Märgade metsade mõistega tähistatakse turbapinnasel või üleujutusalal kasvavaid metsi.

Vooluveekogud on meie looduslikud jõed ja ojad, aga ka inimese rajatud kraavid ja kanalid, kus vesi pidevalt vahetub.

Pikaaegne intensiivsete põllumajanduspraktikate juurutamine on laastavalt mõjunud bioloogilisele mitmekesisusele. Üha suurem osa maakera mullastikust on degradeerunud, annab järjest vähem saaki ning seob üha vähem süsinikku.

Heidame pilgu molekulaarbioloogia uurimisteemadele ja võimalustele. Euroopa Liidu seadusandlus liigub suunas, mis annab suurema võimaluse uurida ja kasutada geneetiliselt muundatud organisme.

Linnud üldiselt meeldivad inimestele, neist räägitakse lugusid, kuulatakse nende laulu ja vaadatakse neid lendamas. Kuid on linde, kelles nähakse konkurente toidule või peetakse neid tüütusteks, keda tuleb igati tõrjuda.

Kohtumisel puugiga võivad olla rasked tagajärjed. Räägime neist metsade ja koduaedade ohtlikest elanikest lähemalt.

Eelmisel aastal tabas Lääne-Eesti saari suuremahuline masuudireostus. Kriisiuuringute keskuses uuriti, kuidas tuldi toime rannikureostuse kriisijuhtimisega.

Juba 30 aastat valitakse ja tunnustatakse parimat metsamajandajat. Seekord toimub suur metsa- ja perepäev 26. augustil Tõrvas.

Keskkonnaagentuuri ilmus hiljuti värske raport ulukiasurkondade seisundist ning küttimissoovitused 2023. aastaks.

Räägime rohelisest linnast ja ruumilistest sekkumistest.

Lääne- ja Ida-Virumaal asuvad Eesti kuulsaimaid tööstuspiirkonnad ja meie riigi tähtsaimad maavarad.

Närvisüsteemi kahjustavad putukamürgid neonikotinoidid on Euroopa Liidus keelatud, kuid liikmesriigid ja töösturid on leidnud õigusaktides lünki ja kasutavad neid mürke edasi.

Kas keegi tegeleb praegu Ukrainas ka keskkonnakaitsega? On see üldse võimalik?

Põlevkivitööstus on pärandina meie maapõue jätnud suures koguses jääkreostust. Ida-Virumaa inimestele on mõiste pigijõgi väga tuttav, sest paljud sealsed jõed on reostunud muda täis ja see on mõjutanud mitmeid inimpõlvi.

Uurime teadlastelt, milline on intensiivse põllumajandustegevuse roll meie ökosüsteemidele ja vee seisundile, mida näitavad uuringud ja milliste praktiliste võtetega saavad põllumehed oma keskkonnajalajälge vähendada.

Krista Taim

14. aprillil on rahvusvaheline õuesõppepäev. Selle puhul räägime "Ökoskoobis" kevadest, puudest, õues õppimisest ja märkamisest ning märkidest. Saates on külas loodusajakirjanik Kristel Vilbaste.

Kui suur on kaitse- ja julgeolekusektori keskkonnajalajälg? Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus uuris koos Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega Eesti kaitse-ja julgeolekusektori keskkonnajalajälge ja võimalusi selle vähendamiseks.

Taimehaigused ei tunne riigipiire. Kliimamuutused, reisimine ja kaubavahetus avaldavad ka tugevat mõju taimedele. Räägime põhimõtetest, mida järgitakse taimede ja taimsete saaduste rahvusvahelises kaubanduses. Kuidas takistada taimekahjustajate levikut?

Kevad tuleb, linnud on asunud rändele ja mõned jõudnud juba Eestisse. Kuidas mõjutavad linde tuulepargid? Saates on külas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

4.-13. märtsini toimub Tallinna Botaanikaaias aastatepikkuse traditsiooniga orhideenäitus, millest tulenevalt räägime taimede haruldastest liikidest ja erinevatest aretatud sortidest. Saates on külas botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik .

Tekstiilide ümbertöötlemine ja taaskasutamine on maailmas suur probleem. Millised on lahendused ja senised praktikad? Saates on külas Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Randa ehitamise eelnõu kukkus riigikogus läbi. Räägime "Ökoskoobis", miks pole mõistlik igale poole ehitada ja kui suur on erinevatele Eesti piirkondadele majanduslik surve. Millised on häiringud loodusele ja kui pikk võib olla taastumise aeg? Saates külas ökoloog Mihkel Kangur.

Mida kujutab endast tehismuld, kuidas see tekib ja mis on tema omadused? Aasta mullaks valiti tehismuld ning sellest räägib lähemalt Eesti Maaülikooli mullateadlane Alar Astover.

Aasta kalaks valiti sel korral ahven. Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala neljandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud jõesilm, lõhe ja haug. Ahvenast räägib lähemalt Hanno Kask, kalamees ja Kalastaja vastutav väljaandja.

Aasta lind on metskurvits ehk nepp. Räägime sellest linnust lähemalt Jaanus Eltsiga Eesti Ornitoloogiaühingust.

Aasta viimases "Ökoskoobi" saates räägime lõppeva aasta olulisematest looduskaitse ja keskkonnateemadest bioloogi ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimehe Urmas Tartesega. Lisaks jagab konnatalitaja Martha Katariina Luigujõe oma sellesuvist põnevat töökogemust umbes kümne tuhande kõre kasvatamisel.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel taastati seitsme aastaga ligi 7900 hektarit kuivendatud soid kuuel Eesti kaitsealal.

Kui palju maksab puhas õhk, vaikus, rohelus või metsatukk, koos sealsete elanikega? Hetkel neil pole hinda. Käimas on Eesti looduse hüvede üleriigiline kaardistamine. Lähemalt toimetamisest räägivad Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Madli Linder ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm.

Nii Tallinna kui Tartu erinevates galeriides näeb kunstnike töid, mis on seotud looduse ja keskkonnaga. Kuidas kõlavad kokku keskkonnaprobleemid ja kunst. Saates kuuleme skulptori ja installatsioonikunstniku Eike Epliku mõtteid, loodusest, keskkonnast ja kunstist. Kuidas inspireerib teda loodus ning mis paneb ta südant valutama?

"Ökoskoobis" on külas teadlased Mari-Ann Lind ja Tuul Sepp, kes uurivad inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele kaladele ning kalade vastupanuvõimet, mis kaitsevad neid näiteks vähkkasvajate tekke eest.

Milline on kõige keskkonnasõbralikum ehitusviis? Kui palju pööratakse kaasaegses arhitektuuris tähelepanu looduse säästmisele? Stuudios on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak.

Käimas on allikate kaardistamine, kus saavad vabatahtlikena oma panuse anda kõik kodanikud. Projekti "Päästame Eesti allikad" vabatahtlike seire eesmärgiks on aidata teadlastel ja riigiasutustel koguda uut teavet allikate ning allikavee kvaliteedi kohta. Lähemalt räägib Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.

Lendorav on Eestis kriitiliselt ohustatud ja 1. kaitsekategooriasse kuuluv loomaliik, nende elupaikade kaitseks on plaanis rajada 12 uut püsielupaika ja muuta seniseid piire. Kes on lendorav, kus ja kuidas ta elab, sellest räägib meile zooloog Uudo Timm, kes isiklikult on lendoravatega kohtunud ja neid uurinud.

Algab Linnuvaatleja 2021 aasta määramisvõistlus, mis pakub võimalust panna oma teadmised lindudest proovile. Juba viiendat aasta kutsub Linnuvaatleja kõiki huvilisi võistlema, lähemalt räägib TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi. Vaadake ka: www.linnuvaatleja.ee.

Aasta lindu on valitud 1995. aastast eesmärgiga tutvustada igal aastal ühte linnuliiki. Selle aasta lind on tuttpütt. Saamegi teada kuidas tuttpütil on sel aastal läinud, mida nende puhul on linnuvaatlejad täheldanud ja kas saab neid veel jälgida. Saates külas Eesti Ornitoloogiaühingust Margus Ots.

Täna algab plastivaba nädal. Tegemist on väljakutsega, mille on esitanud Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts. Teist korda kutsutakse kõiki vältima plastikut.

Valdava osa päevast veedab enamus meist siseruumides. Mida aga sisaldab ruumiõhk? Öeldakse, et hallitusseened, viirused, bakterid on tavalised komponendid õhus. Küsimus on vaid nende koguses.

"Raske on leida inimest, kes poleks oma elus ühtegi lindu näinud," kirjutab 30-aastase kogemusega ornitoloog Tarvo Valker oma uues linnuraamatus "Kuidas saada linnuvaatlejaks".

Koerad ja kassid on samuti osa loodusest, kuigi inimesed kipuvad neid sageli kohtlema kui lihtsalt lemmikuid, kes justkui polekski loomad.

Avateemana räägime looduses liikumisest, hetkede tabamisest ja looduse tundmisest. Külas on fotograaf Jarek Jõepera.

Uurime, kuidas on linnuriigis lood viirustega. Teeme juttu ka pesakastide korrastamisest, kevadisest linnurahust metsades, aga ka aasta linnust tuttpütist.

Kas prügi ja pakend on üks suur nuhtlus ja paratamatus või on see ka võimalus? Räägime prügist kui toorainest ja ringmajandusest.

Miks on sügisest saanud kevad ja kas talv võib veel tulla, millised on varasemad analoogsed aastad ja mis neid põhjustab? Saates on külas ilmateadlane Jüri Kamenik.

Saates on vaatluse all aasta loomaks valitud nahkhiired. Saame teada, kui palju nahkhiire liike Eestis elab, kuidas nad toimetavad ja kus veedavad talve. Saates on külas Eestimaa Looduse Fondi nahkhiire-ekspert Lauri Lutsar.

Heidame pilgu Euroopa keskkonnaseisundi raporti kahele punktile: indikaatorliikide vähenemisele ja inimeste tervisele.

Võtame kokku keskkonna-aasta ja räägime nii heast kui ka halvast. Saates on külas keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel ja asekantsler Kristi Klaas.

Räägime Madridi kliimakonverentsist ja seal otsustatust. Saates on külas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ja kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks.

Saates räägime loodusteaduslikest ekspeditsioonidest sada aastat tagasi ja praegu. Kuhu mindi toona ja kuhu minnakse praegu?

Räägime putukatest, keda on meie ümber tohtult palju, aga tihti me ei näe neid ega tea nende tegemistest suurt midagi. Nüüd on võimalus viga parandada, sest ilmunud on "Putukaraamat" ja putukate kalender, kus iga kuu juures on oma "staarputukas" koos tutvustusega.

Täna on Euroopa Akadeemilise pärandi päev, mida tähistavad Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Spordimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed mitmekülgsete ürituste ja eriekskursioonidega.

Räägime loodusvaatlustest, kus saavad kaasa lüüa kõik olenemata vanusest. Üle aastate on taas koostamisel imetajate atlas, kus iga tähelepanek on teretulnud.

Räägime maapõueseadusest, mille muutmise eelnõu on Riigikogus. Mida muuta plaanitakse ning kuidas on praegu lood maavarade ja kaevandamisega? Saates on külas Keskkonnaõiguste Keskuse jurist Siim Vahtrus.

Kuidas teha kauplustes keskkonnateadlikke valikuid? Milliseid märke pakendil jälgida ja kuidas olla kindel, et tegemist pole lihtsalt müügitrikiga? Lähemalt räägime Euroopa Liidu ökomärgist, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Saates on külas Mariliis Saul Keskkonnaagentuurist, kes tegeleb igapäevaselt ökomärgiste taotlustega, ja Keskkonnaministeeriumist Sigrid Soomlais.

Seened on suurepärased keskkonnapuhtuse indikaatorid, mis reageerivad kohe, kui tasakaal looduses saab rikutud. Mida näitavad linnas kasvavad seened keskkonna kohta ja kuidas lugeda seda, mida seentel on öelda? Stuudios on Tallinna Ülikooli bioloog ja mükoloog Tõnu Ploompuu.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel kontrolliti kaevude joogivee kvaliteeti. Eesti Keskkonnauuringute Keskus mõõtis maapiirkondades salv- ja puurkaevude joogivee kvaliteeti. Kuuleme, millised on esialgsed tulemused.

Räägime lõppevast linnusuvest, aga ka sügisesest rändest. Kuidas läks lindude pesitsusaeg ja millised ohud neid nüüd rändel varitsevad? Olgu nendeks siis klaasist hiidmajad või muutuvad ilmaolud. Stuudios on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, ornitoloog Marko Mägi.

Kutsume kuulajaid Eesti Loodusmuuseumisse seenenäitusele. Räägime seeneaastast ja õpime seeni tundma. Abiks on näituse kuraator Marja-Liisa Kämärä ja Loore Erlich.

Külas on Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alas, kellega räägime Põhjamaade ilmateenistuste koostööst ja Genfis toimunud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli ehk IPCC (Intergovermental Panel on Climate Change) kohtumisest.

"Ökoskoop" alustab uut hooaega kliima teemaga. Kliima muutub, sellele ei vaielda enam vastu, et aga "udusulg ei murraks kaameli selgroogu", on tarvis tegutseda. Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob.

Vesi.

2.

Kliimamuutused ja loodussäästlik metsamajandus

2.

2.

Linnud.

Putukatoit - tulevikutoit?

Aialinnupäevik, biomajandus ja keskkonnamaja

2.

2.

Linnaloomad

2.

Kuidas kriisiolukorras ellu jääda

2.

Aasta loom kobras

Keskkonnaauhinnad.

2.

2.

Maavarad.

Eesti mets 2017.

2.

Eesti mets 2017.

Eesti ilm.

Eesti mets 2017.

Aasta lind öösorr.

2.

Radooni mõõtmine.

Aveliina Helm liikide kadumisest

2.

Teeme lõppevast aastast kokkuvõtte koos ilmateadlase Jüri Kameniku, Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi ja looduskaitse nõuniku Hanno Zingeliga.

Taimede tundmisest ja kasutamisest räägime Tartu Ülikooli õppejõu, teadlase ja proviisori Ain Raaliga ning loodusajakirjaniku Kristel Vilbastega. Juttu tuleb ka nende koostatud ravimtaimede raamatust.

Räägime ilmavaatleja Einar Lareteiga, kes on 48 aastat iga päev Alatskivil täheldanud üles kõik ilmastikunähtused ja temperatuurid. Kuidas ja miks ning mida ütlevad tema vaatlused ilma ja kliima kohta, seda kuulemegi.

Eesti mets on üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid - 40% kuulub riigile, ülejäänud on eraomanike kätes. Kes on meie metsaomanikud, mida nad teevad oma metsaga ja kuhu läheb Eesti puit?

Ökoskoobis räägime toiduraiskamise vähendamisest koolides ja ettevõtmisest "Kokkame koos". Saate teises pooles uurime, kas taimetoitlaseks hakkamine päästab maailma.

Läheme Eesti Loodusmuuseumisse, kus on näitus "Isad ja pojad". Näitus keskendub isade hoolele ja selle puudumisele looduses. Näituse kuraatorid Lennart Lennuk ja Marja-Liisa Kämärä räägivad isadest looma-, taime- putukariigis lähemalt.

Alanud on konkursid aasta kõige keskkonnasõbralikuma teo ja ettevõtte leidmiseks. Märgake ja andke teada, kes võiksid olla võidu väärilised. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad novembrikuu vältel keskkonnatunnustuse kodulehekülje kaudu.

Tulekul on taimetoidumess, kus sel aastal on fookuses mere ja mereloomade kaitse. Kaladest räägime zooloog Aleksei Turovskiga.

Kui palju on materjale, mida taaskasutatakse, kui palju aga neid, millega praegu ei osata midagi ette võtta? Kui palju Eestis jäätmeid sorteeritakse ja mis neist edasi saab? Saates on külas keskkonnaminister Siim Kiisler ning keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Räägime metsloomadest, jahist ja metsloomadest teedel. Külas on Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Miks ja kuhu linnud rändavad? Külas on Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Stuudios on ilmateadlane Jüri Kamenik, kellega räägime suvistest ilmarekorditest ning prognoosime, milline võiks tulla sügis ja talv.

Räägime mõttest rajada Alutagusele rahvuspark ning peatume laiemalt praegustel. Saates on külas Hanno Zingel keskkonnaministeeriumist.

Teeme juttu seentest, nende tundmisest ja kasvukohtadest. Stuudios on Loore Ehrlich Eesti Loodusmuusemist.

Laupäeval on ülemaailmne koristuspäeva ja selle eel räägime, mis on maailmas paigast ära, millised tegevused kõige enam saastavad ja kuidas näevad looduses toimuvaid protesse looduskaitsjad. Stuudios on looduskaitse praktik Mart Mereste.

Saates on külas Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaat Eerik Leibak. Ta on algatanud mitmete looduskaitse alade moodustamise: Soomaa rahvuspargi ja Alam-Pedja kaitseala ning on mitmete üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Ta on üks parimaid Eesti looduse tundjaid, kellelt on hea küsida, mis seisus on meie metsad ja aasad, loomad ja linnud.

Räägime kasetriibikust, väikesest kaitsealusest närilisest. Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluv kasetriibik on hüpiklaste sugukonnast ning ta on väga varjulise eluviisiga. Inimesi kutsutakse üles teda märkama ning sellest teada andma. Saates on külas Keskkonnaagentuuri eluslooduse büroo liigikaitse peaspetsialist, kasetriibiku uuringu autor Uudo Timm. 

Kuidas on elada piirkonnas, kus majandushuvid kaaluvad üle sinu isiklikud õigused vaikusele, puhtale veele ja teadmisele, et sinu jalgealust ei õõnestata ning jalgealune on kindel? Räägime Ida-Virumaa keskkonnaprobleemidest. Sellest, millised on põlevkivi kaevandamise mõjud ida-virumaalaste igapäevaelule lisaks õhusaastele ja aherainemägedele. Stuudios on MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse põlevkivialaste videolugude toimetaja, inimegeograaf Ederi Ojasoo ning MTÜ Eesti Roheline Liikumine energiaekspert Teet RandmaInimeste lugusid saab näha ja kuulata:   http://www.ctc.ee/

RMK on rajanud üle Eesti sadu kilomeetried matkaradu.Kuidas neid hooldatakse, kes neid korrastavad, kui palju plaanitakes uusi teha ja milline on inimeste huvi? Saates on RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik ja matkajuht Jaak Neljandik.

Kõneleme keskkonnaprobleemidest, mis vajavad kiiret lahendust. Mai on keskkonnakuu ja seeläbi on teatud teemad tervamalt ka esil. ETV2-s näeb keskkonnateemalisi dokumentaalfilme ning lisaks toimub üle Eesti mitmeid aktsioone. Saatese tulevad Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Mesilased, konnad, linnud

Eesti Mesinike Liidu auliige Aado Oherd

Külas on loomade eeskoste organisatsiooni Loomus liikmed, keskkonnaeetik Mattias Turovski ja Annika Lepp. Räägime haide akvaariumimõttest, mis kutsus esile protesti ning vaatame ka laiemalt, mis on need teemad, kus loomade olukord vajaks muutmist ja inimeste suhtumine samuti.

Räägime sellest, kuidas vältida konflikte linnalindude ja -loomadega. Kõneleme nii linnas juba elavatest lindudest-loomadest kui ka metsloomadest, kes mingil põhjusel linna otsustavad kolida. Kuidas ennetada võimalikke probleeme, arutame Marju Eritiga, kes on Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja.

Milliseid tervisele kahjulikke osakesi leidub kevadises linnaõhus, kuidas seda mõõdetakse, mida annab ette võtta? Saates on külas Heidi Koger, kes on välisõhuosakonna juhataja Keskkonnaministeeriumist ning Marek Maasikmets Eesti Keskkonnauuringute Keskusest.Kuidas mõõdetakse metsa ja miks on see vajalik? Mida tähendab metsa rinnaspindala ja kasvukohatüüp? Mida arvab Eesti metsade seisust metsakorraldaja ja kuidas säilitada majandusmetsades loodusväärtusi? Kristo Elias käis metsa inventeerimas koos metsakorraldaja Taimo Türnpuga. Heidame pilgu ajakirja Eesti Loodus teemadele.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 2. aprilil kell 10.05.

Eesti Roheliste Liikumine kutsub ka sel aastal tarbimist vähendama ja end proovile panema. Kuidas, sellest räägivad üks roheväljakutse eestvedajatest Mart Kiis ja üks eelmise aasta roheväljakutsel osalenutest Johanna Lehtmets, kes on tänavu ka vabatahtlik korraldaja.Kristo Elias käis külas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonnas. Sealses eksperimentaarlaboris testitakse elavaid materjale, mille põhikoostisosaks on seeneniidistik ja mingi jääde, nagu saepuru, kohvipaks või vana tekstiil.

Räägime aialinnuvaatluse päevikust, mida saab juba täitma hakata. Külas on Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust.Kristo Elias külastas mittetulunduslikku organisatsiooni Cleantech ForEst, mille eesmärk on toetada Eesti rohetehnoloogia innovatsiooni ja äri, millest saavad kasu nii majandus kui ka keskkond. Mis on rohetehnoloogia ja kuidas selle arendamine erinevates valdkondades meie maailma paremaks teeb, räägivad Erki Ani ja Kadri Kaarna.Tunni lõpus kõneleme keskkonnateemalisest etendusest "Mitteinimene".Saatejuht on Krista Taim.

Räägime uuest koostatavast põllumajanduse ja kalanduse arengukavast. Miks selline kahe ministeeriumi, maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium koostöös valmiv kava tehti, mida see inimeste jaoks paremaks teeb ja kuidas aitab jagada rahalisi ressursse eri sektorite vahel? Kuidas saavad koos hakkama intensiivne põllumajandus ja keskkonnakaitse, kas uus arengukava ka seda reguleerib? Saates on Maaeluministeeriumist kantsler Illar Lemetti ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Räägime keskkonnaharidusest keskonnaministeeriumi keskkonnateadlikuse nõuniku Asta Tuustiga.Möödunud aasta lõpust kuni 2021. aasta suveni veab Eestimaa Looduse Fond projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis", mille raames tegeletakse selle üsna ohustatud nahkhiire seire ja uuringute, talvitustingimuste parandamise ning üleüldise nahkhiirealase teavitustööga.

Valmis on saanud kaart, kus kirjas radooniohtlikud piirkonnad Eestis. Mida see kaart näitab ja kuidas end selle nähtamatu ja lõhnatu gaasi eest kaitsta? Radooni teemal räägivad Getlyn Denks ja Maris Arro keskkonnaministeeriumi kliima-ja kiirgusosakonnast.Pesitsusperiood on lindude elus kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski liikide püsimajäämine. Seetõttu tuleb lõpetada raietööd ohustatud linnuliikide pesapaikade lähistel enne lindude pesitsusaega.

Ajame juttu Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Anne Luigega (pildil), keda tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Teadlasena on ta aastakümneid uurinud ja tegelenud mahepõllumajandusega. Räägimegi sellest, mis seisus on meie põllumaad ja toit, mida sööme. Kas on võimalik, et Eesti võiks olla kunagi mahemaa, kus mürke ei kasutata ja arvestatakse viljavahelduse ning looduse seadustega?Eesti üks suurim plastpakendite tootja EstPak Plastik avas 9. veebruaril uue tehase, kus hakatakse turult taaskasutusse suunatud plastpudelitest toidupakendeid tootma.

Räägime Eesti viimase saja aasta ilmast ning kuuleme, millist ilma on oodata Tartu maratoni ajaks. Külas on ilmateadlane Jüri Kamenik. Ressursisäästu konkurss Negavatt tähistab juba oma 5. sünnipäeva. Sel aastal oodatakse keskkonnasõbralikke ideid kuni 25. veebruarini, kuid mitte enam ainult üliõpilastelt, vaid kõigilt, kel vanust 18 - 30 aastat ning tahtmist oma ideid ka ellu viia.

Külas on muusik ja laulukirjutaja Mari Kalkun. Kuidas mõjutab tema loomingut loodus ning mida arvab üks Eesti omanäolisemaid muusikuid keskkonnahoiust? Räägime ka elust maal ja loodusega arvestamisest.1.maist on kütusetarnijatel kohustus fossiilse kütuse hulka lisada biokütust. Millest biokütus tehtud on, kuidas on see keskkonnasõbralikum ja mida see toob kaasa kütusemüüjatele, klientidele ja auto mootoritele, uurib Kristo Elias Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialistilt Heiko Heiturilt ja kütusemüüjaid koondava Eesti õliühingu juhatuse liikmelt Toomas Saksilt.

Eesti Lepidopteroloogide Selts valis rahvahääletuse tulemusena Eestile 100. juubeliks rahvusliblika - pääsusaba. Pääsusaba on valitud ka 2018. aasta liblikaks. Stuudios on Aleksander Pototski, Eesti Lepidepteroloogide Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees.Jätkame eelmisel nädala teemat talvise aja matkavarustusest. Kui riietuse puhul on märksõnadeks kihilisus ja kaasaegsed materjalid, siis mida panna matkakotti, et talvine matkamine oleks võimalikult mugav ja emotsioon looduses olemisest parim?

Kõneleme aasta loomast ilvesest, keda saab jälgida looduskaamera vahendusel veebis. Kaamerapilt tuleb Elistvere loomapargist, ilveste aedikust, kus elab neli suurt kaslast. Aasta loomast räägivad Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ning Tartu Ülikooli zooloogia osakonna doktorant, ilveseuurija Raido Kont. Kuuleme, kuidas ilvestel läheb, kus neid kohata võib ja mis elu nad vabas looduses elavad. Kel huvi, saab ilveseid jälgida siin.

Milline lind on metsis, kus ta elab ja kuidas tal praegu läheb? Külas on metsise aasta koordineerija Andres Kalamees Eesti Ornitoloogiaühingust ja metsiseuurija Ivar Ojaste. Käesoleva aasta 15. septembril toimub eestlaste eestvedamisel maailma koristusaktsioon, milles osaleb kokku 150 riiki. Kristo Elias käis Ülemiste linnakus "Teeme ära!" kontoris ja uuris sihtasutuse juhatuse liikmelt Anneli Ohvrililt, kuidas on võimalik, et nii palju riike korraga üle maailma koos prügi koristama hakkavad ja kuidas käivad selleks igapäevased ettevalmistused.Saatejuht on Krista Taim.

Millal on lund ja külmakraade oodata ning kui palju on varasemalt taolisi lumevaeseid talvesid olnud? Külas on ilmateadlane Jüri Kamenik.Kristo Elias käis Keskkonnaministeeriumis kohtumas keskkonnaminister Siim Kiisleriga. Minister räägib 1. jaanuarist 2018 jõustunud muudatustest keskkonnavaldkonna õigusaktides, mis puudutavad peamiselt kalandust, põldude väetamist ja õhu puhtust. Räägime ka arengutest olulistel vaidlusalustel teemadel.Tunni lõpus aga räägime aasta esimesest Eesti Looduse numbrist.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 8. jaanuaril kell 10.05.

Stuudios on keskkonnaminister Siim Kiisler, kes valiti Keenias Nairobis toimunud keskkonnaassambleel järgmiseks ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Uurime, mida veel otsustati ja mida keskkonna heaks tegeme hakatakse. Vastu võeti 11 konkreetset otsust, mis panevad aluse järgmiste aastate tööle. Riigimetsa Majandamise Keskus on juba 10 aastat pakkunud võimalust tuua jõulukuusk riigimetsast ja tasuda selle eest mobiilimaksega. Teenus on läinud aastatega aina populaarsemaks, siiski on oluline metsas käies ja jõulupuud valides teatud nõuandeid järgida.

Kõigepealt räägime tervisele ohtlikest kingitustset, tarbimise vähendamisest jõulu ajal ning algatusest "Kingi targalt". Balti Keskkonnafoorum on uurinud ohtlike ainete sisaldust kodutarvetes ja mänguasjades, mis tulevad Hiinast. Kuuleme, miks tasub ettevaatlik olla ja millega. Kuidas teha kingitus, mis säästaks loodust ja tervist? Stuudios on Kai Klein, Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert ja Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe.

Kuidas aasta linnul turteltuvi aasta läks ja mida uut neist teada saime, räägib tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts. Kristo Elias uurib, kuidas liblikad talvituvad. Enamik liblikatest elavad talve üle nuku või munana, kuid mõned liigid veedavad talve ka rööviku või valmikuna. Kuidas see kõik täpselt käib ja mismoodi mõjutab talvitumist kliima muutumine ning ebaühtlased talved, räägib liblikauurija Allan Selin.

Räägime jäätmetekke vähendamisest ja praktilistest muredest seoses jäätmetega keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilabergiga.Aasta lõpuni käib Eesti rahvusliblika valimine. Selleks tuleb minna veebiaadressile www.rahvusliblikas.ee ja anda hääl oma lemmikule. Miks on sellist konkurssi ja uut sümbolit meile üldse vaja? Kes on need liblikauurijate poolt valitud 9 kandidaati ja miks just nendest üks võiks olla rahvusliblika vääriline? Kristo Eliasele räägib liblikatest Eesti Lepidopteroloogide seltsi juhatuse liige Allan Selin..

Ökoskoobis on külas tuntud loodusfotograaf Remo Savisaar, kes toob juba 10 aastat igal aastal mõnelt fotovõistluselt kõrge tunnustuse. Viimase varahommikusest rabast tehtud fotoga sai ta rahvusvahelisel fotokonkursil "Nature Photographer of the Year" maastikufotode kategoorias esikoha (pildil Remo foto). Kui hästi peab loodusfotograaf tundma loodust ja kui palju on fotode sünni puhul tegemist õnnega? Milliste olukordadega tuleb silmitsi seista ja mis on see, mis ikka ja jälle innustab teda oma töös?Külastage ka Remo Savisaare blogi.

Lääne-ja Ida-Virumaal leiti 46 avatud puurauku, millest pooled likvideeritakse, teised konserveeritakse ja kolmandaid kasutatakse põhjavee seireks. Leitud lahtistest puuraukudest räägib maapõuespetsialist Kaur Kõue. Põhjaveest, põhjavee seirest, puhtusest ning ohustavatest teguritest kõneleb aga keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk. Üks võimalus oma elu linnakeskkonnas looduslähedasemaks muuta on hakata kanu pidama. See ei tähenda ainult värskeid ja ökoloogilisi mune, vaid ka palju muud kasulikku.

Räägime looduslikest pühapaikadest kui vainmatest looduskaitsealadest. Looduslike pühapaikade uurija ja tutvustaja Ahto Kaasik kõneleb nii oma uuest raamatust "Pühapaikade teejuht" kui ka sellest, mida tähendavad looduslikud pühapaigad keskkonnale. Eelmisel nädalal toimus Tallinna Ülikoolis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlik konverents „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks"

Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatud näitus "Kaduvate liikide kannul" vaatleb liikide kuuendat väljasuremislainet. Näituse sünnist ja liikide kadumisest räägivad Rein Kuresoo, looduskaitsja ja näituse kuraator ning Andro Truuverk, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia zooloogia spetsialist, näituse idee autorKristo Elias on mikrofoniga Vasalemma jõe ääres Vanaveski paisu lähedal, kus käib ringi Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlik kalakaitse patrull. Tegemist on vabatahtlike ühendusega, kes koostöös Keskkonnainspektsiooniga valvavad praegu kestvat lõherahu.

Räägime nii jahiturismist kui ka jahipidamisest laiemalt. Eestis käivad paljud jahituristid oma jahikirge rahuldamas. Kas meie seadused on liiga leebed? Paregu on käimas jahihooaeg. Keda ja kui palju kütitakse ning mis motiveerib jahimehi šaakalite arvukust piirama? Külas on keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks.

Räägime Läänemerest, et saada aimu, mis seisus on mere elukeskkond, millised on erinevad kalavarud, millist muutust avaldavad kliimamuutused ja kuidas peaks inimene oma käitumist muutma, et merd säästa. Külas on Eesti Mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer.Äsja avati Tallinnas Paljassaare poolsaarel uus laudtee, mis kergendab looduses liikujate jalavaeva, aga säästab ka väärtuslikke taimekooslusi tallamisest. See on üks osa rahvusvahelisest NATTOURSI projektist, mille eesmärk on arendada linnaloodusturismi võimalusi Tallinnas ja Helsingis.

Rändlindude sügisränne on haripunktis. Ilmad on olnud ilusad, tuuled soodsad ja taevas võib näha lõuna poole lendavaid tiivulisi. Kes rändavad ja kuhu, kas kehvapoolne suvi mõjutas pesitsemist ja millised linnud siia jäävad? Stuudios on Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust.Kristo Elias on Lahemaal Hara külas, kus külastab ökohostelit. Mis toob inimesed keset paksu metsa ööbima riidest telkidesse, kus vooditeks on euroalused ja vaibaks kohvikotid? Kuidas suhtuvad erilisse ööbimispaika arvukad välismaised külalised ja milline on hosteli igapäevane elu, räägib Maarja Õunaste.

Räägime seeneriigist mükoloogi Sergei Põlmega, kes on käinud seeni korjamas nii Hiinas kui Ameerikas, aga ka Tais, Malaisias, Jaapanis ja Iraanis. Miks seeni uuritakse, mida põnevat on uurimustest välja koorunud ja kas Eestis kasvavad seened on kuidagi teistsugused kui näiteks Lõuna- Ameerikas?Kuidas valmib jääkmaterjalidest päikesepaneel ja mismoodi töötab looduse abil soojenev ökodušš? Nendest ja paljudest muudest nutikatest süsteemidest räägib Kristo Eliasele ökoinimene Maarja Õunaste. Tunni lõpus teeme juttu öökülmadest, külas on ilmateadlane Jüri Kamenik.

Räägime Gaia Akadeemia uuest õppeaastast. Oktoobris alustab uus aastane kursus tervikliku eluviisi alustest ehk "praktilised tööriistad tervikliku ja koostöise elu loomiseks 21.sajandil". Gaia Akadeemia on MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse all toimiv täiskasvanutele mõeldud rahvahariduslik akadeemia, õppimaks tundma maailma ökokülade toimimist ning loomaks baasi uute ökokülade tekkeks Eestis. Aastaseid loengutsükleid on peetud juba neli aastat. Mida täpselt õpitakse ja mis teadmisi akadeemiast saab, sellest räägivad kaks kursuse läbinut Veronika Ilsjan ja Karen Kohv.

Täna kogunevad Tallinnas ELi arengukoostöö ministrid. Samal ajal toimub siin konverents, kus räägitakse tehnoloogia võidukäigust arengumaades ja sellest, millised võimalused on tehnoloogia abil maailma parandamiseks ning mis riske see kaasa toob. Külas on Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht, “Digitalising Development” konverentsi korraldaja Katrin Pärgmäe.

Meil on külas loodushelide salvestaja, Tartu Ülikooli Loodusmuusemi peaekspert Veljo Runnel, kellega räägime helidest, mida saab kuulata looduses öisel ajal. Kõneleme ka sellest, kuidas käib loodushelide salvestamine ning kuidas kuulata ja ära tunda. Ajakirjaga Eesti Loodus on kaasas heliplaat "Hääled öös", mille ongi koostanud Veljo Runnel.Kristo Elias viib kuulajad rappa. Alam-Pedja looduskaitselalal Soosaare soos on käimas Eestimaa Looduse Fondi korraldatud talgud, kus rajatakse käte rammuga vanadesse kuivenduskraavidesse turbapaise.

Volbriajale kohaselt teeme juttu kevadest, aga ka loodusmärkidest, kombestikust ning tasakaalust inimese ja looduse vahel. Meie rahvapärimuses, lugudes, lauludes ja kombestikus on palju sellist, mis aitaks kaasaja kiirustavat inimest. Aitaks mõista ja terve olla. Kuidas neid teadmisi kasutada ja mida looduses märgata, räägivad loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ja rahvaluuleteadlane Mikk Sarv.

Räägime Eesti soode olukorrast, millest annab aimu pesitsevate lindude arvukus. Keskkonnaagentuuri poolt läbi viidud soolindude seirest selgub, et Virumaal Puhastu soostikus ja Lääne- Eesti madalsoodes on haudelindude kooslus muutunud ja vähenenud. Olukorda selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse seirespetsilist Meelis Leivist.Mikroobide abil biojäätmeid lagundav prügikast, bioinnovatiivsed ühekordsed põhunõud ja soodustust andev paberi kogumise punkt - need on vaid mõned näited tänavuse Negavati konkursi 10 parimast.

Räägime värvitust ja lõhnatust mürkgaasist radoonist. Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp toob välja ohud ja räägib, kuidas radooni hulka mõõdetakse ning mida annaks ette võtta, et mürkgaas tuppa ei pääseks. Kristo Elias külastas üht ladu, mis on maast laeni liblikaid täis. Tegemist on Eesti Lepidopteroloogide Seltsi esimehe Aleksander Pototski liblikakoguga. Kuuleme liblikauurijate elust, seltsi tegevusest ja lammiöölasest.Tunni lõpus on eetris rubriik "Läänemere lood". Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 17. aprillil kell 10.05.

Stuudios on Kristel Vilbaste, kellelt kuuleme allikatest lähemalt. Samuti on teemaks kooliallikate projekt, mille algatas Peep Tobreluts.Eesti Pandipakend on alates 2005. aastast kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud üle 3,2 miljardi pandipakendi. Mis saab limonaadipudelist või õllepurgist pärast taaraautomaati pistmist? Kui tublid pandipakendite taaskasutajad on eestlased ja mis on sellest tegevusest kasu keskkonnale? Kristo Elias käis spetsiaalses käitluskeskuses, kuhu jõuab kogu Eesti taara ja uuris asja Eesti Pandipakendi tegevjuhilt Rauno Raalilt.

Eesti Kalastajate Selts korraldab 8. aprillil teist aastat üle-eestilise talgupäeva "Kaldad puhtaks". Räägime, millises olukorras meie jõgede ja järvede kaldad on ja kuidas koristuskampaaniat läbi viiakse. Stuudios on Erki Tammleht ja Timo Tintse Kalastajate Seltsist.Tunni lõpus on eetris "Läänemere lood", Lennat Lennuk Loodusmuuseumist räägib sellest, kuidas Läänemeri arenes ja mis tuhandeid aastaid tagasi siin toimus.Foto: Vikipeedia.

Räägime sellest, kuidas läks Eesti Rohelise Liikumise Roheväljakutsel. Kampaania eesmärk oli inspireerida ja motiveerida inimesi muutma oma eluviisi keskkonnasõbralikumaks. Kas see õnnestus? Saates on Meriliis Kotkas ja üks Roheväljakutses osalenu Mari Öö Sarv. 6. mail, toimub järjekordne Teeme Ära talgupäev, järjekorras juba kümnes. Kristo Elias uurib talgupäeva eestvedajalt Tarmo Tüürilt, mida tähendab selle aasta märksõna "valmistumine" ja kuidas saab talgutest osa võtta.

Eesti sai endale hiljuti kliimamuutustega kohanemise arenukava, mille järgi talitades peaksime muutuva kliimaga paremini kohanema. Milliseid ohte on nüüd võimalik paremini ette näha, räägib kliima ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn MüürseppTallinnas, Energia Avastuskeskuses on interaktiivne näitus "Plasti(vaba) ookean", mis selgitab plastreostuse probleemi ja näitlikustab, milline mõju on mikroplastil merekeskkonnale. Kristo Eliasele tegid näitusel ringkäigu Energia Avastuskeskuse kommunikatsioonijuht Teele Tammeorg ja Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide saatkonnast.

Räägime keskkonnaõiguse arengust viimase 10 aasta jooksul. Teemat avab Siim Vahtrus Keskkonnaõiguse Keskusest. Linnas elab inimeste kõrval hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond. Miks tulevad linnud linna ja kuidas ennetada nendega tekkivaid konflikte, räägib Kristo Eliasele Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust. Samuti kõneleme 1. märtsist käima läinud suvisest aialinnupäevikust, mida saab täita aadressil www.eoy.ee/aedMis toimus 2,6 miljonit aasat tagasi, kuuleme Sander Ololt rubtiigis "Ürgmere lood".

Eesti Roheline Liikumine korraldab 1.-10. märtsini üle-eestilise kampaania Roheväljakutse, mille eesmärk on inspireerida inimesi muutma oma eluviis keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtmisest räägivad Meriliis Kotka ja Mart Kiis.Kristo Elias aga kutsub meid kaasa elama Negavatt 2017 konkursi ideedele ning ajab juttu ka eelmise aasta võitjatega. Ürgmere lugudes viib Sander Olo meid Devoni ajastusse, 380 miljonit aastat tagasi. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 27. veebaurail kell 10.05.

Millal on oodata tagasi esimesi rändlinde? Ornitoloog Aarne Tuule teeb ka kokkuvõtte talvisest aialinnuvaatlusest. On aeg hakata lindudele pesakaste meisterdama!Kristo Elias läheb külla Viidumäe looduskaitseala kunagisele kauaaegsele direktorile, botaaniku haridusega Mari Reitalule ehk Viidumäe Marile, kes on Saaremaa uhkeima loodusalaga väga lähedane. Millised on Viidumäe suurimad loodusväärtused ja miks on Saaremaa taimestik märksa mitmekesisem kui mandri oma?Mis toimus 420 miljonit aastat tagasi Siluri perioodil, räägib Karin Truuver rubriigis "Ürgmere lood".

Elektomagnetväljadega puutume kokku kõikjal. Kuidas elektromagnetväljad meid mõjutavad ja kas me peaksime end nende eest kaitsma, räägib Tarmo Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli Töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli lektor, keskkonnatervise teadlane, kes uurinud elektromagnetvälju ja nende mõju tervisele.Kristo Elias jätkab retke Saaremaal kahe noore loodusfotograafi, 14-aastase Martin Vesbergi ja 18-aastase Karl-Jakob Toplaanega. Seekord ollakse Odalätsi allikatel, kus proovitakse objektiivi ette saada jäälindu ja vesipappi. Kõneldakse ka loodusfotograafi argielust ja unistustest.

Kui palju on putukaid, kes hooilmata külmast edasi toimetavad ja kuidas nende elu välja näeb, räägib bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes. Kristo Elias viib kuulajad oma reportaažis Saaremaa kõrgeimasse punkti, Viidumäe looduskaitsealal asuvasse torni, kus koos noorte loodusfotograafide Martin Vesbergi ja Karl-Jakob Toplaanega asutakse krõbekülmal varahommikul päikesetõusu ja muud põnevat pildile püüdma. Tunni lõpus saame teada, milline oli elu 500 miljonit aastat tagasi, rubriigis "Ürgmere lood" räägib Karin Truuver.Saatejuht on Krista Taim.

Täna avatakse ressursitõhusate investeeringute toetamise voor. Jagamisele läheb 25 miljonit eurot, mis on mõeldud selleks, et tööstussektori ettevõtjad saaksid muuta oma tootmise ressursitõhusaks, et miski ei läheks raisku ja kõik leiaks kasutust. Keda taotlema oodatakse ja mida ressursitõhususe all mõista, räägivad keskkonnaminister Marko Pomerants ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. Alustame uue rubriigiga "Ürgmere lood", teemanäitus "Müstiline ürgmeri" on Loodusmuusemis. Sander Olo räägib, mis toimus 600 miljonit aastat tagasi.

Eelmisel nädalal selgus aasta parim keskkonnategu ja keskkonnasõbralikum ettevõte. Keskkonnateo auhinna sai Peeter Hermik, kes organiseeris puisniitude taastatamise Matsalu rahvuspargi alal. Keskkonnasõbralikuma ettevõtte tiitli sai Starship Tehnologies OÜ - maailma esimese kullerteenuse roboti arendamise ja turuletoomise eest.

Räägime talvest ja ilma viperustest. Miks meid kimbutavad suured tormid ja miks sajab lund seal, kus tavaliselt lund ei saja? Kas Tartu suusamaraton tuleb lumega või ilma? Stuudios ilmateadlane Jüri Kamenik. Kristo Elias viib kuulajad Eesti vanimasse muuseumi, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, mis sel aastal tähistab oma 215. tegutsemisaastat.

Viiendat aasta valitakse aasta looma, sel korral on tähelepanu all metskits. Eesti Maaülikooli vanemteadur Tiit Randveer, kes on metskitsi uurinud ja neist raamatu kirjutanud, räägib loomast lähemalt. Aasta looma valimisest ja sündmustest teeb ülevaate Helen Arusoo.Foto: Janno Mikk (Vikipeedia).Kristo Elias külastab Tartu loodusmajas kalandusteemalist õpituba, kus tutvustatakse üldhariduskoolide õpilastele Eesti vetes elutsevaid kalaliike. Läbi rohke omakäelise tegevuse õpitakse tundma kalade anatoomiat ja lõpuks tehakse koos ka lihtne kalaroog.

Alanud aasta lind on turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Kuidas nad välja näevad ja sellest, kus neid kohata räägib Meelis Uustal Tallinna linnuklubist.Tartu linnas Lille tänaval asuva moodsa arhitektuuriga loodusmajas toimuvate tegevuste eesmärkideks on äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta elanike keskkonnateadlikkust, suurendada iga inimese vastutust looduse ees ja tutvustada ning levitada säästlikku elustiili nii laste, noorte kui täiskasvanute hulgas.

Kui palju ja millist tähelepanu osutati loomadele minevikus ja kuidas on see kombestik ajas muutunud? Inimeste ja loomade vahelistest sidemetest kõneleb folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva.Küsib Krista Taim. Kuula 26. detsembril kell 10.05.

Stuudios on Eesti Lepidopteroloogia Seltsist Allan Selin, kellega vaatame tagasi lõppevale aastale. Räägime kirjudest liblikatest, ööliblikatest ja retkedest, mida liblikahuvilised ette võtavad.Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud sõltumatu mittetulundusühing, mis tegeleb erinevate looduskaitseliste küsimustega Eestis. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on vee-elustiku ning veeliste elupaikade elutingimuste parandamine ja kaitse. Kristo Elias räägib Meelis Tambetsiga ühingu ajaloost, edukamatest projektidest ja tulevikuplaanidest. Saatejuht on Krista Taim.

Maa-amet hakkab töötlema ja vahendama satelliitidelt pärit andmeid. Millised need on, milleks neid vaja on ja mida satelliitfotodelt näha on, sellest räägib Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Ants Vain. Kristo Elias käis külas ajakirja "Eesti loodus" toimetuses Tartus. Kuidas sündis see väärikas ajakiri, mille esimene number ilmus juba 1933. aastal, kuidas ajakirjal erinevatel aegadel läinud on ja millest seal praegu kirjutatakse, räägib "Eesti looduse" peatoimetaja Toomas Kukk.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 12. detsembril kell 10.05.

Kas jõulude ja aastavahetuse paiku on lumi maas? Ilmast ja ilmanähtustest räägib ilmateadlane Jüri Kamenik.Eesti pesitsevad ja läbirändavad linnud on inimtegevusest aina rohkem sõltuvad. Lindude elu mõjutavad intensiivistuv põllumajandus, jahindus, tehnorajatised ja isegi kodukassid. Lindude kaitsest räägib Kristo Eliasega Eesti Ornitoloogiaühingu Linnukaitse projektijuht Veljo Volke.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 5. detsembril kell 10.05.

Loodusajakirjanik Kristel Vilbaste sai valmis raamatu "Looduskirju". Räägime temaga looduses toimuva märkamisest laiemalt. Kristo Elias on külas Eesti Ornitoloogiaühingul, mis asutati 1. mail 1921 ja on tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Vabatahtlikus ühenduses on praegu üle 500 liikme. EOÜ tegeleb paljude Eestis päevakohaste teemadega, mis puudutavad meie linnustikku ja selle kaitset. Kristo Elias rääkis Tartus Veski tänaval EOÜ tegevjuhi Andres Kalamehega selle 95-aastase organisatsiooni argipäevast.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 28. novembril kell 10.05.

Räägime Marokos Marrakechis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsist, mille eesmärk oli kokku leppida Pariisis sõlmitud ajaloolise kliimakokkuleppe jätkutegevustes. Milles kokku lepiti, räägib keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Veel kõneleme, kuidas värviraamatud aitavad liblikaid paremini tundma õppida.Kristo Elias on loodusretkel Lõuna-Järvamaal Tõrvaaugul, kus asub ehtne ning töötav tõrvaahi. Kuidas tõrva aetakse, millised on ümbruskonna suurimad loodusväärtused ning kuidas on see paik seotud Vanapaganaga, räägib kohalik loodusetundja Kristo Keevend.

Eelmisel nädalal toimus Säästva Arengu Foorum, mis keskendus toidu ja kliimamuutuste seostele. Millest täpsemalt räägiti ning millised on toidu ja kliimamuutuse seosed ja tagajärjed? Külas on foorumi korraldaja Kaja Peterson Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.Käimas on parimate keskkonnategude ja keskkonnasõbralike ettevõtete konkurss, millest räägib Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Pariisi kliimakokkuleppe valguses kõneleme sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad rahvaid ja riike ning uurime, kas Eesti inimesed peaks kliima soojenemise pärast muretsema. Mida saaksime ise ära teha, et olukorda leevendada? Saates on Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik ja Keskkonnaõiguse Keskuse juht Siim Vahtrus.Kristo Elias on Järvamaal Roosna-Alliku vallas Koordi külas, kus elab ja tegutseb loodusehitaja Sven Aluste ja tema pere. Räägime kõveratest seintest, Hobukooli pargist, sotsiaalsest ettevõttest Equilibre ja keskkonnahariduslikest õppevahenditest.

Räägime Meelespea Waldorflasteaia (pildil) näitel, kuidas on võimalik kasvatada lastes looduse hoidmise tunnet ja keskkonnaga arvestamist nii, et see on nende jaoks igapäevane. Saates räägivad oma tööst ja laste tegevustest kasvataja Liina Lagle ja sama lasteaia lapsevanem Katrin Pärgmäe.Seejärel teeme juttu mägra-aastast ja mägrateemalisest laste luulevõistlusest.Kristo Elias asub loodusringkäigule Järvamaal. Esimene peatus on Pärnu jõe kaldal asuvas imeilusa mõisapargiga Laupa Põhikoolis, mille bioloogist direktor Kaarel Aluoja tutvustab loodust Eestimaa südames.

Räägime Keskkonnainspektsiooni tegemistest, röövpüügijuhtumitest ning salaküttimisest. Kui palju ja kuhu jõuavad inspektorid ning millist kahju röövpüük ja salaküttimine tekitavad? Stuudios Keskkonnakaitse kalakaitse osakonna peainspektor Aare Pai ja Mait Tint looduskaitseosakonnast. Kristo Elias teeb tutvust keskaegse jäätmemajandusega. Kui hinnalised on vanad jäätmed, millist teadust nendega teha, sellest räägib arheoloog Arvi Haak. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 24. oktoobril kell 10.05.

Kõneleme kalade kuderändest ja Eesti Kalastajate Seltsi igasügisesest lõhevalvest. Oktoobri- ja novembrikuu on lõhe ja meriforelli jaoks kudeaeg, mil meres elavad siirdekalad tulevad jõgedesse oma sünnikoelmutesse kudema. Et see õnnestuks, peavad olema kalapääsed hooldatud ja röövpüüdjad eemale tõrjutud. Kalapääsudest räägib Keskkonnaameti veemajanduse kordinaator Elina Leiner. Kalameeste Seltsi lõhevalvest on külas Erik Tammleht ja Jüri Nurk.Kristo Elias külastas Rapla lähedal asuvat Mäepere jäätmejaama. Kuidas üks jäätmejaam töötab?

Gaia Akadeemia alustab teist aastat kursusega "Ettevalmistus eluks 21.sajandil - tervikliku eluviisi alused ning praktilised tööriistad elu edendamiseks". Saatesse tuleb Gaia Akadeemia eestvedaja Toomas Trapido ning esimese lennu lõpetanu Anneli Tall.Pahkla endisel militaaralal asub suursugune kivi nimega "Eestimaa kivide kuningas" ja ka teisi ilmekaid ning legendidega seotud rändrahne. Pahkla kividest ja Kohila loodusest laiemalt räägib Kristo Eliasele Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 10. oktoobril kell 10.05.

Ornitoloog Tarvo Valker räägib, kuhu linnud rändavad ja kuidas. Hiljuti ilmus temalt ka põhjalik raamat "Eesti lindude ränne".Nädalavahetusel toimusid rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwach 2016, Riho Kinks Eesti ornitoloogiaühingust kõneleb esialgsetest tulemustest. Kristo Elias külastab koos kohaliku aktivisti Maie Üürikesega uhket Vana-Vigala mõisaparki ja lähedal asuvat Hirveparki. Von Uexküllide perekonnale kunagi kuulunud maa-alad on siiani tohutult liigirikkad kooslused, kust ei puudu ka arvukad legendid.

Kuidas on tihastel sel aastal läinud pesitsemine ja kui paljud neist ära lendavad? Kes nende asemel siia tulevad? Stuudios on ornitoloog Margus Ots. Kristo Elias seadis sammud Kõnnumaale. See on maastikukaitseala Raplamaal, mis hõlmab suuri sooalasid ja nende vahel paiknevaid mandrijää servamoodustisi. Kõnnumaal asub ka Lääne-Eesti kõrgeim punkt ja Eesti suurim rabajärv. Kõnnumaa loodusest ja elust räägib Tarsi talu peremees Illar Olesk.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 26. septembril kell 10.05.

Saates saame ülevaate, kui palju tänapäeval inimesed tunnevad söögiks sobilikke taimi ja seeni ning kui palju osatakse neid ka kasutada. Stuudios on Euroopa Teadusuuringute Nõukogult uurimistoetuse saanud, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, etnobioloog Renata Sõukand. Loodusmuuseum kutsub seeneriiki. Seenenäituse kuraator Loore Ehrlich räägib, mida korjata, mida mitte.Kristo Elias liigub ringi Raplamaal, Kuimetsa karstialal, kus asuvad Eesti võimsamad karstikoopad. Looduse vingerpussidest, legendidest ja elust karstialal räägib kohalik elanik Helme Teder.

Teeme tagasivaate suveilmale ja küsime, milline ilm ootab meid ees sügisel-talvel. Saates on noor ilmateadlane Jüri Kamenik, kes sõitis suvel palju ringi ning võrdleb, milline oli ilm meil ja mujal. Kuuleme ka, mida erakorralist ta oma reisidel nägi.Kristo Elias jätkab loodustuuri Eesti maakondades, nüüdseks on ta jõudnud Raplamaale. Juttu tuleb Raplamaa loodusest üldisemalt, aga ka erilisematest loodusväärtustest ja looduskaitsest. Kristoga räägib legendaarne looduskaitsetegelane ja Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaat Tiit Petersoo. Saatejuht on Krista Taim.

Räägime liblikatest ja inimestest, kelle hobiks on need kaunid olendid. Kõneleme liigirikkusest ja liblikahuviliste seltsi tegemistest. Külas on Allan Selin.Kristo Elias jätkab ringkäiku Pääsküla rabas.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 13. juunil kell 10.05.

Räägime ilmast, nii kuumast kui külmast, ja pikale veninud põuast. Ühtlasi püüame selgust saada, milline võiks tulla ilm jaanipäeval. Stuudios on noor ilmateadlane Jüri Kamenik. Kristo Elias viib kuulajad loodusretkele Tallinna serval asuvasse Pääsküla rabasse. Huvitavad ja lausa uskumatud taime-, putuka- ja loomaliigid jäävad ette suisa tee ääres. Neid tutvustab loodusemees Urmas Jürivete.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 6. juunil kell 10.05.

Kuidas käituda, kui leiate vigastatud looma, kuhu ta viia või kas üldse viga saanud looma puutuda?Teemat avab Madis Leivits, Eesti Maaülikooli loomakliiniku loomaarst ja Eestimaa Looduse Fondi ekspert-veterinaar metsloomade haigla projektis.Kristo Elias käis Hiiumaal Palade Loodushariduskeskuses, millega hiljuti liideti ka lähedal asuv Soera talumuuseum. Väikse loodushariduskeskuse tegemistest ja hakkamasaamisest räägib Palade Loodushariduskeskuse juhataja Karin Poola.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 30. mail kell 10.05. Foto on illustratiivne.

Samblikud ja samblad on head õhu- ja veereostuse määrajad. Uurime, kui palju kohtame neid linnaruumis ning mida tulemused elukeskkonna puhtuse kohta ütlevad. Kuidas on võimalik neid huvitavaid eluvorme kasutada toidulaual või siis tarbekunstis? Külas on Eesti Loodusmuusemist Marja-Liisa Kämärä ja Loore Ehrlich, näituse "Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal" kuraatorid.Kristo Elias tutvus Hiiumaal Palade Loodushariduskeskuses äsja avatud kivimite õppehoonega. Hoone ja ekspositsiooni valmimisloost räägib idee autor Tiit Leito.

See kunagi nii tavaline väikekiskja on aastaid olnud väljasuremise äärel. Tallinna loomaaed on pea 15 aastat tegelenud nende uurimise ja paljundamisega. Nüüd võib öelda, et töö on vilja kandnud ja Hiiumaal on õnnestund Euroopa naaritsa loodusesse taastoomise protsess. Tehtud tööst ja tulevikumõtetest räägib zooloog Tiit Maran. Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia laureaat Mati Kaal aga kõneleb, mis rolli tänapäeval liikide säilimisel täidavad loomaaiad. Kristo Elias käis koos Tallinna Nõmme põhikooli lastega Paljassaare poolsaare linnuretkel.

Kui minna matkama, mida kaasa võtta ja kuidas hinnata oma jõuvarusid? Mida märgata ja miks mitte peatuda ka loodusmajades? Stuudios on RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik ja matka- ja retkejuht, keskkonnaameti nõunik Roland Müür.20. - 21. maini toimub juba 27. Roheliste rattaretk, mis kannab nime: "Kuidas elad Põltsamaa?" Mida huvitavat saavad retkelised seekord näha, teha, teada ja kogeda, räägivad Kristo Eliasele Roheliste rattaretke korraldajad Peep Veedla ja Helen Arusoo.

Räägime looduskaitsekuust ja tegevustest, mis ees ootavad. Alates 1980. aastast on maikuu olnud looduskaitsekuu. Sel aastal on looduskaitsekuu teema "Eesti loodus - oma või võõras?" Miks selline teema ja kuidas seda lahti mõtestada? Stuudios on Hanno Zingel ja Merike Linnamägi keskkonnaministeeriumist. Kristo Elias teeb praktilist tutvust loodusvaatluste andmbaasi nutirakendusega. Kuidas rakendus töötab ja miks seda vaja on, räägib loodusvaatluse andmebaasi projektijuht Silja Kana.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 2. mail kell 10.05.

Räägime jääkreostusest ja selle likvideerimisest Purtse jõe valgalas. Mis on jääkreostus, kust see pärit on ja kui paljusid veekogusid Eestis puudutab? Purtse jõgi - üks olulisemaid lõhejõgesid ja samas väga reostunud. Nüüd on lootus, et asjad muutuvad, sest alustatakse puhastamisega. Veekogude jääkreostuse teemat valgustab Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Ebatavalised temperatuurid, valgusnähtused, keravälk, kaks päikest, vesipüks, imepilved, jms. Stuudios räägib neist erilistest ilmastikunähtusest noor ilmateadlane, pilveekspert Jüri Kamenik.Pärnu rannaniitude taastamise projekt „Linnalehmad“ valiti 83 kandidaadi hulgast Euroopa kaitsealasid hõlmavate LIFE projektide konkursi finaali, kus see võistleb parima looduskaitseprojekti ja Euroopa kodanikuauhinna kategooriates.

Saates tuleb juttu õuesõppe nädalast, uuest mobiilirakendusest Avastusrada, ning samblikest ja sammaldest. Tallinna Ülikooli teadlased on loonud mobiilirakenduse, millega on võimalik loodust tundma õppida ja samas mänguliselt looduses liigelda. Rakenduse leiab www.avastusrada.ee aadressilt. Avastusraja mõttesr ja võimalustest räägib saates TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

Täna räägime kevadest, lindude, loomade ja putukate käitumisest. Kevade silmnähtavaid märke on juba kõik tähele pannud, mis aga toimub looma- ja linnuriigis, mismoodi seal kevadel toimetatakse, sellest aitab aimu saada loodusemees ja loodushariduse propageerija Georg Aher. Eesti Loodusmuuseumis toimus järjekordne Öökulliakadeemia loeng, kus seekord räägiti putukate pulmakommetest. Kristo Elias uuris bioloog Urmas Tarteselt lähemalt, kuidas putukad üksteist leiavad ning pulmi peavad.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 4. aprillil kell 10.05. Foto: Tiia Teder.

22. märtsil peeti rahvusvahelist veepäeva ning seetõttu räägime meiegi puhtast veest ja selle kasutamisest, aga ka puhta veega seotud probleemidest. Keskonnaministeeriumi andmeil puudub ligi 200 000 Eesti elanikul ühisveevärk ja kanalisatsioon, 85 % elanikes saavad joogivee ühisveevärgi kaudu ning sama paljude inimeste reovesi kogutakse ühiskanalisatsiooni kaudu kokku. On need näitajad head? Külas on keskkonnaameti veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Aasta Keskonnategu 2015 võitja on Eesti Kalastajate Selts, keda tunnustati kudevate lõhede kaitsmise eest. Tabati mitmeid röövpüüdjaid ja saadi kätte keelatud püügivahendeid. Eetilisest kalastamisest ja kalastamisega seotud probleemidest räägivad Jüri Nurk, EKS-i kalakaitse töörühma juht ja Erik Tammleht, EKS-i juhatuse liige. Kristo Elias käis välitööpäeval uurimislaeva Salme pardal. Põnevat teadustööst, sealhulgas mikroprügi sõelumisest spetsiaalse Manta võrguga, autonoomsetest veesamba sondidest ja veeproovide võtmisest bakterite elu uurimiseks räägib nooremteadur Peeter Laas.

Mis ilmaga edasi juhtuma hakkab. Eesti ilmateadlane ja pilveekspert Jüri Kamenik oli kuu aega Prantsusmaal koos teiste ilmateadlastega. Kuuleme, mida arutati ja kui keerulised on lood ilma prognoosimisega. Eestimaa Looduse fond tähistab tänavu oma 25. sünnipäeva. Mõjuka keskonnaorganisatsioonina on ELF hoidnud silma peal ning aidanud kaasa meie keskkonna paremaks muutmisele. Veerandsaja aastasest tegevusest ja tulevikust räägib Kristo Eliasele juhatuse esimees Silvia Lotman.

Räägime suvisest aialinnupäevikust, mida saab täitma hakkata juba 1.märtsil. Suvine aialinnupäevik on Eesti Ornitoloogiaühingu pikaajaline linnuseireprojekt, mille eesmärgiks on koguda andmeid meie aedades tegutsevate lindude kohta. Stuudiosse tuleb projekti kordinaator Meelis Uustal.Kristo Elias tutvus Tallinna Peatänava projektiga, mille eesmärk on luua Eesti Vabariigi 100. juubeliks Tallinna südalinna kaasaegne 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum.

Kõneleme linnaruumis omale elupaiku otsivatest lindudest ja loomadest. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi räägib sellest, miks muidu inimpelglikud loomad ja linnud linnakeskonda elama kipuvad. Saame ka aimu, mida ette võtta näiteks kajakatega, kes katustele elama asuvad. Kristo Elias käis Pärnumaal Romantilisel Rannateel. Teejuhiks oli Pärnu lahe Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 22. veebruaril kell 10.05.

Räägime toidujäätmetest ja raiskamisest hiljutise Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringu põhjal. Selgub, et toidukauplustes jääb müümata 12 000 tonni toiduaineid aastas. Kõige enam puu- ja köögivilju, seejärel liha- ja kala- ning pagaritooteid. Stuudios on SEI Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Räägime märgaladest ja nende kasutamisest ning taastamisest. Märgalade hulka kuuluvad, sood, rannaniidud, roostikud ja märjad niidud. Soode tegevuskavast ja olukorrast räägivad Keskkonnaministeeriumist Hanno Zingel ja Eestimaa Looduse Fondist märgalade ekspert Jüri-Ott Salm. Kristo Elias astus Pärnu linnas sisse Pernova Loodusmajja, kus asub lemmikloomaruum, filmiruum, helide koobas ja väljapanekud Pärnumaa loodusest. Ressursisäästlikku ja põnevat maja tutvustab projektitöö korraldaja Merle Einola.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 8. veebruaril kell 10.05.

Räägime Euroopa Rohelise pealinna tiitlist, millele Tallinn 2018. aastal kandideerib ja kliimamuutustest, millega peavad ka linnaplaneerijad arvestama. Stuudios avab neid teemasid Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemekspert Meelis Uustal.Pärnu linna rannikul paikneb Pärnu rannaniidu looduskaitseala, kus on umbes 250 ha hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite. 2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt Urbancows ehk Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas.

Ökodisainer Markus Vihma oli kaks kuud vabatahtlikuna Indias, et näha, kuidas Himaalaja jalamil ühes väikeses kogukonnas valmivad orgaanilised looduslikud kangad (foto: Markus Vihma). Kristo Elias käis loodusturismi edendajalt Aivar Ruukelilt küsimas, kuidas möödub tänavune talv Soomaal, mida turistid sealt enim otsivad ja kas viiendat aastaaega ka oodata on.Tunni lõpus räägime ornitoloog Aarne Tuulega nädalavahetusel toimuvast talvisest aialinnuvaatlusest, mis on suurim ja populaaresim rahvateaduse algatus.

Euroopa Liidus lepiti kokku esimene ühtne võõrliike koondav nimekiri, kuhu kuulub 37 liiki. Eesti looduses on teadaolevalt kaheksa võõrliiki, mida ei tohi pidada, paljundada, transportida ega loodusesse lasta. Ohtlikest võõrliikidest räägib lähemalt keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Räägime aasta linnust rasvatihasest. Aga mitte ainult, sest Eestis elab ka teisi tihaseid nagu sinitihane, musttihane, tutt-tihane põhjatihane, salutihane, taigatihane, sabatihane, kukkurtihane. Kuidas neil vahet teha ja kuidas lindudel praegu külmal ajal läheb, sellest räägib ornitoloog Margus Ots.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsiga vaatame tagasi möödunud aastale nng räägime alanud aasta plaanidest ja muudatustest keskkonnavallas.Kristo Elias käis Rakveres tutvumas Targa Majaga, mille ehitamise eesmärgiks oli madala energiatarbimisega tulevikuhoone loomine.

Teeme kokkuvõtte lõppevast viuaastast. Eestis võib kohata kolme liiki viusid - hiireviu, herilaseviu ja taliviu. Kui palju neid nähti ja mida põnevat tähele pandi, sellest räägib ornitoloog Aarne Tuule. Kristo Elias külastas Lääne-Virumaal Võivere tuulikut, mille kõrval asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve geodeetilise kaare Võivere otspunkt. Mis asi see on ja miks käivad seda vaatamas turistid kogu maailmast, räägib kohalik elanik Liivika Harjo.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 14. detsembril kell 10.05.

Ökoskoobis tuleb juttu looduskaameratest, mille kaudu saab jälgida nii hirvi kui ka kalu. Külla tuleb zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt, kes peab RMK loodusblogi. Kuuleme, mis praegu looduses toimub ja mida põnevat on kaamerad kinni püüdnud.

Algavast Pariisi kliimakonverentsist kõneleme Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündiga.Kristo Elias käis Porkuni paemuuseumis, mis asub Porkuni paisjärve keskel Küngassaarel, 15. sajandist pärit linnusest järele jäänud värava- ja vahitornis. Ainukeses Eesti rahvuskivi tutvustavas muuseumis räägib paekivist muuseumi juhataja Ella Vikk.

Eestis saavad seitse linna energiasäästiku tänavavalgustuse, selle teadmise valguses räägime kaasaegsetest lahendustest, valgussaastest ning Led-valgustuse positiivsest ja negatiivset poolest. Külas on Tiiu Tamm ja Toivo Varjas TTÜ Elektrotehnika Instituudist.

Räägime Tusheti looduskaitsealast, kus töötas vabatahtlikuna Meriliis Kotkas. Kuuleme, kuidas on korraldatud elu Gruusia mägikülas ja Tusheti looduskaitsealal.

RMK matkarajad on kuulsad ja armastatud, kuid lisaks on toetatud ka mitmeid teadusprojekte ja videosarju. Räägime, kus neid näha saab ja mil moel nad loodusharidust toetavad. Saates on Kristjan Tõnisson, RMK looduskaitse peaspetsialist. Ajame ka juttu Viimsi looduskeskuse juhataja Daiel Juhhoviga. Viimsi looduskeskuses toimuvad igal kuul vestlusõhtud ja loovusringid täiskasvanutele. Kristo Elias sõitis Lahemaale ja käis RMK Oandu looduskeskuses vestlemas selle juhi Tiina Neljandikuga. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 9. novembril kell 10.05.

Räägime jõgede, järvede, mere- ja põhjavee tasemest, mis on märgatavalt langenud. Stuudios on Keskkonnaagentuuri Hüdroloogiaosakonna juhataja TIia Pedusaar ja Katrin Erg Eesti Geoloogiakeskusest.

Ajame Matsalu looduskeskuses juttu Helle Veltmaniga. Kõneleme Matsalu rahvuspargi eripärast ja erinevatest aastaaegadest Matsalus. Teeme juttu ohustatud liikide taasasustamisest bioloog Ilona Lepikuga. Kristo Elias käis Matsalu lahe ääres Keemu vaatetornis RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhi Marju Pajumetsaga.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 26. oktoobril kell 10.05. Foto: Olev Mihkelmaa (matsalu.net)

Kutsume teid Silma looduskaitseala südamesse Silma Õpikotta. Seal on kaunis merevaade, põnevad matkarajad ja koduloomapark. Väikese ringkäigu teeb meile Helen Edasi. Silma looduskaitsealast räägib Kristo Eliasele Silma Õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker. Seejärel suundume Läänemaalt Ida- Virumaale, kus võeti kaitse alla Selisoo loodusala. Selisoo omapärast ja kaitse vajadusest räägib Hanno Zingel Keskkonnaminsiteeriumi nõunik. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 19. oktoobril kell 10.05.Foto: Krista Taim ja Kristo Elias Silmal.

Kutsume teid rännakule Läänemaale Nõva kanti. Et aimu saada, mis elu RMK Nõva looduskeskuses sügisel elatakse, teeme väikese ringkäigu suures, laiendatud looduskeskuse majas koos Kersti Järvega. Kohtume metsateel Peetri kooli lastega, kes oma loodusõpetuse tunni just Nõval tegid ning räägime ka Põltsamaa kooli abiturientidega. Kristo Eliase vestluskaaslane on RMK loodushoiuosakonna Lääne-Eesti piirkonna juhataja Tiina Selart. Saate lõpus uurime, kui kaugele on oma rändel jõudnud selle aasta lind viu.

Kõneleme planeedi Maa võimalustest ja inimkonna soovidest, mis ei sobitu viimased paarkümmend aastat omavahel kokku. Veel on saate teemaks mullamaailm ning tarbimine.

Räägime pilvevaatlustest, võidujooksust maailma lõppu ja Tallinna Botaanikaaia tegemistest.Saatesse tuleb Jüri Kamenik, Eesti pilveekspert ning ilmateadlane, kes teeb tagasivaate suvele ja pilvevaatlustele. Seejärel viib Kristo Elias meid Lennusadamasse tutvuma näitusega, mis räägib lõunapooluse vallutamisest. Kristo ajas juttu näituse "Võidujooks maailma lõppu" kuraatori Mihkel Karuga. Tunni lõpus räägib Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr sügishooaja algusest ning nädalavahetusel toimuvast.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 28. septembril kell 10.05.

Seminaril "Eesti aastal 2100 - soe troopika või jäine põhjamaa?" tutvustatakse Eesti kliimamuutuste tulevikustsenaariume. Räägime kliimamuutustest ning sellega kohanemisest ökosüsteemiteenuste ja kalanduse vaatenurgast. Kõneleme uurimisprojektist BioClim. Stuudios on Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse Säästva arengu programmijuht ja Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja.Kristo Elias jätkab nahkhiireotsinguid öises Kadriorus.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 21. septembril kell 10.05.

Hooaja avasaates räägime palju pahandust põhjustanud aasta loomast - metsseast. Nende arvukusest, küttimisest ja eluviisidest. Seejärel käime öises pargis nahkhiirte luureretkel ning saate lõpus on teemaks tapjakilekptid.

Stuudio on keskkonnaminister Marko Pomerants, kellega räägime Eesti loodus- ja maavaradest.

Räägim pilveaabitsast, omataolisest mobiilirakendusest, millega on võimalik kiirelt tundma õppida pilvi ja nende järgi ilma ennustada. Horisondi pilveaabitsast räägivad Jüri Kamenik ja Ulvar Käärt. 

Selleks, et suvel matkates, telkides ja ujudes sekeldusi ei tekiks, tuleb teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks. Stuudiosse tuleb Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud Eesti maastikele. Stuudios on keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja maastikuarhitekt Urve Sinijärv. Räägime meie maastike mitmekesisusest ja nende säilitamisest, muutumisest ja hooldamiseset. Milline on meie pärand ja need maastikud, mida me ise kujundada ja endast maha jätta soovime. 15. - 17. maini toimub 26. roheliste rattaretk "Kuidas elad, Haanjamaa?" Stuudiosse tuleb rattarüütel Kaarel Karu, kes muljetab eelnevatest ja tutvustab selle aasta retke. Saatejuht on Kristo Elias. Kuulake esmaspäeval kell 10.05.

Maikuu esimeses saates räägime poollooduslikest kooslustest ja nende hooldamisest. Inimtegevus härib loodust, kuid ometi on alasid, kus inimtegevus toob kaasa liigirikkuse. Kus ja kuidas, sellest räägivad Leelo Kukk Keskkonnaametist ja Pärnu-Viljandi regiooni maahooldusspetsialist Gunnar Seina. Veljo Runneli "Linnukoolis" on teemaks metsalinnud.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 4. aprillil kell 10.05.

Seekordses Ökoskoobis tuleb juttu võõrliikidest, nende levikust ja ohjeldamisest. Lisaks manitseb Peeter Eek prügi mitte lõkkesse viskama. Värskeid muljeid Teravmägedelt vahendab Kristo Elias, kes oli seal koos polaarränduri ja polaaruurija Timo Paloga. Saadet juhib Krista Taim. Kuula 27. aprillil kell 10.05.

Kõneleme kliimamuutustest ja sellest, milleks peaksime valmis olema. Millised on prognoosid ning muutustest tekkivad probleemid, mis meid ees ootavad? Kas peame olema valmis kliimapagulasteks? Kuidas riigi tasandil valmistutakse kliimamuutustega toimetulekuks? Stuudios on Katre Kets ja Jorgen Talkop Keskkkonnaministeeriumist.Veljo Runnel räägib saate lõpus kevadisest konnalaulust ning tutvustab pruuni värvi konnasid. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 20. aprillil kell 10.05.

Ökoskoobis tuleb juttu pikki rännakuid teinud toidu- ja maitsetaimedest ning kakuliste salapärasest elust.Tallinna Botaanikaaias on avatud näitus olulistest toidu- ning maitsetaimedest, koos ülevaatega taimede rännakutest ning vanusest. Seda huvitavat maailma tutvustab Krista Kaur.Kristo Elias uuris, kuidas läheb kakulistel.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 13. aprillil kell 10.05.

Seekordne saade on pühendatud lindudele. Juttu tuleb linnusõbralikust aiast, lindude vaatlusest ja määramisest. Milliseid liike kõige enam segi aetakse ning kuidas neil siis vahet teha? Stuudios on suvise aialinnupäeviku koordinaator Meelis Uustal Eesti ornitoloogiaühingust.Veljo Runnel tutvustab meriskit, varese suurusega kontrastse sulestikuga rannikulindu.  Kuula esmaspäeval, 6. aprillil kell 10.05. Saatejuht on Krista Taim.

Ökoskoobis tuleb juttu Maa-ameti tegemistest ja kaardirakendustest. Uurime, kui palju on Eesti mäed kasvanud või kahanenud, millised on Maa-ameti uuenenud kaardid ja milliseid andmeid sealt saab vaadata.Eesti Loodusmuuseumis on avatud uus näitus "Öised tiivulised". Kristo Eliasele tutvustas ööliblikate huvitavat elu entomoloog Aare Lindt.Saate lõpus teeme juttu suvisest aialinnuvaatlusest ja aialinnuvaatluse päevikust, mida kutsume kõiki linnuhuvilisi täitma. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 30. märtsil 2015

Räägime rahvusvahelisest meteoroloogiapäevast ja sellest, kui keeruliseks on läinud ilmaprognoosimine seoses kliima muutustega. Stuudios on klimatoloog Ain Kallis. 22. märtsil oli rahvusvaheline veepäev ja sel puhul kõneleme vee probleemidest Rene Reisneriga Keskkonnaministeeriumist. Veljo Runnel kutsub meid oravaid avastama ja kes ei tea kuidas oravad häälitsevad, siis kuulake kindlasti!Saatejuht on Krista Taim. Kuula 23. märtsil kell 10.05.

Keskkonnakäpa konkurss. Krista Taim

Vette sattuvad ohtlikud ained. Krista Taim

TÜ botaanikaaia palmihoonest, Vilsandi rahvuspargist ja metsseast

Toiduraiskamisest. Krista Taim

Metsandus ja teadusuuringud. Krista Taim

Kalapüük. Krista Taim

Keskkonnasõbralik tegu ja ettevõte. Krista Taim

Suur-konnakotkas, põtrade pulm, kuker- ja kikkapuu. Krista Taim

Pandipakend. Krista Taim

Eesti orhideed. Krista Taim

Looduskaitse. Aasta lind. Krista Taim

Arktika. Krista Taim

Krista Taim

Kiirgusest, jõulupuudest ja vesipapist. Krista Taim

Metsamajandamine. Kristo Elias

Putukad talvel. Hundiraamat. Krista Taim

Toiduraiskamisest. Krista Taim

Ökoholism. Krista Taim

Keskkonnasõbralikud teod. Koovitaja. Krista Taim

Metsandus ja keskkonnaharidus. Krista Taim

Kemikaalid. Krista Taim

Kasetriibik ja kassikakk. Krista Taim

Jahiseadus, ökokogukonnad, hallrästas. Krista Taim

Kalad ja rändlinnud. Krista Taim

Valgusest