Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime, mida peaksid noored suvefestivalide eel teadma narkootikumidest. Laua ümber olid Laua ümber olid Ain Peil Siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel- Ollo Tervise Arengu Instituutist ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Miks satutakse peol hätta? Kuidas seda vältida? Kuidas käituda, kui sõbral hakkab halb ja tundub, et see võib olla narkootikumidest? Miks narkootikumid praegu eriti ohtlikud on? Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringments.

Tee oma elu põneva(ma)ks! Ära istu niisama kontoris ja vedele kodus diivanil! Tule ja tee midagi erakordset – hakka abipolitseinikuks! Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime abipolitseinikest, sest just lõppes aprill, mis on kuulutatud abipolitseinike kuuks. Laua ümber olid Nurmely Mitrahovitš Siseministeeriumist ning Illimar Reinbusch, Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees. Jutukus tuli: Miks on abipolitseinikke üldse vaja? Mida abipolitseinikud igapäevaselt teevad? Kui põnev tegelikult on? Kuidas saab abipolitseinikuks ja mis tulevik neile toob? Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets

Täna möödub 20 aastat päevast, mil liitusime Euroopa Liiduga. Sel puhul rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingu saates Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest Eestist. Laua ümber arutlesid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juht Tairi Pallas, sama osakonna varasem juht, nüüd Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Veronika Kaska ja Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai. Koos otsiti vastuseid küsimustele_ 1) Mida tõi Euroopa Liiduga liitumine praegu eriti oluluseks teemaks tõusnud Idapiirile? 2) Miks peab märkima ära, et projekti on toetanud Euroopa Liit? 3) Miks jälgitakse Euroopa Liidu toetuste kasutamist nii rangelt? 4) Millised on Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidega seotud tulevikuplaanid? Küsis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristina Ots.

Rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus turvalisuse arenguprogrammist, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, koos Siseministeeriumi nõuniku Nurmely Mitrahovitšiga ning Rapla valla arendusjuhi Heiti Vahtraga. Arutluse all oli: Mis on turvalisuse arenguprogramm ja miks on see vajalik? Millist väärtust pakub turvalisuse arenguprogramm kohalikule omavalitsusele? Kuna saavad järgmised omavalitsused programmi kandideerida? Juttu ilmestasid päriselu näited programmis osaleja ehk Rapla vallast ning saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.  

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tähistas just enda neljandat sünnipäeva. Selle aja jooksul on lühinumbrile tehtud üle miljoni kõne ja teenus on kiirelt arenenud. Just sealt saavad meie inimesed kõige päevakohasemat infot riigilt nii igapäevaselt kui ka kriisides.   Saates käis külas 1247 arendusekspert Riina Ansu Häirekeskusest ning otsiti vastuseid järgmisetele küsimustele:   Kuidas ja miks riigiinfo telefon 1247 loodi? Millistes kriisides on 1247 riiki toetanud? Millised plaanid on Häirekeskusel riigiinfo telefoniga 1247 tulevikuks?   Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii läks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?   Laua ümber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Üheskoos otsisime vastuseid järgmistele küsimustele: 1.       Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid? 2.       Millised on uued trendid narkoturul? 3.       Mida tuleb silmas pidada narkovastases võitluses? 4.       Mida on plaanis teha, et järgmisel aastal ei vaataks narkoüledooside statistikast meile vastu järjekordne must rekord?   Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega võitlemisest meie seekordne episood räägibki. Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pääste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. Räägime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tänaseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike süsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukülastuste süsteemi? Mida õppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tänaseks on jõutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak. Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lõppeb detsembris 2023.

Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada. Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust. Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes. Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana. ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.

1. detsembril tähistame turvalisuse päeva. Selle päeva puhul räägime tavapärasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ütle aitäh kõigile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, Häirekesuse päästekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, õppejõududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas. Saates räägib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik ja Turvalisuse päeva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tänupäev sündis ja mis on selle suurem eesmärk. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriületuse vaba liikumise tähistamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab! Täpsemini öeldes on meie viimast päeva ametis olev asekantsler Piret Lilleväli üks võimekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mägesid! Kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ühiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest võitudest aga ka raskustest enda tõestamisel mehises maailmas. Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku Särekanno. Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.

nnovatsiooni ülesanne on luua lisaväärtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaühe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on üldse võimalik innovatsiooni teha?   Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama üle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nõuavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajärgedega. Seetõttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe välja ja nõuavad eeltöö tõttu palju rohkem aega.   Räägime Siseturvalisuse taskuhäälingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mõjufestivalil Impact Day. Ühtlasi anname ühele kuulajale ära ürituse passi. Täpsemad juhised selle saamiseks jagame saate lõpus.   Saatekülalised: Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo ühiskondlike muutuste juht Kadi Kenk meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati Päike   Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Siseministeerium avas tänavusel Arvamusfestivalil väga mitmeid teemasid ja diskussioone. Näiteks turvalisest ööelust, kogukondade elujõulisusest, kriisidest ja paanika külvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude märkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju äratundmist, kogemuste jagamist, murede ärakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa võtsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises õhkkonnas neile andis. Oma mõtteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari Käbi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo Küüt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.

Elanike mõjutamine, õõnestustegevus, varjatud ohud ja vandenõud on vaid mõned märksõnad Siseturvalisuse taskuhäälingu uuest suvisest saatest. Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud tunnustuse pälvinud teadustöö, mille mõjud ulatuvad kaugemale, kui tavapilgul arvata võib. Saates on endiselt fookuses elanike turvalisus, aga sel korral räägime sellest kui suur hulk inimesi muudab samaaegselt oma tavapärast käitumist ehk mis ohud võivad elanikkonna mõjutamise tulemusena üles kerkida ning kas need ohud võivad viia riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustava massikäitumiseni. Peatume lõputöö põnevamatel avastustel ja püüame selgeks teha, kas ohtude alla läheb ka propaganda, religioossed kogunemised või jalgpallifännide kaklused. Mis massikäitumine üldse on ja miks me nimetame mõjutamist ohuks riigi julgeolekule? Millised on õõnestustegevuse märgid, kas välisriikide mõjutustegevus on meedias piisavalt kajastatud ning kas inimesed üldse tajuvad, et nad on mõjusfääris? Saatekülalised: Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia magistrant Martin Purre, magistritöö juhendaja Kaitsepolitseiametist Saatejuht on Teele Seire. Magistritöö leiab digiriiulist: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3073.

Eestlaste suurim püha – võidupüha ning suured jaanilaupäeva pidustused on lähenemas. Me ei hakka manitsema, aga püüame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mõjutavad ning mida saab ära teha turvalisema jaanipäeva jaoks. • Kes ütleb, et kümme õlut sauna kõrvale on täiskasvanule probleem? • Miks igaõhtused „pudel või kaks“ tarbijad end statistikas ise ära ei tunne? • Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ületarbinute eest? • Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tõusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mõtteid jagub. Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning Põhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus pikemalt, et rääkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse võtmes. Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja käivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tähendab ja kellele suunatud on? Uute lähenemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja püüab jäikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nügides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jõuda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ühiskondlikele väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. Kodanikuühiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse võtmes. Kodanikele lähemale jõudmisest ja innovatsioonifondis räägib Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Martin Tulit. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Olgugi, et kodanikupäevast on möödas pool aastat, on jälle põhjust rääkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisuse taskuhäälingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel võib aasta kodaniku aunimetuse ära võtta ning mis otsuseni jõuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas? Aasta kodaniku aunimetuse väljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pärast aunimetuse andmist asjaolusid, mis välistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kõik osapooled ära kuulata. Seekordses taskuhäälingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vääriline kodanik. Külaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Täpselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib tee edasi. Kaks pikaajalist tuttavat ja kolleegi omavahel – juttu tuleb spordist, õpingutest, arhitektuurist, poliitikast ning tulevikust. Kes on olnud Arnold Sinisalu suurimad eeskujud sisejulgeoleku valdkonnas ning kelle mahitusel ta doktoriks sai? Seda ja palju muud põnevat kuuled seekordsest Siseturvalisuse taskuhäälingust. Saade on salvestatud 4. aprillil 2023. Head kuulamist!

15. märtsil 2023 jõustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nüüd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? Räägime saates, mis täpsemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi. Kellelt saab abi relva müügiga seonduvates küsimustes? Kas Eestis on üldse piisavalt turgu, et kõik inimesed saaksid oma relvad ära müüa? Millisel juhul enam relvaluba kunagi inimesele ei anta? Neile ja teistele küsimustele annavad vastused saatekülalised: Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja PPA relvateemade eestvedaja politseimajor Anneli Annist. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Miks eurotoetusest ainult 2% siseturvalisuse valdkonda suunatakse? Milleks seda raha kasutatakse ja miks ümbritseb euroraha jagamist reeglite ja nõuete rägastik, millest on esmapilgul justkui võimatu läbi näha? Eurotoetuste teemalises taskuhäälingu saates, mida samuti rahastati Euroopa Liidu toetusest, räägib kõigest lähemalt Tairi Pallas, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja. Saadet juhibSiseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets. Siseministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu fondide kohta loe täpsemalt Siseministeeriumi kodulehelt.

Erisaade vene õigeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Õigeusukiriku patriarh Kirilli väljaütlemistest, mida saab käsitleda selge mõjutustegevusena ja Venemaa agressiooni õigustusena Ukrainas. Seekordses episoodis selgitame, miks on Eestis kaks õigeusu kirikut ning kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on Eestis julgeolekuoht. Miks on üldse oluline, et MPEÕK juht Eugeni enda seisukohad selgelt välja ütleks ja kas tänasel kohtumisel jõuti ühisele mõistmisele? Taust: Siseministeerium soovis selgitusi ja kutsus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) kõrgeima vaimuliku kohtumisele, et kirik, kui organisatsioon, selgitaks ja kommenteeriks Eestis avalikult enda seisukohti patriarh Kirilli sõnavõttude osas. MPEÕK metropoliit Eugeni ütles ka jätkukohtumisel 18. oktoobril siseministeeriumi esindajatele, et ei jaga patriarh Kirilli vaateid Ukraina sõjale.  Külalised: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ja Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee Saatejuht Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 välja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see Eesti jaoks tähendab ja kuidas puudutab see Eestis elavaid Venemaa kodanikke. Kui palju mobilisatsioonikohustuse alla kuuluvaid Venemaa kodanikke Eestis elab? Kas neil on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset, et kohustusest mööda hiilida? Mis saab neist, kes võtavad kutse vastu ja soovivad hiljem Eestisse naasta?

Ühiskond on pidevas muutumises ja turg peab kohanema maailma vajadustega. Kuidas olla parem, kestvam ja säästlikum on peamised küsimused, millele tänapäeva ettevõtjad oma tegevuses vastuseid otsivad. Seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisimegi muutunud ühiskonnast, missiooniga inimestest ja võimalustest kinni haaramiseks sotsiaalse ettevõtluse näitel, mida võib nimetada teise sõnaga ka jätkusuutlikuks või mõjusaks ettevõtluse vormiks. Probleemide märkamine, ise initsiatiivi haaramine ja muutuste loomine ühiskonnas on need eeldused, et panustada jätkusuutliku ettevõtluse arengusse ja ka turvalise riigi loomisse. Räägime lähemalt, kes on need missiooniga ettevõtjad, kes ühiskonnale hulganisti tagasi annavad ja miks paljud neist Eestis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku alla koonduvad. Ühtlasi saad teada: Mis suursündmus on Impact Day? Kas sotsiaalsetele ettevõtetele on mingeid maksusoodustusi? Mis eristab heategevusorganisatsiooni sotsiaalsest MTÜ-st? Kuidas saada teada, kas minu tegevus liigitub sotsiaalse ettevõtluse alla? Kuidas siseministeerium jätkusuutliku ettevõtlusega seotud on ja miks me räägime maailma parandamise eesmärkidest? Saatekülalised: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber Siseministeeriumi rahvastiku- ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire. #kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Meie julgeolek ja suveräänsed valikud, ei tohi sattuda ohtu ühegi välise teguri mõjul. Räägime sel korral, milliseid mittesõjalisi vahendeid kasutatakse iseseisvate riikide mõjutamiseks ja ülemaailmse mõjuvõimu saavutamiseks Hiina näitel. Hiina ei ole neutraalne turuosaline, mistõttu tuleb rääkida ka nende varjatud kavatsustest. Siseturvalisuse taskuhäälingu seekordses saates avame esimese kihi Hiina nähtamatutest riiklikest ambitsioonidest. Milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse? Mis meid ohustab ja mis võib ohtu sattuda? Saatekülalised: Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Kaitseuuringute Keskusest Frank Jüris Siseministeeriumi julgeolekupoliitika ekspert Silvester Soop Välisministeeriumi Aasia ekspert Monika Reinem Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire Lisalugemine ja teemakohased raportid: Est Välisluureameti raport Hiinast Est Kaitsepolitsei aastaraamat 2021-2022 Eng Frank Jürise uurimus Venemaa-Hiina suhetest: Sino-Russian Scientific Cooperation in the Arctic: From Deep Sea to Deep Space Eng Frank Jürise artikkel: How to Think about the Russia-China Partnership Eng USA Föderaalne Juurdlusbüroo: The China Threat Eng Austraalia Strateegilise Poliitika Instituut: https://www.aspi.org.au/ raport: Mapping China’s Technology Giants: Supply chains and the global data collection ecosystem Eng C4ADS sõltumatud raportid: https://c4ads.org/reports

Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada läheneva või juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ümber, võimalused ohte ennustada, aga ka teavitamise võimalused. Just üldsuse teavitamise süsteemidest ja võimalustest tänases Siseturvalisuse taskuhäälingu episoodis räägimegi. Juttu tuleb ka helisireenide testimisest ja sellest, kui kiiresti ohuteave inimesteni üldse jõudma peaks. Avalikkuse ohust teavitamiseks on hetkel töös palju lahendusi: asukohapõhised lühisõnumid, mobiilside tugimastide kärjeinfo teated, sireenid, valjuhääldid, mobiilirakendused, sotsiaalmeediavõrgustikul põhinevad teavitused või SIM-kaardi põhised lahendused, aga isegi satelliitlahendused. Kes otsustab, milliseid kanaleid konkreetse ohu korral kasutada? Vestlusringis osalevad: Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika nõunik Kadi Luht-Kallas Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire *Kui vajad ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, helista riigiinfo telefonil 1247. *Kui vajad kiiret abi, sinu või kellegi teise elu, tervis, vara on ohus, helista hädaabi telefonil 112.

Välisinvesteeringud on vajalikud meie ettevõtete ja majanduse arenguks. Eesti riik ja ettevõtjad näevad palju vaeva, et neid kaasata. Teisalt on riike, kelle huvi Eestisse investeerimisel ei pruugi olla vaid majanduse elavdamine või meie riigiga hea koostöö hoidmine. Mis juhtuks, kui Hiina või Venemaa omaks arvestatavat osa meie lennujaamades, sadamates ja raudtees? Selliste olukordade vältimiseks on ette valmistatud eelnõu, mis võimaldab hakata hindama välisinvesteeringu usaldusväärsust. Eelnõu rakendumisel saab analüüsida investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Seda eriti juhul, kui välisinvestor soovib osaleda ühiskonna toimimise seisukohalt olulises Eesti majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Kuidas leida tasakaalu majandus- ja julgeolekuargumentide vahel? Seekordses episoodis räägimegi välisinvesteeringute mõjust, nende usaldusväärsuse hindamisest ja sellest, milliseid muutusi eelnõu rakendumine endaga kaasa toob. Valitsus kiitis eelnõu heaks 9. juunil link. Pooletunnises arutelus osalevad: Siseministeeriumi julgeolekupoliitika ekspert Silvester Soop ja Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel. Saatejuht Teele Seire #kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Siseturvalisuse taskuhäälingu värske episood räägib sellest, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes ei saa hädas olles oma murest 112-telefonil ise rääkida. Nimetatud sihtrühm ei ole ainult sündinud kurdid. Ei, ka Sinu vaegkuuljast vanem võib vajada ühel hetkel abi, mida ta ise küsida ei suuda. Igaüks meist võib tegelikult sattuda olukorda, kus häält teha ei ole võimalik. Seetõttu pühendame seekordse saate hädaabiteenuste ligipääsetavusele – toome välja selle kitsaskohad ja räägime käimasolevatest arendustest. Järgneva pooltunni jooksul saad kindlasti targemaks ja aitad meil sellega muuta Eestit turvalisemaks paigaks, sest just Sina, hea kuulaja, võid olla see, kelle teadmised aitavad homme päästa elu. Saatekülalised: Häirekeskuse 112 arendusosakonna ekspert Brigitta Õunmaa Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Mari Puuram Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika nõunik Kadi Luht-Kallas Saatejuht Teele Seire

Siseturvalisuse taskuhäälingu erisaade vastuoluliste sümbolite kasutamisest ja 9. mai tähistamisest.  Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda.  9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt.  Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise õigustamiseks.  Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav. Teemat selgitab siseminister Kristian Jaani Saatejuht Teele Seire

Viimase kuu aja jooksul on iga kolmas inimene Eestis teinud annetuse heategevuseks. Eesti Punasel Ristil üle 50 tuhande eraannetaja ning Eesti Pagulasabi on kogunud heade inimeste abiga üle kolme miljoni euro. 2020. aastal koguti Eestis terve aasta peale annetusi 49 miljonit eurot, kuid viimase kahe nädalaga on see summa juba umbes 10 miljonit eurot. Vabaühendused on end tõestanud ja saanud pakkuda laialdasi võimalusi abistamiseks, kuid saadud abiraha kulub sama kiirelt, kui tuleb.  Siseturvalisus ei ole ainult piirikontroll ning patrullautod tänaval. Sel korral tutvustamegi siseturvalisust hoopis uue nurga alt. Räägime eestlaste viimase aja hüppeliselt kasvanud annetamissoovidest ning sellest, kuidas kodanikuühiskond on suutnud end üllatava kiirusega mobiliseerida, leides innovaatilisi lahendusi kõigi soovijate pakkumiste vastu võtmiseks. Fookuses on heategevus - see, kes ja kuidas Ukraina kriisi panustab. Sügisel 2021 läbiviidud uuring „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks“ ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on heategevuseks raha annetanud 51% vastajatest. Erinevaid esemeid on annetanud 47% ning heategevustooteid on ostnud 42% ning heategevusega seotud vabatahtlikku tööd on teinud 26% vastajatest (see tulemus ei pruugi kajastada inimeste endi huvide või perega seotud vabatahtlikku tööd). Oma panuse saad täna anda toidu abil Toidupanka, esemete näol Uuskasutuskeskustele ning rahalise annetuse kogujad lisaks Eesti Punasele Ristile ja Eesti Pagulasabi ühendusele leiad kõik kriis.ee leheküljelt. Saatekülalised: Eesi Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm Eesti Punase Risti partnerlussuhete juht Jukka Pietiläinen Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Marten Lauri Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Mis toimub hetkel Eesti riigipiiril? Mida teeb Poola piiril PPA sideohvitser ning millised on Siseministeeriumi tegevused tulevatel päevadel? Kuidas saab igaüks meist anda oma panuse olukorra leevenduseks? Selgitasime seekordses taskuhäälingu erisaates siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsaga hetkeolukorda Ukrainast. **** Ülevaate korduma kippuvatest küsimustest leiad veebilehelt kriis.ee. Kui kriis.ee leheküljelt vastuseid ei saa, saad helistada riigiinfo telefonile 1247, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ega vara, muu hulgas saad teavet ka Ukriana kodanikke puudutavatel teemadel. Koduste kriisivarude täiendamiseks leiad hea ülevaate Päästeameti kodulehelt ning veebist olevalmis.ee. Saatejuht: Teele Seire

#9 Seekordses saates räägivad Henry Timberg, Sirle Loigo ja Elari Kasemets sellest, et valesti valitud kiirus on päriselt see, mis liikluses sageli saatuslikuks saab. Aruteleme selle üle, millise kursi Eesti liiklusturvalisusega võtma peaks ning kas senised meetmed annavad meile soovitud tulemused. Seda, mida riik kiirustajatega peale plaanib hakata, kas rahunemispeatused on varsti igapäevased ja kuhu ning millal omavalitsused kiiruskaameraid saavad ülesse seada, kuuled juba saatest. Sõida rahulikult, sest podcasti jätkub terveks Tallinn-Tapa või Pärnu-Ikla teeks! Saatejuht: Siseminsteeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire Külalised: Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg, Politsei- ja Piirivalveameti arendusjuht Elari kasemets, Politsei- ja Piirivalveametist liiklusjärelvalve eestvedaja Sirle Loigo