Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob. Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michael Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis. Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.» Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes juhib Kestliku maakasutuse tippkeskust on seda meelt, et meie enda ökosüsteemis tuleb siin toimuvat ja ennekõike süsinikuvoogusid kirjeldada nii täpselt kui vähegi võimalik. See puudutab nii metsa kui põllumaad aga mõistagi ka otsuseid ja inimese käitumist ennastki. Saates tulebki juttu sellest, mida see tippkeskus tegema hakkab ja millist kasu igaükski sellest ammutada saab. Saatejuht Marek Strandberg.

Nime poolest on see tippkeskus, mil nimeks «Fundamentaalne universum», ainuke kümnest, mis tegelebki päris alusteaduse asjadega. Miks selline keskus? Põhjus lihtne: me olime nägijad ja saime kuuljateks – õppisime kuulma ja ära tundma gravitatsioonilaineid ja see võime areneb meil, inimkonnal siis, aina edasi. Ja siit ongi loota vastuseid küsimustele: - mis on tumeaine ja tumeenergia - kas gravitatsioon võib olla kvantnähtus - kust on pärit hiigelsuured mustad augud, mida universumis on nagu seeni pärast vihma Ja nüüd sest uuest tööstusharust, milleks on just alusfüüsikaga seotud uuringud: selle valdkonna professuure tekib Ameerika ja Briti ülikoolidesse mühinal aga Eestis pole selliseid ühtki. Saatejuht Marek Strandberg.

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.

Erki Tammiksaar räägib Eestikeelse Tartu Ülikooli loomisest ja sellest, miks see oli algul humanitaarülikool. Visalt aga siiski muututi täismahus ülikooliks, kus ka tasemel täppisteadused. Omapärane on see, et nõukogude periood ei olnud vaid ideoloogiline ja ahistav, vaid sel ajastul edenes ülikool üsna kiirelt. Kõneleme geograafia ajaloo kaasprofessori Erki Tammiksaarega tema äsja ilmunud raamatu «Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada» sisust ja saamisloost. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli eestvõtmisel on kokku pandud kliimamuutuste ABC. See on vabalt kättesaadav [siit](https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc). Arutame Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti ja kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga selle üle, mida kliimamuutuse olemusest jätkuvalt ei teata ja mida on üldse võimalik. Püüame leida vastused küsimustele: kas tehisintellekt aitaks meil paremini kliimamuutusi mõista? Kas jõuline sekkumine, kliimaprotsessidesse näiteks, saab olla tulemuslik? Olud aga on kliimaga seonduvalt Maal aina murettekitavamad – sel aastal tuvastati näiteks Lääne Antarktika liustiku all selle kiire sulamine: soe Lõunamere vesi on end liustiku alla pressinud ja õgvendab seda. Saatejuht on Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta majanduspreemia anti Claudia Goldinile ja seda uurimuse eest, mis paljastab naiste kahjuks toimiva palgalõhe põhjused. See, valdavat Ühendriikide andmete pealt tehtud uuring, pole aga üldsegi vaid lombitagust elu puudutav: need nähtused on siiski üleilmsed. Saates on külas majandusteadlased Tairi Rõõm, kes on Eesti panga majandusuuringute osakonna juhataja ja Lenno Uusküla, kes on Luminor-panga peaökonomist. Saates räägimegi lahti selle tülika kala «palgalõhe» olemuse nagu Goldin seda tegi. Kui lihtsalt on palgalõhe välditav? Kas piisab vaid otsusest see kaotada? Mis seos on palgalõhel inimkonna jaoks olulise leiutise – adraga? Kas võrdsema ühiskonna jaoks oleks koostööd õpetava kooliharidusel oma koht? Igatahes üks oluline asi, mis vähendab palgalõhet on teadmine palgatasemete kohta ühiskonnas. Teadmatus palgatasemete kohta panevatki naisi leppima vähemaga. Eestis saab seda teadmastust ravida statistikameti abil külastades nende loodud palgarakendust: [https://palgad.stat.ee/](https://palgad.stat.ee/). Head informeeritumat kandideerimist uutesse ametitesse! Saatejuht Marek Strandberg.

Anne L’Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame. Muide – tuleb juttu ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Ei, see pole selleks, et saada Nobeli preemiaid. Saatejuht: Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti. Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli kirjastus andis välja uue ja ühtekokku üle 30 autori kirjutatud rakubioloogia õpiku. Selle koostajateks on Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Saates arutamegi Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga selle üle, miks üldse on vaja eestikeelset ja ka Eestis koostatud õpikut. Kas keel defineerib teistlaadse mõtlemise? Kui kiiresti uueneb rakubioloogia ja kas see koostatud õpik ka kümne aasta pärast aktuaalne on? Üks õpiku autoritest, Ameerikas töötav Mardo Kõivomägi avastas uue mehhanismi, miks ja kuidas rakud poolduvad. See väga värske teadmine on samuti selles õpikus kirjas. Teeme juttu ka sellest, kui ulatuslikult levib libateadus ja kas sellise väärinfodeemiaga on üldse midagi võimalik ette võtta. Saatejuht Marek Strandberg.

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese elektilöögi suhu ning kui palju ninakarvu on inimese ühes ja teises ninasõõrmes – need on teemad, mille eest sel aastal juba tavatu ja veidra teaduse teemalised preemiad sel aastal välja anti, juba 33. korda. Sel teemal arutavad Postimehe teadusajakirjanik Marilis Kolk ja saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli õpetlane Uku Vainikule, kes ka sedapuhku "Kukkuvas õunas" külas, eraldas Euroopa Teaduagentuur uurimisraha, et viie aasta vältel leida juurpõhjus, miks osad inimesed saavad oma ülekaaluga hakkama ehk suudavad seda langetada ja on teisi, kes hätta jäävad. Küsimus ongi miks? Kas põhjused on geneetilised või tulenevad need keskkonnast? Nüüdseks on olemas igasuru nipitirivärke, et kehakaalu kontrolli alla saada: küll kemikaale, küll võimalusi utsitada uitnärvi elektrisignaalidega. Ka need võtab Uku Vainik vaatluse alla. Saates räägime ka sellest, miks inimene üldse õgivaks kõigesööjaks on saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Lennuaparaatide vallas toimub omapärane sagimine. Kas nüüd revolutsioon, aga küll lendavad autod, küll multirootor-taksod, küll vertikaalstardiga ja siis lennukina edasi kulgevad väikesed masinad näitavad end siin seal aina sagedamini. Nende evolutsioon on kiirenenud. Jõuallikaiks elektrimootorid, mida toidekae nii akudest, kui vesinikust tehtud elektriga. Järgmisel aastal on Pariisi olümpiamängude aegu lubatud esimene õhutaksode parv kasutusse võtta. Ja imesid sünnib ka: 15 kg elektrimootorist saadakse kätte 250 kW võimusust. Näib, et elektriautode arendajail on õhusõidukite tootjailt paljutki õppida ja kasutusse võtta. Ja siis muidugi droonid ja sõjapidamine, mis samuti ülikuum teema. Saatekülaliseks on lennunundusteadlane Peep Lauk Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arendamise Sihtasutusest. Saatejuht Marek Strandberg.

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka oludes, kus betoonkonstruktsioonides on metallsarrus roostetanud ja betoon murenenud: seda saab paigata. Siiski on ehitamise tulevik hübriidne ja mitmekesine selgitab saatekülaline, Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor ja professor Martti Kiisa. Ta kõneleb ka sellest, kaua kestavad veneaegu ehitatud betoonasumid ja kuidas diagnoosida ning ravida betooni. Võtame jutuks ka Eesti betoonsildade tervise. Saatejuht Marek Strandberg.

10. augustil 2023 saabus Fermilabist uudis selle kohta, et arvatakse, et on olemas ka viies loodusjõud. Tõsi, seda on arvatud juba viimased 20 aastat. Mille poolest aga sedapuhku see arvamus tugevam ja millal sest arvamusest võiks saada teadmine ja ehk õpikupeatükk? Miks see jõud on nähtvad vaid müüonite puhul? Tegelikkuses on olukord üsna omapärane: olemasoleva füüsikateooria alusel on müüonitelemõjuva jõu välja arvutamiseks vaja kasutada sadu ja sadu tunde superarvuti arvutusaega. Paberi ja pliiatsiga ei tee ses vallas enam ammu midagi. Ja nii arvutades jääb saadud magnetmoment müüonite tegelikule ehk siis mõõdetule vaid ülinapilt alla. Saates aitab meil sellest uuest jõust ja müüonite hingeelust aru saada KBFI vanemteadur ja müüontomograafiaettevõtte GScan asutaja ja strateegiajuht osakestefüüsik Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini, kui kümne ja enama aasta pärast nagu on seda ennustanud Riigikogu juures tegutstev arenguseire keskus. Saates tuleb juttu ka sellest ennustusest. Räägime Eestis sõitma hakkavatest vesinikutaksodest ja sellest, kus ja milles on tegelikud karid ja kitsaskohad vesinikumajanduse käivtumisel. Saatekülaline Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja vesinikutehnoloogia ettevõtte PorweUp asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Eestist 37 korda suuremal Alaskal elab üle 130 000 karu ehk karusid on seal ligi neli korda rohkem pinnaühiku kohta kui Eestis. Eestist pärit mehaanikainsener Toomas Kollo on Alaskal elanud kaheksa aastat ja näeb karusid oma metsakäikudel üle nädala. Jälgi karudest näeb pea alati, kui metsa jooksma või rattaga sõitma läheb. Toomas räägibki, kuidas aga Alaskal karudega sedavõrd rahulikult toime tullakse. Üks lahendus on karusprei, mis metsaretkedel tungivalt soovitatud. Nippe on aga muidki. Saatejuht Marek Strandberg

Toimumas on pöörane muutus: siiamaani vaid mõõtmise ja standardiseerimisega tegelenud Metrosert on otsustatud ümber kujundada ilmselt kümned kordi suuremaks arendusasutuseks. Mida seal tegema hakatakse ja millised on seotud lootused, räägivad Metroserdi juhatuse liikmed Aigar Vaigu ja Indrek Tulp. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2023-07-18

Roheline tehnoloogiline pööre eeldab läbimõeldud muutusi majanduses. Võtmesõnaks peab saatekülaline Veljo Kimmel, kes on keskkonnaekspert ja füüsikadoktor, ennekõike lahenduste mitmekesisust. Ta on samal teemal just kirjutanud ka [ülevaateloo Postimehele](https://tehnika.postimees.ee/7814374/peame-ka-liivast-akusid-tootma-hakk). Saatejuht on Marek Strandberg.

Kuidas kindlaks teha, kas turul müüdavad vaat-et arbuusisuurused maasikad on ikka «Eesti omad», nagu ahvatlev silt juba kevade lõpunädalatel nende eest kuulutab? Tuleb välja, et maasikas, kui teda korralikult pinnida ja pigistada, reedab selle kust ta pärit. Sama saab teha ka muude viljadega ja seda nii kavatatute, kui metsikutega. Külas on alates 2020. aastast maasikate päritolumaa kindlakstegemise projekti vedanud kolm tarka maasikadetektiivi: agronoom Heidi Kollo, kes on Maaelu teadmuskeskuse (METK) kvaliteedijuht, keemik Liina Kruus, kes sama asutuse teravilja ja söötade labori juhataja ja keemik Katrin Idla, kes oli METKI ühe eellase Põllumajandusuuringute keskuse asedirektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Sel aastal sai Presidendi noore teadlase preemia ka Kuno Kasak, Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kes on uurinud märgalasid ja märgalaökosüsteeme. Nende roll ökosüsteemides on oluline: need aitavad siduda nii süsinikku nagu ka korraldada lämmastikuringet. Küsimus, millele me saates vastust otsime, on: kui palju on vaja veel märgalasid uurida, et aru saada, kui kiiresti hakkab taastatud soo süsinikku siduma? Kas see toimub 10 või 100 aasta jooksul? Või isegi, kui soost saab süsinikku siduv ökosüsteem ka alles 100 aasta pärast, siis ehk oleks mõistlik need täna valmis ehitada? Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Ivar Treffner kõneleb Titanicu vrakki vaatama sukeldunud süvasukelaparaat Titani hukust ja selle põhjustest. See on uskumatu, millisest sodist see aparaat kokku pandi nagu on uskumatu ka see, milliseid ohumärke ei suudetud märgata. See õnnetus tuli kaugelt ja valjusti ette hüüdes. Muu hulgas teeme juttu ka sellest, milliseid iseehitatud allveeaparaate veel on kasutuses – näiteks narkoveos, mis teadagi seadusevastane tegevus. Saatejuht Marek Strandberg.

Aga on küll. Pärast pikka hoovõttu on teadusrahastuses hakanud puhuma uued tuulekesed. Kas need jõuavad muutusi tekitada eks seda näitab aeg. Eesti teaduse võtmevaldkonnad on paljulubavad. Samas nii mõnigi teadusmahukas ettevõte – Skeleton näiteks – on siinse tolmu pükstel pühkinud ja toimetab hoopis Saksamaal ja Soomes. Miks see nii on, sellest aitab sotti saada Marko Piirsoo Eesti Teadusagentuurist. Saatejuht on Marek Strandberg.

Sel aastal presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arst-õppejõud Kaspar Tootsi räägib nüüdisaegsest proteesimisest ja sellest, kuidas tullakse toime tavatute nakkustega. Nüüdisajal tehakse seda viiruste abil, sest antibiootikumide suhtes on paljud baktereist täiesti ükskõiksed. Saatejuht Marek Strandberg.

Koroonapandeemia õpetas meile palju uut viiruste kohta. Nüüd oleme targemad. Aga paraku mitte veel nii targad, et oskaksime täpselt arvata, milline saab olema uus pandeemia. Ühiskonnad, ka Eesti, on suutelised järgmisele pandeemiale kiiremini reageerima ja ilmselt ka sellega paremini toime tulema. Sügiseks peaksid esimesed plaanid tundmatu ohuga toimetulekuks olema üles tähendatud. Saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor ja valitsust nõustava teadusnõukoja liige Margus Varjak. Saatejuht Marek Strandberg.

11-13. maini vältas rahvusvaheline konverents BIOTOOPIA ja seal räägiti ökosüsteemide erinevatest aspektidest. Nagu ka võrgustumisest ja võrkudest. Seente võrkudest näiteks, millel on oluline, aga lõpuni veel avamata roll ökosüsteemide toimimises. Räägime saates kuidas neid võrgustikke uuritakse ja mis tänaseks teada. Ja ka põhilisest: kuidas inimestele arusaadavaks teha nende võrgustike rolli. Saatekülaline on Tartu Ülikooli molekulaarökoloogia professor Maarja Öpik. Saatejuht Marek Strandberg.

Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müüonid pärinevad suure energiaga kosmilistest osakestest, mis Maa atmosfääris molekulidega põrkudes neid tekitavadki. Müüonid, mis on rasked elektronid, tungivad sügavale ainesse ning sealt välja liikudes toovad endaga kaasa ka teabe selle keemilise olemuse ja struktuuri kohta. Müüonite abil saab navigeerida sügaval ookeanis või kaevanduskäikudes. Müüonite abil osatakse ennustada ka ilmastikunähtusi – orkaane näiteks. Müüonite abil oleks võimalik luua ka relv, mis lendava tuumarelva võiks rivist välja lüüa. Saatekülaline füüsik ja Gscani arendusjuht Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.

Nüüd, kus näib, et koroonapandeemia leebumas, on hetkeseis siiski selline, et Eesti haiglates on koroonanakkusega paarsada inimest. Kui sarnane on 2020 alguse saanud pandeemia 1918. aastal alanud nn Hispaania gripi pandeemiaga ja mis osas need erinevad? Miks ja kui palju on see esialgne viirus tänaseks mutuunud? Mis saab edasi: kas sellised loomadelt inimestele hüppavad haigused jäävadki meid külastama? Kas tuleb ka järgmine pandeemia? Ja kuidas on tegelikult selle kahtlusega, et koroonaviirus pistis plehku või lasti valla mõnest Hiina salalaborist? Kas me teame seda? Saatekülaline Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja pandeemia asju ajanud teadusnõukoja juht Toivo Maimets. Saatejuht Marek Strandberg.

Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on kui happekindel skafander, et läbi mao kõikesöövitava soolhappelisest koopa jämesooles elavatele mikroorganismidele turgitavaid aineid toimetada. Ei šokolaadi ega kakaodki ei pea tarbima mitte palju, aga seda tuleb teha põhjalikult. Muu hulgas saate teada, mis asi on «Šokolaadikoodeks» ja miks osasid šokolaade saab müüa vaid apteegis. Saatejuht Marek Strandberg.

22. märtsil avaldas Future of Life Institute pöördumise, millega soovitatakse pauslie panna võimaste tehisintellektide arendamine, kuniks pole selge, mis on selliste arendamise tagajärjeks. Tänaseks on see pöördumine kogunud üle 20 000 allkirja. Vahepealne suurem arv – üle 60. tuhande allkirja – tulenes sellest, et sedavõrd suurt allkirjade voogu polnud instituut harjunud töötlema. Saates on külas Skype'i üks loojatest ja tehnoloogiainvestor Jaan Tallinn. Ta on ka nii selle instituudi asutaja nagu ka pöördumise autor. Juttu tulebki sellest, millised ohud on seotud võimaste tehisintellektide loomisega, miks on need sama ohtlikud, kui tuumarelv, miks neid saab nimetada tulnukateks ning kas need kunagi hakkavad ka me lapsi õpetama? Ja peamine, kas valitsustel on selle vastu midagi võimalik ette võtta? Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideeriv andmeteaduse professor Jaak Vilo oli üllatunud vaid selle üle, kui loomutruuks osutus eelmise aasta detsembris üllitatud tehisintellekt. Selle tulekus tal kahtlusi polnud. Arutame selle üle, milliseid küsimusi, probleeme ja võimalusi pakub see tohutu hüpe infotehnoloogias. Kas peaks seda pelgama või kasutama õppima? Tuleb välja, et Moore'i seadus – kuidas on kasvanud arvutuselementide tihedus ja arvutuskiirus – on toiminud ka mikrokiipide eelsel ajastul. Seaduse sõnastaja ja Inteli üks asutajatest Gordon Moore suri 24. märtsil 94 aasta vanusena. Räägime ka sellest, kui pikalt hinnatakse, et Moore'i seadus veel toimida saab, enne kui kiipide füüsikaline piir ette tuleb. Juttu tuleb ka sellest, millised võimalused avanevad seotult läbimurretega aju-uuringutes: nimelt on hiire aju rakutäpsusega atlas valmis saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi. Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.

Päikesevõidusõitude ajalugu maailmas algas 1987. aastal ja Eestis alustati sellega aastal 2020. Solaride on ettevõtmine, mitte ettevõte nagu selle tegevjuht Kristel Leif korduvalt rõhutab, mis valdavalt põhineb suure hulga huviliste vabatahtlikul tööl. Tänaseks on Solaridest läbi käinud üle 300 inimese ning praegu osaleb selle töös 70 inimest, kellest noorim on 15-aastane ja vanim üle 70. Päikesesõit pole morsipidu ja tehniliselt on see keeruline ettevõtmine – nagu iga teine võidusõit. 2021. aastal sai Solaride päikesekihutamise maitse suhu Marokos. Solaride plaanidest räägivad saates ettevõtmise tegevjuht Kristel Leif, inseneeriajuht Mart Erik Kermes ja peainsener Karl August Tatuns. Saatejuht Marek Stradberg.

Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eeldus, et vaid valitud kohtades metsa seisundit mõõtes saaks seda üldistada kogu metsa peale. Ja ei saagi. Tuleb välja, et reaalselt neil maa-aladel, mis raieks eraldatud, kokkuvõttes seda puutihumeetrite hulka polegi, mis seal olema peaks. Ja mis siis saab? Siis haaratakse aga maid raieks juurde, et lubatud raiemaht täis saaks. Selle tulemusena aga lõigatakse läbi ökosüsteem sellisel moel, et tervikus saavad räbalad. Juba üsna mitmendat aastat näitab Eesti ametlik süsinikusidumise statistika seda, et metsad ei seo enam süsihappegaasi, vaid eraldavad seda. Kuidas see kõik nii on sündinud ja kas meid võivad just selle süsihappegaasi emissioonide tõttu ähvardada ka suured trahvid räägivad saates Tartu Ülikooli geoinformaatika kaasprofessor Evelyn Uuemaa, Metsakorraldusbüroo direktor Lembit Maamets ja diplomeeritud metsamees ja metsanduspraktik Rainer Kuuba. Saatejuht Marek Strandberg.

"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näiteks lindude pesad? Mida aga arvata kõnerobotitest ja tehisintellektist laiemalt? Kas ka see on osa evolutisoonist? Saatejuht Marek Strandberg.

Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keeles? Kas võro ja seto keeled on keeled? Kui head keeleuuneajad on eestlased ja kas kõneroboteid peaks kartma? Nii neist, kui muudestki teemadest räägib saatekülaline Asta Õim. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada nendega osavalt ringi käima? Saatekülaline on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes seda kasutab? Milliseid võimalusi pakub tehisintellekt näiteks majade sisekliima juhtimisel ja mis meid ees ootab? Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraprofessorid Juri Belikov ja Eduard Petlenkov. Saatejuht Marek Strandberg.

Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postimehe teadustoimetuse ajakirjanikud Mariliis Kolk, Sten Kohlmann ja Kaido Einama. Saatejuht Marek Strandberg.

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.

Eesti teadlaskond on saanud märkmisväärse rahasüsti Euroopast, et aidata veelgi paremaid jalgu alla siinsele sünteetilisele bioloogiale. Kuidas pärmide ümberõpetamisega toota liha ja piimaavalke? Milliseid materjale saab veel valmistada ümber kujundatud bakterite, pärmide ja vetikate abil? Saate ka teada, kuidas kunstlikult loodud õllepärm parimad degustaatorid ära tüssas – heas mõttes! Ja kõige lõpuks räägime ka NASA poolt taas käivitatud tulnukateuuringust – mida meil siis ikka päriselt karta on? Külas on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Saatejuht Marek Strandberg.

Teeme juttu merealade võõrliikidest, kes tulevad Läänemerre nii laevade kui vesiviljelusega. Neid on siin üksjagu ja muu loodus kohaneb nendega pika vinnaga. Näiteks ümarmudilaid on alles viimastel aastatel õppinud mõned kalad toiduks kasutama. Inimene ka. Huvitav, kas mõni võõrliik on kunagi mõne kohaliku liigi ka välja suretanud? Ja huvitav, kui paks on kõige paksem elusolendite kiht, mis laevapõhja alt leitud? Lisaks sellele saate teada ka seda, kes on see organism, kes siinkandis usinalt fosforit «kaevandab»? Saatekülaline on Tartu Ülikooli ja Taani Tehnikaülikooli prfessor Henn Ojaveer. Saatejuht Marek Strandberg.

Elundidoonorlus on teada ja tuntud asi. Samuti saab annetada oma keha surmajärgselt teadulike uurimuste jaks. Aga kas oleks vajadust ka selle järele, et annetada oma käitumist puudutav andmekogum, selleks, et käitumispühholoogid saaksid inimestest parema pildi? Kuidas inimesed üldse stressiga toime tulevad või siis ei tule ja kuidas on meid mõjutanud möödnuva aasta kobarkriisid. Sellest räägib Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti meditsiini ees on nüüd kaks tõsist ülesannet: kuidas toime tulla suurõnnetustega ja kuidas toime tulla sõja ajal. Need ei ole üks ja sama asi. Suurõnnetuse puhul on haiglad terved, aga arstide koormus suur. Sõja korral pommitatakse haiglad väga suure tõenäosusega maatasa ja arstide koormus on täiesti ennustamatu. Räägime ka sellest, mille poolest sõjaväljakirurgia erineb sellest, mis turvalistes haiglastes toimub, aga ka sellest, mida on tsiviilmeditsiinil õppida sõjaväljakogemusest. Saatekülaline kirurg ja suure missioonikogemusega välikirurg ning reservohvitser Tiit Meren. Saatejuht Marek Strandberg.

Ilma ennustamine ja ka kliima ennustamine õnnestub aina täpsemalt: sajad tehiskaaslased ja tuhanded ilmajaamad üle maailma võimaldavad aina täpsemalt kindlaks määrata ilmaprotsesside hetkeseisu. Tänapäeval ulatuvad ilma mõjutavad asjaolud kuni 50 km kõrgusele. Füüsikaseadusi kasutades aga saamegi ilma ennustada üsna pikalt ette aga kahjuks mitte liiga pikalt. Vähemalt ei õnnestu see meie laiuskraadidel ja konkreetselt ka Eesti jaoks. Miks see nii on, selgitab saates Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post. Saame teada ka, miks on lootusetu vägivaldselt kliimaprotsesse mõjutama asuda aga ka seda, milliseid nö loomulikke eksperimente kliima osas teha saab. Selliseid, millised kukuvad nagu juhuse tahtel ise välja. Saatejuht Marek Straneberg. Loe ka: [https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus ](https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus )

Miks päästa väheräägitavaid ja kaduvaid keeli? Mida me tegelikult teada saame, kui meil on olemas teadmine selle kohta, kuidas näeb välja ja kostub mõnel kaugel maal räägitav keel, mille rääkijaid vaid kümneid? Tuleb välja, et ühtpidi on selliste keelte rääkijate hulgas, kelle kuuldes ei saagi väga udu ajada, olla lihtsam, aga teistpidi ka keerulisem: sest me enda keeleruum sallib ebamäärasust rohkem, kui nende oma. Kui suur roll on keele arengus kirjakeelel ja kas me üldse teame, kui vana on näiteks ka Eesti kirjakeel? Saame ka teada, et umbes pool maailma rahvastikust kõneleb ainult kahtekümmet keelt. 90% maailma rahvastikust kõneleb 200-t keelt. Keeli on üldse umbes 7000 ja neist kuute tuhandet kõneleb 3-4% maailma rahvastikust. Vaat sellised lood ja veel muudki, millest räägib keelepäästja ja keeleteadlane Indrek Park. Saatejuht Marek Strandberg.

Ukraina sõda on kasutusse toonud kuhjaga droonidel põhinevat sõjapidamise lahendusi. Tapjadroonid, luuredroonid, peibutusdrooni ja palju muudki. Tuleb välja, et ka üsna suurte droonide parv ajab õhutõrje lootusetult segadusse: radar ei näita üldse, kuhu täpselt tulistada, et nuhtlusest lahti saada. Tuhandete kilomeetrite kaugusele lendavad nüüdisdroonid lendavad täielikus sidevaikuses ja suudavad ise aru saada, millele ja millal pihta lennata. Droonidest räägib Marek Strandbergiga lennundusekspert Peep Lauk.

Erinenevate e-sigarettide ja elektrilised tubakatoodete turg maailmas on kasvanud suuremaks neist, mida tuleb leegiga süüdata. E-nikotiin pidavat aitama loobuda suitsetamisest. Kas tõesti? Millisest suitsetamisest loobuvad 7-10 aastased lapsed? Eesti koolides on prügikastid täis tarbitud e-nikotiinist üle jäävat prahti. Muide - ühe e-tubaka annuse nikotiinikogus on sama, mis pakil sigarettidel. Lapse arenevale ajule ei anna selline nikotiinikogus paraku midagi juurde, vaid võtab hoopis ära. Riigikogus on vastu võtmisel seadus, mis soosib kõike mis lastele meeldib: erinevaid tubakatoodete magusaid maitseid nimelt. Uurime ka seda, millised on e-tubaka reeglid Ühendkuningriigis, kus see ongi kuulutatud lahenduseks, millega tubakast loobuda. Saates on külas Anna-Liis Veerpalu Tervise Arengu Insitituudist ja Aive Telling sotsiaalministeeriumist. Saatejuht Marek Strandberg.

Ja õhust saabki elektrivooluga kuldaväärt kraami! Retsept on lihtne: sulataud soola ja veidi voolu ja näpuotsaga veel üht-teist ja õhus olevast süsihappegaasits saab valmistada vähemalt nelja sorti nano-osakesi. Kõik see puha kullahinnaga ja igal neist osakesetüüpidest eri omadused Esiteks muidugi on see hea võimalus atmosfääris süsinikuhulka vähendada. Näiteks parema Maa kliima saavutamiseks. Mida aga nende osakestega teha saab? Kas neist saab tugevamaid materjale? Kas need jäävad sulas metallis «ellu» ja võivad parandada selle omadusi? Kas sulasoolatehnika võimaldab ümber töödelda ka elektroonikaseadmeid? Igatahes on saates ka üleskutse neile, kel huvi uurida, kui ohtlikud on elusloodusele UpCatlysti toodetavad osakesed. Saate külalised ongi Gary Urb ja Einar Karu just sellest ettevõttest. Saatejuht Marek Stradberg.

Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik? Tõepoolest teeb Austria füüsik Anton Zeilinger, selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat, koostööd Hiinaga kvanttehnoloogia vallas. See puudutab pealtkuulamiskindlat sidet. Veinidi kõhedusttekitav. Mida aga selles arvata? Uurime ka, et milline on masinõppe ja kosmosetehnoloogia seos ja kuidas saab toime tulla aina kasvava kosmoseprügiga. Kas Euroopa Liidus hakkavad ka algoritmid inimeste üle kohut mõistma nagu see toimub Ameerika Ühendriikides? Paljudele muudelegi küsimustele leiate vastuse seekordsest Kukkuvast Õunast, kus saatejuht Marek Strandberg on külla kutsunud majandusministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase ja andmete ning tehisintellekti nõuniku Marily Hendriksoni.

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna enesestmõistetav!» Saatejuht Marek Strandberg.

2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Oma töödega lükkasid nad lõplikult ümber Albert Einsteini kõhklused selle kohta, et kvantfüüsika pole ikka päris füüsika aga hoopis mingi justkui mõnda praktilist laadi ülesannet lahendava puuduliku teooriaga, mis eirab peamist: Albert Einsteini arusaama selle kohta, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini siinses Universumis. Aga tuleb välja, et saab. Hetkega saab teleporteeruda kvantinformatsioon. Sellest, miks see nii on ja kuidas see toimub, räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja saatejuht Marek Strandberg. Kui te ennem ei ole kvantfüüsikast arus saanud, siis selle saate kuulamise järgselt on vähemalt kaks võimalust: kas asi läheb paremaks, selle arusaamise mõttes, või mitte.

Vastame ära iga-aastasele küsimusele: miks just see isik sai Nobeli preemia. Saame teada, milline vaev oli nokkida tuhandeid aastaid vanadest luukildudest välja pärilikkusainet ja seda analüüsida. Mis seos on inimese põlvnemisel ja segunemiselt meditsiini ja haigustega? Kas neandertaali inimese hävitas Homo sapiensi toksilisem DNA või muutus see hoopis muudel põhjusel ise toksiliseks? Kas võis olla, et nüüdisinimeste eellased sõid lihtsalt neandertaalased ära? Mille poolest erinevad arheogenoomika ja paleogenoomika? Külas Tartu Ülikooli geenoomikaprofessorid Kristiina Tambets ja Mait Metspalu. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas areneb välja rinnavähk ja kui suur on päriliku eelsoodumuse osakaal selle haiguse puhul? Mida tähendavad vähktõve staadiumid: I, II, II ja IV ja millistes staadiumites avastatud rinnavähk on edukalt ravitav? Kui öeldakse keemiaravi, siis mida see tegelikult tähendab ja kas onkoloogid räägivad ka keemiaravist või millestki muust? Ja mis on kiiritusravi ja kuidas seda läbi viiakse? Kui oluline on rinnavähi puhul ennetustegevus ja kui suur roll on selles mammograafial? Ja muide, mis on mammograafia ja mille poolest see erineb tavalisest röntgenülesvõttest? Ja veel - 8. oktoobril toimub Roosa Lindi jooks, millega aidatakse kaasa rinnavähi ennetustegevusele. Lähemalt saate lugeda ja end jooksule kirja panna [siit](https://www.liigume.ee/1043944/roosa-lindi-jooksuga-tommatakse-tahelepanu-rinnavahi-ennetamise-olulisusele). Stuudios on onkoloog, keemia- ja kiiritusraviarst Maigo Riener. Saatejuht Marek Strandberg.

Bakterid on nutikad ja kohanevad organismid, ilma kelleta võib minna raskeks, aga vahel ka nendega võib minna raskeks. Mullastki võivad muidu ontlikult oma tööd tegevad bakterid välja võetuna osutuda inimestele ülimalt ohtlikeks. Igal asjal on oma koht ja oma mõte, kuid siiski võime leida meile vaenulike bakterite vastu liitlasi näiteks viiruste maailmast. Samas pole mikromaailmas midagi absoluutset: törts mulda hamba all, kasvõi juurikatest saaduna, on kindlasti olulisem terveks inimeseks kasvamisel kui ülim steriilsus. Sellest räägib saatekülaline, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson. Saatejuht Marek Strandberg.

Andmeid kasutades ja töödeldes saab taastada linnuseid ja losse. Just nii on Tartu Ülikooli arheoloogiaintsituudi teadur Ragnar Saage, kes ka Kukkuva Õuna külaline, koos oma kolleegidega valmis saanud Vastseliina Linnuse digitaalse ülesehitamisega. Palju oli olemas, palju tuli leiutada. Muide, ta on seda meelt, et tegelikkuses võiks mõne Eesti linnuse - miks ka mitte Vastselliina oma - ka päriselus autentselt taastada. Saatejuht Marek Strandberg.

Koerte õpetamise asjus on liikvel hulgaliselt müüte, millel nüüdisaegse loomapsühholoogia kohaselt pole mingit alust. Näiteks ei pea koeraga võistlema selle üle, kes on peres boss ja paljude muudegi asjade pärast. Koer on sootuks avatum ja tähelepanelikum kaaslane, kelle õpetamisel ja harjutamisel on põhjust lähtuda arusaamast, et tegemist on tundliku olendiga. Kas tõesti on igasuguse vägivallata võimalik koduseks koolitatud «metslast» taltsaks muuta? Tegelikult on koer inimesega koostöövalmis üsna algusest peale. Saatekülaline on koeratreener ja koerte käitumise asjatundja Gerlin Gil. Saatejuht Marek Strandberg.

Sõda Ukrainas, lähenev talv ja muud mured lükkavad riike justkui suure jõuga tagasi sütt, gaasi ja naftat põletama. Õnneks pole õpetlased ja insenerid uut tööstuspööret maha matnud ning loovad selle jaoks jooksvalt leituste ja uurimistöödega võimalusi. Milliseid täpselt ja millstes valdkondades räägibki saatekülaliseks kutsutud Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuhu küll kadus ksii viirustüvi? Saate teada ka seda, miks meil pole ei ksii ega ka nüü viirustüve, kuigi kreeka tähestikus need tähed olemas, ja nummerdatakse oomikrone. Marek Strandbergi saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia aasprofessor Margus Varjak räägib muu hulgas ka sellest, kuidas toimib putukate immuunsüsteem. Kuulete ka seda, millised viirused nakatavad nii taimi, putuakid kui inimesigi. Kordamine teeb targemaks ja veelkord räägime üle selle, kuidas toimib immuunsüsteem ja milline roll on vakstineerimisel.

Kas inimene on ülim oma intellektilt? Kas koer on vähemintelligentne, kuna ta ei tunne ära oma peegelpilti? Koera lõhnaderikkas maailmas pole valguse peegeldusega midagi peale hakata. Kaheksajalal, näiteks, on närvisüsteem ka tema kombitsates ja ta lahendab paljusid ülesandeid lennult. Saatekülaline on loodusteadlane ja entomoloog Urmas Tartes, kellega räägime looduse ja liikide intelligentusest. Postimehe NÄDAL, 27. augusti oma, teeb ka ülevaate püüdest klassifitseerida erinevate liikide intelligentsust. Saatejuht Marek Strandberg. Ja tähtis teade ka: alates 30. augustist on "Kukkuv õun" eetris teisipäeviti kell 13.00!

See kostub ehk uskumatuna, aga tõepoolest on nii, et see, kas asjadele vaatab mees või naine, toob välja sootuks teistsuguseid asjaolusid maailma kohta. Isegi bioloogias ja rääkimata siis antropoloogiast, meditsiinist ning ühiskonnateadustest. Teadusfilosoofia valdkond on väga lai ja Tartus 17-19 augustil toimuva teadusfilosoofia konverentsi harjal kõneleme Ave Metsa ja Edit Talpsepaga, mõlemad Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadurid, erinevatest teadusfilosoofia aspektidest. Ka sellest, kas tehisintellektilt ja kantarvutilt võiks maailma mõistmisel märkmisväärselt lisaabi saada. Saatejuht Marek Strandberg.

Viimane aastakümme on toonud riikide leebumise ses osas, mis puudutab psühhedeeliiste ainete kasutamist psühhiaatrias ja psühhoteraapias. Albert Hoffmann sünteesis esmakordselt LSD 1938. aastal, aga katsetas selle mõju enda peal 1943. aastal. Kuni eelmise sajandi hiliste kuuekümnendateni katsetati nii LSD kui teistegi psühhedeelikumide meditsiinilisi mõjusid. Rööbiti olid need ka ulatusliku rekreatiivses kasutuses. Kuigi 1950 aastate keemiline revolutsioon psühhiaatrias võimaldas paljude varem vaid haiglas kontrolli all hoitavate haiguste kodust ravi suleti poole sajandi eest mitmete riikide poolt, ja seda erinevatel kaalutulustel, just psühhedeelikumidega ulatuslik teaduslik katsetamine. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro räägib sellest, kuidas psühhedeelikumid toimivad ja mida täna nende kohta on teada ning sellest, milline on nende roll ning potentsiaal kaasaegse arstiteaduse jaoks. Saatejuht Marek Strandberg.

Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Mässi sõnul on lõpparuanne piisavalt detailne ega jäta ühtki põhjust lahti selgitamata, miks Estonia põhja vajus. Ometi on selles aruandes üks suur puudus, mis aastate vältel on kütnud kirgi ja loonud võimaluse välja mõelda vandenõusid. Sellest laevaarheoloog saates ka räägib. Lisaks saame teada, mille poolest on Estonia hukk sarnane soomuslaev Russalka hukuga, mis uppus 101 aastat enne Estoniat. Miks me võtsime ette Estonia huku ja selle aruande? See on teadmine, mis vajab üle kordamist ja rääkimist vajab ka see puudus, mille kõrvaldamiseta, nagu arvab Mäss, jäävadki vandenõud tekkima ja oma elu elama. Saatejuhid Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Tegemist on Viru väinaga ja saatekülaline Alexander Lott pole üldsegi mitte maadeavastaja, vaid rahvusvahelise õiguse asjatundja, kes hetkel tööl Norras ja osa ajast ka Tartu Ülikoolis lektorina. Ega Soome lahes ja Läänemereski uut geograafilist maamärki leida ju polekski võimalik. Tegemist ongi pigem õigusliku omapäraga, et eksisteerib veekitsus, kust voolab läbi üüratul hulgal laevu ja kaupu. Mereõigus ongi küsimusist kubisev valdkond: kui keskkonnaohtlik on meresõda? Kuidas ohutult meremiine kahjutuks teha? Saates tuleb juttu ka paljust muustki. Alexander on selle aasta Noore Teadlase Preemia saaja. Saatejuht Marek Strandberg.

Mis on kosmoseprügi ja miks see tekib? Kas sellest on võimalik ka lahti saada ja milline roll on ESTCube-2-l selles plaanis? Kuidas kosmoses liikuvat «ühe kinga karbi» suurust masinat liigutada saab, et see end õigesti hoiaks ja kaameratega Maa poole vaataks? Mis on plasmapuri ja kuidas see töötab? Saate ka teada, mis on saanud ESTCube 1 ehitanud üliõpilastest. 12. juulil toimub Telliskivi loomelinnakus kosmosefestival «100 km kaugusel kosmosest» - kuulete ka sellest ja olete oodatud sinnagi külla. Saatekülaslised Katriin Kristmann ning ESTCube kommunikatsioonijuht ja kogu ESTCube projektijuht Hans Teras. Saatejuht Marek Strandberg.

Toiduvalikud mõjutavad kliimat samal moel nagu transpordivahendite valikud. Võimalik, et liha - väga keskkonnamahukat toidu - söömist peaks piirama. Kas lihatalongid on kauge tulevik? 80% põllumaast on toidu all, mida söödetakse loomadele. 100 kg liha süüakse aastas keskmise Lääne inimese kohta. Kas ukse taga ähvardava toidupuuduse lahenduseks on rakuline põllumajandus? Mida üldse on mõtet kasvatada bioreaktoreis? Neist asjust räägivad Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, Tallina Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Petri-Jan Lahtvee ja saatejuht Marek Strandberg.

Vastus on, et tuleb võtta ja süüa. Kust võtta? Sobiliku sügavuse pealt turbarabast, kus see jõhvikas on oma maitseomadused igati hästi säilitanud. Just sellise jõhvika sööja on Kukkuva Õuna külaline. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim. Ta on ka selle aasta üks noore teadlase preemia saajatest. Juttu tuleb taga mõistagi mitte ainult hästisäilinud jõhvikatest aga ka siirdesoodesse ja rabadesse kokku kogutud süsinikust nagu ka sellest, kuidas need võrratud märgalad toimivad ja kui palju me tänaseks neist teame. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on Eestis investeeritud 385 MW võimusega päiksejõujaamadesse. Neil on 12 000 omanikku ja arvatakse, et kokku ehitatakse Eestisse ilmselt 1,5 GW võimuses päikesejõujaamu. Mis üldse saab maailma või ka Eesti energeetika tulevikust? Kui palju selles tulevikus on vesinikutehnoloogiaid ja kui palju tuumatehnoloogiaid. Räägime neist asjust Johann-Gusrtav Lendiga, kes on Enefit Greeni taastuvenergialahenduste juht. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuni 31. maini oli HOP galeriis avatud Rait Präätsa näitus «Kiibikriis». See oli kohe Vene saatkonna kõrval ja Venemaagi vaevleb praegu kiibikriisis. Mida aga arvab klaasikunstnik Rait Prääts inimese ja infotehnika kokkupuudetest? Järeldused, milleni ta jõuab on üllatavad ja täpsed. Lahkame ka neid põhjusi, miks õnnestub inimeste ajusid tundmatuseni ära pesta. Kunsti ja teaduse piir on imeõhuke, kui seda piiri üldse olemas on. Saatejuht Marek Strandberg. Vaata ka [SIIA](https://tehnika.postimees.ee/7532822/fotod-pomm-tallinnas-vene-saatkonna-juures)!

Riigi teaduspreemia anti immuunsüsteemi vananemise uurimise eest Kai Kisandile ja Pärt Petersonile, mõlemad Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessorid. Üks peamisi põhjusi immuunsüsteemi vanameisel on tüümuse ehk harkelundi kahanemine. See on aga koht, kus immuunrakke «koolitatakse». Kuidas vanemas eas vähem toimiva immuunsüsteemiga toime tulla ja milleks on vajalik koroonaviiruse vastane vaktsineerimine (seda just vanemas eas), sellest saates juttu tulebki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on kindlaks tehtud, et on umbes 2000-2500 erinevat ajurakutüüpi, millistest koosneb nii 70 miljoni ajurakuga hiire kui ka 100 miljardi ajurakuga inimese aju. Neisse on kirjutatud suur hulk kaasa sündinud tunge (motivatsioone) ning tunnetus näibki neile toetuvat. Pole olemas üksikuid ajupiirkondi, mis vastutaksid mõne kindla funktsiooni eest. Juba sel aastal avaldatav hiire aju anatoomia atlas avab tõsiasja, et imepisikeses ajupiirkonnaski eksisteerib rööbiti kümneid ja kümneid erinevaid ajurakutüüpe millised moodustavadki võrgustiku, millel põhineb loomade tunnetus. Kus on aga teadvus? Sellele küsimusele püüamegi vastuseid otsida koos psühholoogi ja postimehe ajakirjaniku Aimar Altosaarega. Saatejuht Marek Strandberg.

Ülimalt kliimasõbralik kütus on vesinik. See põleb ja tekib vaid vesi. Seda saab toota vett elektrolüüsides. Kui vool sinna pärineb tuulegeneraatoreist või päikesepaneelidest on süsinikujalajälg pea olematu. Millised on aga poliitilised ja majanduslikud takistused vesinikumajanduse käivitamiseks? Kasvõi Euroopas vaid. Millised on tehnoloogilised võimalused ja kui kiiresti võiks vesinikuajastu saabuda? Saates on külas Eesti kliima- ja energiaküsimuste erisaadik Kaja Tael ja Eesti Vesinikuklastri tegevjuht Sven Parkel. Saatejuht Marek Strandberg.

Genoomist saadud juhenditega valmivad me rakud ja kogu keha. Väikesed muutused rakkude toimimises võivad aga mõjustada seda, kuidas ravimeid või ka vaktsiine vastu võetakse ja mil moel nende mõju avaldub. On neid, kelles ravim muundub aga samas ei kipu tekkinud jäägid piisava kiirusega organismist lahkuma. See võib tekitada märkimisvärseid kõrvalmõjusid. Tartu Ülikooli professori Lili Milaniga räägimegi neist asjust nagu ka Geenivaramu uuest uuringust, et kindlaks teha, kuidas geenid siinkandis inimeste ravimite toimet mõjutavad. Ja ühest asjast räägime veel: sellest, miks mõned geenitestid, mida näiteks internetist vähese raha eest osta saab, ongi kordi odavamad, kui nende eeldatav tegemine muidu maksaks. Saatejuht on Marek Strandberg.

Tänapäeval 3D prinditakse toitu, proteese, kohvitasse, nii majade makette kui suuri majugi. Viimaseid näiteks betooniprinteritega. Asi siis valmis printida üks elektrimootor? Õigem oleks muidugi öelda valmistada see kihtlisandustehnika abil. Just sellealaste tööde eest on Tallina Tehnikaülikooli professor Ants Kallaste saanud ka selle aasta riikliku teaduspreemia. Saates räägimegi, kuidas võiks välja näha elektrijuhtide, isolaatorite ja magnetmaterjalide samaaegne «kokkutrükkimine». Saatejuht Marek Strandberg.

Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! Just nii ütleb Tartu Ülikooli professor Priit Väljamäe, kes uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosüsnteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse. Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad. Aga kuulake ise, millest jutt. Saatejuht Marek Strandberg.

Psühholoog Kätlin Konstabel selgitab, milline on põgenike omailm ja mis on selles teistmoodi kui meie omailmas. Kuidas ja kas suudavad inimesed, kes on üsna piireületavalt oma liigikaaslasi tapmas, leebuda ja lahendada muid küsimusi. Kliimaküsimust näiteks, kus tuleb olla ülimalt tolerantne ka muude liikide, mitte vaid inimeste suhtes. Kuidas saab juhtuda, et inimeste teadvuses pole tegelikkust, vaid ainult suur hulk väljamõeldisi. Saatejuht Marek Strandberg.

Radarid on teise maailmasõja aegne leiutis. Nende abil oli õhuründjate saabumine näha kauge maa taha ehk üsna pikka aega ette. Samast ajast pärinevad ka esimesed katsed luua radareile nähtmatuid lennukeid. Kuidas on tehtud tänapäevased radareile nähtamatud lendavad sõjamasinad ja millist edu see annab selliste kasutajatele, sellest räägib lennundusekspert Peep Lauk. Saatejuht Marek Strandberg.

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Sõda õhus on tundmatuseni muutunud: taevas lendavad raskelt avastatavad tapjadroonid ja külvavad hukatust. Milline on droonisõja tulevik? Kas purilennukitel on kohta nüüdisaegses lahingulogistikas? Miks just Vene MIG hävitajad on Ukraina oludesse sobivamad, kui muude riikide ultramoodsad lennumasinad? Neist asjust räägivad lennundusekspert Peep Lauk ja saatejuht Marek Strandberg.

14. sajandi katk Euroopas puudutas ilmselt linnaelu, sest õietolmu sadestused näitavad seda, et maa piirkondades peeti põldu ikka edasi. Õietolm liidab nii paljutki: ka seda, millisest ajast on põldu peetud ja mida on põldudel kasvatatud. Sellest, mida õietolm inimtegevuse kohta teada annab räägivad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadur Anneli Poska ja sama instituudi professor Siim Veski. Saatejuht Marek Strandberg.

Seotult Vene-Ukraina sõjaga on reaalne oht, et rohepöördest ei jää midagi järgi: maailm pöördub tagasi fosiilkütuste poole, kogu vaba raha kulub sõjakulude katteks. Ökoloog Mihkel Kanguriga räägime sellest, kas maailmas, kus inimesed inimesi tapavad ja saadavad korda eriskummalisi julmusi, on lootust, et needsamad inimesed ühtäkki looduse suhtes tähelepanelikumad on? Kuidas nii sõjakriisisit, kui kliimakriisist välja tulla? Kas me saame üldse rääkida sellest, et energiakulutused saavad ja peavad ka edaspidi kasvama või on siin sootuks muud arenguteed. Saatejuht Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Lundi ülikoolis on Taani, Venemaa ja Hiina ülikoolide koostöös kindlaks tehtud kuidas reeniumit sisaldav katalüsaator suudab õhus oleva süsihappegaasi muuta vingugaasiks. Vingugaas – CO – on keemiliselt reaktsioonivõimekas ja nii saabki sel moel valmistada erinvaid materjaale. Selle nähtuse, kuidas see imetabane reeniumiühend salvestab valguse toimel elektrone, et neid siis kahte elektroni nõudev keemiline reaktsioon, CO2 —> CO, läbi viia. Selle protsessi olemuse tegi kindlaks keemilise füüsika professor Tõnu Pullerits, kes on varasemalt uurinud nii fotosünteesi nagu ka uusi päikeseeleketrilisi materjale. Tõnu Pulleritsuga vestleb saatejuht Marek Strandberg.

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa. Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik. Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta. Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele. Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.

Psühholoog ja Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar on uue taskuhäälingusarja autor. Kust pärineb inimese olemus ja mis on seda mõjutanud? Meil pole nende miljonite aastate taha, kui inimene kujunema hakkas, võimalik muul moel vaadata, kui analüüsides ja arutades. Koos Aimariga arutame koos kunstnik Peeter Lauritsaga selle üle, mis tegi ahvist inimese. Samast on ka arutelu esimeses Aimari taskuhäälingusaates. Saatejuht Marek Strandberg. Uued Postimehe taskuhäälingusaated «Kes me oleme? Kust me tuleme?» kuulatavad [siit](https://kuula.postimees.ee/podcasts/kes-me-oleme-kust-me-tuleme#_ga=2.154710320.987218787.1643189943-1596372398.1634530958).

Kuidas tehakse kindlaks arenguvead loodetel ja mida selle teadmisega peale hakatakse? Kas geenivaramus olevad teadmised jõuavad ka me raviarstide kasutusse ja mida sealt järeldada saab? Inimeste kohta saada olevate geneetiliste andmete hulk kasvab meeletu kiirusega. Kiiremad ja täpsemad geenianalüüsid nõuavad aina kiiremaid arvuteid ja väga suuri mälumahte. Ka geeniinformaatikud vaatavad täna arvutustehnika arengute peale ja ootavad pikisilmi kvantarvutite tulekut. Saates räägib Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg Tartu bioinformaatikute Priit Paluoja ja Priit Paltaga.

Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessori Aveliina Helmiga.

Kuidas saab statistikast silmamoondus? Kohene vastus on selles, et siis ja ainult siis, kui statistikat ei kasutata korrektselt. Tõsi, selleks on ka palju eeldusi - matemaatiliste teadmiste mõttes on selle valla kirjaosamatus vägagi levinud. Millised on olnud vead, mida on tehtud koronapandeemias andmete tõlgendamisel? Kuidas paistavad vale lühikesed jalad eriti hästi just statistiliste võtete valguses välja? Saatekülaline akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Saatejuht Marek Strandberg.

Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.

Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.

Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad. Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna peal küünib rõhk sajakordseks Maaga võrreldes. Ja pealegi: arvatakse et sealses atmosfääris, nii 60 km kõrgusel Veenuse pinna kohal, võib isegi elu olla. Aga milline elu ja kas nende automaatjaamadega saadakse sellest teada? Sellest räägime Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusaluga. Saatejuht Marek Strandberg.

Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis, loomulik müüonite vihm sajab te peale ja vaid loetud minutitega saate teada, kas teid ohustab luude hõrenemine ja kui teil ongi luude hõrenemine, kas siis arsti määratud ravim ka aitab. Täna on see ravi nii pika vinnaga, et kui olete paar aastat ravimit söönud saate teada, kas see toimib või mitte. Külas G-Scani tegevjuht Hannes Plinte ja juhatuse esimees Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus näib olevat selgete kokkulepete ja plaanide puudumises. Nende olemasolul võiks neist triljonitest kommertspankades saada kümned ja sajad triljonid, ütleb saatekülaline, Eesti Panga uuringute osakonna ökonomist ja majandusteadlane Peeter Luikmel. Temaga vestleb Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

COP26 riikidevaheline kliimakonverents tõi üsna lahja tulemuse. Suurimaks väärtuseks on siiski asjaolu, et järgmisel aastal konverents siiski tuleb taas kokku. Üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas asjaolu, et 1992 aastast alates on enamus maailma rahvastikust uuenenud. Paraku pole uuenenud nende aastate vältel koolihariduse sisu. Stuudios Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Nagu selgub võib olla inimeste isiksuseomadustest 40% geneetiliselt määratud. Kui aga hakata uurima, kas on olemas mingi kindel kadeduse või usalduse geen tuleb leppida tõsiasjaga, et neid isiksuseomadusi määravad sajad või isegi tuhanded geenid. Kuidas neile jälile jõuda ja kust me teame, et see geneetiline määratletus on olemas? Eesti Geenivaramugi on käivitanud isiksuse genoomiuuringu ja huvilistel on võimalik sellega ka liituda. Saates on külas psühholoog, Edinburgh'i ülikooli kaasprofessor René Mõttus. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka [Postimehe Nädalast](https://teadus.postimees.ee/7384305/kabi-ei-kuku-kannust-kaugele-teadlased-otsivad-iseloomu-ja-kaitumise-geneetilisi-juuri).

Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.

Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20

Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest. Saatejuht Marek Strandberg.

Elu tõttu on Maa temperatuur madalam, kui oleks see ilma eluta. Marsi pind on kuumem, kui see oleks siis, kui seal oleks elu. Elu ongi substants, mis võimaldab meil lokaalselt ja ajutiselt «võidelda» termodünaamika teise seadusega: see vähendabki entroopiat ja tagab inimesele siis ka parema elukeskkonna. Kas me üldse saame endale head maailma soovides toetuda täna muudele energiavoogudele, kui neile, mis pärinevad Päikeselt? Saatekülaline loodusteadlane Urmas Tartes. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka: https://tehnika.postimees.ee/7358126/prahti-vaiba-alla-puhkides-tuba-puhtamaks-ei-saa

4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.

Kuidas teha kindlaks, kust on toit pärit ja miks seda on vaja üldse teha oludes, kus siiagi jõuab toit ei tea kust? Kas me oleme maha maganud oodatud jääaja ja mida saab teha, et Maa kliimaga asjad paika seada? Mida ei tohiks teha Maa kliima kohendamiseks? Miks on geoloogid ootusärevad Marsil kogutud ja Maale saatmist ootavate kivimiproovide asjus? Saates on külas Tartu Ülikooli teadur, geoloog Päärn Paiste. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks - nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.

Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest - taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.

Putukad, viirused ja vaktsiinid. Kas putukate viirused nakatavad ka inimesi? Kuidas muudavad viirused putukaid zombideks? Kuidas selliseid viirusi on võimalik kasutada vaktsiinide loomiseks? Miks peaks vaktsineerima meemesilasi? Saatekülaline on entomoloog Urmas Tartes. Saatejuht: Marek Strandberg. Loe ka asjakohast lugu Postimehest: https://leht.postimees.ee/7330180/putukatest-zombid-juhatavad-teed-vaktsiinide-juurde

Eesti kosmoseettevõtus on tõusuteel. Tõsi, mitte nii mühinal kui Soome oma, aga Euroopa liidu 50 miljoni ja Eesti-poolse 5 miljoniga arendatakse alaustavaid ettevõtteid üsna jõudsalt. Kosmosest sajab juba täna andmeid Maa kohta sedavõrd palju, et oma kosmoseettevõttega alustamiseks ei pea tingimata tegelema tehiskaaslastega - piisab arukast andmetöötlusest ja kui töödeldud andmeid ka keegi vajab, siis ongi kosmoseettevõttega algust tehtud - nii selitab kosmoseettevõtluse olemust saatekülaline ja Tartu teaduspargi kosmoseinkubaatori projektijuht Sven Lilla. Saatejuht Marek Strandberg.

XX GEENIFOORUM. Kas koronaviirusel on lõpmatu hulk võimalusi muteeruda ja uusi ja aina ohtlikumaid tüvesid anda või on ka sel evolutsiooniportsessil sein ees? Mis saab meiega vananedes: miks on vastsündinud kõik peaaegu ühte nägu, aga vanad inimesed erinevad tugevalt üksteisest? Kas meie soolestikus elavad mikroobid võivad meile mürki keeta? Millal hakkab Eesti arst vaatama inimese geenikaarti ja kirjutab selle alusel välja õige ravimi, millel kõrvaltoimeid vähem? Nii neist kui muudest Tartus toimunud XX geenifoorumil jutuks olnud teemadest räägivad Geenifoorumi peakorraldaja Elin Org ja kaaskorraldajad ning moderaatorid Ana Rebane, Pärt Peterson ja Mait Metspalu. Saatejuht Marek Strandberg.

Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid - väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli professori Ülo Manderi hinnangul toidutootmises suure muutuse ette võtmine. Tema sõnul peab inimkond paratamatult valdava osa oma toidust tootma pärmide ja muude mikroorganismide kaasabil. Tavapõllumajandus muutub pigem erakorralise toidu ja mahepõllumajandus väga eksklusiivse toidu toomise meetodiks. Ülo Manderiga räägib saatejuht Marek Strandberg.

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.

25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta - see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.

Maailmas on 37 000 kommertslennukit. Lisaks veel arvukalt erakasutuses olevaid sõiduvahendeid. Lennutransport tekitab ca 1 miljard tonni globaalsest kasvuhoonegaaside heitmest. Seda kõike on alla 3% kogu kasvuhoonegaaside heitmetest. Vähendamist vajab aga seegi. Kuidas luua süsinikuneutraalset lennundust? Kui kaua võtab aega uue lennuki loomine? Kas olemasolevaid lennukeid saab ümber ehitada kütuseelementide ning akude ja elektrimootorite peale? Kas vesinikku saab põletada ka reaktiivmootoreis? Kukkuva Õuna külaline lennundusteadlane ja -insener Peep Lauk. Saatejuht Marek Strandberg

Kuidas uurida segregatsiooni? Mida me saame teada mobiilseadmete rändlusandmetest? Rändlusandmete kasutuses on  toimunud kurblooline tagasiminek - milles see seisneb? Kas me teame, kui palju eraldatatust tekitab Eesti ühiskonnas asjaolu, et meil pole vaid eestikeelset kooli? Kas meil on ühiseid tähtpäevi, mis venekeelset ja eestikeelset kogukonda liidaksid? Jaanipäev? Jõulud? Aastavahetus? Saatekülaline Veronika Mooses, Tartu Ülikooli teadur. Saatejuht Marek Strandberg.

Miks läks Richard Bransonil 17 aastat enne kui õnnestus teha tema arendatud kosmoselennukiga esimene edukas reis kosmose piirile? Kui kõrgel see kosmose piir on? Miks ei lennatud sama kosmoselennukiga ümber Maa? Tuleb välja, et Virgin Galacticu lennumasinatega analoogilised olid olemes juba üle 75 aasta tagasi - kus neid tehti ja millised need olid? Kas me hakkame edaspidi igapäiselt kosmose kaudu ühest maailma otsast teise rändama? Saatekülaliseks on lennunudusteadlane ja -insener Peep Lauk. Saatejuht: Marek Strandberg.

Vesinik ja selle ulatuslik kasutamine energeetikas ja transpordis näib lubava lahendusena, kuidas inimkond saaks kohendada oma laastavat mõju kliimale ja keskkonnale. Millest räägiti 5-6 juulil Tartus toimunud Eesti vesinikupäevadel? Millised uued tehnoloogiad meid ees ootavad? Miks kulgeb vesiniku ulatuslik kasutussevõtt nii vaevaliselt? Saates on külas Marek Alliksoo, vesinikudroone ehitava ettevõtte Sky-Corp juht ja Eesti vesinikupäevade korraldaja. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse midagi uut leida või mitte. Vello Mässil on selle kohta oma arusaam ja ta annab vihjeid ka selle kohta, mis tegelikkuses Estoniaga aset leidis. Saatekülaline on  allveearheoloog ja 40 aastat meremuuseumi uurimislava Mare kaptenina töötanud Vello Mäss. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme - see on õigusruumi puudumine. Kas kosmosehõivamisel ootab meid Metsiku Lääne analoogia põhjal ees Metsik Vaakum? Saate külaline: Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja sama eriala kaasprofessor Mihkel Pajusalu. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas töötab aju... päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, kelle ajus mõtted ja tunded tekitavad «ilutulestiku» ja kelle ajurakud on ka valgusega mõjutatavad. Küll on aga nii, et Neuralink - Elon Muski ajuliideseettevõte pürib loetud ja juhitudki aju poole enda tehnoloogiat edendades. Veidi tuleb ka sellest juttu. Aga Hiinas on lood sootuks pööraseid - nemad seal kasutavad tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ahve, et primaatide aju lahti muukida ja juhtima õpetada. Neil pole eetilisi piire nagu Läänes. Sellest ja muustki räägib neuroteadlane Allan-Hermann Pool California Tehnoloogiainstituudist. Saatejuht Marek Strandberg.

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid - nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika minna, kui inimene oma tegevust piiraks, siis põhjapoolsetes meredes on sealse eluolu mõjutamise õle võtnud muutuv kliima. Saastejuht Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Euroopa angerjas - salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks - keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja angerjas Eestis - kas teadsite, et Eestisse tuuakse angerjamaimud ja kahjuks väga vähesed, kui üldse, jõuavad Sargasso poole tagasi, et järglasi saada. Ometi me kasvatame neid siin ja laseme lihtsalt kalureil nad välja püüda - samas angerja populatsioon maailmas kahaneb. Ja muide: meil delikatessi staatuses angerjat ei võta norralased suu sissegi. Miks? Võite proovida Piiblist vastust leida. Lihtsam on kuulata aga Kukkuvat Õuna. Saatekülaline Tartu Ülikooli mereinstituudi kaasprofessor ja Norras järeldoktorina töötav Mehis Rohtla. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes on Eestist leitud uus kalaliik? Saatekülalised: Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum Tartu Ülikooli mereinstituudist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Mis meist saab? Millest me oleme saanud? Need on ühed kosmilised küsimused, millega astronoomid jätkuvalt tegelevad. Aga kuidas nad sellega tegelevad? Kui palju on kosmosefüüsikas objekte ja nähtusi, mida on kirjeldatud aga mida pole veel avastatud? Kas te teadiste, et Linnutee galaktikas, millel läbimõõtu umbes 100 000 valgusaastat näeme me oma tänaste väga võimsate teleskoopidega vaid ca 1000 valgusaasta kaugusele, kui soovime otsida teisi planeete. Ja siis veel luuremaailmast - saadet kuulates saate teada, millisel moel on sõjalisi satelliite võimalik ümber ehitada üliheadeks kosmoseteleskoopideks. Te üllatute, milleks need võimelised! Saatekülaline: noor astronoomiaprofessor Mihkel Kama, Londoni Ülikooli Kolledžist ja Taru Ülikoolist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Taastusravi on tehnoloogia! Eriti, kui taastutakse amputatsioonist ja tuleb harjuda jalaproteesiga või õppida kasutama käe bioonilist proteesi. Just sellega tegeletakse Ida-Tallinna Keskhaigla vastavas keskuses. Selle keskuse sünd on seotud Eestipoolsete Lähis Ida sõjaliste missioonide algusega. Nüüd, kus on otsustatud Afganistanist lahkuda, on põhjust seda tehnoloogilist läbimurret Eesti proteesimistehnoloogias ka meelde tuletada. Saatekülaline on Ida-Tallinna taastusravikeskuse juhataja dr. Heidi Alasepp. Saatejuht Marek Strandberg.

Palju räägitakse sellest, et olevat uuringud, mis tõestavat, et just koronapandeemia on koolilastele juurde toonud vaimseid ja psüühilisi probleeme. See on ka argumentideks, et iga hinna eest püüda koolides õpetamist ikka taas kontakstseks viia. Äsja on Kenn Konstabel valitud Eesti Psühholoogide liidu presidendiks ja temaga arutamegi selle üle mida saab teada neist uuringutest ja mida mitte. Kenn Konstabel on ka Tervise Arengu Instituudi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Arutame ka selle üle, miks ei saa küsitlustel saadud teadmisi inimeste kohta kokku panna vastustega testiküsimusele, mis ilmuvad arvutiekraanile. On põhjust arvata, et nii mõnigi uuring ei anna tegelikult võimalust väita, et epideemia on vaimseid probleeme süvendanud. Need võivad olla süvenenud ka kriisist sõltumatult. Räägime ka sellest, kes on oodatud õppima psühholoogiat - kevad ikkagi, koolilõpetajad hakkavad valikuid tegema. Saatejuht Marek Stranbderg.

Maad on tabanud tohutu energiaga osakesed - see juhtus juba aastaid tagasi. Need lendasid Lõunapooluse liustikku rajatud osakeste detektorisse. Kust sellised osakesed pärinvad ja kuidas need kiirenevad nii meeletu energiani? Selle ühe kiirus oli väga lähedal valguse kiirusele nimelt! Kas meil oleks võimalik rajada mõnele kosmilisele objektile - komeedile näiteks - observatoorium, is kaugematest kohtadest meieni teadmisi tooks? Miks on vajalik püüda kokku panna antiainet ja kuidas seda laseriga kinni püüda ja jahutada? Kuidas on Universum arenenud ja mitmes komplekt või põlvkond tähti meil täna vaadeldavad ja kas neid on veel juurde tulemas. Kas teadlased on tänaseks tumeaine olemuses ja päritolus rohkem selgusele saanud? Saates on külas Andi Hektor, KBFI ja CERNi teadur. Saatejuht: Marek Strandberg.