„Teabevara tunnis“ võtame ette solvumise. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg. Analüüsime, kui aktuaalsed on laimuga seotud vaidlused, kuivõrd on kohtupraktika viimastel aastatel muutunud ja kas n-ö elukutselised solvujad teenivad selle pealt endiselt tulu. Advokaadid arutavad, milliseid muudatusi on Riigikohus toonud laimuga seotud juhtumite käsitlemisse ja millised on tänapäeval peamised õigusküsimused, sealhulgas eraisikute ja äriühingute õigused sotsiaalmeedias esitatud kriitika ja valeandmete puhul. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Kui mullu oli ettevõtjate huvi õiglase ülemineku fondi vastu leige, siis nüüd jäi osa taotlejaid lausa joone alla. Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ütles saates “Rohepöörde praktikud”, et need projektid ei tohi jääda sahtlisse ja selles on suur roll ka riigil. “Täna on see koht, kus tasuks riigil võtta investeeringutele suunatud laenu ja anda nendele projektidele toetust, sest sotsiaalmajanduslik mõju ja investeeringute tagasitulek riigi jaoks on ülikiire,” rääkis ta. Fondi suurus on 340 miljonit eurot. Tänaseks on täidetud suurinvesteeringute ning väikese ja keskmiste suurustega ettevõtete taotlused, avatud on veel teadusmahukate tegevuste toetus. Töö pole aga sugugi tehtud. Fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnutsi vaatavad välismaised partnerid kadestusväärsusega Ida-Viru tööstusparke ja ärikeskkonda laiemalt. “Meil on toetavat infrastruktuuri päris palju Ida-Virumaal. Ettevõtjate toetamine on üks aspekt, aga teine on kogu ärikeskkond,” lausus ta. Nii Sergejev kui Kuusmik rõhutavad, et oluline on see, et kohalike elanike jaoks oleks uute töökohtadega harjumine mugav ja toetatud ning elukeskkond meeldiv. Fondi pikaajaline mõju avaldub alles aastate pärast, seda ka jälgitakse. “Ma arvan, et üks asi on selge. See on see, et Ida-Viru tulevik on tänu fondile palju mitmekesisem, kui me oleme harjunud nägema. Ja see on äge,” tõdes Sergejev. Saates tuleb juttu veel sellest, kuidas kasvas Ida-Viru ettevõtjate huvi fondi vastu, miks on olulised kogukondlikud projektid ja kas sealne tööstus on ikkagi konkurentsivõimeline. Kuusmik avab ka Jõhvi äripargi filmitööstuse plaane, mis sai fondilt 10,9 miljonit eurot. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ja õiglase ülemineku fondi koordinaator Ivan Sergejev. Foto: Karmen Laur

Seekordne saade "Mets ja majandus" viib teid endaga eelmisel nädalal Tartus toimunud konverentsile Puidutööstuse äriplaan. Jutuks oli seal ka metsandus ning kuulata saab kahte ettekannet. Esiteks annab kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ülevaate metsandusreformi hetkeseisust, seejärel aga arutab Eesti suurima erametsaomaniku Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe selle üle, millised on metsatööstuse "äriplaanid." Piirimäe näeb metsatööstusele nii positiivset kui negatiivset perspektiivi. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe, fotograaf Johanna Adojaan.

Nordea Eesti tegevjuht Tiina Käsi, kellel on enam kui 25 aastat juhtimiskogemust, jagab saates oma juhtimispõhimõtteid ja õppetunde, mis on teda juhina enim arendanud. Saates meenutab ta ka, kuidas üks sündmus mõjutas tema arusaama juhtimisest ja kriiside lahendamisest. Nimelt töötas ta Estonia laevahuku ajal Estline'is hotellijuhatajana ja pärast seda traagilist päeva küsib ta endalt pingelistes olukordades "Kas see on elu ja surma küsimus?", et hoida perspektiivi ja vältida ülereageerimist. Sisuturunduslikus saates "Minu karjäär" räägib Tiina Käsi oma esimesest töökohast, meeldejäävamatest juhtidest ja sellest, kuidas õnnestus tal personalijuhi ametist tegevjuhi rolli liikuda. Kuula, millised on olnud tema suurimad õppetunnid, kuidas on ta toime tulnud rahvusvaheliste meeskondade juhtimise väljakutsetega ning kas teel tippjuhiks on olnud ka kahetsusi. Saadet juhib Keit Alev. Fotol Tiina Käsi. Foto: Nordea Eesti.

"Äri atlase" saates võtame vaatluse alla Norra. Kuidas võita norrakate usaldus ja milline on sealne ärikultuur, arutame koos Export2Norway asutaja Anneli Anderseniga. Ta toob välja, et annab Eesti naisettvõtjale nõu ärikohtumistele minnes ehteid vähemaks võtta ja soovitab Eestis Norra külalisi võõrustades seda mitte liiga uhke autoga teha. Eesti suursaadik Piia Mathisen räägib, kuidas muutub Norra majandus ja milliseid ärivõimalusi Eesti ettevõtjatel Norras võiks olla. Oslo Innovation Weeki peakorraldaja Siw Andreseniga tuleb juttu innovatsioonist Norra majanduses. Sisuturunduslikku saadet juhib Hando Sinisalu ning saatesari on pühendatud veebruaris Tartus toimuvale rahvusvahelise äri konveretsile Bluebird. Foto: Oslo peatänav

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse ja mille jaoks seda kasutatakse ning millised on tulevikuootused. Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal. Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristu olemasolu, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga ning nemad on planeerimas koostöös hetkel siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi need tähtajad, millal see toru valmib, on üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks algselt, aga see ei ole tõenäoline. Pigem räägime aastast 2040. See on päris kauges tulevikus, aga seda on vaja ning vaja on lisaks põhitrassile, mis Eestit läbib, ka siseriiklikud harud, mis viivad vesiniku sinna, kus seda tarbitakse. Eestis me näeme, et see on peamiselt Ida-Virumaal." sõnas Kuusk. Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus. Fotol vasakult: Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk. Autor: Andres Laanem

Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates. Tänapäeva organisatsioonid seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas ühendada erinevaid generatsioone, kellel on erinev elukogemus ja ootused tööelule. Tele2 personalijuht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre tõid saates esile, et generatsioonidevaheline juhtimine nõuab oskust mõista nii ühisosasid kui ka erisusi. „Väärtused, nagu usaldus, hoolivus ja julgus ühendavad kõiki töötajaid, olenemata vanusest,“ märkis Viiroja, rõhutades Tele2 väärtuspõhist värbamist ja organisatsioonikultuuri, mis aitab erinevatel põlvkondadel koos töötada. Möldre lisas, et nooremad põlvkonnad on avatumad töö ja eraelu tasakaalu hoidmisel ning julgemad vaimse tervise teemade esiletõstmisel. Samas saavad nad vanematelt kolleegidelt õppida rahu ja kannatlikkust, mis tuleb aastatega ja kogemustega. „Generatsioonid rikastavad üksteist – noored õpetavad hingetõmbepause ja vanemad pakuvad sügavat elutarkust,“ sõnas Viiroja. Saates kuuleb ka, mida teeb Tele2, et erinevatest generatsioonidest inimeste motivatsiooni hoida ning lisaks tuleb juttu, kuidas Tele2 keskendub töötajate tugevuste arendamisele, kasutades selleks Cliftoni tugevuste hindamise meetodit, mis aitab paremini mõista tiimiliikmete unikaalseid oskusi ja luua koostööks soodne keskkond. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Helena Viiroja ja Kerli Möldre. Foto: Sigrid Hiis.

Räägime riigi digitaliseerimisest ja e-riigist, mille kohta mõni ütleb, et tiiger on tukkuma jäänud. Kuidas Eesti riik juhib oma IT-d (kui üldse juhib)? Mida võiks siin teha teisiti? Millist visiooni vajame tulevikuks, et teha uus kvalitatiivne hüpe? Neil teemadel arutlevad IT-ettevõtte Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli ning PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti peadirektor Margus Noormaa. Saatejuht on ITuudised.ee juht juht Indrek Kald. Fotod: Liis Treimann, Raul Mee

Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi teostaja valimist jätta viimasele minutile. PwC auditeerimisteenuste partner Janno Hermanson ütles, et nüüdsest eristatakse finantsvandeaudiitoreid ja kestlikkusvandeaudiitoreid. Ettevõtetel tuleb jälgida, et audiitoril oleks olemas vastav kvalifikatsioon. Kuigi kestlikkusaruandluse seadust ei ole Eestis veel vastu võetud, usub Janno Hermanson, et see kinnitatakse riigikogus veel tänavu. Sellisel juhul peab suurusjärgus kümme ettevõtet Eestis esitama ESG aruande juba 2024. aasta kohta. Järgmisest aastast hõlmab aruande esitamise kohutus palju suuremat ringi – orienteeruvalt 300 ettevõtet. Aruandekohuslased seisavad küsimuse ees, milliseid mõõdikuid on nende äriprotsesside kirjeldamisel hea kasutada. Kuula saatest, kuidas leida vastava litsentsiga audiitor ja mis peaks olema enne audiitori kaasamist ettevõtte poolt läbi mõeldud. Hermanson räägib ka, miks raamatupidamise aastaaruande audiitor ja kestlikkusaruande audiitor võivad olla ühel ettevõttel erinevad ning kui palju saavad IT ja ärianalüütika lahendused ESG raporteerimises ettevõtteid aidata. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Janno Hermanson. Foto autor: Raul Mee.

Ilmselt on meist mitmed jooksnud lusikaga taga ajava vanaema eest ära ja näinud teismelist, kes sööb külmkapi tühjaks. Väikelapsel aitab uue toiduga kohaneda mitte sund vaid selle käega katsumine. Sellest, millal lapse toitumisprobleemide lahendamiseks piisab mängimisest ja millal on tegemist sekkumist vajava murega, räägib Terviseuudiste saates Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse vastutav õde Raissa Žmarjova. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol Raissa Žmarjova. Foto autor: Violetta Riidas

Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda. Turvalisuse näitajad Eestis hakkasid langema juba eelmise aasta algusest. Kuigi Priit Sarapuu sõnul olid 90ndatel turvalisuse näitajad palju madalamad, ei saa praegust pisirikkumiste 18% tõusu läbi sõrmede vaadata. „Vaadates meie endi statistikat, mida üle Eesti 100 000 klienti meile läbi häirekeskuse teada annavad, siis vara vastu tehtud kuriteod on muutunud kulukamaks. Raskemad juhtumid toimuvad ehitusobjektidel, kus varastatakse seadmeid ja tööriistu,“ rääkis Sarapuu. Ta lisas, et sügise saabudes, kui on palju pimedat aega, sagenevad väliobjektidel õigusrikkumised. Eriti ohutatud on need kohad, kus pole mehitatud valvet. Kuula sisuturundussaatest, kuhu turvalisuse tõstmiseks investeerida - kas valvekaameratesse või hoopis mehitatud valvesse? Kui palju on ärisektoris aidanud rikkumisi vähendada tehniliste vahendite kasutuselevõtt: turvaväravad, läbipääsukaardid, kaamerad, tsoonid, kuhu osa personalist mingist kellast enam sisse ei pääse? Priit Sarapuu räägib ka, millised on turvasektori muutused globaalsel turul ja kuidas need Eesti ettevõtteid mõjutavad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Priit Sarapuu. Foto: Andras Kralla.

Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima- ja keskkonna sektoris ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse suunas. “Ma arvan, et 10 aasta pärast on sul on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub nagu standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik. Eestis on kliima ja fintech sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas, ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13 kohal, edestades suuremaid startup-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring. Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal võrreldes varasemaga 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langesid mahud 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu Arbonics. Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi loosunglikule “rohepööre” sõnale parema nimetuse leidmiseks. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova. Autor: Tarmo Virki

"Finantsuudised fookuses" saates käsitleme ettevõtete saneerimist ja pankrotti – kaks protsessi, mis määravad äri tuleviku. Kuidas teha õige valik ning millal on õige aeg tegutseda, et päästa oma ettevõte või astuda pankrotiteele? Saatejuht Paavo Siimann koos külalistega – vandeadvokaat ja pankrotihaldur Maire Arm ning pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Ly Müürsoo, kellel kahepeale on enam kui 60 aastat kogemust – lahkavad süvitsi neid otsuseid. Saates uurime, millised on peamised erinevused saneerimise ja pankrotiprotsessi vahel ning millal tuleks ühte või teist valida. Samuti heidame pilgu sellele, kui kaua need protsessid kestavad ja millised on mõlema menetluse etapid. Saates selgub, kui tõenäoline on ettevõtte saneerimisel ellujäämine ning kui pikk ja keeruline võib olla pankrotiprotsess, kus vara likvideerimine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine on keskmes. Lisaks selgitavad eksperdid, millised on saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite ülesanded ja tasud, kellele ja kui tihti nad aru annavad ning kuidas nad aitavad juhtida ettevõtte tulevikuotsuseid. Saade annab praktilise ülevaate ka sellest, millised riskid ja võimalused saneerimis- ja pankrotimenetlusega kaasnevad, pakkudes ettevõtjatele hädavajalikku infot vajadusel nende raskete otsuste langetamiseks. Fotol: Ly Müürsoo, Paavo Siimann ja Maire Arm. Autor: Andres Laanem

Eelmisel talvel küttis välisturist ühe Iglupargi sauna sedavõrd kuumaks, et leek oli korstnast väljas, rääkis saates "Turismitund" Iglupargi juhataja Taavi Nõmmistu. Taolised olukorrad tähendavad seda, et Eesti saunakultuur levib üle maailma ja toob meile külalisi, kes Maarjamaal esimest korda sauna külastavad. Saate teise külalise, Mustjõe kõrtsitalu perenanise Evika Eljase hinnangul, mängib Eesti saunade populaarsuses suurt rolli väga edukaks kujunenud film "Savusanna sõsarad". Mustjõe kõrtsitalus on kokku kaheksa erinevat sauna ja välismaalastele tehakse omaette koolitusi, et vastutustundlikult saunu külastada. Saates räägimegi põhjalikult suitsusauna fenomenist ja välismaalaste huvist Eesti saunakultuuri vastu. Intervjueerib Joonas-Hendrik Mägi.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla kinnitab, et raske aeg on tekitanud olukorra, mil otsitakse odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis kinnisvaras tähendab muu hulgas seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks. Lenno Uusküla pidas ettekande 3. oktoobri arhitektuuri ja arenduse konverentsil, milles analüüsis arenduse, ehituse ja planeerimise valupunkte langeva SKT olukorras. „Kui varem osteti investeerimiseks ja väljaarendamiseks rohkem, vabandust sõnakasutuse pärast, peldikuid, siis nüüd soovivad noored valmis kortereid.“ Lisaks otsitakse Uusküla sõnul praegu odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis tähendab seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks. „Köök viiakse elutuppa ja köögist tehakse eraldi magamistuba. Kui enne kurtsime, et Mustamäe ja Lasnamäe korterid pole piisavalt avarad ja võiksid olla suuremad, siis nüüd oleme liikumas teises suunas, kus proovitakse seda omakorda veel kokku suruda, et ära mahtuda.“ Vajadus odavamalt hakkama saada tuleneb Uusküla sõnul just sellest, et kinnisvara on nii palju kallinenud just suhtena palka. Muu hulgas tõi Uusküla oma ettekandes välja, et kui SKT on Eestis langenud kokku 5% ning elaniku kohta 10, siis ehitus on tipust langenud lausa veerandi võrra. “Kui vaadata kui kaugele ajas tagasi me oleme oma ehitusmahtudega langenud, siis on see päris kurb,” ütles Uusküla. Samas on tema sõnul praegu hea aeg ehitada. Miks täpsemalt, selgub ettekandest. Konverentsi moderaator oli kinnisvarauudiste juht Siim Sultson. Fotol Lenno Uusküla Tallinna börsi korraldatud ümarlaual esinemas 2024. aasta suvel. Foto autor Liis Treimann.

Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“  Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd. Sõõrumaa valgustas Rotermanni kvartali arendamise telgitaguseid tõdemusega: „Suure suhtlemise ja hea töö tulemusena.“ Ta tõi esile hea koostöö muinsuskaitsega ja kiitis sealset töötajat Artus Ümarat, kes väga koostöövalmis ja põhjalik. Ent siis ta lisas: „Mida ma soovitaks ja küsin muinsuskaitsjatelt, et andke võimalust rohkem see säilitatav osa korraks lahti lammutada ja uuesti tagasi laduda.“ „Muinsuskaitse on ajas kogu aeg muutuv," märkis Alatalu. "Me käime ühiskonnaga sama takti, tegelikult takt eespool kogu aeg. See, mida muinsuskaitse lubab või ei luba, see tegelikult tuleb meie partneritel sisulisest välja teenida.“ Saates tuleb juttu üldiselt arhitekti, arendaja ja muinsuskaitse vahelistest suhetest, millel igaühel on paraku oma ajalugu ja haridustaust. Lisaks väärtusliku ja miljööväärtusliku määratlemisele, restaureerimise kohati küsitavale nõudmisele arutlevad paneeli osalised koostööparendamise võtmes ka teatud muinsuskaitseliste nõuete, mis hõlmavad tehnilisi lahendusi renoveeritavates hoonetes, leevendamise teemal. Ent teemaks tõusetus ka ja seda üsna elaval moel Tallinna Linnahall. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (autor: Raul Mee) on Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, keskel US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso. Vasakult teine on moderaator Lauri Leet.

Looduskosmeetika tootja Joik OÜ rajas möödunud aastal kahe miljoniga uue tehasehoone ja on nüüdseks pisut üle aasta uues hoones tegutsenud. Kuidas uus tehas on toimima hakanud ja miks otsustas ettevõte tootmishoone rentimise asemel kinnisvara omanikuks saada? "Tööstusuudised eetris" saates on külas Joiki juht ja omanik Eva-Maria Õunapuu, kellega räägime nii investeeringutest, turuolukorrast ja konkurentsist, aga ka uue aasta väljavaadetest. Saadet juhib Harro Puusild. Eva-Maria Õunapuu võrdleb tehase ostmist kodu ostmisega. „Öeldakse, et oma kodu ostmiseks ja ehitamiseks on alati õige aeg, kui sul see vajadus on, siis sa ei jää ootama, et ehk on viie aasta pärast parem või lihtsam,“ märgib Õunapuu. „See oli võib-olla julge otsus, aga kui me selle otsuse tegime, siis oli pigem stabiilne aeg ja pärast seda tulid uued tormid,“ märgib ta. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Eva-Maria Õunapuu. Autor: Harro Puusild

Kuigi majanduslangus on Eestis kestnud kaks viimast aastat, ei näita SEB ettevõtete portfell nende kehva toimimist, rääkis SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas. “Praegu on portfelli kasv olnud 3-5% aastas, kusjuures me jälgime ka portfelli kvaliteeti, kui palju on makseraskusi ja laenude ajatamisi,“ ütles Jalakas. Ühest küljest näitab portfelli kvaliteet Eesti ettevõtete head maksedistsipliini ja finantstarkust, aga ka seda, et hullem olukord majanduses on selja taga, usub Jalakas. Ta toob veel saates välja, et Soome ja Rootsi majanduses on samuti näha taastumise märke, mis on oluline, sest need lähiturud mõjutavad kõige enam meie majandustulemusi. Intressimäärade langus peaks majandust samuti ergutama, vähemalt laenud lähevad ettevõtetele odavamaks. Kuula saatest, miks intressimäärade tõus lõi eestlasi valusamalt kui lätlasi ja leedukaid ning milliseid investeeringuid rohelaenudega finantseerida saab. Saates on külas SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Peep Jalakas. Foto autor: Raul Mee.

Koosolekud on ettevõtte igapäevaelu osa, kuid nende tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, kuidas neid juhitakse. Tihti seistakse silmitsi väljakutsega, kuidas koosolekuid efektiivselt pidada. "Juhtimisauditi" külaline on Futuristi esindaja ja sertifitseeritud strateegiapäevade ning töötubade juhendaja Tiina Hiller, kes jagab oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, kuidas koosolekuid tõhusamalt korraldada. Hilleri sõnul on oluline tagada, et koosolek oleks hästi ette valmistatud ning selle käigus jälgitaks kindlat plaani. "Tulemusliku koosoleku alus on selge eesmärk ja kõigi osalejate kaasamine," toob ta välja. "Koosolekute väärtusloome on oluline, see on ühine vastutus. Kui koosolekud on tõhusamad, siis me anname üksteisele aega tagasi," rõhutab Hiller. Räägime ka sellest, kuidas tehnoloogia saab aidata hoida koosolekud struktureeritud ja fookuses, ning kuidas mõõta koosolekute efektiivsust. Koosolekud ei pea olema ajakulukad ega ebaefektiivsed – väikeste, kuid oluliste muudatustega saab saavutada paremaid tulemusi. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Hiller. Pildi autor: Rain Jüristo

1.- 6. oktoobrini tähistati maailmas anafülaksia teadlikkuse nädalat. Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, mille tekkimisel on ülioluline kiire abi. Pikki päevi lasteaias, koolis ja huviringides viibivad lapsed sõltuvad siin suuresti täiskasvanute, õpetajate ja juhendajate teadlikkusest. Saates selgitab lastearst-allergoloog dr Urve Putnik, millised on anafülaksia sümptomid ja kuidas need tekivad, millisesse asendisse laps panna ja kuidas anda esmaabi. Samuti tuleb juttu anafülaksia põhjustajatest ja toiduainetest, mis suurema tõenäosusega võivad anafülaktilise reaktsiooni esile kutsuda. Lisaks saab häid nippe, kuidas last allergiatest „välja kasvatada“. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

IT-valdkonnas on mitmed kivinenud arusaamad ajale jalgu jäänud, mistõttu on kätte jõudnud muutuste aeg, rääkis saates rahvusvahelise online-arvutimängude arendaja Games Global Eesti tegevjuht Julia Saburova. „Näiteks on meeskonnatöö oskus muutunud üha olulisemaks, mida spetsialiste palgates väärtustame, sest arvutimänge ei looda üksinda vaid kogu teamiga,“ rääkis Saburova. Online-mängude arendajate hulgas on tööl aina enam naisi. Levinud ettekujutlus, et koodikirjutaja on „patsiga poiss“, ei ole enam nii – õnneks on sektorisse tulnud palju õrnema soo esindajaid juurde. Games Global Eesti tegevjuhi Julia Saburova sõnul on neil ettevõttes meeste-naiste osakaal juba 60/40. „Julgustan tüdrukuid valima kõrgkoolis IT-valdkonda, siin on peidus palju valikuid ja eneseteostuse võimalusi,“ kinnitas ta. Lisaks ütles Saburova, et kuigi tudengid soovivad IT-valdkonda tööle tulla juba õpingute ajal, on oluline seada hariduse omandamine prioriteediks ja mitte katkestada oma õpinguid. Kuula saates, miks on ettevõtte väärtusteks julgus, autentsus, vastutustunne ja ühtsus/ühtekuuluvus. Eestis pole just palju ettevõtteid, kes otseselt julgustavad olema töötajad sellised nagu nad on – autentsed. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Games Global.

„Teabevara tund“ keskendub seekord muudatuste juhtimisele. Mis on kõige olulisem, mida peaks mõistma enne muudatuse elluviimist? Kes on kõige suuremad vastuseisjad muudatustele? Kas teame, miks muudatusi teeme ja kuidas nende mõju realistlikult hinnata? Nendel teemadel räägivad stuudios muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos ning advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Saadet juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Tiina Sakkos leiab, et muudatuste juhtimisega on tegu nii siis, kui hakkad uusi eesmärke seadma, suurt infosüsteemi juurutama, kui ka juhtimiskultuuri muudatusi tegema. „Sa pead teadlikult tegelema inimestega, kellel on palju hirme, mis võivad tekitada vastuseisu. Ja kui sa nende inimestega ei tegele, ära siis oota ka, et nad kaasa tulevad, ja ära oota ka õnnestumist. Muudatuste juhina pead mõistma, et sa võid 10–20 protsenti ise ära teha, aga vähemalt 80 protsenti tuleb teha koos teistega.“ Kadri Härginen on leidnud abi mõttest, et strateegilise muutuse puhul on kõigil konkreetne roll, mis tuleb osapooltele lahti seletada: „Muutuste juhtimine ei tähenda, et me õpime selle ära, juurutame muutuste juhtimise protsessi jne. Pigem on küsimus selles, kas ettevõttes on omandatud muutuste juhtimise sõnastik või keel. Selle terminoloogia omandamisest sõltub, kas oleme edukad või mitte.“ Vasakult: konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos ning advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Autor: Andres Laanem

Täiskasvanuhariduse ja täiskasvanud õppija kuul räägimegi "Õppetunni" saates täiskasvanuna õppimise olulisusest – kuidas see toetab nii tööalast kui ka isiklikku arengut, mis sellel teekonnal inspireerib ja motiveerib ning millised takistused võivad ette tulla ja kuidas neid ületada. Oma kogemusi jagavad "Aasta õppijasõbraliku tööandja" tunnustusele esitatud Bauroci Andja tehase direktor Karmo Kapstas ja ettevõtte personalijuht Ly Tina, "Aasta õppija" kandidaadiks esitatud Sander Sahkur ning Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS arendusjuht Monica Marfeldt. Saadet juhib Katre Savi. Oktoobrikuu keskpaigas toimub EPALE üle-euroopaline kogukonnakonverents, kus arutatakse täiskasvanuhariduse rolli inimese ja ühiskonna majandusliku edu tagamisel. Eestis kulmineeruvad juba toimuvad tegevused Täiskasvanud Õppija Nädala sündmustega oktoobri lõpus. Fotol vasakult: Ly Tina, Karmo Kapstas, Monica Marfeldt ja Sander Sahkur. Autor: Andres Laanem

Saates "Digitark äri" räägitakse äriprotsesside digitaliseerimisest, suurtest võimalustest, aga ka väljakutsetest ja riskidest. Arutame saatekülalistega, kuidas üldse alustada äriprotsesside digitaliseerimisega, milliseid protsesse esmalt digitaliseerida ning kuidas oleks mõistlik neid välja valida. Saame teada, kas selleks on olemas mingid üldlevinud kriteeriumid või on see ikkagi ettevõtte enda tegevusalast ja küpsusest lähtuv valik. Samuti kuuleme saatekülalistelt nende enda praktikast, kas digitaliseerimisega on võimalik ka kulusid kokku hoida ning samal ajal kasvatada ettevõtte tootlikkust. Saatekülalised räägivad enda praktilistest kogemustest ja selgitavad eluliste näidetega, mis on digitaliseerimise juures kõige keerulisem ja millega tasub kindlasti arvestada digitaliseerimise üldse mitte lihtsat teekonda ette võttes. Saates on külas tehnoloogiaettevõtte Mooncascade tegevjuht Romet Rahuoja, Vireen AS nõukogu esimees Margus Muld ja Piimaklaster MTÜ juhatuse liige Hardi Tamm. Saadet juhib Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saadet toetab tehnoloogiaettevõte Mooncascade (https://www.mooncascade.com). Fotol vasakult: Hardi Tamm, Mare Timian, Romet Rahuoja ja Margus Muld. Autor: Andres Laanem

Tallinna Sadam planeerib Paldiskis mahukat meresoojuse ärakasutamise projekti, kuigi taoline töötav küttesüsteem kruiisiterminalis on Tallinna Sadama AS energeetikaosakonna peaspetsialisti Meelis Raidmaa sõnul toonud ühe halva üllatuse. Paldiski sadamasse rajatakse Raidmaa sõnul uut kaid, mille seina sisse ehitatakse 300 meetripikkusele alale soojusvaheti, mille abil kokkuvõttes plaan ammutada mereveest 0,8 MW võimsusega soojust. Järgmise aasta lõpuks valmiv kai abil kaetakse Raidmaa sõnul kogu kõikide Paldiski sadama hoonete soojusvajaduse. Tallinna Sadamal on merevee energia ära kasutamiseks kogemus olemas juba 2021. aastal valminud Tallinna Vanasadama kruiisiterminalist, kus 340 kW kütte- ja 430 kW jahtusvõimsus tagatakse samuti merevee abil. „Kompleksina süsteem on väga hea, seal ei ole midagi kahetseda ega kahelda. Alternatiivid on palju ebamugavad,“ selgitab Raidmaa. Kruiisiterminali küttelahendus läheb Raidmaa sõnul siiski mõneks nädalaks talviti jäässe ning siis ei aita muu kui elektriküte. „Süsteem on jäätumise vähendamiseks ka ümber ehitatud.“ Projektikohaselt taolisi paarinädalasi pause sees ei ole ja see on Raidmaa sõnul halb üllatus. „Me eeldasime et süsteem ikkagi töötab sügisest kevadeni.“ Paldiski kai projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse Raidmaa sõnul nüüd ära just kruiisiterminalist saadud kogemusi, et süsteemi veelgi tõhusamaks muuta. Saates avab veel Hundipea asumi idee eestvedaja Markus Hääl kliimaneutraalse asumi plaane merevee kasutamisel. Samuti tutvustab kütteseadmete projekteerimisettevõtte Ait-Nordi asutaja ja juhatuse liige Marius Vahter meremuuseumi Lennusadamasse rajatud Eesti esimest taolist küttesüsteemi. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Meremuuseumi lennusadama põrand, mis töötab hoone küttekehana merevee abil juba enam kui kümmekond aastat. Foto autor Meeli Küttim.

Liftiga tulime alla ning nüüd astume rahulikult trepist üles. Sellise mõningase optimismiga vaatavad kinnisvara tulevikku Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Aitäh! Iga TOPi eesotsas olla on ju uhke,“ kostis Pärnits Ülemiste keskuse esikoha uudise peale. Aasta eest oli kinnisvaraettevõtete TOPi võitja Mainor Ülemiste. „Selle TOPi üle võib ju ironiseerida ja eks neid ironiseerijaid on küll. Ma arvan, et igas TOPis on mingi tõetera sees,“ sõnas Ülemiste keskuse juht ja Ülemiste City omanik saates. Mida aga toob kinnisvarasektorisse aasta 2025? „Elamispindade vaatest ma prognoosin, et tuleb parem aasta kui see,“ kostis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark küsimuse peale. „Aga see on nüüd küll üsna julge prognoos. Ma olen julge, sest see aasta on stabiilne, oodatakse võluvitsa, mis turu heaks teeb,“ lisas ta seejärel. Kui nüüd see aasta majandus kasvama ei saa, siis küll järgmisel aastal ikka saab, võiks ju see kinnisvaraturule midagi positiivset juurde anda. Liiati on järgmisel aastal euribor kindlasti parem, kõige krooniks on ju pangad valmis turule ka raha andma. „Eks äripindade turulgi ollakse valmis headele projektidele rahastust andma,“ sõnas Toompark. Samas ta hoiatas, et ei maksa oodata, et järgmisel aastal ettevõtete tulemused mitmekordistuksid. „Liftiga tulime alla, nüüd astume rahulikult trepist üles,“ näitlikustas ta. „Ma ise olen väga optimistlik ning ei saa ütlemata jätta, et ma loodan, et järgmine aasta tuleb oluliselt parem kui see aasta,“ sõnas Pärnits. Samas ta suurt hüpet tõenäoliseks ei pea, sest selleks peaks Pärnitsa teatel Eesti riik oluliselt rohkem panustama. „Meie ainus šanss olla edukas on globaliseerumine. Maailmal ei ole meid vaja, meil on maailma vaja,“ meenutas ta. Saates tuleb juttu Äripäeva Kinnisvarafirmade TOPi võinud Ülemiste keskuse edu tagamaadest, aga ka laiemalt kinnisvaraturu olukorrast – ja seda juba nii ärikinnisvara, elukondliku kinnisvara, ent ka linnaruumi ja riigi tähenduses. Saate külalised lahkasid lisaks tulevikuarenguid ning avasid arengute tagamaid. Saatejuht oli Siim Sultson. Fotol (autor: Rain Jüristo) on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Majanduslangusele vaatamata püsib mahesektor elus, kinnitavad mahetootjad raadiosaates "Kasvupinnas". Kuula saatest, kuhu tüürib mahesektor maailmas ning Eestis ja miks Euroopa Liidus pole sektorile eraldatud 12 miljardist eurost loodetud kasu sündinud. Saates räägivad Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk ja Koksvere veski tegevjuht Märtin Rõõmusaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann.

Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu. Vajadus vastata oluliste partnerite nõuetele ja püsida konkurentsis ärgitab ettevõtteid kestlikkusega tegelema ja mõtlema enda tarnijate monitoorimise peale. “Kui suurkliendid, enamasti välismaalt, tahavad teada, milline on minu ettevõtte keskkonna jalajälg ja kestlikkuse poliitika, siis pean ma teadma ka, kuidas minu tarnijad tegutsevad, et rahuliku südamega vastata, et mul on kõik korras,” rääkis Äripäeva raadio saates nõustamisagentuuri Sustinere partner ja asutaja Marko Siller. Vajadus hinnata ESG mõjusid väärtusahelas on hakanud ettevõteteni jõudma. Hoomates kogu kestliku aruandluse ulatust, peetakse seda päris keeruliseks ning peljatakse partneritele lisakohustuse panekut. Ühe lahendusena pakub Sustinere uut digilahendust ESG radar, mis aitab tarnijailt mugavamalt vajaliku info kokku koguda. Head lahendused tekivad aja jooksul ja ideaalis koostöös, samade eesmärkide nimel. Valdkond on pidevas arengus ja seda ilmestab seegi, et kui kaheksa aastat tagasi peeti jätkusuutlikkuse teenuste pakkumist hulluks mõtteks, siis nüüd on hakatud järjest rohkem mõistma, millised need olulised mõjukohad on ja miks nendega on tarvis tegeleda. Tänaseks on Sustinere kasvanud veerandsaja eksperdini ning tegutsetakse üle Baltimaade. Sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” saab veelgi põhjalikumalt teada, miks on tarvis ESG mõjus ettevõtte väärtusahelas hinnata, milliseid riske saab tänu sellele maandada ja milliseid uusi võimalusi see avab äri arenguks. Saate külaliseks on Marko Siller nõustamisagentuurist Sustinere. Saatejuht on Esme Kassak. Fotol Marko Siller. Foto: Esme Kassak.

Saates "Eetris on turundusuudised" räägime helibrändingust ja muusikapsühholoogiast. Teema põnevasse maailma aitab kuulajatel sukelduda muusikapsühholoog Dali Kask ja helilooja Ikevald Rannap. Saates tuleb juttu sellest, kui palju muusika mõjutab tarbimist ning kuidas valida enda brändile seda kõige kutsuvamat heli, millised brändid peaksid üldse helibrändingut kasutama ja kui teadlik on Eesti tarbija selles osas. Muusikapsühholoog Dali Kask ja helilooja Ikevald Rannap analüüsivad saates ka natuke seda, milline peaks olema Äripäeva helibränding ehk kuulajad saavad kasulikke näpunäiteid, millele peab mõtlema, kui hakata helibrändingut ettevõttele looma. Saatekülalised panevad kuulajad ka mõtlema sellele, mis tunde peaks helibränding tekitama. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Dali Kask (allikas: erakogu) ja Ikevald Rannap (autor: Erika Muniz).

Innovatsiooniga tegelemine annab väiketootjale konkurentide ees müügieelise, rääkis saates kohalik käsitööšokolaaditootja Chocolala asutaja ja juht Kristi Lehtis. „Mõtleme igapäevaselt sellele, kuidas teha Eesti šokolaaditootja huvitavaks. Tihti tahetakse Prantsuse või Belgia šokolaadi, aga mitte Eesti šokolaadi,” selgitas ta. „Mis on see toode, mida meilt tahetakse? Seepärast olemegi turule tulnud uuenduslike toodetega, mida teistel pole ja mida saame patendiga kaitsta. See tagab kindluse, et konkurent seda järele teha ei saa teha.“ Kuidas eri sektorites innovatsiooniga tegeleda, kui kaugele jõuab oma tarkusest ja millal peab appi võtma ettevõtete arengu kiirendamiseks mõeldud innotrepi, sellest räägivad saates lisaks Kristi Lehtisele veel toitlustusettevõtte Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode ja Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Kristi Lehtis, foto autor Liis Treimann.

Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas ja Swedbandki erasegmendi juht Tarmo Ulla avavad saates „Teeninduse teejuht“ ukse teenindusvaldkonna südamesse ning arutavad teemal, kuidas hoida ja arendada era- ja äriklientide suhteid. Mõlemad juhid tõdevad saates, et kõik algab ettevõtte brändi loomisest. Mõlemad juhid räägivad, et klientide vajadused muutuvad aina spetsiifilisemaks ning rõhutavad, et kliendi hääl, personaliseeritud lähenemine on kõige alus. Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas sõnab, kui olulised on pikaaegsed suhted, töökindlus ja paindlikus, mis Tele2 Eesti strateegias olulisel kohal. Swedbanki erasegmendi juht Tarmo Ulla sõnul on nii era- kui ka ärikliendi vaates oluline aru saada, et tegelikult toimuvad need sünkroonis ja lõpuks on kõige olulisem ikkagi ettevõtte bränd ehk kuvand, kuidas ettevõtte igal hetkel kliendile appi tuleb ja on toeks. Saates jagatakse teeninduse valdkonna perspektiive ja praktilisi näpunäiteid äri ning eraklientide halduses, mis on abiks igale teenindusjuhile. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas, saatejuht Alyona Stadnik ja Swedbanki erasegmendi juht Tarmo Ulla. Allikas: Äripäev

Tavainimene eelistab kodu vahetades teekonda, kus kõigepealt otsitakse uus kodu, et leida kindlustunne. Säärane teguviis võib tuua aga hilisema majandusliku kahju, toob saates “Ruutmeetrite taga” välja Domus Kinnisvara kutseline maakler ja konsultant Iris Öpik. “Kui uus kodu on leitud, tekib soov vana kiirelt maha müüa, et osta see uus, mille leidsin ja mis mulle hästi sobib,” selgitab Öpik. “Kui on koduvahetuse soov olemas, siis minu soovitus on, et alustame paralleelselt nii vana kodu müügiga kui uute otsingutega. Vaid nii maandame riske, mis on seotud hilisemast kiirustamisest tekkinud hinnasurvega.” Öpiku sõnul oli turu kõrghetkel paar aastat tagasi koduvahetus palju populaarsem teema, sest tundus, et kõik võimalused on valla, inimestel läks hästi. Raskematel aegadel ollakse pigem ettevaatlikud. Saates räägimegi pikemalt, millised lahendused kodu vahetamisel on olemas ja kuidas olemasolevaid ohte vältida. Saate teine külaline Hüpoteeklaenude ASi juht Toomas Paju selgitab muu hulgas, millised on langeva turu ja tõusva turu erinevused kodu vahetades või ka üldiselt üht kinnisvara müües ja teist ostes. Veel uurime, millised on koduvahetuse isiklikud, majanduslikud aga ka ühiskondlikud põhjused. Räägime lahti kodu vahetamise erinevad võimalused ja lahendused muu hulgas ka laenusaamise võtmes. Saadet juhib Lauri Leet. Kollaažis kasutatud fotode autorid Andras Kralla ja Liis Treimann.

Migreen on kompleksne probleem, mis ei põhjusta ainult peavalu. Miks migreen tekib, millised on auraga ja ilma aurata migreeni sümptomid, kas migreeni mõjutab ka inimese eluviis ning kuidas see keeruline haigus võib elukaare jooksul muutuda, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju. Hea uudis on see, et migreeni ravis on viimastel aastatel toimunud suured muutused: uued ravimid aitavad märkimisväärselt parendada inimese elukvaliteeti. Tänapäevase ravi kõige olulisem eesmärk on aidata migreeniga inimesel elada tema tavapärast normaalset elu nii, et ta oskab algavaks migreenihooks valmis olla. Ennetavas ravis on roll ka lähedastel, kes saavad anda oma osa, et isepäisele haigusele mitut pead juurde ei kasvaks. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk.

Tootmisvaldkonna kiire areng on toonud kaasa palju uusi väljakutseid, mille ületamiseks on tarvis uusi teadmisi ja häid praktikaid. Tootmis- ja tehnoloogiaettevõtete arengu toetamiseks ja juhtimise uuele tasemele viimiseks on äriülikool EBS välja tulnud uue, tootmise innovatsiooni ja juhtimise arenguprogrammiga. EBSi MBA ja täiendkoolituse juht Jari Kukkonen toob tootmise uuele tasemele viimisel olulisena välja juhtimise kvaliteedi parandamise. „Insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega. Me peame tegelema juhtimise vigade parandamisega ja juhtimisoskuste parandamisega igal tasemel,“ rõhutab ta. Muutused tootmisvaldkonnas on toonud tema sõnul kaasa vajaduse ka teistsuguse juhtimiskultuuri, strateegia ja protsesside juhtimise järele. Kukkonen näeb Eesti tootmisettevõtete tugevusena muutunud konkurentsiolukorras, kus varasemalt oli üheks eeliseks madalamad tootmiskulud, uusi lahendusi toetavat keskkonda ja paindlikkust. „Eestlased on väga väledad ja valmis katsetama, ka katse-eksituse meetodil. Aga selle taustal on väga oluline positiivne hoiak, et ollakse valmis muudatusteks. Eestis ei ole ressurssi, et suuremahulist tootmist korraldada, aga meil on kiirust ja nutikust proovida toota midagi uut,“ tõi Kukkonen välja. Kõige selle elluviimisel on tarvis ka oskuslikku muudatuste juhtimist, mille tööriistu ja häid praktikaid arenguprogrammis ka jagatakse. Samuti tuleb saates juttu sellest, miks üldse ennast tuleb arendada, kuidas hoida end kursis globaalsete trendidega, mil moel muutusi edukalt ellu viia ja kuidas luua toetavat organisatsioonikultuuri. Saate külalisteks on Jari Kukkonen (fotol vasakul) ja Kaarel Suuk äriülikoolist EBS (fotol paremal). Saatejuht on Esme Kassak.

Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas metallitööstuse Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, kes on nüüdseks 15 aastat praktiseerinud ka lean-juhtimist. Varres räägib saates oma senisest karjäärist ja jagab nõuandeid, kuidas arendada tootmist tõhusamaks ja juurutada ka lean-kultuuri. Varres rõhutab saates, et tehase arendusprojekte pole mõtet suunata tootmisjuhile, sest tootmise kõrvalt ta lisaülesandeid võtta ei jõua. Selle asemel tuleks leida eraldi inimene, kellel on aega arenduse ja raiskamise vähendamisega tegeleda. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild

Miks me aktsepteerime Pipi Pikksukka tugeva, iseseisva ja ägeda isiksusena, aga päriselus pole ühiskond veel valmis selleks, et osa naisi ongi sellised? Äripäeva raamatuklubi saates räägivad raamatu "Radikaalne tööraamat ATH-naistele" põhjal avameelselt aktiivsus-tähelepanuhäire eripäradest Eesti ATH Liidu juhatuse liige Epp Kerge ja teleajakirjanik Marit Ummelas. Mõtteid vahetatakse teemadel, kuidas avaldub ATH naistel teistmoodi kui meestel, millised raskused võivad eripärase mõtlemise või käitumise tõttu elus ette tulla ning mida annab ATH diagnoos täiskasvanule. Epp ja Marit räägivad ka sellest, kuidas teadlikkus ja elukogemus aitavad ennast paremini mõista, iseendaks jääda ning särada. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Marit Ummelas ja Epp Kerge. Foto Õnne Puhk.

„Maanteetransporti, kui vaieldamatult suurima käibega transpordisektorit ja majanduse vereringet, üritatakse Eestis surnuks maksustada ning samamoodi jätkates toimib see tulevikus vaid tänu lõunanaabrite juurest sisse voolavale „doonorverele,“ lausus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris“. „Kui vaadata Eesti transpordiettevõtete käivet, siis 2024. aasta teises kvartalis oli see umbes 600 miljonit eurot, maanteetranspordi osa oli sellest umbes 400 miljonit. Võrdluseks: õhutranspordi käive oli 131 miljonit eurot, veetranspordi käive 60 miljonit ja raudteetranspordi käive kõigest 6 miljonit eurot,“ tsiteeris ELEA tegevjuht Herkki Kitsing Statistikaameti viimaseid andmeid. „Ehkki maanteetransport on selgelt kõige suurema tulubaasiga, on see riigi silmis justkui alatähtsustatud. Kliimaministeeriumis kärbiti maanteetaristu arendamise kulusid 87 miljoni euro võrra, samal ajal kui teekasutustasu, raskeveokimaks ja kütuseaktsiisid aina tõusevad,“ nentis Kitsing. Samal ajal veeretatakse sektori algatust muuta maanteeveod pikemate autorongidega tõhusamaks, nagu kuuma kartulid juba aastakümneid ühest asutusest teise, tulemus on endiselt null. Küll aga suudetakse mõne kuuga ilma sektorile sõnagi lausumata läbi suruda seadusemuudatus, mis sunnib kaubavedajaid piltlikult öeldes viima alusetäit veini vanalinna restorani kastirattaga. Poe ees kauba laadimiseks peatuda enam ei tohi, sest tõuksimehed peavad saama kõnniteedel vabalt kihutada. „Olukord on muutunud juba täiesti absurdseks,“ oli Kitsing siiralt nördinud. Lisaks vaagiti saates logistikasektori tervislikku seisundit laiemalt ja seda eeskätt äsja ilmunud Logistika aastaraporti kontekstis. Kui aastal 2023 langes kogu sektori müügitulu -17%, siis tänavu esimesel poolaastal on langus olnud -8% ja aasta pole veel kaugeltki lõppenud. „Kui tootmissektor ütleb, et nad on omadega põhjas, siis logistikasektor pole sinna veel jõudnud,“ nentis Kitsing. „Logistikauudised eetris“ saadet juhib logisikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. Foto autor: Tõnu Tramm

Nagu kodus, nii ka tööl: kui ma soovin saada ära kuulatud, siis lahenduste pakkumine ja isikliku kogemuse jagamine pole päris see, mida ma ootan. Aga mis on? Töötaja, kellel on probleem, ootab tegelikult lihtsalt katkestamata ja hinnangutevaba ärakuulamist, sageli on lahendused tal endal olemas või ilmuvad need rääkimise käigus. Kui juht hakkab aga oma lugu jagama, tunneme seda surumisena, tunneme, et meid ei väärtustata, meie arvamus ega tunded ei loe. Miks see nii on? Ja miks me kipume kuulamise asemel liiga kergekäeliselt lahendusi ja nõuandeid loopima? Miks meile meeldib nii väga rääkida, et kipume olukorras, kus tuleks suu kinni pigistada ja päriselt kuulata, kogu eetri täis lobisema? Mis juhtub, kui kaldume oma otsuseid liigselt selgitama ja põhjendama? Mis on kõige sagedasemad vead, mida kuulamise juures tehakse, ja millal aktiivset kuulamist üldse praktiseerida ei maksagi? Saates „Töö ja palk“ on külas coach ja juhtimiskoolitaja Ruti Einpalu, kes kõigile neile küsimustele vastused annab ja jagab pealekauba nõuandeid, kuidas end paremaks kuulajaks kasvatada, olgu tööl või pereringis. Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vasakult: Helen Roots ja Ruti Einpalu. Autor: Andres Laanem

Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" tuleb juttu e‑ostleja tarbijapsühholoogiast ehk sellest, mis mõjutab tarbijaid ostma ja kui hästi täna e‑kaupmees neid võimalusi ära kasutab. Selleks oleme saatesse kutsunud käitumisteaduste eksperdi Heidi Reinsoni. Saates saavad vastused ka küsimused, mis täna päriselt tarbijaid mõjutab, kuidas hinnad ja reklaam mõjutavad ostlemist, kuidas muuta vaatamised ostuks, kui lihtne on tarbijakäitumist muuta. Lisaks arutletakse selle üle, kuidas tehnoloogiline areng mõjutab tarbijakäitumist ning kuidas ostust loobumise vastu võidelda ja kas lojaalsus kui selline üldse eksisteerib. Saadet juhtis külalissaatejuht DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson ja DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Paljud inimesed peavad hambesu ajal veritsevaid igemeid normaalseks, kui tegelikult viitab veritsus salakavala ja ohtliku probleemi ehk igemehaiguse olemasolule. Saates selgitab Maxilla parodontoloog dr Brit Helen Jõulu (endine Riisenberg), miks igemehaigused tekivad, mis vahe on gingiviidil ja parodontiidil, millised on nende sümptomid ning kuidas neid ennetatakse ja ravitakse. Lisaks saame teada, mis rolli mängivad hambakatt ja –kivi, kuidas mõjutavad igemeid nikotiinitooted nagu mokatubakas ja veip ning millistel eluperioodidel tuleks igemetel eriti hoolsalt silma peal hoida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Jõulu, foto: Maxilla.

Ettevõtteid tabavad pettused ja rünnakud pole ajas kuhugi kadunud, tõdes audiitorettevõte PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Tema sõnul saabki pettuseid jagada kaheks: sisemised ehk kui pettusega on seotud oma töötajad või juhtkond ja välimised, mida teostavad kliendid, hankijad, küberpätid jms. „Pettustest rääkides tulekski korraks vaadata laiemat pilti – kogu majanduskuritegude laia maailma ja alles siis kitsamalt pettuste poolt,“ selgitas Mägi. Erki Mägi, kes on ka PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise valdkonna juht, ütles, et tihti ei osata pettusele mõeldes vara vargusest kaugemale vaadata. „Oleme PwC majanduskuuritegude kaardistuse baasmudelis ise välja toonud enam kui 70 erinevat majanduskuriteo liiki, mis jagunevad 11 kategooria vahel – lisaks varade vargusele ja väärkasutamisele on seal näiteks aruandluse pettused, maksupettused, hanke- ja müügipettused ehk osta kallimalt või müü odavamalt, altkäemaksud/korruptsioon, erinevad huvide konflikti ja/või onupojapoliitika olukorrad, siseteabel põhinevad tehingud (insider trading), rahapesu, IP õiguste piraatlus jne,“ loetles Mägi. Kuula saatest, mis on pettuse kolmnurk, kus kõigi tingimuste täitmisel on suur oht, et inimene sooritab pettuse või mida tähendab nelja-silma reegel. Saates esineb PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dpa/Scanpix.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas juulis uue tehase avanud metallitööstuse Exmet Services juht Taavi Vesiaid, kellega räägime nii ettevõtte tulevikust ja investeeringutest, aga ka muudest päevakajalistest teemadest. Vesiaid räägib saates, et terve teine kvartal kulus tehase kolimiseks ja see avaldab negatiivset mõju selle aasta majandustulemustele. Lisaks avaldab tegevjuht veel ühe miljonitesse ulatuva investeeringu, mis on realiseerumas juba selle aasta novembris. Juttu on ka tööjõust ja palgasurvest, Leedu tööstusest ja ekspordist laiemalt. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Taavi Vesiaid. Autor: Liis Treimann

Panganduses mängivad andmeteadus ja matemaatika järjest suuremat rolli, kuid pelgalt tehnoloogia usaldamisest ei piisa – edukas andmekäitlus ja otsustamine nõuavad inimestelt üha enam kriitilist mõtlemist ja laialdasi teadmisi.  SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt rõhutas saates, et kuigi andmed on tänapäeva panganduses oluline ressurss, tuleb nende kasutamisel olla hoolikas. „Kui aastaid tagasi suhtuti tõenäosuslikesse mudelitesse suure skepsisega, siis tänapäeval usaldatakse keerukaid algoritme, nagu näiteks ChatGPTd, mis suudavad töödelda miljoneid parameetreid. Kuid tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme – kriitiline küsimus on alati, kas need vastused on õiged. Andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab teadmisi ja vastutust,” ütles Kitt. Saates jagas oma kogemusi ka SEB analüütik ja matemaatika magistrant Anne-Mari Vainura, kes rääkis, kuidas matemaatika on aidanud tal lahendada panganduses keerulisi probleeme. „Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja aitab näha mustreid, mis on igapäevatöös üliolulised. Ülikooliõpingud on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise põhja, mida rakendan panganduses nii andmete analüüsimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel,” rääkis Vainura. Saates puudutati ka tulevikutrendide teemat, kus Kitt tõdes, et andmeteaduse ja matemaatikaoskustega spetsialistide järele on kasvav nõudlus. Lisaks räägiti matemaatika ja reaalainete olulisusest ja kvaliteedist ning sellest, kui tähtis roll on heal õpetajal matemaatika vastu huvi tekkimisel.  Saadet juhtis Sigrid Hiis. Foto: Andras Kralla.

Sclerosis multiplex on autoimmuunhaigus, millest tänapäeval teatakse märkimisväärselt rohkem kui varem ning uued ravivõimalused on tänu magnetresonantstomograafiale hüppeliselt arenenud. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju räägib Virtuaalkliiniku erisaates hulgiskleroosi tekkimise põhjustest, sümptomitest ja ravist. Saatest saad teada, kas inimene saab ise midagi ära teha, et multiskleroosi riski vähendada, aga ka ravi efektiivsusele kaasa aidata; kuidas selle haiguse diagnoosimine ja ravi on aja jooksul muutunud ning milline on tulevikuperspektiiv. Sclerosis multiplex on üks esimesi neuroloogilisi haigusi, kus saab muuta haiguse kulgu, ütleb dr Gross-Paju, et nüüdisaegsed ravimid aitavad arsti ja patsiendi koostöös kaasa tulemuslikule ravile, mis lubab elada täisväärtuslikku elu ka hulgiskleroosi diagnoosiga. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk.

Naise südant kaitseb kogu fertiilse ea hormoon östrogeen. Kuna menopausi saabumisega selle tootmine kehas väheneb, siis kaob ka südamelt selle kaitse. Mida keskealised naised peaksid silmas pidama ja kelle riskid on suuremad, räägime seekordses Terviseuudiste saates. Naise südametervisest on tulnud rääkima Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Heli Kaljusaar Foto autor: Violetta Riidas

Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa harutab "Digiturunduse praktikumi" saates lahti LinkedIn olemuse ning jagab hulgaliselt soovitusi ning kogemusi, kuidas LinkedIni abil edu ja tähelepanu saavutada. Saates tuleb juttu üldiselt LinkedInist, profiili loomisest ja täiendamisest, suhtlemisest ja ka postitamisest. Samuti miks peaks inimestel olema tasuline LinkedIn konto ja millisel juhul tasub panustada ettevõtte konto loomisele ja arendamisele. Natuke räägivad Taavi Lindmaa ja Priit Kallas ka reklaami tüüpidest ning sihtimise võimalustest. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Pildil: Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev

Saates tuleb juttu võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud. Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas. Fotol Kätlin Krisak, Helery Maidlas, Silver Kalmus ja Oliver Ämarik. Foto autor: Andres Laanem.

Turul on väga suur valik toidulisandeid, aga uisapäisa kõike, mida pakutakse, sisse süüa ei tasu. Milliseid vitamiine Eestis elav inimene toidust piisavalt ei saa; mida, millal ja millisel kujul lisaks võtta ning kustkohast saab teavet toidulisandite kvaliteedist, räägib Virtuaalkliiniku erisaates Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Toidulisandite võtmine on tõsine asi. Saatest saad teada: milliste nähtude korral mida võtta; kas toidulisandi kasutegur on suurem hommikul või õhtul manustades; mida tasub teada koostoimetest; miks multivitamiine enam ei soovitata ning kui kiiresti võib tulemusi oodata. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Foto Õnne Puhk.

„Teabevara tunnist“ saate seekord infot nii tuleohutusnõuete kui ka nende järgimise kohta töökeskkonnas. Teemat kommenteerib kogenud tuleohutuse spetsialist Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ. Tuleohutuse puhul eristatakse nõudeid, mis tulenevad ehitisest, ja nõudeid, mida saab korraldada ettevõtte tasandil. Saates tuleb juttu sellest, kuidas tagada ehitise tuleohutus – kuidas peab olema ehitis projekteeritud ja ehitatud ning millised on ehitise omaniku ja kasutaja kohustused. Enn Eberg selgitab, et tuleohutuse tagamisel tuleb vaadata ehitist kui tervikut: „Kuigi üks osapool võib eeldada, et teine vastutab, siis näiteks ventilatsioon ja mõned tulekustutussüsteemid on hoonepõhised, neid tuleb hooldada tervikuna. Ka tuleohutuse seadus sätestab isiku kohustused ja see hõlmab nii füüsilist kui ka juriidilist isikut.“ Saadet juhib Külli Seppa. Fotol Enn Eberg. Autor: Külli Seppa

Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest. Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud". Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki. Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull. "Rohepöörde praktikute" saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol: Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl. Foto: Evecon/Raul Mee

Pankrotiäärel Planet42 sulatas üles probleemid, millega eelkõige just väikeinvestorid kokku puutuvad. Advokaat Katri Tomson ja finantsekspert Valeria Kiisk rääksid saates "Triniti eetris" investeerimisega kaasnevatest murekohtadest ja meie riigi finantstervisest. Paljudel väikeinvestoritel puuduvad elementaarsed baasteadmised, mistõttu võib investeerimine muutuda õnnemänguks. Planet42 ja ettevõtte laintes loksuv sõit karile algatas avaliku diskussiooni teemadel, mis puudutavad investorite teadlikust ja inimeste rahatarkust. Vaatasid ju paljud heas usus investorid lihtsalt pealt, kuidas Planet42, koos väikeinvestorite rahaga auku kukkus. "Ühiskonnas me justkui eeldame, et investor on teadlik ja vastutust võttev inimene, kuid me ei adu, et väikeste osaühingute taga on tegelikult lihtsad inimesed," rääkis Tomson. Kes vastutab? Investeerimismaailma on tekkinud suunamudijad, keda tuleb kriitiliselt jälgida. Alustava investorina on lihtne toetuda sotsiaalmeediale ja seal leiduvale informatsioonile. Küll aga ei vastuta sotsiaalmeedias mitte keegi tegeliku tootlikuse eest. "Suunamudijatesse tuleb suhtuda kui ideesse, mis tuleb sõbralt. Tegelikult peab oma idee iseseisvalt läbi töötama," sõnas finantsekspert Valeria Kiisk. Saatekülaliste sõnul on paljud suunamudijad teinud isiklikud otsused samuti kellegi teise eeskujul ehk tekkida võib soovituste kett, mis tegelikku tarkust moonutada võib. Finantsnõustaja kuulamine on aga turvalisem. "Kui finantsnõustaja annab sulle nõu, siis temal on teada sinu investeerimiseesmärgid ja võimekus. Suunamudijal seda infot ei ole," rääkisid külalised. Saates arutletakse laiemalt ka eestlaste finantstarkuse ja ettevõtete raha kaasamise järelevalve üle. Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.

Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit. Sama käitumine on täheldatav ka meie ettevõtete juures, kes ei jälgi, et pangakontol olev raha teeniks intressitulu. Üheks põhjuseks nimetab Roosalu seda, et juhid ei toetu 100% oma finantsjuhile või pearaamatupidajale, kes saaksid neid nõustada paremate finantsotsuste tegemisel. Eraisikutel jällegi napib aktiivsust ja ollakse passiivselt ühe panga klient, omamata ülevaadet sellest, milliseid tooteid ja tingimusi pakuvad teised pangad. „Kui oleme passiivsed oma raha suhtes, juhtub tihti, et kaotame arvestatava hulga raha, mida võiksime kasutada kas investeeringuteks või muuks otstarbeks,“ julgustas Pechter inimesi langetama rahaasjades rohkem teadlikke valikuid. Saates räägime säästu- ja kogumishoiustest ehk sellistest hoiustest, mis ei ole seotud konkreetse väljamakse ajaga, vaid mida saab kasutada sisuliselt nagu pangakontot. See teenib vabade vahendite pealt intressi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Aimar Roosalu. Foto autor: Raul Mee.

Saates Mets ja majandus on külaliseks Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, kellega räägime Maaülikoolis metsanduse ja inseneeria valdkonnas toimuvast, nii teadustööst kui õppest. Aga mööda ei lähe ka metsanduses toimuvast, eriti nendest seadusemuudatustest, mida praegu ministeeriumites ette valmistatakse ja mis varsti peaksid jõudma ka Riigikogu ette. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Marku Lamp, pildi allikas Maaülikool.

Kui see meie teha oleks, sõidaksime Eestis juba ammu pikemate autorongidega ja oleks tõesti aus, kui riik uutele maksudele vastukaaluks ka meile midagi vastu pakuks. Paraku istume järjekordse uuringu ootuses ja sektoris valitseb endiselt teadmatus, tunnistasid Alonewolfe OÜ juht Andrus Laul ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik Äripäeva TOP raadiosaates, mis on pühendatud värskele Autotranspordi TOPile. Eesti autoettevõtjad on pea kümmekond aastat survestanud riigijuhte lubama meie teedele pikemaid autoronge rõhutades, et see aitaks vähendada transpordikulusid ja keskkonna jalajälge ning suurendada Eestile strateegiliselt olulise sektori efektiivsust. „Paraku on riigiga asjaajamine endiselt keeruline ja aeganõudev. Lootsime, et uue Kliimaministeeriumi loomise üheks eesmärgiks oligi see, et selliste teemadega jõulisemalt edasi liikuda, kuid üheksa kuu jooksul pole leitud isegi aega, et meiega kohtuda,“ ütles Eesti Autoettevõtete Liidu ja Alonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul saates „Äripäeva TOP“, mis keskendub eelmisel nädalal ilmunud värskele Autotranspordi TOPile. Laul lisas, et on seda teemat tagant utsitanud puhtalt patriotismist, sest sellel tegevusalal, kus tema Eestis tegutseb, pole pikemate autorongidega midagi peale hakata, küll aga tooks see olulist kasu Eesti majanduskeskkonnale laiemalt. „Paraku oleme taas järjekordse liiklusohutuse uuringu ootel. Millal see valmib ja kas see ka midagi muudab, ei oska keegi öelda,“ nentis Laul. Teine saatekülaline, ERAA nõukogu esimees ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik lisas, et pikemad veosed millega saab kahe reisiga ära vedada tavapärase kolme veoki kauba, annaks olulist leevendust ka veokijuhtide puudusele. „Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) uuringu kohaselt võib Euroopas aastaks 2028 olla puudu 745 000 autojuhti. Pikemate autorongide lubamine võiks lahendada ka selle probleemi, kuna see vähendaks vajamineva tööjõu hulka ja liikluskoormust. Ja mina ei jääks praegu kõne all oleva 25. meetriste autoringide juurde, vaid liiguks kohe 34 meetriste suunas, mis Skandinaavias on juba aastaid lubatud.“ Lisaks räägitakse saates maanteetranspordi sektori hetkeseisust tervikuna, riigijuhtide suutmatusest lahendada meie vedajate konkurentsivõimet alandavaid probleeme, mängides trumbid taas Läti ja Leedu vedajatele, tulevikutehnoloogiatest ja keskkonnateemadest ning paljust muust. Saatejuht on Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik ja Alonewolf OÜ juht Andrus Laul.

Migreeni kiputakse segi ajama tavalise peavaluga, ent tegu on keerulise neuroloogilise haigusega, mis võib mõjutada kogu keha. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas eristada migreeni teistest peavaludest: millised tegurid võivad vallandada migreenihoo, mis on selle sagedase tervisemure sümptomid ning kuidas migreeni diagnoositakse. Dr Schneider ütleb, et peavalu iseloomu mõistmiseks on kõige olulisem patsiendiga kõneleda. Saatest saad teada ka seda, miks naised kannatavad migreeni käes rohkem kui mehed, millist rolli mängivad migreeni tekkimisel pärilikkus ja keskkond, toitumine ja eluviis ning millise valu korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Teadlikkus aitab migreeniga toime tulla, rõhutab dr Schneider. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk.

Rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates "Cleantech" räägime sellest, kuidas tehisintellekti kasutatakse maailma rohelisemaks muutmises, millised on kasutusviisid Eesti ettevõtete protsesside optimeerimises juba praegu ning kuhu vaatame tulevikus. Oma nägemust ja kogemust jagavad tehisaru lahendusi loova MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ning kinnisvara- ja energiasektorit digitaliseeriva R8 Technologies partner Kristo Peenra. Kristjan Jansons on kindel, et tehisintellektil on suur roll kliimakriisi lahendamises. "Ma ütleksin niimoodi, et ütle mulle valdkond ja ma ütlen, mida seal tegema peaks AI abiga. Me räägime taastuvenergiast, aga seda on ka jäätmemajanduses, ressursside optimeerimises, materjaliteaduses, ravimitööstuses sama moodi. Neid kohti ja võimalusi on meeletult." sõnas Jansons. Pikemalt tehisintellektist ja selle võimalustest saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol: Kristjan Jansons ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem

Saates analüüsib uute maksude mõju raamatupidamisele raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Temaga vestleb saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

"Äri ja tehnoloogia" saatesarjas räägime seekord nutikast liikuvusest ehk intelligentsetest transpordisüsteemidest: mis need täpsemalt on, millised on Eesti võimalused sel alal, mis väljakutsetega tuleb seejuures toime tulla, millised on üleilmsed trendid. Stuudios avab neid küsimusi OÜ Traffest juht Viljar Nurme, kes on kaheksa aastat ehk algusest peale olnud seotud ITLi juures tegutseva koostöövõrgustikuga ITS Estonia. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Maarja Kõrv

Seekordses Terviseuudiste saates käsitleme laste vaimset tervist. Viimastel aastatel on järjest enam selgeks saanud, et vaimse tervise probleemid ei ole vaid täiskasvanute maailm. Ka lapsed ja noored saavad osa meie pingelisest elust ja peavad sellega kuidagi toime tulema. Vahel läheb olukord laste jaoks aga sedavõrd keeruliseks, et nad vajavad spetsialistide abi ja vahel ka haiglaravi. Laste vaimsest tervisest räägivad Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja psühhiaater Anne Kleinberg ja sama keskuse noorukite osakonna juhataja psühhiaater Ere Vasli. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Anne Kleinberg ja dr Ere Vasli. Foto autor: Tallinna Lastehaigla

Kinnisvaralinnak linnarajooni tasandile ei pretendeeri, kuid linnaruumiline vastutus on arendajatel suur, lisaks on esteetiline aspekt vältimatu, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“  Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets. „Nõus, aga autod saab viia maa alla,“ sekundeeris Randmets Pärnits kirjeldusele autojuhtide ja –liikluse vajaduste kohta. Tema sõnul on Hipodroomi kvartalis kõik autod maa all. Tõsi, mõned külaliskohad ja Boldi-Woldi kohad on maa peal. „Oleme rajamas kvartalisisest esimest tunnelit, mis on ikkagi autotee kahe ringristmikuga“ viitas ta ehitusloa saanud ettevõtmisele. „Neid asju on kõike tore teha, aga me peame ka ausalt otsa vaatama, et inimesed peavad loomulikult selle ka kinni maksma. Aga see kokku siiski väärtustab kinnisvara. „Mul on hea meel kuulda, et eraettevõtjad võtavad seda teemat tõsiselt,“ kostis Pärnits. „Selleks, et me saaksime oma linnaruumi laiemas mõttes paremini liikuma, me peame arvestama, et me peame viima liikumise kahele tasapinnale.“ Pärnitsa sõnul tuuakse nii tihti näiteid Skandinaavia pealinnadest. „Jõle lahe on Helsingis käia, autosid vähe, kõik sõidavad trammiga… Tuhkagi! Pooled on maa all. Seal on selline võrgustik ja meie linn ei võta kuidagi vedu sellega, et võiks alustada mõne väiksema tunneliga. Kasvõi seesama sadamatramm, mis ehitati…" Saates tuleb juttu ka kinnisvaralinnaku viimastel aastatel muutunud tähendusest, arendaja vastutusest loodu osas, aga ka Ülemiste City ja Hipodroomi kvartali edasistest arengutest. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson) on Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ja Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Uue sisuturundusliku saatesarja "Äri atlas" esimene saade on pühendatud Lätile. Räägime Läti ärikultuuri eripäradest, Läti ja Eesti erinevustest, lätlaste meelelaadist, Läti tarbija eripäradest ja ka Läti äriõigusest ja maksusüsteemist. Oma mõtteid Läti äri teemal jagavad Eesti suursaadik Riias Eerik Marmei, Valio Eesti juht Maido Solovjov, Läti reklaamiguru Andris Rubins, maksuekspert Alice Salumets Rödl & Partneritest ja Tartus õppinud Läti ettevõtja Kaspars Kaulins. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: erakogu. "Äri atlas" on kuueosaline saatesari, milles iga saade on pühendatud ühele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele eksporditurule. Saatesari on osa 5.-6. veebruaril Tartu Ülikoolis toimuvast rahvusvahelise äri konverentsist Bluebird.

Praegusest madalseisust välja tulemiseks oleks idusektoril vaja leida uus ühendav siht, kuigi Bolti avalik emissioon toetaks sektorit suurelt, selgitab riskikapitalifirma Change Ventures investor Tim Vaino. "Mina näen pigem kehva olukorda hetkel startup-maastikul Eestis," ütles Vaino. "Startupe on kõvasti vähem, raha on turul vähem, raha antakse palju keerulisemalt, startupide kvaliteet on langenud. Mulle tundub, et meil ei ole suurt sihti või suurt missiooni, mis meil alati olnud on. Mulle tundub, et me oleme natukene vana rasva peal proovimas hoida Eesti kui Euroopa Silicon Valley staatust, kuigi olukord ei ole üldse nii äge kui ta oli." Saates tulebki lähemalt juttu sellest, kuidas idusektoril praegu Eestis läheb, mida see turgutuseks vajab ja mis seisus on idud näiteks Lätis ja Leedus. Fotol Tim Vaino ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Mai Kroonmäe.

Saates "Finantsuudised fookuses" võtame luubi alla iga osanikku puudutavad ettevõtte läbipaistvuse ja usaldusväärse juhtimise võtmeteemad. Loome selgust, kuidas passiivsed osanikud saavad ära tunda ohtlikke märke ettevõtte tegevuses ja finantsaruandluses. Uurime, milliseid nippe ja võtteid võidakse kasutada finantsnäitajate manipuleerimiseks ning kuidas eristada tahtmatuid eksimusi tahtlikest vigadest. Analüüsime, miks pole pelgalt kasum piisav indikaator – oluline on aru saada ka ettevõtte tegelikust raha teenimise võimekusest. Ja jõuame välja tõdemuseni: kõik algab inimestest – nende teadmistest ja motiividest. Saate külalised, KPMG audiitor ja partner Helen Veetamm ning raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenuse ettevõtte Klaar.me asutaja ja tegevjuht Liis Laanesaar. Saadet juhib finantsvaldkonna ekspert Paavo Siimann. Fotol vasakult: Helen Veetamm, Paavo Siimann ja Liis Laanesaar. Autor: Andres Laanem

Kuigi avalikule sektorile pole toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuete järgimine uus nähtus, jõustub seadus uuest aastast ka erasektorile. See seab veebilehtedele ja rakendustele ootused, mis arvestavad erivajadusega ja kindlustavad, et võimalikult paljud saavad teenustele ligi. Nõuded puudutavad veebikeskkondi, aga ka näiteks panga- ja pakiautomaate, selgitab Madis Ilves tarkvaraarendusfirmast Agileworks. Ta toob veel välja, et määrus loob võrdsed võimalused, juhib veebi murekohtadele tähelepanu ja tegelikult toob ka kasutajaid juurde. Toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine tähendab Madis Ilvese sõnul näiteks seda, kui nägemisvaegusega inimene saab tehniliste abivahenditega (nt ekraanilugejaga) toodet või teenust kasutada samaväärselt nagu inimene, kel on hea nägemine. Millega tuleb ettevõtjal uuest aastast arvestada? Millised on kaasnevad riskid? Millest alustada, kui ettevõtte veebileht ja sealsed teenused ei arvesta erivajadustega? Kas muudatustega kaasneb kulu? Kellele nõuded täpselt kehtima hakkavad? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Panthermedia/Scanpix. Uus seadus kihutab ärisid oma digiteenuseid ja -tooteid ül

Tallinna Lennujaam jäi eelmisel aastal väga napilt ilma kuulsast Suurbritannia lennufirmast British Airways, kuid püssi nurka ei visata. "Turismitunni" sügishooaja esimeses saates olid külas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ja Puhka Eestis äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik. Külalised tõid välja, et läinud suvi oli Tallinna Lennujaamale edukas, kuid ometi tuleb uute lennuliinide nimel igapäevaselt palju pingutada. Kästiku hinnangul pole Tallinna Lennujaamal ärituristile sobivat lennuliini. Eelmisel aastal jäädi aga napilt ilma lennufirmast British Airways, mis just ärituristi silmas pidades sobinuks. "Eelmisel aatal olime me tegelikult British Airwaysist ühe sentimeetri kaugusel, kuid jäime siiski napilt joone alla," rääkis Kästik. Lisaks meenutasid külalised seika, kus ja kuidas Suurbritannia lennufirmaga esimene kontakt loodi. Juttu tuli ka Tallinna lennujaama järgmise kümne aasta plaanidest ja sellest, miks ühe lennuliini avamine nii ajakulukas on. Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann

Rail Baltic plaanib kuulutada 23. septembril välja Eesti mõistes väga suure alliansshanke, mille maksumuseks koos kõigi töödega võib kujuneda miljard eurot, ütles Rail Balticu portfellijuht Janar Tükk. „Oleme valmis sellel osalema, kuigi seal on veel teadmatust ja suuri riske,“ kinnitas Verstoni tegevjuht Tarvi Kliimask. „Julgen täna öelda, et me plaanime selle hanke välja kuulutada juba 23. septembril, kuid see sõltub ka riigist, kas see ka õnnestub,“ ütles Tükk saates „Eetris on ehitusuudised“. „Sellel hankel ongi kaks suurt riski - üks on aeg ja teine on raha, sest kõik trassi asukohaga seotud riskid ei ole veel kindlad ja milliseid piiranguid võib veel ette tulla, pole täpselt teada,“ tunnistas Kliimask. Kuigi alliansshankeks on planeeritud põhitrassi ehituseks pea 900 000 eurot ja seda loodetakse hetkel teha isegi odavamalt, siis kõigi lisatöödega kujuneb lõppsumma siiski tõenäoliselt miljard eurot. Rahastust siiski hetkel terves ulatuses ei ole, hetkel on olemas vaid veerand rahast ja riik peaks juurde leidma ELi rahastusest puudujääva osa. Samas on alliansshange paindlik. „Kuna esimene etapp on peamiselt arendus ja projekteerimise, siis selleks on meil raha olemas ja saama ehituse alguseks raha juurde küsida,“ loodab Tükk. Kuigi alliansi hanke periood on pikk ja kestab pea pool aastat, siis pärast seda peaks ehitamine varasemast tunduvalt kiiremini minema. „Täna veel püsime 2030. aasta valmimisgraafikus, aga aeg näitab, millal rongid sellel raudteel sõitma hakkavad,“ ütles Tükk. „Meil läheb küll üsna kiireks, aga allianssi hanke õnnestumine nõuab eelkõige kultuurset muutust, sest tellija istuma sama laua taha koos projekteerija ja ehitajaga ning kui saavutatakse hea koostöö, siis tuleb ka õnnestumine,“ lisas Kliimask. Jagame saates ka soovitusi ehitusettevõtetele, kuidas hankest osa võtta ja kuidas täpsemat info saab küsida. Saatejuht on Teeli Remmelg. Foto autor Liis Treimann.

Tänapäeval on tanklaketi olemus oluliselt muutunud ja kestlikkusel on siin oma suur osa täita, sest keskkond ja muutunud turg vajab mitmekesisemaid energialahendusi. Alexela näeb olulise võiduna lisaks julgeolekuriskide maandamist. Sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” on teemaks Eesti suurima tanklaketi arenemine energiakaubamajaks ning keskkonnasõbralikud kütusevalikud. Alexela kestlikkuse teekonnast ja uuematest suundadest räägib lähemalt ettevõtte jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. Juttu tuleb sellest, miks on oluline rääkida roheüleminekust, mitte röhepöördest, ning kuidas eri energialiigid ja ka tootmise hajutatus aitavad julgolekuriske maandada. Ka räägime saates, mil moel inimesi rohelise ülemineku juhtimisse kaasata. "Me liigume mõistliku tempoga, mitte liiga kiiresti. See on ka üks asi, mis aitab inimesi sellel teekonnal kaasas hoida,” tõdes Ambos. Saadet juhib Esme Kassak. Fotol Kadri Ambos. Foto autor: Esme Kassak.

Pea seitse aastat mobiilseid huviringe pakkunud Merkuur on inseneeria- ja tehnoloogiateadmisi jaganud nüüdseks kokku umbes 40 000 noorele. Tegevuse eesmärk on pakkuda juba alg- või põhikoolis võimalikult palju valikuid ja teadmisi, mis ühel hetkel aitaksid õigemaid karjääriotsuseid teha. See on tegevus, mis ühtlasi peaks aitama lahendada pikalt räägitud inseneride puuduse ja järelkasvu probleemi ning suunama noori rohkem tehnoloogia poole. "Tööstusuudised eetris" saates on külas Merkuuri kaasasutaja Lauri Soosaar, kes räägib oma ettevõtmise tagamaadest ja eesmärkidest. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Lauri Soosaar. Autor: Harro Puusild

Kuigi tööstused on valmis liikuma puidu väärindamise protsessiga edasi, takistab konkreetsete sammude astumist riikliku plaani puudumine ja spetsialistide nappus, tõdevad Viru Keemia Grupi esindajad saates “Minu karjäär”. VKG personalidirektori Eve Rei sõnul toetavad VKG uued projektid riiklikke eesmärke nii puidu väärindamise kui ka energiakindluse tagamisel, kuid puidu väärindamise valdkonnas seisab ettevõte silmitsi olulise tööjõupuudusega. „Näeme, et puidu keemilise väärindamise arendamiseks vajame vähemalt 40% rohkem spetsialiste, kui praegu Eestis saadaval on. See tähendab mitusada uut töötajat,“ selgitab Rei. Ta lisab, et ilma kohaliku haridussüsteemi toetuseta on vajalike oskustega inimeste leidmine keeruline. VKG Fiberi juhatuse liige ka biotoodete tootmise projekti arendusjuht Lauri Raid toob esile ka Balti riikide vahelise koostöö vajaduse, eriti tööstuse ja hariduse vallas. Ta märgib, et Eesti ja Läti koostöö jääb mitmes valdkonnas tagasihoidlikuks, võrreldes Skandinaaviaga, kus tööstusharud ja haridusasutused teevad tihedat koostööd. „Kui vaatame Soomet ja Rootsit, siis neil on suured keemia- ja elektroonikatööstused, mis toimivad riiklike tellimuste ja tugeva koostöö abil. Eestis ja Lätis oleme kahjuks kapseldunud, mis vähendab meie konkurentsivõimet,“ selgitab Raid ning lisab, et Balti riikide ühine majandusruum võiks olla võrreldav Skandinaaviaga, kuid selleks on vaja strateegilisemat koostööd, et ühiselt lisandväärtust luua ja tööstussektoreid arendada. Lisaks arutletakse sisuturunduslikus saates, kuidas VKG plaanib lähiaastatel kasvada ja rahuldada oma tööjõuvajadusi, panustades samal ajal nii Eesti tööstuse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Lauri Raid ja Eve Rei. Foto: Sigrid Hiis.

Diabeetiline retinopaatia on tööealiste inimeste üks peamisi pimedaksjäämise põhjusi. Silmaarst dr Katrin Pürg räägib "Tervisetarga" saates, mis on diabeetiline silm, kuidas ja kellel see haigus välja kujuneb, millised on silmapõhjahaiguse sümptomid ja ravi. Saatest saad teada, kui tihti peaks iga diabeetik käima oma silmi kontrollimas, kuidas avaldub diabeetiline retinopaatia 1. ja 2. tüüpi diabeedi korral ning kas ja milliseid muutusi inimene ise oma nägemises täheldada võib. Selgub ka, kuidas diabeetiku silmi täpsemalt uuritakse, milline näeb välja laserravi ning kuidas tehakse silmasüste. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Turman Silmakliiniku silmaarst dr Katrin Pürg. Foto Õnne Puhk

Nii kõlavad KPMG maksuvaldkonna juhi Joel Zernaski sõnad vastuseks küsimusele, ka automaks on tulnud selleks, et jääda. Kuuled, kuidas see võimalik on olnud ja mida praktilist maksunõustajad seoses registreerimismaksu ja mootorsõidukimaksuga soovitavad teha ja mida tähele panna. Hinnangu saab ka veel käimasolev maksudebatt. Stuudios on KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja sama ettevõtte maksunõustaja Einar Rosin. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar. Fotol vasakult: Joel Zernask ja Einar Rosin. Autor: Andres Laanem

Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus. Arutleme, kellele ja milleks õppida ning kuidas hinnata ja arendada just neid oskusi, mis aitavad meil tööturul silma paista ning teha tööd, mis tõeliselt meeldib. Lisaks tutvustame Oskuste Kompassi, mis on toetavaks teejuhiks osksute ja ametite mitmekülgses maailmas, võimaldades tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning oma oskusi põhjalikult analüüsida ja hinnata. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Marja Saarma ja Ave Ungro. Autor: Andres Laanem

Pilvetehnoloogia lubab väikeettevõtetele digirevolutsiooni taskukohase hinnaga, kuid kas tead, milliste lõksudega pead samas arvestama? Saatesarja "Digitark äri" saates uurime pilvelahenduste võimalusi, aga ka äririske ja varjatud külgi. Räägime saates, kuidas hoiduda enam levinud vigadest, mis võivad teie äri ohtu seada - alates turvalisuse teemadest kuni müstiliste kuludeni. Kas maksate teenuste eest, mida te tegelikult ei kasuta? Saame teada, kuidas hoiduda teenuse üle- või aladimensioneerimist, varundada andmeid turvaliselt ja integreerida pilvelahendused sujuvalt teie tänase IT-süsteemiga. Ära laske oma väikeettevõtet pilve kaduda - kuula saadet ja saad teada, kuidas hoida pea pilves, aga jalad kindlalt maas! Saates on külas tehnoloogiaettevõtte Mooncascade kaasasutaja ja pilvetehnoloogia insener Asko Seeba. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saadet toetab tehnoloogiaettevõte Mooncascade (https://www.mooncascade.com). Fotol: Mare Timian ja Asko Seeba. Autor: Andres Laanem

Lihtne mudel ettevõtetele on fikseerida elektrihind pooles mahus, ütleb kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga saates “Energiatund”. Suurtarbija sõnul tasub neil hinda fikseerida viie aasta kaupa “klotside kaupa” ette. Kui me oleks olnud aga nii targad ja teadnud ette Ukraina sõda ja energiakriisi, oleksime hinna fikseerinud 100%, ütleb kõrge elektri börsihinna tõttu korduvalt tootmist katkestanud tootmisettevõtte Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. “Usun, et ükski energiatarbija ei ole 10 aastat ette 100% hindasid fikseerinud. Meie fikseerimise intervall on viie aasta kaupa ette ja väikeste klotside kaupa,” selgitab Lahe ja ütleb et ettevõttes on läbi aastate fikseeritud hinnaga ostetud 40-50% oma elektritarbimisest. Millise hinnataseme juures aga fikseerida tasub, seda Siiri Lahe ega ka Jaanus Uiga otse välja ei ütle ja viitaavad, et suurtarbijad saavad elektrimüüjatelt kaubelda erihindasid. “Saame traditsiooniliselt 5-6 pakkumist,” märgib Lahe elektrienergia müügipakkumisi kommenteerides ning avaldab kui suured olid viimasel korral elektrimüüjate pakkumiste hinnaerinevused. Saates küsime veel kui kõrgele ähvardab saabuval talvehooajal tõusta elektri börsihind, milline on riigi plaan elektrihinna ja varustuskindluse reguleerimiseks ning kuidas kõrge elektrihind ettevõtteid mõjutab. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Jaanus Uiga. Foto autor Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul seisab piimaveiste tõuaretus otsuste ees, kuhu aretustegevusega edasi minna. Ühest küljest on loomad saavutanud tippkehakaalu ja suudavad teha väljalüpsi rekordeid, kuid paarsada kilo kergemad loomad on jällegi parema tervisega ja püsivad kauem karjas. Aretustegevuses aitab saada täpsemaid ja kiiremaid tulemusi geenoomuuringud. Suurriikide loomakasvatuses on meetodit kasutatud juba viimased kümme aastat, kui hakati aretamises tegema vastavaid uuringuid. Eestisse on genoomuuringud jõudnud alles üsna hiljuti. Üheks takistuseks on olnud testide üsna kõrge hind, mis Bulitko sõnul on tingitud omakorda sellest, et meie loomade populatsioon on liiga väike, mis teebki testimise kalliks. „Genoomuuringute pluss on kindlasti see, et me saame andmeid loomade kohta tunduvalt varem kui varasemalt. Kunstliku viljastamise tulemusi näeme alles viie aasta pärast, kui saame andmed selle pulli tütarde kohta, kelle seemendusmaterjali olime kasutanud. Genoomuuringud annavad meile võimaluse saada vastuseid juba kahe ja poole aasta pärast,“ osutas Bulitko. Teine terav küsimus on looma tervis ja karjas püsimine. Praeguse kahe laktatsiooniga ei saa kuidagi rahul olla. Seda põhjusel, et loom on farmipidajale kõige kasumlikum just 3-4 laktatsioonil. Rääkimata sellest, et elueatoodangu rekordid kuuluvad aga lehmadele, kelle vanus oli karjast välja minnes 12-14 aastat. Milliseks kujunevad lähiaastate piimaveisekasvatuse uued trendid saab kuulata Kasvupinnase saates, kus külalisteks on ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Saates arutletakse muu hulgas selle üle, millele tuleks keskenduda, kas kilogrammide suurendamisele või rasva- ja kuivaine tõstmisele piimas, ja kui superloomade tulemustest rääkida, siis kui palju mängib rolli geneetika ja kui palju oleneb loomakasvataja tegevusest? Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Autor: Juuli Nemvalts

Operaator ja produtsent Andres Kostiv jagab saates “Eetris on turundusuudised” konkreetseid juhiseid, kuidas turundus- ja loovinimesed saavad väikese eelarvega luua professionaalseid videoklippe. Kostiv toob välja olulised detailid, mis mõjutavad videoedukust – alates selgest loo ülesehitusest kuni kaadrite õigesti paigutamiseni. Ta rõhutab, et tihti tehakse vigu kaadrisageduse ja valgustingimuste osas, mis võivad oluliselt mõjutada video kvaliteeti. Lisaks tutvustab Kostiv kasulikke tööriistu, mis võimaldavad hõlpsalt ja tõhusalt videoid monteerida, ka algajal. Siin on kõik raadiosaates jagatud praktilised lingid ja tööriistad, mis aitavad videote loomisel: 1. 2024 iPhone'iga filmitud Apple'i ürituse kaadritagused: Kaadritagused: https://youtu.be/V3dbG9pAi8I Tulemus: https://www.youtube.com/live/ZiP1l7jlIIA?si=rM4sO5V2Z6zQ6Xd7 2. Heygen - AI video generaator, mis suudab luua avatare ja tõlkida videosid teistesse keeltesse: https://heygen.com 3. Vidyo - tööriist, mis lõikab videod automaatselt väiksemateks klippideks, nt reelsideks: https://vidyo.ai/ Näide Alex Hormozi YouTube kanalilt: https://youtube.com/@alexhormozi?si=LqjyPNEyZvTZCe5d 4. Epicfilm – näide Zone videost, mis on filmitud nii horisontaalselt kui ruudukujulisena reelsiks: Avaleht ja YouTube otselink: https://www.epicfilm.ee/reklaamvideo Sama video ruudukujulisena: https://www.instagram.com/reel/C16iYLwvQgS/?igsh=MTkyMmF0NjRqNW51Yg== Lisaks saad saatest soovitusi, kuidas panna kokku storyline, mida arvestada mobiiliga filmimisel ning kuidas varustada end heade kattekaadritega. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Saatejuht Keit Alev ja operaator, produtsent Andres Kostiv. Allikas: Äripäev

"Nimed Müügitahvlil" saates vestleb Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ettevõtte ühe värskeima liikme, endise muusiku, ettevõtja, pulmaisa ning tänaseks kogenud müügiinimese, müügitreeneri ja coach'i Sander Kahuga. Sander Kahu unistas noorena rokkstaari karjäärist, kuid elu on andnud talle sootuks põnevamaid valikuid. Ta on olnud seotud Eesti suurima muusikafestivali korraldamisega, töötanud aastaid üritusturunduses ja olnud ettevõtja. Kõiki kogemusi ja õppetunde arvesse võttes on end viimase aastaga üles töötanud edukaks konsultandiks. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad valikud on andnud erilisi õppetunde: * Kuidas on omavahel seotud muusikutöö müügiga? * Millal on õige aeg teha elus olulisi karjäärivalikuid? * Millised on suurimad õppetunnid teekonnal bassimehest pulmaisani ja pulmaisast müügikonsultandini? * Millised on 3 praktilist nõuannet olemasolevatele ja tulevastele müügijuhtidele? Fotol: Sander Kahu. Autor: Diana Unt

"Sellist vestlust ei ole mul varem ministritega olnud, et minister hakkab vaatama, kuidas investeeringuid Eestisse meelitama hakata,“ tunnustab Kai Realo tööandjate esindajana värske majandusminister Erkki Keldo plaani hakata töötama Eestisse välisinvesteeringute meelitamise nimel. Mida see plaan sisaldab, millised on riigi sammud majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks, kuidas kolm aastat kestnud langus taas kasvuks pöörata, mida on meil viimasel ajal Eestist edukamaks osutunud Leedult, see saatest selgubki. Vestluses kõnelevad Utilitase juht Priit Koit, Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar, Eesti Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Tänavusel Arvamusfestivalil salvestud arutelu juhib Johannes Tralla. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit.

Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak rääkis "Teeninduse teejuhi" saates, et häid inimesi võib palgata, aga kui tugisüsteem ei tööta ja sinna ei ole panustatud, siis head teenindust ei ole lihtne saavutada ning tähtis on ka seda hoida. Teine külaline OKO restoranide juht Mattias Põld tõi näite, kuidas juht peaks reageerima, kui teenindajal on raskusi probleemse kliendiga. Saates "Teeninduse teejuht" arutleti juhi rolli üle teeninduses ning sellest, kui tähtis on pakkuda oma inimestele kindlustunnet. Juttu tuli ka teenindusprotsessidest, reeglite kehtestamisest, teeninduse põhiväärtustest aga ka tagasisidest juhile ja AI kasutamisest. Saate lõpus jagavad nii Nõlvak ja ka Põld kuulajatele juhtimisnõuande, mis teenindussektoris töötab. Saadet juhtis Maarit Eerme, Kaubandus.ee juht. Fotol: OKO restoranide juht Mattias Põld ja Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak. Allikas: Äripäev

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets on seda meelt, et majandusest rääkides tuleb tunnistada meie kehva võimekust anda lisandväärtust Eestis kasvatatud toormele. Siinkohas pole erilist vahet, kas räägime põllumajandusest või puidusektorist. „Raha laenamine on ettevõtetele hetkel üsna kalliks läinud,“ tunnistab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. „Lootust on, et intressimäärad aasta lõpuks langevad, kuid 5% hinnatõusust pole järgmine aasta pääsu,“ lisas ta. Selles vaates tuleks tööstus- ja põllumajandussektoril keskenduda lisandväärtuse tootmisele, mitte kiirele toorme maha müümisele nagu põllumajanduses tihti asjad käivad: toorpiim müüakse Leetu, kus seal valmib juust või piimapulber ja teravili veetakse lihtsalt välja. Metalli- ja masinatööstus elab paljuski allhanke najal, mis aitab meil küll ellu jääda, kuid nii on keeruline kasumlikkust tõsta. Kuula saates, mida rääkisid Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja vanem ärikliendisuhete juht Tarmo Kase majanduse käekäigust, kas ja millal lähevad laenumaksed ettevõtetele soodsamaks ning miks riigieelarve 5protsendiline kärpekava ei anna soovitud tulemusi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Raul Eamets ja Tarmo Kase. Autor: Juuli Nemvalts

Eestis saab igal aastal ca 1000 inimest kolorektaalvähi diagnoosi. Haiguse levimus kasvab kogu maailmas ning paraku haigestuvad ka üha nooremad inimesed. Saates räägib PERHi onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku keemiaravi keskuse onkoloog-ülemarst-keskuse juhataja Anneli Elme haiguse võimalikest põhjustest ning uusimatest teadusuuringutest ja ennetus- ja ravivõimalustest. Lahti seletatakse haiguse ohumärgid, sõeluuringu protseduurid ning elukvaliteet pärast edukat ravi. Samuti tuleb juttu pärilikkusest, imedieetidest, tervislikust eluviisist ning patsientide tõelise teaduspõhise toetamise olulisusest. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Kuigi korterite üürihinnad on viimasel ajal Tallinnas pisut tõusnud, ei ole väikeinvestoritel võimalik seeläbi raha teenida. Nii leidis üürimaju arendava ja opereeriva Lumi Capitali partner Martin Rekor saates „Ruutmeetrite taga“. „Oleme näinud, et üüriturg Tallinnas on juba talvest saadik tugevnenud,“ sõnas Rekor. See avaldub tema sõnul selles, et üüripakkumiste arv on mõnevõrra langenud ja üürihinnad pisut tõusnud. „Kokkuvõttes ei saa öelda, et üürihinnad oleksid täna Tallinnas kuidagi ülemäära kõrgel tasemel. Kui on küsimus, kas sellise üürihinnaga on võimalik väikeinvestoril raha teenida, siis ma arvan, et sellele küsimusele on vastus üsna ilmselt, et ei ole," märkis Rekor. Ta lisas, et tänases intressikeskkonnas, võttes arvesse kui palju maksavad Tallinnas uued korterid ja mis on nende üürihind, siis sealt on kasumliku ärimudelit leida väga keeruline. Ometi teenib Lumi Capital tema sõnul 2000 korterist koosneva üüriportfelli opereerimise eest oodatud marginaali ning on varasemalt neid ka ületanud. Saates räägib Rekor muu hulgas kuidas see on õnnestunud ning milline on ettevõtte laiem strateegia üüriäri edendades. Lumi Capitali investeeringute, tootluste ja üürimajade kõrval annab Rekor nõu ka kinnisvaras tegutsevatele väikeinvestoritele ning võrdleb Tallinna üüriturgu ja Riia ja Vilniusega. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Lumi Capital.

Agentuur La Ecwadori loodud büroomaailma TikToki kanal on eriline rekordiliste tulemuste, sealhulgas edukaima koolitarvete müügi tõttu, aga ka selle poolest, et sisu loomises osalevad ettevõtte võtmeisikud. Kanalis astuvad üles büroomaailma tegevjuht Jüri Ross, tema lapselaps ja humoorikas karakter Kauboi Kert, kes on kiiresti populaarseks saanud noorema sihtrühma seas. Kampaania edu võti peitub eelkõige autentsuses ja personaalses lähenemises – pereettevõtte väärtused ja igapäevaelu on nutikalt integreeritud sisusse, mis kõnetab vaatajaid loomulikul ja köitval moel. La Ecwadori sotsiaalmeedia loovjuht Taavi Lehari ja Kert Saarmets rõhutavad, et TikTokis ei saa keskenduda vaid toodete müümisele. Selle asemel tuleb luua sisu, mis sobib platvormi loomuliku ja meelelahutusliku tonaalsusega. "Sotsiaalmeedias tuleb pakkuda meelelahutust ja tekitada emotsioone, mitte lihtsalt reklaamida," selgitab Lehari. Büroomaailma TikToki kanal on suurepärane näide sellest, kuidas autentsus ja kaasahaarav sisu võivad tuua kaasa olulisi tulemusi, sealhulgas suurema müügi ja kasvava sotsiaalmeedia jälgijaskonna, olles muuhulgas saavutatud aegade edukaim koolitarvete müük. Kuula sisuturundussaates, kuidas sündis Büroomaailma TikToki sisustrateegia ja milline lähenemine tuleks ärieesmärke silmas pidades valida, sest huumorit teha alati ei sobi. Saadet juhib Keit Alev. Fotol Kert Saarmets, Jüri Ross ja Gregor Lillemets TikToki filmimisel büroomaailmas. Foto: erakogu

Eesti Rohetehnoloogia Liit teatas hiljuti, et võtab fookuse puhta tööstuse arendamisele. Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok ning liidu nõukogu esimees ja Sunly Future Ventures'i juht Erki Ani, kellega räägime liidu järgmistest sammudest, kliimaseadusest, rohetehnoloogia hetkeolukorrast, väljakutsetest ja võimalustest. Ani räägib saates, et rohetehnoloogia konkurentsiolukord on tihe ja käimas on võidujooks, kus ka Eestil on palju võita. Saadet juhib Harro Puusild. „Eesti ja Euroopa tööstus on murrangupunktis, kus samamoodi edasi ei saa,“ räägib Kädi Ristkok saates. „Oleme maailma konkurentsis täna tööstuse võimekust kaotamas ja kindlasti tuleb siin midagi muuta.“ Ristkok usub, et just puhas tööstus on see, mis võiks Eesti eeliseks kujuneda ja mida kogu maailmas täna arendatakse. „Ma usun, et Euroopas on see diskussioon juba alanud, aga see hakkab konkretiseeruma selle ja järgmise aasta jooksul. Eesti on täna oma arengus jõudnud sinna, kus meil on väga tugevad tööstusettevõtted ja rohetehnoloogia on kiiresti arenenud,“ lisab ta. Fotol: Erki Ani ja Kädi Ristkok. Autor: Harro Puusild

Eesti Merendusklaster koos kliimaministeeriumiga on võtnud juhtrolli Ukraina merenduse taastamisel ja tegu pole üksnes IT või konsultatsiooniteenustega, vaid ka reaalsete Eestis toodetud relvadega, millega kaitsta Ukraina sadamataristut. „Eestist hakkab Ukrainasse liikuma ikka „päris asju,“ kinnitas merendusklastri juhatuse liige ja Ukraina abistamise projekti juht Ahto Pärl saates „Logistikauudised eetris“. Millega täpselt nende „asjade“ näol tegemist on, ei soostunud Pärl täpsustama. „Tegemist on siiski sõjalise infoga, mille kommenteerimine pole minu pädevuses. Kui see ükskord teoks saab, küllap siis Ukraina pool ise sellest teada annab,“ lausus Pärl saates „Logistikauudised eetris“. Tema sõnul on Eestil lisaks Ukraina abistamisele ka neilt merekaitse osas väga palju õppida, näiteks veepealsete droonide ehitamisel. „Sellist katsepolügoni ei ole mitte üheski teises riigis ja ilmselgelt ei ole sellistes küsimustes meil mõtet neid õpetama hakata. Küll aga õppida.“ Huvilisi Ukraina merendust uuesti üles ehitada on igatahes Eestis palju. „Viis ettevõtet astusid just selle pärast klastri liikmeks, et olla osaline selles konkreetses projektis,“ tunnistas teine saatekülaline, merendusklastri juhatuse esimees Riina Palu. Mida Ukraina abistamise projekt endast täpsemalt kujutab ja kuidas äsja loodud merendusklastril tervikuna läheb, saates pikemalt arutletaksegi. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Foto: Tõnu Tramm, fotol: Ahto Pärl ja Riina Palu.

Inimkeha üks suuremaid organeid maks on nagu ämblikmees, kellel on palju andeid, millest üks imelisemaid on tema taastumisvõime. Saates räägib ennetusmeditsiini üks eestvedajaid Eestis dr Sergey Saadi raamatu “Tervise taastamine. Leidke oma ainevahetuse tüüp ja taastage maksa tervis” põhjal sellest, kuidas elustiili ja toitumisega oma tervist toetada. Saatest saad teada, mis juhtub siis, kui maks oma ülesannetega enam toime ei tule, millised on maksahaiguste levinumad sümptomid ja miks tekib rasvmaks. Dr Saadi paneb kuulajale südamele, et usaldusväärsed suhted toiduga saavad alguse lapsepõlvest ning seetõttu on lapsevanemal peale enda tervise eest hoolitsemise oluline roll ka oma lapse toitumise kaudu tema supervõimete arendamises. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol (erakogu) eriarst peremeditsiini erialal ja preventiivse meditsiini spetsialist dr Sergey Saadi.

Hooaja esimeses „Töö ja palga“ saates kirjeldavad Motichecki esindajad Pille Parind-Nisula ja Martin Rajasalu, missugusel tasemel oleme digitaliseerimise poolest Eesti personalitöös, missugused trendid valitsevad mujal maailmas ja miks peaks digitaliseerimine olema just see koht, millesse ettevõte peaks ressurssi paigutama. Uurime välja, mis on tark, mis loll töö ja missugused on tagajärjed, kui jätame HR-valdkonna digiarengusse panustamata. Me räägime viimasel ajal personalijuhist kui juhi paremast käest või partnerist juhtkonna laua taga ning eks ju digitaliseerimine sõltu ka sellest, kui palju tegelikult on personalijuht vaba endale ise töövahendeid valima, sh kui palju tal on käsutada ressursse tehnoloogia kasutuselevõtuks. Kui palju on Eestis personalijuhte, kes ise oma eelarve üle otsustavad, ja kas see peaks pigem normiks kujunema, et personalijuht ei pea oma teemasid suruma ja lükkama, vaid on ise eestvedaja ja suunanäitaja? Puudutamata ei jää ka big data teema, samuti teeme selgeks, kas ja kui valmis me oleme uute põlvkondade vastuvõtuks töömaastikul. Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vasakult: Helen Roots, Martin Rajasalu ja Pille Parind-Nisula. Autor: Andres Laanem

Seekordses saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" tuleb juttu e‑poodide laienemisest Baltikumi ja Euroopasse. Selleks kutsusime saatesse oma kogemusi jagama Eesti looduskosmeetika tootja Berrichi asutaja Berit Joosepi ning kunsti- ja koolitarvete jae- ja hulgimüüja Vunderi tegevjuhi Jörgen Vaikjärve. Saates räägivad osalejad, kuidas nad välisturule jõudsid, miks otsustati sinna ülese laieneda, millised on klientide erinevused ning kuidas tavakaubandus toetab e‑poe müüki. Joosepi ja Vaikjärve räägivad ka sellest, mida nad plaanivad teha enda positsiooni parendamiseks välisturul ning kuidas toimub kaupade transport väliskliendile. Saate lõpus jagatakse ka teistele e‑poodidele soovitusi, mida silmas pidada ja millele tähelepanu pöörata, kui hakata välisturule laienema. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saate toob kuulajateni DPD Eesti. Fotol: Kuldar Kullasepp Maksekeskusest, Berrichi asutaja Berit Joosep ja Vunder tegevjuht Jörgen Vaikjärv. Allikas: Äripäev

„Valitsus on kokku leppinud, et tööstuse arendamine [on oluline], sest kui vaatame jõukaid riike nagu Rootsi, Soome ja Norra, siis nende vundament on pikaaegne tööstus,“ räägib saatekülaline majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. "Tööstusuudised eetris" saates on fookuses tööstuspoliitika ja selle rakenduskava, räägime ka maksudest ja suurte investeeringute meelitamisest Eestisse. Küsime, millal võiks Eesti lahti lasta tööjõukvoodi süsteemist ja miks on Leedu Eestiga võrreldes edukam? Kuidas tagada suurinvesteeringutele vajalikku tööjõudu ja meelitada noori tööstusesse? Millist kasu on olnud tööandjate algatused „Ambitsioon on valik!“? Saadet juhib Harro Puusild. „Tööstus on see, mis loob kõrget lisandväärtust, ekspordib ja annab ühiskonnale jõukust,“ räägib Keldo saates. „Oleme kokku leppinud, et tööstuspoliitika – alustades uue valdkonnaga ehk kaitsetööstusega ja kõigega, mis puudutab uue aja rohelist ja puhast tööstust – on kindlasti prioriteet. Tööstus on kindlasti see valdkond, mis on sellele valitsusele prioriteet.“ Keldo lisas, et tööstuspoliitika saab selle aasta jooksul ka rakenduskava ja soovib ministrina juba septembris kohtuda erialaliitude esindajatega. „Sügisel ja septembris tahaks kohtuda kõikide erinevate erialaliitude esindajatega, et kokku panna järgnevate aastate tegevusplaan, kuidas meie majanduse konkurentsivõimet tõsta,“ sõnas minister. Fotol: Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Autor: Andras Kralla

ContentGecko kaasasutaja Risto Rehemägi ütles "Digiturunduse praktikumi" saates, et kui oled esimene ja teed hästi on võimalik püsida pildis. Teisel positsioonil olev ettevõte või isik peab lihtsalt kiiremini jooksma, et pääseda ettepoole. Seekordses saates tuleb juttu SEO ja digiturunduse seostest ning SEO tulevikust tehisintellekti ajastul. Saates jagab Rehemägi kuulajatele praktilisi nõuandeid ja soovitusi, kuidas ja millist AI‑d kasutada SEO parendamiseks. Saates jagab ka Rehemägi ühte konkreetset SEO case‑study, kus saadi veebile suures koguses külastajaid. Lisaks tuleb juttu märksõnadest ja nende põhjal artiklite loomisest veebilehele, aga siinkohal on oluline märkida, et artiklid peavad olema sellised, mis ka lugejatele korda lähevad. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Siin on saates viidatud lisamaterjal: Automatiseeri ChatGPT! Google Sheets+API [GPT‑4o]. ChatGPT API + Google Sheets võimaldab automatiseerida ülesandeid ja siduda selle oma töövoogu. Alusta tasuta malliga, mille leiad siit: https://amperly.com/chatgpt-api-google-sheets-gpt-4o/ Tasuta Google Gemini Pro 1.5 ja 2M kontekstiaken. Google Gemini Pro 1.5‑l on tohutu 2 miljoni tokeni suurune kontekstiaken. Uuri, kuidas saad tasuta ligipääsu, et töötada suurte andmekogumitega: https://amperly.com/google-gemini-pro-eesti-keeles/ 3× paremad tulemused AI abil ettevõttes. AI produktiivsus annab paljudes valdkondades 3× paremad tulemused. Vaata, kuidas AI loob väärtust kliendisuhtluses, meeskonna rahulolus, müügis: https://www.dreamgrow.ee/13957-ai-tulemused-produktiivsus/ Pildil: Saatejuht Priit Kallas ja ContentGecko kaasasutaja Risto Rehemägi. Allikas: Äripäev

Saade keskendub Euroopa Liidu õigusele: kuidas see sünnib, millal ja kuidas oma soove edastada, et neid arvesse võetaks, ning millised on Eesti kordaminekud ja vajakajäämised Brüsselist tulevate õigusaktide ülevõtmisel. Saatekülalised on Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis osakonnajuhina töötav Nele Eichhorn ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Sisuturunduslik saade "Soraineni sagedus" on eetris iga kuu viimasel reedel. Fotol Mario Sõrm, Allar Jõks, Nele Eichhorn ja Oliver Ämarik. Foto autor: Andres Laanem.

Kliimaministeeriumi eesmärk on saavutada tasakaal looduskaitse ja metsade majandamise vahel, kinnitas saates Mets ja majandus kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. Kliimaministeeriumi eestvõttel on ettevalmistamisel nn „metsandusreform,“ mis puudutab muudatusi metsaseaduses, looduskaitseseaduses ja uuena kliimakindla majanduse seadust. Tooming rõhutas saates, et kuna metsandus on „kuum“ teema ja erinevatel huvigruppidel on väga erinevad ootused, võib olla keeruline saavutada täielikku konsensust. Suurimaks väljakutseks on leida tasakaal keskkonna ja majanduse vahel. Seadusemuudatused on 11. septembrini kooskõlastusringil ning oktoobris peaksid need jõudma Riigikogu ette. Toomingu hinnangul võiks eelnõudest saada seadus veel selle aastanumbri sees. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Antti Tooming. Foto: Toomas Kelt

Sügise saabudes on muutunud aktuaalseks üürilepingute sõlmimine. „Teabevara tunnis“ arutatakse, mis on peamine, mida peaks teadma üürilepingute, aga ka rendilepingute sõlmimisel. Selgeks saab, mis erinevus on eluruumi üürilepingul, äripinna üürilepingul ja põllumaa rendilepingul. Vastused saavad ka küsimused, millele tuleb üürilepingu või rendilepingu sõlmimisel kõige rohkem tähelepanu pöörata ning millised on peamised vaidlused, mis lepingutega seonduvalt esile kerkivad. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Sisuturunduse saates räägime Eesti digiriigi arengutest. Kas Eesti digitiiger on magama jäänud? Mida teha, et digiriigi areng jätkuks senises tempos? Kas ja kuidas puudutavad riigieelarve kärped digiriigi rahastamist? Stuudios on tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsiooniettevõte CGI Eesti avaliku sektori divisjoni juht Erik Tiits ja CGI Eesti digiriigi ekspert Tobias Koch. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Suvel avaldas advokaadibüroo Cobalt hooaja ülevaate, millest selgus, et keskkonnavaidluste hulk üha kasvab. Sel on aga negatiivne mõju ettevõtlusele, sest pikad vaidlused kõigutavad kindlustunnet ja panevad projektid teadmata ajaks pausile. Tugev kriitikanool on suunatud nii kliimaministeeriumile kui ka keskkonnaametile, kellele heidetakse ette liigset bürokraatiat ja menetlemist ning usaldamatust ettevõtjate suhtes. Kuidas mõjutavad keskkonnavaidlused ettevõtja igapäevaelu ja investeeringuid? Mis mõju on sel ettevõtte kulureale ja majanduse käekäigule laiemalt? Mida oodata loodavast kliimakindla majanduse seadusest? Millised on lahendused, et bürokraatia ettevõtlust maha ei suruks? Neil teemadel vestlevad advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Rauno Ligi ja Alexela keskkonnajuht Terje Luure. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol: Alexela keskkonnajuht Terje Luure ja advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Rauno Ligi. Foto autor: Karmen Laur.

Septembris jõustuvast vilepuhujate ehk tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadusest ei saa mööda hiilida ükski ettevõte. Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg ja advokaat Katrin Kose rääkisid augustikuises "Triniti eetris" saates täpsemalt peagi jõustuva seaduse tagamaadest ja eripäradest. "Selge on, et pole olemas ettevõtjat, kes ei peaks seadusest üldse mõtlema. Olgu ettevõttes kasvõi kaks inimest," rääkisid ametnikud. Vilepuhujate seadus peidab endas aga hulgaliselt erinevaid nurki, mille üle saates arutatakse. Seadusest on räägitud juba pikalt, kuid ometi pole teekond õigusnormi vastuvõtmiseni kulgenud ülemäära rahulikult. On poliitikuid ja ettevõtjaid, kes seaduse vastuvõtmist sootuks ei tervita. Miks? Proovime sellelegi jälile jõuda. Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.

Teine põlvkond on järjest enam tajumas pereettevõtlusega kaasnevaid pingeid ja riske peresisestes suhetes, kuid siiski tuntakse end kriisides tugevalt, näitas sel kevadel ja suvel esmakordselt Eesti pereettevõtjate seas läbi viidud uuring. Kõigest 5% Eesti pereettevõtjatest tunneb, et nende äri on kriiside tõttu ohus. "Suur enamus vastanutest tõi välja, et ühine väärtusruum, võimalus üksteist mõista ja kiiresti otsustada ning rasketel aegadel üksteise jäägitu usaldamine aitavad kriisis paremini vastu pidada," jagas pereettevõtluse uuringut läbi viinud Jaano Inno enda tähelepanekuid "Võitjate põlvkonnad" raadiosaates. Järjest olulisemaks on muutumas ka esimese ja teise põlvkonna vaheliste erinevuste mõistmine: kuidas mõtleb teine põlvkond ning miks soovitakse pereettevõtte juhtimisest pigem eemale hoida. Kui esimene põlvkond ei taju riske nii tugevalt ja eelistab, et ettevõtte juhtimine liigub peres edasi, siis teine põlvkond annaks heameelega pereettevõtte juhtimise üle perevälistele isikutele ja jääks ise pigem nõukogu tasandile. Tänases "Võitjate põlvkonnad" saates läheneti pereettevõtlusele teaduslikult. Saame teada, missugused on suhted ning töö- ja eraelu lahushoidmise oskused Eesti pereettevõtetes. Lisaks uurime saates välja, kui jätkusuutlikud ja innovaatilised on pereettevõtted ning kuidas pereettevõtted kriisides vastu peavad. Samuti selgub, kui paljud pereettevõtjad on tõstatanud juriidilised küsimused ja reguleerinud ettevõtte osaluste saamised. Saatekülalised on Eesti Pereettevõtjate Liidu president Merit Miller, Walless Advokaadibüroo partner Karl-Erich Trisberg ning Milton New Nordicsi organisatsiooni muutuste valdkonna juht Jaano Inno. Saadet juhib Jana Palm. Fotol: Eesti pereettevõtluse uuringut läbi viinud Pereettevõtluse arengu töögrupi liikmed Jaano Inno, Merit Miller, Jana Palm ja Karl-Erich Trisberg. Foto autor: Julia Laidvee Pereettevõtjate liikumist toetavad Büroomaailm ja Terminal.

Rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate esimeses osas juttu sellest, mis seisus on rohetehnoloogiate kiirendid Eestis. Millised on võimalused ja väljakutsed ning kui palju raha ja energiat roheinnovatsiooni kiirendamiseks kulub, selgitab Beamline'i tegevjuht Jana Budkovskaja. Saate teises osas räägime sellest, mille peal ikkagi paremini kiirendada. Transpordiamet katsetab Eestis esimest korda riigimaanteel asfaldisegu, mille sideaine, naftast toodetav bituumen, on osalt asendatud puidus leiduva liimaine ligniiniga, mida toodab Eesti ettevõte Fibenol. Millega Fibenol veel lisaks ligniini tootmisele tegeleb ning millised on tulevikuplaanid, räägib Fibenoli arendusjuht Peep Pitk. Peep Pitk leiab, et Eestil on praegu võimalus olla regulatiivse innovatsiooni eestvedaja maailmas. "Fossiilil baseeruvad regulatsioonid lähtuvad sellest, mida me saja aasta jooksul oleme optimeerinud. See on tegelikult väga tugev turubarjäär. Eesti peabki sektori kaupa võtma ette lahendused, mis turul on, ja panema realistlikud eesmärgid väiksema jalajäljega lahendustele. Keegi ei pea ette kirjutama, milline see lahendus on, vaid me lähtume sellest, et sul on läbipaistev tarneahel, sul on kalkuleeritud ja verifitseeritud CO₂ jalajälg," leiab Pitk. Pikemalt regulatsioonidest, biokeemiast ja sellest, mis on Eesti kiirendite tulevik, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol: Peep Pitk. Autor: Anni Õnneleid/Delfi meedia

Saatesarjas "Äri ja tehnoloogia" räägime IKT-hariduse hetkeseisust Eestis. Paljud usuvad, et valdkonnas pole ülikooliharidus oluline ning loevad kogemused. Mis väärtust pakub töötaja ja tööandjale IT-alane magistrikraad? Milliseid õpivõimalusi veel pakub TalTech täiskasvanud õppijale? Kuidas teeb IT-teaduskond koostööd ettevõtetega? Neid küsimusi avab Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna magistrikavade prodekaan Ingrid Pappel, saatejuht on ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Kristel Härma

Muutuv maailm paneb ettevõtted järjest uute ülesannete ette. CER-direktiivist tulenevalt peavad osad ettevõtted ühe uue kohustusena hindama oma toimepidevust ja kriisideks ettevalmistust. Ootamatustega toimetulek võib ettevõtetele olla paras väljakutse, rääkis saates PwC kriisi valmisoleku ja toimepidevuse valdkonna vanemkonsultant Triin Toimetaja. „Kui eelnevalt pole mõeldud kriisidega toimetulekule, võivad ootamatud olukorrad kergesti eskaleeruda ja kahjustada tugevalt ettevõtte sujuvat toimimist, pärssida rahavooge või hammustada suure tüki oodatavast kasumist. Rääkimata võimalikust mainekahjust, mis haldamata kriisi tulemusel võib kiirelt lahvatada, kuna klientide ja sidusrühmade ootused on teenustele või toodetele kõrged,“ tunnistas Toimetaja. Mida toob endaga kaasa elutähtsate tegevuste seadus ja kui palju ettevõtteid saavad endale juurde lisakohustusi, saab kuulata saatest, kus kuuleb ka eksperdi nõuandeid. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Zeus/Scanpix.

Glaukoom on katarakti ehk hallkae ja maakuli degeneratsiooni kõrval üks sagedasemaid silmahaigusi. Pahatihti avastatakse silmarõhu pöördumatud muutused alles silmaarsti juures rutiinses nägemiskontrollis, sest üldiselt areneb glaukoom aeglaselt ja valutult. Saates räägib silmaarst dr Pille Tein sellest, miks ja kellel glaukoom tekkib, kes kuuluvad riskirühma, millised on haiguse sümptomid ja staadiumid. Glaukoomi tulemuslikus ravis on väga oluline haiguse varajane avastamine. Saatest saad teada, millist rolli mängib haiguse väljakujunemisel pärilikkus, mille järgi valitakse konkreetsed ravimeetodid, kuidas toimub operatsioonijärgne ravi ning mida saab iga inimene ise teha, et oma silmade tervisel ning ealistel muutustel "silma peal hoida". Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Turman Silmakliiniku Järve kliiniku silmaarst dr Pille Tein. Foto Õnne Puhk

Rootsi töökeskkondade sisustaja AJ Grupi tütarettevõtte AJ Tooted tegevjuht Madis Rätsep on ettevõtet juhtinud selle algusaastatest peale ehk 25 aastat. Rätsep tõdeb, et kiire kasvuspurdi ajal oleks võinud sõba silmale saada rohkem ja tööd teha vähem, kuid need mõned kaotatud unetunnid olid väärt seda, et pälvida gasellitiitel lausa neljal aastal järjest. Läbipõlemisele sarnaseid momente on Rätsep enda puhul märganud, kuid neid on aidanud ületada pilk suunaga tulevikku ja selged ning konkreetselt sõnastatud eesmärgid. "Sellist hetke ei ole, et sein on ees. Lootus on kogu aeg." Valdavalt on teda edasi viinud õhinapõhisus ja organisatsiooni pidev areng tervikuna. Nimelt uuenevad Rätsepa sõnul Rootsis tehnilised protsessid väga kiiresti samas, kui Eestis ei jõua tehnika nii kiirelt järele. Just nimelt emaettevõtte toetus ja n-ö käe pulsil hoidmine on olnud suureks abiks tütarettevõtte kasvamisel. Saates tuleb juttu ka gasellilliikumisest. Räägime, miks AJ Tooted gaselliliikumist toetab, kas gasellitiitel on justkui kvaliteedimärgis ning saame teada, millist gaselli Eesti hetkel õigupoolest vajab. Saatejuht on Julia Laidvee. Fotol: AJ Tooted tegevjuht Madis Rätsep Foto autor: Jana Palm Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted, Finora Bank ja Cumultec.

AI kinnisvaras põhineb andmete analüüsil ja need andmed peavad olemas olema, kuid juurde tuleb ka aina olulisemana teenuse kvaliteet, rääkisid ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara haldusteenuste direktor Karel Aasrand ja Newsec Eesti üksuse juht Janek Hintsov. „Kui sa saadad Saaremaa hea müügiinimese Ida-Virumaale müüma, siis suure tõenäosusega ta hakkama hästi ei saa,“ ütles Hintsov vastuseks küsimusele, kas see inimene peab olema omainimene selles piirkonnas. „Inimene peab olema kohalik, ta peab tundma kohalikke ettevõtteid, ta peab oskama suhelda vene keeles. Ootusi sellele inimesele on rohkem just suhtluse poole pealt. Ma olen tähele pannud, et kohalikud ettevõtted pigem täna sulle helistavad kui saadavad meili.“ Ühes ärihoonest teise kolimisel peavad noored töökeskkonda ülioluliseks, B-klassi ärihoonest teise samasugusesse kolimine neid õnnelikuks ei tee, sõnas Hintsov. Tema hinnangul on käes olukord, kus B-klassi kinnisvara üürnikud võiksid hakata liikuma A-klassi. Aasrand ütles, et tema ja ta lähimad kolleegid on tegevuspõhise kontori usku. See pakub erinevaid kohti ja nurki töötamiseks: saad vaikse koha võtta või saad järgmisel päeval töötada, kus on rohkem kolleege koos, kirjeldas ta. See toob ühtpidi ruutmeetrite kasutatavust efektiivsemaks. Aga võtmekoht on see, et meil ei ole kollektiivi, kus kõigile ühtemoodi sobivad kabinetid või avatud büroo − kõik tahavad erinevat. Saates tuleb juttu ka äripindade vakantsusest eeskätt Ida-Virumaal, AI kasutamisest ja selle eripäradest nii ärikinnisvara halduses kui korrashoius. Saatejuht on Siim Sultson. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara haldusteenuste direktor Karel Aasrand ja Newsec Eesti üksuse juht Janek Hintsov.

Sisuturundussaates on seekord juttu valitsuse plaanitavatest maksutõusudest ja sellest, kuidas need paistavad raamatupidaja vaatenurgast. Külas on Enno Lepvalts raamatupidamisbüroost Vesiir. Meenutame aegu enne 2000ndat aastat, mil kehtis 26%ne ettevõtete tulumaks. Mida tooks kaasa taas tulumaksu kehtestamine? Proovime leida alternatiivseid võimalusi, kuidas riigieelarvesse raha juurde saada – ühe võimalusena tuleb jutuks e-residentidele maksu kehtestamine. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Enno Lepvalts. Foto autor: Meeli Küttim.

Aasta tagasi otsustas Stora Enso sulgeda Näpi Saeveski, mis oli piirkonna üks suuremaid tööandjaid. See sulgemine toimus aga valutult ja suuri sotsiaalseid probleeme piirkonnas ei tekitanud. Aastaid puidutööstuses tippjuhina töötanud ning praegu erinevaid ettevõtteid nõustava Erkki Ehandi sõnul toimus suurkoondamine pea märkamatult, sest Lääne-Virumaa majandust iseloomustab mitmekesisus. Seetõttu leiavad tööta jäänud inimesed kiiresti uue rakenduse. Saates „Virupärane ettevõtlus“ räägib Erkki Ehand mitmetest Lääne-Virumaal käivitatud projektidest, mis realiseerudes annavad maakonna ettevõtluse arengule täiendava tõuke. Nendeks on näiteks Rakvere kesklinna plaanitavad uued investeeringud, mille maht on üle 50 miljoni euro; uute tööstusparkide rajamine erinevatesse omavalitsustesse; Kunda arendamine kuurort- ja sadamalinnaks; kaitsetööstuse investeeringud Tapale jm. Fotol Erkki Ehand, erakogu Saadet “Virupärane ettevõtlus” toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.

Iduettevõtluse populariseerimiseks korraldatud konkursile Idekas ootavad Viljandimaa entusiastid kandidaate kuni 25. augustini.  Esimesed ideed on juba töös ja uksed on avatud üle-Eesti, rääkisid saatekülalised, Viljandis elav startup-entusiast Rode Luhaäär ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori projektijuht Greete Paaskivi.   Saates “Ükssarvikute kasvulava” räägime äri ajamisest Viljandimaal ning sellest, kuidas väikses kohas ükssarvikuks saada.  "Tallinnas on startup-kultuur paika loksunud, ütled startup-kultuur ja tekib Latitude'i või Lift99 pilt silme ette. Viljandimaal me alles avastame seda," kirjeldab Luhaäär, miks ideekonkurss sai ellu kutsutud.   Nii iduettevõtlusest väljaspool Harjumaad, inspiratsiooniõhtutest kui ka konkursist endast saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Tarmo Virki.  Fotol: Rode Luhaäär, Greete Paaskivi ja Tarmo Virki. Autor: Lisann-Mari Kaunissaar

"Finantsuudised fookuses" saates võtame luubi alla klassikalise ettevõtte kasumi maksustamise teema. Eestis on sirgunud terve põlvkond ettevõtjaid ja finantsiste, kellel ei ole olnud otsest kokkupuudet ettevõtte tekkepõhise kasumi maksustamisega. Saate eesmärk on pakkuda kuulajatele väärtuslikku ja üldharivat infot, mis aitab seda teemat paremini mõista. Arutame, millised väljakutsed tekkepõhise tulumaksu rakendamisega kaasnevad, kuidas kasumit optimeeritakse ja avatakse mõisteid nagu maksuamortisatsioon ja mitterahalised tehingud. Saatekülalised oma valdkonna tippspetsialistid, kes tekkepõhise kasumi maksustamisega Eestis puutusid kokku juba ka 1990-ndatel aastatel: Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitikaosakonna nõunik Lemmi Oro ning maksukonsultant Tõnis Jakob. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Tõnis Jakob, Lemmi Oro ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem

Möödunud aastal 14 miljoni euro suurusest käibesihist teatanud mööblitööstus Standard peab tänavu leppima 10 miljoniga, mis tähendab siiski 2,5‑kordset kasvu võrreldes 2023. aasta müügituluga, mis jäi veidi alla 4 miljoni euro. „Eesmärk meil täis ei tule, aga eesmärk peabki kõrge olema,“ räägib saatekülaline ja ettevõtte juht Jonatan Karjus. Juttu on nii ettevõtte käekäigust ja tulevikuplaanidest kui ka mööblitööstusest tervikuna. Lisaks on fookuses ka uus valitsus ja maksumuudatused. Saadet "Tööstusuudised eetris" juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol ettevõtte juht Jonatan Karjus. Autor: Raul Mee

Tööjõuturul on talendi leidmine ja hoidmine muutunud suureks väljakutseks. Ettevõtted mõistavad, et nende edu sõltub töötajatest, kuid nende pühendumuse ja rahulolu tagamine nõuab läbimõeldud strateegiaid. Juhtide roll on siin keskne, sest lisaks talentide leidmisele peavad nad ka looma keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja motiveerituna. "Juhtimisauditi" saate külaliseks on Smartful Growth asutaja, koolitaja ja konsultant Helen Pärli, kes jagab oma kogemusi ja mõtteid inimeste juhtimisest. Pärli sõnul on juhil oluline roll nii värbamisel kui talendi hoidmisel ja arendamisel. Rõhk peaks olema ennekõike ennetusel ja heade suhete loomisel oma inimestega – nimelt usub ta käe hoidmisesse ja lihtsatesse juhtimistööriistadesse. Värbamisel peab juht oskama näha suuremat pilti ja mõistma värvatava positsiooni mõju ettevõtte toimimisele. Meeles tasub pidada ka seda, et värbamisel luuakse esimene kuvand organisatsioonist. Kui suudetakse eristuda ja pakkuda vau efekti, toetab see võimalust, et kandideerija otsustab just selle ettevõtte kasuks. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Helen Pärli. Pildi autor: Rain Jüristo

Seekord sukeldume statistikamaailma ja uurime, kuidas Statistikaameti rakendused aitavad mõista tööturu ja majanduse trende. Stuudios on Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ja sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens, kes jagavad teadmisi Eesti hinnataseme, majanduse taastumise, palkade ning tööjõu kättesaadavuse kohta. Lisaks arutame, millist kasu saavad ettevõtted ja personalijuhid Statistikaameti aruannetest ning rakendustest. Lähemalt võtame ette tööturu rakenduse ja palgarakenduse. Näiteks selgub, et teatud ametikohtadel on mehi naistest vähem, kuid meeste keskmine palk on naiste omast kõrgem. Vestlust juhivad Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Robert Müürsepp, Eveli Voolens, Eve Noormägi ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Euroopa Liit võttis hiljuti vastu määruse tehisaru kontrolli alla saamiseks. Ka Eestil on kavas arendada välja oma tehisaru strateegia. Mida on plaanis teha tehisaruga seotud riskide juhtimiseks, sh õiguslikus vaates? Millega peame arvestama ja milliseid uusi oskusi omandama uute nõuete elluviimiseks ja kontrollimiseks? Nendest teemadest räägib saates "Digitark äri" advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Silvia Urgas. Saade on salvestatud Sisekontrolli Aastakonverentsil 2024. Fotol: vandeadvokaat Silvia Urgas. Foto autor: Raul Mee.

Kuhu liigub kontrollivaldkond pöörase kiirusega kihutavas novaatorite maailmas? Kas jääme ajale lõplikult jalgu või on meie roll pöördeid parajas tempos hoida, et olulisi riske märgata ja neile kriitiliselt otsa vaadata? Neid keerulisi küsimusi ja dilemmasid lahkabki saates "Digitark äri" Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Saade on salvestatud Sisekontrolli Aastakonverentsil 2024. Fotol: Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Autor: Raul Mee.

2023. aastal lõpetas Eestis põhikooli veidi enam kui 14 000 õpilast. Mõned aastad tagasi tehtud uuringu kohaselt jõuab põhikooli lõpetajatest järgneva nelja aasta jooksul keskhariduse (nii üld- kui kutsekeskhariduse) omandamiseni keskmiselt 80%. Kui PISA testide järgi oleme maailma tipus, siis praegu jääb iga viies õpilane vaid põhiharidusega ning see piirab nende inimeste edasisi valikuid ja eneseteostusvõimalusi. Vahetult enne uue kooliaasta algust räägime saates „Õppetund“ paindlike õpivõimaluste vajalikkusest täiskasvanutele gümnaasiumihariduse omandamisel. Külas on Täiskasvanute E‑gümnaasiumi asutajad: koolijuht Reio Kiidli ja haridustehnoloog Ave Soekov, kellega räägime e‑gümnaasiumi loomise vajadusest, õppekorraldusest ja ootustest õppijale, et taasalustatud koolitee edukalt läbida ning enesekindlalt seatud sihtide suunas liikuda. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Reio Kiidli ja Ave Soekov. Autor: Andres Laanem

Personaliosakonna töö digitaliseerimine aitab HR-osakonna töötajad vabastada nö rumalast tööst ja annab võimaluse panustada töölõikudesse, mis loovad rohkem väärtust, usub OIXIO Digitali personalijuht Maimu Saska oma kogemustele toetudes. Kuigi aina rohkem räägitakse ettevõtete digitaliseerimise vajadusest, läheb Eestis üleminek digilahendustele üle kivide ja kändude. Pole harvad juhud, kus personalitöö aruandlus toimib ikka veel paberil ja vajalikud avaldused tuleb esitada e-postiga pikkadele kooskõlastusringidele. Samas saaks ettevõtte iseteeninduskeskkonnas iga töötaja kiirelt vormistada oma puhkuseavalduse või näha, millal on tema järgmine terviskontrolli aeg. Rääkimata kõikidest olulistest andmetest, mida ettevõtte juhid saavad aruandluseks või juhtimisotsuste tegemiseks kasutada. Kuula sisuturundussaates OIXIO Digitali digitaliseerimise kogemuslugu, kust selgub ka, millist lisandväärtust saab personaliosakond pakkuda juhtkonnale tehisaru kasutades. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Maimu Saska. Foto: erakogu.

Kliimakindlamajanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega. Kuidas me jõuame nii energia- kui ka elektritootmises süsinikuneutraalseks juba 2040. aastaks, selgitab saates “Energiatund” kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga. Uiga ütles, et energiasektori heide on Eestil alati olnud suur ja see on aastaid teada. Samas on olukord oluliselt paremaks läinud ja plaan on selge ‒ vaja on luua päikese- ja tuuleparke. "Selleks on tehnoloogilised lahendused olemas, aga küsimus on, kuidas me selle lõpu ära lahendame. Elektritootmises on meil kolmandik teest käidud juba, soojuse tootmisel kaks kolmandikku. Põhiline on eesmärk – aastaks 2040 jõuda elektri ja soojuse tootmisel süsinikuvaba lahenduseni terve aasta lõikes,” rääkis Uiga. Mida täpsemalt kliimakindla majanduse seaduses energeetikasektorile ette näeb, saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Fotol: Jaanus Uiga ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem

Kolmapäeval, 14. augustil avatakse Ida-Virumaal Aidu tuulepark. Vahepeal mitmeks aastaks ehituse peatanud, vahepeal vaidlustesse takerdunud ja viis aastat tagasi valmima pidanud tuulepargist praegu ning tulevikus räägib Energiatunni saates Aidu Wind Park OÜ tegevjuht Oleg Sõnajalg. Sõnajalg leiab, et Aidu tuulepargi ehituskiirus lõpuks on Guinessi rekordi vääriline protsess, sest lõplik otsus tuulepark rajada tuli veebruaris 2023 ja kaksteist esimest tuulikut olid püsti juba eelmise aasta lõpuks. "Me teame, et tuuleenergeetikas võtavad sellised protsessid aega aastaid. See on ime." sõnas Sõnajalg. "Kui me rääkisime ühe koostööpartneriga, et meil oleks vaja sügiseks kõik teed, kraanaplatsid ja kaablid paigaldada, siis see pilk, millega ta mind vaatas ütles rohkem kui tuhat sõna." jätkas Sõnajalg.  Kümnendi kestnud protsessist ja protsessimisest, tuuleenergia tulevikust ja suurprojektide rahastamisest saab täpsemalt kuulda juba Energiatunni saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Oleg Sõnajalg ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem

Juba sel nädalavahetusel, 16. ja 17. augustil, toimuvad Tartu külje all Rõhu aias 69. kündmise maailmameistrivõistlused. Võistlustulle astuvad 44 võistlejat 25 maalt. Raadiosaade Kasvupinnas võtab täna ette sel nädalavahetusel toimuva tippsündmuse. Nimelt on Eesti saanud võimaluse korraldada, ja seda esmakordselt, kündmise maailma meistrivõistlused. Võistlejaid on kohale tulnud lausa 25 riigist. Selle omamoodi ja tehniliselt keeruka võistluse korralduse eest vastutajad on meil raadiostuudios – maailmameistrivõistlusi korraldab Eesti Künniselts koos Maaülikooli ja kultuuripealinn Tartu 2024 korraldustiimiga. Loomulikult on abis Maailma Künniorganisatsiooni (World Ploughing Organisation) inimesed. Meiega jagavad infot Eesti Künniseltsist Egle Järvala ja Margus Ameerikas. Sellise suurürituse korraldamine ei ole kerge, palju on erinevaid nüansse, millega tuleb arvestada, nendivad mõlemad saatekülalised. Mis on tehtud, mis veel vaja teha enne võistlust ja kes on kohal ning mida nädalavahetusel Tartu külje all Rõhul näha saab, sellest kõigest räägimegi. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol kündmise maailmameistrivõistluste korraldajad Egle Järvala ja Margus Ameerikas. Autor: Maarit Eerme

Kas LinkedIn sobib paremini ettevõtte või isiklikuks turunduskanaliks? "Eetris on turundusuudised" saates uuritakse LinkedIn'i kasutamise eripärasid ja võimalusi. Saatekülaliseks on turundusmentor Marelle Ellen, kes kasutab LinkedIn'i oma äri peamise turunduskanalina. Saates keskendutakse LinkedIn'i kasutamisele Eesti kontekstis, pakkudes praktilisi nõuandeid brändi isikupära loomiseks ja tooteturunduseks läbi isikubrändi tugevdamise. Räägitakse ka LinkedIn'i algoritmidest ja sellest, kuidas luua postitusi, mis jõuavad laiema auditooriumini. Ellen tõi esile, et kuigi LinkedIn'i reklaamid on väga täpselt sihitavad, võivad nende kulud olla Eesti ettevõtete jaoks sageli liiga kõrged. Selle asemel soovitab ta investeerida rohkem töötajate koolitamisse brändisaadikuteks. “Eraisikute postitused jõuavad platvormil umbes kümme korda kaugemale kui ettevõtete omad,” märkis Ellen. Lisaks saad saatest väärtuslikke soovitusi selle kohta, millised postitusetüübid levivad kõige paremini, kuidas algoritmile meeldida ning kuidas korraldada oma ettevõttes LinkedIn'i väljakutse, mis võib tõsta reach'i mitme miljonini. Saadet juhib Keit Alev. Fotol vasakult: saatejuht Keit Alev ja turundusmentor Marelle Ellen. Allikas: Äripäev

"Nimed müügitahvlil" saates räägivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase alahindamisest. Saates tuleb juttu sellest, kui palju ettevõtjad alahindavad seda, kui palju aega ja ressursi kulub tegelikult B2B-s tulemusteni jõudmiseks, eriti teenuste müügis ning startupides. Lisaks räägitakse saates sellest, kuidas alahinnatakse seda, kui palju aega kulub meeskonnas uskumuste ümberkujundamiseks ja harjumuste muutmiseks. Rooger ja Kase toovad erinevaid näiteid klientide ja ka enda kohta, kus nad on erinevate olukordade alahindamisega kokku puutunud ning kuidas Teie saaksite neid vältida. Illustratsioon: Alahindamine ehk jäämäe tipp on 10% jäämäe suurusest, enamik on veel all ja me alahindame seetõttu seda. Allikas: DALL-E

Saates "Teeninduse teejuht" tõdeb Tele2 erakliendimüügi ja klienditeeninduse juht Kristi Juhandi, et inimesed väärtustavad esindust kanalina päris kõrgelt ning ta usub, et tulevikus hakatakse seda veelgi rohkem väärtustama. Juhandi sõnul soovivad inimesed suhelda otse, inimfaktor ja naeratav teenindaja on nende jaoks oluline. 12 aastat Tele2 töötanud Juhandi avab saates kliendisuhtluse telgitaguseid ning jagab, kuidas eelistused ja suhtluskanalid on ajas muutunud. Samuti räägib ta sellest, kuidas klientide vajadusi paremini kaardistada. Kristi Juhandi kogemuslugu näitab, et klienditeenindus ei ole pelgalt tugi – see on ka müügi tugisammas. Kuulajatele antakse aimu nii tagasilöökidest kui ka edulugudest. Saates tuleb juttu sellest, kuidas elas Tele2 üle koroona aega, kuidas on nad sellel perioodil rakendanud töötajaid nõnda, et klienditeeninduse kvaliteet kannatada ei saaks. Kuidas muuta oma teenindust kliendisõbralikumaks? Mida toob kaasa tehisintellekt? Mida saame täna võtta kasutusse Euroopalt või Põhjamaadelt? Saatekülaline Tele2 erakliendi müügi ja teeninduse juht Kristi Juhandi avab saates kliendisuhtluse telgitaguseid, ta jagab, kuidas eelistused ja suhtluskanalid on ajas muutunud ning kuidas klientide vajadusi paremini kaardistada. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Kristi Juhandi ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Põletikuline soolehaigus hõlmab kaht diagnoosi, Crohni tõbe ja haavandilist koliiti, ent võib mõlemal juhul tuua kaasa vägagi ebamugavad kaebused. Saates selgitab Eesti Gastroenteroloogide Seltsi president, TÜK gastroenteroloogia osakonna juhataja ja vanemarst-õppejõud dr Karin Kull, mis roll on põletikulise soolehaiguse tekkimisel geneetikal ja keskkonnal ning millised on Crohni tõve ja haavandilise koliidi sümptomid ja erisused. Samuti kuuleme sellest, millised on edusammud ravis, millega tuleb haigel arvestada igapäevaelus ning kuidas saab üldsuse laiema teadlikkuse ja mõistmisega toetada haigete elukvaliteeti. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Panga riskipoliitika määrab ära kui palju igasse sektorisse laene väljastatakse ning kui teised sektorid investeerima ja laenama ei asu, võib see hakata ka kinnisvarasektori laenuvõimalusi vähendama, märgib Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht Ero Viik. Ka Swedbankis on kogu laenuraamatust määratud "x-protsent" kinnisvarasse investeerimiseks, selgitas Viik mai lõpus toimunud kinnisvaraarenduse konverentsil esinedes. "Oluline on tähele panna seda, et kui teised sektorid ei hakka investeerima, võib hakata kinnisvarasektorit negatiivselt mõjutama läbi selle, et pankade laenuportfellis on väga suurel määral juba kinnisvarasektori laenud ees, mistõttu nad ei soovi enam kinnisvarasse investeerida. Paari aasta pärast võib see juhtuda," rääkis Viik ühest konkreetsest ohust. Viik rääkis ka sellest, kuidas selgitada fakti, et hoolimata majanduslangusest on nii eraisikute kui ettevõtete hoiused viimastel aastatel kasvanud. "Tõsi, me näeme ka seda et hoiused ehk jõukus on koondumas aina kitsama ringi kätte. Tugevamad ettevõtted muutuvad tugevamaks, jõukamad inimesed jõukamateks." Viik selgitas muu hulgas, et edaspidi tuleb valmis olla ootamatusteks ning selgitas ka seda, miks on korterite taskukohasus viimastel aastatel pealinnas langenud. Fotol Ero Viik kinnisvrakonverentsil esinedes mõned aastad tagasi, foto autor Raul Mee.

„Täna on tunne, et tekkinud on teatav karastatus, sest alates 2020. aastast on üks väljakutse teist taga ajanud ning pidev muutumine on uus norm,“ räägib saatekülaline rõduklaase ja –piirdeid tootva ja tänavuse Digitaliseerimise meistriklassi võitnud Malmerk Klaasiumi tegevjuht Henry Ristimägi. Ristimägi räägib saates, milline on ettevõtte senine digiteekond ja millised digiarengud veel ees ootavad. Fookuses on digitaliseerimine, muutuste juhtimine ja meeskonna kaasamine ning plaan kasvatada ettevõte 2028. aastaks kaks korda suuremaks. Saadet "Fookuses: tark tööstus" juhib Harro Puusild. Fotol: Henry Ristimägi. Autor: Harro Puusild

Kui ettevõtte laomajandus toimub paberi, pliiatsi ja Exceli tabeliga ning soovitu leidmine laoplatsilt võib võtta aega tunde, on vaja midagi kiiremas korras ette võtta. Kuidas ja millest alustada? Sellele küsimusele otsitakse vastust „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaates. „Logistikauudised eetris“ seekordne saade on lavajuttude päralt. Saade on salvestatud tänavu kevadel toimunud konverentsil „Laoseis 2024“, kus tehisintellekti kasutamise ja digitaliseerimise võimaluste üle ladudes ja tööstusettevõtetes arutlesid Schenker Eesti lao juht Riido Reiman, Tempest Elva tootmisüksuse juht Lichettey Aavik, tarkvarateaduste instituudi arendusjuht Juhan-Peep Ernits ning Mentosteer tegevjuht ja tehisintellekti strateeg Toomas Mõttus. Selgub, et digitaliseerituse tase on ettevõtetes väga erinev ning endiselt palju on neid, kus kogu laomajandus toimub paberil ja pliiatsiga. Kust ja kuidas digitaliseerimisega alustada? Vestlusringi juhtis Coop Eesti keskühistu tegevjuht Rainer Rohtla. Logistikauudised eetris saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: Laoseis 2024 aruteluring Foto: Raul Mee

Sünnitusmajade Fond on oma 25. sünnipäevaks planeerinud kampaania, mille reklaaminägu on päris-beebi. Armas algatus võib aga fondi juubelipäevaks tähendada kohtus käimist, kui reklaamibeebi täiskasvanuks saades oma vanemate praeguse otsusega rahul pole. USAs kaevati 2021. aastal kohtusse bänd Nirvana. Kaebajaks oli Spencer Elden, kes on palja beebina kujutatud bändi 1991. aastal ilmunud albumi „Nevermind“ kaanel. Elden süüdistas bändi lastepornos ja juhtum pendeldab siiani erinevates kohtuastmetes. Sünnitusmajade Fondi reklaamikampaanias on beebi sündsalt kaetud, mõlema vanema kirjalik nõusolek võetud ning ainsal kasutataval fotol paistavad vaid beebi pea ja üks käsi. Siiski ütleb andmekaitsejurist Reet Rattur, et tulevikus tekkida võivaid nõudeid ei saa välistada. „Lapsevanematena me anname nõusoleku oma lapse piltide avaldamiseks ja avaldame neid ise ka näiteks sotsiaalmeedias, aga beebi kasvab suureks ja millised on siis tema tunded? Kahjunõuded võivad tulla,“ ütleb ta. Euroopas selliseid juhtumeid veel pole, ent näiteks Hispaanias trahviti reklaamikampaania läbiviijat, kes kasutas oma kampaanias noorpaari nõusolekuta pulmapilti. Sünnitusmajade Fondi tegevjuht Laine Randjärv kinnitab, et heategevuskampaanias on emotsioonide saavutamine olulise kaaluga. „Beebi nõusolekut on keeruline küsida, kuid vanemate nõusolek meil loomulikult on ning kindlasti tuleb materjaliga delikaatselt ümber käia,“ ütleb ta. Saates räägime ka, miks isikuandmete kasutamises ei maksa näha ainult kurja juurt, kuidas need aitavad tooteid ja teenuseid sobivamaks muuta ning kuidas Sünnitusmajade Fondi kampaania, kus isikuandmeid ei kasutatud, läbi kukkus. Reet Rattur annab ka nõu, millist minimaalset huvi võiks inimene tunda oma andmete kasutamiseks nõusolekut andes. Saadet juhib Sigrid Kõiv. Fotol Laine Randjärv ja Reet Rattur. Foto autor: Sigrid Kõiv.

Äripäeva Raamatuklubi saade tutvustab kaht augustikuus ilmunud raamatut. „Imelised ehitised“ annab maailmakuulsate rajatiste kohta tänapäevaseid teadmisi: mida uut räägivad teadlased Stonehenge'ist; mis oli müstilise Petra kaljulinna salarelv vaenlase vastu; mis juhtus Lihavõttesaare põliselanikega jpm. Mis on kindlalt teada ja mis on jäänud saladuseks? Mis teeb imedest imed, räägib ajakirja Imeline Ajalugu vastutav väljaandja Rain Väät. “Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad?” on kire ja armastusega sündinud praktiline tööraamat juhtidele. Saatest saad teada, mis on coaching ja mis mitte ning millest juht ilma jääb, kui ta seda raamatut ei loe. Stuudios on raamatu autorid, juhtide ja meeskondade kogenud coach'id Jaanika Rannula ning Aili Nurmeots. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots. Autor: Õnne Puhk

„Tööandja bränding on protsess, mille käigus luuakse ja hallatakse ettevõtte mainet ja imagot tööandjana,“ sõnastab Instari projektijuht Birgit Ruunik lihtsa põhitõe, millest tänapäeval ei saa mööda vaadata küll ühegi ettevõtte juht. Lisaks eelmainitule hõlmab tööandja bränding (TB) ainulaadse väärtuspakkumise loomist ja edastamist praegustele ja potentsiaalsetele töötajatele eesmärgiga kujundada ettevõte ihaldusväärseks töökohaks. Selle kontseptsiooni alla kuuluvad erinevad tegevused ja strateegiad, mis aitavad ettevõttel meelitada, kaasata ja hoida talente – kõlab lihtsalt, kuid nõuab siiski, et kogu projekt oleks põhjalikult läbi mõeldud, et asju ei tehtaks lihtsalt tegemise või linnukese pärast. Saates "Töö ja palk" uurib Personaliuudiste juht Helen Roots, mis olukord TB vaatepunktist Eesti tööandjate seas valitseb ja kes on pigem altid sellesse panustama. Saame teada, mida on TB-st võita tööandjal ning mis kasu saab töötaja, olles oma ettevõtte brändisaadik. Kuuleme soovitusi, millele mõelda, soovides luua atraktiivset töötaja väärtuspakkumist, ja saame teada, mis aspektid eri sihtrühmi tööandja valikul enim kõnetavad. Samuti jagab Birgit soovitusi, kuidas kommunikeerida brändisaadikute programmi töötajatele nii, et nad ise tahaksid anda oma panuse ettevõtte kuvandi loomisse, ning annab kolm head nõuannet, mida TB ja brändisaadikute teed alles alustajal tasuks läbi mõelda, et teekonnast maksimaalset ja positiivset kasu lõigata. Fotol vasakult: Birgit Ruunik ja Helen Roots. Allikas: Äripäev

Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" kuulame salvestust kevadel toimunud E‑kaubanduse UX konverentsilt, kus Roadly juht Kethy Bonder, Rahva Raamatu e‑äri arendusjuht Toomas R. Raist ja Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson rääkisid sellest, milline on täna Eesti e‑kaubanduse seis, kuidas parandada e‑poe kasutajakogemust ning kuidas on kliendikäitumine viimastel aastate muutunud ja millised on tulevikutrendid. Vestlusringis osalejad rääkisid ka sellest, kuidas tagada see, et muudatusi ja parandusi saaks kiiresti ellu viia ning klientide muret kiirelt lahendatud. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Roadly juht Kethy Bonder, Rahva Raamatu e‑äri arendusjuht Toomas R. Raist ja Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Autor: Raul Mee

Tudengivormeli endine insenerist meeskonnakapten Rico Jaanipere loob koos vormeliprojekti kaaslastega uut elektrirataste brändi ILUSBike ja usub, et rattatootmine võib Eesti majanduse jaoks oluliseks ärisuunaks kasvada. „Ampler on suunatud eratarbijale, meie äritarbijale. Meie ärid on erinevad ja on äge, et selliseid asju Eestis tehakse, sest kui tahame Eesti majandust käima lükata, siis peame looma erinevaid tooteid ja müüma neid välja, pakkudes suuremat lisandväärtust,“ sõnab noor ettevõtja. "Tööstusuudised eetris" saates räägib ta oma rattabrändi algusloost, edaspidistest plaanidest, ekspordist ja tootmisest. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Rico Jaanipere. Autor: Harro Puusild

Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisingu abil, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulgaanistt asjaajamist. Selline viis sõidukipargi haldamiseks on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem. Autode kasutamiseks on populaarsust kogumas täisteenusrent, mis võimaldab kokku hoida aega, mis kulub sõidukipargi haldamiseks. Autopargi rentimine on mugav ja ajasäästlik lahendus, kuid kas see on ettevõttele rahaliselt mõistlik? Millised on selle teenusega kaasnevad riskid? Kuidas ja millistest komponentidest koosneb teenuse hind? Kuidas mõjutab teenust rohepööre ja kuidas automaks? Nendele küsimustele leiab vastuse sisuturundussaatest, mille külaliseks on Mobire Eesti juhatuse liige Marek Kurs ja saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Marek Kurs. Autor: Lauri Toomsalu

Suvises „Teabevara tunnis“ võtame luubi alla pankrotimenetluse ja saneerimise. Vandeadvokaadid Maris Vutt ja Silvia Urgas advokaadibüroost TGS Baltic räägivad praeguse majanduskeskkonna valguses sellest, kuidas ühelt poolt panna tähele oma koostööpartnerite ohumärke, ja mida selle puhul teha, ja teiselt poolt, kuidas ise ühingu juhina käituda olukorras, kus ühingul on kas ajutised või püsivad makseprobleemid. Jutuks tuleb ka juhatuse liikme vastutus. Uurime, milliste kohustuste rikkumine võib juhatuse liikmele kaasa tuua vastutuse, ning kas ka juhatuse liikmelt saab kahju nõuda. Saatekülalised jagavad asjalikke nõuandeid, mida teha olukorras, kus üks ühing on jäänud teisele võlgu. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Maris Vutt ja Silvia Urgas. Autor: Andres Laanem

Seekordses "Rohepöörde praktikute" saates jagavad eri taustaga ettevõtjad ja ESG eksperdid, mis soodustab ja takistab ESG eesmärkide täitmist. Juttu tuleb õnnestumistest, takistustest ja andmete kasutamisest. Tegu on 2024. aasta mais toimunud ESG praktikute aastakonverentsi aruteluga, kus oma kogemusi jagasid KPMG Baltics ESG teenuste juht ja ekspert Siim Kannistu, Nordic Milk kestliku arengu juht Katrin Tamm, Tallinna Lennujaama finantsjuht Anneli Turkin, Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage ja restoranide Lee ja Lore Bistroo asutaja Kristjan Peäske. Küsimusi esitas Äripäeva ajakirjanik Laura Saks. Fotol on panelistid Siim Kannistu, Katrin Tamm, Anneli Turkin, Silver Hage ja Kristjan Peäske. Foto: Raul Mee.

Saates selgitab Maxilla suukirurgiale ja esteetikale spetsialiseerunud hambaarst dr Mõkola Kondrin, mis juhtudel on esteetilise naeratuse saavutamiseks tarvis paigaldada implantaadid või teha igeme- ja luuplastikat. Saame teada, miks on oluline eemaldatud hambad võimalikult kiiresti asendada, kas implantaadid tuleb panna ükshaaval või saab paigaldada mitu korraga, mis asi on igemenaeratus ning kuidas aru saada, kas iget on liiga palju või liiga vähe. Lisaks kummutab dr Kondrin müüdid ja hirmud, mis suukirurgiaga seonduvad ning jagab soovitusi, kuidas protseduure planeerida ja pärast plastikat või implantaadi paigaldamist paranemist toetada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla, fotol vasakul dr Mõkola Kondrin, paremal hambaraviassistent Anastassia Djomina

Suvises saates "Mets ja majandus" kordame aasta tagasi eetris olnud jutte ja jagame metsaomanikele tarvilikke tarkusi metsas toimetamiseks. Maaülikooli dotsent Ivar Sibul tutvustab maarjakase kasvatamise nippe. Kuigi maarjakaske leidub meil ka looduslikult, on enamik maarjakase kaasikuid inimese rajatud. Looduslikult maarjakase iseloomulikud tunnused kuigi hästi ei levi ja enamasti on tulemuseks tavaline arukask. Saate teises osas teeme metsandusteadlase Hardi Tullusega juttu püsimetsandusest. Muuhulgas saab vastuse ka küsimus, et kas püsimetsandus sobib igasse metsatüüpi ja kas see võiks täielikult asendada lageraie. Saate autor on Toomas Kelt. Pildil Hardi Tullus, foto autor Mana Kaasik.

Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime sellest, mida võib oodata Euroopa komisjoni poolsetest plaanidest rohepöörde ja rohetehnoloogia kohta. Ursula von der Leyen esitles parlamendis oma viie aasta nägemust. Kuigi juba mitu aastat on räägitud sellest, kuidas EL rohelepe on jõudu kaotamas ja kaob varsti päris ära, on mahukat suuniste dokumenti lugedes selge, et nii ei lähe. Mida oodata, räägib seekord Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Katrin Juhandi.  Saate teises osas tuleb külla ettevõtte Spacedrip kaasasutaja Joonatan Oras, et rääkida ettevõtte plaanidest maailma veepuuduse probleemi lahendamiseks. Lokaalseid veepuhastusseadmeid tootva ettevõtte klientideks on juba nii kinnisvaraarendajad, tööstused kui kaitseväed neljas erinevas maailmajaos.  Täpsemalt Euroopa plaanidest ja puhtast joogiveest saab kuulda juba Cleantechi saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol vasakult: Joonatan Oras ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem

Ettevõtted, kes on ESG aruandluse kohustusega peavad juba 2025. aastal oma äritegevuses juhinduma kolme mõõtme: keskkonna (Environment), sotsiaalsete (Social) ja juhtimisalaste tegurite (Governance) kaudu. Keeruliseks teeb aruandluse see, et paljusid andmeid pole seni ettevõtted pidanud koguma, tõdes auditi ja juhtimisalase nõustamisega tegelev PwC ESG teenuste valdkonna juht Merili Vares. Kuigi kestlikkuse aruandlust ei pea esitama väikesed ja keskmised ettevõtted ei ole põhjust teemat unarusse jätta, sest aruandeid esitavad suured ettevõtted soovivad ikkagi oma klientide-tarnijate vastavast tegevusest rohkem teada. ESG tegevusaruanne eeldab ühe uue mõiste: topelt olulisuse analüüsi valguses, et senisest rohkem ettevõtteid hakkab oma äritegevuse mõju ja tagajärgi analüüsima. Lisaks jälgima ka seda, kui palju keskkonna ja sotsiaalsed teemad ettevõtet seesmiselt mõjutavad ja kas neis on peidus mingid äririskid või võimalused. Saates tuleb jutuks, miks võtmetähtsusega ametikohti võiks komplekteerida uutel alustel ja lähtuda sellest milliseid hoiakuid inimene ise evib. Ka räägib PwC ESG teenuste valdkonna juht Merili Vares, millised nõuded tulevad just aruandluse direktiivist ja standarditest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Merili Vares. Autor: Juuli Nemvalts

Kätte on jõudnud suur suvi, mis meenutab vabadust ja muretust. Nagu detailidega ikka, siis tulevad need esile alles lähemal vaatlusel ja nii toob ka suvi kaasa lisaks rõõmule omad mured. Seekordses Terviseuudiste saates räägime päikesest, allergiatest, külmast veest ja kukkumistest. Selleks on stuudiosse tulnud Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas ja allergoloog Kadri Muoni. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Reet Raukas ja dr Kadri Muoni. Foto autor: Violetta Riidas

Äriidee on edukas siis, kui inimesed selle taga teavad, kus on nende Hollywood. Teisisõnu, oluline on unistada võimalikult detailselt, määratledes sealjuures, kuhu ja kelleni ettevõte jõuda tahab ning milles seisneb idee unikaalsus. Nii rääkisid filmiprodutsendid Anneli Ahven ja Andreas Kask veebruaris toimunud Gaselli Kongressil. Anneli Ahvena ampluaasse kuuluvad näiteks sellised menukad filmid nagu "Elavad pildid" ja "Must alpinist". Viimane kinnitas kanda ka väljaspool Euroopa kinolinasid. Ahvena sõnul saatis "Musta alpinisti" edu, sest kogu produktsioonitiim teadis, mida ja kuidas nad teha tahavad. Oluline oli tunda publikut võimalikult hästi ning liikuda õigete sihtrühmade suunas. Samuti teati, kuhu turgudele soovitakse tõsielul põhinevat põnevusfilmi eksportida. “Me ei läinud sellega Hollywoodi, vaid liikusime indie-levitajate kaudu, kelle publik ootabki isemoodi ja eripäraseid põnevikke,” rääkis Ahven. Hollywoodis töötanud produtsent Andreas Kask on "Apteeker Melchiori" filmisarja taga. Kask mängis olulist rolli ka filmide levitamisel üle kogu maailma. Lisaks sihib "Apteeker Melchior" ka suurettevõtte Amazoni voogedastusplatvormi. Kask toob romaanisarja ekraniseerimise puhul välja, et kui teosed on tugevalt kirjutatud, siis on filmipotentsiaal neil juba olemas. Mille poolest erinevad üksteisest Euroopa ja Hollywoodi filmid? Miks on Eesti filmi raskem välisturgudele eksportida? Kuidas muuta enda toode piisavalt eksootiliseks, et see leviks ka välismaailmas? Kuula seda juba saatest "Kiired ja vihased". Filmiprodutsentidega vestles Finora Panga loomelaenu tootejuht Tarmo Sillaots. Vestlusringi salvestus oli 7. veebruaril toimunud 24. Gaselli Kongressil. Fotol: vasakult Tarmo Sillaots, Anneli Ahven ja Andreas Kask Foto autor: Raul Mee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted, Finora Bank ja Cumultec.

Küsimusele, kuidas investorid tunnevad ära tuleviku võitjad, vastab Lev Dolgatsjov, et tegelikult ei olegi see võimalik. "Puhtalt kõhutunde järgi." Siiski tõi äriingel gasellidele välja mõned aspektid, millele keskenduda, kui peaks olema soov ka ise ühel hetkel hoopis ükssarvikuna kõrgustesse söösta. Esmalt juhtis Lev Dolgatsjov tähelepanu ettevõtte asutajatele. Investorite silmad panevad särama oma ala eksperdid, kes ka iseloomude poolest üksteist täiendavad (introvert ja ekstrovert, hea ja halb politseinik). Lisaks on olulised elementaarsed ettevõtliku inimese isikuomadused, nagu näiteks õpihimu, ambitsioonikus, optimistlikkus, viisakus. Investoritele meeldivad ka Steve Jobsi ja Elon Muski sarnased eksootilised visionäärid. Dolgatsjov rõhutas, et isegi kui äriidee on absurdne, kuid inimesed selle taga särasilmsed, siis tasub ärisse investeerida. Siiski on ka idufirmade maailmas oma pahupool, kus võib kokku puutuda õhulosse ehitavate karismaatiliste inimtüüpidega. Kui asutaja on igav, siis sellest Dolgatsjovi sõnul ükssarvikut ei saa. Numbrid võivad olla ilusad, kuid enesekindluse ja sära puudumine ei too edu. Veel rääkis Lev Dolgatsjov oma ettekandes firma toote, klientide, potentsiaali, väärtuse ja unikaaalsuse tähtsusest, mis lisaks inimestele ning kasvunumbritele määravad samuti ära võimaliku investeeringu suuruse. Ettekanne on salvestatud 7. veebruaril toimunud 24. Gaselli Kongressil. Fotol: Lev Dolgatsjov Foto autor: Raul Mee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted, Finora Bank ja Cumultec.

Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. „Sageli on odavam ja sa saad parema une makstes natuke kindlustuse eest, kui et sind ühel hetkel üllatatakse mitmekümne tuhande eurose nõudega,“ võtab kindlustuse eelised kokku Marcus Niin. Enamik vaidlusi tekib Niine sõnul n-ö kommunikatsiooniprobleemist. „Lepingu sõlmimise ajal pooled ei räägi piisavalt läbi, millistel tingimustel ja millist kaitset ning millist kahjuhüvitist soovitakse.“ Rahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“ Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert. Fotol vasakult: Marcus Niin, Oliver Ämarik, Mario Sõrm ja Heinar Olak. Foto: Andres Laanem

Tallinnasse on toodetud pea küllastumiseni bürookinnisvara. Samas - need, mida jätkuvalt hinnatakse, on heal tasemel hooned, ent sedagi kindlatel tingimustel, räägivad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno, LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja EfTEN Capitali tegevjuht Kristjan Tamla. Äripäeva 8. Kinnisvaraarenduse konverentsil paneelis “Külgsuunas edasi? Arendaja ei kukkunudki suurinvestorile sülle” Tinno, Riim ja Tamla lahkasid ärikinnisvaraturgu. Rõhk liikus büroopindadele. Moderaator oli ÄP Raadio toimetaja Lauri Leet. Kus ärikinnisvarasegmendis siis on kõige pingelisem? “Ilma kahtluseta on see kontorihoone segment,” kostis Riim kiirelt. Kolmekümne taasiseseisvumise aasta jooksul on Tallinnasse toodetud piisaval, pea küllastumiseni bürookinnisvara. Samas ei käi see iga büroohoone kohta. Need, mida hinnatakse, on jätkuvalt heal tasemel, eeskätt uued A-klassi hooned kesklinnas. “Nullindate keskel ehitatud ja renoveerimata hoonetega on keeruline - see on kõige raskem segment,” nentis Riim. Siin tuleks kaaluda ka uue otstarbe leidmist. Tamla oli Riimiga ühel meelel. Ka Tinno oli Riimiga ühel nõul. Nüüdseks eristuvad selgelt hooned, kuhu on investeeritud. Valmiskujul käib see A-klassi ja B-klassi kohta. Teisisõnu, büroopindade turul terad eralduvad sõkaldest. Mida turul pakutakse, et rentnike saada paremini ja rohkem omale? „Kui väärtuspakkumine on odav hind, siis oled juba kaotanud,“ kostis LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim. „Miks ma ütlen, et me investeerime sel aastal oma hoonetesse üle 10 miljoni euro, on see, et me tahame, et meie hooned oleksid antud piirkonnas alati kliendi esimene valik.“ „Meie alati mängime kvaliteedile. Kinnisvara on teenus, mitte toode,“ lisas ta. Büroohoones peab olema midagi enamat kui kontoripind: seal peavad olema head söögikohad, jalgrataste parkimise võimalused, võib-olla väike jõusaal. „See on see, mille peale meie mängime,“ märkis Riim. „Mõnes mõttes teatavad soodustused – nagu alguses midagi tasuta – see laiemas Euroopa ja maailma mastaabis ei olemidagi uut,“ sõnas Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno. „Meil on lihtsalt olnud turg niivõrd tugev, et siiamaani ei ole olnud väga vajadust seda teha… Aga võib-olla hakkab natuke pöörduma…“ „Aga lepiks kokku, et ei tee ka,“ hõikas vahele Riim. Saates tuleb juttu ka büroopindade allahindlustest, energiasäästust, asukohtadest ning ESG-st. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Aron Urb) on Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno, LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja EfTEN Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.

Kuidas on võimalik Pärnus suvel tööd teha? Kuidas ehitada Pärnus maailma suurimat ettevõtet oma tööstusalal? Kuidas juhtida kaugtöö-tiimi mille 25 töötajat asuvad 16 riigis? Ja kuidas tomatid efektiivsemalt kasvama panna? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse "Ükssarvikute kasvulava" saates, kus saatejuht Tarmo Virki on jõudnud ringiga Pärnusse. Külalisteks on vabavara turvafirma Patchstack asutaja Oliver Sild ja põllumajandusidu Tamiatics asutaja Aare Raev. Lisaks Pärnus idufirma ehitamise väljakutsetele ja võimalustele, räägime miljonid arvutid peatanud Crowdstrike'i tarkvarauuenduse mõjust. Probleem vaevab suurfirmasid veel nädalaid, kuna kõik kannatada saanud arvutid tuleb käsitsi üle käia, ütles Oliver Sild. Fotol: Tarmo Virki, Aare Raev ja Oliver Sild. Allikas: Tarmo Virki

Tegime selle investeeringu, sest oleme kasvukursil ning ka puidusektor tervikuna lähiaastatel kasvab, ütles Puidukoja tegevjuht Eveli Opmann. Eelmise aasta lõpus ostis seni Viljandimaal tööstust omanud Puidukoda Stora Ensolt Näpi saeveski. Märtsist alates on ettevõte töötanud Näpil kahes vahetuses. „Kui vaadata pikemat perspektiivi ja arvestada, et soovime kasvada, siis Viljandimaal töötajaid juurde värvates me justkui konkureerime iseendaga, kuid siin Näpil leiame tõenäoliselt kergema vaevaga inimesi juurde,“ rääkis Opmann.

Kolisime Pärnust Rakverre elama, sest nii saime oma Pärnu korteri asemel osta maja ning ei pidanud võtma uue kodu soetamiseks pangast laenu, ütles suve alguses perega Rakverre elama asunud Liisa Lotta Mumm. „Minu kogemus oli selline, et kui vaadata erinevaid kinnisvaraportaale, siis väga suurt valikut Rakveres ei olnud. Kui aga tegime Facebooki gruppidesse postituse, siis saime kohe umbes 30 müügipakkumist, mida portaalides üldse ei olnud ja mida ka omanikud ei plaaninud panna portaali,“ rääkis kolme väikese lapse ema Mumm. „Soovitan kodu ostes kaaluda ka alternatiivsetele võimalustele kui ainult loota kinnisvaraportaalide peale,“ lisas ta. Väikeettevõtjana tegutsenud Mumm sai tänu sotsiaalmeediale ka kohe erinevaid töö- ja koostööpakkumisi. Kui ise oled aktiivne, siis ei ole keeruline endale leida uues elukohas nii tööd kui ka uusi tuttavaid. Fotol Liisa Lotta Mumm, foto on erakogust. Saadet “Virupärane ettevõtlus” toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.

Kesksuvises saates rääkisime Hansa Grupi juhatuse esimehe ja turismiettevõtja Neeme Tammisega kriiside kiuste toimivast turismisektorist, päevapoliitikast ja oskusest rasketel hetkedel puhata.

„Juhtimisauditi“ saate külaliseks on Antropoloogia keskuse tegevjuht Jaanika Jaanits, kellega räägime antropoloogiliste meetodite kaasamisest juhtimises. "Antropoloogidena aitame juhtidel peeglisse vaadata ja toome esile peidetud iseenesest mõistetavused,“ sõnas Jaanits saates. Ta selgitab, et antropoloogia uurib inimeseks olemise erinevaid tähendusi ja õpetab nägema laiemaid protsesse, mis muu hulgas mõjutavad, kuidas me inimestena töötame. Sellest, mis kasu võiksid tuua antropoloogid juhtidele, saab pikemalt kuulda saatest. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Fotol vasakult: Helen Klettenberg ja Jaanika Jaanits. Autor: Rain Jüristo

Kesksuvises „Teabevara tunnis“ saad teada, mis kujul ja mis laadi tööleping sõlmida, kui töösuhe on plaanitud piiratud ajale. Räägime, mida tasub tähele panna tööandjal ja ka töövõtjal, millised võivad olla põhilised komistuskivid. Alaealise töötamise aspektist tuleb jutuks, millised vanusepiirangud ja tingimused seal kehtivad. Saad vastuse küsimusele, millised tööd on noortele lubatud, millised keelatud ning millised on nende õigused tööaja ja puhkuse osas. Stuudios on advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat ja töösuhete teabevara peatoimetaja Kaia Kuusler, küsib teabevara juht Heidi Saar. Fotol vasakult: teabevara juht Heidi Saar ja advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler. Autor: Andres Laanem

Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemus-skooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“. Südasuvises saates „Õppetund“ analüüsime Eesti hariduskorralduse võlu- ja valupunkte ning arutame, mis võiks olla paremini, et saavutada ühiskondlik ja majanduslik edu. Saatekülalisteks on enam kui 10 aastat haridusuuringutega tegelenud eksperdid ja raamatu „Kas Eesti PISA on viltu?“ autorid: riigiteadlane ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, haridusökonomist ja EBS-i majandusprofessor Kaire Põder ning andmeteadlane ja EBS-i vanemteadur Andre Veski. Saadet juhib Katre Savi. Fotol (vasakult): Triin Lauri, Kaire Põder, Andre Veski. Foto autor: Katre Savi

Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikemaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Elering kuulutas välja riigihanke kuni 500 megavati tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks turult, mis on ettevõtte sõnul vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks järgneva perioodi jooksul kuni 2030. aastani. Sapp selgitab saates, mis ei piisa elektrivõrgu sageduse hoidmiseks valminud kolmest sünkroonkompensaatorist, samuti sellest, miks on konkreetsetes hanketingimustes nõutud, et pakkuja peab elektrivõimsust pakkuma kuni 24 tunni jooksul. "Hange on oma olemuselt tehnoloogianeutraalne," kinnitab Sapp ning tunnistab samas, et näevad Eesti Energiat Narva gaasijaamaga hankes osalemas. "Hanget ei disainitud konkreetselt Eesti Energia ega ka ühegi teise turuosaleja jaoks," rõhutab ta üle. Taastuvenergia tootja Sunly Eesti maajuht Klaus Pilar märgib aga kommentaaris, et nende esialgsel hinnangu on välja kuulutatud hange liiga otseselt suunatud vaid ühele tehnoloogiale. "Meile jääb praegu mulje, et Elering püüab lahendada mitut probleemi korraga," ütleb Pilar ja märgib et kui võtta kitsalt sagedusreservid ja nende vajadus, on tegemist lühiajalise probleemi lahendusega tunnises vaates. "See hange on aga kõik üles ehitatud sellises suunises, et seda peaks pakkuma gaasijaam". Saates rääkisime veel desünkroniseerimise korraldusest ning selle kogumaksumusest, selgitades ka muuhulgas kui suur osa Eesti 300 miljonist makstakse kinni Eesti turuosaliste poolt. Fotol Erkki Sapp energiakonverentsil esinemas 2017. aastal, foto autor Eiko Kink.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade Kasvupinnas keskendub meeturule. Nordmel OÜ juhi ja mesiniku Peeter Matsoni sõnul on turg jõuetu, sest võitlusel meepettustega ei ole otsa ega äärt. Peeter Matson rõhutab saates, et meeturg on globaalne ja täpselt samad mured, mis meie mesinikel, on ka teiste maade ametivendadel. Suurimaks mureks on võltsmee tootjad, kes rikuvad kogu meeturu. Viljandimaa mesinik toob välja ka eduloo, nimelt on aastatepikkuse arendustöö tulemusena saanud valmis Eesti teadlaste ja paarisaja mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. Nüüd loodavad mesinikud, et test saab n-ö ametlikuks tõendusmaterjaliks, ja seda ka maailmas laiemalt. Ka on mesinikud saatnud sõnumi meie jaekettidele – tehkem koostööd, müügem vaid tõendatud taustaga mett, mille päritolu on näiteks just sellesama mee DNA-testiga kinnitatud. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Sisuturundussaates räägime Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir juhi Enno Lepvaltsiga aastaaruannetest. Miks paljud firmad ei ei suuda seda tähtaegselt esitada? Mida teha siis, kui aastaaruandesse satub viga? Millisel juhul on võimalik aastaaruande auditeerimist vältida? Saate teises osas räägime sellest, kuidas ettevõtjad saaksid raamatupidamisteenuse kulusid vähendada ja aastaaruande koostamist lihtsustada ja kiirendada. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

"Teeninduse teejuhi" saates võtame vaatluse alla kliendi teekonna kaardistamise ning selle, kuidas vastata kliendi ootustele sellel teekonnal. Selleks oleme saatesse kutsunud teenusdisaineri Mari Arnoveri ja Tele2 Eesti müügikoolitaja Veiko Reimandi, kes jagavad kuulajatele häid praktilisi nõuandeid, millele tähelepanu pöörata. Lisaks avab saates ka Reimand Tele2 klienditeekonna täpsed sammud. Saates tuleb jutu sellest, milliseid meetodeid kasutada kliendi teekonna kaardistamisel ja kokku panemisel, millised peaksid olema tiimi rollid ning kuidas kliendi teekonda üldse testida? Samuti räägitakse sellest, kuidas erinevad kliendi teekonnad füüsilises kaupluses ja e-kanalis. Saate lõpus jagatakse ka soovitusi teistele ettevõtetele, kes soovivad kliendi teekonda kaardistada või parendada. Saadet juhib Maarit Eerme. Fotol: Teenusdisainer Mari Arnover ja Tele2 Eesti müügikoolitaja Veiko Reimand. Allikas: Äripäev

"Tööstusuudised eetris" saates räägime Norra turu olukorrast ja võimalustest, mida see praegu Eesti eksportööridele pakub. Ühtlasi jagame nõu ja reegleid, mida iga sealsele turule siseneja teadma peaks. Saates on külas Export2Norway asutaja ja värske Norra-Eesti kaubanduskoja juhatuse liige Anneli Andersen, kelle sõnul on enne sealsele turule sisenemist oluline korda teha oma ettevõtte müügilugu. Andersen räägib saates ka sellest, et ettevõtete asutamislugude rääkimisega tuleb olla pisut ettevaatlik, sest sellega kaasneb oluline risk. Ta selgitab, milline võiks olla müügilugu, kuidas tekitada norralastes usaldust ja kuidas Norra ettevõtjad Eestit, Baltikumi ja Ida-Euroopat vaatavad. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Anneli Andersen. Autor: Harro Puusild

„Andmeturvalisuse kõige nõrgem lüli on jätkuvalt inimene,“ ütleb Datafoxi infoturbe juht Janar Randväli (pildil vasakul). KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kuke hinnangul on valeootus sageli üks oluline andmelekke eeldus. Saatejuht on Sigrid Kõiv ja foto autor on Martin Õunap. Ettevõtted tihti alahindavad oma sõltuvust teenusepartnerist. „Kui sa kasutad pilveteenust ja sulle on oluline, et saad andmed kätte tundidega, ent lepingus on kirjas, et sulle vastatakse kuu aja jooksu, siis võib juhtuda, et sa ei näegi oma andmeid ja ei saa neile ka ligi, kui midagi juhtub,“ kirjeldab Mihkel Kukk üht sageli alahinnatud riski. Janar Randväli toob näiteks ettevõtte finantsandmed, läbi mille võivad eraklientide andmed muutuda isikuandmeteks ning sattuda kolmanda partneri kaudu andmelekkesse. Kui partnereid pole korralikult testitud ja kontrollitud, siis muutub andmelekke oht juba väga suureks. „Oma partnerit ja tema turvataset tuleb tundma õppida,“ ütleb Randväli. Andmeturvalisuse kõige nõrgem lüli on tema hinnangul jätkuvalt inimene: „Masinale saab õpetada kindla reegli, mille järgi ta toimetab, aga inimene ….“ Küberrünnakute intensiivsus on viimase kahe aastaga olenevalt sektorist kasvanud kaks kuni kümme korda. Mihkel Kuke arvates tekivad tihti probleemid ka valedest ootusest. „Me ju ootame, et kui me anname oma andmed partnerile, siis ta hoiab neid kui enda oma,“ ütleb ta. Teame ütlust, et paber kannatab kõik,“ räägib Janas Randväli. Paberil võibki kõik hästi olla, aga kui tahad olla kindel, siis võiks appi võtta asjatundja, kes aitab üle kontrollida, et partner midagi ütleb, et ta teeb, siis ta seda ka päriselt teeb. Kukk tunnistab, et ta näeb oma igapäevatöös kahjuks üsna tihti, et paber kannatab kõike.

„Näiteks Harjumaal on maksumaksja panus ühistranspordi korraldamisel kasvanud viimase 7 aastaga 11 korda! See on üüratu number ja ilma põhjaliku liikuvusreformita me enam jätkata ei saa,“ nentis Mootor Grupi äriarendusjuht Mart Raamat saates „Logistikauudised eetris.“ Poliitiliste ambitsioonide ajendil lõhuti omal ajal normaalselt toimiv ühistranspordisüsteem ja seda uuesti taastada on väga keeruline. Kuid seda tuleb teha, sest praegusel kujul ühistransport käib riigile selgelt üle jõu, nenditi saates „Logistikauudised eetris“. Ühte ja ainsat lahendust siin ei ole. Võimalused Harjumaal on totaalselt erinevad muust Eestist, mis on äärmiselt hajaasustatud. Kui esimese puhul saame otsida efektiivsust erinevate transpordilahendust kombineerimisel, siis teise puhul saab olla ainsaks efektiivseks lahenduseks nõudepõhisuse maksimaalne ärakasutamine. „Ka maapiirkondades on võimalik inimeste liikuvust efektiivsemalt korraldada. Olukord, kus suured ettevõtted peavad välja töötama oma transpordivõrgustiku, et töötajaid tööle saada, omavalitsused käitavad koolibusse ja seda kõike ajal, mil maksumaksja raha eest ülalpeetavad bussid sõidavad pooltühjalt edasi-tagasi, on täiesti absurdne. Neid kõiki saaks omavahel kombineerida,“ lausus Raamat. Saates tõdeti, et mõneti tasuks maapiirkondades ehk eeskuju võtta omaaegsetest kolhoosidest, kus oli vaid üks buss ja üks juht, kes suutis rahuldada terve piirkonna liikuvusvajadused: hommikul töölistering, siis koolilastering, lõunane „supiring“, vahepeal pensionäridega poering jne. Kõik sai tehtud vastavalt tegelikele vajadustele ja seda kõike ajal, mil enamikes peredes polnud isegi lauatelefoni. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Mootor Grupp Fotol: Mootor Grupi äriarendusjuht Mart Raamat

Saates on keskseks teemaks võimalused, kuidas end kestlikkuse valdkonnas harida ja mil moel üks haridusasutus end ses muutuvas maailmas ajakohasena hoiab. Sisuturunduslikus saates on külas äriülikooli EBS arendus- ja innovatsioonijuht Andreas Veispak ning kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul, kellega tuleb juttu ka sellest, mil moel ülikool ise kestlikkuse põhimõtteid oma igapäevatöös rakendab. Saatejuht on Esme Kassak. Foto: EBS.

Rimi Eesti Food käivitas üsna hiljuti äriklientidele eraldi e-poe keskkonna, mis on ennast igati õigustanud. Fookusgrupi intervjuudest saadi kinnitust ärikliendi ostueelistustele, mis tavatarbija ostukorvist erineb nii mõnegi olulise kaubaartikliga. Kui 2020. aastal loodi Rimis e-pood, olid klientideks ka ettevõtted. Üsna pea selgus, et äriettevõtetele peaks arvete maksevõimalusi olema rohkem, kui näiteks pangakaart, mida kasutavad tavaostjad. Ka kaupade kättesaamisel soovitakse lisaks kullerile võimalust, et kaubale tullakse sobivasse kohta ise järele näiteks 30 minuti jooksul. Sisuturundussaates räägivad Rimi e-kaubanduse formaadijuht Helen Ledneid ja ärikliendiprojektijuht Liidia Ledneid, milliseid teenuseid pakub nende e-ostukeskkond ettevõtetele ja miks kasutada grupikontot või millal tasuks krediiti küsida. Loomulikult tuleb jutuks ka, miks puuvilja soodushinna kasutamiseks tuleb kood eraldi sisestada, millist kommi ettevõtted endale varuvad või milline puuvili on ostunimekirja tipus. Saadet juhib Julia Nemvalts. Foto: Rimi e-kaubanduse formaadijuht Helen Ledneid (vasakul) ja ärikliendiprojektijuht Liidia Ledneid.

Saates “Jätkusuutlik ja roheline” on fookuses kaubanduskeskuse roll ümbritseva looduse ja kogukonna suhtes. Kaubanduskeskuse kasvavast olulisusest külastajaile ja selle kestlikust majandamisest räägib lähemalt Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm. Ülemiste keskus alustas jätkusuutlike teemadega süsteemsemat tegutsemist Nõmme sõnul neli aastat tagasi, kui kaasati kestlikkuse strateegia loomisse ka konsultatsioonifirma. „Harisime kogu meeskonnaga end strateegia loomise käigus. Alguses tundus kõik väga teoreetiline, aga sammukeste kaupa koos edasi minnes saadki aru, kuidas seda kõike praktikasse rakendada ja teha seda süstemaatiliselt,“ räägib Nõmm. Millises suunas areneda ja milliseid uusi projekte ette võtta, aitab keskusel jätkusuutlikkuse strateegiale tuginemine. Ülemiste keskuse viis fookusteemat on Tiia Nõmme sõnul turvalisus ja ohutus, eetiline ja kaasav juhtimine, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, tervis ja heaolu. Nii on ühe näitena aidanud süsinikuheidet kahandada roheasfalti kasutamine koostöös Fibenoliga. Eraldi tuleb teemaks Ülemiste erakordselt suur katusepind, millega on mitmesuguseid plaane tehtud, kuid kus täna pesitseb kümme mesilasperet ja on tööd alustanud esimesed päikesepaneelid. Saates tuleb lisaks juttu Ülemiste keskuse valmistumisest Rail Balticu terminali avamiseks ning tervise edendamisest meeleoluka Ööjooksuga. Saadet juhib Esme Kassak. Fotol Tiia Nõmm. Foto: Äripäev

Uues saates räägime ehituse teemadel nii seadusandluse, vaidlustuste kui ka tähtsamate kohtulahendite vaates. Kommentaare ja elulisi näiteid jagab valdkonna spetsialist, õigusbüroo Laesson & Partnerid juht Tuulikki Laesson. Muuhulgas tehakse juttu pärandmaastikul ehitamise eripäradest ja kohtulahendist, millel on oluline mõju Eesti hajaasustuses ehitamisele. „Ehkki iga inimene justkui tohiks ehitada talle kuuluval maal, siis tegelikult võib ehitada siis, kui kohalik omavalitus ja riik lubavad,“ toob Laesson näite. „Kui riik on kehtestanud muude seadustega, näiteks looduskaitseseadusega, ehitustegevusele täiendavad nõuded, siis on regulatsioon muutunud ja Riigikohtu seisukoha järgi tähendab see ka seda, et see ei too omanikule kaasa õigust nõuda hüvitist.“ Saadet juhib teabevara projektijuht Külli Seppa. Fotol Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Saates Mets ja majandus esitame seekord küsimuse – kui palju maksab looduskaitse? Erametsaomanikud tunnevad, et nende probleemid on riigi poolt tähelepanuta jäetud ning järjest lisanduvad uued piirangud tekitavad ärevust. Saatekülalised – Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik ja tegevjuht Jaanus Aun annavad ülevaate liidu tegevusest ning eesmärkidest. Põhjalikumalt puudutame hiljutise metsa- ja maaomanike meeleavalduse nõudmisi ja tulemusi. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, fotograaf Meeli Küttim.

Nii mõnelgi korral on pealtnäha tavaline kinnisasja puudutav kohtukaasus võtnud ootamatu pöörde ja toonud päevavalgele palju halbu üllatusi. Kuidas kinnisasja ostmisel probleeme vältida, selgub värskest saatest. Nii vandeadvokaat Virge Murak kui kohtunik Anna Liiv on enda karjääris puutunud kokku väga erinevate ja kohati isegi tragikoomiliste olukordadega. Vandeadvokaat ja kohtunik jagavad näpunäited, mida tuleks kindlasti kinnisasja ostes meeles pidada ja vältida. Külalised tõid ühe näitena seiga, kus kohtus hakati tõendama ilmateate abi tuulesuunda. Seda selleks, et süüdistada vastaspoolt teadlikult lõkkesuitsu naabri maale suunamises. Külalised tõid ühe näitena seiga, kus kohtus hakati tõendama ilmateate abi tuulesuunda. Seda selleks, et süüdistada vastaspoolt teadlikult lõkkesuitsu naabri maale suunamises. Saadet juhib: Joonas-Hendrik Mägi Foto autor: Mai Kroonmäe

Võimalus järelkuulata juunikuisel Äripäeva arvamusliidrite kogunemisel toimunud rohepöördeteemalist debattti, kus vastastikku olid investeerimisekspert Peeter Koppel ja kliimateemade asjatundja Erik Moora. Kuulake, kuidas kommenteerivad planeeti ees ootavaid muutusi need kaks sirge ütlemisega meest. Nende vestlust modereeris Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.

Koolitusfirma, kus kaks tiimiliiget on pärjatud aasta koolitaja tiitliga, teeb nii mõndagi tavapärasest teisiti. Näiteks on nad üle võtnud nippe militaarmaailmast, ka ei panusta nad klassiruumi- ega vestluskoolitustele. Kuidas teha koolitusi inimestele, kes soovivad oma juhtimisomadusi nii ärimaailmas kui isiklikus elus arendada ja mida toimivas ja armastatud formaadis teisiti tehakse, räägib Combat Ready koolitusfirma vedaja, endine eriväelane, Äripäeva aasta koolitaja 2022 Remo Ojaste. Remo Ojaste räägib saates, et iga vale asi, mis meeskonnas toimub, on sümptom juhi tegematusest või tema tehtud asjadest. Nii selgitabki ta, kes on parim õpetaja ja kuidas jõuda õigele teele. Kuidas militaarmaailmast võetavad otsuste vastuvõtmise mehhanismid toimivad? Kas koolitused on metsas ja laigulistes vormides? “Ainuke tööriist, mida kasutame, on ajasurve,” ütles Ojaste. Ühe võtmelausena toob Ojaste välja militaarvaldkonnast pärit kogemuse: “Anna võimaluse kogu meeskonnal juhtida!” Saates räägime, kuidas olla normaalne inimene, ehitada üles tugevaid suhteid ja end järjepidevalt ja efektiivselt arendada. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol: Remo Ojaste. Foto autor: Marek Metslaid

Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates räägime uutest iduideedest, mis tulevad Negavati konkursilt, ja tehnoloogiakunsti näitusest WildBits. Saates on külas Negavati selle aasta võidutiimi PissIn esindajad, kes hakkavad tootma kääritusjaama komplekti talunikele, millega saab toota uriinist väetist. Lisaks räägime 20 hektari looduskeskkonna peale tehtud kunstinäitusest WildBits, mis annab võimaluse mõtiskleda selle üle, kuidas loodus, inimene ja tehnoloogiad üksteist mõjutavad. WildiBitsi näituse üks korraldaja Taavi Suisalu ütleb, et näitus annab võimaluse mõelda, kui palju me ootame lahendust oma keskkonna- ja kliimaprobleemidele just tehnoloogiast. "Tihti, kui uus tehnoloogia, mis võimaldab midagi teha efektiivsemalt või keskkonnasäästlikumalt, tuleb turule, siis selle tulemus ei ole see, et hoitakse kokku või säästetakse, vaid pigem tootmismahud suurenevad ja positiivset efekti ei teki. Ei saa olla ainult tehnoloogiline innovatsioon, vaid peab olema ka ikkagi teatavate väärtuste ümberhindamine, mis koos tehnoloogia arenguga käib," leiab Suisalu. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Foto: Afp/Scanpix.

Saates keskendume tootmise energiatõhusale korraldamisele, eksperdina on saates külalis ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehase juht Argo Aavik. Tootmise tõhusast ja keskkonnast säästval viisil korraldamisest rääkides tõdeb Aavik, et need kaks asja käivad käsikäes. Parima lahenduse annab tema sõnul mootor, mis on valmistatud spetsiaalselt ettevõtte vajadusi arvestavalt ja kindlas keskkonnas kasutamiseks. „See käib kombinatsioonis mootori juhtimise ja tarkvaralahendustega,“ lisas ta. „Sensoritega on võimalik jälgida mootori vibratsiooni, temperatuuri, energiatarvet. Rätsepalahendused annavad täieliku ülevaate mootori hingeelust, võimaldades tagada nii ohutust ja näha ette võimalikke rikkekohti, planeerida tootmisvajadust ja ka seisakuid.“ Samuti toob Aavik saates välja, et 20–30 aastat vana mootori väljavahetamisest tänapäevase vastu võib saavutada väga kiiresti suure energia kokkuhoiu. „Kui on tegemist tööstusettevõtte väga suure juhitamatu mootoriga, mis töötab kogu aeg täispööretel, siis asendades selle kaasaegsema lahendusega koos kiiruse reguleerimise võimalusega, on võimalik väga kiiresti saavutada 40% energia kokkuhoidu,“ selgitas ta. Kõik uued lahendused eeldavad ka vähem hooldust ja igapäevast sekkumist. Efektiivse tootmise korraldamisel on Aaviku jaoks oluline andmepõhine otsustamine. „Minu jaoks on prioriteet number üks andmepõhine otsustamine, et mitte teha otsuseid kõhutunde pealt, vaid andmetele tuginedes. See eeldab andmete kogumist, analüüsi ja töötlemist, samuti vastavate mõõdikute loomist.“ Parimate lahendusteni jõudmiseks on oluline tema sõnul aru saada tänapäevastest tehnoloogiatest ja võimalustest. „Ma arvan, et iga juhi kohus on olla kursis, mis tulevik toob. Elukestev õpe on teema, mis saab järjest enam aktuaalsemaks. Ei tasu karta tehisintellekti, see ei vii tööd ära, vaid liigutab ressursivajaduse kuhugi mujale. See on minu kindel seisukoht,“ märkis ta. Aavik innustub tõsiselt tootmise tõhustamisest ning ta juhindub lihtsast motost teha iga päev midagi oma ettevõtte või organisatsiooni ja keskkonna heaks. „Väikestest asjadest saab kokku lõpuks suur. Meil on organisatsioonis 400 inimest ning kui igaüks neist teeb oma tööd iga päev 0,1% paremini, on see kokku väga suur efektiivsuse kasv. Püüame jalajälge pidevalt vähendada ja eesmärgid on suured.“ Lisaks eelmainitule räägime saates, millised koostööd ja algatused aitavad ABB jätkusuutlikkuse eesmärke ellu viia ning kuidas kasvatatakse peale tulevast inseneeria põlvkonda. Samuti tuleb juttu eesootavast suuremast laiendusest Jüri tehases, mille võimekus kasvab veelgi. Saadet juhib Esme Kassak. Fotol Argo Aavik. Autor: Esme Kassak

Ettevõtetes kogutud andmete kvaliteet saab AI kasutuselevõtmisel otsustavaks teguriks, usub Price Waterhouse Coopers Eesti digilahenduste ja partnersuhete juht Tarmo Meresmaa. Tehisaruga töötamisel on aga vaja kõikide töötajate ümberõpet, et muutustega toime tulla. Kui AIst ehk tehisarust on kõik kuulnud, siis generatiivse tehisaru võimalusi alles ettevõtted enda jaoks avastavad. Meresmaa sõnul on nende uuringud tippjuhtide seas näidanud, et ettevõtete juhtkonnad suhtuvad tehisaru kasutuselevõtmise küsimusse üsna ettevaatlikult. „Tehisaru puhul peaksime sellesse suhtuma kui noorde kolleegi, kelle tööd tuleb juhendada ja töö teostamist jälgida. Paraku on meil levinud uskumus, et tehisaru peaks vastama koheselt, ei tohi teha eksimusi ja mis peaasi, tema koostatud tekstid on 100% tõesed,“ rääkis Meresmaa. Tema sõnul saaks generatiivse AI kasutuselevõtuga suurendada ettevõtete tulemuslikkust ja vabastada töötajad nö rumala töö tegemisest. Meresmaa usub, et töötajad peaksid olema pigem tehisaru juhendajad ja tegelema uute süsteemide juurutamisega. Kuna paljud küsimused, mis reguleeriksid AI kasutamist, turvalisuse nõudeid, autoriõigusi jpm on veel sätestamata ehk hall ala, siis on lähitulevikus kindlasti tulemas palju muudatusi. Podcastis räägib Meresmaa, mida ettevõtjad nende uuringus rääkisid ja milliseid ohukohti nimetati. Foto: Tarmo Meresmaa Foto autor: Juuli Nemvalts

Kui eelmise sajandi alguses leiti, et ülekaal tähendab tervist, siis nüüd on selge, et see ennustab pigem tõsiseid terviseprobleeme. Kui mõnikümmend aastat tagasi oli II tüüpi diabeet laste puhul haruldane, siis nüüd üha sagedasem tervisemure, mille põhjuseks enamasti liiga kergesti kättesaadav väga energiarikas toit. Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste I ja II tüüpi diabeedist ning ülekaalust. Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla endokrinoloogia teenistuse juhataja dr Ülle Einberg. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Ülle Einberg

Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha, selgub juunikuisest "Soraineni sageduse" saatest. Saates tulebki juttu energeetikasektori olukorrast ja väljavaadetest ning sektori õigusruumist. Räägime, miks peaksid välisinvestorid Eestisse vaatama, kas riik saavutab kümnendi lõpuks seatud sihi, milliseid tehnoloogiaid siia vaja oleks ja palju muudki. Saatekülalised on Balti tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes juhib büroo energeetika ja infrastruktuuri valdkonda. Saadet juhivad Soraineni juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik Fotol Kaupo Lepasepp, Oliver Ämarik, Karl Kull ja Kaspar Endrikson. Foto: Andres Laanem

Rahatarkuse õpetaja ja investor Karl Läll kummutas müüte ning andis alustavale investorile praktilist nõu esimesteks sammudeks saates „Investeerimisportfell 2030“. Läll usub, et alustades tuleks esimene samm lihtsalt ära teha ja siis tegeleda tagajärgedega, kui need käes on, ning edasi liikuda. Gümnaasiumites rahatarkust ja investeerimisteemasid õpetav Läll avaldas oma õpilaste suurimad hirmud ning millised on enimlevinud müüdid, mis pidevalt vajavad ümberlükkamist. „Ma ei kujuta igavamat asja ette kui lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet,“ rääkis Läll. Ta lisas, et ta ei investeeri selleks, et saaks dokumente lugeda, vaid selleks, et saaks muud elu elada ning sõpradega saunas käia või muud meelepärast teha. Selleks on hea, et investeerimine on võimalikult passiivne ja võimalikult automaatne. Oma õpilastega on nad võtnud ette erinevate firmade majandusaasta aruandeid ning viimati võeti ette Volkswageni majandusaasta aruanne, mis oli 400 lehte pikk. Otsast lõpuni lihtsalt kerides kulus selleks 2 minutit ning kogu selle aruande läbilugemiseks läheks meeletu ajaressurss, mida võiks kasutada tema hinnangul targemini. Ta rääkis, et kui investor võtab selle aja, et näiteks Volkswageni aruanne läbi lugeda, siis puudub tal ikkagi see taustsüsteem ja tuleks läbi lugeda veel nelja või viie autotootja sama pikad aruanded, mis tähendaks meeletut ajakulu. Nende aruannete lugemine tähendaks umbes 2000 lehe lugemist ning Läll tõi näite, et kui selleks kulub näiteks 100 tundi, siis peaks investor arvutama, kui palju ta selle aja kulutamisel tööampsude tegemisega teeniks võrreldes investeeringu tootlikkusega. Enamikul algajatel tasub teha 100 tundi lisatööd, mitte kulutada seda otsustamisele, kuhu see 10 eurot panna, et teenida 05 või 0,6 eurot tootlust. Saates avaldas Läll oma portfelli sisu ning rääkis, kuidas tema investeerimisega alustas. Lisaks avaldas ta, millised on alustavate investorite suurimad hirmud. Saadet juhib Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest. Ettevõtetel on samuti oma osa mängida – iga väike panus kasvatab positiivset mõju. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldada vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel. Panuseks on ka see, kui ettevõtted julgustavad reservväelasi õppekogunemistel osalema ja säilitavad seejuures nende töötasu, selgitab kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juht Martin Reisner Äripäeva raadio sisuturundussaates. Reisneri sõnul on just kaotus sissetulekus põhiline takistus, miks õppekogunemistel ei osaleta. Coop panga personalijuht Janika Valliste lisab saates, et nende töötajad, kes osalevad õppekogunemistel, saavad oma töötasu kätte täies ulatuses ja see on elementaarne. „See on hästi loomulik, et tööandjad selle töötasu säilitavad õppekogunemise ajaks. Meie oleme eestimaine pank ja meil on väga oluline, et elu Eestis jätkuks vähemalt sama hästi, nagu ta on tänaseni jätkunud. Ja üks põhilisi faktoreid selle juures on, et me oleme vaba riik ja et me saame iseseisvas riigis toimetada ja ma arvan, et iga tööandja, kellel vähegi võimalik, saab sellest ka aru – kõige väiksem asi on töötasu säilitamine,“ lisas Valliste. Kas iga Eestis tegutsev ettevõte saab riigikaitsesse panustada? Millisel moel on võimalik anda panus riigikaitsesse ettevõttena? Mida tähendab tiitel „Riigikaitsjate toetaja“ ning kuidas seda saada? Neile küsimustele saab vastuse saatest. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: Äripäev.

Nüüd tuleb pealinnas liikuda elukondlike uusarendustega võimalikult südalinna, et päästa elutuid, üheotstarbelisi büroopiirkondi, räägivad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ LHV Pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Avaloni juhatuse liige Marko Noormets. „Ma arvan, et me oleme mitte ainult büroopindade turuga, vaid ärikinnisvaraturuga üleüldse Tallinnas küllastumisefaasis, kus iga järgmine hoone peab selgelt olema parem. Küll aga, kui räägime kesklinna kontekstist, siis olen veendunud, et väga heas asukohas, läbimõeldud kontseptsiooniga ja just multifunktsionaalse taustaga, kus sul on ühes kvartalis nii elu-kui äripindu – sellised projektid on ikka nõutud, võiksid ja peaksid tulema meie linnaruumi rikastama. Aga minu arvates täna teha sellist stand alone üksikut hoonet kusagile kesklinnast välja, see on kergelt suitsiidsete kalduvustega plaan. Kui küsida, kas täna on büroopindu liiga palju, siis ma arvan, et meil mingisugused büroohooned kehvas asukohas, kuhu ei ole investeeringuid tehtud, need lähevad kindlasti turult välja – siin kõik ellu ei jää.“ Kui sügavale kesklinna võiks elukondlikke uusi arendusi tuua? „Siin tekib küsimus, kui palju südalinnas ja kesklinnas tühje parkimisplatse näeme. Aastatega järjest vähemaks neid jääb. Linna tihendamisprotsess oleks pidanud algama oluliselt varem,“ tõdes Noormets. Tallinna kõrvale tõi ta näiteks Peetri keskuse, kuhu tehakse uut üldplaneeringut, mille raames, osutas ta, tekib sinna kolm keskust. See on hädavariant, märkis ta. Siia lisas ta ka Viimsi üldplaneeringu, kus on täpselt samad küsimused. „Seal on kohaliku rahva vastuseis,“ osutas ta seal vallas uusarenduste rajamise takerdumisele, „seal tuleb balansseerida. Teame väga hästi, kuidas meie elanikkond vananeb. Need on poliitilised otsused.“ Siiski, Tallinnas on kujunenud büroopindade piirkonnad, mis õhtuteks ja nädalavahetusteks jäävad tühjaks, ometi olid need piirkonnad kunagi „elusad“. Kuidas sinna särtsu sisse tuua? „Ma arvan, et on hea, et meil sellised piirkonnad on tekkinud, kus on olukord, kus nädalavahetused on hästi vaiksed,“ sõnas Riim. „Minu meelest Rävala puiestee on üks selline kurb näide, kus õhtuti ja öötundidel liikumist ei ole. Ma arvan, et olgu need hoiatuseks ja näiteks kõikidele linnaplaneerijatele ja arendajatele näitamaks seda, et tegelikult me ei saa teha monofunktsionaalseid piirkondi. Kui räägime südalinna arendamisest, siis ega uute hoonte arendamine ei ole ainuvõimalik viis.“ Saates tuleb juttu sellest, mida teha ärimajadega, mis on tühjaks jäämas, samuti koostöötamiskeskustest, elu-ja ärkinnisvara sünergiast, linnaruumist, minilinnaosast, arendaja vastutusest. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on LHV Pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Avaloni juhatuse liige Marko Noormets

Maarja ja Raido Toonekurg ostsid Haljala vallas asuva Varangu mõisa viinavabriku, renoveerisid selle ja rajasid sinna sündmuskeskuse. “Isu midagi teha oli väga-väga suur. Käisime Eestis erinevaid endiseid viinavabrikuid vaatamas. Mingi hetk andsime endale aru, kui palju tööd see vajab ja kui palju kulub sõitmisele,” rääkis Maarja Toonekurg, miks otsustati lõpuks Varangu mõisa viinavabriku kasuks. Raido Toonekurg lisas, et teine oluline valikut määrav põhjus oli hoone müügihind ning hoone seisukord ja kinnistu asukoht. “Võrreldes teiste hoonetega oli see ikkagi  heas seisus,” märkis ta. Saates räägivad nad uue äriga alustamise väljakutsetest ning pakuvad ka välja ideid, mida tuleks Lääne-Virumaal teha turismi ja ettevõtluse arendamiseks. Samuti jagavad soovitusi ettevõtjatele, kes on huvitatud Lääne-Virumaal turismiäri ajamisest. Saadet „Virupärast ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja saate valmimist kaasrahastab Euroopa Liit. Fotol Raido ja Maarja Toonekurg. Foto autor: Andres Laanem

"Ükssarvikute kasvulava" suvesaadetes rändab saatejuht Tarmo Virki maakondades, uurides, millega tegelevad idufirmad pealinnast eemal. Värskes saates räägime Saaremaa ettevõtjatega, kelle idufirmad kasutavad toorainena pilliroogu ja vetikaid. Eestil on pikas perspektiivis suur võimalus kasvatada vetikatest suur majandussektor, kuid stardikiirenduseks oleks mõistlik ka riigi poolt sektorit toetada, rääkis vetikatest väetist arendava Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv. Sutu on tuntuks saanud kui Saaremaa pillirookõrte tootja, aga idufirmaks on ettevõtte kasvamas jätkusuutliku materjali valmistajana. Materjal sünnib pilliroo tootmisel sündivatest jäätmetest. Kuidas idufirmadel läheb ja millised on nende ambitsioonid ning plaanid, seda saab lähemalt kuulata saatest. Saate külalisteks on Sutu asutaja Ailet Õis-Saar ja Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv, saadet juhib Tarmo Virki. Fotol Tanel Ilmjärv. Foto: Äripäev.

Kartus, et kohapeal ei ole võimalik leida töötajaid, ei pea paika, ütles tootmise Tapale kolinud perefirma Nurme Looduskosmeetika juht ja omanik Marit Tiits. Kui Nurme Looduskosmeetikal tekkis vajadus kolida tootmine suuremale pinnale, siis esimese hooga otsiti sobivat paika Tallinna lähiümbruses. Uus kodu leiti ettevõttele aga hoopis Tapal, kus oli müügis kunagine leivakombinaat. Nüüd on Marit Tiits ka ise koos perega kolinud elama Lääne-Virumaale. Tiits räägib saates „Virupärane ettevõtlus“ millistel põhjustel otsustati ettevõte Tapale kolida, kuidas õnnestus leida töötajaid ning mis on ettevõtte kolimise õppetunnid. Veel räägitakse saates järgmistel teemadel: Koostöö Tapa vallavalitsuse ja töötukassaga Miks tekitavad erinevad ettevõtlustoetused tuska Kuidas on Nurme Looduskosmeetikat mõjutanud üheksa kvartalit kestnud majanduslangus Kuidas perefirmas käib otsustamine Kuidas valmistatakse ette kolmandat põlvkonda, kes kunagi ettevõtte juhtimise tõenäoliselt üle võtab Saadet „Virupärast ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja saate valmimist kaasrahastab Euroopa Liit. Fotol Marit Tiits, foto autor Liis Treimann

„Finantsuudised fookuses“ saates annavad Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teadus- ja arendusjuht Lauri Tankler ning KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk praktilisi nõuandeid, kuidas ettevõtjad saavad lihtsate meetmetega küberriske maandada ja kahjusid vältida. Saadet juhib Paavo Siimann. Arutelus käsitletakse kõige levinumaid küberohte, millega ettevõtted tänapäeval silmitsi seisavad. Eksperdid selgitavad, millised on kõige tavalisemad ründetüübid, nagu arvepettused ja lunavararünnak ning kuidas neid tuvastada ja vältida. Samuti antakse ülevaade tüüpilisest küberründaja profiilist ja nende motiividest. Saates selgitatakse, millised esimesed sammud tuleks astuda, kui selline olukord tekib. Lisaks antakse infot, milliseid toetusi on võimalik ettevõtjal taotleda küberriskide maandamiseks. Lisainfo ja praktilised näpunäited leiate ka veebilehelt https://www.itvaatlik.ee/ettevotjale/. Foto: Mihkel Kukk, Paavo Siimann ja Lauri Tankler. Autor: Andres Laanem

Igal kaitseinvesteeringute keskuse ehitushankel osaleb tänaseks keskmiselt kümme pakkujat ning see arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, selgub saatest „Eetris on ehitusuudised.“ Kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnul on käesoleval aastal keskuse eelarve ligi miljard eurot, millest taristuehitusse tuleb ligi 220 miljonit. Ehituskontsern Nordecon on ettevõtte inseneriehituse juhi Erkki Suuroru sõnul on Nordeconil käesoleval aastal kaitsevaldkonna ehitushankeid töös 40-50 miljoni eest ning kui lisada tütarettevõtete tegemised, on summa veelgi suurem. Kaitsevaldkonna ehitustegevusest kõnelevas saates tuleb jutuks see, kuidas riiklik kaitsevaldkond ja ehitussektor koostööd teevad ning lisaks ka riigisaladuse nõuetes säärastel hangetel: selgitame kui suur hulk isikuid peavad riigisaladuse nõutele vastama ja millised on taustakontrollid, mida läbitakse. Lisaks räägime veel, kuidas rakendatakse sektoris Tartu riigikaitsemaja näitel uudset allians-hankemudelit, millised on viie aasta plaanid kaitsevaldkonna ehitusinvesteeringutes ning lühidalt ka sellest, kas ja kuidas on sektoris kokku puututud võimaliku idanaabri initsieeritud luuretegevusega. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Bundeswehri sõdurid Baden-Württembergis Karlsruhes käesoleva aasta kevadel sõjaväebaasis harjutamas. Foto autor: Christoph Schmidt/DPA/Scanpix.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE saatis koostöös partneritega mai keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mille eesmärk on paluda toetust ja selget otsust kiibivaldkonna arendamise ja kompetentsikeskuse loomiseks. Praegu pole otsust ega 1 miljoni euro suurust toetust keskusele, mis aitaks Eesti ja meie ettevõtted kiibitööstuse väärtusahelas sammu võrra edasi. Seda teemat kommenteerivad "Tööstusuudised eetris" saates AIRE nõuandva koja ja riigikogu liige Andres Sutt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas ning AIRE keskuse juhtkomitee liige ning Taltech IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Madis Raukas, Gert Jervan. Autor: Harro Puusild

Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest. Estanci tegevjuht Priit Haldma, kes sai parimale noorele juhile määratud eriauhinna „Tõusev täht“, selgitab, et Estanci juhtimiskultuur põhineb holakraatiast inspireeritud lähenemisel, kus võimupõhise hierarhia asemel on eesmärgipärane hierarhia. "Vastutust andev juhtimine on minu arvates väga loogiline ja tänapäevane juhtimisvorm, mis sobib paljudele töötajatele," ütleb Haldma. Igal meeskonnal ja rollil on oma eesmärk ning vabadus valida, kuidas see ellu viia, samal ajal kui juhid täidavad coach’i ja toetaja rolli. „Juhtimisauditi“ saates keskendumegi just juhtimiskvaliteedile ja sellele, kuidas sisekultuur mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Juhtimiskvaliteet on oluline, sest see määrab suuresti töötajate heaolu ja motivatsiooni. Haldma sõnul sõltub inimeste heaolu tööl väga palju sellest, milline on tema juhi kvaliteet. Hea juhtimine loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja kuulduna, mis omakorda toetab nende pühendumist ja produktiivsust. "Pikas plaanis on kultuur see, mis kannab ja suudab läbi erinevate keskkondade ettevõtet edukalt hoida," ütleb Haldma, viidates sellele, et hea kultuuriga ettevõtted suudavad olla paindlikud ja edukad igas keskkonnas. Oma juhtimiskogemust jagab Estanci tegevjuht Priit Haldma. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Priit Haldma. Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunnis“ käsitleme üht igasuvist aktuaalset teemat – naabritevahelisi suhteid ja konflikte. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg arutlevad selle üle, millised tegevused on naabritele lubatud ja milliste tegevuste puhul kehtib talumiskohustus. Tuuakse ka näiteid olukordadest, mille puhul tasub pöörduda advokaatide poole. Näiteks saame teada, millised piirangud kehtivad enda kinnistule heki või grilliplatsi rajamisel ning milliseid reegleid tuleb järgida kaasomandis oleva kinnistu puhul. Keijo Lindeberg toob näite hiljutisest kohtulahendist naaberkinnistule rajatud heki kohta. Vestlust juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Aldo Vassar, Eve Noormägi ja Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem

Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna. Need erinevad vaatenurgad saavad kokku ümberõppeprogrammides ning värskes raadiosaates "Õppetund" räägime ühest neist: naistele suunatud ümberõppeprogramm Work In Tech, mis annab vajalikud teadmised ja oskused tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks. Külalisteks on programmi eestvedaja Targa Töö Ühingu tegevjuht ja SmartWorkAcademy asutaja Sirja Sulakatko, programmi partnerettevõtte Telia Eesti personalijuht Pirkko Saar ning programmis osaleja Ingrid Lepik, kes eduka karjääripöörde tulemusel on nüüd SEB Panga noorem-tarkvaraarendaja. Naised on jätkuvalt kasutamata potentsiaal tehnoloogiasektoris ning ümberõppeprogrammide ülesanne ei ole mitte ainult konkreetsete oskuste õpetamine, vaid ka julgustamine, uute karjäärivõimaluste lahti harutamine, võrgustike loomine ning navigeerimine uues keskkonnas. Edasiseks karjääriteeks võib olla töö IT-tugispetsialistina, süsteemiadministraatorina, UX-disainerina, küberturbespetsialistina, digiturundajana, andmeanalüütikuna, IT projektijuhina, IT koolitajana, haridustehnoloogina jne. Saadet juhib Katre Savi. Fotol (vasakult): Ingrid Lepik, Sirja Sulakatko, Pirkko Saar. Foto autor: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ning finantsspetsialistide töösse. AI abil saab juba praegu protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, mis lihtsustab strateegiliste otsuste tegemist. Saatekülalised selgitavad värvikate näidetega tehisintellekti praktilist kasutamist oma töös ning jagavad kõige värskemaid kogemusi. Räägime sellestki, milliseid riske tehisaru abiga saab raamatupidamises juhtida, millised takistused ja ohud AI kasutamisega võivad kaasneda ning uurime, kas varitseb oht, et AI võtab üle raamatupidaja töö või on see siiski ulmeromaanide aines. Saates on külas raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Krista Teearu ning Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Vestlust juhivad Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Kai Koks, Margus Tammeraja, Krista Teearu ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem.

Põllumajandus.ee raadiosaade "Kasvupinnas" võtab enne suurimat grillpidu, Jaanipäeva, ette kodumaise lihatootmise. Saatekülaliseks on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees, Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme, kellelt saame teada, mis seisus on meie kodumaine lihatootmine, kuidas suudetakse püsida konkurentsis importliha pakkujatega ning kuidas kõige selle valguses on tagatud meie riigi toidujulgeolek ja ka rahva tervis. Eesti seakasvatajate sõnum on selge – meil toodetud liha on kvaliteetne, lühikese tarneahelaga ja parim meie rahva tervisele. Eelistades kodumaist toetame muidugi kohalikku tootjat, aga samaoluline on mõelda teemale laiemalt – kui me toetame kodumaist toidutootmist, siis see saab areneda ja kasvab ka meie isevarustatuse osa, misläbi kasvab ka meie riigi toidujulgeolek. Ja tegelikult teades, kui kvaliteetne on kodumaine toode, toetame me ka oma tervist, rõhutab saates ühistu juht. „Oluline on mõelda, kust tuleb importliha ja milline on selle koostis, palju on kasutatud loomi kasvatades antibiootikume. Ehk ma jõuan selleni, et me ei tohiks osta vaid hinda,“ sõnas Anu Hellenurme. „Me tegelikult ei tohiks osta hinda, vaid me peame ostma tervist ja tervis ongi kallis.“ Saates saab sõna ka Kõpsta Seafarmi juhatuse esimees Timo Vunder, kes kommenteerib sektori üldist olukorda. „Eesti seakasvataja hetkeseis on oluliselt parem kui kaks aastat tagasi. Kui toona olime sügavas kriisis, kus teravilja hind oli äärmiselt kõrge ja sealiha kokkuostuhind peaaegu olematu, siis täna on seakasvataja seis parem, sest turupositsioon on paremaks läinud. Nimelt on nõudlus kasvanud, kuna vahepeal on Euroopas vähendatud kõvasti sealiha tootmist ja ka teraviljaturu madalamad hinnad toetavad tootmist,“ kirjeldas olukorda sektoris Vunder. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Elektritarbimise juhtimislahendusi pakkuva Fuseboxi tegevjuhi Tarvo Õnge veendumusel pakub parima majandusliku võidu püüd tarbida elektrienergiat nii vähe kui võimalik. Õng selgitas elektritarbimise juhtimisest kõnelevas saates, et lihtne kodutarbijana on üldjuhul laisk, kellele äpid ei meeldi, ent kes soovib siiski elektriarvetelt säästa. Säärasel juhul tuleks Õnge sõnul tarbida elektrit nii vähe kui võimalik ning seda saab teha, valides koju kaasaegseid ja säästlikke seadmeid ja lahendusi. „Kui sul on LED-lambid, ei pea kärkima kui lapsed vetsus tule põlema unustavad,“ toob ta näite. Andmeteaduse-ettevõtte STACCi andmeteadlane Arko Kesküla toob välja, et üldjuhul hakkab hommikul kella viiest tarbimine kasvama, saavutades tipu kella kaheksa ajal ning see tähendab üldjuhul ka kõrget börsihinda. Tema sõnul ka manuaalselt targalt tarbides võimalik elektriarvet vähendada ning selleks tuleb justnimelt jälgida tuntud soovitusi, muu hulgas seda, et kodumasinaid neil tundidel võimaluse korral mitte sisse lülitada. Saates räägime elektritarbimise juhtimisega saavutatavast võimalikult kokkuhoiust pikemalt ning lisaks ka sellest, kas ja kuidas see aitab tagada ka võrgu stabiilsust. Samuti selgitame, milline on sellise tegevuse potentsiaal Eesti turul ning samuti ka millised on rahvusvahelised võimalused. Küsime, kas tarbimise juhtimise vajadusest saab rääkida ka fikseeritud hinnaga lepingute puhul. Teemat avame nii era- kui äritarbija vaates ning uurime ka täpselt, milliste elektriseadmete osas on võimalik tarbimist juhtida ja edasi lükata ning mida teha siis on tarbimist edasi lükata pole võimalik. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Tarvo Õng 2022. aastal konverentsil esinedes, foto autor Raul Mee.

Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on. Juttu tuleb sellest, kuidas peavad Eesti ettevõtted NIS2 ja DORA regulatsioonide tulekuks valmistuma, millised reeglid juba täna kehtivad ning millistele ettevõtetele need kohalduvad. Samuti räägime järelevalvest, trahvidest ja ettevõtte partnerite riskide maandamisest. Saatekülalised illustreerivad ka küberrünnakute statistikat, räägivad isiklikest kokkupuudetest küberintsidentidega ja avaldavad arvamust, kas neist tuleks alati avalikult rääkida. Külas on Telia riskijuht Andreas Meister (vasakul), Grant Thornton Balticu IT juht Artti Aston (paremal) ja infoturbeettevõtte Focus IT tegevjuht ja SALVe infoturbejuht Doris Matteus (keskel). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto. Gregor Alaküla.

Kui tavapärane hambaravi ei anna soovitud esteetilist tulemust, on kauni naeratuse taastamiseks või saavutamiseks erinevaid võimalusi. Saates selgitab Maxilla suukirurgiale ja esteetikale spetsialiseerunud hambaarst dr Mõkola Kondrin, mida kujutavad endast laminaadid ja kroonid, milliste probleemide puhul millist lahendust kasutada ning mida peaks patsient protsessist teadma. Saame teada, kuidas proteetiliste lahenduste eest hoolitseda ning millega peaks arvestama need inimesed, kes näiteks kipuvad öösiti hambaid kiristama. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla, fotol vasakul dr Mõkola Kondrin, paremal hambaraviassistent Anastassia Djomina

"Eetris on turundusuudised" saates uurime, kuidas teha oma brändile auditit ning mida võib kaasa tuua brändikeele uuendamine. Saatekülalisteks on disaini- ja digiagentuuri Hable tegevjuht Otto Jaansoo ning Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja ja COO Anneli Pajumaa. Jaansoo selgitab, kuidas teadlikult valida ja kombineerida brändi värve ning fonte, et need toetaksid ettevõtte identiteeti, ning toob välja suurimad vead, mida ettevõtted brändingu puhul teevad. Lisaks käsitletakse saates samm-sammult brändikeele auditi protsessi, mis aitab kuulajal hinnata, kas praegune brändikeel vastab ettevõtte väärtustele ja turupositsioonile. "Brändikeele regulaarne uuendamine näitab ettevõtte uuendusmeelsust ja ajaga kaasaskäimist," selgitas Jaansoo. "Uus brändikeel toob kaasa uut energiat ning kinnitab nii sise- kui välistasandil ettevõtte kvaliteeti ja professionaalsust." Anneli Pajumaa ja Tatjana Kosminskaja jagasid Interstudio kogemusi visuaalse identiteedi arendamisel ning räägivad, kuidas nende käive on brändiuuenduste toel kahekordistunud. "Õigesti tehtud bränding loob emotsionaalse sideme klientidega ja tõstab sind konkurentidest esile. See on ettevõtte suurim vara," rääkis Kosminskaja. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil: saatejuht Keit Ausner, Interstudio COO Anneli Pajumaa, Hable tegevjuht Otto Jaansoo ja Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja. Allikas: Äripäev

Stockmanni personalijuht Jane Pannel ja restoraniärimees Kristjan Peäske jagavad saates "Teeninduse teejuht" kogemust hooajaliste töötajatega. Saates tuleb jutuks, kas hooajaliste töötajate motiveerimine ja hoidmine on keeruline. Stockmanni personalijuht räägib oma kogemusest, kuidas nemad värbavad töötajaid näiteks Hullude päevade kampaania raames. Kuidas värvata suveks parimad ja kuidas hoida suhteid tugevatena nii töötajate kui ka klientidega? „Ma väga siiralt kutsun kõiki noori teenindusse tööle lihtsalt sellel põhjusel, et ehitada endale üles selline tore teadmiste pagas, mida tähendab teise inimese teenindamine, heas mõttes teenimine. Mida tähendab, et ma panen teise inimese huvid mõneks ajaks enda huvidest kõrgemale,“ räägib Peäske. Saatekülalised panevad inimestele südamele, et suvel võib tõesti hooajalisi töötajaid teeninduses kohata ning kutsuvad üles heatahtlikult nendesse suhtuma. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Stockmanni personalijuht Jane Pannel, restoraniärimees Kristjan Peäske ja saatejuht Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”. Mida ettevõtjad languse kasvule pööramiseks esimesena ette võtaks, mis on Eesti pikaajalised eelised rahvusvahelises konkurentsis, mis sammud peavad tegema ettevõtted oma konkurentsivõime kasvatamiseks ja kuidas bürokraatia ettevõtlust lämmatab, sellest räägivad saates Nortal Eesti juht ja Eesti Infotehnoloogiaettevõtete Liidu president Ats Albre, Masinatööstuse MDC Max Daetwyler Eesti juht Kaili Vohnje ja Masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Nad rõhutavad ka, et Tööandjate keskliidu ja teiste ettevõtlusliitude eest veetud üleskutse kasvatada ambitsiooni vajab järgimist lisaks ettevõtlusele ka poliitikas. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Foto: Andri Haran. Autor: Liis Treimann

Harvikhaigusi iseloomustab ühtpidi väga väike esinemissagedus; samas on erinevaid harvikhaigusi koos vaadatuna palju ning neid avastatakse üha juurde. Veel mõni aeg tagasi oli teekond harvikhaiguse diagnoosini Eestis väga pikk ja konarlik, ent tänu teadlaste ja arstide pingutustele on siin tehtud olulisi edusamme. Saates selgitab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika professor ja meditsiinigeneetika ülemarst dr Katrin Õunap, millised on Eestis enamlevinud harvik- ja pärilikud haigused, miks on anamneesi kogumisel oluline koostada sugupuu, kas kõik harvikhaigused on pärilikud ning millised on diagnoosimise ja ravi võimalused. Samuti tuleb juttu Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusest ning sellest, kuidas ja millal meditsiinigeneetiku poole pöörduda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: TÜK, A. Tennus, fotol dr Õunap

Tänapäeva ühiskonnas, kus edu ja läbilöömise vajadus on valdav, on lihtne langeda perfektsionismi lõksu. Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole? Ideaal nihkub ju kogu aeg eest ära ja nii võib tekkida ebapiisavuse tunne. Miks meilt kiputakse nõudma 110 protsenti, kuigi me teame, et üle 100 protsendi saavutada pole üldse võimalik? Miks piisav pole piisav? Raamatu „Täiuslikkuse lõks. Kuidas leppida piisavaga“ põhjal arutavad raamatu tõlkija, ajakirjanik Aet Süvari ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere selle üle, kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Aet Süvari ja Raimo Ülavere.

Kui pangad tavapäraselt riskantsetele idu- ja kasvuettevõtetele laenu ei ole valmis andma, siis SEB on toonud turule uue toote nimega venture debt – iduettevõtete riskilaenu. Sisuturunduse saates räägime, miks on SEB otsustanud kasvuettevõtteid toetama hakata, mis on venture debt ja kuidas see erineb venture capitalist. Samuti teeme juttu sellest, millised on peamised valdkonnad, mille start-up’id on SEB poole pöördunud ning millistel geograafilistel turgudel nad peamiselt tegutsevad. Nendel teemadel räägib saatejuht Hando Sinisaluga SEB suurkliendihaldur Aleks Korolenko. Foto autor: Andras Kralla

Üle kolmandiku maailma rahvastikust kasutab e-ostlemise võimalusi. Sellest trendist tahavad võita ka Eesti kaupmehed, kes püüavad järjest enam välisturgude klientide. “Iga e-kaupleja eesmärk võiks olla rahvusvahelistumine ning välisturgudel edu saavutamine. Peale tarneahela paika sättimise on oluline tunda kohaliku riigi seadusandlust, trende kodulehtede ülesehituses, tekstide sihtturule sättimist, turunduse planeerimist.” Nii ütles Packeta võtmekliendihaldur Rainer Põld Äripäeva raadios juba 2023. aasta sügisel, kuid see on aktuaalne praegugi. Sel korral on Rainer stuudiosse kutsunud koostööpartneri, külas on Logistika Pluss müügidirektor Andri Piik. Koos arutatakse ja antakse nõu, kuidas ja millal planeerida e-poe pidamise ülesannete edasi andmine kas osade kaupa või täielikult teenusepakkujale. On juba e-poode, kelle omanikud kasutavad täisteenust. E-poe omanik võib olla palmi all ja teenusena sisse osta kogu tarneahela tegevused täies mahus, alates laos hoidmisest, sorteerimisest, etikettimisest, pakkimisest, kauba välja saatmisest kuni kohale toimetamise, vahetuse, pretentsioonidega tegelemise jmt vajalikuga, mis e-poe klienditeekonnal ette võib tulla. Tiibklaver või kõrvarõngad – kõik saab liigutatud müüjalt kliendini nii Eestis kui ka põnevates sihtriikides, mis jäävad Baltikumi piiridest kaugemale. Räägime ka 14.06 toimuvast seminarist ja sügisestest plaanidest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Rainer Põld ja Andri Piik. Foto: Tõnu Einasto

Kinnisvaraanalüütiku Risto Vähi  sõnul on praegu üheks parimaks korteriks kinnisvarainvestori portfellis Tallinna lähistel asuv uus korter. Vähi räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et vaba raha olemasolu korral vaatavad investorid praegusel hetkel tootlikkusest oluliselt rohkem seda, kas korter pakub üldse rahavoogu. „Aga seda saavad lubada vaid need, kel võimalik korter osta oma raha eest,“ lisab Vähi. Saates räägime ka sellest, kellel tasub praegusel hetkel korteritega flippida, kuidas  seda kasumlikult teha ning ka seda, milline flippija saab selle jaoks laenu. Peamiselt korterite ostu-müügiturust, sellel tegutsevatest  väikeinvestoritest ning nende krediidivõimalustest rääkivas saates on muu hulgas kõne all laenuturul toimuv võitlus laenuandjate vahel, laenumarginaalid  ning ka koduostjate võimalused. Külalisteks Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ning kinnisvaraanalüütik ja ekspert Risto Vähi. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol korteriomanik raskel hetkel investeeringute tulemusel tunneli lõpus valgust ootamas, foto autor Andras Kralla.

Paide külje all asub enda arendatud tehnoloogia abil plastjäätmetest ehitusmaterjale valmistava Neulari tehas, kus töötab kaheksa täisautomaatset tootmisliini, mida juhivad 10 inimest. Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas ettevõtte juht ja omanik Ilo Rannu, kes avab ettevõtte arengulugu ja jagab ka üht väärtuslikku õppetundi, mis pani tootmise käivitumise paariks aastaks pausile. Juttu on ka investeeringute tagamaadest ja sellest, miks kaks tootmisliini endiselt laos „oma aega“ ootavad. „Meie automatiseerimise võimalused on piiritud,“ ütleb Rannu, „ja meile on tehtud ettepanek arendada oma tootmine välja näiteks Hollandis või Itaalias. Aga meie tehnoloogia areneb kiiresti ja see ei ole veel valmis. Usun, et meil on võimalus teha pimetehas.“ Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Ilo Rannu. Autor: Harro Puusild

Ehkki täna Riigikogus kolmandale lugemisele mineva liiklusseaduse muudatuste algne idee on õilis, toob see kaasa probleemidepuntra, millele hakati lahendust otsima alles täna, ehk ajal mil seadus riigikogus läbi surutakse. „Seda seadust pole võimalik sellisel kujul isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates „Logistikauudised eetris“. „Samal ajal kui pikemate veoste teele lubamist veeretatakse kümneid aastaid kui kuuma kartulit ühest riigiasutusest teise, viiakse mõni seadusemuudatusi läbi suisa turbomenetlusel, ilma peamisi mõjugruppe kaasamata,“ tunnistas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhataja Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris. Nii on jõutud suhteliselt absurdse olukorrani, kus alles täna, 12. juunil, saab esimest korda kokku ümarlaud transpordi- ja kaubandusettevõtjatest, kohalikest omavalitsustest, erinevatest katusorganisatsioonidest ja teistes, keda kõige otsesemalt puudutab liiklusseaduse muudatus, mis keelab kõnniteedel peatumise kaubalaadimise ajaks. Samal ajal on see seadus aga juba riigikogus kolmandal lugemisel ja suure tõenäosusega võetakse see ka vastu. „On täiesti arusaamatu, kuhu sellega nii kiire on? Meie jaoks on põhiküsimus, et kui kohalikele omavalitsuste õlule pannakse sisuliselt koguv astutus kaubavedude korraldamise eest, siis kes selle kõik kinni maksab,“ imestas teine saatekülaline, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet. Tema sõnul on see rong küll läinud, kuid probleem vajab lahendamist sellegi poolest ning täna kogunev ümarlaud hakkabki otsima lahendusi, kuidas saaksid kaubaveod linnades ilma seadust rikkumata jätkuda. „Eks siis tuleb hakata jälle seda seadust muutma. Kõik saavad ju aru, et täna vastu võetavat seadusemuudatust pole võimalik isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates. Vestlust juhib logistikauudiswed.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: Herkki Kitsing ja Kalle Toomet Foto: Tõnu Tramm

Coop Eesti Keskühistu finantsdirektor Veiko Haavapuu usub, et nad suutsid andmetele tuginedes teha üsna häid otsuseid, kui umbes aasta tagasi marginaal langema hakkas. KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul oli küllalt andmeid, et saanuks prognoosida praegust langust nii ettevõtete kui ka valitsuse tasemel: „Üks osa andmetargast juhtimisest on ka see, et sa usud, mida andmed sulle näitavad.“ Veiko Haavapuu räägib, kuidas nad märkasid marginaal langust ning analüüs näitaski muutust klientide käitumises. „Kui kampaaniapakkumiste osakaal oluliselt suureneb, siis see tähendab kaotust marginaalis,“ selgitab ta. Kliendid otsisid odavamaid pakkumisi, osteti nn kollast hinda. Ettevõte järeldas, et see ongi kaup, mida tuleb hankida ja pakkuda. Marginaali täielikult taastada küll ei õnnestunud, kuid kahju õnnestus siiski vältida. Viimased kaks aastat on jaemüügis olnud langus, kuigi avalikult räägitakse sellest alles viimased kuus kuud. Haavapuu arvates sai kliendi rahakott korraliku põntsu kolmveerand aastat tagasi ning nad nägid seda pikalt ette. Nõudluse taastumist on aga palju keerulisem prognoosida. „Ent kui analüütiline võimekus on olemas, siis sa näed trende ja suudad reageerida. Jah, sa võid mingil hetkel oma varudega veidi hädas olla, aga pikemas perspektiivis saab kõik selgeks,“ selgitab ta. Tarmo Toigeri hinnangul oli nii ettevõtete kui ka valitsuse tasandil prognoositav, et selline langus tuleb. See on üks osa andmetargast juhtimisest, kui andmed midagi näitavad, siis seda ka usutakse. „Kogud andmed kokku, mõni tark inimene aitab nendele otsa vaadata ja siis hakkad juhtimisotsuseid tegema,“ kirjeldab Toiger andmetarka juhtimist. Ta soovitab ettevõtte andmed nähtavaks ja loetavaks teha nii, et neid mõistaks tegevjuhist ja raamatupidajast oluliselt suurem ring töötajaid. Ja veel – ainult oma näitajate põrnitsemisest on vähe abi. Eestis on kvartaalselt kättesaadavad ka konkurentide andmed, neidki tuleb halbade üllatuste vältimiseks silmas pidada. Saatejuht on Sigrid Kõiv, foto autor on Kristjan Nõlvak.

Kui suur kaal võib olla ühel valel sõnal või mõtte vildakal sõnastusel? Kui palju võib see viga maksma minna aga siis, kui see seisab töölepingus mustvalgel? Sageli kasutatakse töölepinguks ettevõttes tüüppõhja, mis pärit ehk viie või kümne aasta tagant. Tegelikult oleks siiski mõistlik töölepingud aeg-ajalt üle vaadata ja neid ajakohastada, korjata välja kõik, mis ei puutu konkreetsesse ametikohta, mis on vastuolus vahepeal uuenenud seadusega, hoolitseda, et iga punkt oleks hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt ja üheseltmõistetavalt sõnastatud. Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka apsakatele töölepingus. Missugune apsakas missugused kahjud kaasa toob, selgitas kuulajaile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits. Foto: Gaabriel Tavits. Autor: Gregory Kõrgesaar Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Tööõigus on tänavugi erilise tähelepanu all ning otsa vaadatakse paindlikele lepingutele ja puhkeajale. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini.

Lihtne öelda, et panusta tööandja brändingusse, aga … mis see kõik mulle maksma läheb? Ilmselt on nii mõnigi personalijuht pidanud oma juhi samasisulisele küsimusele vastama ja selgitama, miks on vaja panustada tööandja brändingusse ning mil moel panustatud rahaline või ajaline ressurss ettevõttesse tagasi tuleb. Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka tööandja brändingule ja Instari projektijuht ja tööandja brändingu spetsialist Andrea Maidla andis ülevaate ka värsketest uuringutulemustest. Juttu tuli tööandja brändi olulisusest organisatsioonis ja töökoha valikukriteeriumite TOP 10-st aastal 2023 vastavalt värsketele tööootuste uuringu tulemustele. Arutleti, mis need tegevused potentsiaalselt maksta võiks, millised neist on tasuta ja millised võivad olla tagajärjed, kui need tegemata jätta. Fotol: Andrea Maidla. Autor: Gregory Kõrgesaar Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Need, kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Otsa vaadatakse nii brändisaadikutele, läbipaistvale palgasüsteemile, töökoormuse mõõtmisele, õiglasele põhitasule kui paljudele muudele teemadele. Erilise tähelepanu all on tänavu tööõigus, täpsemalt paindlikud lepingud ja puhkeaeg. Ning muidugi ei puudu konverentsilt ka tavapärane Eesti Panga tulevikuprognoos. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini.

Seekordses saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime kaupade tagastamisest ning üldisest e‑kaubanduse tervisest läbi kaupmehe ja pakiveoettevõtte silmade. Selleks kutsusime saatesse LPP Estonia tegevjuhi Svetlana Malatoki ning DPD Eesti müügi‑ ja turundusdirektori Janek Kivimurdi. Saates räägitakse sellest, milline on e‑poe tagastuste protsess, miks peab see olema turvaline ning paindlik. Kui nõudlikuks on kliendid muutunud ning milline on nende käitumine kaupade tagastamisel? Millist kaupa üldse tagastatakse ning kui suur roll on tagastuse võimaluse reklaamimisel turunduses. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp, LPP Estonia tegevjuht Svetlana Malatok ja DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Saates räägime Ukraina Euroopa Liiduga liitumise ajaaknast, aga ka Ukraina riigiametite kooskõlla viimisest ELi direktiividega. Külas on ESTDEVi Ukraina arengu ja koostöö juht Margus Gering, Eesti Töötukassa Ukraina projekti juht Aet Trei ning Töötukassa arendusosakonna juhataja ja strateegiajuht Gerli Aas. Eesti välisministeeriumi sihtasutus - Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV - rahastab ja viib ellu välismisisteeriumi seatud rahvusvahelise arengukoostöö eesmärke. Küsimusele, miks just Ukraina tööhõiveameti arendamine sihtasutuses üheks prioriteediks võeti, vastas Gering, et Eesti eesmärk on aidata Ukrainat võimalikult palju nendes töölõikudes, mis lähendavad Ukrainat Euroopa Liidule ja sealse tööturuameti reformimine on üks neist. Aga muu seas aitab Eesti Ukrainat ka haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel. "Meie tegeleme Ukraina süstemaatilise integreerimisega Euroopa Liitu. See protsess saab küll olema pikaajaline. Eestil endal võttis Euroopa Liidu sihi seadmisest 1990ndate alguses kuni 1. mail 2004 ELi liikmeks saamisega aega 14 aastat," ütles Gering.   Saatejuht Annika Kald käis töötukassa delegatsiooniga mai keskel ka Kiievis kohapeal kaasas, et vaadata, kuidas nende õppepäevad välja näevad. Fotol Gerli Aas, Aet Trei ja Margus Gering. Foto: Äripäev

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis kõlasid mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil 2024. Oma kogemustest uue ERP-lahenduse juurutamisel kõnelevad autotööstustele tekstiilist detaile valmistava Mistra-Autexi logistika- ja sisseostuosakonna juht Mihkel Ratt ning tootmisosakonna juht Riina Sikk. Sellest, millised on Harju Elekter Eesti viimase aja olulisemad muutused ja pöörded, räägivad aga ettevõtte tegevjuht Alvar Sass ja tarneahelajuht Hardi Kondimäe. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja tarneahelajuht Hardi Kondimäe. Autor: Raul Mee

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates kuuleme kahte ettekannet 4. juunil toimunud Sotsiaalmeedia konverentsilt. Saate esimeses pooles tutvustab Quantitase tegevjuht Kaarel Oja IAB Europe AdEx uuringu tulemusi. Tegemist on Euroopa suurima ja vanima digitaalsete kulutuste uuringu tulemustega. Saate teises pooles kuuleme Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateegi Paula Johanna Adamsoni mõtteid sotsiaalmeedia strateegia kokku panemisest. „Sotsiaalmeedia strateegia puhul on oluline teha see piisavalt dünaamiline, kuna sotsiaalmeedia on kiiresti muutuv,“ ütles Adamson. Ta rääkis ka, et kui sul hakkab sotsiaalmeedias mugav, siis on midagi halvasti. „Strateegia peaks toetama, kuidas olla parem, tegema rohkem ja eristuma.“ Foto: Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateeg Paula Johanna Adamson. Autor: Raul Mee

2023. aasta kevadel võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu palkade läbipaistvuse direktiivi, mis jõustub 2026. aastal. Seekordses „Teabevara tunnis“ võtamegi luubi alla uue direktiivi, mille eesmärk on suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada soolist palgalõhet. Oluline on märkida, et töötajate palgaandmeid ei pea nimeliselt avaldama, kuid ettevõtted peavad täpsemalt kirjeldama oma tasustamispõhimõtteid ning jagama töötajatele ja tööotsijatele infot ametikohtade palkade kohta. Lisaks tekib suurematele ettevõtetele regulaarne aruandluskohustus. Tasustamisvaldkonna juht ja ekspert Kaie Peetre räägib muuhulgas, et uus direktiiv keelab värbamisintervjuu käigus varasema palgaajaloo kohta küsida. „Selle punkti mõte on, et ei kanduks edasi diskrimineerivalt tehtud palgaotsused ning töötaja palk määrataks vastavalt sellele, mida uus roll ette näeb, ning vastavalt oskustele ja teadmistele, mida töötaja uude rolli kaasa toob, mitte selle järgi, mida ta eelmises töökohas sai.“ Küsimusi esitavad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Kaie Peetre ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Milliste uute lahendustega saab turgu võita? Mida kestlikult tegutsemine konkurentsivõimele juurde annab? Kus on Eesti suur võimalus selles suures muutuses? Rohepöörde praktikute saates vahetavad neil teemadel mõtteid oma äri kestlikult ajavad juhid erinevatest sektoritest: Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe, Fibenoli juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk ja SOL Baltics juhatuse esimees Rinel Pius. Vestlust juhib Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.

Juba alates 1. oktoobrist 2023 tuleb suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel ja ehitusplatsile lubatud töötajad registreerida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis (TTKI). Tasub teada, et 2024. aasta juunist hakkab Maksu-ja Tolliamet ka seaduse täitmist kontrollima. Saates selgitavad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, G4Si turvatehnikadivisjoni teenusejuht Dmitri Šabunov ning Maksu-ja Tolliameti projektijuht Siim Tamm, kuidas seadust korrektselt täita, millised eelised annab teenusepakkuja G4S kasutamine ning mida peaks iga peatöövõtja sellest kohustusest, andmete kasutamise võimalustest ning terviklikest turvalahendustest teadma. Saatejuht on Tuuli Seinberg, foto: Shutterstock

Saates Mets ja majandus räägime VKG biotoodete tehase rajamise praegusest etapist. Kaks ja pool aastat kestnud eriplaneeringu etapp hakkab läbi saama ning ettevõttel on välja valitud tehasele nii potentsiaalne asukoht kui ka tehnoloogia. Samas üllatab saatekülalist, VKG biotoodete arendusjuhti Lauri Raidi riigi suhtumine – kuigi puidu biorafineerimine ja väheväärtusliku paberipuidu ekspordi hendamine on paljuräägitud ja prioriteetne valdkond, ei tunta ministeeriumite tasemel projekti käekäigu vastu mingit huvi. Juttu tuleb ka RMK paberipuidu kestvuslepingute konkursist ning ühiskonna reaktsioonidest tselluloositehasele. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid, fotograaf Johanna Adojaan.

Teemaks on maksuameti plaan saada ligipääs ettevõtete pangakontodele. Uurime, miks riigil sellist andmevahetust vaja oleks, kuidas ühiskond ja ettevõtjad taolise idee vastu võtaks, kuidas on olukord lahendatud lähiriikides ning kui kulukas ja tõenäoline on, et plaan käiku läheb. Rahandusministeeriumi poolt avab riigi plaane finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ning ettevõtja ja praktikuna räägib oma vaadetest Indrek Kasela. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto autor: Gregor Alaküla.

EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda EBSi suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest. Estonian Business School pakub äriharidust gümnaasiumiharidusest doktoriõppeni. Kuna Eesti ettevõtjad pürgivad ka rahvusvahelisele areenile, tuleb EBSi bakalaureuseõppes välissemestri või -aasta veetmine kasuks. See eristab EBSi teistest äriharidust andvatest koolidest Eestis ja selle üle on uhke nii koolipere kui vilistlased. Missugune on äri- ja ettevõtlushariduse olevik ja tulevik? Stuudios annavad vastuseid lektor, EBSi bakalaureuse- ja magistriõppe juht Anto Liivat ning ettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk. Kadri Tuisk jagab saates oma kogemusi ja sõnab, et ülikoolis käimine tekitab positiivseid rutiine ning aitab vaimset teravust treenida. Ta julgustab bakalaureuse- ja magistriõppe vahel pausi tegema, et näha päris maailma ja saada aru oma järgmistest ootustest. Anto Liivati sõnul on doktoriõppe väljund ja võimalus tippjuhtidele pehmeks maandumiseks ettevõtlusest akadeemilisse keskkonda. Liivat ei usu, et on võimalik olla tõsine ettevõtja või edukas ärijuht rahvusvahelist konteksti mõistmata. Tasub käia Eestist väljas. Seetõttu on ka EBS bakalaureuseõppesse lõiminud rahvusvahelise semestri, kus valikus on 70 partnerülikooli. Kes tervet õpingut peab paljuks, sellel soovitab Liivat aga vaadata mikrokraadide poole. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

Saates selgitab Fertilitase füsioterapeut Laura Kõmper, milliste traumade ja sekkumiste järel on füsioteraapiat kindlasti vaja. Saame teada, millised võivad olla tagajärjed, kui füsioteraapia hilineb, katkestatakse või sootuks ära jäetakse ning juttu tuleb ka sellest, miks on erinevate traumade või kirurgiliste sekkumiste järel taastumisaeg väga erinev. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol Laura Kõmper

Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime rohetehnoloogiasse investeerimisest; sellest, kuidas eelnevalt muudes valdkondades tegutsenud inimesed jõuavad rohevaldkonda ja lähemalt ka hiljuti 1,4 miljonit rahastust kaasanud Paul-Techi tegemistest; kuidas mitme põlvkonna teadmised idufirmas ühendada ning läbi selle parandada põllumeeste heaolu ja muuhulgas ka Läänemere tervist. Saates on külas SmartCap investeeringute juht Mattias Karu ja Paul-Techi kaasasutaja Anu Einberg. Anu Einberg ütleb, et idufirmade valuatsioonid on viimastel aastatel tulnud alla, mis tähendab, et ka ettevõtte osalusest tuleb suurem osa ära anda kui investeeringuid kaasatakse, aga see on andnud ka võimaluse turgu puhastada.  "Meie enda jaoks oli siiski see investeering vajalik. Olles deep-tech ettevõte rohetehnoloogias, siis meil olid olemas kliendid Eestis ja Soomes ja on olemas käive, siis peamine investeeringu eesmärk oli ikkagi see, et oma kasvu suuta võimendada," sõnas Einberg. Kuidas saatekülalised roheteemadeni jõudsid ja kuidas enda jaoks rohepööret defineerivad, saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Anu Einberg Pärnu Juhtimiskonverentsil. Autor: Raul Mee

Ettevõtete jätkusuutlikkus on palju suurem teema, kui lihtsalt kuhugi nö „linnukese“ kirja saamine panga küsitluslehel, kinnitas SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko. „Eelkõige soovime mõista, milliseid tegevusi on ettevõte teinud, et oma riske maandada. See, et nüüd on lisandunud keskkonna ja ettevõtte tegevusest tingitud riskide kaardistamine ning personali väärtustav käitumine, näitab, et pank läheb teemaga süvitsi edasi,“ ütles Vakulenko. SEB ei rahuldu ainult ettevõtteid kontrolliva rolliga, vaid on jätkusuutlikkuse teema võtnud endale südameasjaks. Juba kolmandat aastat on nad Põhjamaade ja Baltikumi jätkusuutlikkuse festivali Impact Day üheks peasponsoriks. Eelmisel aastal kogunes mitu tuhat inimest kolmepäevasele festivalile, et koos arutleda keskkonna ja ettevõtete vastutustundliku tegutsemise üle. Festivali programmijuht Erkki Kubber on seda meelt, et kõigile on jõukohane oma ellu rohkem tuua keskkonda hoidvaid tegevusi. „Eks alguses tuli minulgi õppida kodus jäätmete sorteerimist,“ muigas Kubber uute hoiakute õppimist meenutades. „Festival ongi kohtumiste ja praktikate jagamise kohaks. Ettevõtetel on mida võita, varsti sõltub isegi nende kliendibaas sellest, milline on nende jätkusuutlik tegevus.“ Kuula, millistel ettevõtetel on kohustus ja millistel veel vaba tahe anda aru oma jätkusuutlikkuse protsessidest ning eesmärkide täitmisest. Saates räägivad SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko ja festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber. Fotol Impact Day programmijuht Erkki Kubber ja SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko. Foto autor: Juuli Nemvalts.

Arutleme Eestis levinud digitaalse identiteedi vastavuse üle Euroopa õigusruumiga. Näiteks kas ja kus saab kasutada meie digiallkirja, millised on ülepiirilise äri võimalused Euroopas, mida toob kaasa peagi euroliidus rakenduv digikukkur? Stuudios avavad neid küsimusi SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl ja Proud Engineersi juht Laura Kask. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Piret Sinimets

Eestis eeldatakse, et maksustamine on võrdlemisi lihtne. Välisturgudele laienedes eeldatakse sama, mistõttu on maksud alles kolmas, neljas või viies prioriteet, millega tegeleda. Küll aga on küllalt riike, kus haldurid on agressiivsed, kontrollivad rohkem ja ka trahvivad ulatuslikumalt, rääkis saates PwC maksude osakonna juht Hannes Lentsius.  Uue sisuturundusliku saatesarja “PwC juhtimistase” esimene saade keskendub maksuteemadele rahvusvahelises ettevõtluses.  Hannes Lentsius räägib saates, milliste juhtudel välisriigis äri ajades rakendub käibemaks, kuidas tööjõukuludelt makse arvestada ja millises riigis neid deklareerida.   Samuti räägime lahti püsiva tegevuskoha ja sellega seonduvate maksude mõiste ning selgitame, mida võib endaga kaasa tuua maksukontroll Saksamaal või Prantsusmaal.  Toome palju praktilisi näiteid ja analüüsime erijuhtumeid. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Hannes Lentsius. Foto autor: Eiko Kink.

Hetkel on kinnisvarainvestori jaoks kõige kasumlikum anda arendajatele laenu, mitte üritada paari üksiku kinnisvaraobjektiga ise pusida, leiab Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. Ta tõdeb, et paljud ongi varem kinnisvaras olnud rahad suunanud pigem laenudesse. “See on lihtsam tegevus ja seega number on konkreetsem,” räägib Muttik. Laenude puhul vastab tootlikkus ka investorite ootustele. Kui üürikorteri pealt kahekohalise tootluse saamine on praegu pigem unenägu, siis laenudes on see endiselt reaalsus. Eristada tuleb muidugi ka laenutüüpe. Kui tagatud laenude puhul antakse laenu mingi vara, enamasti kinnisvara tagatisel, siis tagamata laenude puhul on garantiiks arendaja maine ja usaldusväärsus. Tagamata laenude intressimäär jääb umbes 12% kanti. “Allapoole tegelikult on näha, et investoril kaob huvi,” sõnab Muttik. Tagatud laenude puhul on risk väiksem ja seetõttu jääb ka tootlus 8-10% vahele. Saates tuleb juttu nii investeerimiseks sobiva maatüki valimisest, usaldusväärse arendaja leidmisest, stock office’ite ja miniladude üleküllusest kui paarismajadega äri ajamise tasuvusest. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. Foto: Simo Sepp.

Silmaarst dr Rait Parmann tegi neli aastat teadustööd Columbia Ülikooli Silmakliinikus New Yorgis ning on nüüd tagasi Turman Silmakliinikus, kus keskendub silmapõhjahaiguste diagnoosimisele ja ravile. Saates saame teada, millised on enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid, milliste haiguste algus on hiiliv, millised nõuavad aga kiiret sekkumist ning miks teatud vanusest alates ei piisa töötervishoiuarsti või optometristi nägemiskontrollist, vaid tuleb käia silmaarsti juures. Lisaks selgub, mis on Eestis tööealiste seas TOP 1 silmapõhjahaigus ning kuidas oma silmi ja nägemist ise korrektselt kontrollida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik, fotol dr Rait Parmann

Saates „Soraineni sagedus“ võetakse luubi alla olulisemad maksualgatused Euroopa Liidu õiguses, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha. Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. Arutelu tekitab eelkõige käibemaksu kogumine. HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis ja nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu, selgitab saates rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill. FASTER on aga ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamist kiirendada. ELi maksualgatustele keskenduvat sisuturunduslikku saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm. Fotol Verner Silm, Mario Sõrm, Helery Maidlas ja Helen Pahapill. Foto autor: Andres Laanem.

Eesti pikima kogemusega börsikaupleja Marek Kallin avaldas saates "Investeerimisportfell 2030", millist strateegiat tema kasutab, et aastas keskmiselt 30–40% tootlust teenida. Päevakauplejana peab pidevalt arenema ning uusi asju leidma ega tohi ühte kohta kinni jääda. Kallin tõi esile, et kui jääda ühte kohta kinnis, siis on see nagu surm. Kaupleja sõnul on asjad kiiremaks läinud ning kõik võib muutuda hästi kiiresti, samas 2000ndatel oli see kõvasti aeglasem. Kauplemisturgudel mängib Kallini sõnul rolli ka see, kui on mõni tähtis juudipüha, kuna siis on tuntavalt vaiksem turgudel. Pikaajaliselt kauplemisega tegelenud Kallin tõdes, et aeg-ajalt on perioode, kus on tunne, et lööd käega, aga see ei kesta kuigi kaua. Peamiselt tuleb masendus, kui tuleb suurem kaotus sisse, aga neid ikka aeg-ajalt juhtub. Päevakaupleja Marek Kallin alustas kauplemisega paarkümmend aastat tagasi ning algkapitaliks oli tal siis börsil tegutsemiseks 10 000 USA dollarit. Kallin lisas, et tänaseks on ta rahul, kui tuleb aastas 30–40% tootlust. Oma ühe suurima kaotusena tõi Kallin välja, et võttis liiga suure riski ja sai kiiresti 400 000 dollarit kaotust sisse, kui mängis nafta hinnale. Kallin ise kasutab uudiskauplemise strateegiat, millega jälgib pidevalt uudiseid ning tegutseb uudise peale mõnekümne sekundi või paari minuti jooksul. Tavapäraselt ta pikalt positsioone ei hoia ning kolm tundi on tema jaoks juba pikk periood. Samuti eelistab Kallin kaubelda USA eelturul ja järelturul ning mängib tihtipeale ka tulemuste uudiste peale järelturul. Samas kuulujuttude peale kaupleja ei mängi, kuna seal võib mõne jama otsa sattuda. Päevakaupleja rääkis, et tehnoloogiasektoris on mega eufooria, mida ta on näinud ka korduvalt varem ning need asjad ei ole kunagi hästi lõppenud. „Millegipärast ma kardan, et see ei lõpe ka praegu,“ rääkis Kallin. Ta lisas, et ilmselt näeme kõiki neid AI-aktsiaid, nagu Nvidia ja Super Micro Computer, oluliselt madalamal tasemel kui praegu. Kaupleja ise nendes aktsiates ilma stop-loss-orderiteta sees ei istuks. Lisaks rääkis Kallin saates riskihaldusest oma strateegiast põhjalikumalt ning sellest, millised on olnud suurimad õppetunnid ja kogemuslood kauplemisel. Samuti rääkis päevakaupleja tänasest aktsiaturust ning sellest, millised trendid on tema viimaste tehingute järgi head kauplemiskohad täna. Saadet juhtis Jaan Martin Raik. Foto Marek kallin Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Saates “Investeerimisideede universum” võtame sel korral ette küsimuse, kas tehisaruga tegelevatesse ettevõtetesse tasub raha paigutada. Saates on külas professor Eduard Petlenkov, Kristjan Jansons MindTitanist, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere KPMGst ning saatejuht Hando Sinisalu. Arutame, kas Euroopa mahajäämus Hiinast ja USAst on paratamatu, millisele turunišile võiksid AI valdkonnas keskenduda Eesti ettevõtted, kas tehisintellekti kasutavate ettevõtete turuväärtus on suurem ja millistesse firmadesse tasuks AI arengut silmas pidades investeerida. Räägime ka, kas AI on targem kui kolm kassi ja kuidas kurjategijad tehisaru ära kasutavad. Fotol Nvidia, tuntud oma graafikaprotsessorite (GPU) poolest, mis on olulised tehisintellekti (AI) mudelite treenimisel. Foto: Zumapress/Scanpix.

Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm. Saates ekspert selgitas ja analüüsis jätkusuutlikkust ning ESG-d ja kestlikkusteabe aruandlust - nende olulisust, tähendust majandusele edaspidi. Samuti tuli saates juttu, mida pangad edaspidi ettevõtjatelt küsivad, mis ootab ees järgnevatel aastatel. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.

Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega. Saates räägime, kuidas kiirenditesse pääseda ja sealt ettevõtte ehitamise juures kõige rohkem kasu saada. Uurime, mis seob Prototroni värskeimat ja esimest võitjat ning m iks on vaja eraldi fondi prototüüpide loomise toetamiseks. Prototroni juht Brait Pilvik paljastab saates teised võitjad. Prototroni sügisvooru saab kandideerida läbi suve. Uurime ka selle kohta, milliseid meeskondi ja naiskondi oodatakse kandideerima. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Rico Jaanipere Ilusbike’st ja Brait Pilvik Prototronist. Autor: Tarmo Virki

Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid! Change Partnersi CEO, konsultant ja koolitaja Ekke Sööt selgitab, miks on muudatuste teadlik ja süsteemne juhtimine edukate projektide elluviimise võtmekohaks. Juttu tuleb ka ADKAR mudelist, mis keskendub viiele vahetulemusele, mida iga töötaja muudatuste käigus kogeb. ADKAR mudeli kasutamine võib eesmärkide saavutamise tõenäosust tõsta kuni 7 korda! Süsteemsuse ja teadlikuse tõstmine muudatuste juhtimises aitab tagaistmelt liikuda esiistmele, kus sul on korraga parem vaade sellest, mis sind muudatuste juurutamise teekonnal ees ootab ja sul on rohkem kontrolli seda hallata. Ära jäta kasutamata võimalust õppida eksperdilt, kuidas oma organisatsioonis muudatusi tõhusalt juhtida! Raadiosaadet juhtis Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari. Foto autor on Meelika Riiberg.

Uute investeeringute meelitamiseks rajavad Lääne-Virumaa omavalitsused maakonda kolm uut tööstusala, rääkisid saates "Virupärane ettevõtlus" Lääne-Virumaa ärivõimalusi analüüsinud Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Lisaks tööstusaladele räägitakse saates veel Lääne-Virumaa võimalustest rikka Tallinna ja suuri Euroopa Liidu abirahasid saava Ida-Virumaa vahel, maakonna tööjõuturu eripäradest ja väljavaadetest, koostööst ettevõtjate ja maakonna koolide vahel, ettevõtlusõppest, maakonnas puhkenud tuuleparkide rajamise buumist ning mitmel teisel teemal. Saade „Virupärane ettevõtlus“ avab ukse Lääne-Virumaal tegutsevate ettevõtjate maailma, tutvustades nende lugusid, väljakutseid ja piirkonna ärivõimalusi. Saadet juhib Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi. Saate valmimist toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja seda kaasrahastab Euroopa Liit. Fotol: Geomedia juht Rivo Noorkõiv (vasakul) ning Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Foto autor on Andras Kralla.

"Finantsuudised fookuses" saade toob kuulajateni põneva vestluse iduettevõtte Veriff kommunikatsioonijuhi Karita Salli ja kommunikatsioonibüroo Corpore juhi Janno Tootsiga. Arutame, kuidas tõhusalt ettevõtte majandustulemusi kommunikeerida ning jagame nii edulugusid kui ka õppetunde. Saatejuht Paavo Siimann uurib ka, kuidas numbrid lugu rääkima panna, millised finantsteemad meediat enim huvitavad, kuidas meediasuhtlust ajastada ja milliseid võtteid kasutada sisekommunikatsiooni tõhustamiseks. Arutame ka erinevusi positiivse ja negatiivse alatooniga uudiste kommunikeerimisel. Kuna majandusaasta aruannete tähtaeg on lähenemas, jagame soovitusi ka selle suhtluskanali tõhusaks ärakasutamiseks. Fotol: Karita Sall ja Janno Toots. Autor: Mai Kroonmäe

Räägime sellest, kuidas suvised suurüritused mõjutavad turismiettevõtjaid. Kahe suurürituse näitel uurime, kuidas korraldajad mitmepoolselt kasulikke koostöid loovad. Muusikaürituse näitel räägib kaasa Eesti Kontserdi juht ja Saaremaa ooperipäevade peakorraldaja Kertu Orro. Spordiürituse eripäradest räägib spordiürituste korraldaja ning Tallinna Maratoni korraldaja Mati Lilliallik. Uurime korraldajatelt, kui palju väliskülalisi kummalgi üritustel käib, milline on sündmuste majanduslik mõju ja kuidas turismiettevõtjad ise suurüritustesse paremini panustada saaks. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Rahapuuduses teedeehitussektor on leidmas lahendusi, kuidas tööprotsesse kiirendada ja digitaliseerida. Keerukas aeg sunnib optimeerima.   Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates räägime digilahendustest üldisemalt, kuid peamiselt e-veoselehtede käekäigust teedeehituses. Kuidas on e-veoselehed sektorit mõjutanud? Milliseid protsesse on mõistlik digitaliseerida ja millised on riskikohad? Nendele küsimustele saab saatest vastuse.  Stuudios on külas TREV-2 esindaja Priit Kuldsaar, transpordiametist Taavi Tõnts ja tehnoloogiaettevõttest Waybiller Kert Kaspar Tammaru. Saatejuht on Lauri Toomsalu.  Foto: Erik Prozes.

Viimaste aastakümnete uneuuringud on toonud nii uusi teadmisi une tähtsuse kohta kui ka võimalusi seltsimees unetute aitamiseks. Saates selgitab erakliiniku Fertilitas unearst dr Heisl Vaher, kuidas uni mõjutab südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi tööd ning ainevahetust. Lisaks saab saatest teada kosutava une parameetrid, kiire värskendava uinaku retsepti ning näidustused, millega kindlasti unearsti poole pöörduda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Heisl Vaher.

Swedbank avaldas maikuus järjekordse tööstusettevõtete uuringu tulemused, kus paistab silma asjaolu, et ettevõtted tegelevad endiselt liiga vähe küberriskidega. Olulise uue riskina nähakse küll ka geopoliitikat, kuid suurimaks mureks, millele plaanitakse edaspidi enim tähelepanu pöörata, peetakse siiski tootele konkurentsivõimelise omahinna tagamist. "Tööstusuudised eetris" saates anname põhjalikuma ülevaate uuringu tulemustest, ettevõtete plaanidest ja tööstussektori olukorrast. Tulemusi kommenteerib Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Raul Kirsimäe. Autor: Harro Puusild

Saate „Digitark äri” fookuses on mobiiliäpid, nende ärilised võimalused ja piirangud. Saatekülalised selgitavad, millised teemad peab ettevõtja enne läbi mõtlema, kui mobiiliäppi looma hakatakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mobiiliäpp aitab ettevõttel äri kasvatada ning millal see pole mõistlik valik. Saatekülalised − Mooncascade’i tegevjuht Romet Rahuoja ning XYB tehnoloogiajuht Jonas Kiiver − räägivad veel sellest, milliseid olulisi vigu tehakse mobiiliäppidega. Loomulikult võtame jutuks ka üliolulise teema nagu andmete turvalisus, millega mobiiliäpi omanik ja kasutaja peab kindlasti arvestama. Lisaks tuleb juttu äppide hooldamisest. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saadet toetab tarkvarafirma Mooncascade. Fotol vasakult: Jonas Kiiver, Mare Timian ja Romet Rahuoja. Foto autor: Kai Koks

PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine. Kuigi põllumajandusettevõtetele võib tunduda, et toetuste summad ajas aina vähenevad, siis Margus Noormaa sõnul ei saa selle väitega kuidagi nõustuda. Pigem on viimase kahekümne aastaga toetuste struktuur olnud pidevas muutumises ja näiteks PRIA tänavuse toetuste portfelli suurus on juba 1,6 miljardit eurot. Kontrolli paremaks sujumiseks on tööetappe viidud üle veebipõhisele aruandlusele. Näiteks kuu aega töös olnud e-põlluraamat, mida pikalt ette valmistati. Kuigi kõigi uuendustega ei pruugi algus ladusalt sujuda, on Noormaa arvamusel, et paljud nö lastehaigused on seljatatud ja töö sujub juba kenasti. Üheks näiteks saab tuua äpi Iva, mis tekitas põllumeestele alguses peavalu, sest andmete üleslaadimine tihti takerdus. Nüüd aga ollakse lahendusega rahul. Igal juhul hoitakse nii ametnike ja põllumeeste aega kokku. Kuula saatest, miks soovib PRIA lähitulevikus rohkem nõustaja rollis olla ja kuidas vältida toetusrahade tagasi maksmist. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa. Fotol Margus Noormaa. Foto autor: Liis Treimann.

Viimane aasta on olnud märgiline ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonide kiire arengu tõttu. Nõuded puudutavad äritegevust alates juhtimisest kuni jätkusuutlikkuse aruandluse koostamise ja tarneahelate juhtimiseni. CSRD direktiiv ja ESRS standardid eeldavad väärtusahela põhist lähenemist, sest see tagab, et ettevõtted saavad täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust. "Juhtimisauditi" saates keskendumegi just sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva. Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda. Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Pildi autor: Rain Jüristo

Ehitusettevõtte RAMM toetab kultuuri ja sporti, et raske juhitöö kõrvale jätkuks ka toredaid emotsioone. Teiste seas toetab RAMM Viljandis sügiseti toimuvat Kitarrifestivali. Selle peakorraldaja Ain Agana teatel on eratoetajate leidmine festivali vaatest äärmiselt oluline. Eelarvest moodustavadki suurima sissetuleku eratoetused. „Seejärel riigitoetused ja kohaliku omavalitsuse toetused. Eratoetajate panus eelarvesse on suurim panus,“ sõnas Agan saates „Kultuur veab majandust“. RAMMi juhatuse liige Priit Raud ütleb, et väikelinnas toimuvat festivali toetatakse ühelt poolt seepärast, et ühiskonnale tagasi anda, teisalt hoitakse ka pöialt kitarrimuusika levimisele. Koostöö ehitusfirma ja festivali vahel sai kolm aastat tagasi alguse autopesulast, kui Priit Raud enda Volvot ja Ain Agan festivalilogodega Subarut läks pesema. „Jäin järjekorda ootama ning eesolevast autost tuli noorhärra välja ning ütles, et sa mind ilmselt ei tea, aga ma sind tean ning mul tuli mõte, et tahaksin toetada Kitarrifestivali,“ meenutab Agan esmakohtumist toetajaga. Sealtmaalt läkski koostöö käima. Küsimusele, missugust võimendust on ehitusettevõte RAMM festivalile andnud sõnas Agan, et eratoetajate koondtoel on olnud võimalik tuua programmi järjest kaugemaid ja suuremaid nimesid. Agan täiendab, et kitarrimuusika suurnimed on esinema saadud ilma hilisema miinuseta. „Mul on hästi läinud ja ma pole pidanud oma pilliparki maha müüma,“ ütles Agan. Saates räägib Priit Raud, mistõttu otsustati ettevõttes toetusi jagada ning Raud annab ka soovituse toetuste küsijatele. Agan räägib suhtluse hoidmisest olulisest enda toetajatega. Saatejuht on Eget Velleste. Pildil on vasakult Ain Agan ja Priit Raud.

Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kuidas toimida, kui töötaja soovib oma töökoormust vähendada? Kas palk on konfidentsiaalne info? Mida teha, kui töötaja keeldub ametijuhendi allkirjastamisest? Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused tööõiguse spetsialistid uue „Teabevara tunni“ vahendusel. Stuudios on advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Muuhulgas räägitakse, kuidas käituda olukorras, kus tööandja on pakkunud töötajale ületundide hüvitamist vaba ajaga, kuid töötaja ei soovi seda võimalust kasutada. Kristi Sild selgitab: „Ületundide puhul on eelduseks, et see hüvitatakse vaba ajaga just seepärast, et inimene ei kahjustaks ületundide tegemisega oma tervist. Ületunni hüvitise nõue aegub aga kolme aasta jooksul. Tööandjal on muidugi õigus nõue hüvitada ka hiljem, kuid sageli kasutatakse siiski aegumise vastuväidet.“ Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem

Eestis on hinnanguliselt umbes 9000 täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, neist täiskasvanute koolitaja kutset omab ligikaudu 600 koolitajat. Miks ja kellele on täiskasvanute koolitaja kutse oluline ning millist väärtust loob kutse olemasolu ja kutse tunnustamine koolitusturul, sellest "Õppetunni" saates räägime. Külalisteks on personali arengu ja koolitustega tegelevate organisatsioonide juhid, kes ka ise täiskasvanute koolitaja kutset omavad: Helen Pärli, Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident ning talendiagentuuri Smartful Growth OÜ asutaja, Tiina-Katrina Kaber, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja Entertraining OÜ asutaja ning Kadri Kont-Kontson, avaliku sektori Koolitusjuhtide kogu juhatuse liige ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Tiina-Katrina Kaber, Helen Pärli ja Kadri Kont-Kontson. Autor: Andres Laanem

Scandium Kinnisvara alustas Lääne-Eestis sajandi kinnisvara arendusprojektiga ja ehitab kümne aasta jooksul Haapsalu mereääreses Marienholmi piirkonnas välja kakssada korterit. „Eks see alguses tundus hulljulge projekt, kuna Läänemaale ja Haapsallu pole sellises suurusjärgus investeeringut varem tehtud,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste 60 miljoni eurost projekti. Lüiste ütles, et maaostu juures paelus neid see, et linna keskkonnas on võimalik mere äärde ehitada suvituskorterid. Juba asukoht ise on unikaalne, ajaloolise nimega Marienholm, mida kohalikud teavad Krimmi holmi nime all. Varem asus seal Lääne kaluri kalatööstus, mis ehitati 50ndatel ja on olnud sealt saadik linnarahvale suletud piirkond. Investor ja Scandium Kinnisvara üks asutajatest Jaak Roosaare sõnas, et kui alguses oli kahtlejaid, kas Haapsalu suuruses väikelinnas on nii palju turunõudlust eksklusiivsete korterite järele, siis müügiprotsess käivitus üle ootuste ja rohkem kui pooled korteritest on juba eelbroneeringuga kaetud. Kuula reportaažisaatest otse Haapsalus, kui tormikindlad on kaldaäärsed uued majad, miks esimese korruse korterid paiknevad viie meetri kõrgusel ning mida aitasid poolsaarel kujundada maastikuarhitektid. Saates on külas korterite müügihindadega Eesti mõistes rekordeid teinud Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste ja üks asutajatest Jaak Roosaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Scandium Kinnisvara.

Räägime ettevõtete sundlõpetamisega seotud praktilistest probleemidest. Ehk uurime, mis saab ettevõtjast, kelle firma päevapealt majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatakse. Eksperdid räägivad, kui levinud probleemiga on tegemist, mida teha kui firma lakkab juriidiliselt olemast ning mis saab pangakontole jäänud rahast ja töötajate töölepingutest. Samuti sellest, kuidas taolist olukorda ennetada ja lahendada ehk ettevõte äriregistrisse ennistada. Kogemusi jagavad Grant Thorntoni õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits (keskel) ja maksuvaldkonna juht Kristjan Järve (paremal) ning LHV õigusosakonna juht Daniel Haab (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm/Grant Thornton.

Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokki ütles, et Põhja-Tallinn on veel suuresti äridele avastamata maa. „Äritegevuseks on tohult potentsiaali, kui vaadata, kui palju inimesi piirkonnas elab ja kui vähe on teenuseid, mida saab kohapeal tarbida,” tunnistas ta. „See paneb kohalikud elanikud liikuma kvartalist välja, samas võiks paljud teenused olla kättesaadavad ka kohapeal.” Põhja-Tallinnas on ehitustegevus olnud viimasel kümnendil aktiivne, elamuehitus on piirkonda juurde toonud tuhandeid elanikke. „Kui vaadata Endoveri vaatenurgast, siis piirkonnas on keskkond juba valmis, oleme ehitanud sinna juba 500 korterit. Mida aga pole, on teenused, nende jaoks on vaja mitmekülgsust luua,” sõnas ta. Kui varasemalt on Endover tegutsenud rohkem elamuehituses, siis Volta arendusega on astutud suur samm ärikinnisvara maailma. „Ärikinnisvara ehitus on läinud samuti üldiste trendidega kaasa ja aina enam tuleb täita erinevaid nõudeid, alates rohesertifikaatidest, sest seda nõuab juba klient,” kinnitas Vokk. Kuula saatest, millistest teenustest piirkonnas enim puudust tuntakse ja milliseks kujuneb Volta kvartal. Saates räägib Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk näeb Põhja-Tallinna piirkonnas teenuseäridele head positsiooni, kuna maksujõuline elanikkond ootab senisest enam heaolu teenuseid. Autor: Juuli Nemvalts

Andmed on kuld, aga need võivad olla ka äri allakäigu algus. Kui andmed on varastatud, tootmine seiskunud, maine kahjustatud ja ka leppetrahvid peal, on hilja küberteemadega alustada, rõhutatakse Äripäeva raadio saates. RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik toob saates välja kolm lihtsat soovitust, mis aitavad järjele saada. Esimesena tuleks mõelda, mis on ettevõtte jaoks oluline. “Andmeid pole mõtet hoida, kui neid ei kasutata. Turundus- ja müügiinimesed ütlevad, et kõiki andmeid on vaja, teisalt infoturbeteadlikud küberinimesed rõhutavad, et kui pole vaja, kustutage ära. Nüüd juba nõuab seda ka seadus,” toob Kuik välja. Nii nõuannetest, küberintsidentide teavitamise kasvutrendist kui ka küberkiirendist saab lähemalt kuulata saatest. Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega viib ellu küberkiirendit, mis aitab kübervaldkonna idufirmadel arendada tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega kaasnevate küberohtude eest. Kuula ka, kuidas tagab RIA riigi küberturvalisuse, kas küberinvesteeringuid vaadeldakse kulu või tuluna ja millised on küberkiirendi edulood. Külas on Seiko Kuik ja Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Pantermedia/Scanpix.

Raadiosaade "Kasvupinnas" keskendub sel korral söödatootmisele. Saatekülaliseks on Smartfor OÜ juhatuse liige, siloekspert Kristiina Märs, kellelt saame teada, mis seisus on meie põllumehed uueks hooajaks vajamineva sööda varumisega ja millised on need kultuurid, mida tasuks kasvatada, et saada kvaliteetne sööt oma veisekarjale. Saates räägib siloekspert Kristiina Märs täpsemalt, milliseid kultuure veisekarjale vajaminevaks siloks kasvatada ja miks. Saame teada, millises seisus on meie rohumaad, millele pöörata tähelepanu maisi kasvatades ning millised on uued, ja ka ammu unustatud vanad, alternatiivid tavapärasele rohu- ja maisisilole. Ka selgitab Märs seda, kui oluline on siloteol koostöö ettevõtte juhi, farmijuhi, agronoomi, traktoristi ja siloeksperdi vahel ning mida teeb siloekspert talvel, kui põllud on lume all. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Smartfor OÜ juhatuse liige Kristiina Märs. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Legendaarne Kuldmunapidu on taaskord möödas ning parimad turundustööd ja agentuurid on saanud oma tunnustuse. Ent mis on nende auhindade võitnud agentuuride edu taga? "Eetris on turundusuudised" saate külalisteks on tänavused võitjad: viiendat aastat järjest “Aasta üritusturundusagentuuri” tiitli saanud agentuuri Jolos partner ja tegevjuht Tanel Lillepalu ning teist aastat järjest “Aasta kommunikatsiooniagentuuri” tiitliga pärjatud Hamburg & Partnerid partner ja tegevjuht Kristi Jõesaar. Saatekülalised avavad ukse aasta agentuuride igapäevaellu ning jagavad oma meeskonna traditsioone ja harjumusi. Näiteks selgitab Lillepalu, kuidas Jolose hästi struktureeritud tööprotsessid aitavad vigu vältida ja kvaliteeti ühtlasena hoida. Jõesaar tutvustab nende meeskonna hommikuid, mis algavad alati uudiste lugemisega. Räägime nende endi lemmikkampaaniatest ja suurimatest prohmakatest, natuke Furbydest ning ühtlasi kuuled Aasta agentuuride nippe loovuse käivitamiseks (ka esmaspäeva hommikul). Saadet juhib Keit Ausner. Fotol: Hamburg & Partnerid partner ja tegevjuht Kristi Jõesaar, Jolos partner ja tegevjuht Tanel Lillepalu ning saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates räägivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase erinevatest ohumärkidest, mis viitavad sellele, et Sina või Su müügitiim põletate päringuid. "Nimed müügitahvlil" saates katetakse nii inbound, kui ka outbound müügis tehtavaid möödalaske ja anname nõu, kuidas peaks toimima, et vähem raha põletada. Mõned näited: * Mis saab, kui puudub ülevaade sissetulevate päringute täpsest mahust ja/või osakonna töölauast ning mida peaks tegema? * Kui müügiprotsessis on kõned ja/või kohtumised, aga selle jooksul ei tehta märkmeid. Miks see on halb? Rohkem juba saates endas! Foto: Pexels

„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma. Saates tulebki juttu, kuidas ambitsioonikamad valikud aitavad äri tulevikukindlamaks teha, kuidas saavad ettevõtted ise enda lisandväärtust kasvatada ja milliseid samme peaks selle võimaldamiseks astuma riik, samuti kas majanduslanguse põhi on käes ja kuidas kriisis ümber jagataval turul oma eelised saavutada. Saates kõnelevad veel Saku Metall Allhanketehase juht Gerth Kivima ja Pauligi jaemüügi ärijuht Baltimaades Rainer Tammet. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Priit Haldma, Gerth Kivima ja Rainer Tammet. Foto: Rivo Sarapik.

Teenindajate värbamine on Tallinnas ja pealinnast väljaspool üsna sarnane. Värskes saates "Teeninduse teejuht" nendivad eksperdid, et igal pool kehtib sama reegel – kui inimene sobib, siis ei ole vahet, mis piirkonnas ta tööle läheb ja kust ta pärit on. Apollo Grupi personalijuht Kristiina Tinn ja Tele2 Eesti personalipartner Rebeka Dronia räägivad saates oma kogemusest teenindajate värbamisega erinevates Eesti piirkondades. Saatekülalised märgivad, et tööle saamiseks tuleb kandidaadil end registreerida portaalis, kus asuvad karjäärilehed. Väga palju töötajaid tuleb just sealtkaudu, sest karjäärilehed on kogu aeg üleval, jagas Apollo Grupi kogemust Kristiina Tinn. Lisaks tõi ta välja, et suve lõpus toimuvad karjääripäevad, mil on samuti võimalik tööd leida. Tele2 laseb kandidaatidel lisaks karjäärilehe täitmisele teha endast ka video, mis reeglina annab palju juurde.  Saates tuleb teemaks ka töötajate motiveerimine ja koolitusprogrammide kohandamine. Räägime, kuidas teenindajaid pardale tuua ja neid hoida, millised on erinevused koolituste osas ja kuidas erinevad piirkonniti palgasoov ja motsivatsioonipakett. Saadet juhib Alyona Stadnik. Pildil: Saatejuht Alyona Stadnik, Apollo Grupi personalijuht Kristiina Tinn ja Tele2 Eesti personalipartner Rebeka Dronia. Allikas: Äripäev

Geneerilised ravimid on teema, millest tavainimene ülearu palju ei tea. Samas tasub teada, et kui on apteeki asja, võib alati proviisori käest infot ja abi küsida. Mis on geneerilised ravimid ja kuidas kujuneb ravimiturul nende järele nõudlus ja pakkumine, selgitab saates Eesti Apteekrite Liidu juht Kaidi Sarv. Saatest saad teada, kuidas kujuneb ravimite hind: miks käsimüügiravimite hinnad tõusevad hoogsas tempos, samas kui retseptiravimite hinnavahe kallima ehk originaalravimi ja soodsama ehk geneerilise variandi vahel võib vahel olla vaid paarkümmend senti. Juttu tuleb ka ravimimürgistustest, eakate muredest ning proviisori ametist üldisemalt. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk, vestlust aitab ohjata Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

Saates "Fookuses: tark tööstus" jagab oma digitaliseerimise teekonna arenguid ja väljakutseid Pärnus tegutsev metalltoodete tootja Alise Technic. Külas on ettevõtte kvaliteedijuht Ingrid Jaeger, kes kõneleb sellest, millised valud panevad ettevõtet aina enam digitaliseerimie poolele vaatama, millised on senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning edasised plaanid arenguteel. Jaeger märgib saates, et digitaliseerimise puhul on hädavajalik, et juhtkond seda vajadust näeks ja kaasa liiguks. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Ingrid Jaeger. Foto autor: Harro Puusild.

Катаракта – это помутнение хрусталика глаза, расположенного за радужной оболочкой и зрачком. Обычно она развивается на обоих глазах, но иногда поражает только один. Оперирующий хирург Turman Silmakliinik Юри Иванов рассказал в подкасте о нюансах операции, которая помогает решить эту проблему. При катаракте операция проводится амбулаторно, под местной анестезией. Она длится около 15-20 минут, после чего пациент переводится в общую палату и находится под наблюдением врачей клиники еще несколько часов. Что включает в себя операция, как она проводится и с помощью какого оборудования? Чем она отличается от «обычной» операции по коррекции зрения, такой как лазерная хирургия и т.д.? Как скоро будет получен результат? Как долго он сохраняется? На эти и другие вопросы вы получите ответы в подкасте. Ведущая Алёна Стадник. Фото: Panthermedia/Scanpix

Nutimeerikute aeglane väljavahetamine ähvardab kaasa tuua olukorra kus aasta lõpus ei jõua paigaldajad kogu massi ära teenindada isegi kui nad 24/7 tööd peaks tegema ja nii mõnigi veok võib 2025 jaanuaris seisma jääma. Pingutada aga tasub, sest lõpptulemusena peaks nutimeerikud aitama veondusturul korra majja lüüa. Isegi kui nutimeeriku paigaldamise kohustus tundub rahvusvahelistele vedajatele tüütu aja- ja rahakuluna, aitavad need tegelikkuses korrastada kogu transporditurgu. Eeskätt on see kasulik Eesti sisevedajatele, kes ei ole kohustatud uut nutimeerikut paigaldama, küll aga on seda kohustatud tegema lõunanaabritest vedajad, kes Eestis pahatihti üle lubatud normi kabotaažvedusid teevad ja siinset veoturgu odavate hindadega solgivad. „Mäletame hästi, mis mõne aasta eest Muuga sadamas viljalaevade laadimisel toimus. Läti ja leedu numbritega veokeid seisis kümnete kaupa järjekorras ning ei töö-, puhkeaja-, ega kabotaažireeglitest ei hoolinud keegi. Tulevikus piisab terminali väravasse vastava anduri üles panemisest ja juba distantsilt saab välja sõeluda need, kes üritavad mingil moel trikitada,“ lausus Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu saates „Logistikauudised eetris“. Küll aga on kõikjal Euroopas uute nutimeerikute paigaldamisega juba kiire, sest kell tiksub ja aasta lõpuni on aega vaid veidi üle poole aasta. Ehk me räägime mõnesajast päevast ja mitmest tuhandest autost ning kui need tundideks jagada, peaks juba täna käima töö hommikust õhtuni ilma puhkepäevadeta. „Kuna vanematel autodel tuleb lisaks meerikule endale paigaldada ka mitmeid uusi andureid ja antenne, võib kogu protsess võtta aega mitu tundi ja kui need tööd kuhjuvad aasta lõpus kitsasse ajaaknasse, tuleb ühel hetkel inimvõimetel lihtsalt piir ette,“ tunnistas Truusalu, kelle sõnul on tänaseks kadunud ka viimane lootus, et meerikute välja vahetamise tähtaegu edasi võidakse lükata. „See lootus vahepeal tekkis kui tootjad ei jõudnud seadmeid õigeks ajaks valmis. Nüüd aga käib tootmine täisvõimsusel ja kõik on kinnitanud valmisolekut protsess lõpule viia.“ Millal ja kes täpselt peavad sõidumeerikud ringi vahetama, kui palju see maksab, mis saab kui ikkagi ei jõua seadet välja ja sõitu on vaja ikkagi minna, sellest kõigest saates põhjalikult arutletaksegi. Saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Fotol: OÜ Digimeerik juht Siim Truusalu, Foto: Tõnu Tramm

Tarmo Jüristo rääkis Infopankuri saates, et näeb vahel ettevõtetes, et andmeid küll kasutatakse, kuid neid saaks kasutada palju kasulikumalt. "Seda nimetatakse hõbeda välja kandmiseks kullakaevandusest," ütleb ta. Saatejuht: Sigrid Kõiv, fotod: Äripäev. Andmetega töötamine on omajagu keeruline, kuid see sõltub päris palju ettevõtte vajadustest. „Kui ettevõte toodab päikeseenergiat ja tahab teada, milline on tootmismaht sõltuvalt ilmastikust, siis selleks pole vaja andmeteadlast, vaid piisab kompetentsest inimesest, kes oskab kasutada vabalt kättesaadavaid masinõppeteeke,“ räägib Jüristo Süsteemne probleem on aga see, et andmetest püütakse leida kinnitust sellele, mida usutakse või tahetakse uskuda. Kui andmed kinnitavad seda, siis öeldakse, et meil on selle kohta andmed, see pole mingi kõhutunne. Kui andmed ütlevad midagi muud, siis tuleb ruttu jutt suurtest ja väikestest valedest ja statistikast. „Tihti tasubki andmetes kahelda, kuid see ei saa sõltuda sellest, mida sa loodad, et on tõsi,“ ütleb Jüristo. „Pigem on nii, et kui andmed näitavad seda, mida loodad, siis tuleks olla kahekordselt skeptiline,“ soovitab ta. „Meil kõigil on kalduvus otsida kinnitust ja leida mustreid.“ Saate lõpus räägime ka Äripäeva tänavuse arvamuskonkursi Edukas Eesti esikümnesse tulnud Laura Heleene Tirkkoneniga, kes tegi oma loos ettepaneku kasutada vabatahtlikke andmehuvilisi värskete andmete kiiremaks kogumiseks. Samamoodi nagu meil on linnuvaatlus ja koristustalgud, võiksid meil olla ka andmevaatlus ja andmetalgud.

Äripäeva maikuu terviseraamat „Lapsevanema teejuht kodurahuni. Ülereageerimisest vabaks“ annab lapsevanemale nutikad tööriistad, kuidas käituda siis, kui lapse „sõnakuulmatus“ vanemat ärritab. „Rahu, ainult rahu!“ ütles Karlsson Katuselt. Aga kuidas hoida kodurahu? Mida teha, kui oled harjunud tuliseks kiskuvas olukorras häält tõstma või lahendama vaidlust oma kaalukat lapsevanema arvamust peale surudes? Saates arutame kahe lapse ema, ametilt lasteaiadirektori ja hariduselt andragoogi Triin Rattistega erinevate reageerimismustrite võimalike põhjuste ja väljakutsete üle. Räägime, kust tuleb lapsevanematarkus, miks väikesed lapsed jonnivad ja vanemad neid tihti mõista ega aidata ei oska. Millised teadmised võiks olla teadliku lapsevanema „kiirreageerimise tööriistakastis“? Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Triin Rattiste (erakogu + Shutterstock)

Saates tuleb juttu eraisikult eraisikule müügist. Arutame, millal muutub see äriks, mil tuleb tulud tuleb deklareerida ja millised ohud varitsevad nii müüjale kui ostjale. Selleks oleme saatesse kutsunud Maksu- ja Tolliameti tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi ja Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juhi Inna Toateri. Nad avavad eraisikult eraisikule müügiga seotud tagamaid, jagavad, mis on neil erilise jälgimise all ja kuidas pettusi vältida. Juttu tuleb ka, kui palju jääb riigil pettuste tõttu tulu saamata, kui palju inimestelt siiski raha välja petetakse ja mis on levinumad skeemid, millest hoiduda. Samuti jagab Maksu- ja Tolliamet eraisikutele soovitusi, kuidas on kõige lihtsam tulu deklareerida. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Fotol: Madis Laas, Inna Toater ja Kuldar Kullasepp.

Hirm ebaõnnestumise ees on uuringute kohaselt ettevõtjate peamine hirm ja professionaalse arengu takistaja, ent samavõrra kardetakse – üllatus! – ka edu. Mindset Fitnessi asutaja ja koolitaja Kerdu Leneariga tuleb värskes "Töö ja palga" saates juttu asjadest, mis toimuvad meie peas, nii, et me sellest ise suurt midagi ei tea – räägime alateadvusest ja sellest, kuidas teatud protsessid meid meie tööülesannetes mõjutavad. Mismoodi takistavad meid hirm ebaõnnestumise ja edu ees ning missugused sümptomid on omased petturi fenomenile? Räägime ka arenevast ja kinnistunud mõtteviisist, samuti uurime, kuidas üldse jälile saada, et miski minu professionaalset arengut pärsib, ja kuidas tuvastada, mis sorti hirmuga on tegemist. Kerdu jagab kuulajaga oma värske uuringu tulemusi ning ilmestab teemat põnevate näidetega päris elust. Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots Fotol Kerdu Lenear ja Helen Roots, autor Andres Laanem

Vaba Lava eestvedaja Märt Meos ütleb, et ilma Euronicsi rahalise ja moraalse toeta oleks Narvas asuv eestikeelne kultuurikeskus uksed sulgenud. Kultuurikorraldajale teeb tuska ka riigi hüplik politiika Ida-Viru suunal. „Põhimõtteliselt oleme ainukesed, kelle kaudu on Narva elanikel järjepidevalt võimalik osa saada eestikeelsest kultuurist,“ sõnas kultuurikorraldaja Märt Meos Vaba Lava olulisusest Narvas. Eestikeelse kultuuri parem levik on südameteemaks ka Euronicsi omanikele. Toomas Suurvärav, kes on üks kolmest Euronicsi omanikust, ütleb, et keel suudab inimest palju mõjutada. „Ma ei taha tunda, et see linn on jälle kaotatud. Narva peab jääma ja olema osa Eestimaast,“ nentis Suurvärav ning lisas, et seetõttu tunneb ta, et sinna tuleb panustada, ka rahaliselt. Aprillikuise „Kultuur veab majandust“ saate põhiteemaks ongi eesti kultuuri levik Narvas. Vaba Lava eestvedaja Märt Meos nendib, et praegu on Vaba Laval rahaliselt ääretult keeruline. Tallinna keskuse sulgemise järel kukkus Vaba Lava riigitoetus, repertuaari on võetud sõjateemalisi lavastusi, mida ka Ida-Virumaal asuvad riigiasutused boikoteerivad ning suvel korraldati Narvas teatrifestivali „Vabaduse festivali“, mis jäi 150 000 euroga miinusesse. Riiklikest fondidest suuremast toest ilma jäänud „Vabaduse festival“ on tagantjärgi end siiski õigustanud. „Saime festivali tegemise eest kultuurkapitali näitekunsti peapreemia. Lisaks tegi Oslo rahvusvaheline festival ettepaneku, et paneksime järgmise nende programmi kokku. See kõik on tulnud seepärast, et me eelmine aasta „Vabaduse festivali“ tegime,“ tõdes Meos. Ühtlasi on festivali üks lavastusi „Elu sunnitud valikud“ kutsutud mängima ka Pariisi olümpiaeelsesse kultuuriprogrammis. Sellest, miks ja milliseid Vaba Lava lavastusi eiravad kohalikud ning milline on kohaliku kultuurikorraldaja ootus riiklikuks kultuuripoliitikaks, saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste. Pildi autor Liis Treimann.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlavad kaks ettekannet hiljuti toimunud konverentsidelt. Esimene ettekanne kõlas tänavu märtsil suursündmusel „Tark tööstus 2024“ ja selles annab tööstuse taustaga ESG ekspert Kristiin Bauer nõu, kuidas teha esimesi samme kestlikkuse teekonnal. Teises pooles kõlab aga Pärnus tegutseva landitootja Rapala Eesti kogemuslugu sellest, kuidas ettevõte oma tehases automaatset kastilahendust juurutas. Sellest rääkis ettevõtte laojuht Jarmo Veetamm aprillis toimunud laonduse suursündmusel „Laoseis 2024“. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Jarmo Veetamm ja Kristiin Bauer. Autor: Raul Mee

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et tõenäoliselt hakkavad majandusnäitajad tõusma alles sügisel, seda on paljud analüütikud ka kinnitanud. „Praegu on palgakasv kiirem kui hinnakasv, see suurendab ostujõudu ja annab positiivse impulsi tarbimisele,“ tõi Eamets välja ühe faktori, mis võiks majandust elavdada. Suuri muutujaid, mis majanduse üles veaks, peaökonomist siiski ei näe, kuna Saksamaal ja Rootsil ei lähe hästi. Enim on Eestis mõjutatud negatiivsest majandusseisust tööstus- ja ehitussektor, paremini läheb turismisektoris. Hea uudis on, et Euroopa keskpank hakkab euribori baasintressi langetama augustis, misjärel võiks laenude intressid hakata meil langema uue aasta alguses, tuntav on see muutus uute laenude puhul, vanade laenude korral väikese viitega. Praegu on Eametsa sõnul kõrgete intressimäärade tõttu kadunud korterite soetamine rendiks, sest intressid söövad kasumlikkuse ära. Ka Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu näeb kinnisvaraturul muutust. „Kui varasematel aastatel oli väga aktiivne turul väikeinvestor, kes muutus lausa väikeinvestor-ettevõtjaks, kes ostis tohutuid ühikuid kinnisvara, siis see segment on turul pea täiesti väljas.“ Kuula majandusele ja kinnisvarale keskenduvas saates, millised väikelinnad ja vallad on investorile atraktiivsed ja miks saame kinnisvarahinna muutustest kõige kiiremini teada Soome televisiooni vaadates. Saates on külas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa (vasakul) ja ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on maakondades korterite tootlus isegi kõrgem kui Tallinnas. Autor: Juuli Nemvalts

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, kuidas väikeettevõtja saab tehisaru enda kasuks tööle panna. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Mats Soomre räägib enda kogemusest tehisaru kasutamisest ja sellest, kui palju tal sellest kasu on olnud. Ta rõhutas saates, et tehisaru on tema jaoks professionaalne assistent ning aitab kiirendada töö tegemist. „AI on super töövahend, aga liiga mugavaks ei tohi ka minna,“ sõnas Soomre. Saates tuleb juttu nii sisu loomisest, parendamisest, fotodest kui ka sellest, kas tehisaru võtab kelleltki töö ära või siiski on tegemist väga hea tööriistaga, mis kiirendab töö tegemist. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Foto: Saatejuht Priit Kallas ja juhtimis- ja meeskonnatöö treener ning ettevõtja Mats Soomre. Allikas: Äripäev

Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus käesoleva aasta algul. See tähendab seda, et pakenditega seonduv, ka aruandlus ja auditeerimine, on taas aktuaalne. Pakendiaruandlust peavad pidama kõik ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendatud kaupa või kes kaupa pakendavad. Saates räägime, kellele täpselt ja millal aruandluse kohustus tekib ja mida teha, et pakendiaruandlusele järgnev audit oleks ladus ja annaks kolmeks järgnevaks aastaks auditeerimisest vabastuse. Nimelt näeb seadus ette, et pakendiettevõtetel on võimalik saada märkusteta ehk puhas audiitori arvamus, mis annab auditikohustusest vabastuse. Arvestust küll peab pidama, kuid auditita. See aitab hoida ära nii halduskoormust kui kulusid. Aruandluse ja auditiga seotud küsimustes ja jõustunud muudatustest annavad saates ülevaate ettevõttest 1Aruandlus Hans-Kristjan Aasma ja Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama. Teeme selgeks, mis on pakend, kuidas neid liigitatakse, kuidas töötab ettevõtte enesekontrollisüsteem ja millal tuleb majja kutsuda audiitor. Uurime, kas ka suvise foodtrucki kohvikupidaja või mikroettevõtja, kes oma köögis makroone küpsetab, on aruandekohuslane. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Hans-Kristjan Aasma ja Tarmo Rahkama. Foto autor: Tõnu Einasto.

„Teabevara tund“ keskendub seekord lõpetamise ja loobumisega seotud keerulistele otsustele nii äris kui ka eraelus. Stuudios on psühholoog ja tippjuhtide koolitaja Mare Pork ning koolitaja Heiti Pakk. Vestlust juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Saate teema on ajendatud Äripäeva uuest juhtimisraamatust „Lõpetamine“, mille autor on Annie Duke. Koos näidete ja analüüsiga vaadeldakse lähemalt mitmeid loobumisega seotud teemaderinge: mis on lõpetamise puhul peamised takistused, millal on loobumine allaandmine, millist kasu võib loobumine inimesele tuua jne. „Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur. Kui tunned, et on liiga vara loobuda, siis tegelikult on õige aeg,“ leiab Heiti Pakk. Mare Pork selgitab, et see, mis inimesi motiveerib igal juhul jätkama, on ilmajäämise hirm: „Küll oleks tore, kui inimesel ei oleks meeleheitlikku vajadust millegi järele, see kramplikkus ja meeleheide teevad asja raskeks.“ Fotol vasakult: Heiti Pakk ja Mare Pork. Autor: Andres Laanem

Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene. Räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest. Kui jah, siis mille poolest? Samuti tuleb juttu Tallinki organisatsioonikultuurist, töötajate hoidmisest ja värbamisest, ettevõtte jätkusuutlikkusest ja arenguplaanidest ning Eesti turismipotentsiaalist. Paavo Nõgene arvates peaks Eesti riiklik turismiarendus pöörama hetkel rohkem tähelepanu lähiturgudele (Soome, Rootsi, Läti), kust on lihtne Eestisse reisida, mitte niivõrd kaugematele riikidele, kuhu käib päevas heal juhul ainult paar lennukit. Pikemalt räägime ka sellest, kuidas Tallinkil on õnnestunud COVIDi kriisist taastumine ning millised otsused ja tegevused on aidanud taastumiskurssi hoida. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Paavo Nõgene. Foto autor: Liis Treimann.

"Kui ma ülikooli lõpetasin, siis isa ütles, et mis sa seal teiste juures ikka töötad, tule parem minu juurde tööle. Nii ma paati astusin ja tundub, et lähen pensionile ka Büroomaailmast," jagas Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross enda pika karjääri algust isa rajatud ettevõttes Büroomaailm. Esmakordselt kuuleme saates “Võitjate põlvkonnad” lausa kolme põlvkonna ja kümne pereliikme mõtteid selle kohta, kas ja miks tasub töötada pereettevõttes. Uurisime, miks Jüri ja Margarita Rossi lapsed Kristine ja Margus on kogu oma karjääri pereettevõttes veetnud ning mille pärast nad mõlemad soovivad, et nende lapsed ka mujal töökogemust omandaks. Meeleolukas vestluses arutame Büroomaailma vedava Jüri Rossi, tema laste ja lapselastega, kas ja mis vanuses peaks noori hakkama pereäriga kurssi viima, et noortes tekiks soov samas valdkonnas tegutseda. Vestluses osalesid enda vahetute mõtetega kõik kolm generatsiooni. Saade on salvestatud pereettevõtjate konverentsi laval. Intervjuu viisid läbi “Võitjate põlvkonnad” saatejuht Jana Palm ja Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik. Fotol: Perekond Rosside kolm põlvkonda. Foto autor: Raul Mee Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm. Juba 29. augustil toimub järjekordne Pereettevõtjate konverents, mida võõrustab pereliikmetega koos äri tegev Urmas Sõõrumaa enda Raplamaal asuvas Pühali Hea Elu Keskuses. Konverentsil arutame, kuidas teine põlvkond ettevõtte uutesse kõrgustesse viib, uurime, miks vanemate eeskuju laste karjäärivalikuid mõjutab ning psühholoog annab näpunäiteid, kuidas lahendada kriise ja konflikte olles ise nii pereliige kui ka kolleeg.

Saates Mets ja majandus on külalisteks on metsandusettevõtte Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ja tegevjuht Joel Lobjakas. Tosin aastat turul olnud peamiselt erametsade majandamisele keskendunud ettevõtte juhid räägivad ettevõtte käekäigust, kriisidest ja erametsanduse perspektiividest Eestis. Eesti metsandus- ja keskkonnapoliitikast rääkides tunnistavad Lellep ja Lobjakas, et vahel jääb tunne, nagu keskendutaks poliitika- ja seadusloomes rohkem piirangute kehtestamisele, kui metsa pikaajalisele elujõu säilimisele. „Pikka plaani metsanduses ei näe,“ sõnab Lellep. Saatejuht on Toomas Kelt. Fotol paremalt Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ning tegevjuht Joel Lobjakas. Pildi autor: Toomas Kelt.

Eesti infoturbestandardi (tuntud ka lühendi E-ITS järgi) kohustuslaste hulka kuulub väga erineva suuruse ja erineva IT-kasutusega organisatsioone. Ühtlasi on nad oma tehnilised lahendused üles ehitanud eri aegadel ja eri viisil. Ka nende IT-vajadused on üsna erinevad. Kuidas neis tingimustes standardit rakendada? Kellele on see kohustuslik ning millal on infoturbestandardit mõistlik rakendada vabatahtlikult? Stuudios avavad neid küsimusi Telia Eesti automatiseeritud küberkaitsekeskuse juht Reimo Lepp ja küberturbe insener Ivo Malve. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Ken Rohelaan

Räägime rahapesu tõkestamisest, sest Euroopast on peagi oodata reegleid, mis toovad ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi. Täpsemalt tuleb juttu Euroopa Parlamendis vastu võetud reeglite paketist, mille eesmärk on üleeuroopalisi rahapesuvastaseid reegleid ühtlustada. Juttu tuleb sellest, mida peavad ettevõtjad praegu ning reeglite jõustumisel tegema ning millised on trahvid eksimisel. Räägime ka järelevalvest, sularahatehingutele tekkivatest piirangutest, jalgpalliklubide rahapesuriskist ning sellest, millised huvigrupid veel rahapesuvõitluse fookusesse satuvad. Vandeadvokaat Maarja Lehemets (vasakul) ja rahapesuvastase võitlusega tegeleva tehnoloogiaettevõtte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt (paremal) räägivad, milliseid õiguseid saab juurde Rahapesu Andmebüroo ja milline roll on turvalisel andmevahetusel rahapesuga võitlemisel. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Kinnisvaraturul on mitu põnevat asukohariiki, kuhu Eesti investorid on oodatud. Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul on Dubai üks neist, mille kiire areng on linnast teinud rahvusvahelise ärikeskuse. Need, kes plaanivad kinnisvara soetada investeeringuks, võivad Skoriku kogemustele toetudes oodata paremat tootlust, kui seda pakub meie endi kinnisvaraturg. Viimase kümne aastaga on Dubai palju selleks teinud, et välismaine investor ennast mugavalt tunneks ja tahaks emiraati raha juurde tuua. Ka viisarežiim soosib kinnisvara omandamist. Lisaks on ehituses kehtestatud standardid, millele uued hooned peavad vastama – seega võiks vaadata just neid objekte, mille valmimisaeg on vähem kui kümme aastat, soovitas Skorik. Kuula saatest, millistele investoritele sobib Dubai ja mida tuleb selles piikonnas äri tehes teada. Ka arutame, kuidas leida investeeringuks sobiv piirkond, mis on atraktiivne ka kümne aasta pärast, ning millised müüdid on Dubai kohta ikka veel liikvel ja miks neid kõiki uskuda ei maksa. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: SIPA/Scanpix.

Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega. Mis täpsemalt Liit tegema hakkab ning kuidas on plaanitud koostöö riigi ja eelkõige Kliimaministeeriumiga, räägivad Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok ja Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Lisaks tuleb juttu ka Euroopa Liidu rohetulevikust ning Eesti rohetehnoloogia rollist rohepöördes. Kristi Klaas ütles, et tugevaid partnereid on riigil alati vaja ja kliimaseaduse loomise protsess on toonud kaasa väga palju diskussioone selle üle, kuidas edasi liikuda. Kliimaseadusega riik proovibki omalt poolt tekitada ka tellimust ja nõudlust vähese heitega tehnoloogiate järele. "Kliimapoliitika on selline ühendatud anumate süsteem. Kes teeb rohkem, kes teeb vähem ja kuhu see tasakaalupunt seada. Me oleme huvitavaid arvutusi teinud, et hinnata seda, kui palju kasvuhoonegaaside heite kohta suudavad erinevad sektorid pakkuda lisandväärtust ja töökohti. Need arvutused näitavad seda, et mida suurem on lisandväärtus, seda soodsamaks numbrid lähevad nii heite kui töökohtade poole pealt." sõnas Klaas. Kuidas riik omalt poolt rohetehnoloogiaid veel toetada kavatseb ning millised on roheettevõtete ootused nii Eestis kui Euroopas, saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Kristi Klaas. Autor: Raul Mee

Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Kuigi kõik kustutatud firmadest polnud mikroettevõtted, oleks paljusid aidanud rakendus, mis genereerib lihtsalt ja mugavalt aastaaruande ning esitab liidesega selle ka äriregistrile, usub I am Ann tegevjuht Grete Michelson. Tema sõnul ongi rakendus Minuaastaaruanne.ee tööriist neile. „Nad saavad nüüd ise teha oma aastaaruande, rõhk on sõnal ise,“ selgitas Michelson. „Me Eestis küll reklaamime, kui lihtne on ettevõtteid luua ja tegevusega alustada, kuid aruandlusega oleme jätnud mikroettevõtted üksi. Rakendus on selliselt välja töötatud, et klient saab ilma raamatupidamises teadmisi omamata aastaaruande kokku panna. See on suur leevendus ettevõtetele, millel pole tegevusi, aga peavad esitama aastaaruande,“ kinnitas ta. Kuula saates Grete Michelsoni selgitusi, kuidas rakendus töötab, kellel on sellest võita ja kas tüütu tegevus ehk tšekkide skanneerimine on ikka vajalik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Grete Michelson. Autor: Juuli Nemvalts

Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole. Tema sõnul tuleb hoopis leppida teadmisega, et ebastabiilsus on uus normaalsus ja sellega toimetulekuks tuleb end harjutada. Ent ka selle harjumuse tekkimine eeldab ikkagi muutust, kas siis mõtlemises või kultuuris. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates arutletakse ESG S-osa üle. Kuigi retsepte ei jagata, saab kuulaja põhjaliku kirjelduse selle kohta, milline on kestlik meeskond ja mille koosmõjul vastupidavus tekib. Kuuleme ka seda, mis määrani on paindlikkus töösuhetes kasulik, mis juhul teenib töötajale autonoomsuse andmine eesmärki ja kas hierarhiatest peaks püüdma lahti saada. Saame aimu ka sellest, kas ESG S-osa diskrimineerimise ja mitmekesisuse põhimõtted on päris probleemid või miski muust maailmast imporditu. Nendel teemadel vestlevad TalTechi Ärikorralduse instituudi vanemlektor Liina Randmann ja saatejuht Kerttu Metsar. Fotol: Liina Randmann. Allikas: Äripäev

Lapsed pöörduvad reumatoloogi juurde peamiselt ülekoormusest tingitud jalavalude tõttu ja siis on peamiseks raviks puhkus. Vahel on mured aga tõsisemad ja siis on enamasti tegemist juba põletikulise liigeshaigusega. Juttu tuleb ka sellest, kas kõik lapsepõlvetraumad annavad endast vanemas eas tunda ja millega riskitakse, kui lapse põletikulise liigeshaiguse ravi jäetakse pooleli. Kõigest sellest on Terviseuudiste saatesse rääkima tulnud Tallinna Lastehaigla reumatoloogiateenistuse juhataja Liis Tõnisberg. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol dr Liis Tõnisberg Foto autor Violetta Riidas

Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha. "See pigem on selline pettuse valdkond, kui müügimees müüb ja oskab kõik tooted maha müüa. Pettusega saab ka raha teenida. Aga kas see on müümine või kas see on siis hea müügimees, kes pähemäärimisega tegeleb," mõtiskles Ilves. Tema hinnangul on kõige parem turundus suust suhu leviv positiivne reklaam. Ilves räägib saates, kuidas fookuse hoidmise ja hooajalisusega toimetulek on aidanud ettevõttel jääda edukaks ka keerukatel aegadel. Lisaks ärilistele tippudele tuleb saates juttu ka ettevõtte loomise algpäevadest ja meeskonnatööst ning iseseisvumisest. Mis on olnud peamised ja värvikad hetked selle perioodi jooksul, milliste raskustega on ettevõte pidanud kokku puutuma ja millised on peamised väljakutsed, püsimaks Baltikumi turul konkurentsis. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Alari Ilves. Autor: Alyona Stadnik.

Eesti esimene jäätisemeister Evald Rooma, keda rahvasuus Onu Eskimoks kutsutakse, oli esimene, kes alustas jäätise tööstuslikku tootmist Eestis. Ta pärandas oma originaalretseptid Balbiinole, mida kasutatakse tänase päevani. AS Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre rõhutas, et nagu originaalretseptides, on ka tänapäeval kohalikul toorainel oluline osa. Enamik kasutatavast koorest on pärit Eestist. Saates selgitas Tääkre, et uute maitsete väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt aasta. See hõlmab turu-uuringuid, paljude maitsekombinatsioonide katsetamist ja lõpuks toote jõudmist testgrupini. Ühtlasi maitstakse Balbiinos igal hommikul kogu eelmise päeva toodangut, et selle kvaliteedis veenduda, “Töötajatel ei ole selle vastu midagi,” kinnitas Tääkre, sest jäätis maitseb kõikidele. Kaitseministeerium korraldab pilootprojektina reservväelaste nädalat. Sellega seoses tõi Balbiino turule Reservväelaste jäätise, mis on pakendatud digilaigulises mustris. "Iga müüdud jäätise pealt läheb 100% teenitud kasum Reservväelaste fondi, mis toetab nende varustuse soetamist ja suhtluse edendamist. See on meie viis, kuidas toetame Eesti kaitsevõimet," selgitas Tääkre. Kuidas käib tootearendus jäätiseäris? Milline Skandinaavias populaarne maitse on Eestis välistatud? Kuidas pääseda jäätise testgruppi? Millised on peamised erinevused tänase tootmisprotsessi ja Onu Eskimo aegse tootmise vahel? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Keit Ausner. Foto: Anne Tääkre. Autor: Mari Rostfeldt

Aasta investori tiitliga pärjatud Marko Oolo, kes on oma portfelli juba suutnud kasvatada nullist enam kui miljoni euroni, tõi saates esile rikkaks saamise kolm põhikomponenti, mis on olulised miljonilise portfelli jõudmiseks. “Need on algkapital, aeg ja tootlus,” rääkis Oolo värskes “Investeerimisportfell 2030” saates. Üldiselt neid kolme samal ajal ei ole, tõdes ta. Noortel investoritel on vähem algkapitali, kuid rohkem aega, vanematel investoritel aga vastupidi. Oolo meenutas saates oma investeerimisteekonna algust, kui pani fookuse sissetuleku suurendamisele. “Tootlus tuleb hiljem lumepalliefektina kaasa,” lisas Oolo. Aasta investor rõhutas, et eduka portfelli loomine ja rikkaks saamine ei sõltu ainult finantskapitali olemasolust ja tootlusest, vaid ka sellest, kui palju aega investoril on kapitali kasvatada. Ta on kindel, et kui noor inimene suudab säästa 30–50% oma sissetulekust ja teeb tarku finantsotsuseid, on miljonäriks saamine vältimatu. Lisaks rääkis Marko Oolo põhjalikult investeerimisportfelli koostamisest ja haldamisest. Tema alustas oma investeeringute haldamist Exceli tabelitega, kuid nüüd on ta liikunud üle enda välja töötatud portfellihaldustarkvarale, mis võimaldab portfelli efektiivsemalt jälgida. Ta ütles, et investeerimisajaloo hoidmine ja süstematiseerimine on oluline, et mõista oma investeeringute tootlust ja teha tulevikus informeeritud otsuseid. Tema sõnul on küll oluline jälgida turutrende ja makromajanduslikku olukorda, kuid teha otsuseid pigem oma pikaajaliste eesmärkide ja strateegiate põhjal. Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals. Fotol: Marko Oolo. Autor: Julia Laidvee

Büroohooned vahetavad ruumiprogrammi, töökoht teiseneb, ESG ja renoveerimine muutuvad uueks normaalsuseks, kinnitavad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam. „Oleme ESG vaates suhelnud päris palju kinnisvaraomanikega,“ rääkis Meldo,“meil on portfellis 400+ hoonet ja oleme täheldanud, ettevõtteid, kes on väga palju tegelenud ESG-ga ja on ettevõtteid, kelle jaoks on ESG prügisorteerimine, päikesepatareide panek katusele. Täna on sellesse suhtumine väga erinev. Me ise näeme, et see saab olema päris tuntav konkurentsieelis mingi perioodi ja mingi perioodi, kui see jõuab rohkem igale tasandile, see on kaotus pigem, et sa pigem ei püsigi konkurentsis, sest see hakkab ülevalt poolt pihta suurematest ettevõtetest. See aasta on esimene aruandluskohustus. Täna kohalik üürnik ei küsi kõiki neid nüansse. Suuremad rahvusvahelised firmad küsivad täna, missuguseid ESG nõudeid omanik, üürileandja täidab.“ Covidi ajal suruti inimesed tagasi kodudesse, tõdes Karotam üleilmse pandeemia mõju kohta büroohoonete rahvusvahelisele turule. „Seda oli eriti näha suurtes linnades, kus paljudel nii palju elamispinda käes ei ole, kui keskmiselt meil. See adopteerimine võttis kindlasti aega, siis loodi kuskil mingi oma nurk. Aga vahemaad on kindlasti midagi muud …“ lisa ta suuremaid välisriike võrdluseks tuues. „See siis räägib selle kasuks, miks just Baltikumis inimene on pigem tagasi tööle tulnud, teda oodatakse …. Meil sundi on vähem – kui seda üldse saab nimetada sunniks. Aga väga suured CEO-d on välja öelnud, et nüüd kõik kontorisse! Ja on öelnud, et kui ei tule, siis vaatame, kas me töölepinguga üldse jätkame.“ Saates eksperdid analüüsivad büroohoonete turgu praegusel hetkel ja teevad prognoose, mida on oodata käesoleval, ent ka järgmisel aastal. Lisaks on saates juttu lähemalt ESG-st, büroohoonete renoveerimisest, erinevatest kasutusviisidest, koostöötamiskeskustest, tulevastest töökoha trendidest. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout vastutab juba viiendat aastat Eesti lipulaeva kommertsvaldkonna töö ja tulemuste eest. Kuigi paljude inimeste jaoks seostub Tallink eelkõige laevadega, on ettevõtte erinevaid tegevusvaldkondi kokku võttev märksõna hoopis elamus, oma külalistele emotsioonide pakkumine. Ja seda nii maal kui merel. Olgu selleks siis reisielamused, kultuurielamused, maitseelamused, ostuelamused - Tallink Grupp oma 5000 töötajaga pakub juba aastakümneid, seda kõike tipptasemel. Näiteks duty-free Travel Retail kaubanduse äris on Tallink maailma mastaabis suuruselt 18. tegija, olles Travel Retail kaubanduse ülemaailmses edetabelis konkureerimas maailma suurimate lennujaamadega nagu Dubai, ning ühtlasi ka maailma suurimate lennujaamade järel nr. 1 laevaoperaator maailmas. Tallink Grupi 35. sünnipäeva eel tänavu 12. mail, tuleb sisuturunduse saates juttu, millistes valdkondades kontsern tegutseb ja millised on ettevõtte ärimahud ja fookus täna. Piret Mürk-Dubout’d usutleb saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Piret Mürk-Dubout. Autor: Andras Kralla

Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on? Saates "Äripäeva juhtimiskool" arutletakse 350 juhi kogemuste põhjal, mis teeb ühest juhist eduka juhi. Neist kogemustest on inspireeritud ka saatekülalise, juhtimiskoolitaja ja coach Veiko Valkiaineni koolitus "Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel" Äripäeva Akadeemias. Lisaks jagatakse kuulajatega praktilisi nõuandeid. Arutletakse, kui olulised on inimsuhted juhtimises, kuidas luua usalduslikke suhteid ja miks on järjepidev tagasiside küsimine ning vastuvõtmine juhtimisel hädavajalik. Raadiosaadet juhib Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari. Pildil on Veiko Valkiainen ja Jessica Agneta Kari. Pildi autor on Meelika Riiberg.

Tallinnas toimuvad mai teises pooles Euroopa äriinglite kongress ja start-up-konverents Latitude59. Mida oodata ja kuidas idufirmad kõige rohkem kasu saaksid üritustest millele koguneb rohkem investoreid kui eales varem Eestis. Stuudios on Eesti äringlite assotsiatsiooni (EstBAN) tegevjuht Anu Oks, Latitude59 juht Liisi Org ja ettevõtja ning varem Helsingis Arctic15 konverentsi korraldanud Dmitri Sarle. Fotol eelmise aasta Latitude59. Foto autor: Andrei Ozdoba

Seekordses "Finantsuudised fookuses" saates võtame koos Pärnu finantskonverentsil auhinnatud finantsjuhtidega luubi alla finantsjuhtimise erinevad tahud. Saates vestlevad Meliva meditsiinikliinikute finantsjuht Terje Saarepuu ja Eesti Gaasi finantsjuht Vaiko Tammeväli, kes jagavad oma mõtteid ja kogemusi finantsjuhtimise väljakutsetest ja võimalustest. Arutelu keskendub mitmetele olulistele teemadele: kuidas finantsjuhid saavad oma tööaega efektiivselt jaotada, meeskondade loomisele ja juhtimisele ning omandamistehingute hiljutistele kogemustele. Lisaks sellele, kuidas finantsjuhid oma ettevõtetes tulemusjuhtimist struktureerivad ja milliseid soovitusi nad annavad Eesti poliitikutele. Eraldi käsitleme, kuidas finantsjuhid suudavad numbrite abil lugusid jutustada, mis on eriti oluline äri mõistmiseks ja strateegiliste otsuste langetamiseks. Samuti räägime, kuidas hoida meeskonna motivatsiooni üleval, eriti olukordades, kus finantseesmärgid ei täitu vastavalt ootustele. Arutelu laieneb ka sellele, kas finantsjuhid peaksid rohkem keskenduma ettevõtte tulude suurendamisele või kulude vähendamisele. Saatejuhist endine finantsjuht Paavo Siimann uurib ka, kuidas finantsjuhtimise roll ettevõtetes areneb ja milliseks kujuneb finantsjuhi ameti tulevik. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Vaiko Tammeväli ja Terje Saarepuu. Autor: Andres Laanem

Luksturismiettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama 15.00-16.00 „Turismitund“. Räägime luksus- ja loodusturismist ning luksuslikust loodusturismist. Uurime kahelt ettevõtjalt, kuidas Eesti loodust ja vaikust jõukamatele klientidele „müüa“ ning milliste teenuste eest on kliendid nõus suuri summasid välja käima. Räägime ka luksusturismiteenuste turundamisest ja sellest, millised kanalid töötavad kõige paremini. Uurime ka, mis valmistab taoliste teenuste pakkujatele muret ning kas majanduslangus mõjutab nende endi ja klientide käekäiku. Külalised jagavad ka soovitusi, mida pidada silma luksusturismitoote ehitamisel. Külas on Maidla Nature Resorti tegevjuht Katrily Purga (paremal) ja Due Volte eestvedaja Merike Ametmaa (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla.

Üleminekuiga ja sellega seonduvad probleemid on olnud tabuteema, mis tähendab paraku aga ka vähest teadlikkust nii terviseriskidest kui kaebuste leevendamise võimalustest. Saates selgitab Fertilitase naistearst dr Vorontsova, mida võivad kaasa tuua perimenopaus, menopaus ja postmenopaus, milliste haiguste riskid naistel tõusevad ja kuidas saab ise kaasa aidata võimalikult vaevustevabale üleminekuajale. Oluline on teadvustada, et ka vanemaealised naised peavad käima regulaarselt naistearsti juures tervist kontrollimas. Lisaks saame teada, kas ja millises seoses on üleminekuea vaevuste raskusaste ja hilisem südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi või dementsuse risk. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Vorontsova

"Nimed müügitahvlil" 50. juubelisaates tuleb juttu Dominate Salesi klientide kogemuslugudest, kes on olnud majandusraskustes ja pidanud tegema radikaalseid ümberkorraldusi müügis, et jõuda eesmärkideni. Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase analüüsivad ja jagavad kuulajatele enda klientide kogemuslugusid ning pakuvad lahendusi, kuidas tekkinud majandusraskustest välja tulla. Millised on olnud nende piirangud ja võimalikud väljapääsuteed ning kuhu on täna jõutud, kui on tehtud radikaalseid ümberkorraldusi müügis. Foto allikas: Freepik

Seekordses "Tööstusuudised eetris" saates võtame fookusesse Ida-Virumaa tööstuse arengu ja õiglase ülemineku fondi. Metallkonstruktsioonide ja ‑veoplatvormide tootja Birger teatas hiljuti, et ehitab Ida‑Virumaale uue ja kokku enam kui 6 miljonit eurot maksva tehase ning saab selleks ka toetust fondist. Saates on külas Birgeri juht Tarmo Toomela ja SA Ida‑Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juht Teet Kuusmik, kes annab ülevaate piirkonna hetkeolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Birgeri juht Tarmo Toomela räägib saates, et majanduses on nüüdseks näha ka positiivseid märke ja seda näitab ka aina rohkem kosuv tellimusteraamat. „Kui aasta tagasi samal ajal oli ettevõttel tellimusi umbes poolteist kuud ette, siis praegu on tellimusi kuni kolmeks kuuks,“ avaldas Toomela. Teet Kuusmiku sõnul tunnetab ka IVIA majanduses positiivseid märke ja taas on „müügitorus“ ka huvilisi, kes soovivad Ida-Virumaale laieneda. Kui Ukraina sõda algas ja energiahinnad lakke tõusid, kukkusid ka IVIA‑l kõik projektid järsku ära, aga nüüd on „torus“ umbes paarkümmend ettevõtet, selgitas Kuusmik. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Teet Kuusmik ja Tarmo Toomela. Autor: Harro Puusild

Tööstuslike seadmete kolimine võib osutuda tõeliseks peavaluks, kui püüda seda omal käel korraldada. „Enim võivad klientidele tekitada probleeme seadmed, mille manuaalid on ajaga kaduma läinud, lisaks on igal masinal palju kaableid ja otsikuid, mille märgistuski on maha kulunud. Mõnedel juhtudel võime rääkida isegi sadadest juhtmeotsadest, mis lahtiseks jäävad,“ rääkis suurseadmete kolimisele spetsialiseerunud firma BBT juht Raavo Kangur. „Iga suurte seadmete kolimine on eriline ja kahte samasugust kogemust ei ole. Kõik algab sellest, kas meid ootavad ees täiesti uued, tühjad ruumid või peame kolima juba olemasolevatesse tootmisruumidesse, kus inimesed sees töötavad,“ selgitas Kangur. „Kuigi esimesed küsimused, mida klientidele esitame on hoopis, mis on tähtajad ja millised on tingimused,“ lisas ta. Põhiraskus kolimisel on just läbipääsuteedel, sest tihti on aastate jooksul ehitatud siseruume ümber ja harvad pole juhud, kui vaheseinu tuleb maha lõhkuda. Kuula saatest, miks vaatamata sellele, et kliendid joonistavad seadmete uued asupaigad täpselt paberitele, võivad ees oodata üllatused või mida teeks BBT klient Reimax Electronics tegevjuht Urmo Sisask täna kolimist ettevalmistades teistmoodi.  Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Küberintsidentidest teavitamiste arv on kasvutrendis. Ettevõtted digitaliseeruvad, on rohkem küber- ja digikomponente, mis võivad olla sihtmärgiks küberkurjategijatele. 2023. aastal teavitati Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA) ligi 3300 küberintsidendist, 2024. aastal, ainuüksi märtsis, registreeriti 500 olukorda, kus infosüsteem või seal olevad andmed said mõjutatud. Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega (ECCC) viivad ellu küberkiirendi, mis aitab kübervaldkonna iduettevõtetel oma tooteid või teenuseid arendada. Kiirendisse on oodatud startupid, kes arendavad tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisega kaasnevate küberohtude eest. Kuidas RIA arendab ja haldab digiriigi keskseid tehnoloogilisi platvorme ning tagab riigi küberturvalisuse? Kas küberturvalisuse alla raha panemist nähakse investeeringu või kuluna? Mitu protsenti võiks IT eelarvest turvalisusesse panustada? Neile ja teistele küsimustele aitab vastuseid leida RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik. Anname kolm nõuannet turvaliseks digikäitumiseks ja soovitusi, missuguseid kogemuslugusid RIA aastaraamatust lugeda. Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht annab hea ülevaate küberkiirendi sisust ja tegevustest ning sellest, kuidas osalejaid valitakse. Missugused on edulood ja kellele peaks pilgu peale panema, kas kõik soovijad saavad kiirendiga liituda ning kui palju raha oma toote või teenuse jaoks kasutada antakse, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Seiko Kuik. Foto: Tõnu Einasto.

Saates räägib DigiDrive’i digimuutuste juht ja digitaliseerimise meistriklassi pikajaline mentor Kaarel Allikmäe sellest, millised on ettevõtete igapäevased väljakutsed ja võimalused, et võtta edukalt kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Digiareng saab toimuda, kui ettevõttel ja inimestel on võimekus digimuutusi läbi viia. See hõlmab nii äri kui ka IT-valdkonna teadmisi. Ühelt poolt on vaja aru saada, kuidas äri toimib, teiselt poolt teada, millised on tehnoloogilised võimalused ja piirangud. Samuti on olulisel kohal teadmised küberturvalisusest. Seda seepärast, et ettevõte ei looks digitaliseerimise käigus ärile riske juurde, selgub saatest. Selline kompott oskustest on kriitiline digimuutuste juhtimisel ja keskmisele ettevõttele on see väljakutseks, sest seda võimekust ei pruugi ettevõttel oma töötajate seas tihti olemas olla. Saates räägime, millised ettevõtted on digimuutuste elluviimisel edukad, mis on muutuste juhtimisel kriitilise tähtsusega ja kuidas aidata kaasa töötajate digiteadlikkusele. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kaarel Allikmäe. Pildi autor: Rain Jüristo

Just adum ehk tehisintellekt võiks Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul aidata lahendada tervishoiu rahastuse kriisi. „Meil on tervishoius järgmisel aastal suurusjärgus 150—200 miljonit puudu. Üks võimalus, kuidas seda päriselt lahendada ja raha säästa, on see, et adum tuleb patsiendiga arsti või õe iseseisva vastuvõtu kabinetti kaasa ning istub ja kuulab ning paneb selle kirja, mis räägitakse,“ ütles Laane. Nii on võimalik säästa tervishoiutöötajate hinnalist aega, säästu tekiks sedakaudu 100 miljonit eurot, selgitab ta. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Juttu tuleb Tervisekassa automatiseerimise projektidest, nagu näiteks „doktor Google’iga“ konkureeriv rakendus, mis annaks asjakohaseid terviseandmetest teaduspõhiseid soovitusi. Räägime, mida adumi rakendamisel tähele panna ja kuidas seda ohutult kasutada, kui vabad käed adumile ikkagi anda, kus ulatab AI meditsiinis abikäe täna ja kus saaks seda kasutada tulevikus. Fotol Rain Laane, Lise-Lotte Lääne ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.

„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele. „Üks põhjus, miks olla koos teabevaraga, kasvõi ka siin tööd tehes, on, et see on nagu ülikool. See infohulk, mis on sinu käsutuses, on nii suur ja nii väärtuslik,“ ütleb üks saatekülalistest, Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Teabevara sai aprillis 26-aastaseks. Sel puhul kõneleme, kuidas teabevara valmib, kes seda teevad ja kas muljetavaldava edulooga sünnipäevalapse seltskonnas on näiteks ka midagi naljakat juhtunud. Stuudios on Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk, teabevara projektijuht Eve Noormägi ja teabevara müügijuht Aleksandra Kogerman. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar. Pildil vasakult: Heidi Saar, Liivi Kedelauk, Aleksandra Kogerman ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Mikrokraadiprogrammid on üsna lühikese ajaga leidnud kindla koha Eesti kõrgharidusmaastikul ning on õppijate poolt hästi vastu võetud. Eesti Energia ja Tartu Ülikooli koostöös on sündinud täiesti unikaalne ettevõtte oma töötajatele suunatud mikrokraadi formaadis arenguprogramm: „Enefit mikrokraad: kaasaegse strateegilise juhi meistriklass”. "Õppetunni" saates räägime juhtidele suunatud arenguprogrammist lähemalt, ideest – teostuseni: kust sündis vajadus, miks just mikrokraad, kuidas programm erineb tavapärasest koolitusest ja millised on esmased kogemused õppetegevusest. Saatekülalisteks on Merilin Metsma, Eesti Energia arengupartner, Urmas Uiboaid, Eesti Energia töökeskkonna ja heaolu valdkonna juht ning Kurmet Kivipõld, Tartu Ülikooli juhtimise kaasprofessor ja juhtimise õppetooli juhataja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Kurmet Kivipõld, Merilin Metsma ja Urmas Uiboaid. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates „Digitark äri” arutavad raamatupidamisbüroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid e‑arvete kohustuslikuks muutmise teemal. Saade on salvestatud konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?” Valitsus on andnud selge signaali, et plaanib teha masinloetavad arved kõigile ettevõtetele 2025. aastast kohustuslikuks. E‑arvete teema on kütnud kirgi juba mitu aastat ning arvamusi sel teemal on seinast seina nii ettevõtete juhtide kui ka raamatupidajate hulgas. Samas on meil Eestis olemas mitmeaastane praktika, sest avalikule sektorile ettevõtjad juba esitavad e‑arveid – see on muutunud normaalsuseks. Uurime, millise kivi all on vähk peidus, et ettevõtted vabatahtlikult e‑arveid kasutusele ei võta ning kas ja kuidas on mõistlik e‑arved kohustuslikuks muuta. Vestlusringis osalevad Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner Ulvi Tallo, finantsprotsesside digiteerimise entusiast Grete Michelson ning Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Mare Timian, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Grete Michelson ja Tauri Tallermaa. Autor: Raul Mee

Stebby pakub nüüd lisaks spordikompensatsioonile ka tervisekindlustust, mis toimib tööandjale maksuvabastuse piires ja sobib igas suuruses ettevõtetele. Tervisekaitse aitab töötajatel oma tervist maksuvabalt kindlustada, rääkisid saates Stebby kindlustustoote juht Algor Orav ja ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. Stebby ja ERGO koostöös valminud lahendus hõlmab nii tervise edendamist kui ka ravikulude katmist. Toodete mitmekülgne valik võimaldab tööandjal luua motiveeriva terviseprogrammi, mis arvestab iga töötaja vajadustega. Algor Orava sõnul on inimesed sellist kindlustust oodanud. Kindlustuspakettide populaarsust kinnitab ka Lüüs-Likk, märkides, et huvi tervisekaitse vastu on kasvanud maksumuudatustest saadik ja tervisekindlustust kasutatakse töötaja motivatsioonipaketi osana. Hinnatakse, et töötaja saab kiirelt arstiabi ja nii väheneb ka töölt tervise tõttu eemaloldud aeg. Saatekülalised tõid välja, et probleem on aga maksuvabastuse piirmääras, mis on 400 eurot ja hinnatõuse arvestades ajale jalgu jäänud. Kompensatsioon võiks nende sõnul tõusta Läti eeskujul 750 euroni.  Millised on  tervisekaitse paketid, mille poolest need erinevad ja kes saavad neid kasutada? Millest tuleks alustada, et tervisekaitset oma töötajatele võimaldada? Millistele ettevõtetele see teenus on mõeldud? Kui oluliseks peavad nii tööandjad kui töötajad ise tervisekindlustuse olemasolu? Millised on levinumad kindlustusjuhtumid? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: erakogu.

äikesekatuseid tootev Solarstone on uue omaniku, Raul Kirjaneni ettevõtte Biofuel juhtimisel avamas Põhjamaades tütarettevõtteid ning partnerite toel sihitakse Rootsis ka riiklikus objektis osalemist. Solarstoni tegevjuht Romet Roosalu viibib käesoleval nädalal Stockholmis ehitusmessil “Nordbygg”, kust andis telefoniintervjuu “Energiatunni” saatele. Tema sõnul on Rootsi ja Norra turule sisenemise plaanid läinud uue omanikuga konkreetseks ning Põhjamaade suurimalt ehitusmessilt soovitakse koju tulla konkreetsete kokkulepetega, millest üks on tähendab tema sõnul loodetavasti ka ühes riiklikus objektis partner olemist. Intervjuus rääkis Roosalu veel kuidas on tööle hakanud ettevõtte Viljandi tehas, milliseid investeeringuid lisaks tehtud enam kui 10 miljonile veel planeeritakse ning ka kuidas toimub terviklikeks katuse-elementideks sobituvate päikesepaneelide tootmine. Lisaks andis tegevjuht teada, millal jõuab ettevõte peale suuri investeeringute tsüklit tegevuskasumisse ning vastab ka küsimusele, kas suuremahuliste investeeringute vajadus oli peamine tõuge, miks Solarstone asutajad ettevõtte hiljuti Kirjaneni firmale maha müüsid. Romet Roosaluga vestles Lauri Leet. Fotol Solarstone tootmine Viljandis, taamal ettevõtte endine tegevjuht Silver Aednik. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Energeetikaettevõtte Evecon tegevjuht Karl Kull räägib "Energiatunni" saates ettevõtte kahest rajatavast akupargist Harjumaale, mille tarvis tegi investeeringu Prantsuse päritolu rohefond Mirova. Kulli sõnul jääb kahe 100 megavatise võimsusega Corsica Sole ja Eveconi ühisettevõttesse Baltic Storage Platformi akupargi rajamise kogumaksumus 140 miljoni euro juures. Intervjuus räägib Kull nii akuparkide tehnilistest lahendustest kui ka tehtud investeeringute tasuvusest ning investorite huvist rohelahendustesse investeerida. Samuti tuleb jutuks järgmisel aastal toimub Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust ning ka Eveconi edasised plaanid. Fotol Prantsuse firma Corsica Sole esindaja Jean-Gabriel Steinmetz ning Eveconi tegevjuht Karl Kull. .Foto autor: Andras Kralla.

Vaid väike osa ettevõtetest kasutab e-arveid omavahelisel asjaajamisel, sest vanad harjumused on tugevad ning hirm teadmatuse ees suur, selgus saates “Kasvukursil”. Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juhi Erje Mettase sõnul puutub ta aeg-ajalt kokku ettevõtete raamatupidajatega, kes on kogemata palgalehe topelt üles laadinud. „Helistab raamatupidaja pisar silmis ja ütleb, et kas te saaksite palun pooltele töötajatele palgad tagasi maksta, kes said topelt,” rääkis Mettas. Mettase sõnul aitavad taolisi probleeme lahendada ja vigu vältida mitmed automatiseerimise ja digitaliseerimise tööriistad. Saates “Kasvukursil” taolistest raamatupidamisega seotud muredest ja nende lahendustest räägitigi. Võrreldi ka raamatupidamisteenuse sisseostmist raamatupidaja palgal hoidmisega ning räägiti sellest, kuidas värske tehnoloogia finantsjuhi ja raamatupidaja rolle muudab. Arutleti, milliseid vigu aitab raamatupidamise automatiseerimine ettevõttes vältida ning millised ohud ja võimalused kaasnevad erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Külas olid Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas (vasakul), töötajate ümberlokeerimise ettevõtte Jobbatical finantsjuht Glen Madis (paremal) ja nõustamisettevõtte Grant Thornton raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik (keskel). Saadet juhtis Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee saade "Kasvupinnas" külastas möödunud nädalavahetusel toimunud Maamessi. Kuigi eksponentide vähesuse üle Maamessil kurta ei saa, tõdesid põllu- ja farmitehnikamüüjad, et müügitehinguteni jõudmine tuleb visalt. Sellele vaatamata tutvustati messiboksides uudistooteid, mis paistsid silma kas ökonoomsema toimimise poolest või mille seadmete andurid annavad loomade hooldamisel rohkelt lisainfot. Kuula saates mida soovivad sektori ettevõtjad uuelt regionaal- ja põllumajandusministrilt, millised on trendid teraviljade kasvatamisel ja mida käisid usbekid tõuloomakasvatjate juures vaatamas. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Maamess 2024. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku ja algatuse reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutavad reklaami mõistet ja põhimõtteid, mõjuisikuid, paremaid kanaliüleseid regulatsioone ja muidugi ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondlike reklaamide regulatsiooni. Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus. Saates "Eetris on turundusuudised" arutlevad Duo Media Networksi tele- ja raadioreklaami juht Mirjam Viiding ning Saku Õlletehase turundusjuht Eva Maarend reklaamiseaduse eelseisvate muudatuste üle. Esile tõstetakse vajadust muuta praegused kanalipõhised piirangud kanalineutraalseks, et tagada kõikide meediakanalite võrdne kohtlemine. Samuti on teemaks mõjuisikute regulatsioon. Lisaks käsitletakse, milliseid ühiskondlikke probleeme reklaamiseadus üldse lahendama peaks ja kuidas liialt ranged piirangud võivad viia ülereguleerimiseni. Räägitakse ka sellest, kuidas turuosaliste eneseregulatsioon võiks tulevikus aidata seadusel püsida ajakohane ning kiiremini reageerida muutustele turul ja tehnoloogias. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Mirjam Viiding, Eva Maarend ja Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Kodused tootmisjaamade omanikud, kes on elektri müümisel liitunud börsipaketiga, neile arvutab uus Alexela äpp välja kõige soodsamad ostu- ja müügihinnad. Kokkuhoidu võib prognoosida lausa kolmandiku võrra. Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ütles eraelektritootmist kommenteerides, et selline energitootmise poliitika õigustab ennast mitmel moel: esiteks annab meile piisava energiajulgeoleku, sest tuhanded eratootjad on sabotaaži korral üsna kaitstud. Samal ajal, kui suurt elektrijaama on kerge rivist välja lüüa. Teisena tõi Hääl välja kliimamuutustest tingitud ilmastikuolud, mis aina rohkem põhjustavad elektrikatkestusi. Eratootmisjaama omanikud saavad ennast sellistes olukordades kindlalt tunda. Kuigi tarbijad peaksid enne elektri tootmisjaama soetamist, olgu selleks siis tuulik või päikesepatareid, kokku arvutama oma elektritarbimise kogused. „Majanduslikus mõttes võib anda palju kehvema tulemuse see, kui laod kogu katuse päikesepaneele täis, samal ajal kui piisaks ainult poolest katusest,“ toob Hääl näite. Kuula saates, miks tasub elektritootmine kodumajapidamises ennast ära, kui tarbimise taga on kas soojupump, elektriauto või muu suurema energiatarbimisega seade ja kui palju Alexela äpp aitab hinnavõitu saada. Saates räägib Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. Fotol Marti Hääl. Foto: Raul Mee.

Eesti majandus vajab hüpet järgmisele arengutasemele, et saaksime müüa tooteid ja teenuseid kallimalt. Selle saavutamisest lahutab aga üks oluline komponent. Kui liidame kõikide Eesti ettevõtete käibed kokku, saame suurusjärgu 80 miljardit, umbes sama palju käivet teeb Disney Corporation. Kindlasti on Eestis kümme või sadakond vähemalt sama head ideed, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo. Ta nentis saates "Tööandjate tund", et Eesti suur küsimus on, kuidas leida võimalus ja ambitsioon see teoks teha. „Oleme põhjusega uhked selle üle, et toome aastas 300-400 miljonit eurot välisinvesteeringuid. Aga, kui samal ajal kaks korda nii palju jääb Eestisse tegemata, siis see teeb murelikuks,“ rõhutas Suursoo. „Ja see on majanduskeskkonna küsimus.“ Milline majandusruum on konkurentsivõimeline ja investeeringuid meelitav ning mida peavad selle saavutamiseks tegema ettevõtjad ja riik, sellest räägivad saates Ivo Suursoo, Chemi-Pharmi juht Joonas Lahe ja trüki- ja pakenditööstuse liidu juht Katre Savi. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol Joonas Lahe, Katre Savi ja Ivo Suursoo. Foto: Äripäev.

Aina rohkem ettevõtteid võtavad osa mentorluse programmist, et tõsta selle kaudu teeninduse kvaliteeti. Enda kogemusi teeninduse taseme tõstmisest jagab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Koos Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arulaga räägivad nad saates "Teeninduse teejuht" millist tuge vajavad selleks töötajad. "Mentorlus on teeninduskvaliteedi kasvatamisel üks võtmetegureid," ütleb SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arula jagab saates kogemusi Tele2 töötamisest, näiteks toob Arula toob välja, kuidas külg-külje kõrval mentorlus aitab uutel töötajatel paremini ja kiiremini kohaneda ja loob turvatunde. Sipelgas selgitab, et mentorluse edukus sõltub suuresti mõlema poole ehk mentori ja mentee suhtlusest. Saates selgub, millised on võimalikud komistuskivid mentorprogrammide läbiviimisel. Ühtlasi räägime, kuidas muuta ettevõtte teenindust paremaks ja kuidas kasutada mentorlust personalijuhtimises ja arendamises? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol vasakult: Kristi Arula, Priit Sipelgas ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Kuigi Domus Kinnisvara maakler Agur Tammistu rõhutab, et suuri allahindlusi korteriturul oodata pole, märgib ta sellele vaatamata et eriti just järelturul otsitakse müüjaid, kes valmis hinda langetama. „Ja kui seda ei juhtu, siis vaadatakse teine objekt,“ sõnab Tammistu saates „Ruutmeetrite taga“. Saate teise külalise, 1Partner Kinnisvara kutselise hindaja Hanna Raudmäe sõnul joonistub Tallinna järelturu korterihindades välja uus tendents, mida ostuhuviline peaks kindlasti silmas pidama. Raudmäe sõnul tuleb täna välja, et pakkumishinnad võivad olla ühel tasemel, aga tehinguhinnad on hoopis kõikuvamad. „Rääkides järelturu tüüpkorteritest Lasnamäel Õismäel või Mustamäel, ulatuvad samaväärsete korterite tehinguhindade kõikumised 10-15 protsendini,“ toob Raudmäe välja. Seega on turul praegu müüjaid, kes valmis vajaduspõhiselt hinna üle kauplema ning ostjate huvi oleks leida üles sellised müüjad turult üles. Saates avame, millised müüjad on rohkem hinna üle nõus kauplema, lisaks räägime millises suunas on liikumas ostjate huvi võimaliku järelturu korteri kommunaalmaksete osas ning millises mahus näiteks ühistu laenukoormus korterihinda mõjutab. Samuti avame sõnapaari „taskukohane korter“ sisu ning kirjeldame, millise korteri saab praegu turult pealinnas umbes 100 000 euro eest. Lisaks kirjeldame ja analüüsisime ka uusarendus- aga ka üüriturgu ning külalised avavad milline uus idee võiks konservatiivselt turul üüri-müügiäris Eestis praktikasse jõuda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol tüüpiline järelturu korter, foto autor Veiko Tõkman.

Europarlamendi saadik Marina Kaljurand tunnistab et sanktsioonidega Euroopas on kuskil midagi valesti ning nende parandamise osas tuleks vaadata, kuidas nendega toimetatakse Ameerika Ühendriigis. Kaljurand toob saates “Fookuses: Euroopa majandus” välja, et kui Euroopa Liidus tegeleb Venemaale kehtestatud sanktsioonide järel valvamisega vaid paarkümmend inimest, siis USA-s on neid inimesi ligikaudu 500. “Meil on inimeste vähesus probleemiks,” selgitab Kaljurand ja räägib, et seetõttu ongi Euroopa suutnud kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilimistega toime tulla kehvasti. Kaubandusembargot energiakandjate osas Venemaaga toetab tema sõnul praegu ka lõpetavas parlamendi koosseisus sotsiaaldemokraatide fraktsioon, ent täieliku kaubandusembargo toetuse osas ta kindel pole. Saates rääkisime veel, kas julgeoleku- ja välispoliitika osas võiks Euroopa Liidus ühehäälsuse nõudest loobuda, millised on EL huvid Kaukaasias ning kas kaubavahetus selle piirkonnaga võib pidada Eesti ettevõtetele soovituslikuks. Samuti  rääkisime äsja vastu võetud migratsioonipaktist ning lisaks andis Kaljurand oma hinnangu lähenevatele europarlamendi valimistele. Fotol Marina Kaljurand kõnelemas 2019. aasta valimispeal, foto autor Liis Treimann. Saatejuht on Lauri Leet.

Tallink tähistab mais oma 35. sünnipäeva ja sel puhul rääkis Eesti lipulaeva laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik saates "Ettevõtte juubel", milliseid rohetehnoloogiaid katsetatakse, et jalajälge vähendada. Tuulik loetles, et fossiilkütustele otsitakse alternatiive, katsetades vesinikkütust ja samuti on töös projekt laeva pardal süsinikuheite kinni püüdmiseks. Kuna aga turvalisus on laeval alati kõige tähtsam, siis tuleb uusi tehnoloogiaid enne kasutuselevõttu väga põhjalikult testida. Peakapten rääkis saates muuseas ka seda, et Läänemerd reostavad kõige enam põllumajandussektoris kasutatavad lämmastikväetised, mis põhjavee kaudu Läänemerre imbuvad. Reostunud põhjavesi tekitab suviti ka mürgiste sinivetikate teket. Saates tuleb muude teemade hulgas juttu Tuuliku enda kapteniks saamise soovist juba lasteaias ja sellest, kas meremeheks või -naiseks ihkavad saada noored veel praegugi. Tallink korraldab 26. aprillil reisilaeval Baltic Queen noortele karjääripäeva, kuhu oodatakse ametiga tutvuma sadu huvilisi. Töö merel on peakapteni sõnul väga mugav, sest Tallinkis on selline graafik, et tööl ollakse kaks nädalat ja siis kohe puhatakse ka otsa kaks nädalat. „Ma ei teagi teist sellist töögraafikut kuskil teises firmas,“ kommenteeris Tuulik. Saadet juhib. Annika Kald. Fotol Tarvi-Carlos Tuulik. Foto autor: Raul Mee.

Iga surin või lihasnõrkus ei viita veel haigusele, ent näiteks pärast viirushaigust algav kiiresti süvenev jalgade nõrkus või tundlikkushäired võivad viidata tõsisemale neuroloogilisele haigusele. Saates selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, millised sümptomid viitavad neuropaatiale ning milliste ohumärkide korral tuleks kiiresti arsti poole pöörduda, et vältida eluohtlikke seisundeid. Samuti tuleb juttu KIDPst ehk kroonilisest demüeliniseerivast polüradikulopaatiast ning neuropaatiate tänapäevastest diagnoosimise ja ravivõimalustest. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto autor Andras Kralla

Sisuturundussaates keskendume ärianalüütikale. Võtame lähema vaatluse alla puiduettevõtte Barrus mitmekümne aasta pikkuse teekonna ärianalüütika rakendamisel. Kogemusi jagab Barruse IT-juht Vaido Otsar. Ärianalüütika pole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Kust aga alustada? “Kõige olulisem on taibata, et sinu andmeid mingisugusel hetkel võiks saada analüüsida. See on kõige esimene samm,” selgitab Otsar. Tarkvaraanalüütika juhtivkonsultant Kristen Pugi OIXIO Digitalist räägib sellest, millised andmeid on mõtet koguda ja kuidas on mõistlik neid esitada ja visualiseerida. Oluline on õige eesmärgistamine, ettevõtte kultuur ja pikk planeerimisaeg. Lähemalt saab aga kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev.

"Fookuses: tark tööstus" uues saates räägime tehisintellekti kasutamisest tööstuses ja ehituses. Teeme mõlemale sektorile kiire „helikopterivaate“ ja toome näiteid erinevatest kasutusvõimalustest. Külas on Tehnopoli äriarendusjuht ja investor Martin Goroško ning Nordeconi digitaliseerimis- ja innovatsioonijuht Risto Vahenurm. Saates on juttu näiteks sellest, et kui Aasias ja USAs kasutab umbes 60 protsenti ettevõtetest tehisintellekti rakendusi, siis Euroopas on see 30 protsendi juures ning Eesti alles 6-8 protsendi lähedal. Ekspertide sõnul on see siiski kiiresti muutumas ja Eestit võib ees oodata hüppeline kasv tehisintellekti kasutamises. Hirm ja vastuvõitlemine on nüüdseks asendunud veendumusega, et on aeg investeerida, märgib Goroško. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Martin Goroško ja Risto Vahenurm. Autor: Harro Puusild

Peidetud vihmaveerennid, energiat tootvad katused, matt pinnakate – just neid lahendusi toob saates esile Ruukki katusetoodete ärivaldkonna juht Kristjan Õsso. Saates räägime, kuidas teha uuendusi traditsioonilises valdkonnas ja tuua innovatsiooni katusematerjalidesse, paigaldusse ja hooldusse. Kristjan Õsso toob välja, et katusepaigaldus läheb tänu tootearendusele ja uute toodete turule tulekule soodsamaks ja kiiremaks. Räägimegi ühest uuest tootest, milleks on Classic Silence ja teeme selgeks, kuidas see muust tooteportfellist erineb. Jätkusuutlikkus on Ruukki strateegiasse sisse kirjutatud, näiteks rohelise energia kasutamine tootmises ning uudisena 100% taaskasutatava terase kasutamine. Kristjan Õsso aga viskab saates õhku ka üleskutse: “Otsime avalikku või eritähenduslikku hoonet, millele pakkuda 100% taaskasutatavast terasest katus.” Lõpetuseks meenutame, et katust tuleb uuendada tervikuna ja vaadata tasub pikka plaani, mitte keskenduda kiirele “nähtavale” mure lahendamisele. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu. Nii katusel kui ka seinas Classic Silence.

Äripäeva aprillikuu terviseraamat „Met Flexi dieet. Kasutage paremat kütust, põletage rohkem rasva“ on nagu põnev kokaraamat, kust saab huvitavaid retsepte ja nippe, kui soovid oma kaalunumbril silma peal hoida. Saates räägib toitumisterapeut Külli Holsting sellest raamatust ajendatuna erinevatest dieetidest ja tänapäevastest toitumissoovitustest. Milline on maailma kõige lihtsam dieet? Kas tuntud rahvatarkuses, et „hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtuöök anna vaenlasele“ peitub oma tõetera? Kas meie laste toitumisega on tõesti lood nii halvasti, nagu räägitakse? Millal on kasulik süüa ja mida süüa? Toidu- ja tervisejuttu siin juba jätkub, ka kevadisi nõuandeid! Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.

Oleme rohepöördesse pea ees sisse hüpanud teadmata, kui sügav on tegelikult vesi, ehk tormanud kasutusele võtma kütuseid, mis ei ole veel kasutusvalmis ning teinud sellega paraja karuteene kogu ettevõtmisele, nentis Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas. „Rohepööre on teema, millega peame kindlasti tegelema, kuid seda tuleks teha tasa ja targu, sammhaaval ning tormama kohe pea ees kasutusele võtma kütuseid, mis kogu ettevõtmisele pigem kahju, kui kasu toovad,“ lausus Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas saates „Logistikauudised eetris.“ Ta peab silmas mitte just kõige tarbijasõbralikumat esimese põlvkonna biodiislit FAME, mis aastate eest tarbijad korralikult ära ehmatas ja nüüd on ka oluliselt parema kvaliteediga HVO diislikütusel sellest taagast väga raske lahti saada. „Muidugi ma möönan, et taaskasutatud toorainetest valmistatud HVO diislikütuse laialdasemat levikut takistab selle kõrge hind, kuid väga paljud inimesed pelgavad seda just FAMEga saadud kogemuste tõttu,“ lausus Alas, kelle sõnul pole need kaks asja absoluutselt võrreldavad. Alas tõdes, et ehkki Eesti on panustanud palju biogaasi tehnoloogiasse, siis transpordisektori keskkonnaeesmärke sellega ei lahenda. Esiteks on sõiduautotootjad CNG tehnoloogia arendamise lõpetanud, raskeveokite maailmas valitseb selle osas aga umbusk, sest puudub piisav taristu ning gaasiautod ise on kallimad. Sobivaks alternatiiviks olekski HVO, mida veondussektori hea meelega kasutaks, kui selle hind vähegi taskukohane oleks. „Me peame mõlemale andma täna võimaluse, sest vesikutehnoloogia on veel liiga kauges tulevikus. Õnneks on ka valitsuse tasandil hakatud sellest aru saama,“ rääkis Alas. Alasega vestles Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas

Andmete kasutamine aitab vältida turunduskirjade sattumist sihtgrupi prügikasti, ütleb Infopankuri stuudios Äripäeva infopanga digiturunduse spetsialist Martin Õunap (pildil vasakul). Ent nii lihtne see siiski pole, et andmed lähevad masinasse ja annetajad tulevad välja. Kampaaniate andmeid tuleb ka järjepidevalt analüüsida, kinnitab äsja turundusteo 2023 auhinna pälvinud Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit (taga keskel). Katri Gailit ütleb, et suuremad ja tuntumad kirikud on annetajate seas populaarsemad, väiksemate kirikutega on keerulisem ning tulemus sõltub tihti ka sellest, kui aktiivne on kohapealne kogudus. Ka kirikufondil on kogemus, kuidas kõik – pilt, sõnum, ajastus – tundus õige, kuid kampaania tööle ei hakanud. „Toona me isegi peatasime kampaania,“ ütleb ta. Küll aga on andmeanalüüs olnud suureks abiks sihtgrupi seadmisel, sõnumi korrigeerimisel ning tuntuse kogumisel. „Näiteks hakkasime kirju saates jälgima ka ettevõtete finantstulemusi, sest pole ju mõtet küsida annetust ettevõttelt, kes ise tunneb end abivajajana,“ toob ta näite. Martin Õunapi hinnangul pole müügi- ja heategevusturunduse vahel nii suurt erinevust kui võiks arvata. Igas kampaanias tuleb jälgida kolme asja: klikkajad, avajad ja (Kirikufondi puhul) annetajad. Kui inimesed avavad kirja, siis on hea pealkiri, kuid klikivad linkidele, siis on hea sisu, kui annetavad, siis läheb see teema neile korda. „Kui avamine on väga kõrge, aga klikkajaid või annetajad pole, siis järelikult ei lähe sisu pealkirjaga kokku, andmebaas on vale või sihtgrupp vääralt valitud,“ räägib Õunap. „Alles hiljuti tegime e-maili kampaania, kus kirjade avamisprotsent oli praktiliselt olematu. Analüüsisime olukorda ja leidsime, et meie sihtgrupp oli vale. Muutsime seda ja kampaania hakkas tööle.“ Saatejuht on Sigrid Kõiv, pildi autor on Marko Kaldma.

Töökohal on põhjalikult hinnatud koolitusvajadust, leitud kriitiline arengukoht, leitud koolitaja, koolitus põhjalikult ette valmistatud, läbi viidud, tehtud tagasisideküsitlus, töötajad on rahul olnud ja siis … naasevad nad oma töökohtadele ja elu läheb vanaviisi edasi. Mis juhtus? Miks oodatud muutust ei toimunud? Coursy asutaja ja tegevjuht Agu Remmelg selgitab aprillikuu saates „Töö ja palk“, miks juhtub tihti nii, et koolitusel räägitu kukub surnult maha juba koolitusruumi ukse ees ja miks jõuab sageli üksnes väike osa omandatust ka päriselt töökeskkonda ja ‑protsessidesse. Mis on läinud valesti, kui töötajad pärast koolitust vanade töövõtete juurde naasevad? Agu selgitab muu hulgas, mis on uue aja inimest koolitades teistmoodi, mis on kõige sagedasemad vead, mida koolituste puhul tehakse, ja mis on ühe tõeliselt kasuliku ja tõhusa koolituse võtmesõnad. Juttu tuleb ka noortest ja tähelepanust, tagasisidest ja mõõdikutest ning juhi, personaliosakonna ja töötaja kohustustest. Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Helen Roots ja Agu Remmelg. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu värsketest muudatustest ja trendidest, mis seotud turunduslike ja käitumuslike andmete kogumisega digitaalses keskkonnas, peamiselt e‑poodidele. Selleks kutsusime stuudiosse valdkonna tipptegija Mediabrands Digitali Performance tiimi juhi Karl Lilenbergi. Saates tuleb juttu Google Consent Mode’ist, andmete kogumisest, e‑poodide usaldusväärsusest ning sellest, mida e‑poed peavad tegema, et nende e‑kauplused oleksid muudatustega vastavuses. Milline saab olema küpsiste kadumise mõju ning kui kaua hoida taasturunduses kliendi kontakte? Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol vasakult: Kuldar Kullasepp ja Karl Lilenberg. Allikas: Äripäev

Kevadel on õige aeg üle vaadata, et õlid, millega terrassilaudu töötleme, oleksid inimestele ohutud. Rääkimata sügavtöödeldud puidust, millele astutakse peale palja jalaga. Uudseks lahenduseks hoonetes, kus on vaja põrandate alla viia kaableid, on nn tõstetud põrandate avatav süsteem. Põrandaplaadid on siingi taaskasutatavast materjalist ja keskkonnasõbralikud. RM Stuudio müügijuhi Rain Aderi sõnul on Eestis aastaid kasutatud küll kinnist tõstetud põrandate võimalust, kuid väga levinud pole avatavate tõstetud põrandate süsteem. „Tõstetud põrandate alla saab mugavalt paigutada kommunikatsioonid ja ei pea betooni kuivamist ootama ning kui on hiljem vaja ruumide paigutust muuta, ei pea jällegi betooni seest välja lõhkuma,” rääkis Ader sisuturunduslikus saates "Kõik ärikinnisvarast". Metallist jalgadele toetuvate põrandaplaatide valik on suur, muist on võimelised taluma isegi raskeveokite koormust. „Näiteks sellisel juhul, kui tööde järjekord näeb ette, et enne tuleb põrand ära panna ja siis algavad ehitustööd, näiteks lennuväljal,“ selgitas ta. Osmo õlide maaletooja on hakanud terrasside tarbeks Eestisse tooma töödeldud puitmaterjale, mis on immutatud ränioksiiduga. Tootespetsialisti Andres Leismanni sõnul on tegu keskkonnasõbraliku materjaliga. „Meil ei ole vaja biotsiide terassiõlide sisse, kuna terrassil me käime paljajalu ja väikesed lapsed roomavad käpuli ringi,” on Leismann kompromissitu. Kuula saates, millal on õige aeg terrassihooldus ette võtta ja millised on tervisele ohutud terassimaterjalid, millised on põrandakattematerjalide uuemad lahendused ja miks kasutada klaasist plaate. Saates räägivad RM Stuudio müügijuht Rain Ader ja Osmo tootespetsialist Andres Leismann, saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol RM Stuudio tootespetsialist Andres Leismann ja müügijuht Rain Ader. Foto: Äripäev.

1. juulist 2024 hakkab kehtima turvategevuse seadus. Saates räägime, mida see endaga kaasa toob. Uues seaduses on selgelt eristatud valvetöötaja ja turvatööaja - teeme selgeks, mis on nende erinevus.  Pikemalt keskendume turvatöötajate tööle ja väljaõppele ning räägime, millises osas tehnoloogia inimest selles töös asendada suudab.  Saatekülalised on G4Si valvedivisjoni direktor Villu Õun ja G4Si mehitatud valve müügijuht Kristiina Eelmaa. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Villu Õun. Foto: Liis Treimann.

Taskuhäälingusaate teemaks on naha tervis ning “nooruslik” vananemine. Kuigi füüsilist tervist mõjutavad ka faktorid, mida me muuta ei saa, on hea teada, et nooruslik välimus on paljuski ka enda teha. Saatest saad teada, kuidas stress ning kehvad toitumis- ja eluviisiharjumused mõjutavad soolestiku kaudu ka nahka ning kas vananemise ilminguid saab tagasi keerata. Mida siis ikkagi teevad “vabad radikaalid” ja millal meid ohustab oksüdatiivne stress? Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, mida näitavad limaskestade probleemid ning miks soolestik võib lekkima hakata. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Õnne Puhk.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas teehooldusseadmeid tootva ja Sami kontserni kuuluva Sami Machinery juhatuse liige Villu Valm, kellega räägime ettevõtte ja tööstuse käekäigust. Valm räägib saates, kuidas toimib ettevõtte rahvusvaheline müügivõrgustik ja tarneahel. Samuti on juttu rahvusvahelist müügist ja messidel käimisest. Valm annab nõu, millist lahendust võiks kaaluda ettevõtted, kes messidel ei käi, ja toob välja oma põhimõtted, kuidas kliendisuhteid arendada. Räägime ka ettevõtte investeerimisplaanidest, mis näevad ette nii mitme müügiesinduse ehitamist kui tehase laiendamist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Villu Valm. Autor: Harro Puusild

Stoneridge Electronicsis toimuvad reedeti pooletunnised kringilõunad, et rääkida läbi, mis on ettevõttes sel hetkel kõige olulisem, milline on värske tagasiside klientidelt ja ka kuidas töötajad end tunnevad. See on kvaliteetsele sisekommunikatsioonile hea alus, leiavad ettevõtte tehase- ja tehnoloogiajuht. Stoneridge Electronics valmistab autotööstusele elektroonikatooteid, tänavu tähistab ettevõte oma 25. juubeliaastat. Tehasejuhi Ardo Asperki ja tehnoloogiajuhi Milko Milatškoviga räägime saates, kuidas on läbi veerand sajandi tehas oma ülesannetes ja sisus muutunud, kus on olnud põnevad õppimiskohad ning milliseid arenguvõimalusi pakutakse inseneridele. Rahvusvahelisse gruppi kuulumine on Stoneridge’i tugevus, mis on andnud hulga teadmisi ja hea võrdluse, kuidas suhelda erinevate tarnijatega. Ka tuleb vestlusest välja, missugune on kõige väärtuslikum töötaja ja mida teeb üks 270 töötajaga ettevõte, et juhtkond oleks kursis, kuidas tehases töö iga päev reaalselt toimub. Saates räägitakse ka, kuidas autotööstust arendada, millised on Stoneridge’i kasvuplaanid ja millele võiks riik insenere koolitades rohkem mõelda. Selgitame välja, millised on eduka tehase võtmesõnad ja kuidas plaanib Stoneridge olla viie aasta pärast Euroopa parim tehas. Saadet juhib Tõnu Einasto. Pildil Milko Milatškov, pildi autor Sander Rohtla.

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, millele digiturunduses tähelepanu pöörata järgneva 12 kuu jooksul, kui on soov raha teenida. Saates räägitakse ka sellest, miks tuleb mõelda sellele, mis tegevused tegelikult tulemusi toovad ning sellest, et erinevatele kanalitele tuleks panna erinevad eesmärgid. Kas TikTokis on võimalik orgaaniliselt ka midagi saavutada? Kuidas veebileht paremaid tulemusi teeks ning kuidas vaadata, et SEO tegevus on tulemuslik? Selleks oleme saatesse kutsunud Nobel Digitali partneri Anni Kitsingu. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol: Saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Nobel Digitali partner Anni Kitsing. Allikas: Äripäev

Saates räägime IT-teenuste sisseostust ja sellest, millist väärtust loob ettevõtetele IT-partnerite kaasamine. CGI Eesti ärilahenduste divisjoni juht Martin Hunt selgitab, mis teenuseid tasub sisse osta ja mida pigem ise teha, õpetab valima IT-partnerit, kirjeldab Eesti turul pakutavaid teenuseid, nendega seotud peamisi väljakutseid ja perspektiive. Samuti tulevad jutuks vastutuse delegeerimine organisatsioonist välja, tehisintellekti mõju ning ka küberturbe küsimused. Saatejuht on Indrek Kald. Fotol Martin Hunt, foto: CGI Eesti

„Teabevara tunnis“ käsitletakse teravmeelset ja aktuaalset teemat – võlgade sissenõudmist ja võlgnikega seotud andmete avaldamist. Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar jagavad ekspertteadmisi efektiivsest võlamenetlusest. Saame teada, kuidas võlgade menetlemises püsivalt riske maandada ja millised on vaidlused seoses võlgnike informatsiooni avaldamisega sotsiaalmeedias ja maksehäireregistris. Saatekülalised toovad välja olulised aspektid isikuandmete kaitse üldmäärusest, kohtupraktikast ning sellest, kuidas tuleb võlgnike kohta andmeid avaldades kinni pidada õiguslikest alustest ja vältida seeläbi ebaseaduslikku tegevust. Lisaks räägitakse, kuidas firmad ja eraisikud saavad end kaitsta, kui nende kohta on ekslikult või põhjendamatult avaldatud võlgniku andmeid. Arutletakse ka selle üle, millal on mõistlik võitlus võlgade sissenõudmiseks ette võtta ja millal tuleks kaaluda sellest loobumist. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik. Seekordses "Rohepöörde praktikute" saates tuleb juttu kestlikkusteemade ümber tiirlevatest pooltõdedest ja vildakatest väidetest. Kas püüdlused jõuda kliimaneutraalsuseni on utoopia? Miks Poola ja Hiina võivad fossiilse energiaga toota, aga meie Eestis mitte? Kas Eesti järgib Euroopa Liidu norme liiga püüdlikult? Kas me tõesti jõuame ehitada oma energiasüsteemid kuue aastaga ümber, nii et aastaks 2030 oleks Eestis omamaine taastuvenergia tootmine sama suur kui meie aastane energiatarbimine? Kas ESG nõuded on osa ettevõtjate jaoks ahistavad? Kuidas saame rääkida ühe suupoolega, et rohelisemaks muutumisel on meie majandus naabritega võrreldes maha jäämas ja teise suupoolega, et see on meie majandusele võimalus teha uus suur hüpe? Nendel teemadel vestlevad Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja finantsjuht Anneli Turkin ja rohevaldkonna ekspert ning ClimaCashi kaasasutaja Erik Moora. Saatejuht on Kerttu Metsar. Fotol: Erik Moora (ClimaCash) ja Anneli Turkin (Tallinna Lennujaam). Autor: Kerttu Metsar

Lisanna Miiter liitus looduskosmeetika ettevõttega Magradaga, kuna ta nägi, mida ema saaks paremini teha ja tundis, et tahab aidata. Ema Kaire Miiteri sõnul ei olnud üldse raske tütre kriitikat vastu võtta ja sai aru, et mõnes asjas ta ei konkureeri Lisannaga, kuna tal on äärmiselt tark laps. Algul aitas Lisanna enda tavatöö kõrvalt ja juba siis nad nägid, kuidas Magrada kasvas iga kuuga silmnähtavalt. Kui Lisanna sai ka ise emaks, hakkas ta mõistma veel paremini ema ja tütre sideme olulisust, tuli Tallinnast Pärnusse tagasi ja asusid igapäevaselt koos toimetama. “Ma mäletan, kuidas ta tuli, et ema, võta mind tööle. Mõtlesin, et lõpuks ometi, kuna vajasin seda abi juba ammu,” jagas Kaire rõõmsalt. Tütar peab emaga koos äri tegemise suurimaks plussiks igapäevaselt koos veedetavat kvaliteetaega ning seda, kuidas ühise eesmärgi suunas liikumine ühendab. Ema lisas, et oma pereliiget on nii palju lihtsam usaldada ka. Missugusest pere murest sai alguse ise looduskosmeetika tootmine, kuidas ema ja tütar koos töötades häid suhteid hoiavad ning kuidas pere noorim tütar oma õpetajale mõeldud kingituse talle hoopis 50 euroga maha müüs, saate kuulata juba saatest “Võitjate põlvkonnad”. Saadet juhib Jana Palm. Fotol vasakult: Lisanna ja Kaire Miiter (autor Jana Palm). Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.

Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt erinevaid piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates Mets ja majandus Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe. Suurimaks takistuseks on erinevate piirangute kehtestamine metsade majandamisele. Näiteks metsades väärtuslike elupaikade inventeerimine, mille puhul metsaomanik saab kehtestatud piirangutest teada alles metsateatise esitamisel. Või kevadine linnurahu. Või ka see, et erinevate looduskaitseliste piirangutega on hõlmatud kolmandik metsadest. „Põhiline hirm ongi looduskaitselised piirangud, me ei tea, kui kaugele need lähevad ja millised täiendavad piirangud võivad veel juurde tulla. Kui me võrdleme ennast näiteks naabritega Skandinaavias, Lätis, Leedus, siis Eestis on juba tunduvalt rohkem erinevaid piiranguid kui neil“ räägib Piirimäe. Foreko on Eesti suurim erametsaomanik, ettevõte kujunes Graanul Investi metsaportfelli ümberkujunemisel ning selle alla kuulub praegu mitu suurt metsandusettevõtet – Valga Puu, Roger Puit, Karo Mets, lisaks mõned väiksemad firmad. Kokku on ettevõtte hallata üle 70 tuhande hektari metsa. Saadet juhib Toomas Kelt. Pildil Foreko tegevjuht Marti Piirimäe, foto autor Toomas Kelt.

Räägime põllumajandusest, põlvkonnavahetusest ja sellest, kuidas noored põllumehed praegust majanduskeskkonda ning tulevikku näevad. Juttu tuleb põlvkonnavahetuse praktilistest nüanssidest, sellest kui populaarne on põllumajandus noorte seas ning sellest, miks Eesti põllumehed Euroopa ametivendade eeskujul ei streikinud. Mis valmistab noortele põllumeestele meelehärmi, kui helge või tume on põllumajanduse tulevik ning milline on õiglane piima hind rääkisid Lääne-Virumaal tegutseva Kuie Põllumajandusühistu juhatuse liige Johannes Toom (vasakul) ning Viljandimaal tegutseva Pajumäe Talu peremees Viljar Veidenberg (keskel). Tehingutrende põllumajanduses kommenteeris Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat ja põllumajanduse töögrupi juht Siim Maripuu (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" tuleb teemaks energiasääst ja elamute moderniseerimine ning automatiseerimine. Kuidas elamuid energiatõhusamaks muuta ning milliseid vahendeid selleks kasutada ning miks seda kõike vaja on? Loomulikult räägime ka sellest, kui palju lisaks keskkonnasäästmisele ka omanikud finantse säästa võivad. Stuudios on külas Bisly tegevjuht Ants Vill ja Lumi Capitali partner Raiko Uri. Saatejuht on Mart Valner. Foto: Ants Vill. Allikas: Hallik Visuals

Lähima aasta jooksul ei ole oodata äripindade hinnalangust, kuna turule ei lisandu nii palju uusehitisi, et need hinnatõusu mõjutaks, prognoosivad Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo. Kui vaadata äripindade üüriturgu lähemalt, siis võib ennustada koleangaaride lõppu. Ettevõtted on aina rohkem aru saamas, et tootmisüksust või ladu amortiseerunud ja suuri küttekulusid nõudval pinnal hoida pole otstarbekas. Eriti nüüd, kui ettevõtted on hakanud jälgima jätkusuutlikkuse printsiipe. Lisaks hindavad koolipinkidest tulnud oskustöölised kaasaegset, puhast töökeskkonda ja räämas ettevõttesse ei õnnestu naljalt noori inimesi leida. Tarmo Rammo sõnul on seevastu stock-office tüüpi äriüüripinnad ennast Eestis hästi õigustanud ja paljud ettevõtted on kolinud oma tegevuse ühele pinnale kokku. Linna sisenevate suurte maanteede ääres asuvad tehnopargid on ideaalsed kohad, kus tootmine, ladu ja kontor kõik ühe katuse alla tuua. Kuula Äripäeva raadio saates „Kõik ärikinnisvarast“ millist kokkuhoiuefekti stock-office ettevõttele pakub ja kuidas nutikate tehnoloogiliste lahendustega kulusid kontrolli all hoida. Saates jagavad Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo mõtteid, millised on energiasäästlikud lahendused ja kas üürnike ning arendajate nägemused äripinnast kattuvad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Favorte müügijuhid Ivo Tammearu (paremal) ja Tarmo Rammo. Autor: Juuli Nemvalts

Tehisintellekti kasutuselevõtt muudab tööstuses protsessid efektiivsemaks, kuid see eeldab soovide ja vajaduste kaardistamist. Huvi tehisintellekti vastu ka tööstuses kasvab kiiresti, aga millega tuleks tööstusettevõttel arvestada enne AI kasutuselevõttu? „See protsess, mida ettevõte soovib tehisintellekti abil automatiseerida, on vaja selgelt enda jaoks ära kaardistada, teiseks on oluline saada kontrolli alla andmekvaliteet,“ rõhutab saatekülaline digiekspert ja Digiwise´i Lauri Antalainen. Küsimusele, kas arusaam tehisintellektist on jõudnud turule, vastab Antalainen, et väga palju on teadlikus paremaks läinud tänu suurtele keelemudelitele ja nende pakutavatele võimalustele. “Paarisaja töötajaga metalliettevõtte juht tunnistas, et kuigi ma rääkisin juba pikalt tehisaru võimalustest, siis tegelikult sai ta alles pärast ChatGPTga tutvuse tegemist aru, mis võimalusi AI võiks pakkuda. Seni oli ta arvanud, et see on nagu lendavad autod, et me räägime ja räägime, aga tegelt seda kunagi ei tule,” jagas Antalainen saates “Fookuses: tark tööstus”. Seda, et tehisaru inimesed tööta jätaks Antalainen ei usu. “Taaskord tõusevad nõudmised töötajate kvalifikatsioonile. Tehisintellekt omandab kõige suurema väärtuse piisavalt vilunud ja targa töötaja käes. Nagu kunagi seadmete automatiseerimise juures: liinitööliste asemel tulid seadmete operaatorid. Inimesed ei kao ära, vaid asenduvad nendega, kes oskavad AI-d kasutada,” julgustas Antalainen. Seda, milliseid toetusi on riigi poolt tehasearendusele oodata, jagab saates EASi ja Kredexi ühendasutuse toetuste osakonna teenustejuht Kristiina Niilits. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Lauri Antalainen ja Kristiina Niilits. Autor: Harro Puusild

Tööandjate Keskliit tellis eelmisel aastal uuringu, kus palus uurida tööstussektori juhtide ja omanike innovatsiooni, ambitsiooni ja arendamise hoiakuid. Saates avame uuringu tulemusi ja räägime, kuidas juhtide hinnangul tööstusesse ühiskonnas suhtutakse ja milliseid võimalusi nähakse innovatsiooniks. „Mul on tunne, et tööstust on valesti mõistetud ja kogukonna poolt tähelepanuta jäetud,“ hindab küsitluse läbiviija Keiu Telve. „Tööstus vajab arenguks kogukonna tuge.“ Veel märgib Telve, et tööstuse kuvand on jäänud vanasse aega kinni. „Kui me räägime mis tahes uuenduslikkusest tänapäeva rohelise maailmavaatega hästi kaasaskäivast tööstusest, siis millegipärast on ühiskonna ja kogukonna reaktsioon tuliselt vastumeelne.“ Saates olid Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve, tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ning Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ja Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Üle veebi osales saates Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve. Foto: Harro Puusild.

Saates on külas digiekspert ja Leanest OÜ juht ning aasta tehase konkursi žürii liige Marko Saviauk, kellega räägime tööstuse olukorrast ja digitaliseerimisest. Saviauk märgib saates, et keerulisest majandusolukorrast hoolimata jätkavad paljud tööstusettevõtted investeerimist tarkadesse lahendustesse, sest see on viis, mis aitab kulusid kokku hoida. Saviauk tõdeb saates, et näeb tihti olukordi, kus tootmisettevõtted ei ole suures soovist hoolimata tehisintellekti rakendamiseks valmis. „Tavaliselt ei olda selleks valmis. Tehisintellekt ei ole mingi võlur,“ rõhutab ekspert, „aga tihti mõeldakse, et mina ei oska probleemi lahendada ja küll AI (artificial intelligence) tuleb ja lahendab. Seda ei juhtu ja ei hakkagi lähiajal juhtuma.“ „Tehisintellekti kasutamine käib läbi õpetamisprotsessi. Sa pead oma protsesse ülihästi tundma, et selle pinnalt otsuseid teha ja AI-d õpetada. Paljud projektid jäävad selle taha pidama, et ettevõtted ei tea täpselt, mida on vaja. Puudub teadmine, kuidas AI võiks neid päriselt aidata,“ rõhutas Saviauk. Küberrünnakute probleem on Eesti tööstuses suurem, kui välja paistab, sõnas ekspert. „Olen näinud tehaseid ja päris mitmed on küberrünnaku tõttu olnud halvatud nädalateks ja kuudeks. Tehased seisavad ja kaotavad meeletult raha, klienditellimusi ja kõike muud. Need on suured probleemid ja siin ei ole midagi välja mõeldud,“ sõnas Saviauk ja tunnistas, et kahjud ulatuvad miljonitesse eurodesse. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Marko Saviauk. Foto autor: Harro Puusild.

Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste operatsioonidest ja sellest, mida lapsevanem teada võiks. Kuidas last ette valmistada ja kuidas ise olla. Samuti tuleb juttu sellest, mida tähendab „lapsega operatsioonisaali“, mida on võimaldatud laste heaolu silmas pidades varsti juba aasta aega. Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla operatsiooniploki vastutav õde Kaarin Tohter ja tema kolleeg Aili Lääs, kes oli samas haigla operatsiooniploki õendusjuht 10 aastat. Saadet juhib Violetta Riidas.

Eesti iduettevõte 1oT raputab IoT maastikku uudsete e-SIM lahendustega, mis võimaldavad nutiseadmetele lihtsat võrguühendust. Saates avab ettevõtte suuromanik ja tegevjuht Märt Kroodo firma teekonda ja tõdeb, et idufirma loomine ja kasvatamine on ropp töö ning edu taga on tema hinnangul julgus esitada lolle küsimusi. Räägime tulevikust ja uute võimalike turgude vallutamisest. 1oT-lahendusi leiab kõikjal maailmas - alates elektriautode laadijatest kuni ohustatud linnuliikide jälgimisseadmeteni välja. Kroodo selgitab, kuidas võitis 1OT algusaegadel telekomide usalduse ja kuidas nad on suutnud kanda kinnitada enam kui 170 riigis. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Märt Kroodo. Allikas: 1oT

Elukutseline börsikaupleja võttis investor Toomase võimalikud ostumõtted ette ning tegi igaühe kohta põhjalikuma analüüsi. “Hetkel oleks see ebamõistlik otsus,” ütles börsikaupleja Igor Doroshenko selle peale, kui investor Toomas peaks praegu oma Nvidia positsiooni suurendama. Doroshenko seda otsust heaks ei peaks: “Natukene halb otsus tundub olevat, kuigi tegemist on hea aktsiaga, on selle hind lihtsalt liiga krõbe.” Värske "Investeerimisportfell 2030" saate fookuses on põhjalik ülevaade aktsiatest, mis on investor Toomase radaril. Doroshenko jagas muuhulgas ekspertarvamust ja analüüsi erinevate sektorite ning ettevõtete kohta alates küberturvalisusest kuni energia- ja tervishoiusektorini. Kaupleja ise ootab ees korrektsiooni, et siis ise oste teha. “Hetkel on hea ettevõtet valida ja paremat hinda oodata.” Doroshenko peab praegu aktsiad liiga kalliteks. “Aktsia hind koosneb kahest komponendist, üks on fundamentaalne analüüs, mis sõltub firma kasumist ja käibest ning teine on emotsionaalne pool ja ootused, mis pannakse selle fundamentaalsele väärtusele veel juurde,” lisas Doroshenko. Samuti tuli aruteluks suurte USA tehnoloogiaaktsiate nagu näiteks Nvidia, Amazoni ja Microsofti tulevik ning juttu tuli sellest, kuidas geopoliitilised riskid võivad mõjutada investeerimisotsuseid. Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest. Foto: Igor Doroshenko Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Ärikinnisvara arendava Restate nõukogu liige Ardi Roosimaa selgitab, et kliendile 10 eurose rendihinnaga ruutmeetri eest kannatab hooneid äriplaani mõttes ehitada küll, ent nipp on kuidas saada sellest odavamalt. „Odavamalt tegelikult saab,“ väidab Roosimaa saates „Kinnisvaratund“. Täna on stock-office laadsed lao- ja tootmishooned ligikaudu 3000 m2 põrandapinnaga, mida jaotatakse umbes 10 erinevaks boksiks. „Et saada suuremat efektiivsust, tuleks ehitada suuremaid maju, 5000 ruutmeetriseid ja panna sinna bokse rohkem,“ räägib Roosimaa. „Ent siis tekib maatüki kuju küsimusi ja ka mitmeid teisi asju sinna juurde ja läheb paljuski muus mõttes keeruliseks.“ Roosimaa selgitab, et Restatel on portfellis ka umbes 10 000 m2 hooneid, kus boksid 500 ja 1000 ruutmeetrised ja seal on ka rendihinnad hoopis teisest klassist, jäädes umbes 7 euro juurde. Taolise hoone rajamise koguinvesteeringu suurust on Roosimaa sõnul raske nimetada, sest paljuski sõltub majatüübist ning ka sellest kui kiiresti õnnestub hoone realiseerida, ent ühe stock-office standardtoote maht on tema sõnul kusagil 3,5 miljoni juures. „Et pakkuda soodsat rendihinda peab kogu investeering olema alla tuhande euro ruutmeetri eest, millest ehitushind moodustab tavaliselt 70-80%,“ toob Roosimaa välja. Kuidas taolise hinnaga hooneid valmis ehitada, millist tootlust pakuvad need investorile, räägib Roosima täpsemalt saates. Lisaks ka seda milline on olnud viimastel aastatel äripindade hinnaindeks ning kuidas see suhestub elukondliku kinnisvara mõne aasta taguse rekordilise hinnatõusuga. Samuti rääkisime saates kuidas rendilepingutes praegusel hetkel rendihinda indekseeritakse, milliseid aastaseid rendihindade tõuse praegu turul kokku lepitakse ning ka seda kui pikad on praegu keskmised äripinna rendilepingud. Lisaks analüüsisime ka üldiselt ärikinnisvara turuseisu ja Roosimaa esitas oma prognoosi lähitulevikuks. Fotol Roosimaa 2015. aastal kinnisvarakonverentsil esinedes, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Juhtimine ilma juhtideta kõlab paradoksaalselt, ent see on üha enam kerkimas esile kui tuleviku töökultuuri võimalik suund. Kuidas mõista, et on aeg liikuda traditsioonilisest juhtimismudelist kaugemale, isejuhtivate meeskondade poole? Millised on peamised väljakutsed ja võidud, mis sel teekonnal ees ootavad? Koolitaja ja elluviimise coach Eero Sikka jagab oma teadmisi ja kogemusi, et valgustada teed organisatsioonidele ja juhtidele, kes on valmis avastama isejuhtimise potentsiaali. Äripäeva koolitusäri juht Marianne Lõhmus uurib "Äripäeva juhtimiskooli" saates, millised on konkreetsed sammud ja tööriistad, mida saab kasutada meeskonna isetoimivaks muutmiseks. Millised on need olulised muutused mõtteviisis ja praktikas, mis aitavad luua innovatsiooni ja kasvatada töötajate rahulolu? Fotol Eero Sikka. Foto autor: Raul Mee.

Eesti süvatehnoloogia sektor kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal kogusid üle poole Eesti idufirmade investeeringutest just teadusmahukad ettevõtted. Startup Estonia süvatehnoloogia programmi juhtivad Inga Kõue ja Vaido Mikheim rääkisid "Ükssarvikute kasvulava" saates sektori edusammudest ja probleemidest, mis vajaksid lahendamist kiiremaks kasvuks. Sektoris on puudu oskajatest, rahast ja lisaks piirab idufirmade sündi Eesti korruptsiooniseadus. Ülikoolides on umbes 1000 uurimisprojekti, millest võiks välja kasvada süvatehnoloogia idud. Eelmisel aastal sündis neid viis. "Kui sa teed teadust ja samal ajal üritad ka sinna ettevõtet peale ehitada, siis see paraku ei ole võimalik toimingupiirangu tõttu," ütles Kõue. Samas tõi ta näitena USA, kus tihti on äriline väljund lahutamatu osa teadlaste tööst. Saatejuhiks ja fotograafiks oli FoundME toimetaja Tarmo Virki.

"Finantsuudised fookuses" saates heidame valgust ärimaailma ühele kõige pakilisemale küsimusele: kuidas saavutada tipp-tulemusi tulemusjuhtimise kaudu. Elame ajastul, kus konkurents käib üha kiiremini ja innovatsioon toimub peadpööritava kiirusega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et ettevõtted mõistaksid, kuidas oma tegevust optimeerida ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi. Arutelus osalevad ja erialaseid teadmisi, uusi perspektiive ning praktilisi nõuandeid toovad kuulajateni kasvumentor ja kogenud endine tippjuht Anti Orav ning juhtimisnõustaja ja juhtimisarvestuse asjatundja Andro Kullerkupp. Käsitleme põhjalikult, kuidas tulemusjuhtimise süsteemid toimivad, milliseid samme tuleks astuda süsteemi loomisel, kuidas maksimeerida meeskonna potentsiaali läbi enesejuhitavuse, milliseid juhtimismõõdikuid valida, kuidas seada eesmärke, mis tõesti motiveerivad, ning kuidas navigeerida läbi peamiste raskuste, mis kaasnevad tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötamisega. Pakume kuulajatele reaalsete näidete abil loodud juhiseid. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Andro Kullerkupp, Paavo Siimann ja Anti Orav. Foto: Mai Kroonmäe

"Enamik meie kliente ütlevad, et hind võiks olla isegi kõrgem. Kuid ma tajun, et tegelikult ei ole võimalik enam hinda tõsta," rääkis Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol saates „Turismitund“. Kui tõsta hinda, kaoks restoranil üks kliendigrupp sootuks ära, millest oleks Vihtoli sõnul ääretult kahju. „Meil on kodurestoran ja me tahame oma koju neid inimesi, kellega on ühine vaib. Ja ma ei ole huvitatud ainult nendest inimestest, kellel rahakott on piiritu,“, rääkis Vihtol. Pärnus tegutseva Villa Wesseti peremehe Mart Kuke sõnul on hinnalagi aga restorani tavasaalis ja peakoka saalis erinev. „Ma näen, et tavasaalis on hinnalagi käes aga peakoka saali puhul ma näen, et enamus kliente ei ole Pärnust ning nemad pole nii hinnatundlikud,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et restorani tullakse ka eraldi kaugemalt sööma, mistõttu on neil klientidel okei maksta ka kallimat hinda. Seetõttu planeerib Kukk peakoka saalis lähiajal ka hindu korrigeerida. Räägime saates restoraniettevõtlusest ja uurime, mis tunne on kahel tunnustatud restoranipidajal kevadhooaja eel ning kuivõrd hooajalisus üldse premium segmendis rolli mängib. Juttu tuleb Eesti restoranide hinnatasemest ja sellest, mis seda mõjutab. Uurime, kas personali värbamine on läinud lihtsamaks, milline on olukord ümbrikupalkadega ja mida on Eesti ettevõtjatel õppida maailma parimaks valitud Taani restoranilt NOMA. Samuti räägime, millist rolli mängib restoranides jätkusuutlikkusega tegelemine ja saatest kuuleb ka retsepti eduka restorani avamiseks. Külas on Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol ja Villa Wesseti peremees Mart Kukk. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5-10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed. Hergauk rääkis saates „Eetris on ehitusuudised“, et teatud materjalide hinnalangus ei tähenda samas seda ehitamise hind oleks tervikuna taolisel määral langenud. „Pigem on kindlus rohkem selles, et järske hinnatõuse pole enam oodata, mis tähendab et alltöövõtjate pakkumistes on riskikomponent vähenenud,“ rääkis Hergauk. Ta lisas, et odavamaks on läinud pigem kohaliku tootja materjal ja seadmed. Siiski nõustub Hergauk et hinnatipu perioodiga ehk 2021. ja 2022. aastaga võrreldes saab praegusel ajal kokkuvõttes siiski 10% odavamalt ehitada. Cramo Estonia tegevjuht Remo Holsmer kinnitas omakorda, et Cramos on nemad kui ehitaja jaoks üks sisendhindade pakkujatest tundnud hinnasurvet viimased paar-kolm kuud ning selle tulemusel ka hindasid langetanud, seda olenevalt tellimuse spetsiifikast kohati isegi rohkem kui 10%. Saates rääkisime veel, milles avaldub alltöövõtjate ja ehitustööde partnerite valmisolek töö saamise nimel rohkem pingutada, samuti sellest, kuidas töid ehitusplatsil korraldatakse, kuidas praegu ja raha kokku hoida ning ka sellest mida teevad ettevõtted kui tellimuste maht ei kasva ka järgneva aasta jooksul. Lisaks avame lühidalt ka Skandinaavia ja Baltikumi ehitusturu olukorda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Marek Hergauk Eesti Ehituskonverentsil 2021. aastal, foto autor Raul Mee.

Saates räägime AI lahendustest töökeskkonnas, aga ka laiemalt tehisintellekti kasutamisest ja suundumustest. Tehisintellekti piiridest välja murdmine nõuab uusi oskusi. Sellega siseneme uude ajastusse, selgitab saates AI ekspert Jarmo Tuisk.   Tehisintellekt paneb proovile meie oskuse mõelda ja mõtlemist juhendada, toob Tuisk välja. Kui varasemalt oleme harjunud vajutama nupule, et muuta kirjastiili, sisestama tabelit või valemit, siis AI pakub vaid ühe ava – kirjuta aga midagi.   Tuisk näeb hetkel tehnoloogiliselt kahte suunda. Esimene suund on AI pilvetehnoloogiate areng. Suured ja võimsad mudelid arvutuskeskustest lahendavad massivsel hulgal probleeme, AI muutub aina nutikamaks ja universaalsemaks. Seal kõrval aga võtab hoogu teine suund: tehisintellekt liigub väiksematesse seadmetesse, liigub taskusse, abi saabub sellevõrra kiiremini ja muutub privaatsemaks.  Saates räägime, kui palju lasta teha ülesandeid ära tehisintellektil, mis on tehisintellekti hallutsioneerimine ja kas inimene kaotab AI-le oma töö. Juttu tuleb ka nutikatest taskuseadmetest ja sellest, kuidas läheb Apple’i ja Samsungi võidujooksul, et olla kõige nutikam igapäevaabiline. Kes võidab?  Saates on külas AI ekspert ja Samsungi brändisaadik Jarmo Tuisk, saadet juhib Tõnu Einasto.  Fotol Jarmo Tuisk, foto tehtud Jarmo poolt AI abiga.

Juureravi on spetsiifiline protseduur, mida võib vaja minna näiteks õigel ajal ravimata kaariese või ka hambatrauma tõttu. Saates selgitab Maxilla Mustamäe kliiniku endodont Ilja Bestov, mida juureravi endast kujutab ja mis on selle eesmärk, millised on ravivajadusele viitavad sümptomid ning mitme visiidiga hamba reeglina korda saab. Saame teada ka seda, millal on vaja juureravi ümberravi, mis asi on apikoektoomia ning kuidas mõjutab ravimata hambapõletik üldtervist. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla, fotol vasakult Anna Hilkova ja Ilja Bestov

Kunst kogub üha enam populaarsust eestlaste seas. Suurem nõudlus tõstab tööde hindu märgatava kiirusega. “Me oleme olnud oksjonil ka situatsioonis, kus teos, mille alghind oli 500 eurot, osteti 5000 euroga,” räägib Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Saates “Portfelli kasvuplaanid” toob Ausman välja, et viimastel aastatel on maalide kõrval hakanud populaarsust koguma graafika ja joonistuste valdkond, kus on intrigeerivaid ning põnevaid motiive. Graafika kasuks investeeringuna räägib ka selle soodsam hinnaklass, kuigi viimase kolme-nelja aasta jooksul on selle turg niivõrd kiirelt kasvanud, et hinnad on tõusnud ka sajaprotsendiliselt. Juttu tuleb nii tööde hinnaklassidest, eripäradest kui kunstnikest, kelle töödesse Ausman ise usub. Samuti räägib ta sellest, kust kunstihuvilisena investeerimist alustada, mida selle juures jälgida ja kuidas oma investeeringuid kaitsta. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Foto: Simo Sepp.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas Aasta tehas 2024 võitja elektrijaotusseadmete tootja Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja autotööstusele plastdetaile valmistava Promens Rõngu tegevjuht Ülle Susi, kellega räägime võidust ja tööstusest. Sass ja Susi soovitavad teistel tehastel vaadata aina enam raiskamiste vähendamise poole, et „madalal rippuvad õunad“ ehk kiired töövõidud ära noppida. Ühtlasi soovitavad tööstusjuhid juba praegu mõelda 2025. aasta plaanidele ja sellele, kas ettevõtted uueks kasvutsükliks ikka valmis on. Saadet juhib Harro Puusild. „Ettevõtetel peaks täna olema fookus raiskamiste vähendamisel, sest me tihti kipume tegelema klientide ja toodetega, aga samal ajal leidub ka tehases sisemiselt palju töövõite, mida me lihtsalt ei märka,“ soovitab Alvar Sass ja tuletab meelde, et sisemiste parenduste ja töövõitude leidmiseks on olemas palju häid meetodeid. Üks oluline parendus, mida näiteks Promens Rõngu jälgib ja mõõdab, on tehasetöötajate sammude mõõtmine. „Näen seda juhtimisküsimusena. Tootmises oli erinevate töökäskude vahel liikumine erineva pikkusega – ühel oli väga palju kõndida, teisel oli kõik lähedal. Selleks võtsime ühel heal aastal ette ja hakkasime täpselt mõõtma, kui palju ja kuidas parendada planeerimist ka läbi selle, kui palju kellelgi samme on,“ kirjeldab Ülle Susi Promensi olulist muudatust. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Ülle Susi ja Alvar Sass. Autor: Harro Puusild

Eestis diagnoositakse aastas umbkaudu 1000 uut soolevähi juhtu ning sureb sellesse haigusesse meil oluliselt rohkem inimesi kui näiteks Lääne-Euroopas. Saates selgitab dr Indrek Seire, miks soolevähk nii ohtlik haigus on, millised on selle trendid ja sümptomid ning mis aitaks seda haigust varakult ennetada. Samuti tuleb juttu erakliiniku Fertilitas ja Seirekliiniku koostöös sündinud seireprogrammist, mis võimaldab soolevähki varakult ja valutult diagnoosida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Indrek Seire

Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom tõdeb saates „Fookuses: Euroopa majandus“, et Läti soov saata välja inimesed, kes ei ole sooritanud läti keele eksamit, on vesi Venemaa propagandaveskitele. Toom ütleb, et passi järgi inimesi mõõta ei ole meie õigusruumis normaalne. „Läti otsus välja saata inimesed, kes riigikeele testi ära ei tee, puudutab põhiliselt pensionäre, kes on juba 30 aastat Lätis elanud. Nad elavad pensionipäevast pensionipäevani, ei käi kuskil raadios intervjuusid andmas. Laske neil lihtsalt rahus surra,“ on Toom otsekohene.   Tema sõnul on Rooma õiguse alustala see, et tagantjärgi seadusi muuta ei saa. „Kui need inimesed kunagi alalise elamisloa said, siis keelenõuet ei olnud. Seega ei saa seda neilt ka nüüd nõuda,“ räägib saadik. Jana Toom on nii Eestis kui Euroopa Parlamendis olnud tuline Vene inimeste õiguste eest seisja ning seeläbi ka Eesti riigi ja avalikkuse silmis kaheldavate eesmärkidega isikuid toetanud. Toom tunnistab, et annab endale aru, et tema tegevus paneb senise poliitikukarjääri pakule. „Mis puudutab kuulujutte minu sidemetest Kremliga, sõbrad, usaldage kapot, ma ei istuks siin stuudios, kui see tõele vastaks,“ räägib eurosaadik. Küsimusele, millal Venemaa sõda Ukrainas lõpeb, vastab Toom, et sellest saab rääkida alles siis, kui Putinit enam ei ole. „Ja seda, millal teda ei ole, võib Igor Mangi käest küsida,“ ütleb Toom. „Ukraina peab selle sõja võitma ja Putin ei saa olla Venemaa juht. Siis saame rääkida uuesti Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest mingisugustestki suhetest.“ Lisaks küsime saates, mis tundeid tekitas Jana Toomis Jüri Ratase Isamaaga liitumine ja kas Ratase Euroopa Parlamenti kandideerimisel ja valituks osutumisel nad ka ühise laua taha mahuks. Samuti räägime tööst Euroopa Parlamendis, sellest, mis tehtud sai ja kas on ka midagi kripeldama jäänud. Ka tuleb juttu, miks Eesti venelased end kõrvalejäetuna tunnevad ning kuuleme ka hinnangut Vene opositisoonile. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Jana Toom. Foto autor: Liis Treimann.

Europarlamendi saadik Urmas Paet tunnistab, et skandaalse Donald Trumpi hurjutamine Euroopa suunal on õigustatud. Meie kaitsevõime on nõrk ja kui ameeriklased poleks Ukrainat toetanud, oleks see sõda juba kaotatud, ütleb Paet. „Sõda Ukrainas on tegelikult kestnud juba kümme aastat ja me ikka näeme, et on kolmteist NATO liikmesriiki, kes pole isegi kahe protsendini jõudnud oma kaitsekulutustega. Kui USA poleks Ukrainale appi läinud oleks see sõda juba läbi. Ja mitte Ukraina võiduga,“ tõdeb Paet Äripäeva raadio saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Paet tõdeb, et Euroopa on liiga pikalt olnud mugavusstsoonis mitte ainult sõjalist kaitse vallas vaid ka selles, mis puudutab energiavarustatust või tööstust. „Kust tulevad kõik olulised osised Euroopa tööstuse jaoks? Hiina rünnak Taiwani vastu on täiesti reaalne. Aga see tähendab meie jaoks seda, et kiibid jäävad Taiwanist tulemata ja Euroopa autotööstus seiskub. Kannataksid pea kõik tööstusharud,“ nendib Paet. Küll aga kinnitab Paet, et kui Hiina peakski Taiwani ründama, järgnevad Euroopa Liidu poolt halastamatud sanktsioonid. „Olukorra sõjalise eskaleerumise juhul on tagajärgedeks väga tõsised importi ja kaubavahetust ning infotehnoloogiat puudutavad sanktsioonid.“ Eesti probleem on toimiva demokraatia vähene kogemus Sisepoliitikast rääkides on Paet kriitiline nii Riigikogu töö kui meie poliitilise kultuuri suhtes. Ka peaministri ja Andrus Ansipi vahelist tüli kommenteerides tunnistab Paet, et praegusel ajal oleks kohane olulisemale pühenduda. „Ma näen, et võiks seesmised konfliktid kõrvale lükata ja keskenduda kõige olulisematele asjadele. Riigikogu võiks päriselt tööle hakata. Praegune konflikt on seal kerinud juba aasta aega ja see ei kahjusta meie riiki mitte ainult seestpoolt vaid ka välispoliitiliselt on tagajärjed tugevad,“ on Paet kriitiline. Tema sõnul hoolitsevad selle eest, et meil keeruline olukord oleks, teised niikuinii. „Kui me tahame adekvaatselt vastu seista võimalikele hübriidsõja elementidele, mis Venemaalt või mujalt tulla võivad, siis selleks on vaja ühiskonnana maksimaalselt tugevad ja ühtsed olla.“ Sellest, kuidas Paeti sõnul praeguseks põhimõtteliselt surnud riiklik lennufirma pole muud teinud, kui riigi rahakotti auku söönud ja ka Iisraeli ja Palestiina vahelise sõja tagajärgedest saab pikemalt kuulata saatest „Fookuses: Euroopa majandus“. Urmas Paeti intervjueeris Sigrid Hiis. Fotol: Urmas Paet. Foto autor: Raul Mee.

Europarlamendi liige Sven Mikser joonib lõpetava parlamendi koosseisusule tagasi vaadates alla mitmeid Venemaa ja Ukrainaga seotud resolutsioone ja ka viie aasta jooksul koostatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika raporteid. Viimaste osas on koostatud viiest kahel olnud ta isiklikult ka raportöör. Raportite olulist välja tuues ei nõustu sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Mikser ka identiteedi ja demokraatia fraktsiooniliikme Jaak Madisoniga, kes väljendanud seisukohta, et raportitel pole mõju ega tähtsust. „Arvata, et pean ühe raju kõne, saadan kõik sinnasamusesse ja maailm on muutunud, niimoodi see paraku ei käi,“ sõnastab Mikser saates „Fookuses: Euroopa majandus“. „Väiksema täitevvõimu kogemusega kolleeg Jaak Madison ei mõista päriselt seda, et diplomaatia ja poliitika ongi väga pikka meelt nõudev, tilk-tilga haaval kivisse augu uuristamise protsess,“ selgitab Mikser. Poliitikas on tema sõnul võib-olla ühed vähem tajutavamad, aga kõige olulisemate mõjudega protsessid need, mis aitavad muuta ühiskondlikke sündmusi ja nende tagajärgi ning Euroopas on üheks selliseks ühtsus eksistentsiaalses julgeolekupoliitilises küsimuses, mis tähendab abi Ukrainale. Saates räägiti põhjalikumalt veel Euroopa Liidu toimimisest ja seal otsuste vastuvõtmise raskustest, lähenevatest valmistest, samuti ka sellest, mis sotsiaaldemokraatlik vaade on ühiskonnas Mikseri veendumisel oluline. „Eriti kriisis peavad need, kel laiemad õlad, kandma mõnevõrra rohkem,“ on Mikser veendunud. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Sven Mikser välisministrina 2018. aastal, foto autor Andras Kralla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Tugevate innovaatorite sekka jõudmiseks piiravad meid suuresti jätkusuutlikkuse ja rohetehnoloogiatega seotud arendustegevused. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna. "Juhtimisauditi" saates võtamegi luubi alla innovatsioonijuhtimise ja uurime, kuidas ettevõtete innovatsioonivõimekust suurendada. Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt räägib lähemalt Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekusest ja seda soodustavatest teguritest. Eesti tööandjate Keskliit koos valdkondlike tippspetsialistidega on välja töötanud Innovatsioonitrepi mudeli. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kati Rostfeldt. Pildi autor: Rain Jüristo

Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ja realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis? Saates arutame, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Räägime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rohelise Koridori pilootprojektist, mille eeskmärk on meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringuid. Saatekülalised on MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Saadet juhivad Oliver Ämarik ja Mario Sõrm. Fotol Oliver Ämarik, Paul Künnap, Indrek Kaing ja Mario Sõrm. Foto autor: Andres Laanem.

Üha rohkem inimesi eelistab asjade päriseks ostmise asemel neid rentida – ühest küljest on nii soodsam, teisalt võimaldab see vanaks jääma kippuva eseme asendada uuega. Samuti on selline käitumine keskkonnasõbralik, sest ese leiab uue omaniku.   Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toob saates välja, et renditeenust hoogustab tarbijate ootus saada kõige uuemat ja kõige paremat. Seadmed ja nende funktsioonid arenevad lihtsalt nii kiirelt.   Teiseks tõukab renditeenuse eelistamist tagant inimeste arusaam, et asju ei pea tingimata omama. Jätkusuutlikkus ja roheline mõtteviis aitavad seadmetel uuesti ringlusse sattuda ja toote eluiga pikendada.  Kuid millistes sektorites renditeenus enim õitseb? Tehnoloogia rentimine on harjumuspärane, kuid mujal Euroopas pakutakse renditeenusena näiteks elektrijalgrattaid, fototehnikat, aga ka prille. Renditeenusest saab kaubanduse tulevik. Kuid kaupmehed võiksid seadmete rentimisega julgemad olla. Kui klient saab hea kogemuse, elavdab see müüki ja toob brändile kasu, selgitab iDeal Groupi juht Antti Adur.  Renditeenuste ja ringmajanduse teemadel räägivad saates Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus ja iDeal Groupi juht Antti Adur. Juttu tuleb nii renditeenuste turust üldiselt, tarbijatrendidest kui regulatsioonidest, mis suunavad uute teenusteni. Toome näiteid ka Inbanki renditeenuse lahenduse edulugudest. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Antti Adur ja Piret Paulus. Foto: Äripäev

„Teabevara tund“ keskendub seekord riskide ja kriiside juhtimisele töökeskkonnas. Oma kogemusi ja teadmisi jagavad tööohutuse spetsialist ja konsultant Mari-Liis Ivask ning tuleohutuse spetsialist ja kriisireguleerimise ekspert Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ. Selgitame, mis on riskid töökeskkonnas ja mida peaks tööandjad tegema riskide ennetamiseks. Samuti räägime sellest, kas töökeskkonna riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, kui sageli seda teha tuleb ning kas selleks tuleb kasutada eraldi teenust. Enn Eberg toob muuhulgas näiteid riskide hindamisest väljaspool ettevõtet: „Tellides tuleohutuse töödeks partneri väljastpoolt, eeldame, et ta on pädev, sest seda tööd tohivad teha ainult väljaõppinud inimesed. Ja kui tagajärjeks on tulekahju, ongi kannataja pool heausklik töö tellija.“ Mari-Liis Ivask nõustub, et teenusepakkuja tihtipeale ei hoomagi, et tuletööde tegijatel peab olema vastav tunnistus. „Seda teadmist on ettevõtete seas üsna vähe,“ nendib Ivask. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Enn Eberg ja Mari-Liis Ivask. Foto autor: Andres Laanem

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks suurimaid väljakutseid, millega ettevõtted igapäevaselt silmitsi seisavad. Erialad arenevad ja muutuvad ning koos nendega muutuvad ka töö sisu ja kvalifikatsiooninõuded. Üks võimalik lahendus, mis probleemile leevendust pakub, on töökohapõhine ehk õpipoisiõpe, mida Eesti kutsekoolides on läbi viidud pea paarkümmend aastat ning seda on tehtud erinevate programmide raames Euroopa Sotsiaalfondi toel. Õpipoisiõpe toimub ettevõtte, kooli ja õppija koostöös ning vähemalt 2/3 õpet toimub töökohal ning kuni 1/3 koolis. Läbitakse kutseõppekava ning lõpetanule omistatakse kutsekvalifikatsioon. Õpipoisiõpe on eriti oluline valdkondades, kus töö iseloom ja tingimused ei võimaldagi õpet läbi viia kooli keskkonnas, samuti erialadel, kus kvalifikatsiooninõuded on muutumas või kus kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ümberõpe tööjõupuudusele leevendust võiks pakkuda. Räägime saates lahti töökohapõhiseõppe protsessi, selle väljakutsed ja kasutegurid ning teeme seda elektritööde ettevõtte E-Servise näitel, kus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu eestvedamisel ja koostöös Tallinna Polütehnikumiga sel viisil töötajaid koolitatakse juba kaheksandat aastat. Saatekülalisteks on Tallinna Polütehnikumi energeetika ja automaatika erialaosakonna kutseõpetaja ja projektijuht Lembit Vali ning elektritööde ettevõtte E-Service tegevjuht ja juhatuse liige Krister Peetmaa ning projektijuht Margus Zujev. "Õppetunni" saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Margus Zujev, Krister Peetmaa ja Lembit Vali. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas õiguslikult saab üldse rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ja Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt. Ettevõtluses kasutatakse üha rohkem sisu loomisel tehisintellekti, sest selle suur eelis on kiire tulemus väiksemate kuludega. Seejuures on muidugi oluline, et tehisaru abil loodud materjali saaks kasutada kartmata, et rikutakse kellegi õigusi. Hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu tehisaru määrus on maailmas esimene omalaadne õigusakt, mille abil püütakse maandada AI kasutamisest tulenevaid riske. Tutvustame saates lähemalt, mida määrus reguleerib ning millega tuleb tehisintellekti kasutajatel arvestada. Juttu tuleb ka tehisaruga seotud kohtukaasustest, näiteks New York Timesi hagist OpenAI vastu Ühendriikides. Saates on külas TGS Balticu vandeadvokaat Silvia Urgas ja Heiki Luts ettevõttest FrostFilms. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Silvia Urgas, Mare Timian ja Heiki Luts. Foto autor: Kai Koks

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas“ annab ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse tegemistest – juba enam kui aasta on asutus uue nime all toiminud ja paljugi on selle aja jooksul muutunud. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) direktor Andre Veskioja selgitab saates, milline on tema nägemus asutuse ülesehitamisel, millised tööd on tehtud ja mis veel teha. „Kui suveks oli meil paigas juhtkond, siis nüüd on olemas ka keskastmejuhid, tippspetsialistid. Aga meie meeskond on kokku 300 inimest, kaheksas eri asukohas ja eks kaadrivoolavust ikka natuke on, nii et iga kuu otsime jätkuvalt uusi kolleege,“ rääkis Veskioja. Ta lisas, et hetkel on vaja uute teadmistega ja oskustega inimesi, sest klientide nõudmised on ajas muutunud. „Oleme oma kaadriotsingutes leidnud inimesi ka erasektorist, inimesi kes on juba palju saavutanud ja nüüd tunnevad soovi panustada ka laiemalt. Ka kõrgkoolidega teema aktiivset koostööd, teeme suunatud pakkumisi erialaspetsialistidele.“ Viimased aastad on METK palju investeerinud hoonetesse ja plaanid edasiseks on samuti ambitsioonikad. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate keskmes on küsimus, kas sponsorlus on tõesti ainult suurte ettevõtete mängumaa või on seal koht ka väiksematel tegijatel. Saatesse oleme kutsunud Telia turundus- ja kommunikatsioonijuhi Luulea Kuriksi ning Tabasco tegevjuhi Karl Multeri, kellega arutleti selle üle, kuidas valida ettevõttele sponsorpartner, kuidas mõõta sponsorluse mõju ja tagada, et see toetab ettevõtte üldist turundusstrateegiat. Saates tuli juttu ka mõningatest edukatest sponsorkampaaniatest, mis on ettevõtetele tulu ja tuntust toonud. Samuti rääkisid saatekülalised sellest, milline peaks olema ettevõtete eeltöö enne, kui nad sponsorlust lähevad küsima. Natuke puudutatakse ka metseenluse ja heategevuse teemat. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil vasakult: Tabasco tegevjuht Karl Multer ning Telia turundus- ja kommunikatsioonijuht Luulea Kuriks. Allikas: Äripäev

Miks on nii, et osa meist (nii inimesed kui ettevõtted) suudavad olenemata olukorrast pidevalt areneda, kuid suurem osa mitte? Kas praegustes rasketes majandusoludes on arengule mõistlik keskenduda? Kuidas analüüsida enda või oma meeskonna hetkeseisu ja leida üles olulised arengukohad? Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase räägivad "Nimed müügitahvlil" saates, millised on peamised piiravad mõtteviisid, mis hoiavad meid autopiloodil ja välistavad uutesse kõrgustesse jõudmise. Kuidas neid enda või oma meeskonna puhul tuvastada ja seejärel ümber kujundada? Toome praktilisi näiteid, kuidas arenguga tegelemine on aidanud ellu viia suuri muutusi. Pildil vasakult: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase. Foto: Äripäev

Kaks kolmest saate “Tööandjate tund” külalistest hindasid, et majanduse põhi ei ole veel käes ja enne olukorra paranemist kriis veel süveneb. “Päris käes veel ei ole,” vastas Maag Food juht Silver Kaur. “Loodetavasti aasta teises pooles läheb paremaks, aga enne läheb veel halvemaks.” Saates tulebki sel korral juttu, millises sektoris on optimistid ja millises pessimistid, millised ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest ning sellest, mis seda räsivad – vohav bürokraatia, üleöö muutuvad seadused ja maksud, ebakindlus ning riigirisk – ja mis kasvatada aitab. Lisaks selgub, millised õppetunnid on andnud kestev ja vinduv kriis, kuidas agressiivse naabri kõrval investeeringutele atraktiivne olla ja kuidas nii riik kui ettevõtted peaksid ambitsiooni tõstma. Saates on külas A Le Coqi juht Jaanus Vihand, Maag Food juht Silver Kaur ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.

Märts on hea teeninduse kuu, kuid teeninduskvaliteedi arendamine ja tunnustamine on aktuaalne ka teistel kuudel aastas. Saates jagab Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv pikaajalise algatuse tagamaid ja annab oma hinnangu arengutele teeninduses viimase kahe aastakümne jooksul. Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik räägib, kuidas teenindajaid tunnustada, tagada nende töö kvaliteet ja hoida neid vaimselt vormis, et kliendid saaksid parima võimaliku kogemuse. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas teenindaja saab teha ettevõttes karjääri ja kuidas Tele2 toetab oma töötajate arengut. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv, saatejuht Alyona Stadnik ja Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik. Allikas: Äripäev

Muusikute palgad on dramaatiliselt väikesed, kuid õnneks pole eraraha veel maailmast otsa saanud, tõdevad Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent Olari Elts ja Iute Groupi tegevjuht Tarmo Sild saates „Kultuur veab majandust“. Kui Sild maestro Neeme Järviga lõunalauda istus, polnud sponsorrahad veel jagatud. Küll aga tunnistas Sild raadiosaates, et pärast maestro avaldust, et maailmast pole raha veel otsa saanud oli temaga raske vaielda. „Sinna juurde veel Olari poolt jagatud ERSO suured plaanid ja tundsime, et see kõik inspireerib meid, et toetada midagi, millesse usume,“ rääkis Sild, kuidas tee ERSO sponsorlepinguni viis. Eelmise aasta alguses sõlmisid Iute Group ja ERSO lepingu, millega otsustati, et esimene toetab teist kolme aasta jooksul 360 tuhande euroga. Võimalusel pikendatakse lepingut veel kahe aasta võrra, mis teeb toetuse summaks 600 tuhat eurot. Kuigi summa on suur siis osundab see suuremale probleemile. Nimelt on nii riiklikku kui eraraha kultuuris vähe ja kultuuritegelaste palgad juba pikemat aega olnud kurvakstegevalt madalad. „Meil on väga heal tasemel muusikud ja ka noored talendid, kes tulevad suurepärasel tasemel peale. Samal ajal oleme me ka tugevas rahvusvahelises konkurentsis ja keegi ei taha, et me palgataseme pärast nendest inimestest ilma jääksime,” rääkis Elts. Lahendusena pakub Sild välja võimaluse, kus iga erasektori poolt kultuuri panustatud eurole vastaks riik omalt poolt sama summaga. „Mul on üks lihtne soovitus ja üks veidi keerulisem, aga mõlemad on teostatavad. Lihtne on see, kui riik ütleks, et osa kultuuri rahastust põhineb sellel, kui palju iga kultuuritegija suudab erakapitali kaasata. Nii, et kui sponsoriga rääkida, siis ta teab, et kui tema paneb 1000 eurot, siis riigi poolt tuleb tuhat juurde. See oleks huvitav ja innustav,” pakub Sild välja. Teise lahendusena on Silla sõnul vaja riigieelarve kui juhtimisinstrument üle vaadata. “Hetkel tundub meediat vaadates, et see on oma tähenduse minetanud ja riigieelarve järgi enam ei juhita, sest keegi ei saa sellest aru. Kas see eeldab riigieelarves lihtsustusi või riigi juhtimiskompetentsi tõstmist, on juba omette teema,” jätab Sild teema lahtiseks. Eltsi sõnul peaks riik ja meie maksusüsteem toimima ettevõtjatele innustavalt. “Me peame oma kultuuri eesti ise hoolitsema, keegi teine seda ei tee.” “Lisaks valitseb oht, et me langeme liiga turvalisse kultuurikeskkonda. Rohkem pulbitsemist võiks olla. Noorema generatsiooniga tuleb kaasa värskus ja soov asju teisiti teha. Seda peab toetama,” räägib Elts. Lisaks kuuleb saatest, kas ja kuidas erineb kultuuri- ja ärikeskkond Eestis ja Balkanil. Samuti arutlevad saatekülalised ettevõtete kasumi ühiskonda tagasi andmise üle ning mõtestavad kultuuri ja spordi toetamise erisusi. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Tarmo Sild ja Olari Elts, foto: Sigrid Hiis.

Suure osa ärkvelolekuajast veedavad täiskasvanud koos oma tööperega. Tööl käivad ka inimesed, kel on rängad või kroonilised peavalu- või migreenihood, sestap on oluline teada, mis migreeni võib vallandada ja mida see endast kujutab. Saates selgitab Pealinna Perearstide juhataja dr Kristel Amjärv, mis eristab migreeni „tavalistest“ peavaludest, miks tuleks peavaludega arsti poole pöörduda ning millised ohud varitsevad käsimüügi-valuvaigistite pikaajalisel tarbimisel. Saame teada, mis asjad on prodroom, aura ja migreenipohmell, kuidas mõjutab saavutussurve peavalusid, miks on peavalude ennetamises oluline ka hea sotsiaalne tervis ning mida võiks tööandjad ära teha, et töötajate peavaluhoogude sagedust vähendada ning raskust leevendada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Statistilisi anomaaliaid tuleb üsna palju, Maa-ameti puhul seda õiget sisendit ei tulegi hindajate, analüütikute ja pankurite lauale, tõdesid Kinnisvarauudised.ee elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. „Hea küsimus…,“ kostis kohmetusega Saksing küsimusele, kas kinnisvarasse tasub investeerida, kas oled viie aasta pärast võidus. „Viie aasta pärast kindlasti… investeeringutega kinnisvaramaailmas minu arust on lihtne. Kui sa teed seda oma raha eest ja väga hooletu ei ole valikute tegemisel, siis on peaaegu võimatu kaotada.“ „Kinnisvara saaks kasutada ka tagatisena,“ lisas omalt poolt Linde, „Kui sul on laen 10-20 aastaga tagasimakstud, siis tulevaste investeeringute tarvis sa saad seda vara järjepidevalt kasutada tagatisena – see on üks oluline komponent kinnisvaraportfelli kasvamiseks.“ „Oleme juba neli aastat kriiside keskkonnas,“ selgitas Linde, „kus iga aasta tuleb midagi veel ja veel ja üllatab..“ „Kas midagi enam üllatab?,“ sekundeeris Saksing muigega. „Ikka, ikka tuleb midagi uut,“ kostis Linde hooga, „Aga,“ lisas ta tõsisemalt, „kinnisvaraturul on juba poolteist aastat hinnakorrektuur toimunud. Küll on see toimunud erinevates segmentides. Nagu Ingmar rääkis, kuna need uusarenduste hinnad jõuavad statistikasse hilja, siis see statistika on selline… nii nagu ta on,“ lisas Linde diplomaatilisemalt. „Aga teeme korda, teeme korda!,“ hõikas Saksing vahele. „Tegelikult on ju lihtne: kõik notaribürood esitavad statistikaametile andmeid… See on täpselt ju ainult korraldamise küsimus. Me saaksime väga palju parema kompassi või kaardi, mille järgi turul liikuda.“ „Jah, olen nõus,“ täiendas Linde. Saates eksperdid analüüsivad kinnisvarasse investeerimise võimaluste, mõistlikkuse ja turutegelikkuse üle. Lisaks turgu suisa eksitavale anomaalsele statistikale, räägivad eksperdid üüriturust, üüriinvesteeringutest - „Laiem portfell, rohkem kapitali, vähem võõrkapitali – siis on uni rahulikum“ lisas siin Saksing. Eksperdid teevad lisaks põgusa sissevaate ka ärkinnisvaraturule - üürniku vaatest on üüriturg jätkuvalt väga soodne – „Peab paika,“ kinnitas Linde. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Andres Laanem, Äripäev) Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.

Dr Meg Arroll toob raamatus „Petlikud pisitraumad“ fookusesse nii töö- kui eraelu psühholoogilised müksud ja vopsud, mis võivad kuhjudes tasakaalu paigast lüüa ning inimest salamisi räsida. Saates arutlevad psühholoog, Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia doktorant Mari-Liis Tohvelmann ja Tuuli Seinberg raamatu põhjal selle üle, mis juhtub siis, kui laseme oma sisalikuajul otsuseid langetada, miks on vaja ka näiliselt tühiste vaimsete traumade puhul põhjused välja selgitada ning probleemid samm-sammult lahendada, miks on naised suurema saavutussurve all ning mis asi on toksiline maskuliinsus. Lisaks saame teada, mida kujutab endast toksiline positiivsus ning mida tähendab soomekeelne termin „myötähäpea“. Foto: Äripäev

Äripäeva Logistika teabevara teeb lähikuudel läbi põhjaliku restardi: muutub nii nimi, teemadering, kui ka toimetajad. Millised saavad muudatused täpsemalt olema, rääkis saates „Logistikauudised eetris“ uue teabevara üks toimetajatest, Hannes Laaser. Äripäeva erialase info keskkond „Teabevara“ avab aprilli alguses uue Tarneahela teabevara, mille toimetajateks on Eesti ühed tuntumad tarneaheleksperdid Kerttily Golubeva ja Hannes Laaser. Nad on ühiselt loonud ka nõustamisettevõtte SuCha: lühend sõnades Supply Chain, ehk tarneahel. Kunagisest Äripäeva Logistika käsiraamatust välja kasvanud Logistika teabevara jääb mõneks ajaks avatuks, kuid aprillikuu jooksul liidetakse sealsed materjalid lõplikult Tarneahela teabevarasse ja alates maikuust senine Logistika teabevara suletakse. „Tegemist on päris suure väljakutsega kirjutada kokku sisuliselt kogu tarneahela ABC,“ tunnistas Hannes Laaser saates „Logistikauudised eetris“. Tema sõnul on senise Logistika teabevara materjalid aastakümnete jooksul kirjutatud väga erinevate inimeste poolt, mistõttu on ka nende stiil ja arusaadavuse lihtsus väga erinev. „On lihtsamalt omandatavaid materjale, kuid on ka väga detailseid ja akadeemilisi tekste. Meie eesmärgiks on, et kogu teabevara oleks kirjutatud ühtses ja lihtsalt arusaadavas stiilis ja selle mahuka töö usaldasime Chat GPT-le. Tuleb tunnistada, et ta on olnud väga tubli ja temast on väga palju abi olnud,“ tunnistas Laaser Mõistagi lisandub Tarneahela teabevarasse mitmeid teemasid, mida Logistika teabevaras seni polnud: ostu- ja hankejuhtimine, digitaliseerimine ja palju muud, kuid üle ega ümber ei pääse ka jätkusuutlikkusest, mis paratamatult varem või hiljem kõiki ettevõtteid vägagi otseselt puudutama hakkab. „Isegi kui ettevõttel ei ole täna veel ESG aruande kohustust, tuleb selle teemaga aktiivselt tegelda juba täna. Mitte sellepärast, et keegi kusagil käsib ja kontrollib, vaid selleks, et säilitada iseenda konkurentsivõime. Kui sa täna sellele ei mõtle, lülitatakse sind homme tarneahelast lihtsalt välja. Keegi ei taha endale partneriks ettevõtet, kes mõjutab negatiivselt teiste ettevõtete tarneahela keskkonnajalajälge,“ nentis Laaser, kes ka ise juhib igapäevaselt metallitööstusettevõtte Leden Estonia tarneahelat. Millised on tarneahela suurimad väljakutsed täna ja millised saavad olema need tulevikus, saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Foto: Raul Mee, fotol: Hannes Laaser

Seekordses “Infopankuri” saates räägime, kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud. Stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildid vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga) ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil). Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka- finantsuudised.ee juht Villu Zirnask. Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele. Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline. Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Foto: Äripäev.

Sa lähed esimest korda kohtuma oma võimaliku tulevase tööandjaga. Sammud sirgelt mööda koridori lähemale ja … komistad. Põmm! Esmamulje sinust ongi tekkinud! Olgugi et see oli sul ehk esimene kord sedasi komistada, oled selle inimese jaoks saanud külge lipiku „komistaja“. Miks õige esmamulje loomine töökeskkonnas nii töötaja kui tööandja seisukohast üldse oluline on? Psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri Addicere juhi ja Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõu Erik Rüütli arvukate näidete varal saab värskes saates „Töö ja palk“ selgeks, kuidas jätta endast soodne esmamulje ja kas seda on võimalik ka hiljem muuta • Kuidas käituda töövestlusel ja esimesel tööpäeval uute kolleegidega kohtudes? • Kuidas kommunikeerida oma seisukohti nii, et sellest ka üheselt aru saadaks? • Mil moel kehtestada end inimestega, kes püüavad sulle delegeerida midagi, mida sa teha ei taha? • Kuidas tööandjana endast õige mulje jätta ja aidata seda teha ka uuel töötajal? • Mis on haloefekt ja mis atributsiooniviga? Kuidas värbajana kandidaati lugeda? Need ja paljud teised küsimused leiavad saates vastuse ja saavad juurde nii mõnegi toreda piltliku näite. Vestlust veab Personaliuudised.ee juht Helen Roots. Pildil: Helen Roots ja Erik Rüütel. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu sellest, kuidas praegune majanduslik olukord on mõjutanud tarbijate käitumist e‑kauplustes. Selleks oleme saatesse kutsunud SEB Eesti majandusanalüütiku Mihkel Nestori ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru. Saates räägitakse ka sellest, kui palju Baltikumi tarbijad erinevad oma ostukäitumistes. Millistes tootekategooriates on näha e‑ostlemise vähenemisi ning kuidas e‑poed peaksid silma jääma e‑ostlejatele. Kivimurd ja Nestor räägivad ka turvaliste maksete olulisusest ja toodete tagastamisest ning jagavad soovitusi e‑kauplejatele. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Aina enam räägitakse ärikinnisvara haldamisel jätkusuutlikkusest. Kliendid eeldavad juba praegu, et kinnisvara haldajad panustavad teemasse reaalsete sammudega. Ka rahastajate kaalukauss vajub keskkonnateadlike omanike haldurite poole, kinnitab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Foruse Expert äriliini juht Alex Roost selgitab saates, et hoone elukaarest on hoone haldamine kõige kulukam ja pikaajalisem osa – see moodustab 70-80% kogu hoonega seotud kuludest. „Seetõttu tulebki ressursitõhusale ärikinnisvara majandamisele mõtlema hakata juba siis, kui hoonet projekteeritakse. Kui hoone tulevasel omanikul tuleb idee hoone ehitada, siis on õige aeg kaasata haldamise- ja jätkusuutlikkuse eksperte,“ kinnitas Roost. Kairi Nõuliku sõnul saab kõik alguse jätkusuutlikust haldusest. „Tuleb mõista, et tegevus hõlmab palju rohkemat, kui ainult energiakasutust. Jätkusuutlikkuse alla käib kogu süsinikujälg ja keskkonnamõju, mida hoone tekitab oma elukaare jooksul,“ sõnas ta. Nõulik lisab, et nii rentnikud kui rahastajad jälgivad üha enam kinnisvaraobjektidega seotud valikuid tehes, kas hoonel on rohesertifikaat. „Sertifikaat on ühtlasi kõrge kvaliteediga ärikinnisvara tunnuseks. Hooned, mis on selliselt sertifitseeritud, on A-klassi tipud ja neid eelistavad rahvusvaheliste kontsernide kohalikud harud, kelle sisemine strateegia on häälestatud keskkonnateadlikule maailmavaatele,“ tõdes Nõulik. Kuula saatest, miks pole klaaspindadega kaetud ärihoone jätkusuutlikkuse vaatevinklist kõige soodsam ja millised nutikad lahendused aitavad kinnivarahoolduses nii aega kui raha kokku hoida. Saates räägivad Foruse Expert äriliini juht Alex Roost ja Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Kairi Nõulik ja Alex Roost. Foto: Juuli Nemvalts

Tuleohutus on iga hoone ja ettevõtte jaoks ülioluline. Tänane saade keskendub tuleohutuspaigaldistele – süsteemidele, mis on loodud tulekahju ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Avame põhjalikult, kuidas süsteemid meid kaitsevad, rääkides nende tähtsusest ja kasutusaladest eri hoonetes ning hooldustöödest ja nõuete täitmisest. Esmalt teeme selgeks, mis täpselt on tuleohutuspaigaldis ja kus sedakõige sagedamini kasutatakse. Seejärel heidame pilgu, kelle õlgadel lasub vastutus nende süsteemide nõuetekohase hoolduse ja korrashoiu eest. Samuti käsitleme nõudeid, millele peavad tuleohutuspaigaldised vastama, et olla tõhusad ja usaldusväärsed. Hooldusettevõtted mängivad selles süsteemis keskset rolli. Räägime, millised nõuded neile esitatakse ja millise sagedusega peavad erinevad süsteemid läbima hoolduse või kontrolli, tagamaks nende pideva töökindluse. Lisaks vaatleme, mida täpsemalt teeb hooldustehnik objektil, milliseid kutseid on vaja selle töö tegemiseks ja kas ühest kutsest piisab. Saate teises pooles keskendume omanike vaatepunktile – mis kasu on tuleohutuspaigaldise hooldamisest ja kui palju see maksab? Samuti uurime, mis juhtub, kui hoolduse käigus leitakse puudusi, ja kuidas neid lahendatakse. Lõpetuseks vaatame, mis on viimasel ajal selles valdkonnas muutunud ja miks tuleohutus on praegusel ajal eriti oluline teema. Saate eesmärk on pakkuda kuulajatele sügavamat mõistmist tuleohutuspaigaldiste tähtsusest, hoolduse olulisusest ning selle mõjust nende turvalisusele. Saates esinevad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson ja ettevõtte turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna juhataja Tarmo Nigols. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Scanpix/Panthermedia.

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks aruteluringi 14. märtsil toimunud tööstussektori suursündmuselt „Tark tööstus 2024“. Vestluses „Eesti (tark) tööstus ei paista maailmas piisavalt silma – kuidas võita uusi turge?“ osalesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois ning GScani kaasasutaja ja teadlane Andi Hektor. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Veljo Konnimois sõnas arutelus, et meil on keeruline teha läbimurret ja saada uut rahastust, aga kui teeme, saame tihti meedias vastu näppe. „Isegi GScan on saanud vastu näppe, et kas see on ikka päris õige asi. Fibenol, Comodule saab. Me ei räägi nendest lugudest, mis on hästi ja mida me sellest olukorrast õppisime. Me paneme hoopis puid alla ja demotiveerime. See info jõuab väga kiiresti välisturgudele ja siis on ka raske viia välja sõnumeid, et oleme ägedad,“ selgitas Konnimois. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: moderaator Aigar Vaigu, ettevõtja ja GScani asutaja Andi Hektor, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ning ettevõtja ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu AI-ga piltide tegemisest ja nende kasutamisest turunduses. Selleks oleme saatesse kutsunud Topeltklikki tegevjuhi Kristofer Järvelahe, kes räägib eri valdkondade promptide kirjutamisest, sellest kui pikad need olema peavad ning kuidas Midjourneyst saada kätte kõik, mida sa soovid. Järvelaht selgitab kuulajatele, millised erinevad pildi AI tööriistad on ning mida millal kasutada ning milliseid käske jagada. Lisaks jagab ta ka soovitusi, mida teha ning kuidas loomingulisust pildi tehisintellekti puhul ära kasutada. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol vasakult: saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Topeltklikki tegevjuht Kristofer Järvelaht. Allikas: Äripäev

2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESG-d puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt. Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb. Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol: Villu Zirnask ja Merili Vares. Autor: Andres Laanem

Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates uurime kahelt silmapaistvalt ettevõttelt - Ericssonilt ja Viru Keskuselt -, mida nemad nende aastate jooksul näinud on, kui nende ettevõtted ESG-d on järginud. Kas ESG järgi tegutsemine toob tagasi? Kus peitub majanduslik kasu? Kas ESG aitab luua uut äri? Kas ESG-d oma organisatsiooni juurutades oleks tark midagi ka vältida? Stuudios on külas Ericsson Eesti juhtkonna liige, protsessi-ja kvaliteedijuhtimise ja jätkusuutlikkuse eestvedaja Karin Marjapuu ja Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru. Saadet juhib Kerttu Metsar. Foto: Kristel Sooaru, Karin Marjapuu. Autor: Kerttu Metsar

Värskes raadiosaates "Mets ja majandus" on külaliseks Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning puitehituse entusiast Renee Puusepp, kellega räägime uutest võimalustest puidu kasutamisel kaasaegses arhitektuuris. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Renee Puusepp, foto autor Toomas Kelt.

Saates "Mets ja majandus" räägime seekord puidu biorafineerimisest ehk lihtsamalt puidukeemiast. Tegu on valdkonnaga, mida on juba pikemat aega nimetatud üheks meie potentsiaalsemaks tööstusvaldkonnaks, kuid suuremahulisi tööstustootmisi pole veel rajatud. Saate esimeses osas annab Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme ülevaate puidukeemia võimalustest ja perspektiividest, saate teises osas arutame, kas riik saaks puidukeemia arengut ka kuidagi tagant tõugata. Saate pani kokku Toomas Kelt, saates kõlavad jutud on salvestatud konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Pildil: Aruteluring puidukeemia võimalustest, foto autor Johanna Adojaan.

Viiskümmend-viiskümmend põhimõttel loodud äriühing võib olla nii jackpot kui õudusunenägu, kõik sõltub põhikirjast, leiavad vandeadvokaadid. Osanikevaheliste vaidluste lahendamisi tuleb praktikas ette pidevalt. Suuremat osa neist oleks saanud ennetada ettevõtet luues, tõdevad Triniti partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets ning Triniti äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve saates “Triniti eetris”. “Minu soovitus on, et kahe mehe firmas, kus osalused on võrdselt jaotatud, tuleks igal juhul võtta endale juhatuse liikme koht. Seda seetõttu, et kui on 50-50 alustel loodud ettevõte ja üks on juhatuses, siis enam teda sealt välja ei saa. See, kes juhatuses on, kontrollib aga kõike, alustades pangaarvest, tehingute tegemisest, lõpetades raamatupidaja endale sobivaks vahetamisega,” kirjeldab Vabamets olukorda, kus ettevõtte struktuur enda jaoks läbi pole mõeldud. Tema sõnul on mõistlik juhatusse minna ka juhul, kui endal tegelikult pole huvi juhtida. “Seda kas või sellepärast, et oleks ettevõtte asjadest pilt ees.” Järve lisab, et variant, kus kõik ühingu liikmed on juhatuses, ei ole üldse halb. “Juhatuse puhul saab kaaluda veel võimalust, et by default on kõik juhatuse liikmed oma õigustes võrdsed. Igaüks saab ettevõtet esindada ja tehinguid teha.” Järve sõnul on pahatahtliku tegevuse ennetamiseks võimalik seda õigust ka piirata ja panna liikmetele ühine esindusõigus. “Näiteks, kui tahetakse müüa ühingule kuuluv auto, saab seda teha kõikide nõusolekul. Siin tuleme aga jälle 50-50 osaluste juurde tagasi: ühest küljest on see hea, sest üks ei saa nii-öelda pätti teha, sest teine toimib kontrollfunktsioonina.” Samas tekitab see olukorra, kus kui üks juhatuse liige on puhkusel, peab ta ikkagi digiallkirju andma kas või lihtsatele igapäevastele tehingutele ja ka see ei ole ideaalne, arutleb Vabamets. Advokaadid toovad praktilisi näiteid, kuidas juba ettevõtet luues võimalikke probleeme vältida, ja põhikirja olulisusest tuleb samuti saates juttu. Ka arutlevad Järve ja Vabamets uue osa võõrandamise regulatsiooni teemal, mis juba on probleeme tekitanud. Milliseid probleeme ja mida teha, et neid vältida, kuula saatest. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol TRINITI äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve ning TRINITI partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets. Foto: Sigrid Hiis.

Eesti ühiskond peaks käivitama arutelud, et üle minna neljapäevasele töönädalale. See looks töökohti juurde muu hulgas ka maapiirkondades. Teisalt on see muidugi töökorralduslikult tõsine väljakutse juhtidele, aga las olla, rääkis Omniva juhatuse esimees Mart Mägi saates. Töötukassa eestvedamisel sündis aripaev.ee veebis kaart, kust saab vaadata Eesti suuremaid tööandjaid maakondade kaupa. Igast maakonnast on esitletud kümme suuremat tööandjat ning kaardilt joonistuvaid trende analüüsivad saates Mart Mägi, töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ja saatejuht Annika Kald. Fotol Mart Mägi. Foto: Liis Treimann.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime taastuvenergia tulevikust Eestis ja sellest, kas meie elektrivõrk peab vastu uutele tuule- ja päikeseparkidele. Saates on külas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, kellega arutame muuhulgas, kuidas saab elekter Ida-Virumaale kui selle tootmine hakkab toimuma Saaremaa rannikul, milliseid ühendusi naabritega veel luuakse ja millal Eesti end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendab. Saate teises osas on külas Rexploreri asutaja ja tegevjuht Henrik Hundt, kelle lahendus aitab oluliselt kiirendada päikeseenergeetika lahenduste planeerimist majapidamistesse ning büroohoonete targemaks muutmist. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Andras Kralla

Viie ja enam korrusega kortermajade puhul sõltub elanike mugav ligipääsetavus liftide korrashoiust. Nõukogude ajast pärit hoonetes on kasutusel Valgevene liftid, mis praeguseks juba amortiseerunud. Sel aastal avatakse aga meede, mis võimaldab Euroopa rahadega vana lift uue vastu vahetada. „Hea uudis on see, et KredExi uutes hoonete rekonstrueerimise tingimustes on liftivahetus sees,“ tõdes KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet. Toetust saab taotleda ka liftide hoonele lisamiseks. Peeter Leet on seda meelt, et lift kortermajas pole kindlasti luksus, vaid juurdepääsetavuse tagaja. Kui vahepeal kippusid kinnisvaraarendajad neljakorruselisi elumaju ehitama ilma liftita, siis nüüd näevad juba seadusest tulenevad nõuded selle olemasolu ette, selgitas Leet.  Kuula sisuturundussaatest „Kõik kinnisvarast“, kui ohutud on eelmise põlvkonna liftid ja milliseid uusi tehnilisi võimalusi turg pakub. Saates räägivad KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet, müügijuhid Sulo Saulep ja Norman Vaga.  Foto: Andres Haabu

Kes katab kahju, kui küberpätid halvavad ettevõtte töö? Kust leida raha, kui kurikaelad nõuavad lunaraha? Saates räägime küberkindlustusest. Lisaks ettevõttele tunnevad firma küberturbe kohta huvi kliendid ja investorid, sest andmetega tegeleb sisuliselt iga ettevõte. Kindlustus on hädavajalik ka siis, kui ajada äri suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega. Saates räägime lähemalt, kellele küberkindlustus on mõeldud ja kuidas seda osta. Teemat kommenteerivad LEXTALi advokaat Rainer Ratnik ja IIZI Kindlustusmaakler AS finantsriskide valdkonna spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Helen Evert ja Rainer Ratnik. Foto autor: Mai Kroonmäe.

Tuntud investor, TalTechi õppejõud ning finantsökonoomika doktor Tõnn Talpsepp avaldas, kuidas luua investeerimisstrateegiat ning kuhu ta praegu oma raha paigutaks. Saates „Investeerimisportfell 2030“ rääkis investor ja samuti mitmete investeerimismenukite üks autoritest Tõnn Talpsepp, et tema on enda jaoks pannud paika kindla raamistiku, kuidas ta üldjoontes peaks investeerima. Poolega oma portfellist võtab ta tururiski, ülejäänud osaga portfellist saab teha muid asju, rääkis Talpsepp. Ta selgitas, et strateegia koostamisel tuleb alustada varaklasside valikust. Talpsepp viitas saates tavainimese mõttekäigule, kes mõtleb esimese asjana tootluse peale ja sellele, et tahaks hästi palju raha teenida. Tegelikkuses on investori sõnul olulisem mõelda sellele, kui palju oled valmis raha kaotama. Portfelli strateegiasse võlakirjariski lisades soovitab Talpsepp vaadata just riikide võlakirjade poole, mis on selgelt madalama riskiga. Kõrge intressiga võlakirjad on tema hinnangul kordades kõrgema riskiga. Seega praegu turult raha kaasava ehitusmasinarendifirma Storendi võlakirjade puhul tuleb arvestada suurema riskiga, möönab Talpsepp. Tema sõnul tuleks kõrge riskiga võlakirjade osa portfellis hajutada ja seal võiks olla vähemalt 10 erinevat positsiooni. Talpsepp sellistel pakkumistel väikeinvestoril osaleda ei soovita ja lisas, et tema võtaks siis juba portfelli aktsiariski, mis võib pakkuda suuremat tootlust. Aktsiaturgudest rääkides avaldas investor, et on alati optimist olnud, kuid lisas, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole, kui vaadata suuremaid indeksieid. Ta tõi välja anomaalsed juhtumid tehnoloogiasektoris, kus hakkas näiliselt teatav mull juba eelmisel aastal tekkima ja see on jätkunud selgi aastal. Indeksite liikumises Talpsepp midagi erilist ei näe. Tema sõnul on ajalooliselt suur osa aktsiate tõusust ära tehtud lühikese ajaga ehk investorina on ohtlik olla turu ajastaja ja oodata langust põhjendusega, et tehnoloogiasektor on juba nii palju tõusnud. „Kes eelmisel aastal oli turgudelt väljas, sest turud olid nii palju tõusnud, see on päris heast tootlusest ilma jäänud,“ leidis Talpsepp. Pikemalt aktsiaturgude trendidest ja portfelli strateegiast kuula saatest „Investeerimisportfell 2030“. Saadet juhtis börsitoimetuse ajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Juba aastaid on küsitud, miks uute ravimite kättesaadavaks tegemine ehk soodusravimite nimekirja kandmine Eestis nii kaua aega võtab. Tervisekassa esindaja Erki Laidmäe kirjeldas läinud aasta novembris toimunud Meditsiiniuudiste ravimikonverentsil olukorda sõnadega: „Ravimitootjad alustavad riikidest, kus saab kõrgemat hinda küsida ja alles siis jõutakse meiesugusteni. Valik kujuneb lõpuks väga mõistlikuks, aga tõsi – aeg sinna jõudmiseks on liiga pikk.“ Toome seekordses Terviseuudiste saates kuulajateni samal konverentsil toimunud vestlusringi, kus ravimite kättesaadavuse teemal arutlevad puuetega inimeste koja tervishoiualane huvikaitsenõunik Katrin Nugis, ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius, tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe, Roche Eesti hinnastamise ja rahastamise valdkonna juht Marika Lepaste, AstraZeneca Eesti korporatiivsuhete ja arendusjuht Hanno Püttsepp ning arstide liidu esindaja ravimikomisjonis kardioloog Lembi Aug. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas

Kes võidab mälumängusaate "Mälupäev"? Kaheksast osalenud ettevõttest on järel vaid kaks – põnevas finaalsaates lähevad vastamisi Lennuliiklusteeninduse AS ja OIXIO IT. Toome teieni kümme kaasahaaravat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. OIXIO IT-st panevad saates teadmisi proovile ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Lennuliiklusteenindusest asuvad võitu püüdma lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Küsimused on koostanud ja saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmistele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Adler, Kristian Lavin, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto: Andres Laanem.

Töökodades tungivad arvutid peale ja inimtööjõud on nii kallis, et tulevikus hakatakse vigaseid detaile remontimise asemel lihtsalt välja vahetama. Nii leiab raadiosaates “Kiired ja vihased” Tõukuri omanik ja juht Fred Häling. Tõukuri remonditöökojas, kus parandatakse mootoreid ja käigukaste, tegeletakse sisuliselt kunstiga. Sedasorti kunsti noored aga ei hinda, selgitab Häling. Ka see on üks põhjustest, miks remondid tulevikus hääbuma hakkavad. Esmakordse gaselli Tõukur omanik Häling on oma teise ettevõttega Alert Auto varasemalt kiiresti kasvavate ettevõtete hulka juba jõudnud. Tõukur ise on olnud turul juba kolm kümnendit, kuid vaid pool sellest ajast Hälingu juhtimise all. Saates jagab Häling ettevõtte ajaloo eepilisemaid hetki ja selgitab, kuidas ettevõte suutis end hiljuti gaselli edetabelisse murda. Häling võrdleb mootoriremonti perearstiteenusega ja toob näiteid sellest, mis on aastatega auto remontimisel muutunud ning millised masinad on kõige tihedamini remondiosakonna "patsientideks". Fred Häling on äri juhtimise kõrvalt aastaid tegelenud motospordiga. Saates räägib ta avameelselt enda seiklustest motospordis ja ettevõtte omanikuna tehtud valikutest. Ka jagab ta oma arvamust autotööstuse hetkeseisu ja automaksu kehtestamisest kohta Eestis. Veel jagab Häling, mis paneb temal juhina silma särama, mille üle tunneb ta uhkust ja mismoodi hoiab oma meeskonda. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol Fred Häling. Foto: Alyona Stadnik.

Vähi diagnoos on midagi sellist, mida vist küll kõik täiskasvanud kardavad. Arsti juures küsitakse ikka analüüsi kahtlaste vastuste korral, et ega see vähk ei ole ning kõik muu tundub sellega võrreldes kerge ja mööduv. Seekordses Terviseuudiste saates räägime aga laste onkoloogilistest haigustest – mida need endast kujutavad ja milline on ravi. Selgub, et tegemist on täiesti erinevate haigustega kui täiskasvanutel, kuid õnneks selgub seegi, et 80 protsenti lastest ravitakse terveks. Stuudios on sel puhul äsja Eesti Punase Risti teenetemärgiga pärjatud Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saks ja sama osakonna arst Maarja Karu. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla Pildil dr Maarja Karu ja dr Kadri Saks. Foto autor Violetta Riidas

2023. aasta lõpu seisuga on Tallinnas üle miljoni ruutmeetri kaasaegset büroopinda.   Kuidas jaguneb tänane üüriturg, mis dikteerib ruutmeetri hinna ja mis kontori vahetuse? Kuidas saada inimesed tagasi kontorisse ja mida töötajad kontorilt ootavad? Nendele küsimustele otsime vastuseid Ingemar Paani ja Heinike Reisiniga Colliers International Advisorsist.   Kvaliteetse tööjõu pärast tuleb jätkuvalt pingutada, mistõttu tuleb anda parim ka töökeskkonna kujundamisel. Saatekülaliste sõnul on hetkel lauajalgpallist ja lebonurgast olulisemal kohal vaba aja ja koosveetmise ruum. On näha, et büroodes laienevad nii kööginurgad kui ka ühisalad.    Saates räägime sellest, millised on tänapäevased kontorid ja kas rattaga tööle ning enne hommikukohvi töö juures duši alt läbi hüppamine ongi uus normaalsus.    Mida aga jälgib rentnik? Muutused energiahindades on pannud klienti suunama varasemast enam tähelepanu energiaklassile ja keskkonnasertifikaatidele. Üürnikud eeldavad tänapäevaseid tingimusi ja turul on surve üpris suur. Kas büroopinna puhul ostetakse asukohta või hoopiski hüvede komplekti, sellest kuuleb samuti lähemalt saates.    Saadet juhib Tõnu Einasto.  Foto autor: Tõnu Einasto. Fotol Ingemar Paan ja Heinike Reisin.

Capital Milli ESG juht Merli Rikolas ütles saates "Kinnisvaratund", et hetkel küsivad pangad laenu andes peamiselt laenutaotleja süsiniku jalajälge, ent sellest aastast lähevad ESG kohustustest lähtuvalt nõuded oluliselt spetsiifilisemaks. „Baltikumi üleselt on pankadel välja töötatud küsimustik, mida hakatakse kõikidele klientidele edastama ja see on väga mahukas,“ rääkis Rikolas, kes hetkel on uusi nõudeid näinud vaid seeläbi, et pangad on neid esitlenud ettekannetes. Rikolase sõnul hakatakse laenutaotlejalt küsima pea kõike, mis puudutavad tema tegevusega seotud energiatarbimist, sotsiaalseid teemasid kui ka juhtimisega seotud käsimusi. „Kas sul on juhtimises näiteks rakendatud eetikakoodeksid, teostad sa korruptsioonivastast poliitikat, millised põhimõtted on ettevõttes energia osas, kuidas vähendate energiatarbimist,“ toob Rikolas vaid mõned näited. Kuigi kinnisvaraettevõtted ise ESG nõudeid kohustuslikult veel järgima ei pea, tehakse seda tulevikku vaatavalt osaliselt juba praegu. Nii Merli Rikolas kui ka teine saatekülaline, Fausto Capitali nõukogu liige ja rohevaldkonna vedaja Priidu Lokk on veendunud, et kuna tulevikus rakendub ESG aruendekohustus ka neile, on kasulik juba praegu selle teemaga aktiivselt tegeleda. Seda toetab ka ühiskondlik suhtumine, mis järjest enam ootab ka arendajatelt jätkusuutlikke lahendusi. Kui palju ESG nõuetele täitmine tõstab aga ärikinnisvaras kliendi jaoks lõpphinda, seda saatekülalised konkreetselt öelda ei osanud nagu ka seda mis maksab arendajale ESG aruende kohustuslikuks muutmine. Kuigi aruande enda koostamise täisteenuse hinnad võivad ulatuda Rikolase sõnul kuni 50 000 euroni, võib juba omistatud rohesertifikaadiga hoone ESG teemaline paberimajandus Lokki sõnul maksta vaid paar tuhat eurot. Kindlasti ei ole aruande koostamise hind aga ainus kulu, mis kinnisvaraarendajale ESG toob – kõikide nõuete järgmise koguhind ulatub pelgast aruande koostamise hinnast oluliselt suuremaks. Näiteks ärihoone rohesertifikaadi BREEAMi nõuetele vastavaks muutmine maksab Lokki sõnul 10% selle ehitusmaksumusest, ent nii BREAAM kui ka LEEDi sertifikaadid katavad vaid väikese osa ESG teemadest. Saadet, mille fookus ESG standardid, ESG aruanded ja nõuete rakendamisest ärikinnisvaras juhtis Lauri Leet. Fotol Capital Milli kontor, foto autor Andras Kralla.

Saates räägime SekMost ehk sektoritevahelise mobiilsuse toetusest. Aastaks 2029 plaanitakse kaasata vähemalt 600 osalejat. Eesmärk on toetuse saanud ettevõtetes luua SekMo toel vähemalt poolsada uut teadusuuringute valdkonna töökohta. Saates räägivad oma praktilisest kogemusest kogu protsessi läbimisel R8 Technologies tegevjuht Allan Hani ja Krediidiregistri tegevjuht Art Andresson. Andresson rõhutab saates, et teadlane “paadis” on oluline. “Kui klient ja teenusepakkuja on kahekesi, võib motivatsioon ja tempo vaibuda. Teadlase abiga aga tekivad uued ideed ja see distsiplineerib.” SekMo eesmärk on soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel. Milline on ülikoolide toetus, kui lihtne on ettevõttesse sobivat spetsialisti leida ja kuidas meede teadlase kaasamist võimaldab, kuuleb lähemalt saatest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Teadusagentuur.

"Äripäeva juhtimiskool" võtab fookusesse käibemaksu, tuues esile, kuidas hiljutised seadusemuudatused on mõjutanud Eesti ettevõtteid ja raamatupidajaid. Külaliseks on Tõnis Elling, 20-aastase kogemusega käibemaksu ekspert, kes jagab väärtuslikke näpunäiteid ja kogemusi käibemaksumuudatustega toimetulekuks. Arutelu keskmes on rahvusvahelised kaubatehingud ja maksude optimeerimine, pakkudes kuulajatele praktilisi lahendusi käibemaksuga seotud väljakutsetele. Elling toob välja, kuidas raamatupidajad ja ettevõtjad saaksid valdkonna arengutega kursis püsida ja infotulvaga toime tulla, soovitades erialaseid veebilehti ja oma Käibemaksukooli Äripäeva Akadeemias, mis algab 19. aprillil. Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad oma maksundusalaseid teadmisi täiendada, pakkudes sügavamat ülevaadet efektiivsest käibemaksuseaduse rakendamisest. Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee teemaveebide juht Mare Timian. Fotol Tõnis Elling ja Mare Timian. Foto autor Meelika Riiberg.

Kuidas Eesti investeerimismaastik on küpsenud viimase 12 aasta jooksul ja miks täna on õige aeg idufirmade asutamiseks, räägivad Trind VC investorid Ivar Siimar ja Liis Hiie Ükssarvikute kasvulava saates. Startup-sektor on kannatanud vähenevate investeeringute tõttu alates 2022. aastast ja lisaks sellele kulusid kärpivad idufirmad on lasknud lahti kümneid tuhandeid töötajaid üle kogu maakera. "Ei ole põhjust väga negatiivne olla - ka Eestis kapitali on, palju ägedaid ettevõtmisi on, ja ma arvan, et et neid tuleb juurde," ütles Kadi Hiie. "Võib-olla kasvud ei saa olema nagu tormilised. Aga selle eest nad saavad olema ilmselt ... elujõulisemad, sest keegi ei saa enam eeldada, et iga kuradi kuu tõstavad raha," ütles Ivar Siimar. Saatejuhiks ja fotograafiks oli Tarmo Virki.

Saates anname viis nõuannet, mida digitaliseerimisel silmas pidada. Teeme selgeks, kuidas suurendada digitaliseerimise abil kliendi rahulolu, pakkuda parimat ostukogemust ja kasvatada ettevõtte tulusid. Kogemusi jagavad SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht Edward Rebane ja SEB Baltikumi digitaalse müügi ja müügiautomaatika juht Märten Liinat.  Kogu Baltikumi peale on SEB müügist 81% ainult digitaalne. Lisaks on nad loonud 300 automatiseeritud klienditeekonda. Saates räägimegi, kuidas teekondi automatiseerida ja liikuda hüperpersonaalsete pakkumiste poole. Teeme selgeks, mis on uute suundade juurutamisel ettevõttesse kõige olulisem ja mis aitab edu tuua. Saatekülalised jagavad, mis on klienditeeninduses ja –suhtluses SEB eesmärgid ja X-faktor, mille abil sillutavad nad teed oma klientide südamesse. Ühtlasi selgitame, miks peaks iga ettevõte enda X-faktori üles otsima ja sellele keskenduma.   Veel arutame, kas pangakontorid kaovad ja näost näkku kohtumine on minevik. Saadet juhib Tõnu Einasto.  12. märtsil toimub Kultuurikatlas E-kaubanduse foorum, kuhu on huvilised oodatud esinejaid kuulama. Foorumi teema on „Miks on tehisintellekt e-kaubanduse ettevõtluse tulevik?“ ja oma mõtteid laval jagab ka Edward Rebane.  Foto: erakogu

"Finantsuudised fookuses" saade toob kuulajateni põhjaliku ülevaate Eesti ja globaalse majanduse praegusest seisust ja tulevikuperspektiividest. Selles saates võtame fookusesse, kui sügavale languse mülkasse on Eesti majandus langenud ja uurime selle peamisi põhjuseid. Saatekülalised on Eesti Panga ökonomist ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai ning Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla, kes jagavad oma ekspertarvamusi nii kohalike kui ka rahvusvaheliste tegurite mõjust meie majandusele. Arutelu keskmes on küsimused: kui suur osa praegusest majanduslikust väljakutsest on tingitud meie endi tegevusest ja kui palju mõjutab seda välismajanduse olukord. Samuti avame, mida meie saatekülalised peavad olulisemaks ettevõtjate jaoks, et nad saaksid praegusest keerulisest majandusolukorrast maksimaalselt kasu lõigata. Kuulajad saavad teada, millal on oodata Euroopa Keskpanga intressimäärade langetamist, miks praegune aeg võib olla soodne investeeringuteks ning miks võib Eesti majanduskasv sel aastal siiski negatiivne olla isegi siis, kui majandus ise mingil hetkel kasvule pöörab. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Rasmus Kattai, Paavo Siimann ja Lenno Uusküla. Foto: Andres Laanem

Räägime sihtkohaturunduse teemadel ja täpsemalt sellest, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioonid ehk DMOd turismiettevõtjatele kasu toonud. Uurime, kuidas on mõne aasta eest riigi poolt ellu kutsutud turismiorganisatsioonide reformimise plaan reaalses elus tööle hakanud. Saatest saab teada, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioon üles ehitatud Kesk-Eestis, miks seda vaja oli ja kuidas seda juhitakse. Samuti räägitakse, kuidas on turismitegevused teistes Eesti piirkondades korraldatud ning sellest, kui koostööaltid on turismiettevõtjad. Külas on Kesk-Eesti DMO juht Johan-Kristjan Konovalov ja Piesta Kuusikaru talu perenaine ja MTÜ Soomaa Turism juhatuse liige Külli Eller. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Veebruari lõpus teatas Hansab Eesti, et ettevõtte tegevjuhiks saab pikalt keemiatööstust Chemi-Pharm juhtinud Kristo Timberg. "Tööstusuudised eetris" saates räägib Timberg, et tegi lahkumisotsuse juba pea aasta tagasi kevadel ja andis juhtimise üle juba mõned kuud tagasi sügisel. „Tegelikult teatasin oma lahkumisest juba sügisel ja juba siis tuli ka teisi kõnesid, ka tööstusest,“ viitab Timberg, et huvi tema vastu näidati üles ka tööstussektorist. Räägime sellest, mida tippjuht pikast Chemi-Pharmi perioodist kaasa võtab ja millega tuleb mõlemal ettevõttel praeguses keerulises majandusolukorras kohaneda. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Kristo Timberg. Autor: Harro Puusild

Kuigi ühisrahastus on viimastel aastatel saanud vähem tähelepanu kui aktsiad või kinnisvara, pakub see endiselt investoritele huvi ja võimalusi teenida kõrgemat tootlust, leiab väikelaenude ühisrahastusportaali MONEYZEN tegevjuht Tõnis Mänd. Mänd toob välja, et MONEYZENi portaalis küsivad investorid keskmise riskiga laenuvõtjalt intressina umbes 18-19%. “Seal tuleb arvestada seda, et tekkida võivad ka mingid laenukahjud. Seega investori tootlus võiks jääda umbes suurusjärku 12%,” räägib ta. Ta rõhutab, et ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides on kõige olulisem teha taustatööd portaali kohta. “Nemad teevad põhitöö ära laenu hindamises osas - kellele anda, kuidas anda, kui palju anda. Sa pead neid usaldama ja seetõttu on tähtis, et sa usaldad seda portaali.” Kuidas tasakaalus portfelli üles ehitada, mida ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides jälgida, kuidas laenudes riske hajutada ning palju enamat kuuled juba põhjalikumalt saatest. Saadet "Portfelli kasvuplaanid" juhib Simo Sepp. Fotol: MONEYZENi tegevjuht Tõnis Mänd, foto autor Simo Sepp.

„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja ning psühholoog Andero Teras ütleb, et psühholoogiliste lähenemiste kasutamine võimaldab juhil paremini mõista enda töötajaid ning organisatsiooni toimimist. Saates räägib Teras, et parem arusaamine inimeste tajust, mõtlemisest ja reaktsioonidest aitab juhil paremini mõista ja ennustada kollektiivi käitumismustreid. Ühtlasi aitab see luua juhtimisstrateegiaid, mis mis oleksid motiveerivad ja toetavad. Terase teatel loob tõhus suhtlus töötajatega usaldusliku töökeskkonna ning soodustab produktiivsust ja ka innovatsiooni. Saatekülaline toob esile, kuidas erinevatel juhtimistasanditel psühholoogilistest teadmistest kasu lõigata. Ta tõdeb, et esmatasandi juhid seisavad sageli silmitsi töötajate raskuste ja läbipõlemise sümptomitega. Kõrgemas juhtkonnas on psühholoogilised teadmised kasulikud, sest seal keskendutakse rohkem strateegilistele teadmistele ja süsteemide mõistmisele ning lahendatakse erinevaid dilemmasid. Juhina on psühholoogiline tarkus oluline ka enesepeegelduseks, mis võimaldab mõista enda tugevusi, nõrkusi ja isiklikke eelarvamusi. Seeläbi saab ka hoida isiklikult paremat vaimset tasakaalu, et suurte eesmärkide püüdmisega end hoopis läbi ei põletata. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Andero Teras. Pildi autor: Rain Jüristo

Hammaste ja suu hügieen on teemad, millest kõik oleks justkui teadlikud. Ometi selgub hambaarsti juures sageli, et tegelikult ei osata ei kaariest ega igemehaiguseid õigesti ennetada – see võib kaasa tuua juba suuremad ning kulukat ravi nõudvad probleemid nagu parodontiit või juurepõletik. Saates selgitab Maxilla hambaarst dr Hanna-Grete Jõulu, kuidas ja millal hambaid harjata, miks ja millal kasutada hambaniiti, millest annab märku igemete veritsemine ning millised on üldse kõige levinumad hambahaigused. Lisaks saame teada, kas hambaarstid üldse lubavad kommi süüa. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla

„Teabevara tund“ uurib jätkusuutlikkuse ja ESG-praktikate maailma personalijuhtimises. Personaliosakond mängib ESG kontekstis otsustavat rolli, eriti sotsiaalse vastutuse ja hea juhtimistava aspektide edendamisel. Talentor Estonia partner ja vanemkonsultant Anneli Salminen räägib, kuidas personalijuhtimine on ajas oma rolli muutnud ning kuidas HR-juhid nüüd strateegia kujundamise eesliinil seisavad. Saame teada, kuidas juurutada jätkusuutlikku mõtteviisi ja kuidas ettevõtted saavad konkreetsete tegevuste ja mõõdikute abil oma strateegiaid ellu viia. Ühtlasi heidame pilgu sellele, kuidas ettevõtted saavad läbi personalijuhtimise strateegia panustada jätkusuutlikkuse parandamisse, tuues esile otsest kasu ja konkurentsieelist. Küsivad Äripäeva personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Anneli Salminen ja Külli Gutmann.

Sihtasutus Kutsekoda on värskelt avaldanud OSKA uuringu, mis kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest erialasele tööle siirdub vähem kui 40%. "Õppetunni" saates otsime vastuseid küsimustele: kas nende erialade puhul on tegemist hobiharidusega, mida riik ei peaks tasuta pakkuma või on pilt nende erialade taga kirjum, miks teatud kutseõppe erialadel tööle siirdumine on oluliselt madalam kui teistel, kas ja kellele neid erialasid tulevikus vaja on ning millega tuleks muudatusi kavandades arvestada? Külalisteks on Siim Krusell, OSKA vanemanalüütik Sihtasutusest Kutsekoda, Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht ning Kaire Sõmer, kes on lisaks juhtimiserialadele õppinud Luua Metsanduskoolis looduretkede juhtimist ja Hiiumaa Ametikoolis floristiks. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Kaire Sõmer, Siim Krusell, Liina Veskimägi-Iliste. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” tuleb juttu ettevõtlusest ja innovatsioonist. Miks me aga räägime innovatsioonist ajal, kui majandus on juba pikemat aega languses, ettevõtted lähevad pankrotti ja paljud koondavad töötajaid? Tehnoloogiaettevõtja Priit Kongo sõnul tuleb just praeguses olukorras rääkida innovatsioonist, sest see on võimalus lükata seni mugavustsoonis olnud ettevõtjaid tegema kriitiliselt olulisi otsuseid. Innovaatiline äri loob võimalusi olla oma konkurentidest eespool ja viia ellu midagi, mida seni pole tehtud ning olla teistele teenäitaja. Tulevikuvaates tuleb meil nii või teisiti olla uuenduslikud, kui tahame püsida konkurentsis. Finantsteenuste ettevõtte Grow tegevjuht Ulvi Tallo tõdeb saates, et meisse on justkui sisse kodeeritud ellujäämise instinkt ning rasketes olukordades on suurem vajadus õppida, edasi liikuda, võtta kasutusele uued tööviisid. Just see ongi see, mis meid edasi viib. Innovaatilisemad ettevõtted jäävad ka rasketes oludes püsima. Saatekülalised räägivad oma kogemustest muudatuste juhtimisel ettevõttes ning toovad ilmekaid näiteid. Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol: Priit Kongo, Ulvi Tallo ja Mare Timian.

Energiaettevõtte Elektrum Eesti juhatuse liige Andrus Liivand kinnitas saates „Energiatund“, et taastuvenergia abil toodetud elektri müügimarginaal on võrdne tavaelektriga ning et roheelektri pealt nad lisa ei teeni. Elektrumi müüdud elektrist moodustab 23% päritolutunnistusega kaetud elekter ehk taastuvelekter, millega kauplemisel on omad reeglid, ent majanduslikus mõttes ei ole müüdud elektril nende jaoks vahet. „Selge on see, et me oleme äriettevõte ja müüme elektrit kindla müügimarginaaliga, aga me oleme võtnud eesmärgiks, et ei teeni päritolutunnistustega,“ ütles Liivand. Tema sõnul läheb taastuvelekter kliendile selle valiku puhul kallimaks 3% ehk 0,3 senti kWh kohta. Enim on taastuvelektripakette seni valinud tema sõnul suuremad ärikliendid. Ülemiste City rohevaldkonna juhi Mati Fjodorovi sõnul moodustab elektritarbimine ühe keskmise büroohoone käitlemise kuludest 25 – 30% ning arvestas roheelektri 0,3 sendist kallimat hinda kilovatt-tunni kohta, ei tõuse roheelektri valiku puhul kogukulud hoone käigushoidmiseks kuigi oluliselt. Saates, mille teema oli roheline elekter ja selle tarbimine, tarbimise valmisolek ja võimalused, selgitasime põhjalikult kuidas elektrimüüja tagab, et kliendile pakutav roheline elekter on tõepoolest roheline ning mida kinnitab selles osas päritolutunnistus. Lisaks rääkisime tarbijate huvist ja motivatsioonist rohelist elektrit osta. Fotol on Andrus Liivand, foto autor Veiko Tõkman. Saatejuht on Lauri Leet.

Räägime töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja poolt. Täpsemalt sellest, mida peab tööandja tegema, kui töötaja otsustab päevapealt töölepingu üles öelda, millal on töötajal selleks õigus ja kuidas taolisi olukordi ennetada. Räägime levinumatest töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest ning sellest, kuidas end töökiusu eest kaitsta ja seda ka töövaidluskomisjonis tõendada. Saates jagatakse hulgaliselt praktilisi soovitusi nii töötajatele kui tööandjatele oma õiguste kaitsmiseks. Jutuks tuleb ka see, kui suured kaebajad on eestlased, kas filmimine ja vestluste salvestamine on töökeskkonnas lubatud ja mida teha kui tööandja hilineb palga maksmisega. Külas on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Greete Peetersmann (keskel), Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Merli Kesküla (vasakul) ja Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

In this episode, we talk about the lack of diversity in cyber security space, and the problems it creates. Are they solvable? Is there anything to gain for the tech industry from inclusion of women? How to solve the challenge of including more women to the field through the education system? The changing of the public image of the sector in Estonia and in Denmark were discussed by Linda Mostrup Pedersen, leading partner of the Nordic-Baltic CyberSkills Think Tank and the founder of Happy24, Kätlin Koemets, CEO of CTF Tech and a head organiser of Cyber Battle 2024, Holger Haljand, CEO of Telia and co-organiser of Cyber Battle 2024, and Miia Isabel Anipai, a young woman in IT and mixed team finalist of Cyber Battle 2023. This episode was hosted by Äripäev journalist Tarmo Virki.

Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Stuudios arutleme Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikasega selle üle, kuidas võivad mõjutada Eesti põllumehi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutised avaldused, milles ta tegi Euroopa Parlamendi volinikele ettepaneku taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse ettepanek tagasi võtta, kuna Euroopa Parlament tõukas selle täiskogu hääletusel tagasi ja Ministrite Nõukogus ei ole edasiminekut ning eelnõust on saanud polariseerumise sümbol. „Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamise nõuded ongi olnud liialt ambitsioonikad, kus ei arvestata alati põllumajandustootjate reaalseid vajadusi ning kohalikke tingimusi,“ rõhutas Ameerikas. Foto: Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Saates tuleb juttu sellest, kuidas Eesti ettevõtted saavad end koduturult välja murda, suurendada ekspordivõimalusi ja saada välismaiseid kontakte ning investeeringuid. Üheks võimaluseks on riigi äridelegatsioonis osalemine. Kuidas on võimalik presidendi, peaministri või muu kõrge riigiametnikuga välisvisiidile minna ja milliseid uksi see avab? Seniseid edulugusid, kogemusi välisvisiitidest ja nõuandeid jagavad EASi rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik, Roofit Solari kaasasutaja ja strateegliste partnelussuhete juht Helen Anijalg ning tehnoloogiaettevõtte GScan tegevjuht Marek Helm. Saatejuht on Mark Oja. Fotol Marek Helm, Helen Anijalg ja Liina Maria Lepik. Foto: Äripäev.

Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumiste arv GDPR-i rikkumise küsimustes on tõusvas trendis. Inimeste mured varieeruvad soovimatutest e-kirjadest jälitavate bännerite ja poolikute ostukorvide teavitusteni. Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juhi Liisa Ojangu sõnul on oluline, et ettevõtted suhtuksid GDPR-i nõuetesse tõsiselt, et vältida rikkumistest tulenevaid karistusi, mis võivad nüüdsest hõlmata ka rahatrahve. "Eetris on turundusuudised" saates käsitletakse kõige sagedamini esitatud kaebusi, sealhulgas eksitavaid müügipakkumisi ja andmebaaside ebaselget päritolu, ning jagatakse soovitusi, kuidas korrektselt nõusolekut küsida. Saatejuht Keit Ausner. Foto: Liisa Ojang. Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates jagavad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi oma hiljutisi kogemusi teenuse müümisest kui vastas on teadlikumad kliendid ja valdkonnas on tihe konkurents. Millal avatud küsimustest enam ei piisa? Kuidas eristuda konkurendist, kui tooted on samaväärsed? Saates käsitletakse Gertner Inc kliendilojaalsuse üllatavaid uuringutulemusi. Tule ja kuula, kuidas tekivad lojaalsed kliendid ning mis paneb ostjat Sinu kasuks otsustama. NB! See pole enam lihtsalt parima hinna-kvaliteedi suhtega toote müümine. Pildil: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi. Allikas: Äripäev

Meie eesmärk võiks olla kiireima asjaajamisega riik, räägib saates “Tööandjate tund” Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. “Mis kasu on sellest, et ettevõtte saab arvuti taga luua ülikiiresti, aga kui sul vaja lubasid ja litsentse, siis nende tegemine võtab sama kaua aega kui Prantsusmaal.” Kui planeeringud ja load saab kiiresti, siis vaatab investor tema sõnul “vau, Eestis on maru lihtne asju teha”. “Kui Prantsusmaal võtab tehase püstitamine viis aastat, siis Eestis võiks see käia viis kuud. Selle ajaga, kui Prantsusmaal tehase püsti saab, on Eestis see juba neli ja pool aastat töötanud,” selgitab ta. Tänane suundumus on Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul aga vastupidises suunas ja menetlused kestavad suurriikidest kauem. Kiire asjaajamine aga meelitab investorit, seda ta lausa naudib, selgitab Kalm. Lisaks bürokraatia vähendamisele Eesti majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks tuli saates juttu veel maksukeskkonna ettenähtavusest, töötajate puuduse leevendamisest, ambitsioonist, aga ka sellest, kuidas olla investoritele atraktiivne agresiivse naaberriigi kõrval. Saates on külas Argo Luude, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Cramo Eesti juht Remo Holsmer. Saadet juhib Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Argo Luude, foto autor Liis Treimann.

Teeninduse igapäevatöös tuleb tihti ette keerulisi probleeme – rasked kliendid, kellega tuleb kohaneda ning olukorrast olenemata pakkuda neile kvaliteetset teenust. Individuaalne lähenemine ja klienditüüpide mõistmine aitab teenindajal olukorda lahendada. Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" jagavad suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe ja Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand oma kogemusi ning arutavad, kuidas teenindajad võiksid käituda keeruliste kliendi interaktsioonide korral. Milline on "raske klient" ning kuidas teda ära tunda ja temaga toime tulla, toob Tammemäe välja, et klientide keerukus võib osutuda subjektiivseks ning et universaalselt rasket klienti pole olemas. Reimand toob näiteid praktikast ning rõhutab individuaalset lähenemist igale kliendile ning klienditüüpide mõistmist. Kõige olulisemaks võtmesõnadeks peetakse eneseanalüüsi, enesekindlust ja oskust keerulistes situatsioonides kliendi emotsioone maandada. Saates jagatakse ka praktilisi nõuandeid: kuidas teenindada klienti olukorras, kus on vaja säilitada rahulik hingamine ja keskendumine küsimusele, mis täpselt teenindajat hetkel häirib ehk teenindaja fookuse määramine. Saates toovad eksperdid välja, et teenindaja vaimne tervis on sama oluline kui klienditeeninduse kvaliteet – igaühel on õigus talumatuks muutunud suhtlemisest taganeda. Kuidas raskete klientidega suhelda ja teeninduskvaliteeti tõsta? Milline on raske klient ja kas sellist definitsioon eksisteerib? Kuidas ära tunda ja tulla toime keeruliste olukordadega ja raskete klientidega? Milline on tegutsemistaktika rahulolematute klientidega suhtlemisel? Kuidas kehtestada piire? Kui klient nõuab midagi, mida ei saa talle võimaldada, hakkab sind solvama, kuidas siis käituda? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Saatejuht Alyona Stadnik, Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand ja suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe. Allikas: Äripäev

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2024, mis toimub 5. märtsil Viimsi Artiumis. Saates kõlavad intervjuud konverentsi esinejatega. Kõigepealt kuuleme rääkimas Alexela e-mobiiluse juhti Alan Vahti, kes räägib uuest lahendusest, mis võimaldab elektriautode kodus laadimise kulusid mugavalt ja korrektselt ettevõtte raamatupidamises kajastada. Teisena saab sõna GoWorkabiti juht Kristjan Vanaselja, kellega arutame, kuidas tööampsud võimaldavad ettevõtte palgakulu kontrolli all hoida. Saate teises pooles ajame juttu Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saarega. Tema sõnul saab 2030. aasta teises pooles uut trassi mööda Tallinnast Pärnusse sõita. Ka räägime Saarega, milliseid ärivõimalusi pakub raudtee trassi ääres paiknevatele ettevõtetele. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Vanaselja, Alan Vaht, Heigo Saare. Foto kollaaž: erakogu.

Koha eest finaalis asuvad võistlema OIXIO IT ja Zone. Mõlemad tiimid on juba korra end saates tõestanud ja võistlustules vastased seljatanud. Saatejuht Janar Tiiroja on ette valmistanud kümme uut ja huvitavat küsimust, millele saatekülalistel tuleb arutelu käigus õige vastus leida. OIXIO IT-st asuvad taaskord oma teadmisi proovile panema Ermo Kiisk ja Raul Pero. Zone'i meeskonda kuuluvad Arne Meier ja Sten Nurmeta. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Tänase saate võitja kohtub finaalis Lennuliiklusteenindusega. Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Foto autor: Andres Laanem.

29. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st ning enamik neist on geneetilise päritoluga. Eestis on hinnanguliselt umbes 100 000 inimest, keda harvikhaigus kas otseselt või pereliikme-hõimlase kaudu puudutab. Ja kui ka tavaline haigus võib olla ränk, kaasneb harvikhaigusega ohtralt erinevaid probleeme, olgu või näiteks pikk ja konarik teekond diagnoosini – tunnel, mille lõpus ei pruugi paista ravi ja tervenemise valgust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja juht, harvikhaigusega tütre ema Maarja Krais-Leosk nii harvikhaigete õigusest väärikalt kättesaadavale ja elukvaliteeti hoidvale ravile kui hoolduskoormuse leevendamise ja inimeste jõustamise võimalustest nii indiviidi, kogukonna kui ühiskonna tasandil: „Sellest on vähe abi, kui me jõustame inimest, ent teenused ja ühiskonna suhtumine ei tule järgi. Ka harvikhaiguse diagnoosi taga on päris inimene.“ Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates arutletakse Eesti kaitsetööstuse hetkeseisu ja võimaluste üle, külas on kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Juttu tuleb peagi valmivast kaitsetööstuspargist. Valitsus teeb lähipäevil otsuse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et leida tööstuspargile kõige sobilikuma ala. Täna on valikus neli võimalikku asukohta. Räägime veel huvist kaitsetööstusse investeerida, aga ka relvaseadusest, mis seab Eestis tegutsemisele teatud piirangud. „See piirang on liiga range. On mõistetav, miks see piirang tehti. See jõustus alles eelmisel aastal ja selle eesmärk oli Venemaa ja Valgevene kodanikele piirata ligipääs relvadele ning laskemoona ja relvade tootmisele Eestis – tegu on ju agressorriikide kodanikega. Kuid ühtlasi välistati sellega selliste riikida nagu Ukraina, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea tegevus Eestis kaitsetööstuse valdkonnas. Selle me muudame ära,“ ütleb Sirp. Saatejuhid on Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm – advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna eksperdid. Fotol Mario Sõrm, Indrek Sirp ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.

Kultuuripealinna tiitel toob Tartusse ja Lõuna-Eestisse tuhat sündmust, miljon külastust ning aasta lõpuks loodetakse piirkonda tagasi tuua sada miljonit eurot. Tartu2024 juht Kuldar Leis ütleb, et sada miljonit on aastaga vägagi tehtav. „Sada miljonit on ilus number, aga see hajub piirkonda ära. Sellest saavad osa erinevad teenindusasutused, selle eest makstakse palkasid ja nii edasi,“ kirjeldab Leis saates „Kultuur veab majandust“. Ta ütleb, et Tartu2024 majanduslikku mõju arvutades tugineti eelmiste kultuuripealinnade kogemustele ja andmetele. Leisi teatel peakski seega Eestis Tartu2024 projekti iga investeeritud euro tooma tagasi kulutusi 4-5 euro jagu. Majandusliku mõju hindamiseks teeb Tartu2024 koostööd ka pankadega, et võrrelda aasta jooksul piirkonnas tehtud kulutusi möödunud aastaga. Kultuuriaasta tiitel peaks juhi sõnul Tartusse ja Lõuna-Eestisse tooma miljon külastust, sealjuures välisturistid moodustaksid sellest murdosa ehk kuni 7 protsenti. „Meie eesmärk on meelitada külastajaid, kes jääks ka ööks või kaheks, siis on tulu hoopis suurem,“ nentis Leis. Kultuuriaasta majanduslik mõju on Tartu2024 juhi hinnangul siiski teisene ning esmatähtsaks peab ta kultuurielu arenemist. „Meie eesmärk on teha Lõuna-Eestis koostööd enam kui tuhande kultuurikorraldajaga, kes saavad kätt harjutada ka rahvusvahelist koostööd tehes, kes on saanud uue motivatsiooni ja jäävad piirkonda kultuuri ja elu arendama,“ sõnas Leis. Arvukate sündmuste seas on tänavu Tartus võimalik näha ka suurartiste, näiteks annavad kontserdi Sting, Bryan Adams ning Hauser. Leis ütleb, et artistide nimekiri võib veelgi täieneda. „Nägime mitu aastat vaeva, et suurt nime tuua, kuid neil ei ole põhjust tulla Lõuna-Eestisse ja kaugele Vene piiri äärde, aga Sting tuli ja müüs nii hästi, et see tekitas ka järgmiste tulijate laviini,“ kirjeldas Leis. Tema sõnutsi ei ole Tartus võimalik korraldada poolesaja tuhande pealtvaatajaga üritusi, vaid maksimaalne publikunumber jääb 10 000 inimese juurde. Saates selgitab Leis, miks ta pöördus ettevõtluse rajalt kultuurikorraldusse, milline on olnud Leisi kogemus eratoetuste küsimisel, ning räägime kultuuripealinna kuludest riigile ja omavalitsustele. Saatejuht on Eget Velleste.

Võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole, sõnasid Kinnisvarauudiste elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Selles mõttes on täna hea aeg laenata, et hullemaks enam intressimäära mõttes ei lähe,“ sõnas Toompark. Kas võib loota veel kinnisvarahindade langust? „Loota võib kõike,“ kostis ta. „Kas ka nii läheb … Olukorras, kus tehingute arv - ma väidaks paljudele turuosalistele vastu – on mõõdukalt kõrge konteksti arvestades.“ „Jah, ma pean kinnitama - saatanast see on,“ kostis Toopmark laenu alusel üüriinvesteeringuks korteri ostmise kohta, „ja miks? Kui Tallinnas ajalooline keskmine üürikorterite pakkumiste arv ca 1100-1300, siis täna läheneb pakkumiste arv 1900-le. Kui see ei ole ülepakkumine, siis mis on ülepakkumine? Sellises ülepakkumises mina elada ei tahaks.“ „See on Jumalast tõene jutt, et mina arvan, et pikaajalise üüriinvesteeringuna äriplaan praegu välja ei vea,“ kinnitas Paju. „See kuidas maksimaalse võimendusega on edulugusid kirjeldatud: et võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole. See tekitab ainult suured kulud ja võib-olla tekib vajadus või sund seda müüa kui üldse ei ole hea aeg müümiseks.“ „Kiidan ka takka,“ täiendas Toompark, „et kas raha on pangakontol või panna see raha kinnisvarasse, siis ma pigem ei nimetaks seda investeerimiseks või kasumi teenimiseks, vaid raha väärtuse säilitamiseks, siis võib tõepoolest kaaluda raha kinnisvarasse paigutamist.“ Käes on huvitav olukord. Millal on see õige hetk, et näiteks hakata laenu abil kortereid kokku ostma. „Kui üüriinvestor on aktiivne, siis ta leiab selle, kes tahab lühikese ajaga müüa ja läbirääkimised võivad olla edukad,“ märkis Paju üüriinvesteerimise kohta. „Kiidan takka,“ sekkus Toompark,“ kui üüriinvestor saab täna väga soodsa tehingu, siis miks mitte teha täna investeering. Saates eksperdid analüüsivad laenuturgu, eluasemeturu põhja ja sealt väljumise võimalusi ning elukondliku kinnisvara üüriinvesteeringute võimalusi, samuti laiemalt kinnisvarasse investeerimist, aga ka hetke üle hakata eluasemeid kokkuostma. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Kinnisvarauudised/Äripäev) on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.

Gaslighting, eesti keeles “gaasikeeramine” on termin, mis viitab psühholoogilisele manipuleerimisele – see on salakaval ja vahel ka varjatud emotsionaalse vägivalla korduv vorm, kus kuritarvitaja paneb ohvri kahtlema oma otsustes, reaalsustajus ja äärmuslikel juhtudel lausa oma terves mõistuses. Ameerika psühhoanalüütik Robin Stern kirjeldab oma raamatus “Maatasa manipuleeritud. Kuidas end uuesti jalule saada” gaasikeeramise kurikavalat mehhanismi ning jagab juhiseid, kuidas ennast manipulatsiooni eest kaitsta nii eraelus kui tööl. Saatest saad teada, kuidas gaasikeeramist ära tunda, miks seda suhtlemisel pahatihti kasutatakse ja mida teha, et “gaasikeeramise tangost” välja astuda. Äripäeva raamatuklubis vestlevad Eesti Insuldipatsientide Seltsi juht Elen Kirt ja Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Raamatu leiate aadressilt pood.aripaev.ee Foto: Äripäev

Jõuliselt Euroopa turule tulnud Hiina veebipood Temu poeb läbi hüperpakkumiste paljude eestlaste mobiiltelefonidesse, mis äsjase välisluure raporti taustal on üsna kõhedust tekitav. Kuid see, millist käivet on ta eriti ühele kullerfirmale kaasa toonud, on täiesti müstiline, tõdes Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates „Logistikauudised eetris“. Kes soovib nautida Hiina e-kaubandusplatvormi Temu uskumatuid soodushindu, tõmmatakse esmaostu korral kavalasse lõksu: imelise hinnaga saad kauba kätte vaid siis, kui laed oma nutitelefoni Temu rakenduse. Läinud nädalal esitletud välisluure raporti valguses ei ole just väga palju edasi mõelda kuidas sellised hinnad on võimalikuks osutunud. Ometi pole Temu mingi petuskeem, milleks paljud seda siiani peavad, vaid jõuliselt pöördeid koguv äri. Koguni nii suur äri, et lennutas läinud aasta viimases kvartalis ühe Eesti kullerfirma pakimahu pea samale tasemele Omniva omaga. „Osa Temu pakke käib ka läbi Venipaki, aga põhimaht liigub läbi Itella. Kui vaadata, millise hüppe tegi Itella pakimaht läinud aasta lõpus ja milline maht sealt selle aasta alguses peale on tulnud, siis on see täiesti pöörane,“ nentis Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates Logistikauudised eetris. Tema sõnul on Eestis toimuv aga piisk meres võrreldes sellega millist kasvu on Hiina e-kaubandus teinud mujal Euroopas, näiteks Poolas. See omakorda on süstinud üksjagu optimismi ka Leedu Posti, kes näeb lähiajal koguni pakimahtude kahekordistumist. Suure tõenäosusega just sellest tulenebki Leedu Posti usk edukale sisenemisele Eesti ja Läti turule. „Ilmselgelt on Unisendi kahjum siinsel turul üsna pikaks ajaks sisse kodeeritud ja nad on sellega arvestanud. Aga et nad seda teevad, näitab nende kindlat veendumust, et meie pakiautomaatide ja kullerteenuste turul on veel piisavalt kasvuruumi,“ tunnistas teine saatekülaline, äsjases Gaselli TOPis kõrgeimal kohal platseerunud kullerfirma Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste. Saates analüüsitaksegi, milline on meie pakiäri hetkeseis ja tulevik, millist mõju avaldavad eramajade pakiautomaadid ja kui reaalne ikkagi on, et selles sektoris võiks kunagi toimima hakata ristkasutus. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste ja Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee. Foto: Tõnu Tramm

Veebruarikuine „Töö ja palk“ võtab vaatluse alla palga poole, täpsemalt selle, mida töötajad oma palgaga ette võttavad – iseenda ja oma pere rahalise heaolu. Mida mõistetakse töötaja rahalise heaolu all ja kuidas see üldse tööandjat puudutab? Mis on Eesti inimese ja tema rahakäitumise suurim probleem? Millisel kujul töötaja puudulikud teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisest tööandja lauale jõuavad? Missugune on Eestlaste suhtumine oma pensionisammastesse? Saates uurime välja, mis tasemel (ja miks!) on Eesti inimeste rahateadlikkus ja rahakäitumine, kuidas puutub töötaja rahaline heaolu tööandjasse ning missugused on tööandja võimalused töötajate rahatarkust arendada ning oma töötajaid veelgi rahatargemaks nügida. Näeme, et suur osa ka nendest eestlastest, kelle sissetulek ületab julgelt Eesti keskmist, elab siiski n-ö palgapäevast palgapäevani, neil puudub vajalik puhver võimalike kriiside puhuks, rääkimata kogutud meelerahufondist, mis võimaldaks katta nt reisimise või muu meelelahutusega seotud kulutusi, samuti suuremaid vajaduspõhiseid äkkoste, et poleks vaja hiljem mitu kuud püksirihma pingutada ning võlgu või järelmakse maksta. Inimeste rahateadlikkuse arendamine on aga inimese enda ja tema tööandja kõrval eelkõige ka riigi südameasi, mistõttu riik püüab seda teadlikkust ka kõigiti arendada, suunates erinevaid rahatarkuse teemal kõnelejaid esinema nii töökohtadele, koolidesse kui ka lasteaedadesse. Rahandusministeerium on samuti koondanud oma rahatarkuselehele üksjagu infot. Saates on teemat arutamas Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid ning Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht Hendrik Ojamaa. Saadet juhib Raamatupidaja.ee ja Palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol vasakult: Mare Timian, Hendrik Ojamaa ja Marge Aasalaid. Autor: Andres Laanem

Seekordses "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu e‑poe kliendi teekonnast ning selle erinevatest etappidest. Kuuleme seda, kust üldse kliendi teekond algab ning kui palju peaks panustama üldse sellele, et kliendid e‑poe üles leiaksid. Samuti räägitakse ka e‑poe reklaamimisest, kampaaniate kaudu klientide veebilehele toomisest kui ka analüüsimisest, kes ja kust kliendid e‑poodi saabusid. WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp soovitab saates suurtel e‑poodidel rõhku panna enda brändile ning väikestel e‑poodidel keskenduda konkreetse toote väärtuse pakkumisele kliendile. Saadet juhib Kuldar Kullasepp, Maksekeskusest. Fotol vasakult: WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Ajakirjanduses on viimastel nädalatel kõlama jäänud sellised märksõnad nagu majanduspoliitika, majanduse kahekordistamine, tööjõukvoodi mitmekordistamine ja isegi maksutõusude ärajätmine. Sellest, kuidas need märksõnad tööstussektorile kõlavad ja mis olukord tööstuses praegu valitseb, räägivad valgustitootja Glamox juht Virve Jõgeva ja joogitootja Liviko juht Janek Kalvi. "Tööstusuudised eetris" saadet juhib Harro Puusild. „Eesmärke peabki ambitsioonikalt seadma, aga palju tähtsam on tegevusplaan, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Ma tahaks näha konstruktiivset programmi, see ei saa olla peenhäälestus, sest kui meil on nii radikaalsed eesmärgid, siis peab tulema ka radikaalne muutus,“ kommenteerib Janek Kalvi plaani kasvatada Eesti majanduse 2035. aastaks kahekordseks. Virve Jõgeva märgib saates, et tööstus ja riik räägivad teineteisega justkui eri keeli. „Me saame täna hakkama, sest oleme erinevates tingimustes harjunud hakkama saame. Aga me muretseme, mis saab tulevikus. Täna tuleb tegutseda, täna tuleb teha suuri samme,“ lisas Jõgeva. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Janek Kalvi ja Virve Jõgeva. Autor: Harro Puusild

Ekspeaminister ja endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas Äripäeva raadios, et kavatseb kandideerida Euroopa Parlamenti, kuigi oravate praegune juht Kaja Kallas on öelnud, et ta ei peaks kandideerima. Reformierakonnast Ansip lahkuda ei kavatse. "Olen otsustanud uut mandaati küsida. Mulle see töö meeldib ja leian, et mul on ka midagi anda. Kaja Kallas ega keegi teine ei peaks valijate eest otsustama, kas mul on mõtet kandideerida, pigem see suurendab trotsi, soovi kandideerida,” ütles Euroopa Parlamendi liige, 2019. aastal eurovalimistel Reformierakonna esinumbrina 41017 häält saanud Ansip. Ansip ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: Euroopa majandus”, et talle ei ole “absoluutselt oluline”, millisel kohal ta Reformierakonna valimisnimekirjas saab. Teda ei heiduta ka see, et parteisisesed konkurendid saavad eeliseid. “Kui mulle on otse ära öeldud, et Reformierakonna raha minule ei kulutata, siis on selge, et teised saavad valimiste eelarvest rohkem,” märkis Ansip. Pikalt Reformierakonda juhtinud Ansip lükkas saates ümber spekulatsioonid, nagu võiks ta liituda mõne teise erakonnaga või minna valimistele üksikkandidaadina. “Need jutud võiks unustada, minust ülejooksikut ei saa,” ütles ta. Vastasseis Kaja Kallasega läks Ansipi sõnul isiklikuks pandeemia ajal 2021. aastal, mil ta kritiseeris Reformierakonna sees erakonna peaministrist juhti vaktsineerimise aeglase tempo pärast. “Ütlesin ühes raadiosaates, et kui meil olnuks pronkssõduri ajal olnuks kabinetis selline minister, kes ei valitsuse seisukohti ei jaga, nagu seda oli vaktsineerimise suhtes skeptiline Anneli Ott, siis oleks ta pidanud lahkuma. Sellele järgnes isiklik rünnak, et Ansip on alati olnud sõnades tugevam kui tegudes,” meenutas Ansip. Tema sõnul anti nii sisuliselt hinnang kogu üheksa-aastasele Reformierakonna peaministriperioodile, mil valitsusjuht oli Ansip, ja juhiti tähelepanu eemale saamatuselt seoses vaktsineerimisega. “Praegu on samamoodi, kui on vaja vastuseid, mida on vaja teha Eesti majanduses, mis on kaheksa kvartalit järjest languses ning Reformierakonna reiting on püsivas madalseisus.” “Probleem ei ole Ansip, probleem on see, et meil on, mida kritiseerida. Ansipist lahtisaamine ei lahenda probleeme. Tuleb leida lahendusi üleskutsete asemel olla vähem ülbed ja rohkem empaatilised,” märkis Ansip, kes enda sõnul pole 2021. aasta suvest Kaja Kallasega vahetult suhelnud. “Initsatiiv on alati tugevama käes ja see on võimul olija.” Saates “Fookuses: Euroopa majandus” räägiti ka Euroopa Parlamendi tulevasest koosseisust, liikmesriikide ühistest investeeringutest kiibitootmisse ning põhjustest, mis takistavad Euroopa digidentiteedi loomist. Küsis Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv. Foto: Andras Kralla

Uues mälumängusaates kuuleb, kuidas ragistavad ajusid juba tuttavad osalejad, kes on eelmistest saadetest võitjana väljunud. Kohtuvad Lennuliiklusteenindus ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Kes pääseb oma teadmisi proovile panema finaalsaatesse? Taaskord toome kuulajani kümme põnevat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. Lennuliiklusteenindusest asuvad koha eest finaalis võitlema lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast osalevad eelmisest saatest edasi pääsenud Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Saadet juhib Janar Tiiroja. Saatele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Mihkel Adler ja Kristian Lavin. Foto autor: Andres Laanem.

Kui muidu on Jaak Madisoni sõnul Euroopa Parlament koht, kuhu pensionile läinud riigipead kuldse käepigistuse saatel vanaduspõlve veetma saadetakse, siis tema läks sinna tööd tegema. Küll aga tõdes ta viimasele viiele aastale otsa vaadates, et suuri sisulisi asju europarlamendis siiski saadiku tasandil tehtud ei saa. „Suurem töö käib fraktsioonides. Põhiline, mida seal teeme on omavahel suhtlemine ja kommunikatsioon, läbi käimine mingite kolleegidega on töö osa. Itaallastega, näiteks, jaurame 4 aastat juba sellest, kuidas vene küsimus on meie jaoks oluline, aga nende jaoks üldse mitte nii väga,“ räägib Madison saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Ta tõdes, et Prantsusmaale ja Saksamaale on sõjalist panustamist lihtsam selgeks teha, sest neil on huvi ka oma kaitsetööstuse tõttu, mis omakorda turgutab majandust. Näiteks itaallastel puudub sõjatööstus ja seega ka otsene huvi panustada. „Kui Saksamaa saab oma kaitsetööstuse käima, siis on kahe aastaga tegemist Euroopa tugevaima riigiga. Tundub, et täna on isegi kantsler Scholz sellest aru saanud. Saksamaa abi Ukrainale on tõusnud 0,2% SKP-st – kui nii jätkub, on päris hästi,“ rääkis Madison. Uute liikmesriikide vastu võtmise osas optimismi pole Madison ennustab, et Ukraina läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks võivad kesta aastakümneid. „Seega ma ei ole nagu ülemäära optimistlik, et uusi liikmesriike tuleb järgmise 10 aasta jooksul, sest lõppkokkuvõttes me räägime ka majandushuvidest.” “Kõik 27 liikmesriiki peavad sellega nõus olema ja ma natuke kahtlen nähes Saksamaal täna juba farmerite proteste ja Prantsusmaal toimuvat või seda, mis toimus Brüsselis parlamendi ees. Pole kindel, et nende riikide teatud majandusharud või põllumajandussektorid oleksid väga rõõmsalt nõus, et nende valitsused annaksid heakskiidu uute liikmesriikide vastuvõtmiseks,” räägib Madison. Kui endine konservatiivsete vaadetega Poola valitsuspartei parteistas kogu riigiaparatuuri, siis praeguse Poola kursi kohta Madison väga palju kommentaare ei jaga. “Üldiselt ei ole meie asi väga kobiseda teistes riikides toimuvate siseasjade üle. Sama asi kehtib nii Ungari, aga Poola ja Ameerika Ühendriikide kohta. Neil on valimised. Neil on omad erakonnad, kes panevad koalitsiooni kokku ja mõned jäävad opostsiooni. Nii on,” tõdeb Madison. Poola osas on tema sõnul Eesti põhiline huvi, et riik jätkaks samal kursil investeeringutega kaitsetööstusesse. Hetkel on Poola oma 4,3% SKP-st Euroopas esimesel kohal. “Neil on väga head läbisaamised Ameerika Ühendriikidega hoolimata sellest, kes on olnud president, olgu selleks siis Donald Trump või Joe Biden.” Euroopa Parlament ei olnud Madisoni esimene valik, kuid Eesti rahvas hääletas teisiti Madison ütleb, et Euroopa parlament ei olnud tema esimene valik ning kui viimased riigikogu valimised oleksid läinud teisiti, oleks ta kodumaale jäänud. “Nelja aasta jooksul EKRE jaoks koalitsioon variant ei ole ega hakka olema, me teame seda.” Küll aga on kevadiste europarlamendi valimistega siinset poliitmaastikku plaanis raputada. “Eesti sisepoliitikast ma kuskile kadunud ei ole ning kui me 2027. aasta Riigikogu valimised võidame, siis tulen ma hea meelega Euroopa parlamendist valitsusesse,” kinnitas saadik. Saadet juhtis Sigrid Hiis. Fotol Jaak Madison. Allikas: erakogu.

Äsja eesti keeles ilmunud Enzo Ferrari biograafia maalib ilmselt maailma kuulsaima sportautomargi loojast sünge pildi, sellesama raamatu põhjal valminud värske film portreteerib teda oluliselt meeldivama inimesena. Kus on tõde? Seda küsimust lahatakse Äripäeva autoteemalises raadiosaates „Autojutud“. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on pikaaegne autoajakirjanik ning ameerika ajakirjaniku Brock Yatesi raamatu „Enzo Ferrari. Mees ja masin“ eestikeelse versiooni sisutoimetaja Toomas Vabamäe. Juttu tuleb veel hiljaaegu linastunud Michael Manni filmist „Ferrari“, seda marki tänavasõiduautodest ning loomulikult ka Ferrari võidusõidumeeskonnast, sest õigupoolest ainult võidu sõitmine Enzo Ferrarit huvitaski. FOTO: Michael Manni filmis „Ferrari“ kehastab peategelast Adam Driver (AP/Scanpix)

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägivad Adact asutaja ja juht Kalev Kärpuk ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst mängustamisest ning sellest, kuidas see aitab ettevõtetel kliente rohkem enda juurde siduda. Saates saab vastuse, mis asi on mängustamine, kuidas on seda kõige mõistlikum kasutada, millistele ettevõtetele see üldse sobib ning ka seda, mis võiksid mängustamise kampaania eesmärgid olla. Kuna mängustamise puhul on tegemist mängulise tegevusega, siis arutletakse saates ka selle üle, kui keeruliseks võiks mängu üles ehitada, et kliendid poole pealt ära ei kaoks. Millised võiksid olla võiduvõimalused ning mida anda preemiaks mängus osalejatele? Kuidas on mängustamisega lojaalsust kasvatada ning lojaalsuspunkte jagada, mis motiveerib klienti. Lisaks praktilistele soovitustele tuuakse saates ka mitmeid põnevaid reaalseid näiteid, mis on töötanud. Foto: Priit Kallas ja Kalev Kärpuk. Allikas: Äripäev

Kutseline ehitaja teab, et töövõtulepingu mõistlik haldamine on projektide edu võti. Värskes „Teabevara tunnis“ käsitleme erinevaid olukordi töövõtulepingutes ning sellest tulenevaid riske ja võimalikke tagajärgi. Erisuguste lepingute mõistmine ja nendest tulenevate probleemide lahendamine on keeruline nii töövõtjale kui tellijale. Kuidas maandada riske, mida teha, kui lepingu täitmine on ohus, ja kuidas käituda, kui tekivad probleemid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused advokaadid Karin Ploom ning Merili Laansoo advokaadibüroost Lindeberg. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Saad ülevaate töövõtulepingute olemusest, töövõtja ning tellija õigustest ja kohustustest, samuti pandiõigusest ja leppetrahvidest lepingute kontekstis. Kas teadsid, et töövõtja võib nõuda hüpoteegi seadmist objektile, kui maksetega on probleeme? Või millised on tagajärjed, kui lepinguid suuliselt sõlmitakse, aga hiljem tekkinud arusaamatusi tõendama peab? Advokaatide selgitused aitavad kindlasti töölepinguid professionaalsemalt koostada ning hoida ehitusprojekte plaanipärasel kursil. Fotol vasakult: Merili Laansoo ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Mitmed suurprojektide algatajad on viimastel aastatel kogenud kaevanduste, tööstusarenduste, militaarrajatiste ja taastuvenergia arenduste suhtes vastuseisu. Kuna taastuvenergeetika projektide algatusi starditakse üha kasvavas tempos ja üle kogu Eesti, on aktuaalne küsimus, kuidas ikkagi käib õige kohalike kogukondade kaasamine, nii et uute projektidega ei kaasneks ilma asjata vastupanu ja NIMBY (“not in my backyard”) suhtumist. Rohepöörde praktikute seekordses saates räägivad Utilitase ja Enefit Greeni esindajad, kuidas nad on aastate jooksul tegevuste käigus õppinud, mida kaasamisel teha ja mida mitte, millised on kohalike hoiakud Eesti eri otstes ja mis ikkagi kohalike motiveerib? Küsimus on, kas rahaline kompensatsioon on motiveerimiseks piisav või ei ole küsimus üldse rahas? Neil teemadel arutavad Kristiina Nauts Utilitasest, Lauri Ulm Enefit Greenist ja Taavi Kotka Koos.io esindajana. Saatejuht on Kerttu Metsar. Pildil vasakult: Lauri Ulm ja Kristiina Nauts. Autor: Kerttu Metsar

Räägime vastutustundlikust laenamisest ja sellest, kuidas jõuda riigis olukorrani, et laenu ei saaks need inimesed, kes ei suuda seda tagasi maksta. Juttu tuleb värskest riigikohtupraktikast, mis reguleeris kohtute rolli tarbimislaenu kohtuasjade lahendamisel. Räägime ka inkassoäride reguleerimisest ning selle mõjudest laenuturule ning arengutest seoses positiivse krediidiregistriga. Külas on Bigbanki juht ja FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts (keskel), LHV Finance jurist ja vastavuskontrolli spetsialist Liina Heinmäe (paremal) ning TRINITI vandeadvokaat ja Finance Estonia juhatuse liige Katri Tomson (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime kogukondadega koos tuuleparkide rajamisest ja elektriautolaadijatega Skandinaavia turu vallutamisest. Kogukonnaenergeetikast ja moodsate lahendustega kogukonna kaasamisest on külas rääkimas Sunly kogukonnajuht Tuuliki Kasonen ja Koos.io asutaja Taavi Kotka. Saate teises osas on külas möödunul aastal 3 miljonit eurot kaasanud elektrisõidukite laadijate idufirma Vool tegevjuht Juhan Härm, kes plaanib tänavu kevadel investoritelt veel 4 miljonit eurot juurde küsida. Saatejuht on Mart Valner. Foto: tuulepark Pakri poolsaarel. Autor: Andras Kralla

Saates tuleb juttu reaalajamajandusest, mis tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Mida see ettevõtetele ja laiemalt ühiskonnale pakub, mida meilt nõuab, millised on väljakutsed ja võimalused? Saates osalevad ASi Unifiedposti tegevjuht ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Andrus Kaarelson ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo. Saatejuht on ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Saatejuht Janar Tiiroja on taas kokku pannud kümme kaasahaaravat küsimust, millele otsivad värskes “Mälupäeva” saates vastuseid Eesti Energia ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Poolfinaali pääseb edasi võistlema vaid rohkem punkte kogunud tiim. Üle Baltikumi ja Poola energiaäriga tegelev Eesti Energia suurt tutvustust ei vaja. Riigifirmat esindavad saates energiaturgude analüütik Robert Suigusaar ja finantsanalüütik Sander Udam. Nii Robert kui Sander on tegelenud mälumänguga juba kooliajast, osalenud nii ametlikel mängudel kui ka pubiturniiridel. Sandri meelisteemadeks on geograafia ja ajalugu, Robertil geograafia, statistika ja poliitika. Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi all tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Saates osalevad Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Akadeemiline malevkond on Tallinna maleva mälumängusarja 2023. aasta hooaja võitja. Meelisvaldkondadena toovad osalejad välja ajaloo, muusika ja geograafia. Kuula saadet, ela osalejatele kaasa ja testi ka enda teadmisi! Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Robert Suigusaat ja Sander Udam. Foto autor: Andres Laanem.

Kui galerii on ilus ja rahulik koht, kus kunsti nautida, siis äri köögipool on kaugel ideaalse kunsti kujutelmast, rääkis saates eelmisel aastal gaselliedetabelis 8. kohale jõudnud Haus Galerii perenaine Piia Ausman. Ta kirjeldab end äris kiire ja vihasena ja peab enda sõnul aeg-ajalt tempot mahagi tõmbama. Kuntsioksjonite traditsioonide rajaja ja kuntsituru liidri Haus Galerii tegevused on kasvanud niivõrd suureks, et enda jagamine kõikide vajaduste ja küsimuste vahel on muutunud problemaatiliseks, toob Ausman saates välja, kui avab haruldase sisevaate galeristielu kiiretesse vooludesse. Haus Galerii olemust kirjeldab ta aga vastupidiselt: "Kunst on oaas – koht, kus maailm jääb hetkeks seisma." Saates “Kiired ja vihased” räägib Piia Ausman, milline on tema visioon kunstigalerii omanikuna ja kuntsiarmastajana. Keskendume kunstile kui elustiilile, teraapiavahendile ja investeerimisobjektile. Saates peatub ta oma pikaajalisel kogemusel kunstivaldkonnas, tõstes esile kunsti rolli inimese igapäevaelus ja heites valgust kunstiinvesteeringute potentsiaalile Eesti turul. Piia Ausman julgustab ka ettevõtjaid kirglikult ja keskendunult oma alasse suhtuma, märkides, et ka ärimaailm ei peaks kunstist mööda vaatama, sest kunst suudab pakkuda lisaväärtusi igas mõttes. Saatejuht on Alyona Stadnik. Fotol Piia Ausman. Foto: Andras Kralla.

Tänane saade keskendub investeerimistulude deklareerimisele. Muuhulgas tuleb juttu sellest, mis muutub seoses sellega, et Airbnb ja Booking hakkavad maksu- ja tolliametile andmeid edastama. Uurime selle valguses otse allikast, kui murelikud peaksid olema need, kes on varasemalt üüritulu deklareerimata jätnud. Kuivõrd eelmisel aastal olid hoiuseintressid tavapärasest kõrgemad, räägime ka sealt teenitud tulu maksustamisest ning penisonisammaste kaudu saadavatest soodustustest.  Juttu tuleb ka aktsiate lühikeseks müümisest ning tuletinstrumentidega kauplemisest ja sealt teenitava tulu maksustamisest.  Räägime põgusalt ka krüptovaluutadest ning kaardistame, millal on (maksu)efektiivsem investeerida eraisikuna ja millal ettevõtte alt.  Stuudios on maksu- ja tolliameti maksu- ja riskihalduse juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu ning peaspetsialist Tiina Normak.  Saadet juhib Indrek Mäe Äripäeva börsitoimetusest.  Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla rääkis „Kinnisvaratunni“ saates, et uus Efteni institutsionaalsetele investoritele suunatud fond peab optimaalseks 6 miljoni suuruseid investeeringuid ning ärikinnisvaras otsitakse raskustes olevaid head tootlikkust lubavaid objekte. Tamla sõnul ei soovi fond investeerida tuhandete ruutmeetri suurustesse büroodesse või suurtesse kaubanduspindadesse, kunda need objektid ei vaja reeglina lisarahastust. „Eelkõige räägime projektidest, mis on varajases staadiumis ja vajavad lisarahastust. Ja kui ma vaatame, mis projektid on täna raskustes, siis magus koht meie jaoks ongi täna 6 miljoni juures,“ selgitas Tamla. Tema sõnul ei teki fondi investorile tulu mitte tavapäraselt üüritulu kaudu, vaid sellest, et objektid õnnestub paari aasta jooksul arendamise tagajärjel kasumlikult maha müüa. SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev rääkis, et SEB on mõne pensionifondiga uues fondis osanikud, küll aga tõenäoliselt mitte kõige suuremate investorite hulgas. Saates kuuleb selgitusi, millistel põhjustel otsustati liituda ning samas ka seda, mis SEB pensionifondid on seni kinnisvarasse samas investeerinud üsna vähe. Saates räägitakse veel ärikinnisvara investeeringutest üldisemalt, investeerimisotsuste tegemise põhimõtetest ja tootlustest. Tamla kommenteerib lisaks Tamla muu hulgas ka täna avalikkuse ette jõudnud Eften United Property fondi eelmise aasta majandustulemusi. Saatejuht on Lauri Leet, fotol Kristjan Tamla, foto autor Raul Mee.

Lihtsalt öeldes on kategooriajuhtimine viis oma tooteid ja teenuseid valida, segmenteerida ning kliendile pakkuda. Klient ei vali toidupoodi kilepiima järgi, mida ta saab igast nurgapealsest kauplusest – ta valib toidupoe nende eriliste lemmiktoodete järgi, mida mujalt ei saa. Paraku keskendub tavapärane toodete müügianalüüs vaid populaarsematele toodetele, mille käive on küll hea, kuid mis konkurentsieelist ei anna. Pikaajalise kaubanduse taustaga koolitaja Katrin Riisalu kirjeldab kategooriajuhtimist kui mudelit või protsessi, mis pannakse ettevõttes paika alates juhtkonnast. See tähendab lisanduvat ajaressurssi, kuid toob müügitulemustes hiljem mitmekordselt tagasi. Kusjuures mitte ainult müügitulemustes, eesmärgiks võib olla hoopis klientide arvu suurendamine või äri ümberkorraldamine. Paraku takerdub kategooriajuhtimine täna paljudes ettevõtetes just aja taha, ostujuhtide lauad on tööd täis ning aega lisanduvaks analüüsiks ja kliendi vajaduste mõistmiseks ei ole. Katrin viib Äripäeva Akadeemias läbi koolitust „Kategooriajuhtimine kaubanduses“, kus õpitakse kasutama 8-astmelist mudelit läbimüügi suurendamiseks ja kasumi kasvatamiseks. Järgmine koolitusgrupp stardib juba märtsis 2023. Äripäeva Juhtimiskooli saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Pildil on Marianne Lõhmus ja Katrin Riisalu. Allikas: Äripäev

Allan Martinsoni sõnul sai startup-sektor 2023. aastaga hakkama paremini kui kardeti ja tehnoloogiaoptimist vaatas lootusrikkalt 2024. aastasse Ükssarvikute Kasvulava saates. “Sellest aastas me tulime välja ikka palju-palju paremas vormis, käibed kasvasid, praktiliselt ühtegi suuremat ettevõtet ohvriks ei langenud sellele aastale,” rääkis Martinson, kellest sai eelmisel nädalal Asutajate Seltsi uus president. Mikk Plakk, põllumajandussektori idufirma Paul-Tech kaasasutaja ja tegevjuht, rääkis saate teises pooles pere-startupi ehitamisest ja kuidas väiksel idufirmal õnnestus eelmisel aastal kaasata esimene suurem investeerimisring.

Ehitussektor seisab suurte muutuste lävel – enne kopa maasse löömist tuleb hakata arvestama ehitise elukaart ja arvutama hoonete süsiniku jalajälge kuni elukaare lõpuni. Suur osa selles on energiatõhusatel ehitusmaterjalidel ja võimalusel neid ka hiljem taaskasutada. Millised suuremad muutused seisavad ees ehitussektoril ja kas näiteks põhk võib saada energiatõhusaks alternatiiviks keemilistele soojustusmaterjalidele, sellest arutlevad saates „Eetris on ehitusuudised“ Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann. Ehituses kasutatakse endiselt palju materjale, mis saastavad keskkonda ja satuvad hiljem prügimäele ja seetõttu on eriti oluline tõsta tellijate teadlikkust hoone elukaare kuludest ning riik plaanib alates 2025. aastast teha kohustuslikuks ehitusmaterjalide süsiniku jalajälge arvutamise. Saates räägime ka, millised on võimalikud alternatiivid keemilistele soojustusmaterjalidele ja kuidas nende tootmist kiirendada. Samuti räägime põhust ehitamise tulevikust – miks võiks põhk olla tuleviku soojustusmaterjal ja kui perspektiivne on selle kasutamine meie kliimas? Milliseid väljakutseid peab enne läbima, kui masstootmist saaks alustada. Põhust materjal võiv olla üks hoonete soojustuse tulevikusuund, et täita kiiresti kasvavaid kliimanõuded. Pildil: Anti Hamburg ja Aneth Traumann. Allikas: Äripäev

Kuidas teha äri ilma maksuvaidlusteta? See on küsimus, millele otsime vastuseid ekspertide abiga, uurides, kuidas vältida levinumaid vigu maksude tasumisel. Lisame sellele täiendava ülevaate viimastest olulisematest kohtulahenditest. Saate eesmärk on valgustada kuulajaid maksustamise keerukas maailmas, pakkudes praktilisi näpunäiteid ja teadmisi, mis aitavad vältida tülikaid vaidlusi maksuhalduriga. Saade käsitleb laia valikut aktuaalseid maksuteemasid – alates dividendide ja palgatulu optimeerimisest kuni OÜ-tamise ja kinnisvara käibemaksuga maksustamiseni. Samuti räägime seotud osapooltega tehingute õiglasest hinnastamisest ja olukordadest, kus kontsernisisesest laenust võib tekkida varjatud dividend. Avame ka muid maksuküsimusi, mis ettevõtjaid sageli puudutavad. Saatesse on kutsutud oma ala eksperdid: PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius ja KPMG partner ning maksuteenuste juht Joel Zernask. Saatejuht Paavo Siimann juhib vestlust, tuues esile peamised punktid ja küsimused, mis aitavad kuulajatel maksustamise maastikul paremini orienteeruda, pakkudes samas ka lahendusi ja strateegiaid maksuriskide maandamiseks. Fotol vasakult: Joel Zernask, Paavo Siimann ja Hannes Lentsius. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates saavad sõna 5. märtsil toimuva väikeettevõtete konverents-messi SÜDI 2024 esinejad. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa analüüsib minister Riisalo poolt välja pakutud kava Eesti majanduse kahekordistamiseks. Ettepanekud on iseenesest head ja õiged, aga majanduse käimatõmbasmiseks oleks vaja teha midagi enamat, arvab EVEA juht. Katrin Vilimaa-Otsing Turunduskoolitus OÜst annab nõu, kuidas väikeettevõtted saavad turundust automatiseerida. Hästi õlitatud turundusautomaatika on nagu rahamasin - müüb su toodet ja teenib raha samal ajal kui sina teiste asjadega tegeled. Telia küberturbe meeskonna juht Martti Kebbinau räägib, kuidas väikeettevõtted ennast küberrünnakute vastu paremini kaitsta saavad ja Telia Eesti keskmiste ja väikeste äriklientide osakonna juht Tuuli Kruusimägi avab tagamaid, kuidas väikeettevõtted endale telekomi partnerit valivad ja mida kõige enam hindavad. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.

Saates tuleb juttu soomlastest ja sellest, mida peavad nad Eestisse reisimisel oluliseks. Juttu tuleb soomlaste seas läbi viidud uuringust, kust saame teada, mida nad Eestisse reisides otsivad ning ootavad ja mida võiks turismiettevõtjad teha, et neile ootustele paremini vastata. Räägime ka soome turistidega seotud müütidest ja sellest kuivõrd need tänapäeval paika peavad. Sellest, milline on mõjuisikute ja näiteks Nublu ning Mikael Gabireli koostöö roll turismile kaasa aitamisel. Saatest kuuleb ka mitmeid praktilisi nippe, kuidas Eesti turismiettevõtjad saaks paremini olla valmis Soome turistideks ning milline paistab soomlaste reisihuvi läheneval suvel. Külas on Visit Estonia B2B kliendisuhete juht Soome turul Malle Kolnes (keskel), Visit Tallinna turunduse projektijuht Silja Hurskainen (paremal) ja Proto avastustehase tegevjuht Girli Nurk (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates "Investeerimisideede universum" võtame vaatluse alla tervishoiu ja tervishoiuäri. Saates on külas TÜ Kliinikumi juht Priit Perens, tervishoiuekspert Jaanus Pikani, saadet juhivad Hanno Lindpere KMPG Eestist ja Hando Sinisalu. Räägime, mida teha, et 10 aastat kauem elada ja kuhu investeerida tervishoius 10 miljonit eurot 10aastase horisondiga. Teeme juttu ka sellest, miks oleks mõistlik Tallinna Haigla jaoks kavandatud 500 miljonit eurot investeerida hoopis digitaliseerimisse ja miks erakliiniku pidamine ei ole hea äri. Foto: Liis Treimann.

Taskuhäälingusaate teemaks on D-vitamiin – toidulisand, mida meie põhjamaisel laiuskraadil tuleks tugeva tervise ja erksa enesetunde hoidmiseks kindlasti juurde võtta. Kui vanasti kehtis rusikareegel, et päikesevitamiini võiks juurde võtta septembrist maini, siis uued teaduslikud vaatenurgad avardavad pilti ja lisavad infot. Saatest saad teada, miks meile üldse D-vitamiini vaja on ja mis juhtub, kui seda on organismis liiga vähe. Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, kes, millal ja millises koguses peaks D-vitamiini toidulisandina tarbima, kas selle olemasolu organismis tuleks mõõta ning kas on võimalik päikesevitamiiniga ka liialdada. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates tuleb juttu ärihoonete tuleohtusest, külas on G4Si tuleohutusspetsialistid Jürgen Proosväli ja Pilvi Rahnu ning Päästeameti ekspert Heiki Rajalo.  Räägime sellest, miks on tuleohutus vajalik ja miks tuleb seda reguleerida ning anname nõu, kuidas nõuetes orienteeruda. Uurime ka, kes vastutab ehitise tuleohutuse eest.   Praegu on viimane aeg paljudel hooneomanikel teha tuleohutusülevaatusi - anname põhjaliku ülevaate, millistes hoonetes tuleb ülevaatusi teha, kes peaks neid tellima, palju see töö maksab ja mida teha puuduste korral.  Saadet juhib Hando Sinisalu.    Foto autor: Andras Kralla.

"Tööstusuudised eetris" saates on juttu Metroserti juurde loodud rakendusuuringute keskuse loomisest ja tulevikust. Räägime, millised on fookusvaldkonnad ja milliste arendusmõtetega võib keskuse poole pöörduda. Veel on juttu sellest, millises ulatuses investeeringuid keskus kavandab ja kuidas on võimalike ettevõtete projekte rahastada. Vestleme ka Eesti tööstuse olukorrast ja inseneride järelkasvust. Saates on külas Metroserti juhatuse esimees Aigar Vaigu ja Metroserti juurde loodud rakendusuuringu keskuse juht Indrek Tulp. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Indrek Tulp ja Aigar Vaigu. Autor: Harro Puusild.

Kas kaasahaarava mälumängusaate poolfinaali pääsevad mängumängu üliõpilasmeistrid TalTechist või domeenihaldaja Zone’i helged pead, see selgub värskest “Mälupäeva” saatest. Saates kõlab kokku kümme teadmisi proovile panevat küsimust, millele saatekülalised arutelu käigus peavad õige vastuse leidma. Õiged vastused saavad premeeritud punktidega ja vaid rohkem punkte kogunud võistkond läheb edasi järgmisesse saatesse. Tänases saates võistlevad TalTechi üliõpilased, kes on tiimiga tulnud Eesti üliõpilasmeistriteks mälumängus. Võistkonda kuulub tudengiaktivist Raul Palk, kes on veerand oma elust üliõpilaselu nautinud. Lisaks ülikooli õpingutele töötab Raul metallitööstuses müügivaldkonnas ning üritab sõpruskonnaga muude tegemiste kõrvalt vähemalt korra nädalas ka mõnele mälumängule jõuda. Ka tiimi teine liige Mihkel Vaher on aktiivne tudengiaktivist, kelle kalender on rohkem täis kui hea lapse kingikott jõuludel. Mihkli hobideks on lauamängud, võrkpall ja ürituste korraldamine. Tudengielus on Mihkel kandnud tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia presidendi rolli. TalTechile astub vastu domeenihaldusfirma Zone, mille kaudu on täna kasutuses enam kui pooled .EE domeenidest. Neli aastat ettevõtte ridades kaasa löönud suurkliendispetsialist Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Sten on tugev looduse ja teadusega seotud teemades. Koos Steniga asub saates õigeid vastuseid otsima tarkvaraarendaja Arne Meier, kes jälgib huviga erinevaid mälumängusaateid ja aeg-ajalt võib teda kohata kolleegidega Raplas ja Mustas Puudlis spordiviktoriinil osalemas. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmiste kasvule annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Vaher, Raul Palk, saatejuht Janar Tiiroja, Sten Nurmeta ja Arne Meier. Foto autor: Andres Laanem.

Meelelahutuslikus mälumängusaates "Mälupäev" võistlevad kaheksa ettevõtte kaheliikmelist tiimi. "Mälupäeva" teises saates lähevad vastastikku Foxway ja OIXIO IT. Foxway võistkonda kuuluvad e-kaubanduse müügijuht Indrek Lukso ja mobiili tootegrupi juht Johannes Aab. Foxway pakub tehnoloogia tagasiostu, väärindamist ja edasimüüki ettevõtetele üle maailma. IT-taristu lahenduste ja seadmetega tegelevast firmast OIXIO IT asuvad saates teadmisi proovile panema ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Saate käigus kõlab kokku kümme silmaringi avardavat küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Järgmisesse saatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Saatele annab hoogu Töötukassa. Võidutiimile on ahvatleva auhinna välja pannud GoldTime. Fotol Indrek Lukso, Johannes Aab, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto autor: Andres Laanem.

Saates räägime teemal, mis puudutab meid kõiki - muudatuste juhtimine. Muutused võivad olla väljakutsuvad, aga ka täis võimalusi organisatsiooni uuendada ja seeläbi tulemusi parandada, rääkimata sellega kaasnevatest konkurentsieelistest. Kuid et muutustest edukalt läbi tulla, on oluline teadlik ja struktuurne lähenemine. Organisatsioonid läbivad erineva keerukusastmega muudatusi, olgu selleks uued strateegilised fookused, ärisuuna või strukuuri muutmised või mõni pikaajaline digitaliseerimise projekt. Kõik sellised muudatused vajavad juhtimist. Oluline on meeles pidada, et muudatuste juhtimine ei ole pelgalt projektijuhtimine ning suuresti tuleb erinevus sellest, kuidas ja kui palju kaasatakse inimesi, sest just 80% muudatusest on seotud inimestega ja nende juhtimisega. Samuti on enamik ebaõnnestunud muudatusi seotud juhtkonna toe puudumisega ja see on ka põhjuseks, miks vaid 30% muudatustest saab õnnestunuks lugeda. Enne muudatuse tegemist on oluline mõelda selgeks, millist probleemi lahendama asutakse, milline on muudatuse eesmärk ning kuidas muudatuse edukust ja mõju mõõta. Saates räägime lähemalt muudatuste juhtimise mudelist ADKAR ning lisaks anname ka ühe raamatu hitihoiatuse. Saate külaliseks on Change Partnersi muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Sakkos Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema. Juttu tehakse ka uuest puhkeaja tõlgendusest graafikuga töötajate puhul ning antakse vastus küsimusele, kuidas käituda, kui töötaja on ise puhkeaja nõude eiramisega nõus. „Kui töötaja ütleb, et on sellise nõude eiramisega nõus, siis tööseaduses kehtib põhimõte, et ei saa kokku leppida töötajale kahjulikumas tingimuses,“ selgitab Kristi Sild. „Seda seisukohta on väljendatud ka kohtupraktikas ja seda peab tööandja teadma.“ Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Kristi Sild (vasakul) ja Kaisa-Maria Kubpart. Autor: Andres Laanem

Tehnilised lahendused aitavad korduvaid ülesandeid lihtsa vaevaga ära hoida, toota uut sisu kulusäästlikult, aga ka jälgida õppijate edusamme – näiteks kogub AI infot, millal on õppijatel olnud raske, nad on video kinni pannud, pausi pidanud või hoopiski tagasi kerinud. Koolitajale on see oluline info, mis aitab õppimist paremaks teha, selgub saatest “Õppetund”. Värskes saates räägime digiajastu koolitusprogrammide väljakutsetest: kuidas tehnoloogiliste uuenduste, erinevate õppemetoodikate ja -tehnikatega muuta õppimine efektiivsemaks ja kaasahaaravamaks. Kuidas luua õpitee, mis arvestab õppijate erineva kognitiivse võimekuse, erinevate ootuste ja vajadustega, aitab säilitada õppija motivatsiooni, pakub mängulisi elemente ja väärtuslikku interaktsiooni kaasõppijatega ning võimaldab efektiivselt kohandada õppesisu õppija vajadustest lähtuvalt. Külalisteks on BCS Koolitus tegevjuht Anni Sild ja värbamisagentuuri IT Talent asutaja ja juht Julia Jolkin. Räägime BCS Koolituse veebiplatvormist Skillaby, mis aitab lihtsustada ja automatiseerida töötajate sisseelamise koolitusprogramme ning IT Talent värbajate akadeemiast, kus IT värbajatele vajalikud oskused: produktiivsus, tehisintellekt ja automatiseerimine antakse edasi parimat õpikogemust silmas pidades. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Anni Sild ja Julia Jolkin. Foto: Andres Laanem

Tervele ja kaunile naeratusele pannakse hammaste õige hooldusega alus juba varases lapseeas ning tähelepanelik lapsevanem saab koostöös hambaarstiga ennetada erinevaid probleeme, mida tulevikus võib olla keeruline ja kulukas lappida. Aga kuidas tekib beebil üldse kaaries? Mis annab märku sellest, et lõualuude või näolihaste arengus on hälbeid? Ja mida teha, kui laps hambaarstil suud lahti ei tee? Nendele ja paljudele muudele küsimustele aitavad vastused leida Maxilla Mustamäe, Rotermanni ja Tähesaju hambakliinikute juht Jette-Kristina Abel ning laste hambaravile pühendunud hambaarst dr Kristella Kaasik. Lisasoovitus kuulajatele: kasutage ka lastel elektrilist hambaharja! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla

Saates „Digitark äri” kuulete raamatupidamisbüroode juhtide ja valdkonna arvamusliidrite arutelu, mis on salvestatud 2023. aasta lõpus konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?”. Juhid mõtestavad oma valdkonnas ja majanduses laiemalt toimuvaid pöördelisi muutusi: digi- ja rohepööre, moodsad tehnoloogiad nagu tehisaru ehk AI ning nende mõjud ettevõtetele, samuti uued ootused ja nõuded raamatupidamisele. Valdkonna eksperdid avavad oma vaatenurki ja jagavad mõtteid märgilistest muutustest nii oma ettevõttes kui tegevusvaldkonnas laiemalt. Kuula põnevat ja erakordselt kirglikku arutelu, mida juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Grete Michelson, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Liis Laanesaar, Tauri Tallermaa. Foto autor: Raul Mee. Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite (accosuite.com) kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Pärast Balticconnectori purunemist tegeletakse intensiivsemalt Eesti ja Soome vaheliste kaablite turvalisusega, rääkis “Energiatunni” saates kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Läänemeres on suurendatud liitlaste kohalolekut ja investeeritakse digitaalsetesse lahendustesse.  Kasemetsa sõnul ei aita digitaalsed lahendused, nagu näiteks digitaalsed veealused poid, küll kellegi halbu kavatsusi ära hoida, kuid nende abil saab paremini jälile sellele, mis meres toimub ja juhtub. Veel avas Kasemets, kas Balticconnectori purunemise põhjused ja süüdlane on selged.  Saates tuleb juttu Eesti elektrivõrgu stabiilsusest, tarnekindlusest, Balticconnectori purunemisest, elektri hinnast ja salvestussüsteemidest. Lisaks Kliimaministeeriumi ja partnerite poolt korraldatud energia salvestuslahendustele keskenduva häkatoni olulisematest tulemitest. Saadet juhib Lauri Leet.  Fool

Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Esimeses saateosas saab sõna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel, kes selgitab seda, millised on väljakutsed laiemalt kogu põllumajandussektorile. Saate teine osa toob teieni aga mõnusalt emotsionaalse ettekande mesindusettevõtluse võimalikkusest Eestis. Sellest, kuidas alustada mesindusega nullist ja milliste probleemidega silmitsi seistakse, räägib Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson. Saate pani kokku Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel. Foto: Oleg Hartsenko

Sisuturundussaates räägime küberturvalisuse trendidest ja arengutest. Arutelu fookuses on infoturbe planeerimine ja eelarvestamine organisatsioonis. Stuudios on KPMG Balticsi küberturvalisuse ekspert ja IT audiitor Ivar Anton ning Tallinki IT-operatsioonide ja infrastruktuuri juht Kalev Noor. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

"Eetris on turundusuudised" saates on külas Rethink kaasasutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Teenusedisain muutub üha populaarsemaks ning ettevõtted püüavad rohkem keskenduda kliendikesksele lähenemisele. Kukk selgitas, et tegelikult ei ole teenusedisain midagi müstilist, vaid pigem loogiline ja kasutajasõbralik viis lahenduste rakendamiseks. Saates käiakse läbi kontrollküsimused, mida aitavad hinnata ettevõtte teenusedisaini küpsust ehk seda, kui kliendikesksed nad tegelikult on. Saadet juhib Keit Ausner. Fotol: Rethink asutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Allikas: Äripäev

Aasta esimeses "Nimed müügitahvlil" saates analüüsivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase ühiselt nii endi, kui ka klientide poolt väljatoodud juhtumeid, kus kogeti ebamugavat olukorda, et kohtumine õnnestus suurepäraselt, kuid tulemus jäi tulemata. Kas ja mida oleks saanud omaltpoolt teisiti teha, et saavutada teistsugune tulemus? Saatejuhid jagavad kuulajatega mitmeid häid soovitusi, mida tasub kindlasti kõrva taha panna! Fotodel vasakult: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Dominate Sales

Milline on õpetamise hetkeolukord Eestis keeleõppe vallas ning kuidas on aja jooksul keeleõpe ja –õppija muutunud, räägib saates „Ettevõtte juubel“ oma kolmekümnendat juubelit tähistava Multilingua Keelekeskuse juht Malle Nei. Haridustöötajate streigi valguses tõdeb Nei, et nende eesmärk on igakülgselt oma õpetajaid toetada. „Me pakume keeleõpetajatele metoodilisi täienduskoolitusi, erinevaid vaimse ja tervise koolitusi, kuidas tulla toime raske õppijaga, kuidas motiveerida õppijaid, kuidas motiveerida ennast, kuidas seada piire. Kõik sellised väga aktuaalsed teemad, mis aitavad õpetajaid nende töös,“ selgitas Nei. Multilingua Keeltekeskus pakub õppimiseks kahtkümmet erinevat keelt nii täiskasvanutele, noortele kui lastele ning aitab keeleõpet kujundada läbi individuaalse nõustamise. Kui pandeemia algus sundis keskuse kiirelt e-õppe viisidega kohanema, siis lisaks sellele on võetud suund ka kaasaegsetele õpimeetoditele. „Tegeleme coaching-u integreerimisega keeleõppesse ja kohaneme pidevalt uute tehnoloogiliste suundadega.“ Nei tõdeb, et keeleõpe on muutunud, sest muutunud on ka keeleõppija, samuti nõuab praegune aeg pidevat innovatsiooni. „Kui enne pandeemiat toimusid näiteks kõik meie ettevõtete sisesed koolitused koha peal, siis nüüd toimub 90% ulatuses need koolitused veebis,“ rääkis Nei. Samuti puudutab saade õpetamise hetkeolukorda Eestis ja Malle Nei annab oma perspektiivi erialase hariduse väärtustamisele ühiskonnas. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Liis Treimann.

Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" pakuvad eksperdid, Tele2 Eesti teenindajate enesearengut toetav juhendav coach Liis Jäger ja isiksusetüüpide häkker Kaido Kubri põnevat arutelu, kuidas vanusevahe mõjutab nii teenindajate tööd kui ka klientide kogemusi. Millised on generatsioonide erinevused - erinevas eas teenindajate värbamine ja erinevas eas klientide teenindamine? Milliseid teenindusmeetodeid peaksime kasutama erinevate generatsioonide puhul? Millised erinevusi esineb erinevas eas teenindajate värbamise ja erinevas eas klientide teenindamise vahel? Kuidas saab erinevate vanuserühmade vajadusi paremini mõista? Kuidas saab oma teenust või toodet erinevate vanuserühmade jaoks kohandada? Saatejuht on Alyona Stadnik. Foto: Liis Jäger, Kaido Kubri ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Eesti majandus on langenud kaks aastat ja ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Kuidas majandus taas kasvule pöörata ja mida peavad selleks tegema ettevõtjad ning mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, Saku Õlletehase juht Jaan Härms ja TREV-2 juht Sven Pertens.  Saatejuht on Rivo Sarapik.  Saadet "Tööandjate tund" toetab Eesti Tööandjate Keskliit.  Fotokollaažil Sven Pertens, Jaan Härms ja Marti Hääl. Fotode autorid: Raul Mee, Andras Kralla ja Liis Treimann.

Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge. Fotol Oliver Ämarik, Regina Valge, Albert Linntam ja Pirkko-Liis Harkmaa. Foto autor: Andres Laanem.

Töötajate kultuuritarbimise ja ettevõtjate kultuuritoetamise suurendamiseks ja hõlbustamiseks tuleb riigil luua maksusoodustuste läbi soodustavad tingimused. Logistikaettevõtte Nordneti juht Madis Laansalu on üheks suurtoetajaks Eesti Filharmoonia kammerkoorile. Kui selleks võimalus avanes tuli Laansalu sõnutsi ettevõttes lahendada hulgaliselt maksuküsimusi. Ta ütleb, et kammerkoorile eraldatud toetust maksustatakse justkui makstaks Nordnet koorile palka. „Riigil on see pool lahendamata, toetusesse suhtutakse, kui tavalise palga maksmisse, mida see ei ole,“ nentis Laansalu. Ta selgitas, et seetõttu tuleb ettevõtjatel kultuuritoetuse summast maksta lisaks 33 protsenti sotsiaalmaksu. Ühtlasi vajaks Laansalu hinnangul maksukorrektsiooni töötajatele suunatud kultuuritegevused. „Töötajate koolitamine on normaalne ettevõtlusega seotud kulu, aga kui korraldasime enda töötajatele teatrikülastuse, siis selle eest pidime maksma erisoodustusmaksu,“ rääkis ettevõtja. Tema ettepanek oleks, et kultuurilise tegevuse soodustamiseks võiks olla töötajate palgast teatud ulatus maksusoodustusega. „See ei pea olema ülemäära suur, aga protsent palgafondist kõlab mõistlikult. Ja oleks üks takistus vähem toetuse andmisel,“ sõnas Laansalu. Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi sekundeeris ja tõi välja, et sellekohaseid ettepanekuid on ka kultuuri arengukavas. „Ametlikes dokumentides on häid ideid välja toodud, mida ei ole suudetud rakendada,“ sõnas Linnamägi. Sellest, miks peaks kultuuri toetama ka paadunud kapitalist, kuidas on koorilaulmine viinud edasi ettevõtet Nordnet ja millised muutused on aset leidmas kultuuri toetamises, saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste.

Eesti üüriturg on liiga eraisikukeskne, spekulatiivne, liiga odav ja täielikult reguleerimata, aga suurinvestorite osakaalu kasv võtab aega, sõnasid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Eestis on üürikorterite osakaal eluasemeturust 18,4%, samas kui Euroopas keskmiselt elab 30,1% inimestest, Austrias ja Saksmaal küündib see näitaja kuni 50%-ni kõikidest elamispindadest „Arvan, et ka meil Eestis on üürivate inimeste hulk turul sedavõrd väikse sellepärast, et meil head kaupa väga palju saada ei ole ja meie üüriturg on eraisikukeskne, puudub professionaalne üüriturg,“ arutles Riim ja lisas, et Eesti üürikorterid on jätkuvalt liiga odavad. „Ma arvan, et meil on nii korteri nii müügi- kui ka üürihindade osas pikas perspektiivis väga suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta. Samas Sooman jäi eriarvamusele: „Meie üüriturg on väga palju selline nagu ta on seetõttu, et puudub mõistlik seadusandlik baas.“ See ei anna üürilevõtjale ega üürialendjale turvatunnet. See „… ei ole mingilgi moel mõistlikult reguleeritud,“ märkis ta üürituru kohta, „…rääkimata sellest, et meil puudub üürilepingute register ja muu selline.“ „Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, siis tänaseks on see langenud umbes 30-e peale,“ tõdes Riim. „See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud… sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega… mitte ei põgene…, vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt. Saates eksperdid analüüsivad üüriturul toimuvat – seda nii uusarenduste kui järelturu võtmes, arutlevad, mis tähendust omab üüriarendus eluasemete arendajale. Lisaks toovad nad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter, lahkavad arendajate ja suurinvestorite vahelisi suhteid ning prognoosivad, mis ootab üürikorterite turgu ees aastal 2024 ja kes on võitjad, kes kaotajad. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ja LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.

„Eesti riik on nagu väravavaht, kes tõrjub kõik transpordisektorist tulevad ideed ja ettepanekud, kuidas ligi 60 000 inimesele tööd andva veondus- ja laondussektori konkurentsivõimet vabalangusest päästa,“ tõdesid ELEA juht Herkki Kitsing ja Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai Logistikauudised eetris raadiosaates. Kersten Kattai sõnul on „väravavahi mängimine“ muutunud Eestis poliitikas tavapäraseks taktikaks. „Selle asemel, et ettevõtjatega koos mõelda, kuidas üht või teist probleemi lahendada nii, et see oleks kasulik kõigile, otsitakse põhjuseid miks seda või teist teha ei saa ja kõik head ideed uputatakse lõpuks bürokraatiarägastikku,“ lausus Kattai, kes autoettevõtete liidu tegevjuhi ameti kõrvalt on ka Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi avaliku halduse lektor. „Termin „väravavaht“ on poliitilises terminoloogias täiesti olemas ja täpselt seda see tähendabki.“ ELEA juht Herkki Kitsing nentis, et põhjuseid, miks maanteetranspordisektori, kui strateegiliselt elutähtsa valdkonna elujõulisus Eestis aina langeb on mitmeid ja alati ei saa kõiges otseselt Eesti riiki süüdistada. „Kui meie erivedusid tegevate transpordifirmade käive on kukkunud 50% tänu sellele, et Rootsi majandusel läheb kehvasti ja Eestist enam puitmaju nii palju ei osteta, on selles arusaadavalt süüdi pigem Rootsi majandus, kui Eesti riik. Kuid sellises olukorras tuleks meil mõelda, kuidas meie ettevõtted selles raskes olukorras ellu jääks, mitte neid lõplikult surnuks maksustada,“ lausus Kitsing, viidates aasta algusest hüppeliselt tõusnud teekasutustasule ja maikuust tõusvale diislikütuse aktsiisile. Lisaks tõstatati saates küsimused, miks Eesti ei ole endiselt lubanud erinevalt naaberriikidest teedele pikemaid autoronge, miks meil ei soosita keskkonnasõbralike kütuste kasutamist, miks vaadatakse välismaa vedajate seaduserikkumistele sageli läbi sõrmede jne. Lühidalt, läbi võeti suur osa neist teemadest, mida hakatakse põhjalikumalt arutama 25. jaanuaril toimuval autovedajate aastakonverentsil, kus ettevõtjate küsimustele tulevad vastama nii riigiametnikud kui poliitiliste erakondade esindajad. „Logistikauudised eetris“ saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, fotol: Kersten Kattai ja Herkki Kitsing

Saade on seekord pühendatud väikeettevõtetele.  5. märtsil toimub Viimsi Artiumis väikeettevõtlusele pühendatud konverents- mess SÜDI 2024, kus väikeettevõtjad saavad kuulata inspireerivaid kogemuslugusid, tutvuda teiste ettevõtete toodanguga, küsida nõu suurtelt ettevõtetelt ja üksteisega suhelda. Saates on külas EVEA president Ille Nakurt-Murumaa, kellega tuleb jutuks konkurss "Eesti ettevõtlik vaim 2023", kuhu saab veel täna oma kandidaate esitada. Veel räägime sellest, millised on täna suurimad probleemid ja väljakutsed väikeettevõtluses. Samuti ka see, mis on selles valdkonnas Eesti hästi. Saate teises pooles räägime Cäty Õunlooga Finora pangast sellest, millised võimalused on väikeettevõttel pangast laenu saada. Selgub, et mineviku probleemid ja ettevõtte "kirju taust" võib hoopis osutuda positiivseks teguriks laenuotsuse kaalumsel, sest näitavad ettevõtte võimekust raskest olukorrast välja tulla. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.

Autismi ja autistide kohta ringleb väga palju müüte ja väärteadmisi. Hilises täiskasvanueas autismidiagnoosi saanud Pete Wharmby teeb raamatus „Ebatüüpiline. Kuidas maailm ei arvesta autistlike inimestega ja mida me kõik saame selle vastu ette võtta“ sissevaate autistliku inimese igapäevaellu ja tajumaailma, erijoontesse ja supervõimetesse. Saates aitab autismikooli rajaja ning koolitaja Ivica Mägi raamatu teemasid selgitada ja räägib sellest, miks on autismidiagnoos vajalik, millised jooned võivad autismile viidata ning millega peaks arvestama nii töökeskkonnas kui pereelus, et autist saaks end maksimaalselt realiseerida ja end sealjuures hästi tunda nii, et see ei tuleks teiste heaolu arvelt. Raamatu leiate aadressilt https://pood.aripaev.ee/raamatud-ebatuupiline Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev

Selle hooaja viimases Äripäeva TOPi saates on teemaks elektroonikatööstuste TOP. Stuudios on TOPi neljandaks tulnud Foxway juhatuse liige Oliver Kotkas (vasakul) ja KMPG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Foxway tegeleb elektroonikaseadmete taaskasutamiseks ettevalmistamise ja müügiga. Kasutatud telefonid, arvutid jne tulevad valdavalt Skandinaaviast ning need müüakse pärast korrastusprotsessi läbimist Prantsusmaale ja mujale Kesk-Euroopasse. Eesti tööjõu konkurentsivõimest rääkides ütleb Oliver Kotkas, et sügav tehniline kompetents on see, mis võimaldab kasutatud seadmetele lisandväärtust luua. Loomulikult mõjutab ettevõtet üldine inflatsioon ja palgasurve, kuid Foxway on osa suurest grupist ning seetõttu puudutab neid Eesti majanduses toimuv mõnevõrra vähem. Oluline on, kui hästi on ettevõtte strateegia paigas, kuidas suudetakse igal aastal oma kulusid ohjeldada, kuidas suudetakse automatiseerida. „Me peame jälgima, et tegeleksime selliste parandustegevustega, mis loovad seadmele kõige rohkem lisandväärtust. Selle juures on oluline kiire ja paindlik ärimudel,“ ütleb Kotkas. Tänavusse aastasse vaatab Foxway positiivselt: teine poolaasta võiks kaasa tuua paranemise ning taaskasutatud elektroonikale nähakse eelmise aastaga võrdväärset kasvu. Indrek Alliksaar ei tõtta Foxway entusiasmi maha tõmbama. „Erinevaid kriise on nähtud omajagu. Igal kriisi sisenemisel on palju nuttu, et võtame nüüd kõik surilinad ümber ja läheme kusagile, aga alati need kriisid lõppevad, majandus tuleb tugevamana välja, palgad hakkavad kasvama,“ ütleb ta. Tema hinnangul on pisut raputamist Eesti majandusele praegu kasulik, sest vahepeal nihkus fookus väärtusloomelt liiga palju ära. „Tervendav külmašokk mõjub pikas plaanis pigem hästi,“ arvab Alliksaar.

Hooaja esimeses saates siirdub saade „Töö ja palk“ tööõiguse radadele ja püüab hoolt kanda selle eest, et kogu tööalane tegevus toimuks seaduse piires. Sel eesmärgil on Personaliuudiste juht Helen Roots kutsunud stuudiosse andmekaitsespetsialisti Piia Laks-Järve, DataVie asutaja, ja värbamistarkvara Recrur asutaja Marit Alavälja ning juttu tuleb GDPR-ist värbamise kontekstis. Ehkki andmekaitseseadus ei ole enam eilne nähtus, on see siiski endiselt aktuaalne. Ikka veel on nüansse, mis vajavad lahti- ja ülerääkimist, meelde tuletamist ja selgitamist. Sissejuhatuseks teemegi esmalt selgeks, mis üldse on isikuandmed värbamise kontekstis ja milliseid andmeid värbamisel kaitsma peab. Seejärel uurime välja, millised on kõige sagedasemad küsimused personalijuhtidelt ja värbamisjuhtidelt seoses isikuandmetega värbamisel, ning saame teada, mis müüdid need on, mis on kuidagi läinud oma elu elama. Samuti vaatame üle, millised on enamlevinud vead, mida värbamisel isikuandmeid töödeldes tehakse. Saates harutatakse lahti hulk hüpoteetilisi olukordi, alates kogutud andmetest erinevate nimekirjade loomisest kuni nende meilitsi valele inimesele saatmiseni, teeme selgeks, kes vastutab, kui andmed lekkima lähevad, millele pöörata tähelepanu, valides värbamispartnerit või -tarkvara, mis puhul ja millist taustakontrolli kandidaadile teha, millal ja milliseid nõusolekuid küsida ning kuidas puutub asjasse AI. Pildil: Piia Laks-Järve, Helen Roots ja Marit Alaväli. Foto: Andres Laanem

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" on külas Eesti rahva lemmiku e‑poe tiitli võitnud eSelveri äriarvestusjuht Kristjan Anderson, kes räägib sellest, kuidas teha e‑poodi, mis inimesele korda läheb. Saates kuuleme, kuidas Selveri e‑poel eelmine aasta läks, mis olid suurimad muutused ning mida plaanitakse veel ellu viia. Samuti vaadatakse tagasi ajale, kui toidukaupade e‑müük sai suure hoo sisse ning millised paari aasta tagused otsused olid õiged ning millised pidi ümber vaatama. Kristjan Anderson avalikustab saates ka selle, mida eSelverist kõige enam ostetakse, kui suur on ostukorv ning kui kaua aega veedetakse e‑poes aega. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Autor: Äripäev

"Tööstusuudised eetris" saates on külas meditsiinitarvikute tootja Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, kellega räägime ettevõtte käekäigust ja plaanidest ning tööstussektori ja majanduse olukorrast. Mis pilguga vaatab tippjuht langevat eksporti ja konkurentsivõimet? Mis on tema jaoks Tark tööstus, mille poole püüdlema peaksime? „See peaks olema ka riigi sõnum, et meil on head võimalused ka tööstuse jaoks,“ sõnab Sogenbits. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Emöke Sogenbits. Autor: Andras Kralla

Äripäeva raadios alustab meelelahutuslik mälumängusaade "Mälupäev", kus asuvad võistlema kaheksa ettevõtte kaheliikmelist tiimi. Avasaates lähevad vastastikku Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Lennuliiklusteeninduse AS.  Uus Maa Kinnisvarabüroo võistkonda kuuluvad ettevõtte juhatuse liige Igor Habal ja Uus Maa Nordi juhatuse liige ja omanik Indrek Peedo. Lennuliklusteenindusest asuvad saates teadmisi proovile panema lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Saate käigus kõlab kokku kümme silmaringi avardavat küsimust, mis esitatakse osalejatele kordamööda. Järgmisesse saatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond.  Mängu on koostanud saatejuht ja mälumänguentusiast Janar Tiiroja.  Saatele annab hoogu Töötukassa. Võidutiimile on ahvatleva auhinna välja pannud GoldTime. Fotol Kristian Lavin, Mihkel Adler, Janar Tiiroja, Igor Habal ja Indrek Peedo. Foto autor: Andres Laanem.

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägime Mediahouse strateegi Roger Puksiga digitulemuste mõõtmisest, sellest, kui äge tööriist Google Analytics 4 tegelikult on ja Google Tag Managerist. Saates jagab Puks soovitusi mida teha, et Google Analytics 4 enda jaoks edukalt tööle panna. Juttu tuleb ka küpsistest, GDPRist, konversioonist, veebilehe liiklusest ning sellest, mida üldse võiks mõõta. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Saates nimetatud tööriistad: GA4 alternatiivid: Matomo - https://matomo.org/ Plausible - https://plausible.io/ Fathom - https://usefathom.com/ Tööriistad GA4 töökindluse testimiseks: GA4 debugger (debugview kasutamiseks GA4s) - https://chromewebstore.google.com/detail/google-analytics-debugger/jnkmfdileelhofjcijamephohjechhna Adswerve DL Inspector - https://chromewebstore.google.com/detail/adswerve-datalayer-inspec/kmcbdogdandhihllalknlcjfpdjcleom Pildil vasakult: Mediahouse strateeg Roger Puks ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev

Ferrari on vormel 1 sarja aegade edukaim ja mõnes mõttes olulisim võistkond, ent innovaatilisuse poolest ei mahu see omaaegse Lotusega isegi samasse lausesse. Niisugune tõdemus koorub Äripäeva raadio autosaate „Autojutud“ 2024. aasta esimesest saatest. Võidusõiduhuvilisel Martin Harakul valmis jõulupühadeks raamat „50 tähelepanuväärset F1 autot läbi ajaloo“. Koos saatejuhi Karl-Eduard Salumäega peatub ta mitmel murrangulisel mudelil, mis kujundasid olulisel määral seda, millisena me tänapäeval vormel 1 autosid tunneme. Millal hakkasid ringrajasõitu valitsema vormelid, kus mootor asub juhi taga, ning miks nende võidukäik pikalt aega võttis? Miks me ei näe enam nõnda uuenduslikku tiimi nagu oli Colin Chapmani aegne Lotus? Mis oli kuuerattalise vormeli üllitamise mõte? Kas Ferrari tuli legendaarse Enzo Ferrari eluajal ainsagi suure uuendusega lagedale? Kõigest sellest räägitakse saates. Foto: Emerson Fittipaldi jõulibistamas oma Lotus 72 1973. aasta Monaco GP-l. Autor: imago images / Scanpix.

„Teabevara tunnis“ annab töötasu muutmise ja koondamise teemal nõu advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler. Räägime ka paindlikkusest töötasu juures ja näiteks sellest, milliseid nüansse peab järgima koondamisest teavitamisel, mis on oluline kollektiivse koondamise puhul või kuidas mõjutab üks Euroopa kohtu otsus töö- ja puhkeaegu Eestis. Vastuse saab ka küsimus, kas saab midagi ette võtta, kui töötaja nõustu muudatustega töölepingus. Küsib teabevara juht Heidi Saar. Pildil KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja teabevara juht Heidi Saar. Foto: Andres Laanem.

Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia osas jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektrihinnad on võrreldavad või isegi soodsamad kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud. Energiaturg toimib Eestis konkurentsireeglite järgi ehk on avatud kõigile energeetikaettevõtjatele ja uued tootjad on turule teretulnud. Nii tõdetakse seekordses "Rohepöörde praktikute" saates, mille teemaks on Eesti energeetikaturg. Vestlusringis osalevad Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp, energiaettevõtte Evecon juht Karl Kull ja Eesti taastuvenergia koja juht Mihkel Annus. Saatejuht on Kerttu Metsar. Juttu tuleb ka suurest süsteemsest muutusest, mis ootab elektriturgu ees aastal 2025, kui toimub desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist ja Eesti liitub Mandri-Euroopa võrguga. Sünkroniseerimine Euroopaga avab uusi võimalusi ka tugiteenuste ja sagedusreservide näol. Tekib vajadus paindlikkusteenuste järele, mis aitavad võrgus tekkivaid kõikumisi tasakaalustada.  Energiasektori osalejad usuvad ja loodavad, et elektritarbimine suureneb. Eleringi hinnangul prognoositakse aastaks 2030 Eestis elektritarbimist 10 TWh. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks, et aastast 2030. oleks Eestis tarbitav elekter sajaprotsendiliselt Eesti enda toodetud taastuvenergiast. See eeldab märkimisväärset kasvu taastuvenergia tootmisvõimsustes ning õigeaegset uute põhi- ja jaotusvõrkude loomist. Taastuvenergia tootjatele on loomisel hinnagarantii mehhanismid, mis loodetavasti aitavad  kiirendada nii taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist. Milline meie energiaportfell Eestis täpsemalt olema hakkab, pole veel selge. Fotol Karl Kull, Erkki Sapp ja Mihkel Annus.

Saates "Mets ja majandus" räägime riigimetsast ja selle tulevikust. Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. See aga ei tähenda, et RMK loobuks metsade majandamisest. „Kõike seda, mida RMK on siiani hästi teinud, teeme hästi ka edasi,“ ütleb saates RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Saatekülalised kinnitasid, et RMK jätkab ka tulevikus stabiilset puidu müüki, tuues riigile tulu ja pakkudes puidutööstustele stabiilselt toorainet. Saatejuht on Tööstusuudiste toimetaja Toomas Kelt. Pildil: RMK juhatuse esimees Mikk Marran ja juhatuse liige Erko Soolmann. Autor: Toomas Kelt.

Äripäeva TOPi hooaja viimase saate teemaks on audiitorbüroode TOP. Stuudios on TOPi esimeseks tulnud PricewaterhouseCoopersi juhtivaudiitor Janno Hermanson (vasakul), sektori seisu üldisemalt kommenteerib KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja fotode autor on Sigrid Kõiv. PricewaterhouseCoopersi juhtivaudiitor Janno Hermanson ütleb, et audiitor tegutseb selle nimel, et ärimaastik oleks investorile usaldusväärne ja läbipaistev. Majandusaasta aruande esitamata jätmine seda eesmärki kindlasti ei teeni. Äriregistri ja kohtu viimase aja aktiivsus ettevõtetele kustutamishoiatuste esitamisel võiks selles osas kaasa tuua murrangu. „Kui ettevõte ei suuda mõistliku tähtaja jooksul leida audiitorit, siis peaks ta ilmselt peeglisse vaatama: kui sa teed oma ärilisi otsuseid viimasel hetkel, kui audiitoritel on juba teised kokkulepped, siis on raske ärikeskkonnas samamoodi hakkama saada,“ arvab Hermanson. Indrek Alliksaare hinnangul on see probleem mitmetahuline ja iga hädasolija esineb oma narratiiviga. Auditite maht on kasvanud, sest inflatsioon tekitas auditikohuslasi juurde. Samas ajal pole audiitorite arv kasvanud ja audiitori leidmine läinud mõnevõrra raskemaks, kuid see ole siiski muutunud võimatuks. „Küsimus on pigem selles, millal audiitorit otsima hakati. Kui ettevõtja hakkab audiitorit otsima alles siis, kui ta on äriregistrist kustutamishoiatuse saanud, siis on ta tõesti väga hiljaks jäänud,“ leiab Alliksaar.

Räägime sellest, mis saab edasi kui valitsus ja riigikogu annavad Eestisse tuumajaama rajamisele rohelise tule. Täpsemalt tuleb juttu hiljuti valminud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõust ning sellest, milliseid seaduseid tuleks täiendada ja sisustada, et Eestil oleks korralik tuumapoliitika. Jutuks tuleb, millised rahvusvahelised regulatsioonid juba täna tuumaenergia kasutamist reguleerivad, milline peaks olema loodava riikliku regulaatori roll ja pädevus, mida on seni arvanud tuumajaama loomise plaanist erinevad huvigrupid ning mis on järgmised sammud tuumariigiks saamise teel. Samuti räägitakse sellest, kuidas juba ennetavalt valmistuda olukorraks kui Eesti peaks ühel päeval soovima tuumajaamast loobuda. Stuudios on Kliimaministeeriumi nõunik ja tuumaenergia töörühma koordinaator Reelika Runnel, Triniti partner ja vandeadvokaat Tõnis Tamme (keskel) ning vandeadvokaat Sten Veidebaum (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" võtame kokku möödunud 2023. aasta rohetehnoloogia valdkonnas, vaatame ette fondidele ja võimalustele, mis avanevad 2024. aastal ja räägime põhumajadest ning musterehitamisest. Sektoriülese vaate annab Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok. Saate teises osas on külas 1+x arhitektuurirühmituse arhitektid Triinu Amboja ja Roosmarii Kukk, kes räägivad põhu kui jätkusuutliku ehitusmaterjali kasutamisest ehituses ja renoveerimises. Täpsemalt rohetehnoloogiavaldkonna trendidest ja põhuehitusest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Fotol põhumajad Peipsi järve ääres. Autor: Maris Ojasuu

Viimastel aastatel on Eestis toimunud palju küberintsidente, mis on toonud ettevõtetele märkimisväärselt kahju, summad ulatuvad miljonitesse eurodesse. Lisaks sai detsembris avalikuks ka seni kõige suurem andmeleke. Räägime ekspertidega, kuidas tagada küberturvalisus nii oma organisatsioonis kui ka üksikisikuna. Mis ohud kaasnevad protsesside digitaliseerimisega? Mida teha, kui avastate end järsku küberrünnaku alt? Saates osalevad IT-ettevõtte Cybers äriarenduse juht Ronnie Jaanhold ning hiljuti sõbraliku küberründe alla jäänud autorendifirma Mobire IT-juht Tannar Esna. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Saatesarja "Äri ja tehnoloogia" partneriks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ehk ITL.

Külmad talveilmad, kõikuv toatemperatuur ja kütteperiood, äärmuslikud temperatuurid suvel ja talvel panevad inimesed proovile. Kuidas hoida kodus tervisele head sisekliimat ja missugused õhukvaliteedi näitajad on olulised, sellest tuleb juttu Airobot Technologies tehnoloogia juhi Gert Valdeki ning turundusjuhi Mihkel Mõttusega. Saates tutvume ettevõtte nutika küttejuhtimise lahendusega. Teemaks tuleb nõudluspõhine ventilatsioon ja “targad” ning “lollid” seadmed. Arutame ka, millest annavad märku “higistavad aknad” ja milliseid probleeme esineb uusarendustes. “Kui seadmega peaks olema probleem, saab 95% juhtudest selle lahendada 2 minutiga üle interneti,” lubavad “maailma nutikaima ventilatsiooniseadme” tootjad stuudios. Kõrgete energiahindade valguses on hea teada, et nutikas ventilatsiooniseade tarbib 30% vähem energiat. “Meie seade töötab kõige paremini siis, kui seda ei puutu!,” naeravad stuudiokülalised ja mainivad, et nad on ainsast küttejuhtimisettevõttest maailmas, kelle loodud termostaat aitab säästa raha. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Seekordses Terviseuudiste saates toome kuulajani Meditsiiniuudiste konverentsil Meditsiin 2024 toimunud vestlusringi arstide vastutus- ja patsiendikaitseseadusest. Mida seadusemuudatus endaga kaasa toob ja kellele seda vaja läheb, arutlesid Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse, Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver, Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmper, Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni juht Marika Väli, Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juht doktor Teele Orgse, Põletikulise soolehaiguse patsiendiühingu juht Janek Kapper. Vestlusringi juhtis Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas. Foto autor: Meeli Küttim

Saates "Kiired ja vihased" on külas esmakordse gaselli, Stebby tegevjuht Kristjan Novitski.  Stebby on enam kui 1700 ettevõtte, 180 000 kasutaja ja üle 2000 teenusepakkujaga Baltikumi suurim heaoluteenuste keskkond.  Saates tuleb juttu sellest, mismoodi on ettevõtte gaselliks kasvanud. Stebby juhi sõnul on nende ettevõtte maine läinud aastatega paremaks. “Stebbyst on Eestis saanud tööandja hügieeni küsimus,” lausus Novitski. Küsimusele, milline juht ta on ja milliste põhimõtete järgi toimetab, vastas ta, et koosolekutel tuleb ego ukse taha jätta.  Kuidas hoiab ja motiveerib Stebby oma töötajaid? Mullu lisandus platvormile ainulaadne võimaluse soetada ja hallata tervisekindlustuse pakette, mille abil saavad ettevõtted nüüdsest sõlmida tervisekindlustuspoliisi. Saates uurime, mis on sellise teenuse plussid ja miinused ning kui populaarseks on teenus osutunud.  Vaatame otsa ka järgmise aastate väljavaadetele ja eesmärkidele. Saatejuht on Alyona Stadnik. Fotol Kristjan Novitski. Foto: Äripäev.

Aasta esimeses saates „Investeerimisportfell 2030“ on külaliseks elukutseline börsikaupleja Markus Tamm, kes avaldas, kuidas tema aasta möödus, milline on tema portfell täna ning kuidas on ta panustanud aktsiaturgude tõusule. Elukutseline börsikaupleja avaldas saates täpsed positsioonid, kuhu ta on praegu investeeritud, ning millise strateegiaga ta kaupleb. Paljude aktsiate hulgas on tal suur positsioon USA tehnoloogiasektoris, mis näitas eelmisel aastal võimsat tõusu, ning kaupleja sõnul on ka tänavu aktsiaturgudel oodata head aastat. Samas ootab Tamm esimeses kvartalis ka väikest korrektsiooni ning on ka vastavad positsioonid võtnud, et turgude languse riski portfellis maandada. Ta oleks väga rahul, kui langus tuleb veebruaris või märtsis, kuid seejärel läheb tema hinnangul tõus edasi ja võiks tulla hea aasta. Markus Tamm oli eelmisel hooajal saate „Investeerimisportfell 2030“ juht ning vaatas nüüd tagasi, mida tema neist saadetest õppis ning mida võiks üks investor nendest saadetest kaasa võtta või milliseid tööriistu võiks kasutada paremate sisenemiskohtade leidmiseks. Saates oli juttu ka börsikaupleja möödunud aastast, millised olid võitjad, milline oli tootlus, ning põhjalik selgitus, kuhu kaupleja praegu on investeerinud ja kuidas portfell jaotub. Samuti rääkis Tamm stop-loss-orderi kasutamisest ning mida tema arvab investor Toomase hiljutisest Adobe aktsia stop-loss-orderiga müügist. Saadet juhib börsiajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Baltimaade ühe suurima kinnisvaraettevõtte, Kapiteli juht Taavi Ojala ning Capital Milli juht Kaarel Loigu sõnavad saates Kinnisvaratund, et vaatamata ebaselgetele aegadele sisaldab alanud aasta plaan mitmete arenduste lõpetamist ning ka uusi algatusi. Kaarel Loigu sõnul ei näi küll alanud aasta tulevat mingilgi kujul lihtsam kui eelmine, kuna makrotasandil on ebaselgust jätkuvalt palju. “Küll aga mis annab teistsugust dünaamikat langeva tendentsiga euribor,” lisas ta juurde ning tõi Capital Milli vaates välja lootuse, et suudetakse 2024. aastal plaanides olevaid teatavad arendusi sel aastal käima lükata. “Kui ma oleksin aasta lõpus või uue aasta alguses siin, siis saaksin raporteerida, et oleme 2024. aastal selle vallas rohkem ära teinud kui 2023. aastal,” lisas Loigu saate lõpus kokkuvõtteks. Taavi Ojala tõi välja, et vaatamata sellele, et siinses majanduskeskkonnas on aastaid käsil keeruliste väljakutsete ajastu, on Kapitelil eesmärke, mida soovitakse ära teha, mitmeid. “Lõpule soovime alanud aastal viia Viru keskuse tehingu, anda rentnikele üle Riia Elementali keskuses kõik ehituses allesjäänud pinnad,” jutustas Ojala ja lisas Tallinna suurarenduse Arteri kvartali, kus saavad alanud aastal valmis kaks väiksemat torni. “Tegelikult tahaks alustada ka logistika kinnisvaras ühte projekti Jüri lähedal Rukki tehnopargis ning ka Laagris asuv Solina tehas peaks algava aasta suvel valmis saama,” avaldas Ojala Kapiteli plaane. Kinnisvaraettevõtete juhtidega rääkisime saates lisaks ettevõtete plaanidele ka laiemalt ärikinnisvarast, muu hulgas ka arendajate ja ehitajate vahelistest pingetest ning nendevahelistest lepingutest. Fotol Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla. Saatejuht oli Lauri Leet.

2024 aasta algus toob kaasa uued võimalused ja väljakutsed. Finantsmaailmas kehtib reegel: ettevõtte tervis peitub numbrites. "Äripäeva juhtimiskooli" saade sukeldub sügavuti finantsanalüüsi maailma, valgustades, kuidas see ettevõtte edule kaasa aitab. Saates käsitletakse, miks on finantsanalüüs ettevõttele hädavajalik, justkui arstlik kontroll inimestele. Räägitakse, kuidas numbrid võivad paljastada ettevõtte arengukiirust, varakasutamise efektiivsust, investeeringute tasuvust ning palju muud. Saates keskendutakse sellele, et raamatupidaja koostab finantsanalüüsi, kuid juht on see, kes peab analüüsist aru saama, et inimesi ja tulemusi paremini juhtida. Arutelu käigus uuritakse, kas on olemas ühtainsat numbrit, mis näitab ettevõtte edukust ja tuuakse välja kolm olulist arvu, mida peaks iga juht une pealt teadma. Saates saavad vastuse, milline ettevõte võib minna pankrotti, kui oluline on konkurentsianalüüs, millised on erinevad ärimudelid, kuidas kulusid juhtida, jpm. Need teemad on eriti olulised 2024. aastal, kui ettevõtted seisavad silmitsi muutuva majanduskeskkonna ja uute väljakutsetega. Saade on suunatud juhtidele ja ettevõtjatele, kes soovivad oma finantsteadmisi laiendada, et paremini mõista ettevõtte rahalist seisu ja teha teadlikumaid otsuseid. Juba veebruaris alustab Paavo Siimann Äripäeva Akadeemias koolitus „Ettevõtte finantside analüüsimine“, kus õpitakse ettevõtte finantsnäitajaid kompleksselt analüüsima, mille abil saaks öelda, kas ettevõttel läheb hästi või mitte. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Pildil on Paavo Siimann ja Marianne Lõhmus. Pildi autor on Meelika Riiberg.

Seekordse Äripäeva TOPi saate teema on advokaadibüroode TOP. Stuudios on TOPi liidriks tõusnud advokaadibüroo Triniti juhtivpartner Ergo Blumfeldt ja advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Advokaadibüroode sektor ei näidanud 2022. aastal inflatsioonile vaatamata kuigi suur kasvu, 2023. aasta kolmandas kvartalis kasvas sektori käive aastaga vaid 3,7%. „Tööd on vähe,“ ütleb Ergo Blumfeldt. Inflatsioonile viidates on advokaadibürood viimase aasta jooksul oma tunnihindu pigem kasvatanud. Samal ajal on kliendid on muutunud valivamaks, kaalutakse hoolikamalt, millal minna advokaadi juurde ja millal mitte. „Tundub, et nö elustiilivaidluseid, et vaieldakse lihtsalt oma õiguse pärast, selliseid on vähem,“ ütleb Blumfeldt. „Aasta on olnud ka üsna vaikne: peale mõne erandi pole olnud suuri tehingud ega suuri IPOsid.“ „Sõltub, kus klient oma äris praegu on,“ arvab Karin Oras. Kui ettevõttel on majandussurutise tõttu keeruline olukord, siis võib see tähendada muude asjade edasi lükkamist. „Näiteks ESG aruandlus – ettevõtted teavad, et peavad sellega tegelema, kuid praegu on prioriteet kliendibaasi kasvatamine või uute turgude leidmine.“ Lisaks on kliendi muutunud teadlikumaks, pakkumisi võetakse mitmelt büroolt, räägitakse rohkem läbi ja soovitakse fikseeritud hinnaga teostust.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai toonitab, et me peame Eestis pöörama tähelepanu rahvusvahelistumisele. Ta lisab, et kui me teeme välistudengite ja –talentide Eestisse tuleku keeruliseks, tõmbab Euroopa tööjõuturg nad endasse ja meie kolgastume. Andrus Pedai on tootmise ja tarneahelate rahvusvahelise juhtimise kogemusega spetsialist, kellega tuleb Äripäeva raadio saates juttu ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimest, riigi poolt piiratud rahvusvahelisest vastuvõtust ning välistudengitest, keda kõrgkoolid ja siinsed ettevõtted hädasti vajavad. Saates annab värske rektor ülevaate kooli ja enda tulevikuplaanidest. Veel räägib ta, mis on edu võtme ja suurte läbikukkumiste ühisosa, milliseid haridusampse Mainor 2024. aastal pakub, kas meie haridusteenuseid oleks mõistlik eksportida ja millised on hariduse seosed AI arenguga. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Andrus Pedai. Foto: Jan-Erik Tihemets/Mainor.

Aasta esimene saade vaatleb tegevusi, mida saab teha õues külmal talvel. Täpsemalt uurime, kuidas läheb kahel erineval kohalikul mäesuusakeskusel. Juttu tuleb ilmariskide maandamisest, kerkinud elektrihindadega kohanemisest, suvistest tegevustest suusamägedel, turundusnippidest, välisturistidest ning hinnatõusudest. Saatest kuuleb ka milline populaarne teenus on nii Kiviõli kui Nõmme mäenõlvadelt kadunud ning mis on selle põhjuseks. Stuudios on Nõmme lumepargi juhataja Liis Needrit ja Kiviõli seikluskeskuse juhataja Madis Olt. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Ehitusturul on konkurents märgatavalt suurenenud - pea igal hankel on üle kümne pakkuja ja töö saamise nimel võetakse suuri riske ja tehakse pakkumisi omahinna piirimail või isegi alla selle, rääkis Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak saates Eetris on ehitusuudised. Samas sunnib suurenenud konkurents peatöövõtjaid asjadele otsa vaatama ja otsima võimalusi efektiivsemaks tegutsemiseks ja innovatsiooniks. „Tihti ei saada aru, et ehitusäri kasumlikkus on õhuke – ehitaja kasumlikkuse ootus on umbes kaks protsenti, samas kui kinnisvaraarendaja ootus on 20 protsenti. Nende vahel on kuristik ja see ongi osaliselt pingete allikas, sest kui aga joone all paistab vaid kaks protsent kasumit, siis ongi ehitajal eksimisruumi väga vähe,“ selgitas Pohlak pingelist olukorda. Pohlaku hinnangul ongi Eesti turul peatöövõtjaid viimastel aastatel liiga palju olnud. „Ja see tingib konkurssidel olukorra, et alati leidub ehitaja, kes pakub „õiglase“ hinna ja nõus ka sellele lepingule alla kirjutama,“ väitis ta. Saates räägime ka tööjõuturust, kas töötajaid on juba lihtsam leida ja kuhu liiguvad palgad ja ehitushinnad. Kuidas suurendada lepingutes partnerlust ja usaldust? Saates räägime ka, et Nordecon täna jõudnud likviidsuses paremasse seisu, millest oma osa oli hiljutisel tütarfirma Nordecon Betooni müügil. „Julgen öelda, et oleme heas kohas ja vaatama hästi tulevikku. Selle aasta töödest on portfell juba 80 – 90% kvaliteetselt täidetud ja saame jaheneva konkurentsi tingimustes targalt uusi töid valida,“ vaatas Pohlak tulevikku optimistlikult. Samuti räägime Eesti suurima puithoone Loodusmaja ehitusest, millega Nordecon on juba alustanud ja millised väljakutsed selle ehitusega kaasnevad. Samuti, kuidas riik saaks elavdada majandust ja aitaks august välja ja millal võiks viimaste aastate kobarkriisidest stabiliseeruda. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Raul Mee

Saates on külas SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur, kellega tuleb juttu investeerimisest aastal 2024. Vaatame ka tagasi aastale 2023 ja analüüsime, mis sündmused turge enim mõjutasid. Arutame, milline saab olema USA presidendivalimiste mõju turgudele. Ennustame keskpankade intresside ja euribori trendi ja lahkame ka eestlaste invetseerimisharjumusi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mullusel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2024“ toimunud aruteluringi, mis keskendus jätkusuutlikkusele tööstussektoris. Oma mõtteid ja kogemusi jagasid Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla, Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ja protsessiseadmeid tootva Estanci tegevjuht Priit Haldma. Priit Haldma rääkis, et iga turupööret kõik ettevõtted üle ei pruugi elada ja see on paratamatus. Haldma näeb rohepööret võimalusena ja sellest ka Estanc ka lähtunud. „Kui ettevõtted selle trendiga kaasa ei tule ja turg pöördub, siis tõenäoliselt on varsti päris raske,“ viitas riskile, et jätkusuutlikkuse eiramine võib raskelt kätte maksta. Ka Jaan Härms sõnas, et näiteks energiaalaste innvesteeringutega hiljaks jäänud või need edasi lükanud ettevõtted võivad raskustesse sattuda, sest keskkonna, tarbijaootuste või klientide ootuste tõttu tuleb seda kiirendatud korras tegema hakata. „Ja seda keskkonnas, kus rahal on kõrge hind,“ märkis Härms. Jaano Haidla rääkis arutelus, et ülesanne number üks on rohepöörde lahtimõtestamine. „Eestlane peab seda asja võtma talupoja mõistusega. Kõik, mis tuleb, ei pruugi alati 100% hea olla ja meie peame valima selle hea osa, mis sobib meie keskkonna, eluolu ja majandusega,“ rääkis ta. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: Anti Orav, Jaan Härms, Jaano Haidla, Priit Haldma. Autor: Johanna Adojaan

Seekordses saates räägime lähemalt organisatsiooni arengumudelist ja süsteemse juhtimise olulisusest tulemuslikkuse suurendamisel. Juhtidel on sageli käed-jalad tööd täis, keskendudes igapäevatööle ja ootamatute olukordade lahendamisele. Süsteemse juhtimise vajadus võib jääda tahaplaanile, kuid just süsteemsus ja järjepidevus on see, mis arengut soosib. Tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja sihtide ja tööprotsesside selgust ning inimeste pühendumist. Organisatsiooni arendamise võib üldistatult jagada kolmeks: strateegiline juhtimine, inimeste juhtimine ja protsesside juhtimine. Kui äriprotsessid on joondatud organisatsiooni eesmärkidega, töötajad on pühendunud ja toimub pidev parendamine, võib see olla ühe organisatsiooni edu võtmeks. Siiski on suurimaks väljakutseks nende valdkondade integreerimine ühtseks tervikuks. Saates uurime, kuidas saavutada sünergia strateegilise juhtimise, inimeste juhtimise ja protsesside juhtimise vahel. Selgitame, kuidas luua tasakaal ja ühendada need valdkonnad nii, et need toetaksid üksteist, viiksid organisatsiooni tervikuna uuele tasemele ja aitaks tulemused koju tuua. Pakume ka praktilisi soovitusi ja tööriistu, kuidas juhtimises süsteemsust suurendada ning seeläbi tulemuslikkust parandada. Saate külaliseks on juhtimiskonsultant, coach ja koolitaja Kristjan Rotenberg. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kristjan Rotenberg Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunni“ teemad on seekord seotud riigihankega. Saates tuleb muuhulgas juttu hankedokumentatsiooni vaidlustamisest ja vaidlustuse kulude küsimusest, hankelepingu lõpetamisest usaldusväärsuse kaotamise tõttu ja samuti sellest, kas riigihanke dokumendid peavad olema eestikeelsed. „Õigusliku poole pealt peaks olema eesmärk, et edukas pakkuja ei saa niisama lihtsalt pakkumust tagasi võtta. Seadusandlus võimaldab seda aga teha üsna lihtsal viisil,“ selgitab Tuulikki Laesson. „Näiteks kui omavahel seotud pakkujad esitavad pakkumusi, edukaks pakkujaks määratu võtab pakkumuse tagasi ja võidab teine pakkuja. Sellises olukorras võib juba sõlmitud hankelepingu üles öelda, kui vastutava isiku käitumisviis ei olnud piisavalt usaldusväärne. See on üks probleemkoht, mis on tulnud välja pikemaajalises praktikas.“ Kehtiva seadusandluse eripärasid ning kohtupraktikat avab õigusbüroo Laesson ja Partnerid juht Tuulikki Laesson. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Raadiosaate "Õppetund" aasta esimene saade teeb põgusa tagasivaate möödunud koolitusaastale ning suunab pilgu ette: mida toob 2024. aasta. Millised on lõppenud koolitusaasta avaliku ja erasektori organisatsioonile ning koolitajatele, kuidas on üldine majandusseis mõjutanud koolituste tellimist, kuidas muutuvad koolitusprogrammid- ja vormid, et kohanduda muutuvate oludega ning vastata töötajate individuaalsetele vajadustele, kuidas toetab tehnoloogia koolitajat ja õppijat ning kuidas nügida töötaja enesejuhtimist ja vastutuse võtmist arengu ja õppimise teekonnal? Külas on Eesti Energia töötajakogemuse juht Kadi Piikov, Sotsiaalkindlustusameti personaliosakonna juhataja Marja Pille ning Eesti Koolitus ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige ja Õpidisaini asutaja Helina Loor. Saatejuht on Katre Savi. Pildil (vasakult) Marja Pille, Kadi Piikov ja Helina Loor. Foto autor: Katre Savi

Saates „Digitark äri” on fookuses küsimused, kuidas ettevõttele majandustarkvara tellida või seda uue vastu välja vahetada. Räägime saatekülalistega ka verivärskest juhendist, mis annab tarkvara tellijale tervikülevaate protsessist ja sammsammulised abistavad juhised. Juhendi koostas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit mõned kuud tagasi. IT-valdkonna asjatundjad selgitavad selle juhendi näitel tarkvara tellimise protsessi ning toovad elulisi näiteid oma praktikast. Samuti jagavad nad oma kogemusi ja annavad soovitusi, kuidas seda juhendit kasutada ning millega tasub kindlasti arvestada, et ennetada majandustarkvara juurutamise projektidega seotud riske. Saatekülalised on Thermory IT-juht Julia Ležeiko ning Iveri Marukašvili, kes on Fujitsu majandustarkvara tiimi projektijuht. Saadet juhib Mare Timian, kes on Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol vasakult: Julia Ležeiko, Mare Timian ja Iveri Marukašvili. Foto autor: Kai Koks. Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Saate alguses räägime kinnisvaraturu hetkeseisust. Küsime, kas majanduskriis on süvenemas ja ehitused jäävad seisma. Arutame, kuidas tagada seisma jäänud ja ka töös olevate ehituste turvalisus. Seejärel räägime erinevatest varguste juhtumitest, mis viimastel kuudel ehituspindadel ja ka laiemalt äripindadel on toimunud. Arutame, millised turvalahendused on parimad äripindadele, sealhulgas ehitustele - näiteks analüütikaga videovalve, mobiilne videovalve ilma vooluta territooriumitele/objektidele jne. Saates on külas Nordeconi juhatuse liige Priit Luman, G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul ja ettevõtte turvalahenduste osakonna juhataja Ramon Kaju, saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: erakogu.

Kui ekstreemseid sündmusi maailmas pole, on energiahinna kasv joonlauaga prognoositav, märkis energiaettevõtte Evecon tegevjuht Karl Kull Eesti elektrisüsteemi stabiilsust käsitlevas saates „Energiatund“. Samas näitas erandlik 2022. aasta Kulli sõnul kui tundlik võib energiaturg olla. „Stabiilsel perioodil on energiahinde kasv siiski stabiilne,“ selgitas Kull. „Enne 2022. aastat kerkis energiahind 10-15 aasta jooksul suhteliselt stabiilselt kuni 5% aastas.“ Saates peateema on Eesti elektrisüsteemi stabiilsus ja toimimine peale 2025. aastal toimuvat Venemaa võrgust desünkroniseerimist. Evecon rajab koostöös Prantsusmaa ettevõttega Eestisse kaks akuparki, koguvõimsusega 400 MWh ning saate esimeses osas uurime ettevõtte tegevjuhilt Karl Kullilt, miks taoline projekt ette võetakse. Oma kommentaari elektrisüsteemi stabiilsuse osas annab saates ka Alexela juht Marti Hääl, kelle hinnangul on tõenäosus, et Venemaa soovib ennetähtaegselt Eesti elektrivõrgu desünkroniseerida, järjest kahanev. „Usun, et kui meie idanaabril oli plaan meid ennetähtaegselt karistuseks jõuga desünkroniseerida, siis ta oleks seda juba praeguseks teinud, sest mida päev edasi, seda väiksem mõju sellest meile on.“ Saates kõne all olevad teemad katavad teiste seas Eesti elektrivõrgu sagedust, selle võimsust, odavama elektri tarbimise võimalusi ning ka seda, mida tarbija ise saab teha, et oma elektrikulu kolmandiku võrra vähendada. Fotol Karl Kull tutvustamas Eveconi ja Corsica Sole mandri-Euroopa võimsaima akupargi rajamist. Foto autor Andras Kralla.

Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Saate esimeses osas räägib piimakarjakasvatuse väljakutsetest ja võimalustest osaühing Agrone juhatuse liige Margus Muld. Saate teine osa keskendub lihaveisekasvatusele, selle sektori käekäigust räägib Puusta talu perenaine Airi Külvet. Mõlemad esinejad tõid lisaks üldistele majandusnäitajatele ja neid mõjutavatele teguritele, välja ka uued, sektorit alles mõjutama hakkavad tegurid, näiteks planeeritava Kliimaseaduse. “Teemasid, millele põllumees peaks mõtlema, on palju. Sageli tuleb uued asjad esmalt endale selgeks teha, ise õppida ja tuleb ka koos ametnikega õppida, kes seda teemat peavad meie jaoks n-ö seadustesse kirjutama. Täna on kliimaseadus joonistamisel, eks vaatame, kuidas põllumajandus seal kajastust leiab - millised mustrid sealt meile välja joonistuvad. Loodetavasti meil sealt mingisugust suuremat kohustuste hulka ei lisandu, aga eks näha ole,” rääkis Agrone OÜ juht Margus Muld. Muld on veendunud, et põllumeestel tuleb ise endi eest seista. “Ega keegi meie eest ei seisa, meil tuleb oma hääl kuuldavaks teha erinevates komisjonides, erinevatel viisidel. Ainult nii me saame oma hääle kuuldavaks teha ja jõuda nii kaugele, et meile mingeid ebamõistlikke kohustusi ja tingimusi ei pandaks,” rõhutas Muld. Samas nentis tänavu Aasta Põllumehe tiitli pälvinud Airi Külvet, et lahendus põllumajanduses olevatele probleemidele ei tule kastist, kotist või pudelist, need tulevad meie juhtimistavade praktikatest. “Kogu teema aluseks on ettevõtja teadmised ja neile tuginevad otsused. Aga kindlasti ei tohi jääda kinni vanasse, tuleb olla avatud uutele teadmistele ja praktikatele,” rõhutas Külvet. Foto: Margus Muld ja Airi Külvet konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Autor: Oleg Hartsenko.

Majandus langeb ja Eesti eksportivad ettevõtted kaotavad konkurentsivõimet. Mida peavad majanduse kasvule pööramiseks tegema ettevõtjad ja mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Omniva juht Mart Mägi, Telia Eesti juht Holger Haljand ja SEB Eesti juht Allan Parik. Saatekülalised annavad ka oma soovid majandusministrile majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks.  Lisaks tuleb juttu nii Eesti uutest konkurentsieelistest, AI rollist ettevõtluses, tööturust, oskustest, innovatsioonist ja paljust muust.  Saatejuht on Rivo Sarapik.  Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.  Fotol Allan Parik, Mart Mägi ja Holger Haljand. Fotode autorid: Liis Treimann, Andras Kralla ja Andres Haabu.

Millised olid lõppeva aasta suurimad õnnestumised õigusloomes? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat on veel oodata? Saates vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Juttu tuleb automaksust, seaduste järelhindamisest, ELi õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saatekülalised on justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse, kes on büroo ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erakapitalitehingute valdkonna üks juhte. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Fotol Oliver Ämarik, Piret Jesse, Heddi Lutterus ja Mario Sõrm. Foto autor: Andres Laanem.

Suurte plaanidega helilooja Elis Hallik läheneb karjäärile ettevõtja mõtteviisiga. Hiljutise projekti teostamiseks õnnestus tal raha kaasata 30 edukalt naiselt. „Elist kuulates tekkis tunne, et see on nagu rahakaasamine. Ta teab, kuhu tahab minna ja kuidas sinna jõuda. See oli väga ettevõtjalik mõtlemine kultuurilises kontekstis,“ rääkis tänavu sügisel Elise debüütplaadi avaldamist toetanud ettevõtja Kristi Tiivas. Tiivase sõnul on ta veendunud, et Hallik kõik seatud eesmärgid ka saavutab. Hallik nendib, et debüütplaadi avaldamine on talle heliloojana vajalik, et suurendada nähtavust ja tellimusi. „Plaat on üks osa plaanist, et saada materjal välja kõigile platvormidele. Siis on dirigentidel ja festivalidel ligipääs minu muusikale,“ selgitas Hallik. Ta ütleb, et praegu tuleb enamus tellimustest Eestist, kuid kuna rahaküsijaid on palju ja rahastust vähe, siis on rahvusvaheline turg helilooja jaoks hädavajalik. Lõpuks 40 protsenti albumi väljaandmise kulust kandnud ettevõtjateni jõudis Hallik läbi Meelis Kubitsa. „Plaate on ülimalt keeruline välja anda, eriti klassikalise muusika valdkonnas. Kui produktsioonifirmalt tuli jah, siis tundus eriti tobe, et see jääb raha taha,“ kirjeldas Hallik plaadi väljaandmise protsessi. Tiivas kirjeldas, et Halliku tuli kohtuma tema ja lisaks veel paari inimesega, tema lugu inspireeris ning järgmisel tööpäeval saadeti mõttekaaslastele meil ettepanekuga Halliku ettevõtmist toetada. Plaadi avaldamiseks vajalik raha saadi kokku vähem kui tööpäevaga. „Üks asi oli finantsiline panus, et sain ka seal nõu, tuge ja teadmisi,“ ütleb Hallik. Järgmine samm Halliku helilooja teel on sümfoonia ettekandmine. Teisalt ütleb ta, et suurvormi kirjutamiseks ei ole Eestis tellimusi ega rahastust. Ta näeb selles ohtu Eesti heliloojate oskuste mandumiseks. „Kui asjad jäävad välja andmata ja arengut ei toimu, siis 40-50 aasta pärast ei ole heliloojaid, kes neid teoseid kirjutaks. Siis saab ainult imele lootma jääda,“ ütleb Hallik. Erasponsorite rollist heliloomingus saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste.

Ehkki üüriäri jääb veel ostu-müügituru varju, hakkab üüriturg lähiaastail muutuma professionaalsemaks ja levib järjest enam, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Domus Kinnisvara arenduse juht ja juhatuse liige Ingvar Allekand ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik ja juhatuse liige Igor Habal. Aga mida toob eluasemeturule aasta 2024? "Ma ise näen, et ainult euribori muutmisest ei piisa," sõnas Habal. Ma ise usun, et kevadel toimub mingi elavnemine… ja aastalõpp on nagu aastalõpud ikka: sügisel tehakse aktiivsemalt tehinguid, aastalõpu poole loetakse kõik Äripäeva pealkirjad läbi ja mõeldakse, et kõik on tuksis," lisas Allekand. Saates eksperdid võtavad osadeks lahti eluasemeturu ostu-müügi ja üüri, määratlevad eestlase valmidust hakata kinnisvara rohkem üürima, kompavad kinnisvaraturu sotsiaalset mõõdet, analüüsivad arendajate kapitaliseeritust, Tallinna planeeringute seisu ja mõtestavad lahti üüriarenduste tegelikku tausta. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autorid: Eiko Kink ja Raul Mee) on Domus Kinnisvara arenduse juht ja juhatuse liige Ingvar Allekand ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik ja juhatuse liige Igor Habal.

„Praegu on käsil üleminekuetapp vana majandusmudeli juurest uuele. Ajad, mil energia-, toormed-, tööjõud ja raha olid odavad, ei tule enam kunagi tagasi. Ja kuna Eestil puudub igasugune pikaajaline poliitika, ei saa see kõik mööduda meie jaoks valutult,“ rääkis majandusekspert Raivo Vare oma Logistika Aastakonverentsil tehtud ettekandes. „Logistikauudised eetris“ aastalõpu erisaade kannab alapeakirjaga „Lavajutud“ ja selles tuleb ettekandele kaks kuu aega tagasi toimunud Logistika Aastakonverentsi ettekannet. Esimesena räägib majandusekspert ja konverentsi moderaator Raivo Vare sellest, millised globaalsed nähtused mõjutavad meie logistikasektorit lühi- ja pikemaajalises perspektiivis, millised võimalikud stsenaariumid ootavad meid ees pärast Ukraina sõja lõppu, milline saab selles kontekstis olema Venemaa roll, millised muutused ootavad ees globaalsetes tarneahelates ja palju muud huvitavat. Vare nägemusel oleme hetkel üleminetapis ühelt majandusmudeli teisele ja kuna Eestis puudub kriisipoliitika, nagu ka tööstuspoliitika, taristupoliitika, ühtne transpordipoliitika jpm, siis ilmselgelt kannatab meie riigi konkurentsivõime. „Ainuüksi vana rasva peal kohanemise maailmameistritena jätkamine ei too meile enam edu ja see protsess ei saa meie jaoks mööduda valutult,“ tõdes Vare. Teises saatepooles räägib äsja maailma parimaks laevandusfirmaks tituleeritud DFDSi Eesti üksuse tegevjuht Peeter Ojasaar sellest, millist mõju hakkab meie ettevõtete transpordikuludele avaldama uuest aastast merendussektoris kehtima hakkav HTS, ehk heitkoguste kauplemise süsteem. Selge on ju see, et meretranspordi hinnad sellega seoses tõusevad, aga kui palju täpselt? Logistikauudised eetris erisaate ettekanded juhatab sisse logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm, saatesarja toetab Digimeerik.ee. Foto: Raul Mee, Fotol: Raivo Vare ja Peeter Ojasaar

Aasta viimane saade „Töö ja palk“ uurib seekord süvitsi midagi, millega ettevõtetes just praegusel ajal tegeletakse või kohe-kohe tegelema hakatakse – selleks on mõistagi arenguvestlused. Personaliuudiste juht Helen Roots on kutsunud endale vestluspartneriks coachi ja koolitaja Ruti Einpalu, kelle jaoks kõikvõimalikud vestlused on südameasi. Ruti abiga saame selgeks, mille poolest erineb arenguvestlus muudest vestlustest, miks sel nii palju toredaid nimesid on ja miks seda ikkagi pidada tasub. Samuti uurime, millele peaks enne arenguvestlust keskenduma juht ja millele töötaja, mis tunde peaks looma üks kordaläinud arenguvestlus, kui tähtis roll on usaldusel ja mida arenguvestlusel kindlasti teha ei tohi. Saate „Töö ja palk“ meeskond tänab oma lojaalseid kuulajaid ning soovib kõigile rahulikku pühadeaega ja põnevat uut aastat! Aitäh, et olete meiega! Fotol vasakult: Helen Roots ja Ruti Einpalu. Foto: Andres Laanem

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime Inbanki Eesti ärijuhi Valdeko Kübarsepa ja Esto müügijuhi Edward-Edgar Räimega tarbijate rahakotist ja käitumisest, paindlike makselahendustega kaasnevatest võimalustest e‑kaupmeestele kui ka vaatame korra tagasi möödunuvale aastale. Saates tuleb juttu ka sellest, kui tihe on konkurents erinevate makselahenduste valdkonnast, kes maksab kinni kliendile pakutavad erinevad võimalused ning ka sellest, kui palju kliendid üldse praegu võlgu jäävad enda maksetega. Inbank ja Esto avaldavad saates ka selle, milliseid tooteid ostetakse maksa hiljem lahendusega ning kuidas nad näevad, milline on turuolukord välismaiste e‑poodide poole pealt. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Esto müügijuht Edward-Edgar Räim, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Inbank Eesti turu juht Valdeko Kübarsepp. Allikas: Äripäev

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates on külas affiliate turunduse valdkonna ekspert Tõnis Hinnosaar, kes räägib saates sellest, mis asi affiliate turundus üldse on, kuidas sellega pihta hakata ning mida meeles hoida. Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas üldse affiliate turundus ettevõttesse integreerida ning kellele see üldse võiks sobida. Samuti räägitakse sellest, millised on affiliate turunduse tasud ning millised on murekohad, millega ettevõtted peaksid arvestama. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Foto: Tõnis Hinnosaar ja Priit Kallas. Allikas: Äripäev

2023. aasta viimases "Autojuttude" saates meenutatakse tänavu eetris kõlanud lugusid ja mõttearendusi. Äripäeva raadio igakuises autosaates on sel aastal räägitud Fordist ja Ferrarist, Eestis vormelite ehitamisest ja Dakari kõrberallil osalemisest, kadunud automarkidest ja valelikest autoärikatest ning paljust muust. Ettemängitavates lõikudes vesteldakse näiteks omal ajal president Pätsile ostetud äärmiselt uhkest esindusautost. Näitleja ja poliitikuna tuntud Raivo E. Tamm avaldab, kui palju läks maksma vana Žiguli originaaliväärilisse seisukorda taastada laskmine ning praegu autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liitu ehk AMTEL-it juhtiv Meelis Telliskivi meenutab, kuidas ta töötas 90ndatel noore mehena ühekorraga vormelisõitja ja tehase direktorina. Saate pani kokku "Autojuttude" tegija Karl-Eduard Salumäe. Fotol on kohe aasta alguses Saudi Araabias peetud maailmakuulsal Dakari kõrberallil osalenud Eesti ekipaaž Urvo Männama–Risto Lepik. Sel mõõduvõtul esimese ja seni ainsa eestlasena autode klassis piloodina osalenud Männama muljetas veebruarikuises "Autojuttude" saates kogemusest pikemalt. Juba 5. jaanuaril stardivad Männama ja Lepik Dakari rallil taas. Autor: Martin Macik

Euroopas kõrge disainiauhinna pälvinud Cleveron teatas aasta alguses, et aastaid kestnud kohtutee Hiinas on läbi. Pärast mitmeid tagasilööke tuli Eesti pakiautomaatide tootja patendivaidlusest välja võitjana. Intellektuaalomandi- ja patendispetsialisti Siim Timpsoni sõnul on Hiina turg keeruline, kuid nende intellektuaalomandisüsteem päeva lõpus ikkagi toimib. „Hiinas tasub tõesti kaaluda intellektuaalomandi registreerimist, sest see on oluliselt soodsam, kui pärast tegeleda tagajärgedega,“ lisas Timpson. Kuidas ettevõte Hiinas kohtuteele sattus ja kuidas sealset ettevõtet võitis, räägivad saates Cleveroni operatsioonidejuht Ott Pabut ning intellektuaalomandi- ja patendispetsialist Siim Timpson. Räägime ka sellest, mida kohtutee Cleveroni jaoks muutis, ja küsime nõu, millega ka teised ettevõtted patendipoliitikas arvestama peaksid. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Siim Timpson ja Ott Pabut. Foto: Harro Puusild.

„Teabevara tund“ puudutab teemat, mis muutub aktuaalseks eriti jõulude eel – heategevust ja annetamist. Ajal, mil inimeste soov head teha süveneb, räägime annetuste läbipaistvusest ja usaldusväärsusest Eestis. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Gregori Palm advokaadibüroost Lindeberg arutlevad heategevusorganisatsioonide peamiste probleemide üle. Arutelu keskmes on läbipaistvuse puudumine – kuidas veenduda, et annetatud raha läheb õigeks otstarbeks. Räägitakse ka annetamise varjukülgedest: riskidest, mis kaasnevad heategevusorganisatsioonide kasvavate rahasummadega, ja rahapesu võimalustest. Samas rõhutavad saatekülalised, et enamik organisatsioone tegutseb siiski headel eesmärkidel, ja jagavad soovitusi, kuidas MTÜ-d saavad tõsta oma usaldusväärsust. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Gregori Palm. Autor: Andres Laanem

Saate "Rohepöörde praktikud" teema on vesinik ja selle keskkonda säästev rakendamine. Külas on Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevdirektor Ain Laidoja ja Eesti Energia projektijuht Airiin Liisbet Strandson. Saates arutletakse, millised on vesiniku plussid ja miinused ning kuidas vesinikku rohepöörde eesmärgil kõige mõistlikum kasutada oleks. Saatekülalised tõdevad, et kuigi transpordis on vesinikusõidukitest ja vesinikumootoritest järjest enam juttu, toimuvad olulised rohepöördele hoogu andvad arengud keemiatööstuses, terasetootmises ja nafta rafineerimistehastes, kus muudatustel on palju suurem mõju. Et vesinik transpordis akutehnoloogia kõrvale lükkab, esialgu saatekülalise sõnul veel näha ei ole. Saadet juhib Rein Pärn. Fotol Ain Laidoja. Foto autor: Raul Mee.

Saade „Mets ja majandus“ viib kuulajad oktoobrisse, kui Tartus toimus konverents Puidutööstuse Äriplaan 2024. Saates toome kuulajateni kaks ettekannet – esiteks räägib rohepöördest ja selle mõjudest metsandusele Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre, saate teises pooles aga kuuleme VKG biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi ettekannet biotoodete tootmisest kui Eestis seni kasutamata võimalusest. Konkreetsema näitena käsitleb Raid VKG planeeritavat biotoodete tootmist. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Meelis Seedre ja Lauri Raid, foto autor on Johanna Adojaan

Äripäeva TOPi saates on seekord teemaks mööblitootjate TOP ning saatekülaliseks on TOPi esimeseks tulnud Mööbliprofi omanik ja juht Janek Uustamm(paremal). Saate teises pooles annab sektori käekäigule omapoolse kommentaari KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotod: Raul Mee (vasakpoolne) ja Neeme Korv. Mööbliproff teeb väikeseeria tellimusmööblit peamiselt Skandinaavia horeca sektorile. Janek Uustamm ütleb, et selles segmendis on konkurents tihe siis, kus tehakse suuri koguseid ja lihtsaid asju. „Seda oskab teha igaüks,“ osutab ta. „Kui asi läheb keerulisemaks, kui lisanduvad detailid, on vaja lisapolstrit või erimaterjale, siis seda ei suuda enam kõik teha. Meie pakume kliendile täislahendust.“ Indrek Allikasaare hinnangul on edukad eelkõige need mööblitootjad, kelle müügitulu ei sõltu tavalisest tarbijast. „Kui ehitatakse vähe ja uusi arendusi palju peale ei tule, siis ei osteta kuigi palju ka tavamööblit,“ selgitab ta. Nii võivadki olla muretumad need tootjad, kelle klientideks on eelkõige ettevõtted, kes vahetavad praegu mööblit välja või kellel on mingid spetsiifilised vajadused.

Seekordses sisuturundussaates "Investeerimisideede universum" võtame vaatluse alla Ameerika Ühendriigid. Räägime sellest, mis on USA majanduse edu alus, mis on "American Dreami" olemus täna ja kas ebavõrdsus Ameerikas kasvab. Lisaks avame USA majanduse väljavaated ja toome välja, milliseid USA firmade aktsiaid eksperdid hindavad. Saate lõpus kõlavad ka lugemissoovitused USA paremaks mõistmiseks. Saates arutavad USA teemadel Hanno Lindpere KPMGst, Kaius Kiivramees LHVst, Andreas Kaju Meta Advisoryst ja saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Ennustada, et taastuvenergeetika on ka järgmisel aastal populaarne valdkond, on nagu ennustada, kas päike tõuseb, rääkis Triniti advokaadibüroo juhtivpartner Ergo Blumfeldt saates “Triniti eetris”. Blumfeldti sõnul tahab raha sellesse valdkonda suunduda, ning seda markeerib lõppevast aastast ka Utilitase tehing, mis oli mahult üks Baltikumi suurimatest. Blumfeldti ennustab, et aastapärast erineb taastuvenergia firmade omanike pilt tänasest suuresti. Iduettevõtete sektoris toimub tuleval aastal kindlasti tehinguid, rääkis Triniti tehingutiimi juht Siim Maripuu. Tema sõnul ei saa tehingute arv tõenäoliselt olema nii suur kui 2022. aastal, kuid on ehk suurem kui lõppeval aastal. Põllumajandussektorit analüüsides leidis Maripuu, et kui tunamullune aasta oli üldiselt väga hea, siis lõppev aasta nii hea ei olnud. Seetõttu võib sektoris ka tehinguaktiivus kasvada ning jätkub ka põlvkonnavahetus. Saates räägitakse tehinguturul toimunust 2023. aastal. Analüüsitakse aasta alguses tehtud ennustuste paikapidavust ning turutrende, räägitakse sektorite vahelistest erinevustest, rahakaasamistest ning ennustatakse, mis mõjutab tehinguaktiivsust 2024. aastal ja millistest valdkondadest võib tehinguid oodata. Külas on Triniti vandeadvokaat ja tehingutiimi juht Siim Maripuu (vasakul) ning Triniti juhtivpartner ja vandeadvokaat Ergo Blumfeldt (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime Eesti elektrivõrgu tulevikust olukorras, kui sinna lisandub väga palju taastuvenergiat. Kui palju sellest saame me salvestada ja kui suur osa on elektrivõrgu tasakaalustamisel ning kuidas seda kõike teha. Eestil on eesmärk 2030. aastaks toota aastas sama palju taastuvelektrit, kui me seda ka kasutame, aga kuidagi peab süsteem olema tasakaalus. Teemat avavad Energiasalv Pakri tegevjuht Peep Siitam ja Futugridi kaasasutaja Leino Schnur. Leino Schnur on ettevaatlik vaadates aastasse 2030 ja olukorda, kus me toodame sama palju kui tarbime. "Külmal talvepäeval ka tõenäoliselt tuulik seisab. Siis kui me tarbime, siis on suured puudujäägid ja siis kui puhub tuul ja päike paistab, siis on suured ülejäägid. Ma ei oska praegu öelda, kas Soome ja Läti läbi välisühenduste tahavad võtta vastu meie ülejääki või me peame hakkama jõuga neid päikesepaneele ja tuulikuid seisma. Räägitud on 5000 megavatist, Soome suudame saata 1000 megavatti, Lätti umbes 2500. Eesti tarbimine sellel hetkel ei ole kindlasti tipus." on Schnur murelik. Täpsemalt Eesti tulevikuenergiast, salvestusest ja tasakaalustamisest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Fotol: Leino Schnur. Autor: Mart Valner

Saatejuht Hando Sinisalu käis Dubais toimunud ÜRO kliimakonverebtsil COP28 ja vestles seal kohal olnud Eesti ettevõtjatega. Saates tuleb juttu sellest, miks on mõttekas sellisel suurfoorumil kohal olla, kuidas selle tulemuslikkust mõõta, kuidas leppida kokku kohtumisi õigete inimestega ja kui oluline on ettevalmistustöö. Saates jagavad oma mõtteid Timbeteri juht Anna-Greta Tsahkna, Zero Terraini juht Peep Siitam, KappaZeta kosmosetehnoloogia juht Martin Jüssi, Beasti juht Anna-Maria Mikaberidze ja Rail Baltica kommunikatsioonijuht Priit Pruul. Fotol President Kersti Kaljulaid, Timbeteri juht Anna-Greta Tsahkna, KIKi juht Andrus Treier ja Rondônia osariigi kuberner Marcos Rocha pärast koostöölepingu allkirjastamist.

Saates teeme juttu sellest, mis raamatupidamises 2024. aastal muutub - mida arvestada käibemaksumäära muutumisel ja kuidas valmistuda dividendide tulumaksumäära tõusuks 2025. aasta alguses. Sisuturunduse saates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja asutaja Enno Lepvalts, saadet juhib Hando Sinisalu. Foto autor: Liis Treimann.

Pakume kuulata kahte ettekannet 1. detsembril toimunud suurandmete konverentsilt. Esmalt selgitab tehisintellekti abil kliendi tagasiside analüüsimist andmeteaduse ja masinõppe ettevõtte Intelex Insight juht Kaur Kivirähk. Lahendus valmis neil koostöös kaubandusketiga Rimi. Seejärel räägib Mainor Ülemiste juht Ursel Velve, kuidas ärilinnak Ülemiste City kasutab andmeid. Suurandmete konverentsi modereeris ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Marko Mumm

Üks kõik kui palju me oma lapsi hoiame ja kaitseme, siis ikka juhtub nendega aegajalt õnnetusi. Samuti jäävad nad vahel ootamatult väga haigeks. Sarnaselt täiskasvanute EMOdele on aga üle koormatud ka lastehaigla erakorralise meditsiini osakond. Millal piisab perearstist ja millal on vaja tõesti haiglasse minna või kiirabi kutsuda, räägivad Terviseuudiste saates Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO juhataja dr Helke Nurm ja traumatoloog dr Jana Kritt. Saadet juhib Violetta Riidas. Küsimusele, millega lastehaigla EMOsse minnes arvestama peab, vastavad EMO juhataja dr Helke Nurm ja traumatoloog dr Jana Kritt. Samuti räägivad nad, kuidas liiguvad keskmise raskusega ehk nn kollased patsiendid. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla

Kolmekordne gasell AutoPayments asub tänavuses edetabelis 97. kohal. Ettevõtte omanikeks on kaks venda, Mihkel ja Kaur Mets. 2011. aastal loodud firma sai alguse Kauri ideest muuta auto ostmine mugavamaks – veebiplatvormil saab seda ühe klikiga. Saatekülaline AutoPaymentsi üks omanikest Mihkel Mets räägib saates, kuidas on neil õnnestunud kasvada gaselliks, mis on nende edu taga ning kuidas hoida suhted vennaga tasakaalus, et äri ei kannataks. Mets avab Autopaymentsi loomise lugu ja räägib, mismoodi teeb ettevõte koostööd pankadega. Gasellettevõtja jagab inspiratsiooni, kuidas kirg, õige suhtumine, paindlikkus ja läbimõeldud tehnoloogia muudab autoturgu. Saadet "Kiired ja vihased" juhib Alyona Stadnik. Pildil: Mihkel Mets, Autopayments OÜ üks omanikest. Foto: AutoPayments

Saates tuleb juttu Euroopa Liidu eelarvest ja selle koostamise põhimõtetest. Räägime praeguse eelarve vaheülevaatusest ja uurime, millised on võimalused kokkuleppeks, millised on erimeelsused ja milline on siin Eesti positsioon.     2025. aasta suveks peab uus komisjon tegema ELi eelarve ettepaneku perioodiks 2028-2034. Arutame, kas uuel perioodil puhuvad uued tuuled, millised prioriteedid on välja joonistumas ning kas ja kuidas Ukraina ja teised kandidaatriigid mõjutavad uut eelarveperioodi.  COVID ja Ukraina kriis on näidanud ELi hämmastavat võimet teha kiireid otsuseid. Tavaliselt on eelarveläbirääkimised olnud väga vaevalised. Küsime, kas siin on ka muutust loota. Lisaks analüüsime, millal saab Eesti netomaksjaks ja mis kasu meil ELi eelarvest on.     Saates on külas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja  riigikantselei ELi asjade direktor Klen Jäärats. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Zumapress/Scanpix.

How vulnerable is the energy infrastructure in our region in case of deliberate attacks? Does greater interconnectivity reduce the risks or on the contrary lets countries rely too much on others in the peace time and if things happen this beneficial dependence turns to vulnerability and hazard? Tune in to our podcast where Izabela Surwillo, Senior Researcher in the Danish Institute for International Studies, and Peeter Raudsik, Head of Regulatory Relations at Sunly, are discussing the energy supply and security in the Nordic-Baltic Region. The moderator of the podcast is Tarmo Virki from Äripäev.

Tänases saates vaatame tagasi mööduvale aastale, teeme juttu sellest, milliste aktsiatega ja kui palju rikastuti ning mis olid suurimad rahakaotused turgudel. Admirals Groupi tegevjuht Sergei Bogatenkov avab muuhulgas, kas tippe vallutavasse Nvidia aktsiasse tasub jätkuvalt investeerida ning pakub ka mitmeid alternatiivseid tõusupotentsiaaliga investeeringuid uueks aastaks. Juttu tuleb ka krüptovaluutade ja kulla käekäigust ning tulevikust. Veel teeme Bogatenkoviga juttu sellest, kuidas ta on 36. eluaastaks jõudnud rahvusvahelise firma etteotsa ning milline on tema silmis hea juht. Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse juht Indrek Mäe. Foto: Julia Laidvee, Fotol: Sergei Bogatenkov. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Üle aasta kestnud seisaku järel on ärikinnisvaras Baltikumis näha märgatavat elavnemist ning tuleval aastal on ilmselt oodata suuri tehinguid, kinnitas Colliersi investeeringute nõustamise juht Margus Tinno saates „Kinnisvaratund“. „Hea on näha, et suuri tehinguid on viimaste kuude jooksul Baltikumis juba toimunud,“ rääkis Tinno, viidates Kapiteli Viru Keskuse ostule, East Capitali fondi ostetud Rimi peakorterile Riias ning ka Vilniuses omanikku vahetanud Vilniuse Techopolile. „Suured tehingud võtavad aega,“ kinnitab ta ning tõi näiteks välja et üle 200 miljoni eurone Vilniuse suurtehing võttis aega ligi aasta. See aga tähendab, et järgmisel aastal realiseeruvate tehingute hulka saab praegu toimuvate eeltööde abil juba üsna täpselt ennustada. „Kevadega võrreldes on turul aktiivsus praegu hoopis teisel tasemel. See on ka positiivne ja annab lootust, et hakkab toimuma,“ märkis Tinno tulevikku vaadates optimistlikult, ent lisas, et kas need kõik jõuavad tehinguteni või mitte, pole veel siiski selge. Siiski kinnitab Tinno, et 2024 tuleb kindlasti positiivsem kui olnud lõppev aasta, kuna juba „baassentiment võiks olla tuleval aastal selgelt parem.“ Saates iseloomustatakse ka võimalikke tehingutesse liikuvaid kinnisvaraobjekte ning arutatakse, millised tegurid mõjutavad nii väikeinvestorite kui institutsionaalsete investorite otsuseid kinnisvarasse investeerimise ning samuti ka seda, mille kaup on turul hinnatuim. Saate lõpusoas käsitletakse ka büroopindade üürituru olukorda. Fotol Margus Tinno, foto autor Liis Treimann. Ärikinnisvara turuülevaadet andvat saadet juhib Lauri Leet.

Äripäeva TOPi saates on seekord teemaks põllumajandusettevõtete TOP. Stuudios on TOPi seitsmendaks tulnud ettevõtte Mangeni PM juht Maarika Susi. Saate teises pooles kommenteerib eksperdina sektori käekäiku Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Maarika Susi loodab, et piima hind jääb neljaga algavaks nagu praegu, sest siis jäävad ka tootmisettevõtted ellu. Kaubandusketid on aga järjest teatanud kilepiima hinnalangusest. „Me kõik oleme ärilised ettevõtted ja see tähendab, et kaudselt surutakse langenud piima hind esmatöötlejatele.“ Ent piimatootmine pole lihtne protsess ja ka siin sektoris tahavad inimesed väärikat töötasu. Ent kui lõpptoote hinda saab langetada, siis peab turul odavamaid pakkumisi olema? Maarika Susi ütleb, et kahjuks on need Läti ja Leedu tootjad, kes liiga kergekäeliselt piima hinda langetavad. „Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriikide piima hinda, siis Läti juhib alumist otsa juba mitmeid kuid,“ selgitab ta. Ants Noot ütleb, et mitmed riigid on astumas samme oma põllumajandustoomise vähendamiseks. „Holland plaanib piimalehmade arvu 30%list vähendamist,“ toob ta näite. See aga tähendab, et pakkumine turul väheneb ning piima hind võiks pigem tõusta, mitte langeda.

"Äripäeva juhtimiskooli” saates räägime teenindusest, empaatiast ja suhtlemisoskusest. Saates tuleb juttu noortest klienditeenindajatest, kellel puudub eelnev töökogemus; kes on talent ning miks me teeme asju nii nagu teeme. Saate külalised on teenindusvaldkonna koolitajad ja pikaajalised juhid Aile Laansalu ja Tene Link. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Foto autor Meelika Riiberg.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) töötab mitme projekti kallal, et muuta ettevõtjate elu lihtsamaks ja ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks. Üks nende peamisi eesmärke on null- ehk andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt alates 2025. aastast. Selle süsteemi kaudu saab maksu‑, statistika- ja aastaaruandeid riigile edastada ajakuluta. „Finantsuudised eetris“ saates käsitletakse, kuidas ettevõtjad saavad selleks muudatuseks valmistuda, ning jagatakse nõuandeid raamatupidamisbüroodele ja tarkvarapakkujatele. Lisaks arendatakse kasutajasõbralikumaks e‑äriregistrit. Juba on võimalik alla laadida avaandmeid, paraneb andmete visualiseerimine ja lisandub ärinime broneerimise funktsioon. Kuid on oodata veelgi muudatusi. Stuudios vestlevad RIK‑i teenuste arenduse valdkonna nullaruandluse tiimi juht Aleksandr Beloussov, äriregistri tiimijuht Tambet Artma ja saatejuht Paavo Siimann. Pildil vasakult: Paavo Siimann, Aleksandr Beloussov ja Tambet Artma. Foto: Andres Laanem

Tänu ettevõttes läbi viidud uuendustele ja tootmise digitaliseerimisele aasta tehase tiitli võitnud ventilatsioonifirma pole loorberitele puhkama jäänud, vaid loob oma valdkonnas innovatsiooni. Eesti kapitalil asutatud ettevõtte, kel täitus tänavu kahekümne viies tegevusaasta, toob ventilatsioonilahenduste valdkonda uut vaadet ja vallutab peale lähiturgude ka Araabia Ühendemiraate ning on suuna võtnud USA turule. ETS NORDi arendusgrupi juhi Timo Oleski ja ettevõtte tootejuhi Indrek Valgmaga arutame saates, kuidas on võimalik tootmisettevõttes innovatsiooni teha, millist rolli mängivad sealjuures IT-lahendused ja suhted klientidega. Räägime sellest, mis on tagab valdkonnas edu ja kuidas aitab välisturgudele laienemisele kaasa erinevates mentor- ja koolitusprogrammides osalemine. Lisaks tutvustame võimalust, kuidas hoida kokku ventilatsiooni maksumuselt ja suurte investeeringute asemel süsteem hoopiski rentida. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: ETS NORD.

Kõrtsi asemel maherestoraniga alustanud ettevõtja kaotas pea pooled kohalikest püsiklientidest, kuid usub siiski, et ka uus ärimudel toob edu. Hämsa maheresto perenaine Ulvi Parksepp ütles saates „Turismitund“, et loodab kaotatud klientide asemele leida uued, kes väärtustavad mahetoitu ja on valmis selle eest rohkem maksma. Parksepa sõnul on konkurents mahetoitu pakkuvate restoranides seas väike ning uute sobilike klientide arv on juba vaikselt ka tõusuteel. Kohalike klientide kaotamine oli Parksepa sõnul paratamatus ning tootearendust planeerides olid ettevõtjad sellega arvestanud. Saates tuleb juttu tootearendusest turismivaldkonnas ning täpsemalt uurime, kuidas kaks turismiettevõtjat oma olemasolevat teenust muutsid või täiesti uue teenuse lõid. Saate esimeses poole tuleb juttu sellest, kuidas ja miks ettevõtjad tootearendusega tegelema hakkasid, kui aja- ja rahakulukas protsess kujunes ning mis oli tagasi vaadates kogu ettevõtmise laiem mõju. Saate teises pooles räägime laiemalt ettevõtluskeskkonna teemadel, uurime kuidas möödus suvi, kuidas ettevõtjad planeerivad järgmist aastat ja kuidas on nad meelestatud madalhooaja eel. Sellest, kuidas loodi ökomaja majutuspakett ja prügipüük jõelt räägib saates Sauga Kaluriküla peremees Jakob Kose ning Hämsa maheresto ja heaolukeskuse perenaine Ulvi Parksepp räägib, kuidas kõrtsist sai maheresto. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla, mis juhtudel või milliste viiruste tüsistusena võib tekkida pneumokokk-infektsioon, milliseid kaebuseid see võib tekitada ning miks ja kellele see on eriti ohtlik. Samuti tuleb juttu sellest, kes kuuluvad haiguse riskirühma, kes saavad tasuta vaktsiini ning kuidas üldse end nakkuste eest võimalikult hästi kaitsta. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

SEB juhatuse esimees Allan Parik ning ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas tõdevad, et kuigi Eesti ettevõtted on seni üllatavalt hästi hakkama saanud, siis on näha, et teatud sektorites elavad äriühingud juba mõnda aega vanade puhvrite pealt. Jalakas toob välja, et ettevõtete käekäik on selgelt väga otseses seoses sektoriga, kus tegutsetakse. “Sektorid, mis on seotud Skandinaavia nõudlusega, on selgelt viimased 18 kuud langustrendis olnud. Seal tegutsevad ka ettevõtted, kes on pidanud varasemalt kogutud reservide kallale minema,” räägib Jalakas. Parik kinnitab, et kui vaadata likviidsete vahendite hulka, siis ettevõtete vabade vahendite hulk on hakanud just selle aasta teises pooles vähenema, küll aga on eraisikute puhvrid vaatamata kõigele kasvutrendis. “Väljakutse eraisikute poolel on tegelikult see, et raha ei jagune majapidamiste vahel võrdselt. Kolme kuupalga suurune rahavaru on meie eraisikutest klientidel umbes 32 protsendil. Noortel on selline puhver vaid umbes veerandil meie aktiivsetel klientidel. Koguni 23 protsendil meie klientidest on enne järgmist palgapäeva kontol vaid 100 eurot, mis näitab selgelt, et teatud perede puhul on puhvrid väga kokku kuivanud. Ebavõrdsus on suur, “ tunnistab pangajuht. Parik ja Jalakas on ühel meelel, et järgmise aasta esimene pool tõotab tulla keerulisem ning majanduse aktiviseerumist hetkel ei nähta. “Eestil avatud majandusena läheb täpselt nii hästi kui meie ekspordipartneritel - nendeks on Põhjala riigid. Sealt vaatab paraku vastu Soomele 0,5 protsenti majanduskasvu ja Rootsile -0,4 ehk siis olulist kasvu ei paista,” tõdeb Jalakas. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Seekordses "Tööstusuudised eetris" saates on fookuses mööbli- ja elektroonikatööstus. Pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis on salvestatud tänavu novembris toimunud konverentsilt „Tööstuse äriplaan 2024“. Oma äriplaanidest ja tööstussektoris toimuvast räägivad mööblitööstuse Standard juht Jonatan Karjus ning elektroonikatööstuse GPV Estonia tegevjuht Veiko Vaher. Veiko Vaher rääkis ettekandes, et aasta tagasi suurendas ettevõte 10 protsenti oma tootmisvõimsust, suurendades nii ruutmeetrite arvu kui panustades ka seadmetesse. „Sel aastal oleme konservatiivsed, kõik teavad, et kasv tuleb, aga millal ja kas kõik jõuavad selle ära oodata, on iseküsimus,“ peegeldas ta ebakindlaid aegu. „Tunnetus on, et vähemalt mööblisektoris on juhtumas midagi suurt. Kui vaatame üle maailma suurte tootjate majandustulemusi, siis ega midagi rõõmustavat vastu vaatamas ole,“ rääkis Standardi juht Jonatan Karjus. „Vähemalt meie regioonis tundub, et mõni suur võib turult lahkuda ja see avab päris palju ärivõimalusi neile, kes suudavad kasvada.“ Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Jonatan Karjus ja Veiko Vaher. Autor: Johanna Adojaan

Kaitsetööstuse üleilmses arengus on oma panuse andnud ka hulk Eesti ettevõtteid. Käsitleme sisuturundussaates sektori võimalusi, toome esile trendid ja väljakutsed, mis on tingitud nii tehnoloogilisest progressist kui ka kaitsetööstuse maastikku märkimisväärselt muutnud Ukraina sõjast. Muuhulgas selgub, kuidas lahinguväljal kasutatavad droonid ja tehisintellekt aitavad teha operatiivsemaid ja tõhusamaid otsuseid. Mullu eksportisid Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu liikmed 160 miljoni euro eest, aastaks 2030 on plaanis ületada 400 miljoni piir. Kaitseotstarbeliste toodete arendamist toetab Eestis muuhulgas ka kaitseministeerium. Riigikaitse teemat avavad tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsiooniettevõtte CGI Eesti kaitsevaldkonna ekspert Tarmo Ränisoo ning Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu juht Kalev Koidumäe. Nende sõnul pole Eesti ainult julgeoleku tarbija, vaid üha enam ka panustaja ning innovaator rahvusvahelisel areenil. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

The podcast „Boys Don’t Cry“ is dedicated to unraveling the intricacies of men's mental health in Estonia and the Nordic countries. Four non-crying boys will explore the unique challenges and societal factors affecting men's emotional well-being while striving to break down the stigma that often silences their struggles. Join us on this journey of empathy, understanding, and change. The boys in the studio are Paul Lloyd Robson, a coach and facilitator for men, father of three, husband and small farm owner based in Denmark; Christian Veske, Gender Equality and Equal Treatment Commissioner of Estonia; Jevgeni Timoštšuk, programme coordinator of Nordic Council of Ministers’ Narva branch office; and Tarmo Virki, the editor at Äripäev.

Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida. „Kümme aastat tagasi ei olnud raske leida sponsorit, kes panustaks 100 000 eurot. 25 000 panustajatele pidime sageli ei ütlema, sest ei suutnud kõigile leida õiget partnerluse vormi,“ nendib Lokk. Praegu on Loki sõnul 25 000 eurot väljakäiva sponsori leidmine pidupäev. Ta ütleb, et aastatega on ettevõtjate toetus langenud ning seda sugugi mitte huvi puudumise tõttu. „See jääb selle taha, et ettevõtjatel pole raha ega juleta seda ka välja anda, sest ei ole teada, mis maks võib järgmiseks tõusta,“ kirjeldas Lokk valitusse maksumuudatuste mõju kultuurisündmustele. Ta ütleb, et ligi 90 000 külatastajaga pöffil on väga raske. Filmifestivali ametlik majutuspartner Nordic Hotell Forumi üks asutaja Feliks Mägus ütleb, et ka mitmed tema tuttavad ettevõtjad on viimastel aastatel rahastust kultuuri vähendanud. „Toetus antakse, siis peab olema selge, mis on väljund ja tasuvus raha eest, on see rahaline, toodete, teenuste või turunduse kaudu,“ selgitab Mägus. Tiina Lokk tõdes, et ülejäänud Euroopa ettevõtted ei mõtle juba ammu, et filmikunsti toetatakse. Sinna investeeritakse. „Filmitööstuse ja filmidega kaasneb suur mõju, ka majanduslik. See on nagu Buratiino puu, paneb ühe sendi sisse, aga saad 3-7 senti vastu,“ ütles Lokk. Peakorraldaja toob pöffi mõju näitena välja, et sündmust kajastati 93 erinevas riigis. Üritusel osales inimesi 72 erinevast riigist. Kokku oli külastajaid üle 88 000. „Need on märkimisväärsed arvud,“ rääkis Lokk. Saates rääkisime veel Nordic Hotelli koostööst mitmete kultuurisündmustega, pöffi ambitsioonidest ja sellest, kui kaua näeb Lokk end veel pöff esiotsas. Intervjueeris Eget Velleste. Foto autor on Raul Mee.

Kipitavad, punetavad või hoopis vesised silmad viitavad levinud probleemile, nimelt kuivale silmale. Miks silmade kuivust tuleb kiiresti leevendada, millised silmatilgad üldse valida, mida tuleks arvesse võtta külma ilmaga silmatilkade kasutamisel ning mis juhtub siis, kui silm tilkadega üle ujutada, selgitavad saates Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning optometrist ja Systane’i silmatilkade esindaja Triin Speek. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates arutleme organisatsiooni uuendusvõime arendamise, andmepõhise juhtimise ja töötajate kaasamise teemadel, seda Statistikaameti näitel. Räägime lähemalt, millised on avaliku organisatsiooni juhtimistavad, kuidas positiivset tagasisidekultuuri kujundada ja juhtimisotsuste jaoks olulisi andmeid koguda. Andmepõhisus on juhtimisotsuste tegemisel oluline edutegur. Ühelt poolt seetõttu, et see aitab teha põhjendatud otsuseid ja välistab eeldustel tegutsemise, aga loob ka täiendavaid võimalusi organisatsiooni arendamisel. Igas organistatsioonis on palju erinevaid andmestikke, mida otsuste tegemisel kasutada, kuid selge on see, et ootused tööandjale on kasvanud ning lisaks tavapärastele tulemusnäitajatele tuleb regulaarselt organisatsiooni sisetemperatuuri kraadida ja töötajakogemust mõõta. Lisaks räägime sellest, millist tööriista on võimalik kasutada töötajate rahulolu reaalajas jälgimiseks. Saate külalisteks on Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing ja Motichecki esindaja Pille Parind Nisula. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Annika Kitsing, Helen Klettenberg ja Pille Parind-Nisula Pildi autor: Rain Jüristo

Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda? „Teabevara tunni“ teemaks ongi seekord kinnisvara soetamine ja selle käigus tekkivad probleemid. Selgeks saab, mis on varjatud puudus ja kuidas vältida vaidlusi. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning sama büroo partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi, Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Saates on külas organisatsioon, mille eesmärk on juba aastakümneid olnud toetada akadeemiliste eeldustega tudengite õpinguid ja kindlustada tugev järelkasv Eesti haritlaskonnale. Stuudios on Tartu Ülikooli Sihtasutuse nõukogu esimees Sten Luiga, nõukogu liige Andres Sutt ja juhatuse liige Katriin Fisch-Uibopuu. Saates tuleb juttu, miks on vaja tudengeid toetada, kuidas leitakse abistajad ja milline näeb välja koostöö. Saame selgust selle osas, kuhu stipendiume ja toetusi jagub ning kas mõni valdkond on vaeslapse rollis. Sten Luiga sõnul sõltub annetuste maht sellest, kuidas instituudid, teaduskonnad ja kolledžid ise suudavad haarata ümbritsevat keskkonda, oma tegevust ühiskonnale teadvustada ja oma vajadusi defineerida. Saates tuuakse välja, et ülikool on ettevõtete jaoks talendipank ja heategevus aitab kaasa nii brändingule, kommunikatsioonile kui turundusele. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Tartu Ülikooli Sihtasutuse nõukogu esimees Sten Luiga. Foto: erakogu.

Aasta viimases "Õppetunni" saates kohtume aasta koolitaja tunnustuse pälvinud koolitajatega, kes jagavad lugusid ja kogutud tarkuseteri koolitaja varasalvest. Räägime koolitaja „kuldoskustest“ koolitustel ette tulevate olukordade lahendamisel ning iga üksiku koolitatava kaasa haaramisel ja innustamisel. Saame teada, kuidas koolitajad oma karikat täidavad ning millist tähendust tunnustamine loob. Juttu tuleb ka tehisintellektist ja mängulisusest koolitustes. Saatekülalisteks on Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras aasta koolitaja 2023 Anu Vaagen, OÜ Yebisu Eesti koolitaja ja coach, Äripäeva Personaliuudiste aasta koolitaja 2023 Kati Orav, Creativity Catcher OÜ visuaalne praktik ja haridusinnovaator ning aasta sisekoolitaja 2023 Jaanika Greim, Lidl Eesti OÜ poodide koolitusspetsialist. Saatejuht on Katre Savi. Pildil (paremalt) Anu Vaagen, Jaanika Greim, Kati Orav. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” tuleb juttu ühest Eestis sündinud unikaalsest digilahendusest, mis toob kokku toidu päästmise ja heategevuse. Iduettevõte EATB4 on võtnud südameasjaks toidu säästmise, kasutades selleks innovatsiooni ja digimaailma võimalusi. Eesmärgiks on tuua ühtsesse e-süsteemi kokku suuremad toidu jaeketid (toiduannetajad) ning toiduabi jagajad, et toit jõuaks abivajajateni sujuvalt, kiiresti ja ressursse säästvalt. Saatekülalised rõhutavad, et protsesside automatiseerimine võimaldab teha tööd, millel on väärtus ning jätta minevikku paberitöö, väljaprintimine ja info sisestamine ühest süsteemist teise. EATB4 toidu päästmise eesmärgi üks lisaväärtus on ka süsiniku jalajälje vähendamine, sest loodud digilahendus toodab olulisi andmeid – kogused, kiirus, ressursid jne. Üks kilo päästetud toitu hoiab kokku kaks kilo CO₂ ekvivalenti. Seega tegeleb EATB4 ka n-ö roheettevõtluse ja kliimamõju vähendamisega. Stockholmi keskkonnainstituut annab iga kahe aasta tagant välja toidutarbimise raportit, mis näitab, et Eestis jääb inimese kohta üle 120 kilo toitu aastas. Toidupank vahendab iga nädal 20 000 abivajajale jaekettides ülejäävat toitu. Saatekülalised tuletavad meelde, et Eestis on palju puudustkannatavaid peresid, kes vajavad abi. Saates on külas Märt Helmja ja Kristina Noor Eesti idufirmast EATB4. Saadet juhib Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian. Küsimusi esitab ka palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Märt Helmja, Kristina Noor, Mare Timian ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Tallink Tennisekeskuse tegevjuht ja treener Märten Tamla kinnitas saates, et uue aasta käibemaksutõus ei tõsta nende spordikeskuses hindu. Lisaks, kuna Tallink Tennisekeskus saab 15. detsembril seitsmeaastaseks, on nad sünnipäevakuul välja tulnud kingitustega ehk 25% soodustusega kõikidele klientidele. Tamla räägib saates sellest, kuidas on tennisekeskus aastatega arenenud, mis on nende aastatega muutunud tennises, sulgpallis, fitnessis ja laiemalt liikumisharrastuses. Kes käivad mängimas, mida pakutakse sportlasele, mida lastetrennidele, milliseid tennisevõistlusi on aastate jooksul korraldatud ja milline on olnud Lasnamäe areng nende aastate jooksul, seda kõike kuuleb saatest. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol Alyona Stadnik ja Märten Tamla. Foto: Andres Laanem

Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“. Energiasalve ärijuht Mario Vee rääkis vahetult Dubaist antud telefoniintervjuus, et sattus kontaktide otsingul muu hulgas ühte Dubai elektrifirmasse. „Püüdsin seal vastavalt kultuuritaustale alguses kohe mitte asja juurde asuda, vaid rääkida maast ja ilmast,“ rääkis Vee. Kui aga siis tuli välja et Energiasalv on Eesti ettevõte, viis see suhtluse kohe uuele tasandile. „Teati, et Dubais tegutseb Eesti burgerifirma ja see pani kohe jutu jooksma ning tagant kutsuti kohe vähe kõrgemate pagunitega mees, kelle juurde mind ligi lasti,“ kirjeldas Vee araabia riikide ärikultuuri toimimist. „Selliste asjadega peab siin arvestama. Aga huvitav on.“ Mario Vee kinnitusel on Energiasalve esimene ambitsioon Dubais Paldiski vesisalvesti demo-projekt, millele otsitakse investoreid. „Samas kuna me näeme, et see nii hea asi, miks mitte võiks seda teha ka mujal maailmas,“ põhjendab Vee ka ettevõtte teist eesmärki konverentsil, mis eeldab miljardi euroni ulatuvate vesisalvestuse projektidele tellijate otsimist. Dubais toimuvad ÜRO kliimakonverentsi COP28 fookusesse võtvas Energiatunni saates on teiseks külaliseks konverentsil samuti osalev kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, kes räägib saates peamiselt Eesti kliimaeesmärkidest ja ootustest konverentsiga seoses. Saates küsime põhjalikumalt, milliseid otsuseid võime Dubaist energeetikavaldkonnas oodata ning mis kasu võiks taolisest gigantsest globaalsest üritusest olla Eesti ettevõtetele. Fotol kliimakonverentsil toimuv arutelu. Reuters/Thomas Mukoya Saatejuht on Lauri Leet.

Seekordne Äripäeva TOPi saade on ehitusettvõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar (paremal) ja KMPG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Andres Salusaare arvetes pakub iga kriis ja langus võimalusi, need tuleb lihtsalt ära tunda. Tema hinnangul on praegu tegemist languse, mitte kriisiga. „Tegelikult pole veel häda midagi,“ ütleb ta. Üldiselt materjalide marulist hinnatõusu enam pole, palgakasv jätkub, ent viimase poole aasta jooksul on muutunud nii töötajate kui koostööpartnerite leidmine lihtsamaks. Indrek Alliksaare hinnangul ehitushinnad ei lange, pigem tõusevad, inflatsioon ei kao, nii et kes tahab osta, kellel on vahendeid ja kes saab laenu, sel pole mingit põhjust ostusotsust edasi lükata. Teine oluline aspekt on üldine keskkond. Prognoosid on erinevad, aga ilmselt järgmise kuue kuu jooksul midagi väga roosilist ei paista. „Osa probleemist on ka kindlasti see, et endale ei pruugigi olukord nii raske tunduda, aga kui kõik räägivad, et on raske, siis hakkad ise samamoodi arvama,“ ütleb Alliksaar.

Viimasel aastal on paljudel ettevõtetel varade maht ning müügitulu kasvanud, kuid see pole tingimata tulenenud tegevusmahu kasvust vaid inflatsioonist. Seetõttu on need ettevõtted ületanud ka auditeerimiskohustuse lävendi, ning juba varasema suure töömahu tõttu on pidanud audiitorid paljud kliendid ka ukse taha jätma. Vandeaudiitor Mati Nõmmiste sõnul pole ta viimase 30 aastaga pidanud klientidele nii palju pakkumisi ära ütlema, kui viimasel aastal, selgus saates „Kasvukursil“. Saates tuleb juttu sellest, miks selline olukord audiitorteenuste turul on tekkinud ning mis võiks olla lühemas ja pikemas perspektiivis lahendused.  Juttu tuleb ka õigusteenuste turust ja advokaatide tööpõllust. Saates analüüsitakse mõlema valdkonna turuolukorda, arutletakse advokaatide ja audiitorite järelkasvu küsimuste ning üle prognoositakse, kuidas tehisintellekti areng lähitulevikus turuolukorda ning töökoormust mõjutab. Neil teemadel arutlevad Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen (keskel), Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu (paremal) ja nõustamisbüroo Grant Thornton juhtivpartner ja vandeaudiitor Mati Nõmmiste (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm/Grant Thornton.

Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver. Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits nendib, et teraviljaturg on keeruline ja mõjutajaid on mitmeid. “Eesti viljaeksporti mõjutab Aafrika ja Aasia - oleme viimased laevad teinud just sinnakanti. Need on väga head turud ja neile sobib meie vilja kvaliteet. Ka Venemaal ja Ukrainas toimuv mõjutab turgu. Venemaal saadakse järjest suuremaid saake ja selle kasvu vastu me ei saa, isegi kui me statistikat uskuda ei taha. Ka sõda mõjutab - kui sõda algas, oli selle mõju hindadele meeletu, hetkeline ja hinnad kerkisid. Inimesed ise ja turud tervikuna aga harjuvad kõigega ning nüüd oleme jõudnud sinnamaale, kus börsil toimuvat sõda otseselt ei mõjuta. Sõda on hindadesse juba siise arvestatud,” ütles Kevili juht. DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver toob välja Eesti ja maailma munatootmise peamised murekohad – ebavõrdse konkurentsiolukorra, mahud, tööjõu, linnuhaigused ning suure investeeringuvajaduse, et täita järjest kasvavaid loomade heaolu ja keskkonnanõudeid. „Munade puhul on isegi kümnesendine hinnaerinevus määrav,“ iseloomustas Tohver olukorda. Lisaks on konkurents teiste maade tootjatega raskendatud toetusskeemide erinevuse tõttu. „Meie toetusi ei saa, aga Läti teine munatootja rääkis kahe miljoni euro suurusest toetusest. Hinnavahet annab ka välismaiste tootjate soov hoida oma turuosa Eestis.” Foto: DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver ja Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Autor: Oleg Hartsenko

Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate fookuses olid 2024. aasta turundusplaanid, mida tutvustasid Apollo Kino Baltikumi müügi- ja turundusjuht Maarja Kaalep ning Coop Eesti turundusdirektor Ranno Pajuri. Saates käsitleti teemasid nagu sektoris esinevad spetsiifilised väljakutsed, andmeanalüütika ja tehisintellekti kasutamine, eelarve planeerimine, muudatused turundusmeeskondades ning kliendikogemuse parandamine. Lisaks arutleti, millised on tõusvad trendid turunduskanalites, kuidas jätkusuutlikkus mõjutab kino- ja jaekaubandusvaldkonda ning millist rolli mängivad sotsiaalne vastutus ja jätkusuutlikkus saatekülaliste turundustegevustes. Saatejuht on Keit Ausner. Fotod: Maarja Kaalep ja Ranno Pajuri.

Aasta viimases "Nimed müügitahvlil" saates arutlevad Dominate Sales tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase selle üle, kuidas mistahes majanduskeskkonnas edu saavutada, millised võivad olla ohud ja mida tasuks tähele panna. Siit ka küsimus: Millist tüüpi ettevõte, müügiinimene ja lähenemine saavutab peaaegu alati edu? Millised on need oskused, hoiakud ja teadmised, mis eristavad terad sõkaldest ja tagavad head tulemused? Saade tugineb uuringule, mis viidi läbi 6000 müügiinimese peal üle maailma, et saada aru mida parimad sooritajad teevad teisiti ülejäänud kolleegidest (CEB, CEB Sales Leadership Council, 2011). Foto: Artem Podrez / Pexels

Saates räägime rohegaasi tootmisest ja selle kasutusvõimalustest nii praegu kui tulevikus. Teeme selgeks, mis vahe on biogaasil ja rohegaasil ning kuidas saab olla rohegaasi keskkonnajälajälg väike, kui selle põlemisel tekib C02.     Räägime sellest, kui palju täna Eestis rohegaasi toodetakse ja mis kasutust see leiab ning kuidas aitab see kindlustada Eesti energiajulgeolekut.    Arutame ka transpordi elektrifitseerimise ja rohegaasi rolli üle keskkonnasõbraliku transpordi arendamisel.     Stuudios on Baltikumi suurima biometaani tootva ettevõtte Eesti Biogaas OÜ juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Ilmatsalu rohegaasijaam.  Foto: erakogu.

Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib värskes saates “Tööandjate tund” ABB Baltics juht Jukka Patrikainen. Seetõttu pole inseneride nappus tööandjate, vaid kogu ühiskonna mure. Samas on inseneride puudus ja nende värbamise raskus on ettevõtete arengut takistanud juba aastaid ning ka tulevik paistab tume, sest Kutsekoda OSKA andmetel jääb lähiaastail puudu 70% vaja minevatest inseneridest. Kuidas seda puudust lahendada, mida saavad teha ettevõtjad ja mida peaks tegema riik, sellest räägivad saates lisaks Jukka Patrikainenile Incap Grupi juht Otto Pukk ja Milrem Robotics tehnoloogiajuht Devid Liik. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Jukka Patrikainen. Foto: Liis Treimann.

Seekordne "Teeninduse teejuhi" episood keskendub ärikliendi müügile. Saatekülalisteks on Tele2 Eesti ärikliendi müügidirektor Jürgen Jalakas ja nomonkeybusiness müügikoolitaja Rait Videvik, kes selgitavad, kuidas pakkuda äriklientidele tipptasemel teenindust ja teha samal ajal edukat müüki. Videvik selgitab saates inimkeskse müügi aspekte, tuues esile, et edu võti peitub autentses soovis klienti aidata, mis muudab müügiprotsessi vähem pealetükkivaks ning toob näiteid, kuidas seda päriselt teha. Tema sõnul võivad just lihtsad muutused lähenemises ja teeninduse disainis olla see, mis loob olulise erisuse ja tagab pikaajalised kliendisuhted. Jalakas tutvustab, kuidas luua edukat ärikliendi müügistrateegiat. Saatejuht on Keit Ausner. Foto: Rait Videvik ja Jürgen Jalakas. Allikas: Äripäev

Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt on 17% Eesti rahvastikust igapäevasuitsetajad. Philip Morrise suitsuvaba tuleviku kontseptsiooni üks ideaalstsenaariume on see näitaja 4% peale saada. Milliseid samme selle nimel astutakse, räägivad saates "Minu karjäär" Philip Morris Eesti juht Kai Tammist ning välissuhete juht Margit Pulk. Tammist räägib, et seitse aastat tagasi võttis Philip Morris vastu kindla otsuse sigarettidelt ära liikuda ning sisuliselt on tänasel päeval ettevõtte puhul tegemist tehnoloogiaettevõttega, kus töötatakse igapäevaselt selle nimel, et leida sigarettidele vähemkahjulikke alternatiive. „Philip Morris ütles esimesena suitsuvaba tuleviku visiooni välja ja selles suunas me ka liigume. Meie jaoks on üks sõnum alati kindel: kui sa suitsetad, lõpeta ära, sest see on väga kahjulik ja halb. Kui sa lõpetada ei suuda, siis leia endale turvalisem alternatiiv, millel on ka teaduslik taust,“ selgitab Tammist. Karjäärist Philip Morrises räägib Pulk, et ta liitus Philip Morrisega neli aastat tagasi ning ka rahvusvaheliste kolleegidega vesteldes tuleb tihti jutuks, miks selle ettevõttega liituti. „Kõik pärast 2016. aastat liitunud kolleegid räägivad sama lugu: keegi ei uskunud, et nii lihtsalt ongi, et Philip Morris enam sigarette ei tooda. Minul oli sama mõte, aga otsustasin, et väljakutse tundub vinge, tööd on palju ja lähen vaatan natuke aega, kuidas on ning kui polegi see, mis nad väljapoole kommunikeerivad, tulen ära.“ Pärast nelja aastat on Pulk endiselt Philip Morrises ning ühe aspektina toob välja, et kriitika on selles ettevõttes äärmiselt teretulnud. „Kui tundub, et miski ei ole piisavalt hea või saaks veel paremini teha, siis tehaksegi veel uuringuid, veel teste. Peame ka arvestama, et Philip Morris on olnud tubakaettevõte peaaegu terve sajandi ja kui nüüd kümme aastat on midagi innovaatilist ja uut tehtud, siis see stigma murdmine võtabki aega.“ Pulk lisab, et kui uutel inimestel võimaldatakse küsida küsimusi, olla kriitiline ja kõike kahtluse alla seada, siis lõpuks eelarvamused murduvaki ning nähakse, et tehakse hingega asja. Lisaks tuleb saates juttu väärtustest, suurkorporatisooni eelistest ning sellest, kuidas hulgimüüjast sai jaemüügiga tegelev ettevõte. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest? Tiimijuhina on oluline leida ühisosa väga erineva profiiliga töötajate vahel, seda eriti IKT sektoris, kus ühes meeskonnas on erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi. “Teada-tuntud põhitõed töötavad: räägi inimestega ja kaasa neid. Oluline on, et kõik tunneksid, et nad on kuulatud ja märgatud. Ajal, mil üha rohkem tööd on ekraani taga ja inimesed igapäevaselt nii palju kokku ei puutu on aina olulisem ka juhil see aeg võtta, et päriselt töötajaga rääkida ja veel olulisem - teda kuulata,” räägib Fujitsu Eesti Persona tooteomanik ning meeskonnajuht Sirli Vaher. Vaher lisab, et tihti tuleb ka ette, et on vaja teha ebapopulaarseid otsuseid ja see on tiimijuhi töös ilmselt üks keerulisemaid hetki. “Kahjuks alati ei saa kõiki ühtmoodi kohelda. Kõigil ei saa palka tõsta. On oluline neid hetki tabada, süda kõvaks teha ja otsustada. Kõige tähtsam selle juures on avatult ja ausalt ka inimestele rääkida, miks mingi otsus sünnib ja mis seal taga on.” Ennast turu kõige innovaatilisemaks IT-personaliteenuste agentuuriks nimetava NICO Eesti ärijuht Siim Palumets on värbamisega tegelenud pikalt ning toob IKT sektorisse värbamise puhul välja asjaolu, et vahel on ettevõtetel vaja leida inimest, keda Eestis on ehk üks või kaks. “Neid inimesi enam ainult palgaga ei meelita. Olulisemad on hoopis, kas konkreetne töö annab mingisugust lisandväärtust. Näiteks tihti motiveerib selliseid spetsialiste töö avaliku sektori projektides, sest nad teavad, et nende töö tulemusel muutub üks või teine teenus paremaks,” räägib Palumets. Nii Vaher kui Palumets toovad välja, et IT sektoris on üsna tavapärane, et ühel positsioonil töötatakse 2-3 aastat ning siis liigutakse edasi. “Selles valdkonnas toimub areng kiiresti ning ka inimesed sellel alal on ideaalis motiveeritud ning arendavad end ka töövälisel ajal isiklike projektide kallal nokitsedes. Tööturul on selgelt eelistatumad need kandidaadid, kellel kirg alal vastu igalt poolt välja paistab.” Lisaks tuleb saates juttu võrgustumisest, isikliku brändi tähtsusest ning naistest IT-sektoris.

Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise selles rollis abi paluda. Samuti tuleb juttu Eesti Puuetega Inimeste Koja lähiaja sündmustest, kuhu on oodatud nii erivajadusega inimesed kui nende lähedased. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev

Enne laenu võtmist kinnisvara tagatisel kaalu hoolega, miks ja milleks ning laenuandjaga tasub koostööd teha teadlikult ja enda riskidega tuleb teha tööd rohkem, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla. „Pank tahab laenu anda, aga ta ei taha riski võtta. Riskid on meie eelnevad elu käitumised,“ sõnas 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja lisas: „Kui sul on „tequila“ sees meiliaadressis, … siis kui sa lähed panka taotlema sellelt meiliaadressilt, siis põhjenda ette ära, miks sul seal on „tequila“.“ „Me vaatame esitatud taotlustega inimese loal tema tausta, küsime tema kõikide pangakontode kuue kuu väljavõtted. Paraku peame vaatama ka seda, kas raha ei kulu kasiinos või muu hasartmängu peale“ täiendas Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju. Mida teha, kui saada pangalt, laenuandjalt laenutaotlusele negatiivse vastuse? „Analüüsige, miks, võtke uuesti ühendust, esitage küsimus uue nurga alt uuesti, räägime selle nurga ka lahti, mida sa tegelikult ise ei rääkinud pangale. Ega pank ole sinu isiklik tuttav,“ selgitas Voogla. Paju analüüsib saates üksikasjalikult laenu elutsüklit ja laenuga ümberkäimist. Saates tuleb juttu ka optimaalsest laenuperioodi pikkusest, laenuandja ja laenuvõtja vastusest, aga ka kuidas edaspidist laenamist planeerida. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) on 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.

Eesti liikuvusstrateegia pika vaate keskmes on raudteeliiklus. Kuigi suuresti on see seotud Rail Balticaga, siis tegeletakse ka raudtee elektrifitseerimisega, tellitud on 16 uut rongi ning ka kaubavedu suunatakse maanteelt enam raudteele. Saates räägime Euroopa Liidu liikuvusstrateegiast ja rahastusest. Teeme selgeks, millised on Eesti väljakutsed ELi poolt vaadatuna, mis on Eesti liikuvusstrateegias põhisuund ja järgmise kümnendi liikuvuse arengute kese Eestis. Räägime ka Rail Balticust, mille valmimise tähtaeg on 2030, mil saab Tallinnast Riiga sama kiiresti kui täna Hensingisse. Neile, kes kahtlevad selle liini reisijate arvus, toob Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets võrdlusena Elroni rongiliikluse - heade rongide ja mugavate ühenduste olemasolul suureneb ka tarbija nõudlus. Saate lõpuosas räägime ka elektriautde laadimistaristust Eestist ja ka sellest, miks täna veel Eestis vesinikuautot tankida ei saa. Külas on Kliimaministeeriumi Liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar ja Rail Balticu juht Anvar Salomets. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Anvar Salomets. Foto: Andras Kralla.

Hiljuti aasta ettevõtteks ja aasta innovaatoriks tunnistatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen on võtnud eesmärgiks arendada uusi efektiivseid ravimeid. Saates "Fookuses: tark tööstus" räägime ettevõtte käekäigust ja üldisemalt Eesti teadmusmahukast tööstusest. Saatekülalisteks on Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior ja EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots, saadet juhib Toomas Kelt. Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior rääkis, et nende suund on ravimiarendus. Praegu on põhiline tegevus lepinguline arendus-teadustegevus. Klientideks on üle maailma farmaatsiaettevõtted, kes tegutsevad peamiselt bioloogiliste ravimite arendusega.  Icosageni tegevuses on väga oluline ka intellektuaalomandi kaitse. Kahjuks on paljud teadlased jätnud oma uurimistulemuste kaitse unarusse, kuid muutust võib oodata põlvkondade vahetusega. Igasugune arendustegevus nõuab ka raha, Mart Ustav kinnitas, et investoriks soovijaid ikka käib nende ukse peale koputamas, kuid neile on ära öeldud. Icosagen on aktiivselt osalenud ka EASi rakendusuuringute programmis. EASi esindaja kinnitusel on soov sellesse programmi pääseda aastatega järjest kasvanud. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Jõulukingitused on paras peamurdmine nii peredes kui ettevõtetes. Et äri- ja erakingitused asja ette läheksid, jagavad saates kinginõuandeid Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang ja Imelise Ajaloo vastutav väljaandja Rain Väät. Kuna õng on alati parem kingitus kui kala, tuleb juttu raamatutest, mis aitavad investeerida tervisesse ja aktsiatesse, õpetavad mõistlikku majandamist või kiireid eneserahustamisvõtteid ning avardavad silmaringi nii neandertallaste, viikingite kui Eesti maapõues peituvate aarete kohta. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Kuni 10. detsembrini kestva laomüügi raamatud leiab aadressilt pood.aripaev.ee/raamatud

Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Eruoopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem. „Nimetaksime seda sõna otseses mõttes revolutsiooniks kaubavedudes, kus mistahes kaupade vedajad või omanikud sõltumata sellest, millise transpordiga ja millisesse Euroopa riiki kaupu veetakse, saavad vormistada ja allkirjastada kõiki dokumente digitaalselt,“ tõdesid projekti eFTI4EU eestvedaja ja koordinaator Eva Killar ning projekti kaaskoordinaator ja eFTI ekspertgrupi liige Ulrika Hurt saates „Logistikauudised eetris.“ Läinud nädalal toimus Tallinnas projektis osalejate esimene suurem kokkusaamine, kus osalesid üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi esindajad ja Euroopa Komisjoni esindajad, kes vastutavad transpordi digitaliseerimise määruse rakendamise eest EL-is. eFTI4EU on Eesti eestveetav rahvusvaheline projekt, mis aitab kaasa üleeuroopalise kaubaveo- ja logistikavõrgustiku loomisele. Projekti investeeritakse kokku 28,3 miljonit eurot ning juba tuleval aastal alustatakse testprojektiga, kuhu oodatakse osalema ka meie ettevõtjaid, eeskätt autovedajaid. Mida eFTI4EU projekt endast täpsemalt kujutab, milline on selle täpne ajakava ja eesmärgid ning keda oodatakse sellega liituma, saates põhjalikumalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee Foto: Ulrika Hurt Fotol: Ulrika Hurt, Eva Killar ja Tõnu Tramm stuudios enne saate salvestust

Infortari börsileminek avab selle tütarfirmale Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik. “Eesti Gaas muutub avalikumaks, paremini tuntuks ja usaldusväärsemaks,” loetles Kaasik Äripäeva raadios emafirma avaliku aktsiaemissiooniga kaasnevaid positiivseid külgi. Ta lisas, et kuna energeetika on Infortari äridest oluline tükk, tõuseb ettevõtte jaoks ka vastutus. Saates võtame vaatluse alla Eesti edukate ettevõtete TOP 100 – tähelepanekuid nii seal leiduvate trendide kui ka majandusseisu kohta laiemalt teevad TOPi võitjafirma Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ja KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Jutuks tuleb, mis on olnud tippude tulemuste põhilised mõjurid, mida peab ettevõte tegema, et 100 hulka pääseda ja millised on võitjafirma ambitsioonid järgnevateks aastateks. Saadet juhib Igor Rõtov. Fotol Hanno Lindpere, Margus Kaasik ja Igor Rõtov. Foto: Äripäev.

Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada. Saates uuritakse esmalt, mis toimub tööturul Teamdashi statistika järgi, seejärel süvenetakse põhjalikult tehisintellekti ja värbamise tänastesse puutepunktidesse ja tuleviku võimalustesse. Kuulaja saab teada, kuidas AI värbamistarkvara sees töötab ning missugused ülesanded võib rahulikult tarkvarale usaldada ja millistes etappides on oluline säilitada inimlik kontakt ja vastutus. Samuti selgitame välja, miks on kandidaadikogemuse kõrval tähtsaks muutunud ka värbajakogemus. Täna oleme olukorras, kus värbajad kasutavad AI-d sobivate kandidaatide väljasõelumiseks, samal ajal aga kasutavad kandidaadid seda niisuguste CV-de ja kaaskirjade koostamiseks, mis aitavad sinna sõelale pääseda, ehkki n-ö omade jõududega poleks inimene selleni ehk jõudnudki. Saatekülalised annavad vastuse, kuhu selline „võitlus” välja viib ja kes peale jääb, ning spekuleerivad ka nn perfect match’i teemal ja jagavad soovitusi, mida pidada silmas nii tehnoloogia abil värvates kui tööle kandideerides. Tehisintellekti kasutamisest töökeskkonnas, eriti värbamise juures, räägivad saates Teamdashi asutaja ja tegevjuht Paavo Heil ning sama ettevõtte asutaja ja tehnoloogiajuht Karl-Sander Erss, vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: Paavo Heil, Helen Roots ja Karl-Sander Erss. Foto: Andres Laanem

Järgmise aasta Rail Balticu ehitushanked muudavad ehitajate tööpõldu turvalisemaks. Olukorras, mil transpordiamet vähendab eelarvet ja tellimusi ning valitseb ebakindlus, garanteerib Rail Baltic Estonia, et mida Euroopast küsitakse, see saadakse maksimumulatuses ka kätte. Rail Balticu projekt saab järjest rohkem hoogu sisse. Sisuturundussaates räägime, milliseid töid hakatakse tegema juba järgmisel aastal Ülemiste terminali töö käigus, kuidas muutub linnaruum ning missugune on Ülemiste piirkonna tulevik. Anname ülevaate tegemistest, mis võiksid huvi pakkuda Pärnu kandi rahvale ja teeme selgeks, kui kiiresti saab tulevikus rongiga Ülemistest Pärnusse kohvile. Räägime, mida ootab kohalik ehitaja RB projektis tellijalt ja mida RB pakub. Vestluses kõlab avalik tööpakkumine väljakutsuvaks ülesandeks. Stuudios on Rail Baltic Estonia tehniline juht Rašid Pulatov, saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Rašid Pulatov. Foto: Raul Mee.

Seekordsesse "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saatesse kutsusime Fifaa tegevjuhi Karel Loide rääkima Ballzy tavapoe ja e-poe sünergiast ning sellest, kuidas need omavahel edukalt toimima on saadud. Saates tuleb juttu ka sellest, kui erinevad on kliendid Eestis, Lätis ja Leedus ning kui vabad käed on neil suurte kaubamärkide turundamisel. Lisaks räägiti ka eristumisest, tarbijakäitumise muutustest ning sellest, miks Ballzy on võtnud eesmärgiks klientidele kaup võimalikult kiirelt kohale toimetada. Saate lõpus jagab Karel Loide ka kuulajatele ka natuke nõu, et enda e-pood ja tavapood edukalt ühte sammu astuma panna. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Fotol: Fifaa tegevjuht Karel Loide ja Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet novembri keskel toimunud konverentsilt „Tööstuse äriplaan 2024“, kus prognoositi uut aastat ja kaugemat tulevikku. Esimesena kõlab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ettekanne, kus prognoosime tööstussektori väljavaateid uuel aastal tervikuna. Teisena saab kuulata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Andri Harani ettekannet teemal „Riigi plaan tööstusele 2024“, kus kuulame riigi nägemust sellest, mis tööstussektoris lähiajal oodata võib. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Tõnu Mertsina ja Andri Haran. Autor: Johanna Adojaan

Tänases "Digiturunduse praktikumi" saates kuulame kahte ettekannet septembris toimunud digiturunduse aastakonverentsilt Best Internet. Saate esimeses pooles jagab Priit Kallas kuulajatele infot parimatest digiturunduse tööriistadest, mis aitavad digiturundajate tööd tulemuslikumaks muuta ning saate teises osas räägib Omnicom Media digivaldkonna juht Angelo Maiuri seda, kuidas jälgida klienditeekonda küpsiste järgsel ajastul. Priit Kallas on Eesti üks kõige pikaajalisema kogemusega digiturundaja. Ta on oma pika karjääri jooksul uurinud ja katsetanud sadu digiturunduse tööriistu. Ta pani enda ettekande jaoks kokku valiku parimatest tööriistadest, mida digiturunduses täna kasutada. Angelo Maiuri räägib sellest, mis asjad on üldse küpsised ning miks need on olulised. Lisaks tuli juttu ka sellest, kuidas uutes oludes kliendi kohta andmeid koguda ja kliendi teekonda jälgida. Mõlemad esinejad jagavad kuulajatele hulgaliselt näpunäiteid. Foto: Priit Kallas, Dreamgrow ja Omnicom Media digivaldkonna juht Angelo Maiuri. Autor: Marko Mumm

Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, selgitatakse saates.  Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist ning domeeni registreerimisest. Räägime autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa. Fotol Mario Sõrm, Mirell Prosa, Olivia Kranich ja Oliver Ämarik. Foto: Andres Laanem.

Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, siis võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu. "Pidevalt turgu jälgides näeb autoärikaid ikka masendavalt palju," nendib Äripäeva raadio "Autojuttude" saates autoajakirjanik Margus Pipar. Tema juttu mööda on eriti madalamas hinnaklassis tüüpiline, et soodsalt müüki tulnud masin kaob kuulutuste portaalist sama kiirelt kui tuli, ent seda üksnes selleks, et paar päeva hiljem näiteks 1000 eurot kallimana taasilmuda. Pipar märgib, et hangeldajalt võib saada heas seisukorras auto, kui tollel on õnnestunud niisugune n-ö kasumiruumiga osta. Kuid ka sel juhul ostjale tõenäoliselt valetatakse, sest enamasti püütakse sõidukiga äritsemist varjata. "Aga on ka muidugi selliseid, kes ostavad neid autosid, mis on põhjusega odavad," lisab Pipar. "Müüki tuleb auto, mille kuulutuses loetletakse üles ports vigu. Ärikas ostab selle ära ning kolme päeva pärast on auto ilma niisuguse infota uuesti müügis. Võib-olla on isegi puudunud ülevaatus ära tehtud. Ma väga sügavalt kahtlen, et see ülevaatus on saadud ausalt ja vead likvideeritud." Milliseid võtteid ja luiskelugusid autoärikad kasutavad, seda saab kuulata saatest. Margus Pipart intervjueerib Karl-Eduard Salumäe. Margus Pipar on süsteemselt jälginud pruugitud autode turul toimuvat nüüdseks ligi 20 aastat. Sama kaua on ta kirjutanud ajakirjas Autoleht kasutatud autodest ülevaateid, milles minnakse süvitsi vaadeldava mudeli töökindlusega. Niimoodi kogunud teadmisi kasutab Pipar muu hulgas selleks, et ise järelturul häid oste teha. Ta on omanud umbes pooltsada autot ning ta loeb pea kõiki neist õnnestunud valikuteks. Saates räägib ta oma kogemustest lähemalt ning annab ka soovitusi neile, kel teise ringi auto ostmise aabitsatõed selged. Foto: PantherMedia/Scanpix

„Teabevara tunnis“ võtame luubi alla värbamise. Oleme harjunud, et tulevane tööandja tunneb huvi meie hobide ja harjumuste kohta. Tuleb aga välja, et sellise info küsimisel ei ole mingit alust ehk tööandja ei pea teadma, millega töötaja vabal ajal tegeleb. Uurime, kas ja mil viisil tohib kandidaadi kohta teha taustauuringut ning kellelt võib kandidaadi kohta küsida soovitust. Räägime ka proovipäevadest ja kodutööst – kas need peaksid olema tasustatud? Rääkimata ei saa jätta ka võrdsest kohtlemisest. Kõigest sellest on stuudios kõnelemas Eva-Maria Kullamäe-Kuur ja Pirkko-Liis Harkmaa advokaadibüroost Sorainen. Küsivad Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Eva-Maria Kullamäe-Kuur, Pirkko-Liis Harkmaa ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Turbatootmist käsitlevas saates "Rohepöörde praktikud" selgub, et Eestist kaevandatud turvas jõuab koguni 120 riiki üle maailma ning seda jätkub meil kaevandamiseks aastasadadeks. Saatekülalised on Turbaliidu endine tegevjuht ja praegu nõunik Erki Niitlaan, TalTechi pinnakattegeoloog vanemteadur Leeli Amon ja turbatootja Greenworld juhtuse esimees Jüri Tiidermann. Saates selgitatakse, miks ei ole õige turba süsinikuheitmete arvutusmetoodikas lähtuda 30 aastat tagasi kehtinud olukorrast, kus turvast kasutati vaid briketi tootmiseks, sest seda tänaseks enam peaaegu et ei toimu. Peamine turba kasutusvaldkond on toidusektor ja veidi ka haljastus, kuid Leeli Amoni sõnul on turba kasutusvaldkond ja selle tulevikupotensiaal oluliselt laiem. Näiteks turbast toodetud biosöe abil saab toota superkondensaatoreid, patareisid ja kütuseelemente. Teadlased arendavad välja ka täiesti pöördelist nanoosakeste tehnoloogiat, millel on äärmiselt lai kasutusvaldkond nagu näiteks biomeditsiinis, meditsiinidiagnostikas. Samuti selgub, miks kompostmuld toidutootmiseks vajalikku kogust ära ei kata ja selgitatakse kas see sisalduvate plastosakeste tõttu laiemaks toidutootmiseks üldse kõlbab. Hea uudis on aga see, et turvast jagub meil mitmeteks aastasadadeks ja maailma turbavarusid aastatuhandeteks. Saadet juhib Rein Pärn. Saadet toetab Evecon. Fotol vasakult: Erki Niitlaan, Leeli Amon ja Jüri Tiidermann. Allikas: Äripäev

Saates "Mets ja majandus" räägime metsateatistest ja rohevõrgustikest. Septembri lõpus langetas Riigikohus otsuse, mille kohaselt ei tohi Keskkonnaamet menetleda rohealasid puudutavaid metsateatisi automaatselt, vaid neid peab hindama ametnik, samuti peab amet teavitama avalikkust metsateatise esitamisest ning jätma huvilistele aega vastuväidete ja seisukohtade andmiseks. Teemat avab saates advokaadibüroo RASK keskkonna- ja planeerimise valdkonna juht, vandeadvokaat Villy Lopman. Saate teises pooles kuulete Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektorijuhi Kristin Leemani ettekannet oktoobris toimunud konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2024. Leeman arutleb, kas nõudlus puitmaterjalide järele jääbki nõrgaks? Saadet juhib Toomas Kelt. Pildil Kristin Leeman konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Foto: Johanna Adojaan

Seekordne saade räägib keemiatööstuse TOPist. Stuudios on keemiatööstuste TOPi kümnendaks tulnud Estko juhataja Liina Kikas ja KPMG tehingute valdkonna juht Dmitri Ševoldajev. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Liina Kikase sõnul tuleb ettevõtte kasv suuresti Soomes tütarettevõttest, kes tegeleb müügiga. Tema hinnangul on seal tehtud head tööd ja näha on, et sel turul on suur kasvupotentsiaal. Edu põhjuseks on tasakaalustatud kliendibaas ja lai tooteportfell. Seni pigem profiklientidele keskendunud Estko plaanib peatselt siseneda jaeturule oma uue tootesarjaga, läbirääkimised edasimüüjaga on lõpusirgel. „Meie eesmärk on pakkida jaekliendile keskkonnasõbralikke puhastusaineid, mis tegelikult puhastavad ka,“ ütleb Liina Kikas. „Keemiakartlikku klienti tuleb lihtsalt rohkem harida.“ KPMG tehingute valdkonna juht Dmitri Ševoldajev kinnitab, et keemiaettevõtted peavad tegelema ja tegelevadki palju ökosurvega. Keemiatööstuse peamine trend on ökomärgisega toodete müügimahtude kasv aastast aastasse. Paljude tootegruppide puhul nähakse ka, et see ongi uus trend, mis hakkab turgu valitsema. „Eriti selgelt on seda näha profiklientide seas, kellel samuti on surve tegutseda keskkonnasäästlikkult ja jätkusuutlikult,“ ütleb Ševoldajev. „Jätkusuutlikkus ja sellega seotud innovatsioon tuleb integreerida oma ärimudelisse. Sellest pole pääsu ja see tasub end tulevikus ära.“

Infortari kontsernis on kokku üle saja ettevõtte, teiste seas ka insener- ja ehitusettevõtted Inf Ehitus, INF Infra ja EG Ehitus. Sisuturndussaates on külas INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas ja kolme ettevõtte INF Infra, Inf Ehituse ja EG Ehituse juhatuse liige Rein Rätsep. Teeme juttu Eesti jaoks uudsetest ehituslahendustest - 500tonnise kaaluga Tondi viadukti nihutamisest, Pärnu uue silla ehitusest ja Sindi-Lodja silla rajamisest. Veel räägime uudsest alliansslepingu formaadist ehitushangetel ja uurime ka seda, milline on värskelt valminud Infortari peamaja Liivalaia tänavas. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Rein Rätsep ja Robert Sinikas. Foto: Äripäev.

Räägime intellektuaalomandist ja sellega seotud ettevõtjate muredest. Otsime kaasuste põhjal suuniseid, kuidas kaitsta oma loodut Eestis ja välismaal. Juttu tuleb ka sellest, mida loetakse intellektuaal- ja mida tööstusomandiks, millega ettevõtjad peamiselt eksivad ja milliseid vaidlusi põhjustab tehisaru. Räägitakse ka sellest, miks ei saa advokaat ettevõtjat kõigis intellektuaalomandit puudutavates küsimustes esindada, kes on patendivolinik ja kuidas erinevad reeglid intellektuaalomandi kaitsmise osas Euroopas, USAs ja Ühendkuningriigis. Külas on Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk (paremal) ja patendivolinik Maria Silvia Martinson (vasakul), saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

"Cleantechi" saates räägime seekord viimase miili lahendustest ja väikeliikuritest. Täpsemalt on teemaks iseliikuvad bussid, elektritõukerattad ja -rattad. Kui kaugel oleme seadusandlusega sellest hetkest, et meie tänavatel saaks päriselt ringi liikuda iseliikuvad bussid ja kus kohas nad eelkõige liikuma peaksid? Mida ootavad loodavalt kliimaseaduselt aga tõukerataste tegijad? Neile ja veel paljudele küsimustele vastavad AuveTechi juhatuse liige Johannes Mossov ja Kõu Mobility grupi strateegiajuht Reelika Maranik. Johannes Mossov ootab, et aastaks 2025 jõuab Euroopa tasemel ühine seadusandlus sinna, et tekivad ühtsed reeglid, mille järgi autonoomsed sõidukid sõita saaksid. "See olukord tähendaks, et tekib üks skaleeritav turg ja see annaks ka võimaluse, et tuua lõppkliendile hinda allapoole ja tuua ka Eestisse pikaajalised projektid. Hästi oluline on, et projektid oleksid pikaajalised - vähemalt pool aastat või aasta - sest alles siis hakkab tema kasulikkus reaalselt välja tulema. See on nii uudne transport, et inimene peab hakkama harjuma sellega. Siis hakkavad inimesed seda igapäevaselt kasutama ja inimesed hakkavad seda usaldama." sõnas Mossov. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Liis Treimann

Uue sisuturundusliku saatesarja "Investeerimisideede universum" avasaates teeme juttu kosmosest. Räägime sellest, kas kosmoses on võimalik raha teenida, millised on Eesti ettevõtete võimalused kosmoses äri teha, kas kosmosesõda on reaalne ja otsime vastust küsimusele, miks üldse kosmose uurimise peale raha kulutada, kui Maa peal on palju põletavamaid probleeme. Stuudios on kosmoseprofessor Mart Noorma, investor Raivo Hein, KMPG Estonia nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere ja saatejuht Hando Sinisalu. Saadet toetab KPMG Estonia. Fotol vasakult Raivo Hein, Mart Noorma ja Hanno Lindpere. Fotod: Äripäev.

Uuringud on näidanud, et kontakt emaga aitab enneaegsel lapsel tunduvalt paremini kosuda ja mõjub ka vanemale rahustavalt. Enneaegsete päeva puhul on Terviseuudiste saatekülaliseks Tallinna Lastehaigla uus ravijuht dr Liis Toome. Juttu tuleb enneaegsetest lastest – nende terviseprobleemidest, ravimisest ja toitmisest. Samuti lastehaigla muutumisest senisest peresõbralikumaks, mis tähendab personali koolitamist, kuna mõned õdede ülesanded tuleb usaldada hoopis lapsevanematele, kuigi koolitatud õel kuluks ise tehes tunduvalt vähem aega ja energiat. Samuti tuleb juttu sellest, milliseid suundumusi näeb pediaater meie laste tervises. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla

Tänase saate teema on krüptovaluutad, keskendume nii sellele, kuidas ajal, mil krüptovaluutade hind tõuseb, end võimalikult hästi erinevate pettuste eest kaitsta. Krüpto hinda mõjutab lähiajal võimalik krüpto-ETF-i tulek, aga ka eelseisev pooldumine. Kuidas, selgub saates. Samuti tuleb juttu sellest, kas krüptovõtme kaotamisel on mingigi võimalus selle tagasisiaamiseks ning kuidas seda säilitada nii, et see ei ununeks. Aga samas oleks säilitamine ka turvaline. Krüptoteemadel arutleme Lextali vandeadvokaat Rauno Kinkari ning Vaspex Legal tegevjuhi ja Eesti Digivara Liidu juhatuse liikme Hermes Brambatiga. Saadet juhivad Diana Tiidema ja Indrek Mäe. Fotol Hermes Brambat (vasakul) ja Rauno Kinkar (paremal). Pildistas: Indrek Mäe.

Peamiselt lao- ja kaubanduspindasid arendava Restate nõukogu liige Allan Kool ütles saates „Kinnisvaratund“, et võrreldes poole aasta taguse ajaga on praegu äritegemiseks seis pigem soodne, sest paljud sisendid on nüüdseks ette ennustatavad. Pool aastat tagasi olid tema sõnul paljud muutujad ja tegurid ettenägematud ja see tegi äri ajamise raskeks. „Täna on sellega, mis keskkonnas me oleme, lihtne harjuda,“ selgitas Kool. „Teame, et nõudlus on natuke taandunud, kliente on raskem leida, intress on 4% ja me ei oota et ta langeks ühe protsendi peale,“ selgitas ta mõttekäiku. „Ja kui intress jääb 3,5 ja 4 protsendi vahele, siis see on ka asi, mida annab Excelisse panna ja millega edasi elada,“ sõnastas Kool. „Kui vaja, tuleb marginaali arvelt püksirihma pingutada,“ avaldas ta veendunult ja kinnitas et projekte seisma jätta ei saa ja seda kavatsust neil pole. „Üldjoontes on äri korralik praegu.“ „Oma äri tuleb ajada, vaatamata sellele kas antud perioodil natuke raskem kui või kergem,“ sekundeeris saate teine külaline, kinnisvaraarendaja Kapiteli Arteri kvartali projektidirektor Allan Remmelkoor. „Enne koitu on alati kõige pimedam, aga täna ei ole see ilm ümberiringi nii pime,“ kinnitas Arter kvartali projektidirektor. Saates räägiti pikemalt ärikinnisvaraturu olukorrast - kuidas raskel ajal ikkagi arendada, edukas olla ja pindadele kliente leida. Saate esimeses pooles arutati, kas ärikinnisvara turul on teatav stabiilsus saavutatud või mitte. Mõlemad arendajad nõustusid, et ettevõtted otsivad värskeid ja kaasaegseid äripindu ning selleks on vaja renoveerida või ehitada uusi hooneid. Samuti mainiti, et jätkusuutlikkus ja ESG (keskkondlikud, sotsiaalsed ja juhtimisalased) tegurid mängivad üha suuremat rolli ärikinnisvaras. Mõlemad arendajad tunnistasid, et nende projektides on neid tegureid juba arvesse võetud ja et üürnikud hindavad seda üha enam. Lisaks räägiti saate teises pooles muu hulgas ka hindadest üüriturul, koostööst ehitajatega, aga ka hoone haldamisest, kõrvalkulude kokkuhoiust ning jagati prognoose tulevikuks. Fotol Allan Kool, foto autor Andras Kralla. Saatejuht oli Lauri Leet.

"Äripäeva juhtimiskooli" saates avame ukse põnevatele teemadele, mis puudutavad juhtimist ja vaimset tugevust. Meie saatekülaline, kogenud koolitaja ja coach Raimo Ülavere, jagab väärtuslikke teadmisi pinge maandamisest ja vaimse tervise hoidmisest nii äris kui ka isiklikus elus. Saate käigus käsitleme olulist teemat - mentaalset tugevust juhtimisess. Uurime, kuidas mentaalne tugevus mõjutab juhtide otsustusvõimet ja nende võimet hoida meeskond motiveerituna ning produktiivsena. Räägime sellest, kuidas juhid saavad oma meeskonda toetada ning tagada tervisliku tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Üks oluline küsimus, millele saates vastust otsime, on: "Kuidas on piisavalt hea parem kui perfektne?" See on teema, mis puudutab paljusid juhte ja spetsialiste, kes tihti seavad enda suhtes liiga suuri ootusi. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus, kes toob saatesse oma kogemused ja tarkused juhtimise valdkonnas. "Äripäeva juhtimiskooli" saade on mõeldud kõigile, kes soovivad paremini mõista mentaalse tugevuse olulisust ja saada praktilisi nõuandeid stressiga toimetulekuks nii tööl kui ka igapäevaelus. Olge valmis avastama uusi teadmisi ja saama inspiratsiooni, et olla edukam ja tasakaalukam juht! Pildil on Marianne Lõhmus ja Raimo Ülavere. Pildi autor on Meelika Riiberg

Seekordne Äripäeva TOP räägib kinnisvarabüroode TOPist ja stuudios on TOPi ettevõtte Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm. Turukommentaari annab KPMG partner ja vandeaudiitor Helen Veetamm. Saatejuht ja fotode autor on Sigrid Kõiv. Elari Tamm ütleb, et kui euribor tõusma ja üldine kindlustunne langema hakkas, siis jahenes ka huvi kinnisvara vastu. Praegu lükkavad ostajad pigem oma ostu edasi, mõtlevad renoveerimisele või üürimisele. Ent kui erakliendid on tundlikud, siis ärikliendid on praegu väga tundlikud. Ärikinnisvaras on Tamme hinnangul olulised mitu aspekti ja seis on päris keeruline. Ühelt poolt on ka üürileandjate ootused kasvanud, sest ka nende ostud on seotud laenudega, ka nende raha on kallinenud. Nii et tahaks oma pindu väga välja anda, kuid üürilevõtjaid ei jätku nii palju. „Alates start-upidest tööstusteni välja, madalseis on paljudes sektoristes,“ ütleb ta. Järgmisel aastal, peaks koos euribori langusega kasvama ka tehinguteaktiivsus. Helen Veetamm oleks üllatunud, kui leiaks mõne kinnisvarabüroo, mille tänavune tulemus on eelmise aasta omast tunduvalt parem. Kindlasti on löögi all kasumlikkus, sest kulude pool on nii palju kasvanud. Tulevasse aastasse vaadates arvab ta, et hullemaks ei lähe ja tehingute turg muutub taas aktiivsemaks. „Kas järgmine aasta on kergem, selles julgen ma siiski kahelda,“ ütleb ta. Tema hinnangul on tegemist pikemaajalise protsessiga, kuid Eesti suuremad kinnisvarabürood on juba nii kaua tegutsenud ning saanud hakkama palju hullemates olukordades.

Võrreldes Skandinaaviamaadega investeerivad Eesti ettevõtjad mitmeid kordi vähem nutikatesse IT‑lahendustesse. Endiselt proovitakse sageli hakkama saada Exceli ja e‑kirjade põhiste tööprotsessidega. Majanduslanguse ajal on arukas automatiseerimist, digitaliseerimist ja robotiseerimist juurutada, sest meeskonnal on rohkem aega IT‑projektide elluviimisega tegeleda leiavad "Finantsuudised fookuses" saates Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ning tarkvaraarendusettevõtte FlowIt tegevjuht ja partner Andres Aavik. Saates antakse nõu, kuidas läbi viia digiauditid, valida majandusarvestustarkvara, olla tark tellija ning kuidas analüüsida IT‑projektide tasuvust. Arutatakse, kuidas julgustada ettevõtjaid uusi IT‑lahendusi valima ja juurutama. Ka tuleb juttu küberturvalisusest ja tehisaju rakendamisest. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Andres Aavik, Paavo Siimann ja Doris Põld. Autor: Andres Laanem

2023 on Eestis kuulutatud sauna-aastaks ning sellest inspireerituna valmis Touringery platvormil võimalus, kus turismiettevõtjad said hakata oma saunalavale pileteid müüma. Platvormi arendava IT-ettevõtte Flowit juhatuse liige Juhan-Madis Pukk rääkis, et taolist reaalajas broneerimise võimalust polnud varem olemas. Sisuliselt pidi ettevõtja informatsiooni oma sauna kohta platvormile üles panema ning ootama broneeringuid kindlaks kuupäevaks ja kellaajaks. Kui broneeringuid ei tulnud piisavalt, siis maksti inimestele raha automaatselt tagasi, rääkis Pukk saates „Turismitund“. Lahkame saates ühe ettevõtja kogemuslugu sellest, kuidas uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine aitas tal kokku hoida aega, raha ja saada uusi kliente. Täpsemalt tuleb juttu Touringery platvormist, mille kasud avalduvad eelkõige väiksematele turismiettevõtjatele. Saates lahkavad platvormi kasutuselevõttu, maksumust ning tulevikuplaane ettevõtja vaatest Vudila mängumaa ja Asva viikingiküla asutaja Kajar Lember (vasakul) ning Touringery platvormi arendava IT-ettevõtte Flowit esindaja ja juhatuse liige Juhan-Madis Pukk (paremal). Juttu tuleb ka siseturistide kindlustundest möödunud suvel, turismiettevõtja investeeringutest ning plaanidest uueks suvehooajaks. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla

“Tiimitunde loomiseks ei ole alati midagi suurejoonelist vaja. Haara poest saiapäts ja moosipurk ning istuge maha ja vestelge omavahel” jagavad sisuturundusaates Tallinki personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur ning personalipartner Gerda Sooman. Vanajuur ja Sooman tõdevad, et vabadus ja paindlikkus on töötajate jaoks olulised teemad ning muutuvad aina olulisemaks, kuid paindlikkust saab väga erinevalt mõista. “Selle sõna tähendus on viimastel aastatel kõikunud seinast seina,” räägib Vanajuur. “Laevakapten ei saa hommikul helistada, et ta töötab täna kodukontorist. See tähedabki seda, et need tööpered, kus töötatakse graafiku alusel, ootavad teistsuguseid võimalusi nagu paindlik töögraafik, osaline tööaeg või töö- ja eraelu tasakaal.” Sooman lisab, et samuti on näha, et lisaks paindlikkusele otsivad töötajad ka stabiilselt tööandjaid, kellele alati kindel saaks olla. “Oleme näinud, et mõndadel kandidaatidel on halvem kogemus olnud näiteks startuppides ning seejärel otsitakse töökohta mõnda suurde ettevõttesse, mis suudab ka keerulisel ajal kindlat sissetulekut pakkuda,” räägib Sooman. Lisaks räägivad Vanajuur ja Sooman, kuidas korraldada tiimiüritusi ettevõttes, kus on üle nelja tuhande inimese. “Tõsi on see, et me tegelikult ei saagi kõik kunagi kokku, sest pooled on alati merel,” räägib Sooman. Mõlemad tõdevad aga rõõmuga, et vaatamata sellele, et suure osa nende inimeste töökoht on merel, leitakse alati soov ja tahtmine ka oma ühisüritusi merel teha. “Me oleme mere inimesed. Eestlased armastavad merd. Lisaks annab merel ühisürituste korraldamine võimaluse siiski korra oma rutiinist välja saada, olgu see siis 5-tunnine kiire kruiis Helsingisse ja tagasi või pikem reis Stockholmi,” räägib Vanajuur ja lisab, et kui ühel reisil saab nii tööasju arutada kui ka tsirkust ja leiba, siis on meeleoluka ühistunde loomiseks ideaalne baas olemas. Fotol Gerda Sooman ja Age Vanajuur. Saadet juhib Sigrid Hiis.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlab kaks ettekannet 2. novembril toimunud Ostujuhtimise aastakonverentsilt 2023, mis keskendus seekord varudele ja tarnijasuhetele ning kandis alapealkirja „Koosolek“. Saates kõlab kaks ettekannet, mis keskenduvad varude juhtimisele kriisi ajal. Küsime nii ostujuhi kui finantsjuhi vaadet, kas suurte laovarude aeg on nüüdseks möödas ja milline on varude mõju rahavoogudele. Saate esimeses pooles räägib metalli- ja elektroonikatööstuse Inission Tallinn ostu- ja logistikajuht Aarne Bogdanov ostujuhi vaatest suurtele laovarudele, saate teises pooles kõlab aga finantsjuhi vaade, millest räägib saunakeriste tootja HUUMi tegevjuht Tuuli Tolmats-Aia. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Piltidel: Tuuli Tolmats ja Aarne Bogdanov. Autor: Marko Mumm

Vaimse tervise väärtustamisest, töökultuurist ja meeskonna ühtekuuluvustundest räägib saates “Minu karjäär” Hitachi Energy müügi raamatupidamise ja andmehalduse osakonna juht Liina Kaldas. Vaimsest tervisest rääkides toob Kaldas toob esile oktoobrikuu, kus ettevõttes korraldati mitmekesiseid tegevusi küünalde valmistamise töötoast kuni stressi ja läbipõlemise ennetamise koolitusteni. "Eelkõige tuleb enda vaimse tervisega tegeleda ja endale tähelepanu pöörata," sõnab Kaldas ning lisab, et võtavad suure tunnustusena Peaasi.ee poolt saadud vaimse tervise eest hoolimise kuldmärki. Kaldase sõnul pakub Hitachi Energy töökultuur vaheldusrikkust ja pidevaid väljakutseid. Tööprotsessid on mitmekesised. "Numbrid on alati reaalne asi, mitte kaootiline või käegakatsutamatu," selgitab Kaldas, miks talle ta töö meeldib ning lisab, et tema kogemusel on raamatupidaja töö ajas ainult populaarsemaks muutunud ning enam ei ole tegemist pelglalt numbrite vaid hoopis laiema valdkonnaga. Küsimusele, mida Kaldas peab töötajate jaoks oluliseks karjääri alguses, rõhutas ta õiget suhtumist, loogilist mõtlemist ja soovi panustada. "Sära silmis on kõige tähtsam," ütleb Kaldas. Ta rõhutab ka juhi rolli olulisust panustades aega, oskusi ja teadmisi töötajate arendamisse. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Vastutustundlik ettevõtlus, mida sageli nimetatakse ka jätkusuutlikuks ettevõtluseks, on ärimudel ja juhtimisfilosoofia, mis seab esikohale sotsiaalse, keskkondliku ja eetilise vastutuse. Selle eesmärk on tasakaalustada kasumi teenimine jätkusuutlikkuse, keskkonnahoiu ja ühiskondliku heaolu edendamisega. Selline lähenemine ei ole mitte ainult moraalne, vaid toob kaasa usalduse klientide, investorite ja ühiskonna silmis. Saates astumegi vastutustundliku ettevõtluse maailma ning arutleme jätkusuutlikkuse kolme fookusvaldkonna üle. Räägime lähemalt, kuidas alustada, millised on edutegurid ja tänased parimad praktikad meie ettevõtete näitel. Lisaks jagame mitmeid praktilisi tööriistu ettevõtte jätkusuutlikkuse teemade süsteemseks juhtimiseks. Saate külaliseks on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige ja Baltcapi jätkusuutlikkuse teemade eestvedaja Riin Savi ning saadet juhib aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Riin Savi Pildi autor: Rain Jüristo

Praegu investeerimislainel olev metallitööstus PlasmaPro juurutab uut ERPi, paigaldas tehasesse äsja ligi miljoni euro eest kaks uut laserpinki ja liigub ka omatoote poole. Kiireid kännupuure arendav Dipperfox on samuti võtnud fookusesse tooteperekonna arendamise ja uue prototüübiga plaanitakse välja tulla juba kevadel. Saates on külas PlasmaPro juht ja Dipperfoxi looja Tiit Talvaru, kellega räägime tootearendusest, investeeringutest ja tulevikuplaanidest, aga ka praegusest majandusolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol kännupuur, Dipperfoxi patenteeritud toode. Foto: erakogu

Ütleb „Teabevara tunnis“ KPMG maksunõustaja Einar Rosin. Ta kommenteerib saates 2024. aastal jõustuvat tulumaksuseaduse muudatust, mille järgi kaovad ära mõned maksuvabastused. Muudatuse mõju aga ei ole kohe tuntav ja sel kevadel on tuludeklaratsiooni esitades kõik veel vanaviisi ning kes on mahaarvamisi seni kasutanud, saab seda veel teha ka algaval aastal. Kõneleme ka selle aasta oktoobrist jõustunud muudatustest maksuvaldkonnas, täpsemalt maksukorralduse seaduse aspektidest. 1. oktoobril jõustus maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Seadusemuudatusega soovitakse vähendada ümbrikupalga maksmist või kõndimist n-ö tumehallil alal, kus mitteametlikult makstakse osa palka. EMTA hinnangul on sellest tingitud maksuaugu suurus 100 miljonit eurot ja ehitussektori osakaal selles ulatub 20 miljonini, tõdeb Einar Rosin. Kuidas ettevõtjad muudatustega toime võiksid tulla ja kuidas paremini hakkama saada muutuva käibemaksumäära tingimustes, kõneleme samuti. Küsib teabevara juht Heidi Saar. Foto: KPMG maksunõustaja Einar Rosin. Allikas: KPMG

Saates „Digitark äri” on luubi all digipööre finantsprotsessides, sh raamatupidamises. Arutame, kuidas edeneb digilahenduste kasutuselevõtt raamatupidamises ning jagame kogemusi ja värvikaid näiteid otse elust. Saates on külas vabakutseline finantsprotsesside entusiast Grete Michelson ja raamatupidamisbüroo Askendo OÜ juht Imre Pralla, kellega räägime raamatupidamise automatiseerimisest ja digitaliseerimisest ning uurime neilt sedagi, mis mõtteid tekitab neis valitsuse kavatsus muuta e-arved ettevõtetele kohustuslikuks. Saatekülalised tõdevad, et väga palju kasulikke digilahendusi on raamatupidamise jaoks olemas, aga paljud siiski neid ei kasuta. Miks see nii on? Kas põhjus on rahapuuduses, teadmiste ja oskuste vähesuses või takistab arengut hirm ja harjumus teha asju väljakujunenud viisil? Saatekülalised toovad välja enam levinud põhjused. Juttu tuleb ka digiteerimise õppetundidest: mis on läinud valesti ja mille õnnestumise üle ollakse uhked. Saadet juhivad raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Mare Timian, Grete Michelson, Imre Pralla ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem Saate „Digitark äri” toetaja on tehnoloogiaettevõte AccoSuite.

Käes on november, aasta pimedaim kuu ning läheneb aasta lõpp ühes tähtaegade ja pidustuste, ootuste ja kohustustega. Kuidas kasvavas tempos tasakaalu säilitada ja vaim virge hoida, mida saab teha ise ja mida pakkuda tööandja? „Õppetunni“ saate teemaks on vaimse tervise hoidmine ja toetamine töökeskkonnas. Tööheaolu loomine ja tagamine on osa tugeva vaimse tervise kultuuriga ettevõtte „motivatsioonipaketist“, sealjuures valdav osa saab ja peab olema ennetusel. Räägime enesejuhtimisest, juhtide meisterlikkusest, paindlikust töökorraldusest ning trendidest vaimse tervise toetamise koolitusteemades. Praktilisi kogemusi heaolu tagamisest suures organisatsioonis jagab Elisa Eesti juhatuse liige ja personalijuht Kaija Teemägi ning tööheaolu raamistikku loob psühholoog, koolitaja-superviisor ja Tervise Arengu Instituudi koostööpartner Taimi Elenurm. Saadet „Õppetund“ juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Taimi Elenurm. Foto: Andres Laanem

Saame räägime juubelit tähistava Tehnopoli külalistega, kui hästi eestlane kohaneb, kui riskialdis ta on ning kas koduturu väiksusest on ka kasu. Arutleme, kui palju juletakse trendidest mööda vaadata ja ise otsustada ning missugused on tulevikutrendid edukas ettevõtluses. Tehnopoli tegevjuhi Indrek Orava ja Startup Inkubaatori juhi Kadri Tammaiga vestleme lisaks sellest, millist tuge on Tehnopol läbi aastate ettevõtetele pakkunud, milleks on üldse vaja ärilinnakuid, kas ja kuidas on Eesti idufirmad kümne aasta jooksul muutunud ning mis imeloom on sebrasarvik. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Eesti Energia keemiatransformatsiooni juht Lauri Karp märgib saates Energiatund, et Eesti Energia õlitehaste kliimasõbralikumaks muutmine nõuab suuri investeeringuid ning muu hulgas otsitakse selleks ka välisinvestoreid. „Oleme kontaktis mitme suure keemiatööstusettevõttega, kes on ka huvi avaldanud meile mitte ainult toorme andmiseks, vaid ka kaasa löömiseks,“ ütleb praeguseks pisut enam kui kuu Eesti Energias töötanud keemiatransformatsiooni juht Karp ja lisab siiski et enne kui hakata selles vallas veksleid välja käima, tehakse ära kodutöö, lõppdisain ja otsustatakse seejärel mis on kasulik. Ükski optsioon pole laualt maha lükatud. Tuleviku Auvere on keemiapark, on Lauri Karp kindel ning räägib saates pikemalt, kuidas kogu Euroopas ainulaadsete Enefiti pürolüüsi seadmete abil liikuda kütuseturult keemiaturule ning hakata pakkuma plastitööstuse toorainet. Selleks on vaja teha aga mitmeid investeeringuid, millest esimene on 200 – 230 miljonit eurot maksev investeering rafineerimisseadmesse. Sealt edaspidi tuleb ka süsiniku püüdmisesse ning selle väärindamisse. Enefit Poweri uue õlitehase valmimisega seotud vaidlustest ajendatuna põlevkivienergeetikast ning Eesti Energia tulevikusuundadest kõnelevas saates peatume põlevkiviõli tootmise tehnoloogial ja mahtudel. Jutuks tulevad ka kliimakriitilised sellega seotud heitmed ning tootmise kliimasõbralikuks muutmiseks vajaminevatel investeeringutel ning nende maksumus. Fotol õlitehase tooraine, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Seekord on Äripäeva TOPi saate teemaks koolitusettevõtete TOP. Stuudios on TOPi kümnendaks tulnud Belbin Eesti juht Mats Soomre (pildil). Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Veerandsada aastat koolitusturul tegutsenud Mats Soomre ütleb praegust olukorda hinnates, et on olnud palju hullemaid aastaid. Hea sõber rääkis talle, kuidas ta noore ettevõtja ja juhina küsis oma äripartnerilt, et majanduses on kriis, mis on nüüd meie prioriteedid. Äripartner vastas talle: „Selleks, et elus püsida, me teeme seda, mis raha sisse toob.“ Soomre ütleb, et see lugu on teda läbi aastate saatnud: kui on kriis, siis tuleb aegajalt võtta lühiajaline strateegia – me liigume edasi, me ajame oma asja. Mats Soomre jaoks on praegune kriis kaheksas, lihtsalt üks järjekordne kriis. Mida siis teha, kui on kõige raskem? „Tõused hommikul üles ja lähed edasi,“ soovitab ta.

Saates räägime värskest õhust ja ventilatsioonist, millel on oluline osa tervisliku kliima loomisel. Õhu kvaliteet avaldab omakorda mõju tööviljakusele. Räägime, mida tuleks teha ja millele tähelepanu pöörata, et seadmed asjatult ressurssi ei kulutaks ning rahakotti tühjendaks. Juttu tuleb hangete korraldamisest ning sellest, miks oleks vaja spetsialistid enne hanke algust ühe laua taha kutsuda. Stuudios jagab oma kogemusi Feliton Grupi tegevjuht Eero Kikerpill, kel selja taga 25 aastat erialast kogemust. Kikerpill peab oluliseks, et ventilatsiooni ja hoone planeerimisel ei valitaks lahendust „odav ehitada, kallis pidada.“ Veel räägime ventilatsiooniseadmete hooldusest ning saame vastuse küsimustele, millal seadmeid hooldada, millal remontida ja millal tuleks otsustada välja vahetamise kasuks. Saadet juhib Tõnu Einasto.

Saates analüüsime Saku Õlletehase poolt tellitud ja Norstati poolt läbi viidud liikluskäitumise uuringu tulemusi. Saku Õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul ei juhtu tööõnnetusi enim mitte tehases, vaid liikluses, mistõttu on liiklusohutus ettevõtte jaoks oluline teema. Arutleme selle üle, kas lubatud alkoholi piirmäära piires joobega (0,2 promilli) rooli istuda on okei, kas maanteel 80ga sõitmine ja teistele liiklejatelele ette jäämine on ohutu ning millal on sobiv kasutada udutulesid. Ühtlasi saab saates vastuse küsimusele, kui suur kogus alkoholivaba õlut tuleks ära juua, et tekiks joove. Stuudios on Autosõit OÜ juhtaja Indrek Madar ja Saku Õlletehase juht Jaan Härms, saadet juhib Hando Sinisalu. Foto autor: Andras Kralla.

Seekordses saates "Eetris on turundusuudised" keskendutakse YouTube'i turundusstrateegiatele ja tehisintellekti rollile videotöötluses. Saatekülaline, YouTube'i ekspert ja AI video entusiast Reigo Kimmel, jagab praktilisi soovitusi eduka YouTube'i kanali loomiseks ja haldamiseks. Kimmel jagab oma pikaajalise kogemuse najal soovitusi, millised videod YouTube'is eriti hästi toimivad ning toob välja hulgaliselt pisivigu, mille vältimine aitaks kiiremini vaatajanumbreid kasvatada. Ühtlasi arutletakse õiguslike küsimuste üle, vältimaks autoriõiguste rikkumist, mis on üks sagedasemaid probleeme Youtube’s, peamiselt taustamuusika kasutamise tõttu. Saatejuht on Keit Ausner. Foto: Saatejuht Keit Ausner ja YouTube’i ekspert ja AI video entusiast Reigo Kimmel. Allikas: Äripäev

Kui ettevõte on valinud endale sobiliku müügitarkvara, siis sellele järgnevad olulised sammud, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Saates "Nimed müügitahvlil" räägivad Forus Taxi äriklientide valdkonnajuht Urmas Kamdron ja Stokkeri juhatuse liige Madis Kaur enda kogemustest müügitarkvara juurutamisel ning sellest, millised on nende suurimad õppetunnid seal, mida tasub teistel kindlasti vältida. Luubi all on kaks müügitarkvara turu liidrit, Pipedrive ja Salesforce. Saates tuuakse välja liidestuse, partneri valiku, meeskonna pardale toomise ning ka selle, kuidas võiks raha tagasi teenida. Saadet juhib Silver Rooger. Kuula ka müügitarkvara esimest saadet, mis oli eetris oktoobris! https://soundcloud.com/aripaeva-raadio/101023-nimed-muugitahvlil-juhtide-kogemused-muugitarkvarast-vead-lahevad-kalliks-maksma Piltidel: Madis Kaur, Silver Rooger ja Urmas Kamdron.

Oktoober on Eestis vaimse tervise kuu ja selle valguses keskendume ka "Teeninduse teejuhi" saates vaimsele tervisele ning räägime pikemalt sellest, kuidas kanda hoolt oma töötajate vaimse tervise eest. Saatekülalised on Tele2 personaliarenduse ekspert ja coach Mihkel Joasoo ning psühholoog, Peaasi.ee e-nõustaja ja koolitaja Tuuli Juolainen. Joasoo jagab oma kogemust, mida nad on Tele2 teinud, et pöörata tähelepanu töötajate vaimsele tervisele. Ta jagab praktilisi näpunäiteid ning toob välja ka erinevaid mudeleid, mida nad kasutavad. Juolainen jagab enda kogemusi, mida ta on erinevates ettevõtetes vaimse tervise edendamiseks teinud ning milline on üldse Eesti ettevõtete vaimse tervisega tegelemise tase. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Mihkel Joasoo ja Tuuli Juolainen. Allikas: Äripäev

Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed karmimad ja see takistab ettevõtete arengut ning räsib majanduse konkurentsivõimet. Miks Eesti ettevõtted välistöötajateta hakkama ei saa, kuidas siinsed reeglid teiste riikide kõrval endale jalga tulistavad ja mida peaks välistöötajate värbamises senisest teisiti tegema, sellest räägib seekordne saade “Tööandjate tund”.  Saates on külas tööstusettevõtte BLRT juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees ja Haanpää juhatuse liige Tiit Parik ning töötajate vahendamisega tegeleva Finesta juht Heikki Mäki. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Heikki Mäki. Foto autor: Raul Mee.

Saates “Minu karjäär” rääkis Alexela personalijuht Marjut Engelbrecht, milliseid väljakutseid praegune majanduslik olukord värbamisel pakub ning probleemidest äärealadele tööjõu leidmisega. “On väga problemaatiline Eesti äärealadele töötajate leidmisega, kui päevas liigub kaks bussi: üks hommikul kell 6 ja teine õhtul kell 10. Tallinnas ja Harjumaal transpordi tõttu töötajate leidmisega probleeme ei ole, Ida-Virumaal või Lõuna-Eestis aga küll,” rääkis Engelbrecht. Alexela personalijuht rõhutas, et Alexelas on töötajate värbamisel olulisel kohal väärtused. “Soovime leida inimesi, kes mõistavad meie eesmärke ning soovivad neid koos meiega saavutada. Sisemine sära on oluline,” kinnitas personalijuht ning tõdes, et töötajatega on neil hästi. Saates räägiti ka töötajate rahulolust ning sellest, kuidas see mõjutab ettevõtte edukust. Engelbrecht tõi välja, et rahulolu kiirgavad töötajad on ettevõttele suureks väärtuseks ning selle saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja juhtimisele. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Alexela personalijuht Marjut Engelbrecht.

Koroonaviirus levib taas üsna laialdaselt. Et tüdimus viirusest ning leebemad sümptomid uinutavad valvsust, ohustab viirus taas riskirühmi. Saates selgitab Eesti Perearstide Seltsi uus juht Elle-Mall Sadrak, millised on praegu levivate tüvede sümptomid, kes kuuluvad üldse riskirühmadesse, miks ja millal on oluline COVID-19 kiiresti ja korrektselt diagnoosida ning millal võib sümptomeid leevendada ninaloputuse, inhalatsiooni, viinasokkide või kanapuljongiga, millal tuleks aga arsti poole pöörduda ja kiiresti spetsiifilist viirusevastast ravi alustada. Samuti tuleb juttu viiruse ennetamisest nii korrektse kätepesu ja muude hügieenifaktorite kui ka vaktsineerimisega. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Ettevõtja Siiri Tamm ütleb, et väiksema suurusega ettevõtete toetussummad ei saa olla võrreldavad suurte tegijate omadega.Ta julgustab toetamist alustama ka mõnesajast eurost. „Minul oli kultuuri toetamise ees teatav aukartus, et see on midagi erilist, mida teevad erilised inimesed ja suured ettevõtted,“ tunnistab Tamm saates „Kultuur veab majandust“. Kohaliku kultuurikorraldaja pöördumisel ilmnes Tammele, et kultuurile saab tõuke anda ka tema ettevõttele sobilike summadega. Praegu ütleb Tamm, et tema juhitud ettevõte Harviker toetab aastas kultuuri ja sporti kokku viiekohalise summaga. Tamme kinnitusel on kohalike ürituste jaoks suur tugi ka 500 või 1000 eurot. „Ma julgustan kõiki, et tehke väike samm. Te näete, kui palju te ise vastu saate. Kindlasti on igal ettevõtjal oma valdkonnad, kust ta saab selle hea emotsiooni, ja sealt võikski alustada. Summad olgu ka täpselt enda võimaluste piires,“ rääkis Tamm. Teine saatekülaline on Viljandi Pärimusmuusika Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg, kelle sõnutsi sõltub kultuuriprojekti käekäik ja saatus esimestel aastatel suuresti sellest, kui palju suudetakse leida ettevõtjaid, kes sündmust toetaksid. Kivibergi sõnutsi on Viljandi Pärimusmuusika Festival oma suuruse tõttu suuremalt jaolt vältinud koostööd kohalike ettevõtjatega, sest see võtaks leiva ära teistelt piirkonna kultuurikorraldajatelt. Saates räägitakse veel, kui palju raha toob folk Vijandisse ja mis pärsib praegu selle arengut. Siiri Tamm jagab nõu nii kultuurisündmuste korraldajatele, aga ka ettevõtjatele, kes toetamist kaaluvad. Saatejuht on Eget Velleste.

Tänane Tallinna korteriturg on aktiivne, aga seda võrreldes järgmise aastaga; korteriturul ostetakse ülemist otsa ja alumist otsa, märgivad Äripäeva uue elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Eluasemeturg on emotsionaalne, selle käivitavad rida päästikuid – emotsioonid ei kao eluasemeturult kuhugi. „Ühegi korteri või elumaja ost ei käi Exceli järgi – see tunne, kas tekib või ei teki, see ost, kas tehakse või ei tehta,“ sõnab Saksing ja lisab, et kinnisvara teema puudutab absoluutselt kõiki kuulajaid ja lugejaid. „Koduost saabki olla emotsionaalne otsus,“ kinnitab Toompark ja analüüsib eluasemeturu ostuotsuseid viimase paarikümne aasta jooksul. Mis ootab elukondlikku kinnisvaraturgu ees sügistalvel, kevadel? „Meid tabab oodatud hinnalangus, kindlasti mitte ootamatu hinnalangus,“ vastas Toompark. Saates nii Saksing ja Toompark analüüsivad ja prognoosivad üksikasjalikult eelolevaid sündmusi Eesti eluasemeturul ning toovad esile ühes mõjuteguritega mitu trendi. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Foto: LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Autor: Siim Sultson

Riigikontrolöri kriitiline raport, millest selgus, et paljud Euroopa liidu toetusrahad jäävad kasutamata, on saanud palju kõlapinda. Saates arutletakse selle üle, miks jäävad toetused kasutamata ja miks on nende kasutamine hilinenud. Jutuks tuleb ka see, kas uue perioodi rahade kasutamisega võib samuti probleeme tekkida ja milliseid võiks olla paindlikud lahendused, et vältida raha tagasimaksmist. Saates on külas Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja ja Euroopa Liidu toetuste korraldusasutuse juht Urmo Merila ning rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. Juttu tuleb ühtekuuluvuspoliitikast ja fondidest, mis on loodud selleks, et tasandada erinevusi arengutasemes Euroopa Liidu eri piirkondade vahel. Fonde on kolm – ühtekuuluvus-, regionaalarengu- ja sotsiaalfond. Nende eesmärk on edendada piirkondade omavahelist ühendust, kohalikku elu ja sotsiaal- ning haridusvaldkonda. Eesti jaoks on fondide tähtsust võimatu üle hinnata. Ligi 20 aastaga on Eesti SKP tõusnud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 89 protsendini 2022. aastal ja see on osaliselt toimunud tänu struktuurifondide toetusele. Saatekülaliste sõnul kasutati eelmistel perioodidel Eestis palju toetusraha ehitamiseks, kuid nüüd juba rikkama riigina tuleks investeerida rohkem nutikusse. Lisaks arutleti, kuidas vältida olukorda, kus väiksemad rahalistes raskustes vallad peaksid hankeprotsessis tehtud vigade pärast eurotoetuse tagasi maksma. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Urmo Merila ja Triin Tomingas. Foto: Äripäev.

Peame mõtlema sellele, et tõenäoliselt kõik ettevõtted ei ela rohepööret üle ja kõik ei taha sellega kaasa minna ning see avab uued võimalused nendele, kes elus püsivad, räägib äsja Aasta kestlik ettevõte 2023 tiitli võitnud A Le Coqi juht Jaanus Vihand saates "Fookuses: tark tööstus". Lisaks on saates külas EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Saade keskendub ettevõtlusauhindade valguses rohepöördele ja A Le Coqi senisele kestlikkuse teekonnale. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil: Jaanus Vihand ja Inge Laas. Foto: Harro Puusild

Miks on läbipõlemist nii palju – on’s inimesed muutunud õrnukesemateks või on (töö)keskkond muutunud sellise kiirusega, et me ei jõua lihtsalt kohaneda? Olgu põhjused need või hoopis midagi kolmandat, on läbipõlemine laiaulatuslik probleem, mida ei saa enam eirata. Jennifer Moss selgitab oma raamatus „Läbipõlemisepideemia. Kroonilise stressi pealetung ja mida me saame selle vastu ette võtta“ mis on läbipõlemise juurpõhjused, päästikud ja tagajärjed ning kuidas selle epideemiaga tõhusalt võidelda. Muuhulgas tuleb juttu ka sellest, miks paljukiidetud „enesehool“ ei aita läbipõlemise vastu ning millised konfliktid võivad tekkida ettevõtte loosungite ja tegeliku kultuuri vahel. Raamatust vestlevad virtuaalkliinik.ee toimetaja Õnne Puhk ning ärijuht Tuuli Seinberg. Raamatu leiate lehelt https://pood.aripaev.ee/raamatud-labipolemisepideemia Foto: Tuuli Seinberg

Eesti merendusest kõneldes oleme harjunud rääkima sadamate kaubamahtude langusest ja lisanduvatest saastekvootidest, ehk asi näeb välja üsna hapu. Tegelikkuses on selles sektoris peidus aga tohutu potentsiaal, mille abil saaks targa tegutsemise korral muuta Eesti sama tugevaks mereriigiks, kui me oleme täna tuntud digiriigina. nenditi saates „Logistikauudised eetris“. „Seisame omamoodi buumi lävel,“ nentis Eesti merendusklastri projekti eestvedaja, Saaresalu OÜ juhtivkonsultant Riina Palu saates „Logistikauudised eetris.“ Mida ta selle all mõtleb? „Meil on tohutu hulk ettevõtteid, kes on seotud üliägedate projektidega. Näiteks viivad Eesti ettevõtted maailmas ellu laevhaiglate projekte, löövad kaasa Musta mere suurima sadama, Constanta paberivabaks muutmisel jne. Kui need ettevõtted merendusklastri kaudu seljad kokku panevad, on tegemist erakordse oskuste- ja teadmistepagasiga kogu maailmas.“ Kliimaministeeriumi Merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand on selle mõttega igati päri, seda enam, et just kliimaministeeriumist merendusklastri idee alguse saigi. „Me oleme harjunud mõtlema merendusest pelgalt laevade ja sadamate kontekstis, tegelikult on see maailmas meeletu tööstusharu, kus üheainsa tellija eelarve võib olla sama suur kui tervel Eesti riigil,“ lausus Läänerand ja lisas, et täiesti omaette teemad on meie ettevõtete edulood tehnoloogia valdkonnas. Ta tõi näitena SRC Grupi metanoolli lahenduse, millel on tulevikulaevanduses tohutu potentsiaal. Rääkimata BLRT erinevates innovatsiooniprojektidest, Baltic Boatsist ja teistest. Ja kui me siin kurdame, et Skandinaavia mööbliturg kukub kokku, siis meie mööblitootjatel on väga suur võimalus osaleda suurte kruiisilaevade renoveeerimistöödes, kus ühe projekti kogumaksumus võib ulatuda miljardi euroni. Millist varjatud potentsiaali meie merendussektori endas veel peidab ja kuidas näiteks Hollandi merendusklaster on paika pannud kogu riigi merendussektori tegevussuunad, sellest saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee Foto: erakogu Fotol: Kaupo Läänerand, Riina Palu ja Tõnu Tramm saate salvestusel

Äripäeva TOPi saate teemaks on seekord turundus. Stuudios on suhtekorraldusagentuuride TOPi kuuendaks tulnud Corpore juht Janno Toots ja meediaagentuuride TOPi esimesel-teisel kohal olev Intense Growth Hub juht Liis Oper. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Liis Oper ütleb, et kogu nende tegevus on andmepõhine: andmed pärinevad klientidelt, palju kasutatakse meediauuringuid, ettevõte teeb ise uuringuid. Andmed näitavad, et Eesti inimene vaatab umbes kolm tundi päevas televiisorit. Seda on küll pool tundi vähem kui paar kümnendit tagasi, kuid 93% eestimaalastest jõuab vähemalt korra kuus teleri ette. Samas on kanalite valik killustunud ning seda, kust efekt tuli, tuleb eraldi uurida. „Ja pole tele versus sotsiaalmeedia, mõlemad toimivad erinevalt ning üks loob teisele konteksti. Ühe kanali strateegia ei anna enamasti head tulemust,“ ütleb Oper. Janno Toots arvab, et omaette küsimus on, et kui inimene istub televiisori ees, siis mida ta tegelikult vaatab? Oma telefoni? Või on tal veel ka arvuti lahti? Nii ongi inimene kolme meediumi vallas ja 80% õhtusest teleprogrammist läheb tegelikult mööda. „Aga õhtune AK on kindlasti jätkuvalt mõjus,“ kinnitab ta.

Go Travel korraldab elamusreise. Saates räägimegi sellest, mis on "elamusreis", ja arutleme selle üle, miks minna reisibüroo poolt kokku pandud marsruudiga reisile, kui interneti abil saab igaüks endale ise reisikava kokku panna. Lisaks räägime Go elamusreiside huvitavamatest sihtkohtadest Kambodžast, Indoneesiast, Laosest, Taist, Filipiinidest, Pakistanist ja Vietnamist. Pikemalt tuleb juttu Laosest, Pakistanist ning Sumba ja Timori saarte reisist. Teeme selgeks, miks reisida kohtadesse, kus ei ole turismi infrastruktuuri. Saates on külas Go Traveli partnersuhete juht Age Põder ja kirjanik ja reisijuht Rene Satsi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: erakogu

Tööturg kaldub lähikuudel rohkem tööandja poole, mis tähendab, et viie kandidaadi asemel saab neid olema kümme. See omakorda tähendab, et tööandjad ei pea nii palju vaeva nägema ja hakatakse kokku hoidma hüvede ja soodustuste pealt, räägiti saates "Töö ja palk". Halloweeni-hõngulises oktoobrikuu teises saates „Töö ja palk“ tuleb, nagu ikka, juttu tööst ja palgast. Tööturu poolt avab saates CV Keskuse värbamisosakonna juht Grete Adler, palgateemadel aitab selgust luua Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Saate esimeses osas püüame vaadata, mis olukorras me oleme tänasel päeval nii tööjõu- kui palgatulu vaates. Uurime, missugune seis meile praegu tööturul vastu vaatab ja mis on selle tinginud, samuti vaatame lähemalt, mis seisus me oleme oma palkadega ja mis on need faktorid, mis on tinginud muutused põhipalkades. Ning ehkki mõlemad saatekülalised tõttavad kinnitama, et tulevik on üpriski prognoosimatu, spekuleerime siiski, missuguse kursi võtavad tööhõive ja palk aasta lõpuks. Räägime ka sellest, miks ja kuidas on tarvis monitoorida tööturgu ning mida kõnelevad viimaste uuringute andmed. Juttu tuleb palgakasvust ja lisatasudest, soodustustest ehk hüvede paketist ja sellest, mida need pakuvad töötajale ja mida tööandjale. Arutleme kaugtöö ja paindlikkuse teemal ning teeme selgeks, mida ootavad oma tulevaselt tööandjalt kandidaadid. Samuti ei jää puudutamata vaimne tervis ja tööandja panus sellesse. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Grete Adler, Helen Roots ja Kadri Seeder. Foto: Andres Laanem

Kuigi e-poodide arv Eestis kasvas pandeemia ajal ligi poole võrra, pole Eesti e‑kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Vääti sõnul praegu e‑kaupluste sulgemisi tavapärasest enam olnud. Küll aga võib kinnipanekuid tuua aasta lõpp ja kevad, selgitas Väät saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“. Saates tuleb juttu sellest, kuidas Eesti e‑poodnikel majanduslanguses läheb ning millised regulatsioonid ja nõuded neid ees ootavad. Selleks oleme stuudiosse kutsunud Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Vääti. Saates tuleb juttu ka kampaaniate korraldamisest ning nende piirangutest, e‑poodide pankrottidest, välismaiste e‑poodide ohjeldamisest ning ligipääsetavuse nõuetest. Saate lõpus antakse ka paar soovitust, milleks peab Eesti e‑kaupmees uuel aastal valmis olema. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Foto: Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät ja Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Tehnikarendi- ja produktsioonifirma Event Center, mis tegutseb nii Eestis kui Soomes, tähistab tänavu 20. juubeliaastat. Ettevõtte spetsialistidega räägime saates, mis toimub tehnikarendi- ja müügiturul, „On kliente, kes tulevad „eile oli vaja, homme on hilja!“ ülesande püstitusega, aga ka neid, kellega saab pikalt plaani pidada ja mõnusalt dialoogis olla. Suvi on läbi, aga tööd on kolinud sisehooaja võtmesse ning tempo ei rauge,“ kirjeldavad hetkeolukorda Margus Jaago ja Mairo Koov. Soomes on teenust pakutud 13 aastat ja eestlase jonnakusega on saadud võõral turul tuttavaks ja hinnatud tegijaks. Juttu tuleb ka koroonaajast ja sellega seotud arenguhüppest. Video tõusis esiplaanile, kliendi ootused muutusid teadlikumaks, mis omakorda toob pakkujatele positiivseid väljakutseid – uue tehnikaga peab arenema ka meeskond. Jätkusuutlikkuse mõõtme toob sisse LED-tehnoloogia areng ja kasutuselevõtt, mis on aidanud kokku hoida meeletuid koguseid elektrit. Vestluses arutame veel, kes vastutab ürituse turvalisuse eest – kui midagi peaks juhtuma, kes on süüdi? Kas ja kuidas panustavad riik ja omavalitsused järelevalvesse? Stuudios on ettevõtte Event Center partner ja projektijuht Margus Jaago ning videoosakonna juht ja projektijuht Mairo Koov. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas äsja ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted“ aasta eksportööri tiitli noppinud vaikusebokside tootja Silen tegevjuht Endrus Arge, kes tunnistab, et ettevõttel on müügitorus enam kui 19 miljoni euro eest tellimusi ja järgmise aasta müügiplaani eesmärkides pole põhjust kärpeid teha. Uuel aastal peaks ettevõtte müügitulu tõusma 40 miljoni euroni, selle aasta prognoos on umbes 17 miljonit. Saates on fookuses eksporditurud, Eesti majandus ja ettevõtte edasised plaanid. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Endrus Arge. Autor: Liis Treimann

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" raadiosaates tuleb juttu turundustegevuste automatiseerimisest ning selleks oleme saatesse kutsunud Telia Eesti digiturunduse osakonna juhi Emilie Toomela-Kärsoni, GBC tegevjuhi Juri Dushko ja Salesforce Marketing Cloudi konsultandi Taavi Uudami. Saates tuleb juttu sellest, mis üldse on turunduse automatiseerimine, millised on praegu turunduse automatiseerimise kõige populaarsemad tööriistad ja platvormid ning kuidas automatiseerimist kasutades klientide lojaalsust suurendada. Lisaks räägitakse ka suurimatest väljakutsetest, andmetest ja nende kvaliteedist ning kuidas üldse ettevõttes automatiseerimist alustada. Saadet juhib külalissaatejuht Keit Ausner. Fotol: Salesforce Marketing Cloudi konsultant Taavi Uudam, GBC tegevjuht Juri Dushko, Telia Eesti digiturunduse osakonna juht Emilie Toomela-Kärson ja saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Sisuturunduslikus saates "Soraineni sagedus" arutleme Eesti kliimapoliitika ning huvigruppide lauale saadetud kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Viimasega tahab riik seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada järgmise aasta suveks ja seadus peaks jõustuma 2025. aasta jaanuaris. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda. Saadet juhivad Soraineni partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Fotol Mario Sõrm, Kaupo Lepasepp, Ahti Asmann ja Kaspar Endrikson. Foto autor: Andres Laanem.

Tallinnas elava ning omal ajal fotograafia erialale vastu võtmata jäetud piltniku Sergei Zjuganovi klientide hulka kuuluvad mitmed autotootjad, kelle heaks ta on teinud tööd nii Euroopas kui Lähis-Idas. Ükski teine Eesti fotograaf pole niimoodi autotehaste orbiidile pääsenud. Zjuganov ise ütleb, et kõik sai tema jaoks alguse suurest huvist põnevate neljarattaliste vastu ning et see on teda ka hiljem edasi aidanud. Seejuures usub ta, et asub alles oma teekonna alguses. Äripäeva raadio saatesarja "Autojutud" osas räägibki Zjuganov oma käekäigust ja tööst ning avab seeläbi autofotograafia telgitaguseid. Millist tööotsa peab Sergei Zjuganov takkajärgi läbimurdeliseks? Millega üllatas teda Dubai šeik, kelle autosid ta pildistas? Millised trendid autofotograafia maailmas valitsevad? Milline lapsepõlveunistuste auto valmistas talle esimest korda sõites pettumuse, kuid omades hakkas pikapeale meeldima? Miks ta ei ole ühtegi Jaapani autot pikemalt pidanud? Milliseid ägedaid autosid mäletab Lasnamäel üles kasvanud mees 90ndate Eestist? Seda kõike kuuleb saatest, mida juhib Karl-Eduard Salumäe. Foto: Sergei Zjuganov (paremal) on teinud autofirmade heaks mitmeid töid Dubais. Autor: erakogu.

Tööandjal on töötaja tööalases arengus kahtlemata oluline roll. Kui tavaliselt valitakse töötajate arendamiseks klassikaline koolitus, siis tegelikult leidub neile ka alternatiive. Seekordses „Teabevara tunnis“ uurimegi, milliseid alternatiive koolituse asemel kasutada.Meeskondade coach, superviisor, koolitaja ja DiSC-mudeli käitumisprofiilide konsultant Allan Kaljakin räägib, mille poolest erinevad üksteisest coaching, kovisioon, supervisioon ja mentorlus ning kuidas valida nende seast enda meeskonnale sobivaim. Küsivad teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Allan Kaljakin ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Lähiaastatel peavad ettevõtted hakkama avalikult näitama, milline on nende tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Paljude ettevõtete ja majandusvaldkondade negatiivsed keskkonnamõjud on kaugelt suuremad, kui tahaks, ning nende vähendamine on keeruline ja aeganõudev. Siiski leidub ka majandusvaldkondi, mille tegevuse käigus kasvuhoonegaase seotakse. Kliimapositiivseid ettevõtteid on nii metsanduses, mõningates põllumajandusega tegelevates sektorites kui ka nende ettevõtete seas, kes suudavad teisese toormega ringselt majandada ning ressursikasutust vähendada. Ettevõtete soov oma keskkonnamõju väiksemaks saada on tinginud süsinikukrediidiga kauplemise ehk vabatahtliku süsinikuturu. Sellel turul saavad kliimapositiivsed oma krediiti pakkuda ja kliimanegatiivsed seda oma mõjude korvamiseks osta. Vabatahtlik süsinikuturg on alles sündimas ning riske ja vastuseta küsimusi on palju. Kuidas vältida seda, et ettevõtted lihtlabaselt kompenseerima ei asuks ja eeskätt ikkagi oma keskkonnamõjudega sisuliselt tegeleks? Mis on süsinikukrediidi hind? Kuidas saab krediidi püsivust tagada? Neil ja paljudel teistel teemadel vestlevad saates Andrus Trereir KIKist ja Rain Vääna Kwotast. Saadet juhib Kerttu Metsar. Saadet toetab Evecon.

Baltikumi läbi aegade suurima taristuprojekti Rail Baltica projekteerimise tsükkel Eestis on kohtobjektide näitel lõpetatud, põhitrassi näitel lõpetamisel, andis saates ülevaate projekti arengutest Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. Põhitrassi hanked avatakse oktoobri lõpus ja novembri alguses, rääkis Salomets järgmistest sammudest.  Kui veel aasta või poolteist tagasi andsid ehitusest rääkides tooni püstloodis kasvanud materjalide ja tarnimise hinnad, siis tänaseks on toimunud turul teatav normaliseerumine. See on aga vesi Rail Baltica Eesti osa arendamise veskile.  Ainuüksi käesoleval aastal on sõlmitud ehituslepinguid rohkem kui 100 miljoni euro eest ning veel sel aastal tõuseb see summa pea 250 miljoni euroni, kui sõlmitakse Rail Baltica põhitrassi ehituslepingud.  Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets räägib saates, kuidas läheb Rail Baltica projektil praegu ning millised väljakutsed ootavad Eesti taristuehitussektori suurimat tellijat ees 2024. aastal.  Vestluses toome välja, missugune komponent peaks olema koostöös kliimaministeeriumiga hangetes sees, milline on praegu projekti suurim väljakutse, millise hinnatasemega ehitusteenust hangitakse ning kuidas turg ja tellija teineteise suhtes käituvad.  Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Anvar Salomets. Foto: Raul Mee.