega kass huvitub omaniku tegemistest
15/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mitmekesi koju jäänud koerad uluvad hullemini kui üksik koer
14/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Maa-lähedane asteroid võib olla Kuu tükk
12/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Südamele on hea, kui minna magama kella 10 ja 11 vahel
10/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Panda välimus teeb ta kiskjaile märkamatuks
9/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mida punasem rind, seda tähtsam lind
8/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Vett tekkis ilmaruumi ülimalt varakult
6/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kaugetel planeetidel on kummalisi kive
5/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Vaalad söövad rohkem kui arvatud
4/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Valgusreostus vaigistab kilke
3/11/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Puunuga võib olla terasestki teravam
1/11/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Saturn võib Titanist ilma jääda ja külili kukkuda
30/10/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Suurem osa inimesi on üsna ausad
29/10/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Sauruste hävingu järel rikastus madude toidulaud
28/10/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Vaalad ja pringlid on kajalokatsioonis osavad
27/10/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Astronoomid leidsid esimese võimaliku planeedi väljaspoolt Linnuteed
26/10/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Ühistegevus võib olla vähendanud inimese ajumahtu
25/10/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pingviinid tunnevad üksteist hääle järgi
Nii nagu Eesti ala on pärast jääaega aeglaselt kerkinud, sest jää raskus on ta pealt ära läinud, nii kerkivad praegu aeglaselt mõnedki maailma piirkonnad natuke teiselgi põhjusel – seetõttu, et üleilmse kliimasoojenemise toimel on polaarjääd vähemaks sulanud.
28/8/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Astronoomid leidsid pool miljonit uut asteroidi
Kaks astronoomi on vanades andmetes sobrades avastanud tervelt pool miljonit senitundmata asteroidi.
28/8/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Punase mere suured karbid kasvavad üha suuremaks
Kliima soojenemine ja merede saastumine on tekitanud muret korallide kahjustamise pärast, kuid korallrahudel kasvavad merekarbid tunduvad tänapäeval hoopis endisest paremini kasvavat.
27/8/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Avastatud on Päikesesüsteemi kiireimini tiirlev asteroid
Hiljuti avastatud kilomeerise läbimõõduga taevakeha teeb tiiru ümber Päikese vaid 113 päevaga. Tegu on seega kõige lühema teadaoleva tiirlemisperioodiga asteroidiga.
26/8/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Maapõues leidub hämmastaval hulgal vett
Maakoores on peidus hiigelsuures koguses vett. Rahvusvaheline teadlasrühm väidab arvutusliku mudeli põhjal, et maasügavustes on vett palju rohkemgi kui meie planeedi polaaraladel jääd. Maapõu varjab neid soolase vee varusid juba iidsetest aegadest peale.
Töö tegi ahvist inimese, ütles Friedrich Engels, ja ses mõttes ehk liikuski selle 19. sajandi kommunismiteoreetiku mõte õiges suunas, et tööriistade kasutus on üks põhilisi oskusi, mis inimesest inimese teeb.
23/8/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Merkuuril on vähe suuri kive
Päikesele lähim planeet Merkuur on kivise pinnaga taevakeha, kuid täpsemalt vaadates on selgunud üllatav tõsiasi — suuremat sorti kivirahne leidub Merkuuril hämmastavalt vähe.
20/8/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Saturni lainetavad rõngad näitavad, et planeedi tuum on püdel
Hiiglasliku gaasplaneedi Saturni sügavas sisemuses loksuv aine levitab võbelusi üle kogu planeedi, need omakorda panevad gravitatsioonivälja vahendusel kergelt lainetama isegi Saturni kuulsad rõngad.
19/8/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Loomad lähevad linnas suuremaks
Linnad kasvavad üle maailma. Nüüd selgub, et suuremaks kasvavad ka linnades elavad loomad.
18/8/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mammut müttas maha pika maa
Mammutid olid suured ja karvased loomad, aga kuidas nad elasid ja kus uitasid, ei ole olnud väga hästi teada.
17/8/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kuu magnetväli on alati nõrk olnud
Maakera looduslikul kaaslasel Kuul on väga nõrk magnetväli. Nüüd selgub kuukivide värskest analüüsist, et magnetväli on Kuul nõrgavõitu olnud läbi aegade.
Teadusuudis. Koduväljak toetab jalgpallureid ka tühja tribüüniga
Koduväljaku toetus on spordis tuntud nähtus. Ja tõepoolest, tundub ka täiesti loogiline, et kui poolehoidev kodupublik kaasa rõkkab ja ergutab, läheb ka mäng paremini.
10/4/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Maale langeb aastas üle 5000 tonni kosmosetolmu
9/4/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Müüonikatse osutab senitundmata loodusjõudude võimalikkusele
Osakestefüüsikud on elevil, sest Ameerika Ühendriikides tehtud katse põhjal on selgunud, et väikeste osakeste maailm on vist natuke rikkalikum, kui niinimetatud standardmudel näitab.
8/4/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Tähed on arvatust kangemad tekkima
7/4/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Miljardi aasta pärast kaob atmosfäärist hapnik
6/4/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Taimelt saadud geen kaitseb putukat mürgi eest
Tubakakarilane on väike, kahemillimeetrine valgetiivuline putukas, aga suur kahjur, kes närib tubaka-, tomati- ja bataadilehti ning võib halvemal juhul kogu saagi kihva keerata.
5/4/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased lõid uue ja kerge fluoriisotoobi
Teadusuudis. Väike molekul aitab süvamerebakteritel vee rõhku taluda
29/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kosmoseprügi saab koristada magnetiga
29/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Soojenevas Arktikas sähvib äikest üha sagedamini
25/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Vikerhommik. Erle Loonurm ja Priit Kuusk
25/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Mõned jaaguarid elavad kuude kaupa puu otsas
24/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kaugeid külalisi käib Päikesesüsteemis mitu korda aastas
24/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Marsil on suur tuum
22/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased mõõtsid kullaterakeste vahelist gravitatsioonitõmmet
20/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Jupiteri polaartormidel on kolme orkaani kiirus
19/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Austraalia linnud on unustanud oma laulu
18/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Marsi vesi imbus kivisse
17/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Filmi sisse minek teeb tegelased ajule sõpradest tähtsamaks
16/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased taltsutasid booriaatomite kilematerjali
15/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kilomeetrite kõrgused päikesepaneelid võiksid Kuul energiat toota
13/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Selgunud on Linnutee parimad elupaigad
12/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Hambakatubakter toodab endale tõhusat liimi
11/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Heleda Veega ümber võib tiirelda ülikuum planeet
Tähistaeva ühe heledama tähe Veega ümber võib tiirelda hiigelsuur tulikuum planeet.
10/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Õietolm võib koroonanakkust mahitada
Teadlased on avastanud, et koroonaviirus SARS-CoV-2 võib inimeste vahel hõlpsamini levida, kui õhus on rohkesti õietolmu.
9/3/2021 • 0 minutos, 1 segundo
Teadusuudis. Mälugeen aitab rabapistrikku pikal rändel
Rändlindudel on rändamine veres, õigupoolest geenides. Hiina, Vene ja Briti teadlased väidavad end olevat leidnud varasemast tugevamat tõendust, et lindudel leidub niiöelda rännugeene.
8/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Tulemäed valgustavad kauge planeedi ööd
Planeediteadlased annavad teada, et kauge planeedi LHS 3844 b ööpoolkeral võib pursata palju vulkaane.
6/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Vaala tähevool pärineb meie kunagisest naabergalaktikast
Nii nagu ookenis voogab hoovusi, nii kulgeb Linnutee galaktikas tähevoole.
5/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Seepia läbib edukalt "vahukommikatse"
Limustel on inimestega veel rohkem ühist kui seni arvatud, ja seda täiesti heas mõttes.
Kuidas neandertallased omavahel suhtlesid, kas puhusid viisakalt juttu nagu nii mõnedki nüüdisinimesed või pigem urahtasid ja mõurasid nagu mingid paadunud primitiivid? Helisalvestised sellest kaugest ajast mõistagi puuduvad, samuti ei ole säilinud kaasaegsete kirjalikke mälestusi.
3/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suurte ulukite häving soodustas inimese aju arengut
Inimese aju on nii erakordselt suur ja võimekas sellepärast, et meie kauged esivanemad kahandasid erakordselt tõhusalt suurte imetajate nagu elevantide ja mammutite arvukust.
2/3/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Mammutid oleksid hävinud ka inimese sekkumata, kuid aastatuhandeid hiljem
Kunagi tammusid maamunal mammutid, nüüd juba ammu enam mitte. Kas said neile saatuslikuks ürgküttide odad või jääajajärgsed soojemad kliimaolud — või mõlemad, selle üle on peetud tuliseid vaidlusi ja murtud piike.
1/3/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kõrgel taevas möllas kosmiline orkaan
Orkaane ehk taifuune või troopilisi tsükloneid tuleb aeg-ajalt ikka ette. Kuid kui järele mõelda, siis kõik need orkaanid, millest kunagi kuulda oleme võinud, on toimunud ikka atmosfääri alumises osas, vastu maa- või veepinda. Just seetõttu võib kõva tormituulega kaasneda ka ulatuslikke purustusi.
27/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Aafrika leopardi geenid on üllatavalt mitmekesised
Elurikkuse üleüldise ohustatuse taustal on Taani teadlased teinud toreda avastuse: aafrika leopardide geneetiline mitmekesisus on osutunud palju suuremaks kui oleks võinud arvata.
26/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Ülisuured mustad augud võisid tekkida tumedast ainest
Suurte galaktikate keskmes on suured mustad augud. Levinud ettekujutuse järgi on need moodustunud galaktika tekkel keskmealadele kokku koondunud ja ühe tihenenud ainest, olgu siis otse algsest gaasist, paljudest juba sest gaasist tekkida jõudnud tähtedest või paljudest väiksematest mustadest aukudest.
25/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Merede ja mandritega planeete võib ilmaruumis olla rohkesti
Et planeedil oleks elu, peaks seal olema vett. Küsimus on selles, millistel neist paljudest kivise pinnaga planeetidel, mis Linnutee tähtede ümber tiirlevad, leidub ka märkimisväärseid veekogusid.
23/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Taimsed sissetungijad on vältinud kommunistide valitsetud Kuubat
Võõrliikide levik võib ökoloogilises mõttes olla suur nuhtlus. Nüüd selgub, et seda nuhtlust võib mõnel puhul leevendada üks teist laadi, ühiskondlik nuhtlus — kommunistlik režiim.
Omal ajal peeti majapidamises kassi ikka selleks, et ta hiiri püüaks. Tänapäeval teeb paljudele kassipidajatele muret, et lemmikloom püüab linde.
20/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lihasvalgu puudumine aitab eurooplastel külma taluda
Ilm on nüüd läinud päris külmaks, kuid õnneks on paljudel meie seast tõenäoliselt olemas geneetiline kohastumus külmaga toime tulekuks.
19/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kosmosesond nägi Jupiteril meteoorisähvatust
NASA kosmosesond Juno, mis tiirutab juba viiendat aastat ümber Jupiteri, registreeris mullu aprillis hiidplaneedi atmosfääris valgussähvatuse.
18/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suured kiviplaneedid võivad seest olla hoopis teistsugused kui Maa
Praeguseks avastatud suure hulga eksoplaneetide seas paistab mõnigi olevat meie Maakera moodi kõva pinnaga kera, aga mõnevõrra suurem kui Maa.
17/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Metsaraie võib kliimat ka jahutada
Ameerika teadlaste uuringust ilmneb, et ütlusel "kus metsa raiutakse, seal kliima kannatab" ei pruugigi alati tõepõhja all olla.
16/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kauges minevikus oli maa lame
Miljard aastat tagasi ei olnud maakeral kõrgeid mägesid. Nii võib järeldada Hiina, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringust.
15/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Veini omadused sõltuvadki viinamarja kasvukohast
Suurte veininautijate huulilt poetub mõnikord salapärane prantsuskeelne sõna terroir.
13/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Täheparve keskmes on rohkesti musti auke
Kui suurte tähekogumite, galaktikate keskmes arvatakse tihtilugu asuvat hiigelsuur must auk, siis väiksemate, kuid ikkagi päris suurte tähekogumite, kerasparvede keskmes võiks ju olla ka päris suur, aga ikkagi natuke väiksem must auk. Kõlab vähemalt loogiliselt.
12/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Antidepressant ohustab kalu
Kui inimesed on masenduses, siis kalad hukkuvad. Sellise põhjusliku seose võime tuletada Austraalia teadlaste hiljuti valminud uuringu põhjal.
10/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Nanoosakesed liiguvad vabalt mööda toiduahelat ja keha
Toidus, mida sööme, ja riietes, mida kanname, leidub tänapäeval tihtilugu rohkesti nanoosakesi, uudset pisipisipurulist materjali, mida seal vanasti ei olnud.
10/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pöial sai tõhusaks haarajaks kahe miljoni aasta eest
Pöidlaid on teatavasti tarvis selleks, et mobiiltelefonis paremini tšättida saaks. Kuid tegelikult on inimese pöialdel juba pikk ja põnev ajalugu. Korraliku pöidlaga varustatud käes on palju tahedam hoida pihukirvest, haamrit ja mõnda muudki vajalikku.
9/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Taimed võisid õitsele puhkeda seni arvatust palju varem
Taimede õitseng võis alata sada miljonit aastat arvatust varem. Rühm Šveitsi, Rootsi, Briti ja Hiina teadlasi väidab, et esimesed õistaimed ilmusid maakerale juba umbes 250 miljonit aastat tagasi.
Öeldakse, et koer minevat peremehe nägu. Juhul, kui selle nägu mineku all mõeldakse peremehe iseloomujoonte ülevõtmist, siis on ütlusel mitte ainult kogemuslikus, vaid nüüd ka lausa teaduslikus mõttes tõetera sees.
6/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Saturni kuul Rheal leidub raketikütust
Kui NASA kosmosesond Cassini aastal 2017 Saturni suuruselt teisest kuust Rheast mööda lendas, registreerisid ta pardaseadmed mingi keemilise ühendi märke, mida otsekohe identifitseerida ei õnnestunudki.
5/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Meteoorkehatabamus aitab Merkuuri atmosfääri mõista
Seitse aastat tagasi tabas planeet Merkuuri umbes meetrise läbimõõduga meteoorkeha.
4/2/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Puu saab läbipaistvaks paremini kui enne
Ameerika teadlased on leidnud uue võtte, kuidas teha puu läbipaistvaks. Nad kirjeldavad oma meetodit ajakirjas Science Advances ja väidavad, et see on parem kui senine, ka mitte just ammune meetod.
3/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kujutlus libauudiste laiast levikust on liialdatud
Kes on vähegi uudiste ja arvamuste voogu jälginud, see on tähele pannud, et viimastel aastatel on suureks mureks peetud libauudiste levikut. Mõnikord jääb mulje, et libauudiste pärast on maailm hukka minemas.
2/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Bakter muutub kaitseks ravimi eest ümaramaks
Antibiootikumidest võib olla suurt abi bakterite vastu, kuid mitte alati, sest bakterid saavutavad mõnikord nende suhtes vastupanuvõime ehk resistentsuse.
1/2/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Hundinuia õietolm teeb vee elavhõbedast puhtaks
Mürgist elavhõbedat on maailma vetes kohati juba nii palju, et mõnikord soovitatakse hoiduda ülemäärasest kala söömisest.
30/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Täiskuu tulek viib inimestelt une
Mõned õhtud enne täiskuud lähevad inimesed hilisemal ajal magama kui tavaliselt ja magavad neil öil lühemat aega.
29/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kõneleja žestid mõjutavad, mida kuulaja kuuleb
Mõned inimesed armastavad juttu ajades kätega vehkida ehk viisakamalt öeldes žestikuleerida. Eestlaste seas on neid vähem, itaallaste seas rohkem, kuid üleüldiselt on see komme üsna üldinimlik.
28/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Sumistid aitavad kärbsel hoobi eest vilkalt pageda
Kui tabame kaks kärbest ühe hoobiga, on läinud ülimalt hästi. Tavaliselt ei taba me mitmegi hoobiga mitte ühtegi kärbest. Kärbestel on oskus õrnimagi kahtlusvarju korral sekundi murdosa jooksul lendu söösta.
27/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Isiklikud kannatused aitavad poliitilist lõhet ületada
Riigijuhtide vahetus ei meil ega Ameerikas ei ole kaotanud ühiskonnast teravaid erimeelsusi ja vastandumisi. Ometi oleks tore ju ikka sõbralikult läbi saada.
26/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kosmoseteleskoop leidis haruldase tähekuuiku
NASA kosmoseteleskoop TESS on avastanud haruldase tähesüsteemi, mis koosneb tervelt kuuest tähest.
25/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Valetaja reedab end vestluskaaslast jäljendava kehakeelega
Kuidas aru saada, et teine inimene valetab? Põhimõtteliselt väga lihtsalt: ta jäljendab teie liigutusi.
23/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Titani suurim järv on vähemalt sada meetrit sügav
Saturni suurimal kaaslasel Titanil laiuvad vedela metaani järved. Nüüd on teadlased täpsemini aimu saanud, kui sügav võiks olla nende seast suurim, nimega Krakeni meri.
22/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Soome füüsiku ettepanek: rajame Cerese juurde kosmoseasula
Mõnedki kõrgelennulised visionäärid on eetnud, et inimkond peaks püüdma juba selle sajandi jooksul hakata levima maakeralt välja mujale kosmosse – parem ju ikka mune mitmes korvis hoida.
21/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Puu-uuring tõi päevavalgele tuhat aastat päikeseaktiivsust
Teadlased on suutnud välja nuputada, milline on olnud Päikese aktiivsus viimase tuhande aasta jooksul. Selleks uurisid nad vanu puid ja mõõtsid nende aastarõngastes sisalduvat radioaktiivset süsinikku.
Astronoomid on avastanud erakordselt vana planeedi, millel on kivine pind ja mis asub meile suhteliselt lähedal.
19/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Ka trennihullul võib veelgi rohkem liikumisest kasu olla
Rohke liikumine aitab südame ja veresoonkonna haigusi ära hoida, ja mida rohkem liikuda, seda parem.
18/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Sõidujagamine suurendab autode arvu
Sõidujagamisteenusest on loodetud keskkonna- ja kliimasõbralikkust seeläbi, et ehk leidub inimesi, kes isikliku auto pidamisest selle mugava ja kättesaadava liiklemisvõimaluse kasuks loobuksid.
16/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Elektriangerjad peavad mõnikord jahti ka parves
Loomade käitumine on miski, millest kõike ei tea ka kõige kirglikumad loodusfilmide vaatajad, ja isegi teadlased avastavad ses vallas mõnikord midagi uut.
15/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Arvatav kauge supernoova osutus millekski palju haruldasemaks
Rahvusvaheline teadlasrühm on tuvastanud, et kauges galaktikas nähtud korrapäraselt korduvad sähvatused pärinevad galaktika keskmes paikneva suure musta augu lähistelt.
14/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kliima on tolmeldajatele pakilisem mure kui elupaikade allakäik
Mesilastel ja ka paljudel nende lähematel ja kaugematel sugulastel on praegu rasked ajad, nii nagu putukatel üldse: nende arvukus kipub jõudsalt kahanema.
13/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Marsi telg võbeleb
Marsi pöörlemistelg võbeleb aeglaselt, sest punane planeet ei ole päris sümmeetriline kera.
12/1/2021 • 0 minutos
Teadusuudis. Uni oli enne aju
Öösiti on inimestel kombeks magada. Kuid nüüd osutab teadusuuring, et midagi magamise sarnast võtavad aeg-ajalt ette ka nii algelised loomad, kellel ei ole isegi aju.
11/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Käre külm teeb Pluuto atmosfääri häguseks
Pluuto atmosfäär on hägune, kuid põhjuseks ei ole mitte niivõrd valgus nagu seni on arvatud, kui hoopis külmus.
9/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Ajupilt näitab, kuidas hiired üksteisele kaasa elavad
Nii nagu vaimselt terved inimesed elavad üksteise rõõmudele ja muredele tihtilugu kaasa, teevad seda ka hiired. Nüüd on teadlased lähemalt välja selgitanud, mis toimub hiire ajus, kui ta elab kaasa liigikaaslasele, kes kogeb hirmu, valu või leevendust.
8/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lasersuts aitab uurida haruldast ja õrna heeliumimolekuli
Heelium, keemiline element järjenumbriga kaks, mille aatomist veel väiksem ja kergem on ainult vesiniku oma, on tuntud suure eraklikkuse poolest: ei moodusta ta naljalt ühendeid teiste elementidega ega ühine ta omagi aatomid omavahel molekulideks kokku muidu, kui ainult ülikanges külmas.
7/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Inimtegevus peletab suuremaid loomi, kuid peibutab väiksemaid
Inimese edukäik meie planeedil on mõjutanud päris palju ka teiste loomade elu. Ameerika teadlased on nüüd täpsemalt järele uurinud, kuidas on inimtegevus aastatuhandete jooksul muutnud teiste imetajaliikide asualasid.
6/1/2021 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kalapüük kahjustab merepõhja pikaks ajaks ja põhjalikult
Kalapüük on majanduslikult tähtis tegevus, mis rikastab meie toidulauda, kuid võib loodusele olla koormav.
5/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Aegruumi võbelused võivad paljastada tumeda energia olemuse
Universum paisub üha kiiremini, ja keegi ei tea, miks. Ameerika ja Saksa teadlased pakuvad välja, et teadmine võiks tulla gravitatsioonilaineid uurides.
4/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Jaapanlased katsetavad puust satelliite
Mõnikord öeldakse naljaga pooleks, et Tartu on väike puust linn. Kuid kas olete kuulnud, et jaapanlased kavatsevad hakata orbiidile saatma puust satelliite? Ja mitte sugugi naljaga pooleks, vaid tegelikult ka.
2/1/2021 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mahelihakasvatus rüüstab kliimat nagu muugi lihakasvatus
Maheliha kasvatamine ei olegi nii keskkonnasõbralik tegevus kui nimetuse põhjal ju ehk arvata võiks. Saksa teadlased väidavad, et maheliha tootes eraldub maakera atmosfääri üsna sama palju kasvuhoonegaase kui tavalist liha tootes.
31/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Tehismõistus luges Kuu kraatrid üle
Kui palju on Kuu pinnal kraatreid? Võiks arvata, et vastust leida on väga lihtne: tarvitseb need lihtsalt üle lugeda. Kuid tegelikult ei ole see nii lihtne midagi, vähemalt inimese jaoks.
30/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Suuremad kimalased jätavad korjekohti suurema hoolega meelde
Suured kimalased võtavad endale aega, et õppida pähe, kus asuvad kõige toitvamad õied. Väiksemad kimalased aga ei paista sellest nii väga hoolivat.
29/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suurema ajuga loomad asustavad maad hõredamalt
Mõnda liiki loomi võib mõnel pool elada rohkem kui mõnda teist liiki loomi. Nüüd on teadlased leidnud veel ühe põhjuse, miks see nii võib olla: loomaliigi asustustihedus võib sõltuda sellest, kui suur on looma aju.
28/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Koroonavastane immuunsus püsib mälurakkude toel päris pikalt
23/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suure galaktika keskmes ei paista musta auku olevat
22/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lendsisalike päritolu sai selgemaks
21/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Ka taimede seas on lõokesi ja öökulle
19/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Oraval on kasulik naabrit pikemat aega tunda
18/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Saksamaa taimerikkus kahaneb jõudsalt
17/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Eluslooduse pikk iga on suur juhus
15/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Eksoplaneet võib sarnaneda veel avastamata planeediga Päikesesüsteemis
14/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lindude eriline taju võib pärineda dinosaurustelt
12/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Maakera taimestik läheneb kasvu piirile
11/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Darwin oli saareputukate lennuvõimetust seletades õigel teel
10/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Himaalaja looduslik aerosoolitehas kujundab maakera kliimat
9/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Evolutsioon saab selgeks lugusid kuulates ja trilobiite kõrvutades
8/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Linnurikkuse rüpes on inimene õnnelikum
7/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Noorel maakeral oli veenuslik atmosfäär
5/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Stress kipub kestma kauem kui häda pärast tarvis
4/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Lennuvõimetuid linde oli enne inimese ajastut rohkem
3/12/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Komeetidel leidub kuut tähtsaimat eluelementi
2/12/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Neandertallased talusid suitsu päris hästi
Teadusuudis. Kaheksajala aju hoiab haarmeid arvatust kindlamini ohjes
3/11/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Üksik Marsi-suurune planeet uitab mööda Linnuteed
2/11/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Linnuteel on sadu miljoneid elukõlblikke planeete
31/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kaheksajalg tunneb toidu maitset kombitsatega
30/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mikroplast teeb kalad eluohtlikult hulljulgeks
29/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Liivarannad elavad ka merepinna tõusu üle, kui neil on taandumisruumi
28/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kuul on vett nii valguses kui ka varjus
27/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pompeile sadanud tuhk kahjustab iidseid seinamaalinguid üha edasi
26/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Magnetiline Kuu kaitses maiseid olendeid Päikese eest
Kuu ei kõlgu taevas mitte niisama, vaid tast on juba ammustel aegadel olnud palju kasu. Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli kaitses Maa atmosfääri Päikese hävitustöö eest.
24/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Väikesed saurused oskasid õhus liuelda, kuid mitte eriti hästi
23/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Antarktika meredes voogab rohkesti ülijahtunud vett
22/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kosmosesond Osiris-Rex käis asteroid Bennult proovi võtmas
21/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Veenuse atmosfääris paistab leiduvat aminohapet glütsiini
19/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Betelgeuse supernoovat ei ole oodata niipea
19/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Jõukamate piirkondade elanikud on abivalmimad
17/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Kalimantani puud kasvavad kerge tuule käes kõrgeks
16/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suur unistus on täitunud: materjal on ülijuht toatemperatuuril
15/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Saturni suure tormi on kuusnurkseks surunud väiksemad tormid
14/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. President Trumpile antud ravisegu tõhusus sai tõendust ka loomkatsetel
13/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Selgus heli kiiruse ülempiir
Teadlased on teinud kindlaks kõige suurema kiiruse, millega heli võib liikuda. See kiirus on 36 kilomeetrit sekundis ehk umbes kaks korda suurem kui heli kiirus teemandis, maailma kõige kõvemas materjalis.
12/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Sotsiaalmeedias tasub kirjutada tõtt
Kui postitada oma mõtetest, tunnetest ja tegudest sotsiaalmeedias, siis on kaks võimalust: näidata asju autentselt, nagu nad tegelikult on või ilustada neid.
10/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Päikese valgus tõendab üldrelatiivsusteooriat senisest veelgi täpsemini
Mitme maa astronoomidest koosnev teadlasrühm on mõõtnud enneolematult täpselt Päikese valguse gravitatsioonilist punanihet ja andnud sellega taas uut tõendust Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriale.
9/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Keemia-Nobeli saavad täpse geenitöötlusmeetodi loojad
Kõigi olendite sees on pikk rida, mõnel pikem, mõnel veel pikem, geneetilist infot, mis määrab paljuski ära, mis olend see niisugune on ning millised on ta omadused ja tunnused.
8/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Nobeli füüsikaauhinna saavad mustade aukude avastajad
Suures maailmaruumis tuleb mõnikord ette, et mingi hulk ainet tõmbub väga tihedalt kokku, lausa täpiks. Täpi ümber tekib piirkond, kus gravitatsioon on nii tugev, et selle haardest ei pääse miski, mis liiga lähedale sattub, isegi mitte valgus.
6/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Nobeli meditsiiniauhinna saavad C-hepatiidi viiruse avastajad
Viirusi on maailmas rohkem kui inimesi, ja häda on neist palju. Kolm tarka inimest aga on nüüd saanud ühe nurjatu viiruseliigi avastamise eest Nobeli auhinna.
6/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Vereproov näitab, kas platseebo toimib
5/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus
Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.
3/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Neandertallaste geenid teevad koroonapõdemise raskemaks
2/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Hiidplaneet on tuline kui täht
1/10/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Korall vajab kuumenevas merevees kõvasti rauda
1/10/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Marsi pinna all on mitu soolaveejärve
29/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kuu peal on arvatust rohkem kiirgust
28/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Astronoomid leidsid võimaliku planeedi teisest galaktikast
26/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Nokkvaal suudab tundide kaupa vee all püsida
25/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Inimlähedus võtab loomalt kiiresti kiskjahirmu
24/9/2020 • 0
Teadusuudis. Soojem kliima teeb tundrataimestiku lopsakamaks
23/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Mahasurutud mõtted on ajus ikkagi näha
22/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Enceladuse jäine pind on arvatust aktiivsem
21/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Väsinud närvirakud muudavad ajataju
19/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Fliis ja nailon saastavad vett ja maad miljonite tonnide viisi
18/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased kuulutasid Päikese uue aktiivsustsükli alanuks
17/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Viirus levib lauldes, eriti klusiilide tõukel
16/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Mürgine gaas Veenuse pilvedes võib olla elu märk
15/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Lennunduse kliimamõju on paarikümne aastaga kahekordistunud
14/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Hubble'i pildid teevad tumeda aine veelgi salapärasemaks
12/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Oumumamua võis moodustuda kosmilistest tolmutortidest
11/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Koolibrite keha jahtub Andide külmades öödes vaid mõne kraadini
10/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Aegade ulatuslikem kosmosetsivilisatsioonide otsing oli edutu
9/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kajakas tajub inimese pilku
8/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Nohu kaitseb gripi eest
7/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Mehed ja naised magavad isemoodi
5/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suured mustad augud ühinesid võimsas põrkes
4/9/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Uut tüüpi plasti saab korduvalt ümber töödelda
3/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Maa sisetuum on vaid miljardiaastane
2/9/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Alguse tähtsustamine ei olegi üldinimlik eelistus
Teadusuudis. Koroonaviiruse tõttu vähenes maa all inimtegevusest põhjustatud vibratsioon lausa poole võrra
28/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kivide keskmine kujund on kuup
27/7/2020 • 0 minutos, 1 segundo
Teadusuudis. Varajane menstruatsioon võib tähendada raskekujulisemat menopausi
25/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Puuetega inimestele mõeldud kaldteid kasutati juba Vana-Kreekas
24/7/2020 • 0 minutos, 1 segundo
Teadusuudis. Tulevikus võib ravimeid kokku segada nanoosakeste tasandil
23/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Suuremad linnud võivad õhuvoolude abil lennata tundide kaupa
22/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Osade süvameres elavate kalade eriskummaline nahk teeb nad peaaegu nähtamatuks
21/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Universumi paisumise kiirus on vastuoluliste uuringutulemustega
20/7/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased tuvastasid järelkuma põhjal seni kaugeima gammakiirguse puhangu
18/7/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Isaga koos mängivad lapsed valitsevad end paremini
17/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Valgevaalade suhtlusvõrgustikud on sama keerukad kui inimestel
16/7/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Koera vanuse arvestamine inimese eluaastatesse on keerulisem kui arvata võime
15/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Värske uuring seab Kuu moodustumise senise teooria kahtluse alla
14/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Kliimamuutuste tõttu võib Zika viirus hakata levima ka põhjapoolsetel aladel
13/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Eesti ja kogu Euroopa metsaraie on järsult hoogustunud
11/7/2020 • 0 minutos, 0 segundos
Teadusuudis. Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit
Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit
Süsinik, see mitmekülgselt tähelepanuväärsete omadustega keemiline element, mis on juba andnud meile grafiidi, grafeeni, teemandi, söe ja tegelikult ju lausa elu enesegi, pakub nüüd taas enneolematut põnevust.
Jaapani teadlased on välja arvutanud, millised omadused võiksid olla seni veel reaalselt avastamata süsinikuvormil, mida nad nimetavad pentateemandiks.
Yasumaru Fujii Tsukuba Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et pentateemant oleks kerge nagu grafiit, aga peaaegu sama kõva kui tavaline teemant. Elektrilistelt omadustelt oleks ta pooljuht nagu räni.
Tavalise teemandi kristallis on iga süsinikuaatom seotud nelja naaberaatomiga, nii et kaheksast aatmomist moodustub kuup, neist kuupidest aga kolmemõõtmeline võre, mis annabki teemandile ta kuulsa tugevuse ja kõvaduse.
Grafiidis see-eest on iga süsinikuaatom seotud kolme naaberaatomiga ja tulemuseks on kuusnurkadest moodustuv kihiline struktuur.
Pentateemandis on aga mõned aatomid seotud nelja, mõned kolme naaberaatomiga, nii et neist moodustuvad korrapärased viisnurgad ehk pentagoonid, millest omakorda seisab koos umbes samasugune kuupvõre nagu teemandilgi.
Kuid kui teemandil leiame iga kuubi sisemusest samuti süsinikuaatomeid, siis pentateemandil on kuubid tühjad — aatomid asetsevad ainult kuupide servadel ja nurkades.
Selle suhtelise tühjuse tõttu ongi pentateemant suhteliselt kerge, umbes nagu grafiit. Välja näeks ta nagu tavaline teemant, ainult et mitte läbipaistev, vaid hall nagu grafiit.
Foto: AFP/Scanpix
10/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest
Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest
Geenianalüüs näitab, et vanad polüneeslased ja Ameerika põlisrahvad on omal ajal omavahel tõepoolest kokku puutunud, nagu arheoloogiliste ja lingvistiliste vihjete põhjal on aeg-ajalt juba ammu kahtlustatud.
Alexander Ioannidis Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikoolist, Andrés Moreno-Estrada Mehhiko Riiklikust Genoomika ja Elurikkuse Laboratooriumist ja nende kolleegid kogusid geeniproove enam kui 800 Lõuna-Ameerika ja Prantsuse Polüneesia põlisasukalt.
Nad leidsid mõlemalt rahvalt ühiseid DNA-lõike, millest võis välja lugeda, et neil on suhteliselt hiljuti olnud ühiseid esivanemaid.
Analüüs näitas, et polüneeslastel ja lõunaameeriklastel on olnud ühekordne kontakt umbes 800 aasta eest ehk Eesti mõistes muistse vabadusvõitluse aegu.
See oli aeg, mil polüneeslased olid just oma praeguste saarte hõlvamisega peaaegu lõpule jõudnud, olles asustamas ka Uus-Meremaad. Tuleb siis välja, et samal ajal kohtusid nad ka Lõuna-Ameerika põlisasukatega ja said nendega lapsi.
Ioannidis ja Moreno-Estrada kirjutavad koos kaasautoritega ajakirjas Nature, et kõige tõenäolisemalt said polüneeslased kokku praeguse Colombia rannikuala asukatega.
Polüneeslaste ja põliste lõunaameeriklaste võimaliku ajaloolise kontakti üle on vaieldud palju.
Üheks tugevaks argumendiks on olnud, et Okeaania on ainus maailma piirkond, kus enne eurooplaste saabumist on kasvatatud bataati, taime, mis kodustati algselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Seejuures kõlab ka bataati tähistav sõna polüneesia keeltes ja mõnedes põlisameerika keeltes mõnevõrra sarnaselt.
Selle pilguga on uuritud ka bataadi geene, kuid päris kindlat tõendust just inimese vahendatud levikust ei ole saadud. Ioannidis ja Moreno-Estrada väidavad, et nende tulemus on küsimuse lahendanud.
Foto: Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)
9/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Teadlased soovitavad luua kõigi olendite nimekirja
8/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Taimede liigiteke käib parasvöötmes hoogsalt
7/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Muuseumikogust leiti uut liiki kalasisalik
6/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Astronoomid avastasid kuus võimalikku eksokuud
4/7/2020 • 1 minuto, 0 segundos
Teadusuudis. Esimesed saurused munesid pehme koorega mune
