Geneerilised ravimid on teema, millest tavainimene ülearu palju ei tea. Samas tasub teada, et kui on apteeki asja, võib alati proviisori käest infot ja abi küsida. Mis on geneerilised ravimid ja kuidas kujuneb ravimiturul nende järele nõudlus ja pakkumine, selgitab saates Eesti Apteekrite Liidu juht Kaidi Sarv. Saatest saad teada, kuidas kujuneb ravimite hind: miks käsimüügiravimite hinnad tõusevad hoogsas tempos, samas kui retseptiravimite hinnavahe kallima ehk originaalravimi ja soodsama ehk geneerilise variandi vahel võib vahel olla vaid paarkümmend senti. Juttu tuleb ka ravimimürgistustest, eakate muredest ning proviisori ametist üldisemalt. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk, vestlust aitab ohjata Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

Saates "Fookuses: tark tööstus" jagab oma digitaliseerimise teekonna arenguid ja väljakutseid Pärnus tegutsev metalltoodete tootja Alise Technic. Külas on ettevõtte kvaliteedijuht Ingrid Jaeger, kes kõneleb sellest, millised valud panevad ettevõtet aina enam digitaliseerimie poolele vaatama, millised on senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning edasised plaanid arenguteel. Jaeger märgib saates, et digitaliseerimise puhul on hädavajalik, et juhtkond seda vajadust näeks ja kaasa liiguks. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Ingrid Jaeger. Foto autor: Harro Puusild.

Катаракта – это помутнение хрусталика глаза, расположенного за радужной оболочкой и зрачком. Обычно она развивается на обоих глазах, но иногда поражает только один. Оперирующий хирург Turman Silmakliinik Юри Иванов рассказал в подкасте о нюансах операции, которая помогает решить эту проблему. При катаракте операция проводится амбулаторно, под местной анестезией. Она длится около 15-20 минут, после чего пациент переводится в общую палату и находится под наблюдением врачей клиники еще несколько часов. Что включает в себя операция, как она проводится и с помощью какого оборудования? Чем она отличается от «обычной» операции по коррекции зрения, такой как лазерная хирургия и т.д.? Как скоро будет получен результат? Как долго он сохраняется? На эти и другие вопросы вы получите ответы в подкасте. Ведущая Алёна Стадник. Фото: Panthermedia/Scanpix

Nutimeerikute aeglane väljavahetamine ähvardab kaasa tuua olukorra kus aasta lõpus ei jõua paigaldajad kogu massi ära teenindada isegi kui nad 24/7 tööd peaks tegema ja nii mõnigi veok võib 2025 jaanuaris seisma jääma. Pingutada aga tasub, sest lõpptulemusena peaks nutimeerikud aitama veondusturul korra majja lüüa. Isegi kui nutimeeriku paigaldamise kohustus tundub rahvusvahelistele vedajatele tüütu aja- ja rahakuluna, aitavad need tegelikkuses korrastada kogu transporditurgu. Eeskätt on see kasulik Eesti sisevedajatele, kes ei ole kohustatud uut nutimeerikut paigaldama, küll aga on seda kohustatud tegema lõunanaabritest vedajad, kes Eestis pahatihti üle lubatud normi kabotaažvedusid teevad ja siinset veoturgu odavate hindadega solgivad. „Mäletame hästi, mis mõne aasta eest Muuga sadamas viljalaevade laadimisel toimus. Läti ja leedu numbritega veokeid seisis kümnete kaupa järjekorras ning ei töö-, puhkeaja-, ega kabotaažireeglitest ei hoolinud keegi. Tulevikus piisab terminali väravasse vastava anduri üles panemisest ja juba distantsilt saab välja sõeluda need, kes üritavad mingil moel trikitada,“ lausus Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu saates „Logistikauudised eetris“. Küll aga on kõikjal Euroopas uute nutimeerikute paigaldamisega juba kiire, sest kell tiksub ja aasta lõpuni on aega vaid veidi üle poole aasta. Ehk me räägime mõnesajast päevast ja mitmest tuhandest autost ning kui need tundideks jagada, peaks juba täna käima töö hommikust õhtuni ilma puhkepäevadeta. „Kuna vanematel autodel tuleb lisaks meerikule endale paigaldada ka mitmeid uusi andureid ja antenne, võib kogu protsess võtta aega mitu tundi ja kui need tööd kuhjuvad aasta lõpus kitsasse ajaaknasse, tuleb ühel hetkel inimvõimetel lihtsalt piir ette,“ tunnistas Truusalu, kelle sõnul on tänaseks kadunud ka viimane lootus, et meerikute välja vahetamise tähtaegu edasi võidakse lükata. „See lootus vahepeal tekkis kui tootjad ei jõudnud seadmeid õigeks ajaks valmis. Nüüd aga käib tootmine täisvõimsusel ja kõik on kinnitanud valmisolekut protsess lõpule viia.“ Millal ja kes täpselt peavad sõidumeerikud ringi vahetama, kui palju see maksab, mis saab kui ikkagi ei jõua seadet välja ja sõitu on vaja ikkagi minna, sellest kõigest saates põhjalikult arutletaksegi. Saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Fotol: OÜ Digimeerik juht Siim Truusalu, Foto: Tõnu Tramm

Tarmo Jüristo rääkis Infopankuri saates, et näeb vahel ettevõtetes, et andmeid küll kasutatakse, kuid neid saaks kasutada palju kasulikumalt. "Seda nimetatakse hõbeda välja kandmiseks kullakaevandusest," ütleb ta. Saatejuht: Sigrid Kõiv, fotod: Äripäev. Andmetega töötamine on omajagu keeruline, kuid see sõltub päris palju ettevõtte vajadustest. „Kui ettevõte toodab päikeseenergiat ja tahab teada, milline on tootmismaht sõltuvalt ilmastikust, siis selleks pole vaja andmeteadlast, vaid piisab kompetentsest inimesest, kes oskab kasutada vabalt kättesaadavaid masinõppeteeke,“ räägib Jüristo Süsteemne probleem on aga see, et andmetest püütakse leida kinnitust sellele, mida usutakse või tahetakse uskuda. Kui andmed kinnitavad seda, siis öeldakse, et meil on selle kohta andmed, see pole mingi kõhutunne. Kui andmed ütlevad midagi muud, siis tuleb ruttu jutt suurtest ja väikestest valedest ja statistikast. „Tihti tasubki andmetes kahelda, kuid see ei saa sõltuda sellest, mida sa loodad, et on tõsi,“ ütleb Jüristo. „Pigem on nii, et kui andmed näitavad seda, mida loodad, siis tuleks olla kahekordselt skeptiline,“ soovitab ta. „Meil kõigil on kalduvus otsida kinnitust ja leida mustreid.“ Saate lõpus räägime ka Äripäeva tänavuse arvamuskonkursi Edukas Eesti esikümnesse tulnud Laura Heleene Tirkkoneniga, kes tegi oma loos ettepaneku kasutada vabatahtlikke andmehuvilisi värskete andmete kiiremaks kogumiseks. Samamoodi nagu meil on linnuvaatlus ja koristustalgud, võiksid meil olla ka andmevaatlus ja andmetalgud.

Äripäeva maikuu terviseraamat „Lapsevanema teejuht kodurahuni. Ülereageerimisest vabaks“ annab lapsevanemale nutikad tööriistad, kuidas käituda siis, kui lapse „sõnakuulmatus“ vanemat ärritab. „Rahu, ainult rahu!“ ütles Karlsson Katuselt. Aga kuidas hoida kodurahu? Mida teha, kui oled harjunud tuliseks kiskuvas olukorras häält tõstma või lahendama vaidlust oma kaalukat lapsevanema arvamust peale surudes? Saates arutame kahe lapse ema, ametilt lasteaiadirektori ja hariduselt andragoogi Triin Rattistega erinevate reageerimismustrite võimalike põhjuste ja väljakutsete üle. Räägime, kust tuleb lapsevanematarkus, miks väikesed lapsed jonnivad ja vanemad neid tihti mõista ega aidata ei oska. Millised teadmised võiks olla teadliku lapsevanema „kiirreageerimise tööriistakastis“? Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Triin Rattiste (erakogu + Shutterstock)

Saates tuleb juttu eraisikult eraisikule müügist. Arutame, millal muutub see äriks, mil tuleb tulud tuleb deklareerida ja millised ohud varitsevad nii müüjale kui ostjale. Selleks oleme saatesse kutsunud Maksu- ja Tolliameti tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi ja Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juhi Inna Toateri. Nad avavad eraisikult eraisikule müügiga seotud tagamaid, jagavad, mis on neil erilise jälgimise all ja kuidas pettusi vältida. Juttu tuleb ka, kui palju jääb riigil pettuste tõttu tulu saamata, kui palju inimestelt siiski raha välja petetakse ja mis on levinumad skeemid, millest hoiduda. Samuti jagab Maksu- ja Tolliamet eraisikutele soovitusi, kuidas on kõige lihtsam tulu deklareerida. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Fotol: Madis Laas, Inna Toater ja Kuldar Kullasepp.

Hirm ebaõnnestumise ees on uuringute kohaselt ettevõtjate peamine hirm ja professionaalse arengu takistaja, ent samavõrra kardetakse – üllatus! – ka edu. Mindset Fitnessi asutaja ja koolitaja Kerdu Leneariga tuleb värskes "Töö ja palga" saates juttu asjadest, mis toimuvad meie peas, nii, et me sellest ise suurt midagi ei tea – räägime alateadvusest ja sellest, kuidas teatud protsessid meid meie tööülesannetes mõjutavad. Mismoodi takistavad meid hirm ebaõnnestumise ja edu ees ning missugused sümptomid on omased petturi fenomenile? Räägime ka arenevast ja kinnistunud mõtteviisist, samuti uurime, kuidas üldse jälile saada, et miski minu professionaalset arengut pärsib, ja kuidas tuvastada, mis sorti hirmuga on tegemist. Kerdu jagab kuulajaga oma värske uuringu tulemusi ning ilmestab teemat põnevate näidetega päris elust. Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots Fotol Kerdu Lenear ja Helen Roots, autor Andres Laanem

Vaba Lava eestvedaja Märt Meos ütleb, et ilma Euronicsi rahalise ja moraalse toeta oleks Narvas asuv eestikeelne kultuurikeskus uksed sulgenud. Kultuurikorraldajale teeb tuska ka riigi hüplik politiika Ida-Viru suunal. „Põhimõtteliselt oleme ainukesed, kelle kaudu on Narva elanikel järjepidevalt võimalik osa saada eestikeelsest kultuurist,“ sõnas kultuurikorraldaja Märt Meos Vaba Lava olulisusest Narvas. Eestikeelse kultuuri parem levik on südameteemaks ka Euronicsi omanikele. Toomas Suurvärav, kes on üks kolmest Euronicsi omanikust, ütleb, et keel suudab inimest palju mõjutada. „Ma ei taha tunda, et see linn on jälle kaotatud. Narva peab jääma ja olema osa Eestimaast,“ nentis Suurvärav ning lisas, et seetõttu tunneb ta, et sinna tuleb panustada, ka rahaliselt. Aprillikuise „Kultuur veab majandust“ saate põhiteemaks ongi eesti kultuuri levik Narvas. Vaba Lava eestvedaja Märt Meos nendib, et praegu on Vaba Laval rahaliselt ääretult keeruline. Tallinna keskuse sulgemise järel kukkus Vaba Lava riigitoetus, repertuaari on võetud sõjateemalisi lavastusi, mida ka Ida-Virumaal asuvad riigiasutused boikoteerivad ning suvel korraldati Narvas teatrifestivali „Vabaduse festivali“, mis jäi 150 000 euroga miinusesse. Riiklikest fondidest suuremast toest ilma jäänud „Vabaduse festival“ on tagantjärgi end siiski õigustanud. „Saime festivali tegemise eest kultuurkapitali näitekunsti peapreemia. Lisaks tegi Oslo rahvusvaheline festival ettepaneku, et paneksime järgmise nende programmi kokku. See kõik on tulnud seepärast, et me eelmine aasta „Vabaduse festivali“ tegime,“ tõdes Meos. Ühtlasi on festivali üks lavastusi „Elu sunnitud valikud“ kutsutud mängima ka Pariisi olümpiaeelsesse kultuuriprogrammis. Sellest, miks ja milliseid Vaba Lava lavastusi eiravad kohalikud ning milline on kohaliku kultuurikorraldaja ootus riiklikuks kultuuripoliitikaks, saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste. Pildi autor Liis Treimann.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlavad kaks ettekannet hiljuti toimunud konverentsidelt. Esimene ettekanne kõlas tänavu märtsil suursündmusel „Tark tööstus 2024“ ja selles annab tööstuse taustaga ESG ekspert Kristiin Bauer nõu, kuidas teha esimesi samme kestlikkuse teekonnal. Teises pooles kõlab aga Pärnus tegutseva landitootja Rapala Eesti kogemuslugu sellest, kuidas ettevõte oma tehases automaatset kastilahendust juurutas. Sellest rääkis ettevõtte laojuht Jarmo Veetamm aprillis toimunud laonduse suursündmusel „Laoseis 2024“. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Jarmo Veetamm ja Kristiin Bauer. Autor: Raul Mee

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et tõenäoliselt hakkavad majandusnäitajad tõusma alles sügisel, seda on paljud analüütikud ka kinnitanud. „Praegu on palgakasv kiirem kui hinnakasv, see suurendab ostujõudu ja annab positiivse impulsi tarbimisele,“ tõi Eamets välja ühe faktori, mis võiks majandust elavdada. Suuri muutujaid, mis majanduse üles veaks, peaökonomist siiski ei näe, kuna Saksamaal ja Rootsil ei lähe hästi. Enim on Eestis mõjutatud negatiivsest majandusseisust tööstus- ja ehitussektor, paremini läheb turismisektoris. Hea uudis on, et Euroopa keskpank hakkab euribori baasintressi langetama augustis, misjärel võiks laenude intressid hakata meil langema uue aasta alguses, tuntav on see muutus uute laenude puhul, vanade laenude korral väikese viitega. Praegu on Eametsa sõnul kõrgete intressimäärade tõttu kadunud korterite soetamine rendiks, sest intressid söövad kasumlikkuse ära. Ka Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu näeb kinnisvaraturul muutust. „Kui varasematel aastatel oli väga aktiivne turul väikeinvestor, kes muutus lausa väikeinvestor-ettevõtjaks, kes ostis tohutuid ühikuid kinnisvara, siis see segment on turul pea täiesti väljas.“ Kuula majandusele ja kinnisvarale keskenduvas saates, millised väikelinnad ja vallad on investorile atraktiivsed ja miks saame kinnisvarahinna muutustest kõige kiiremini teada Soome televisiooni vaadates. Saates on külas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa (vasakul) ja ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on maakondades korterite tootlus isegi kõrgem kui Tallinnas. Autor: Juuli Nemvalts

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, kuidas väikeettevõtja saab tehisaru enda kasuks tööle panna. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Mats Soomre räägib enda kogemusest tehisaru kasutamisest ja sellest, kui palju tal sellest kasu on olnud. Ta rõhutas saates, et tehisaru on tema jaoks professionaalne assistent ning aitab kiirendada töö tegemist. „AI on super töövahend, aga liiga mugavaks ei tohi ka minna,“ sõnas Soomre. Saates tuleb juttu nii sisu loomisest, parendamisest, fotodest kui ka sellest, kas tehisaru võtab kelleltki töö ära või siiski on tegemist väga hea tööriistaga, mis kiirendab töö tegemist. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Foto: Saatejuht Priit Kallas ja juhtimis- ja meeskonnatöö treener ning ettevõtja Mats Soomre. Allikas: Äripäev

Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus käesoleva aasta algul. See tähendab seda, et pakenditega seonduv, ka aruandlus ja auditeerimine, on taas aktuaalne. Pakendiaruandlust peavad pidama kõik ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendatud kaupa või kes kaupa pakendavad. Saates räägime, kellele täpselt ja millal aruandluse kohustus tekib ja mida teha, et pakendiaruandlusele järgnev audit oleks ladus ja annaks kolmeks järgnevaks aastaks auditeerimisest vabastuse. Nimelt näeb seadus ette, et pakendiettevõtetel on võimalik saada märkusteta ehk puhas audiitori arvamus, mis annab auditikohustusest vabastuse. Arvestust küll peab pidama, kuid auditita. See aitab hoida ära nii halduskoormust kui kulusid. Aruandluse ja auditiga seotud küsimustes ja jõustunud muudatustest annavad saates ülevaate ettevõttest 1Aruandlus Hans-Kristjan Aasma ja Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama. Teeme selgeks, mis on pakend, kuidas neid liigitatakse, kuidas töötab ettevõtte enesekontrollisüsteem ja millal tuleb majja kutsuda audiitor. Uurime, kas ka suvise foodtrucki kohvikupidaja või mikroettevõtja, kes oma köögis makroone küpsetab, on aruandekohuslane. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Hans-Kristjan Aasma ja Tarmo Rahkama. Foto autor: Tõnu Einasto.

„Teabevara tund“ keskendub seekord lõpetamise ja loobumisega seotud keerulistele otsustele nii äris kui ka eraelus. Stuudios on psühholoog ja tippjuhtide koolitaja Mare Pork ning koolitaja Heiti Pakk. Vestlust juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Saate teema on ajendatud Äripäeva uuest juhtimisraamatust „Lõpetamine“, mille autor on Annie Duke. Koos näidete ja analüüsiga vaadeldakse lähemalt mitmeid loobumisega seotud teemaderinge: mis on lõpetamise puhul peamised takistused, millal on loobumine allaandmine, millist kasu võib loobumine inimesele tuua jne. „Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur. Kui tunned, et on liiga vara loobuda, siis tegelikult on õige aeg,“ leiab Heiti Pakk. Mare Pork selgitab, et see, mis inimesi motiveerib igal juhul jätkama, on ilmajäämise hirm: „Küll oleks tore, kui inimesel ei oleks meeleheitlikku vajadust millegi järele, see kramplikkus ja meeleheide teevad asja raskeks.“ Fotol vasakult: Heiti Pakk ja Mare Pork. Autor: Andres Laanem

Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene. Räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest. Kui jah, siis mille poolest? Samuti tuleb juttu Tallinki organisatsioonikultuurist, töötajate hoidmisest ja värbamisest, ettevõtte jätkusuutlikkusest ja arenguplaanidest ning Eesti turismipotentsiaalist. Paavo Nõgene arvates peaks Eesti riiklik turismiarendus pöörama hetkel rohkem tähelepanu lähiturgudele (Soome, Rootsi, Läti), kust on lihtne Eestisse reisida, mitte niivõrd kaugematele riikidele, kuhu käib päevas heal juhul ainult paar lennukit. Pikemalt räägime ka sellest, kuidas Tallinkil on õnnestunud COVIDi kriisist taastumine ning millised otsused ja tegevused on aidanud taastumiskurssi hoida. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Paavo Nõgene. Foto autor: Liis Treimann.

"Kui ma ülikooli lõpetasin, siis isa ütles, et mis sa seal teiste juures ikka töötad, tule parem minu juurde tööle. Nii ma paati astusin ja tundub, et lähen pensionile ka Büroomaailmast," jagas Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross enda pika karjääri algust isa rajatud ettevõttes Büroomaailm. Esmakordselt kuuleme saates “Võitjate põlvkonnad” lausa kolme põlvkonna ja kümne pereliikme mõtteid selle kohta, kas ja miks tasub töötada pereettevõttes. Uurisime, miks Jüri ja Margarita Rossi lapsed Kristine ja Margus on kogu oma karjääri pereettevõttes veetnud ning mille pärast nad mõlemad soovivad, et nende lapsed ka mujal töökogemust omandaks. Meeleolukas vestluses arutame Büroomaailma vedava Jüri Rossi, tema laste ja lapselastega, kas ja mis vanuses peaks noori hakkama pereäriga kurssi viima, et noortes tekiks soov samas valdkonnas tegutseda. Vestluses osalesid enda vahetute mõtetega kõik kolm generatsiooni. Saade on salvestatud pereettevõtjate konverentsi laval. Intervjuu viisid läbi “Võitjate põlvkonnad” saatejuht Jana Palm ja Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik. Fotol: Perekond Rosside kolm põlvkonda. Foto autor: Raul Mee Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm. Juba 29. augustil toimub järjekordne Pereettevõtjate konverents, mida võõrustab pereliikmetega koos äri tegev Urmas Sõõrumaa enda Raplamaal asuvas Pühali Hea Elu Keskuses. Konverentsil arutame, kuidas teine põlvkond ettevõtte uutesse kõrgustesse viib, uurime, miks vanemate eeskuju laste karjäärivalikuid mõjutab ning psühholoog annab näpunäiteid, kuidas lahendada kriise ja konflikte olles ise nii pereliige kui ka kolleeg.

Saates Mets ja majandus on külalisteks on metsandusettevõtte Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ja tegevjuht Joel Lobjakas. Tosin aastat turul olnud peamiselt erametsade majandamisele keskendunud ettevõtte juhid räägivad ettevõtte käekäigust, kriisidest ja erametsanduse perspektiividest Eestis. Eesti metsandus- ja keskkonnapoliitikast rääkides tunnistavad Lellep ja Lobjakas, et vahel jääb tunne, nagu keskendutaks poliitika- ja seadusloomes rohkem piirangute kehtestamisele, kui metsa pikaajalisele elujõu säilimisele. „Pikka plaani metsanduses ei näe,“ sõnab Lellep. Saatejuht on Toomas Kelt. Fotol paremalt Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ning tegevjuht Joel Lobjakas. Pildi autor: Toomas Kelt.

Eesti infoturbestandardi (tuntud ka lühendi E-ITS järgi) kohustuslaste hulka kuulub väga erineva suuruse ja erineva IT-kasutusega organisatsioone. Ühtlasi on nad oma tehnilised lahendused üles ehitanud eri aegadel ja eri viisil. Ka nende IT-vajadused on üsna erinevad. Kuidas neis tingimustes standardit rakendada? Kellele on see kohustuslik ning millal on infoturbestandardit mõistlik rakendada vabatahtlikult? Stuudios avavad neid küsimusi Telia Eesti automatiseeritud küberkaitsekeskuse juht Reimo Lepp ja küberturbe insener Ivo Malve. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Ken Rohelaan

Räägime rahapesu tõkestamisest, sest Euroopast on peagi oodata reegleid, mis toovad ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi. Täpsemalt tuleb juttu Euroopa Parlamendis vastu võetud reeglite paketist, mille eesmärk on üleeuroopalisi rahapesuvastaseid reegleid ühtlustada. Juttu tuleb sellest, mida peavad ettevõtjad praegu ning reeglite jõustumisel tegema ning millised on trahvid eksimisel. Räägime ka järelevalvest, sularahatehingutele tekkivatest piirangutest, jalgpalliklubide rahapesuriskist ning sellest, millised huvigrupid veel rahapesuvõitluse fookusesse satuvad. Vandeadvokaat Maarja Lehemets (vasakul) ja rahapesuvastase võitlusega tegeleva tehnoloogiaettevõtte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt (paremal) räägivad, milliseid õiguseid saab juurde Rahapesu Andmebüroo ja milline roll on turvalisel andmevahetusel rahapesuga võitlemisel. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Kinnisvaraturul on mitu põnevat asukohariiki, kuhu Eesti investorid on oodatud. Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul on Dubai üks neist, mille kiire areng on linnast teinud rahvusvahelise ärikeskuse. Need, kes plaanivad kinnisvara soetada investeeringuks, võivad Skoriku kogemustele toetudes oodata paremat tootlust, kui seda pakub meie endi kinnisvaraturg. Viimase kümne aastaga on Dubai palju selleks teinud, et välismaine investor ennast mugavalt tunneks ja tahaks emiraati raha juurde tuua. Ka viisarežiim soosib kinnisvara omandamist. Lisaks on ehituses kehtestatud standardid, millele uued hooned peavad vastama – seega võiks vaadata just neid objekte, mille valmimisaeg on vähem kui kümme aastat, soovitas Skorik. Kuula saatest, millistele investoritele sobib Dubai ja mida tuleb selles piikonnas äri tehes teada. Ka arutame, kuidas leida investeeringuks sobiv piirkond, mis on atraktiivne ka kümne aasta pärast, ning millised müüdid on Dubai kohta ikka veel liikvel ja miks neid kõiki uskuda ei maksa. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: SIPA/Scanpix.

Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega. Mis täpsemalt Liit tegema hakkab ning kuidas on plaanitud koostöö riigi ja eelkõige Kliimaministeeriumiga, räägivad Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok ja Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Lisaks tuleb juttu ka Euroopa Liidu rohetulevikust ning Eesti rohetehnoloogia rollist rohepöördes. Kristi Klaas ütles, et tugevaid partnereid on riigil alati vaja ja kliimaseaduse loomise protsess on toonud kaasa väga palju diskussioone selle üle, kuidas edasi liikuda. Kliimaseadusega riik proovibki omalt poolt tekitada ka tellimust ja nõudlust vähese heitega tehnoloogiate järele. "Kliimapoliitika on selline ühendatud anumate süsteem. Kes teeb rohkem, kes teeb vähem ja kuhu see tasakaalupunt seada. Me oleme huvitavaid arvutusi teinud, et hinnata seda, kui palju kasvuhoonegaaside heite kohta suudavad erinevad sektorid pakkuda lisandväärtust ja töökohti. Need arvutused näitavad seda, et mida suurem on lisandväärtus, seda soodsamaks numbrid lähevad nii heite kui töökohtade poole pealt." sõnas Klaas. Kuidas riik omalt poolt rohetehnoloogiaid veel toetada kavatseb ning millised on roheettevõtete ootused nii Eestis kui Euroopas, saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Kristi Klaas. Autor: Raul Mee

Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Kuigi kõik kustutatud firmadest polnud mikroettevõtted, oleks paljusid aidanud rakendus, mis genereerib lihtsalt ja mugavalt aastaaruande ning esitab liidesega selle ka äriregistrile, usub I am Ann tegevjuht Grete Michelson. Tema sõnul ongi rakendus Minuaastaaruanne.ee tööriist neile. „Nad saavad nüüd ise teha oma aastaaruande, rõhk on sõnal ise,“ selgitas Michelson. „Me Eestis küll reklaamime, kui lihtne on ettevõtteid luua ja tegevusega alustada, kuid aruandlusega oleme jätnud mikroettevõtted üksi. Rakendus on selliselt välja töötatud, et klient saab ilma raamatupidamises teadmisi omamata aastaaruande kokku panna. See on suur leevendus ettevõtetele, millel pole tegevusi, aga peavad esitama aastaaruande,“ kinnitas ta. Kuula saates Grete Michelsoni selgitusi, kuidas rakendus töötab, kellel on sellest võita ja kas tüütu tegevus ehk tšekkide skanneerimine on ikka vajalik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Grete Michelson. Autor: Juuli Nemvalts

Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole. Tema sõnul tuleb hoopis leppida teadmisega, et ebastabiilsus on uus normaalsus ja sellega toimetulekuks tuleb end harjutada. Ent ka selle harjumuse tekkimine eeldab ikkagi muutust, kas siis mõtlemises või kultuuris. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates arutletakse ESG S-osa üle. Kuigi retsepte ei jagata, saab kuulaja põhjaliku kirjelduse selle kohta, milline on kestlik meeskond ja mille koosmõjul vastupidavus tekib. Kuuleme ka seda, mis määrani on paindlikkus töösuhetes kasulik, mis juhul teenib töötajale autonoomsuse andmine eesmärki ja kas hierarhiatest peaks püüdma lahti saada. Saame aimu ka sellest, kas ESG S-osa diskrimineerimise ja mitmekesisuse põhimõtted on päris probleemid või miski muust maailmast imporditu. Nendel teemadel vestlevad TalTechi Ärikorralduse instituudi vanemlektor Liina Randmann ja saatejuht Kerttu Metsar. Fotol: Liina Randmann. Allikas: Äripäev

Lapsed pöörduvad reumatoloogi juurde peamiselt ülekoormusest tingitud jalavalude tõttu ja siis on peamiseks raviks puhkus. Vahel on mured aga tõsisemad ja siis on enamasti tegemist juba põletikulise liigeshaigusega. Juttu tuleb ka sellest, kas kõik lapsepõlvetraumad annavad endast vanemas eas tunda ja millega riskitakse, kui lapse põletikulise liigeshaiguse ravi jäetakse pooleli. Kõigest sellest on Terviseuudiste saatesse rääkima tulnud Tallinna Lastehaigla reumatoloogiateenistuse juhataja Liis Tõnisberg. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol dr Liis Tõnisberg Foto autor Violetta Riidas

Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha. "See pigem on selline pettuse valdkond, kui müügimees müüb ja oskab kõik tooted maha müüa. Pettusega saab ka raha teenida. Aga kas see on müümine või kas see on siis hea müügimees, kes pähemäärimisega tegeleb," mõtiskles Ilves. Tema hinnangul on kõige parem turundus suust suhu leviv positiivne reklaam. Ilves räägib saates, kuidas fookuse hoidmise ja hooajalisusega toimetulek on aidanud ettevõttel jääda edukaks ka keerukatel aegadel. Lisaks ärilistele tippudele tuleb saates juttu ka ettevõtte loomise algpäevadest ja meeskonnatööst ning iseseisvumisest. Mis on olnud peamised ja värvikad hetked selle perioodi jooksul, milliste raskustega on ettevõte pidanud kokku puutuma ja millised on peamised väljakutsed, püsimaks Baltikumi turul konkurentsis. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Alari Ilves. Autor: Alyona Stadnik.

Eesti esimene jäätisemeister Evald Rooma, keda rahvasuus Onu Eskimoks kutsutakse, oli esimene, kes alustas jäätise tööstuslikku tootmist Eestis. Ta pärandas oma originaalretseptid Balbiinole, mida kasutatakse tänase päevani. AS Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre rõhutas, et nagu originaalretseptides, on ka tänapäeval kohalikul toorainel oluline osa. Enamik kasutatavast koorest on pärit Eestist. Saates selgitas Tääkre, et uute maitsete väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt aasta. See hõlmab turu-uuringuid, paljude maitsekombinatsioonide katsetamist ja lõpuks toote jõudmist testgrupini. Ühtlasi maitstakse Balbiinos igal hommikul kogu eelmise päeva toodangut, et selle kvaliteedis veenduda, “Töötajatel ei ole selle vastu midagi,” kinnitas Tääkre, sest jäätis maitseb kõikidele. Kaitseministeerium korraldab pilootprojektina reservväelaste nädalat. Sellega seoses tõi Balbiino turule Reservväelaste jäätise, mis on pakendatud digilaigulises mustris. "Iga müüdud jäätise pealt läheb 100% teenitud kasum Reservväelaste fondi, mis toetab nende varustuse soetamist ja suhtluse edendamist. See on meie viis, kuidas toetame Eesti kaitsevõimet," selgitas Tääkre. Kuidas käib tootearendus jäätiseäris? Milline Skandinaavias populaarne maitse on Eestis välistatud? Kuidas pääseda jäätise testgruppi? Millised on peamised erinevused tänase tootmisprotsessi ja Onu Eskimo aegse tootmise vahel? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Keit Ausner. Foto: Anne Tääkre. Autor: Mari Rostfeldt

Aasta investori tiitliga pärjatud Marko Oolo, kes on oma portfelli juba suutnud kasvatada nullist enam kui miljoni euroni, tõi saates esile rikkaks saamise kolm põhikomponenti, mis on olulised miljonilise portfelli jõudmiseks. “Need on algkapital, aeg ja tootlus,” rääkis Oolo värskes “Investeerimisportfell 2030” saates. Üldiselt neid kolme samal ajal ei ole, tõdes ta. Noortel investoritel on vähem algkapitali, kuid rohkem aega, vanematel investoritel aga vastupidi. Oolo meenutas saates oma investeerimisteekonna algust, kui pani fookuse sissetuleku suurendamisele. “Tootlus tuleb hiljem lumepalliefektina kaasa,” lisas Oolo. Aasta investor rõhutas, et eduka portfelli loomine ja rikkaks saamine ei sõltu ainult finantskapitali olemasolust ja tootlusest, vaid ka sellest, kui palju aega investoril on kapitali kasvatada. Ta on kindel, et kui noor inimene suudab säästa 30–50% oma sissetulekust ja teeb tarku finantsotsuseid, on miljonäriks saamine vältimatu. Lisaks rääkis Marko Oolo põhjalikult investeerimisportfelli koostamisest ja haldamisest. Tema alustas oma investeeringute haldamist Exceli tabelitega, kuid nüüd on ta liikunud üle enda välja töötatud portfellihaldustarkvarale, mis võimaldab portfelli efektiivsemalt jälgida. Ta ütles, et investeerimisajaloo hoidmine ja süstematiseerimine on oluline, et mõista oma investeeringute tootlust ja teha tulevikus informeeritud otsuseid. Tema sõnul on küll oluline jälgida turutrende ja makromajanduslikku olukorda, kuid teha otsuseid pigem oma pikaajaliste eesmärkide ja strateegiate põhjal. Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals. Fotol: Marko Oolo. Autor: Julia Laidvee

Büroohooned vahetavad ruumiprogrammi, töökoht teiseneb, ESG ja renoveerimine muutuvad uueks normaalsuseks, kinnitavad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam. „Oleme ESG vaates suhelnud päris palju kinnisvaraomanikega,“ rääkis Meldo,“meil on portfellis 400+ hoonet ja oleme täheldanud, ettevõtteid, kes on väga palju tegelenud ESG-ga ja on ettevõtteid, kelle jaoks on ESG prügisorteerimine, päikesepatareide panek katusele. Täna on sellesse suhtumine väga erinev. Me ise näeme, et see saab olema päris tuntav konkurentsieelis mingi perioodi ja mingi perioodi, kui see jõuab rohkem igale tasandile, see on kaotus pigem, et sa pigem ei püsigi konkurentsis, sest see hakkab ülevalt poolt pihta suurematest ettevõtetest. See aasta on esimene aruandluskohustus. Täna kohalik üürnik ei küsi kõiki neid nüansse. Suuremad rahvusvahelised firmad küsivad täna, missuguseid ESG nõudeid omanik, üürileandja täidab.“ Covidi ajal suruti inimesed tagasi kodudesse, tõdes Karotam üleilmse pandeemia mõju kohta büroohoonete rahvusvahelisele turule. „Seda oli eriti näha suurtes linnades, kus paljudel nii palju elamispinda käes ei ole, kui keskmiselt meil. See adopteerimine võttis kindlasti aega, siis loodi kuskil mingi oma nurk. Aga vahemaad on kindlasti midagi muud …“ lisa ta suuremaid välisriike võrdluseks tuues. „See siis räägib selle kasuks, miks just Baltikumis inimene on pigem tagasi tööle tulnud, teda oodatakse …. Meil sundi on vähem – kui seda üldse saab nimetada sunniks. Aga väga suured CEO-d on välja öelnud, et nüüd kõik kontorisse! Ja on öelnud, et kui ei tule, siis vaatame, kas me töölepinguga üldse jätkame.“ Saates eksperdid analüüsivad büroohoonete turgu praegusel hetkel ja teevad prognoose, mida on oodata käesoleval, ent ka järgmisel aastal. Lisaks on saates juttu lähemalt ESG-st, büroohoonete renoveerimisest, erinevatest kasutusviisidest, koostöötamiskeskustest, tulevastest töökoha trendidest. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout vastutab juba viiendat aastat Eesti lipulaeva kommertsvaldkonna töö ja tulemuste eest. Kuigi paljude inimeste jaoks seostub Tallink eelkõige laevadega, on ettevõtte erinevaid tegevusvaldkondi kokku võttev märksõna hoopis elamus, oma külalistele emotsioonide pakkumine. Ja seda nii maal kui merel. Olgu selleks siis reisielamused, kultuurielamused, maitseelamused, ostuelamused - Tallink Grupp oma 5000 töötajaga pakub juba aastakümneid, seda kõike tipptasemel. Näiteks duty-free Travel Retail kaubanduse äris on Tallink maailma mastaabis suuruselt 18. tegija, olles Travel Retail kaubanduse ülemaailmses edetabelis konkureerimas maailma suurimate lennujaamadega nagu Dubai, ning ühtlasi ka maailma suurimate lennujaamade järel nr. 1 laevaoperaator maailmas. Tallink Grupi 35. sünnipäeva eel tänavu 12. mail, tuleb sisuturunduse saates juttu, millistes valdkondades kontsern tegutseb ja millised on ettevõtte ärimahud ja fookus täna. Piret Mürk-Dubout’d usutleb saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Piret Mürk-Dubout. Autor: Andras Kralla

Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on? Saates "Äripäeva juhtimiskool" arutletakse 350 juhi kogemuste põhjal, mis teeb ühest juhist eduka juhi. Neist kogemustest on inspireeritud ka saatekülalise, juhtimiskoolitaja ja coach Veiko Valkiaineni koolitus "Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel" Äripäeva Akadeemias. Lisaks jagatakse kuulajatega praktilisi nõuandeid. Arutletakse, kui olulised on inimsuhted juhtimises, kuidas luua usalduslikke suhteid ja miks on järjepidev tagasiside küsimine ning vastuvõtmine juhtimisel hädavajalik. Raadiosaadet juhib Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari. Pildil on Veiko Valkiainen ja Jessica Agneta Kari. Pildi autor on Meelika Riiberg.

Tallinnas toimuvad mai teises pooles Euroopa äriinglite kongress ja start-up-konverents Latitude59. Mida oodata ja kuidas idufirmad kõige rohkem kasu saaksid üritustest millele koguneb rohkem investoreid kui eales varem Eestis. Stuudios on Eesti äringlite assotsiatsiooni (EstBAN) tegevjuht Anu Oks, Latitude59 juht Liisi Org ja ettevõtja ning varem Helsingis Arctic15 konverentsi korraldanud Dmitri Sarle. Fotol eelmise aasta Latitude59. Foto autor: Andrei Ozdoba

Seekordses "Finantsuudised fookuses" saates võtame koos Pärnu finantskonverentsil auhinnatud finantsjuhtidega luubi alla finantsjuhtimise erinevad tahud. Saates vestlevad Meliva meditsiinikliinikute finantsjuht Terje Saarepuu ja Eesti Gaasi finantsjuht Vaiko Tammeväli, kes jagavad oma mõtteid ja kogemusi finantsjuhtimise väljakutsetest ja võimalustest. Arutelu keskendub mitmetele olulistele teemadele: kuidas finantsjuhid saavad oma tööaega efektiivselt jaotada, meeskondade loomisele ja juhtimisele ning omandamistehingute hiljutistele kogemustele. Lisaks sellele, kuidas finantsjuhid oma ettevõtetes tulemusjuhtimist struktureerivad ja milliseid soovitusi nad annavad Eesti poliitikutele. Eraldi käsitleme, kuidas finantsjuhid suudavad numbrite abil lugusid jutustada, mis on eriti oluline äri mõistmiseks ja strateegiliste otsuste langetamiseks. Samuti räägime, kuidas hoida meeskonna motivatsiooni üleval, eriti olukordades, kus finantseesmärgid ei täitu vastavalt ootustele. Arutelu laieneb ka sellele, kas finantsjuhid peaksid rohkem keskenduma ettevõtte tulude suurendamisele või kulude vähendamisele. Saatejuhist endine finantsjuht Paavo Siimann uurib ka, kuidas finantsjuhtimise roll ettevõtetes areneb ja milliseks kujuneb finantsjuhi ameti tulevik. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Vaiko Tammeväli ja Terje Saarepuu. Autor: Andres Laanem

Luksturismiettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama 15.00-16.00 „Turismitund“. Räägime luksus- ja loodusturismist ning luksuslikust loodusturismist. Uurime kahelt ettevõtjalt, kuidas Eesti loodust ja vaikust jõukamatele klientidele „müüa“ ning milliste teenuste eest on kliendid nõus suuri summasid välja käima. Räägime ka luksusturismiteenuste turundamisest ja sellest, millised kanalid töötavad kõige paremini. Uurime ka, mis valmistab taoliste teenuste pakkujatele muret ning kas majanduslangus mõjutab nende endi ja klientide käekäiku. Külalised jagavad ka soovitusi, mida pidada silma luksusturismitoote ehitamisel. Külas on Maidla Nature Resorti tegevjuht Katrily Purga (paremal) ja Due Volte eestvedaja Merike Ametmaa (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla.

Üleminekuiga ja sellega seonduvad probleemid on olnud tabuteema, mis tähendab paraku aga ka vähest teadlikkust nii terviseriskidest kui kaebuste leevendamise võimalustest. Saates selgitab Fertilitase naistearst dr Vorontsova, mida võivad kaasa tuua perimenopaus, menopaus ja postmenopaus, milliste haiguste riskid naistel tõusevad ja kuidas saab ise kaasa aidata võimalikult vaevustevabale üleminekuajale. Oluline on teadvustada, et ka vanemaealised naised peavad käima regulaarselt naistearsti juures tervist kontrollimas. Lisaks saame teada, kas ja millises seoses on üleminekuea vaevuste raskusaste ja hilisem südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi või dementsuse risk. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Vorontsova

"Nimed müügitahvlil" 50. juubelisaates tuleb juttu Dominate Salesi klientide kogemuslugudest, kes on olnud majandusraskustes ja pidanud tegema radikaalseid ümberkorraldusi müügis, et jõuda eesmärkideni. Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase analüüsivad ja jagavad kuulajatele enda klientide kogemuslugusid ning pakuvad lahendusi, kuidas tekkinud majandusraskustest välja tulla. Millised on olnud nende piirangud ja võimalikud väljapääsuteed ning kuhu on täna jõutud, kui on tehtud radikaalseid ümberkorraldusi müügis. Foto allikas: Freepik

Seekordses "Tööstusuudised eetris" saates võtame fookusesse Ida-Virumaa tööstuse arengu ja õiglase ülemineku fondi. Metallkonstruktsioonide ja ‑veoplatvormide tootja Birger teatas hiljuti, et ehitab Ida‑Virumaale uue ja kokku enam kui 6 miljonit eurot maksva tehase ning saab selleks ka toetust fondist. Saates on külas Birgeri juht Tarmo Toomela ja SA Ida‑Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juht Teet Kuusmik, kes annab ülevaate piirkonna hetkeolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Birgeri juht Tarmo Toomela räägib saates, et majanduses on nüüdseks näha ka positiivseid märke ja seda näitab ka aina rohkem kosuv tellimusteraamat. „Kui aasta tagasi samal ajal oli ettevõttel tellimusi umbes poolteist kuud ette, siis praegu on tellimusi kuni kolmeks kuuks,“ avaldas Toomela. Teet Kuusmiku sõnul tunnetab ka IVIA majanduses positiivseid märke ja taas on „müügitorus“ ka huvilisi, kes soovivad Ida-Virumaale laieneda. Kui Ukraina sõda algas ja energiahinnad lakke tõusid, kukkusid ka IVIA‑l kõik projektid järsku ära, aga nüüd on „torus“ umbes paarkümmend ettevõtet, selgitas Kuusmik. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Teet Kuusmik ja Tarmo Toomela. Autor: Harro Puusild

Tööstuslike seadmete kolimine võib osutuda tõeliseks peavaluks, kui püüda seda omal käel korraldada. „Enim võivad klientidele tekitada probleeme seadmed, mille manuaalid on ajaga kaduma läinud, lisaks on igal masinal palju kaableid ja otsikuid, mille märgistuski on maha kulunud. Mõnedel juhtudel võime rääkida isegi sadadest juhtmeotsadest, mis lahtiseks jäävad,“ rääkis suurseadmete kolimisele spetsialiseerunud firma BBT juht Raavo Kangur. „Iga suurte seadmete kolimine on eriline ja kahte samasugust kogemust ei ole. Kõik algab sellest, kas meid ootavad ees täiesti uued, tühjad ruumid või peame kolima juba olemasolevatesse tootmisruumidesse, kus inimesed sees töötavad,“ selgitas Kangur. „Kuigi esimesed küsimused, mida klientidele esitame on hoopis, mis on tähtajad ja millised on tingimused,“ lisas ta. Põhiraskus kolimisel on just läbipääsuteedel, sest tihti on aastate jooksul ehitatud siseruume ümber ja harvad pole juhud, kui vaheseinu tuleb maha lõhkuda. Kuula saatest, miks vaatamata sellele, et kliendid joonistavad seadmete uued asupaigad täpselt paberitele, võivad ees oodata üllatused või mida teeks BBT klient Reimax Electronics tegevjuht Urmo Sisask täna kolimist ettevalmistades teistmoodi.  Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Küberintsidentidest teavitamiste arv on kasvutrendis. Ettevõtted digitaliseeruvad, on rohkem küber- ja digikomponente, mis võivad olla sihtmärgiks küberkurjategijatele. 2023. aastal teavitati Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA) ligi 3300 küberintsidendist, 2024. aastal, ainuüksi märtsis, registreeriti 500 olukorda, kus infosüsteem või seal olevad andmed said mõjutatud. Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega (ECCC) viivad ellu küberkiirendi, mis aitab kübervaldkonna iduettevõtetel oma tooteid või teenuseid arendada. Kiirendisse on oodatud startupid, kes arendavad tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisega kaasnevate küberohtude eest. Kuidas RIA arendab ja haldab digiriigi keskseid tehnoloogilisi platvorme ning tagab riigi küberturvalisuse? Kas küberturvalisuse alla raha panemist nähakse investeeringu või kuluna? Mitu protsenti võiks IT eelarvest turvalisusesse panustada? Neile ja teistele küsimustele aitab vastuseid leida RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik. Anname kolm nõuannet turvaliseks digikäitumiseks ja soovitusi, missuguseid kogemuslugusid RIA aastaraamatust lugeda. Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht annab hea ülevaate küberkiirendi sisust ja tegevustest ning sellest, kuidas osalejaid valitakse. Missugused on edulood ja kellele peaks pilgu peale panema, kas kõik soovijad saavad kiirendiga liituda ning kui palju raha oma toote või teenuse jaoks kasutada antakse, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Seiko Kuik. Foto: Tõnu Einasto.

Saates räägib DigiDrive’i digimuutuste juht ja digitaliseerimise meistriklassi pikajaline mentor Kaarel Allikmäe sellest, millised on ettevõtete igapäevased väljakutsed ja võimalused, et võtta edukalt kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Digiareng saab toimuda, kui ettevõttel ja inimestel on võimekus digimuutusi läbi viia. See hõlmab nii äri kui ka IT-valdkonna teadmisi. Ühelt poolt on vaja aru saada, kuidas äri toimib, teiselt poolt teada, millised on tehnoloogilised võimalused ja piirangud. Samuti on olulisel kohal teadmised küberturvalisusest. Seda seepärast, et ettevõte ei looks digitaliseerimise käigus ärile riske juurde, selgub saatest. Selline kompott oskustest on kriitiline digimuutuste juhtimisel ja keskmisele ettevõttele on see väljakutseks, sest seda võimekust ei pruugi ettevõttel oma töötajate seas tihti olemas olla. Saates räägime, millised ettevõtted on digimuutuste elluviimisel edukad, mis on muutuste juhtimisel kriitilise tähtsusega ja kuidas aidata kaasa töötajate digiteadlikkusele. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kaarel Allikmäe. Pildi autor: Rain Jüristo

Just adum ehk tehisintellekt võiks Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul aidata lahendada tervishoiu rahastuse kriisi. „Meil on tervishoius järgmisel aastal suurusjärgus 150—200 miljonit puudu. Üks võimalus, kuidas seda päriselt lahendada ja raha säästa, on see, et adum tuleb patsiendiga arsti või õe iseseisva vastuvõtu kabinetti kaasa ning istub ja kuulab ning paneb selle kirja, mis räägitakse,“ ütles Laane. Nii on võimalik säästa tervishoiutöötajate hinnalist aega, säästu tekiks sedakaudu 100 miljonit eurot, selgitab ta. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Juttu tuleb Tervisekassa automatiseerimise projektidest, nagu näiteks „doktor Google’iga“ konkureeriv rakendus, mis annaks asjakohaseid terviseandmetest teaduspõhiseid soovitusi. Räägime, mida adumi rakendamisel tähele panna ja kuidas seda ohutult kasutada, kui vabad käed adumile ikkagi anda, kus ulatab AI meditsiinis abikäe täna ja kus saaks seda kasutada tulevikus. Fotol Rain Laane, Lise-Lotte Lääne ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.

„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele. „Üks põhjus, miks olla koos teabevaraga, kasvõi ka siin tööd tehes, on, et see on nagu ülikool. See infohulk, mis on sinu käsutuses, on nii suur ja nii väärtuslik,“ ütleb üks saatekülalistest, Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Teabevara sai aprillis 26-aastaseks. Sel puhul kõneleme, kuidas teabevara valmib, kes seda teevad ja kas muljetavaldava edulooga sünnipäevalapse seltskonnas on näiteks ka midagi naljakat juhtunud. Stuudios on Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk, teabevara projektijuht Eve Noormägi ja teabevara müügijuht Aleksandra Kogerman. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar. Pildil vasakult: Heidi Saar, Liivi Kedelauk, Aleksandra Kogerman ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Mikrokraadiprogrammid on üsna lühikese ajaga leidnud kindla koha Eesti kõrgharidusmaastikul ning on õppijate poolt hästi vastu võetud. Eesti Energia ja Tartu Ülikooli koostöös on sündinud täiesti unikaalne ettevõtte oma töötajatele suunatud mikrokraadi formaadis arenguprogramm: „Enefit mikrokraad: kaasaegse strateegilise juhi meistriklass”. "Õppetunni" saates räägime juhtidele suunatud arenguprogrammist lähemalt, ideest – teostuseni: kust sündis vajadus, miks just mikrokraad, kuidas programm erineb tavapärasest koolitusest ja millised on esmased kogemused õppetegevusest. Saatekülalisteks on Merilin Metsma, Eesti Energia arengupartner, Urmas Uiboaid, Eesti Energia töökeskkonna ja heaolu valdkonna juht ning Kurmet Kivipõld, Tartu Ülikooli juhtimise kaasprofessor ja juhtimise õppetooli juhataja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Kurmet Kivipõld, Merilin Metsma ja Urmas Uiboaid. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates „Digitark äri” arutavad raamatupidamisbüroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid e‑arvete kohustuslikuks muutmise teemal. Saade on salvestatud konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?” Valitsus on andnud selge signaali, et plaanib teha masinloetavad arved kõigile ettevõtetele 2025. aastast kohustuslikuks. E‑arvete teema on kütnud kirgi juba mitu aastat ning arvamusi sel teemal on seinast seina nii ettevõtete juhtide kui ka raamatupidajate hulgas. Samas on meil Eestis olemas mitmeaastane praktika, sest avalikule sektorile ettevõtjad juba esitavad e‑arveid – see on muutunud normaalsuseks. Uurime, millise kivi all on vähk peidus, et ettevõtted vabatahtlikult e‑arveid kasutusele ei võta ning kas ja kuidas on mõistlik e‑arved kohustuslikuks muuta. Vestlusringis osalevad Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner Ulvi Tallo, finantsprotsesside digiteerimise entusiast Grete Michelson ning Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Mare Timian, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Grete Michelson ja Tauri Tallermaa. Autor: Raul Mee

Stebby pakub nüüd lisaks spordikompensatsioonile ka tervisekindlustust, mis toimib tööandjale maksuvabastuse piires ja sobib igas suuruses ettevõtetele. Tervisekaitse aitab töötajatel oma tervist maksuvabalt kindlustada, rääkisid saates Stebby kindlustustoote juht Algor Orav ja ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. Stebby ja ERGO koostöös valminud lahendus hõlmab nii tervise edendamist kui ka ravikulude katmist. Toodete mitmekülgne valik võimaldab tööandjal luua motiveeriva terviseprogrammi, mis arvestab iga töötaja vajadustega. Algor Orava sõnul on inimesed sellist kindlustust oodanud. Kindlustuspakettide populaarsust kinnitab ka Lüüs-Likk, märkides, et huvi tervisekaitse vastu on kasvanud maksumuudatustest saadik ja tervisekindlustust kasutatakse töötaja motivatsioonipaketi osana. Hinnatakse, et töötaja saab kiirelt arstiabi ja nii väheneb ka töölt tervise tõttu eemaloldud aeg. Saatekülalised tõid välja, et probleem on aga maksuvabastuse piirmääras, mis on 400 eurot ja hinnatõuse arvestades ajale jalgu jäänud. Kompensatsioon võiks nende sõnul tõusta Läti eeskujul 750 euroni.  Millised on  tervisekaitse paketid, mille poolest need erinevad ja kes saavad neid kasutada? Millest tuleks alustada, et tervisekaitset oma töötajatele võimaldada? Millistele ettevõtetele see teenus on mõeldud? Kui oluliseks peavad nii tööandjad kui töötajad ise tervisekindlustuse olemasolu? Millised on levinumad kindlustusjuhtumid? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: erakogu.

äikesekatuseid tootev Solarstone on uue omaniku, Raul Kirjaneni ettevõtte Biofuel juhtimisel avamas Põhjamaades tütarettevõtteid ning partnerite toel sihitakse Rootsis ka riiklikus objektis osalemist. Solarstoni tegevjuht Romet Roosalu viibib käesoleval nädalal Stockholmis ehitusmessil “Nordbygg”, kust andis telefoniintervjuu “Energiatunni” saatele. Tema sõnul on Rootsi ja Norra turule sisenemise plaanid läinud uue omanikuga konkreetseks ning Põhjamaade suurimalt ehitusmessilt soovitakse koju tulla konkreetsete kokkulepetega, millest üks on tähendab tema sõnul loodetavasti ka ühes riiklikus objektis partner olemist. Intervjuus rääkis Roosalu veel kuidas on tööle hakanud ettevõtte Viljandi tehas, milliseid investeeringuid lisaks tehtud enam kui 10 miljonile veel planeeritakse ning ka kuidas toimub terviklikeks katuse-elementideks sobituvate päikesepaneelide tootmine. Lisaks andis tegevjuht teada, millal jõuab ettevõte peale suuri investeeringute tsüklit tegevuskasumisse ning vastab ka küsimusele, kas suuremahuliste investeeringute vajadus oli peamine tõuge, miks Solarstone asutajad ettevõtte hiljuti Kirjaneni firmale maha müüsid. Romet Roosaluga vestles Lauri Leet. Fotol Solarstone tootmine Viljandis, taamal ettevõtte endine tegevjuht Silver Aednik. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Energeetikaettevõtte Evecon tegevjuht Karl Kull räägib "Energiatunni" saates ettevõtte kahest rajatavast akupargist Harjumaale, mille tarvis tegi investeeringu Prantsuse päritolu rohefond Mirova. Kulli sõnul jääb kahe 100 megavatise võimsusega Corsica Sole ja Eveconi ühisettevõttesse Baltic Storage Platformi akupargi rajamise kogumaksumus 140 miljoni euro juures. Intervjuus räägib Kull nii akuparkide tehnilistest lahendustest kui ka tehtud investeeringute tasuvusest ning investorite huvist rohelahendustesse investeerida. Samuti tuleb jutuks järgmisel aastal toimub Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust ning ka Eveconi edasised plaanid. Fotol Prantsuse firma Corsica Sole esindaja Jean-Gabriel Steinmetz ning Eveconi tegevjuht Karl Kull. .Foto autor: Andras Kralla.

Vaid väike osa ettevõtetest kasutab e-arveid omavahelisel asjaajamisel, sest vanad harjumused on tugevad ning hirm teadmatuse ees suur, selgus saates “Kasvukursil”. Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juhi Erje Mettase sõnul puutub ta aeg-ajalt kokku ettevõtete raamatupidajatega, kes on kogemata palgalehe topelt üles laadinud. „Helistab raamatupidaja pisar silmis ja ütleb, et kas te saaksite palun pooltele töötajatele palgad tagasi maksta, kes said topelt,” rääkis Mettas. Mettase sõnul aitavad taolisi probleeme lahendada ja vigu vältida mitmed automatiseerimise ja digitaliseerimise tööriistad. Saates “Kasvukursil” taolistest raamatupidamisega seotud muredest ja nende lahendustest räägitigi. Võrreldi ka raamatupidamisteenuse sisseostmist raamatupidaja palgal hoidmisega ning räägiti sellest, kuidas värske tehnoloogia finantsjuhi ja raamatupidaja rolle muudab. Arutleti, milliseid vigu aitab raamatupidamise automatiseerimine ettevõttes vältida ning millised ohud ja võimalused kaasnevad erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Külas olid Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas (vasakul), töötajate ümberlokeerimise ettevõtte Jobbatical finantsjuht Glen Madis (paremal) ja nõustamisettevõtte Grant Thornton raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik (keskel). Saadet juhtis Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee saade "Kasvupinnas" külastas möödunud nädalavahetusel toimunud Maamessi. Kuigi eksponentide vähesuse üle Maamessil kurta ei saa, tõdesid põllu- ja farmitehnikamüüjad, et müügitehinguteni jõudmine tuleb visalt. Sellele vaatamata tutvustati messiboksides uudistooteid, mis paistsid silma kas ökonoomsema toimimise poolest või mille seadmete andurid annavad loomade hooldamisel rohkelt lisainfot. Kuula saates mida soovivad sektori ettevõtjad uuelt regionaal- ja põllumajandusministrilt, millised on trendid teraviljade kasvatamisel ja mida käisid usbekid tõuloomakasvatjate juures vaatamas. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Maamess 2024. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku ja algatuse reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutavad reklaami mõistet ja põhimõtteid, mõjuisikuid, paremaid kanaliüleseid regulatsioone ja muidugi ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondlike reklaamide regulatsiooni. Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus. Saates "Eetris on turundusuudised" arutlevad Duo Media Networksi tele- ja raadioreklaami juht Mirjam Viiding ning Saku Õlletehase turundusjuht Eva Maarend reklaamiseaduse eelseisvate muudatuste üle. Esile tõstetakse vajadust muuta praegused kanalipõhised piirangud kanalineutraalseks, et tagada kõikide meediakanalite võrdne kohtlemine. Samuti on teemaks mõjuisikute regulatsioon. Lisaks käsitletakse, milliseid ühiskondlikke probleeme reklaamiseadus üldse lahendama peaks ja kuidas liialt ranged piirangud võivad viia ülereguleerimiseni. Räägitakse ka sellest, kuidas turuosaliste eneseregulatsioon võiks tulevikus aidata seadusel püsida ajakohane ning kiiremini reageerida muutustele turul ja tehnoloogias. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Mirjam Viiding, Eva Maarend ja Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Kodused tootmisjaamade omanikud, kes on elektri müümisel liitunud börsipaketiga, neile arvutab uus Alexela äpp välja kõige soodsamad ostu- ja müügihinnad. Kokkuhoidu võib prognoosida lausa kolmandiku võrra. Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ütles eraelektritootmist kommenteerides, et selline energitootmise poliitika õigustab ennast mitmel moel: esiteks annab meile piisava energiajulgeoleku, sest tuhanded eratootjad on sabotaaži korral üsna kaitstud. Samal ajal, kui suurt elektrijaama on kerge rivist välja lüüa. Teisena tõi Hääl välja kliimamuutustest tingitud ilmastikuolud, mis aina rohkem põhjustavad elektrikatkestusi. Eratootmisjaama omanikud saavad ennast sellistes olukordades kindlalt tunda. Kuigi tarbijad peaksid enne elektri tootmisjaama soetamist, olgu selleks siis tuulik või päikesepatareid, kokku arvutama oma elektritarbimise kogused. „Majanduslikus mõttes võib anda palju kehvema tulemuse see, kui laod kogu katuse päikesepaneele täis, samal ajal kui piisaks ainult poolest katusest,“ toob Hääl näite. Kuula saates, miks tasub elektritootmine kodumajapidamises ennast ära, kui tarbimise taga on kas soojupump, elektriauto või muu suurema energiatarbimisega seade ja kui palju Alexela äpp aitab hinnavõitu saada. Saates räägib Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. Fotol Marti Hääl. Foto: Raul Mee.

Eesti majandus vajab hüpet järgmisele arengutasemele, et saaksime müüa tooteid ja teenuseid kallimalt. Selle saavutamisest lahutab aga üks oluline komponent. Kui liidame kõikide Eesti ettevõtete käibed kokku, saame suurusjärgu 80 miljardit, umbes sama palju käivet teeb Disney Corporation. Kindlasti on Eestis kümme või sadakond vähemalt sama head ideed, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo. Ta nentis saates "Tööandjate tund", et Eesti suur küsimus on, kuidas leida võimalus ja ambitsioon see teoks teha. „Oleme põhjusega uhked selle üle, et toome aastas 300-400 miljonit eurot välisinvesteeringuid. Aga, kui samal ajal kaks korda nii palju jääb Eestisse tegemata, siis see teeb murelikuks,“ rõhutas Suursoo. „Ja see on majanduskeskkonna küsimus.“ Milline majandusruum on konkurentsivõimeline ja investeeringuid meelitav ning mida peavad selle saavutamiseks tegema ettevõtjad ja riik, sellest räägivad saates Ivo Suursoo, Chemi-Pharmi juht Joonas Lahe ja trüki- ja pakenditööstuse liidu juht Katre Savi. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol Joonas Lahe, Katre Savi ja Ivo Suursoo. Foto: Äripäev.

Aina rohkem ettevõtteid võtavad osa mentorluse programmist, et tõsta selle kaudu teeninduse kvaliteeti. Enda kogemusi teeninduse taseme tõstmisest jagab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Koos Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arulaga räägivad nad saates "Teeninduse teejuht" millist tuge vajavad selleks töötajad. "Mentorlus on teeninduskvaliteedi kasvatamisel üks võtmetegureid," ütleb SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arula jagab saates kogemusi Tele2 töötamisest, näiteks toob Arula toob välja, kuidas külg-külje kõrval mentorlus aitab uutel töötajatel paremini ja kiiremini kohaneda ja loob turvatunde. Sipelgas selgitab, et mentorluse edukus sõltub suuresti mõlema poole ehk mentori ja mentee suhtlusest. Saates selgub, millised on võimalikud komistuskivid mentorprogrammide läbiviimisel. Ühtlasi räägime, kuidas muuta ettevõtte teenindust paremaks ja kuidas kasutada mentorlust personalijuhtimises ja arendamises? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol vasakult: Kristi Arula, Priit Sipelgas ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Kuigi Domus Kinnisvara maakler Agur Tammistu rõhutab, et suuri allahindlusi korteriturul oodata pole, märgib ta sellele vaatamata et eriti just järelturul otsitakse müüjaid, kes valmis hinda langetama. „Ja kui seda ei juhtu, siis vaadatakse teine objekt,“ sõnab Tammistu saates „Ruutmeetrite taga“. Saate teise külalise, 1Partner Kinnisvara kutselise hindaja Hanna Raudmäe sõnul joonistub Tallinna järelturu korterihindades välja uus tendents, mida ostuhuviline peaks kindlasti silmas pidama. Raudmäe sõnul tuleb täna välja, et pakkumishinnad võivad olla ühel tasemel, aga tehinguhinnad on hoopis kõikuvamad. „Rääkides järelturu tüüpkorteritest Lasnamäel Õismäel või Mustamäel, ulatuvad samaväärsete korterite tehinguhindade kõikumised 10-15 protsendini,“ toob Raudmäe välja. Seega on turul praegu müüjaid, kes valmis vajaduspõhiselt hinna üle kauplema ning ostjate huvi oleks leida üles sellised müüjad turult üles. Saates avame, millised müüjad on rohkem hinna üle nõus kauplema, lisaks räägime millises suunas on liikumas ostjate huvi võimaliku järelturu korteri kommunaalmaksete osas ning millises mahus näiteks ühistu laenukoormus korterihinda mõjutab. Samuti avame sõnapaari „taskukohane korter“ sisu ning kirjeldame, millise korteri saab praegu turult pealinnas umbes 100 000 euro eest. Lisaks kirjeldame ja analüüsisime ka uusarendus- aga ka üüriturgu ning külalised avavad milline uus idee võiks konservatiivselt turul üüri-müügiäris Eestis praktikasse jõuda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol tüüpiline järelturu korter, foto autor Veiko Tõkman.

Europarlamendi saadik Marina Kaljurand tunnistab et sanktsioonidega Euroopas on kuskil midagi valesti ning nende parandamise osas tuleks vaadata, kuidas nendega toimetatakse Ameerika Ühendriigis. Kaljurand toob saates “Fookuses: Euroopa majandus” välja, et kui Euroopa Liidus tegeleb Venemaale kehtestatud sanktsioonide järel valvamisega vaid paarkümmend inimest, siis USA-s on neid inimesi ligikaudu 500. “Meil on inimeste vähesus probleemiks,” selgitab Kaljurand ja räägib, et seetõttu ongi Euroopa suutnud kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilimistega toime tulla kehvasti. Kaubandusembargot energiakandjate osas Venemaaga toetab tema sõnul praegu ka lõpetavas parlamendi koosseisus sotsiaaldemokraatide fraktsioon, ent täieliku kaubandusembargo toetuse osas ta kindel pole. Saates rääkisime veel, kas julgeoleku- ja välispoliitika osas võiks Euroopa Liidus ühehäälsuse nõudest loobuda, millised on EL huvid Kaukaasias ning kas kaubavahetus selle piirkonnaga võib pidada Eesti ettevõtetele soovituslikuks. Samuti  rääkisime äsja vastu võetud migratsioonipaktist ning lisaks andis Kaljurand oma hinnangu lähenevatele europarlamendi valimistele. Fotol Marina Kaljurand kõnelemas 2019. aasta valimispeal, foto autor Liis Treimann. Saatejuht on Lauri Leet.

Tallink tähistab mais oma 35. sünnipäeva ja sel puhul rääkis Eesti lipulaeva laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik saates "Ettevõtte juubel", milliseid rohetehnoloogiaid katsetatakse, et jalajälge vähendada. Tuulik loetles, et fossiilkütustele otsitakse alternatiive, katsetades vesinikkütust ja samuti on töös projekt laeva pardal süsinikuheite kinni püüdmiseks. Kuna aga turvalisus on laeval alati kõige tähtsam, siis tuleb uusi tehnoloogiaid enne kasutuselevõttu väga põhjalikult testida. Peakapten rääkis saates muuseas ka seda, et Läänemerd reostavad kõige enam põllumajandussektoris kasutatavad lämmastikväetised, mis põhjavee kaudu Läänemerre imbuvad. Reostunud põhjavesi tekitab suviti ka mürgiste sinivetikate teket. Saates tuleb muude teemade hulgas juttu Tuuliku enda kapteniks saamise soovist juba lasteaias ja sellest, kas meremeheks või -naiseks ihkavad saada noored veel praegugi. Tallink korraldab 26. aprillil reisilaeval Baltic Queen noortele karjääripäeva, kuhu oodatakse ametiga tutvuma sadu huvilisi. Töö merel on peakapteni sõnul väga mugav, sest Tallinkis on selline graafik, et tööl ollakse kaks nädalat ja siis kohe puhatakse ka otsa kaks nädalat. „Ma ei teagi teist sellist töögraafikut kuskil teises firmas,“ kommenteeris Tuulik. Saadet juhib. Annika Kald. Fotol Tarvi-Carlos Tuulik. Foto autor: Raul Mee.

Iga surin või lihasnõrkus ei viita veel haigusele, ent näiteks pärast viirushaigust algav kiiresti süvenev jalgade nõrkus või tundlikkushäired võivad viidata tõsisemale neuroloogilisele haigusele. Saates selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, millised sümptomid viitavad neuropaatiale ning milliste ohumärkide korral tuleks kiiresti arsti poole pöörduda, et vältida eluohtlikke seisundeid. Samuti tuleb juttu KIDPst ehk kroonilisest demüeliniseerivast polüradikulopaatiast ning neuropaatiate tänapäevastest diagnoosimise ja ravivõimalustest. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto autor Andras Kralla

Sisuturundussaates keskendume ärianalüütikale. Võtame lähema vaatluse alla puiduettevõtte Barrus mitmekümne aasta pikkuse teekonna ärianalüütika rakendamisel. Kogemusi jagab Barruse IT-juht Vaido Otsar. Ärianalüütika pole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Kust aga alustada? “Kõige olulisem on taibata, et sinu andmeid mingisugusel hetkel võiks saada analüüsida. See on kõige esimene samm,” selgitab Otsar. Tarkvaraanalüütika juhtivkonsultant Kristen Pugi OIXIO Digitalist räägib sellest, millised andmeid on mõtet koguda ja kuidas on mõistlik neid esitada ja visualiseerida. Oluline on õige eesmärgistamine, ettevõtte kultuur ja pikk planeerimisaeg. Lähemalt saab aga kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev.

"Fookuses: tark tööstus" uues saates räägime tehisintellekti kasutamisest tööstuses ja ehituses. Teeme mõlemale sektorile kiire „helikopterivaate“ ja toome näiteid erinevatest kasutusvõimalustest. Külas on Tehnopoli äriarendusjuht ja investor Martin Goroško ning Nordeconi digitaliseerimis- ja innovatsioonijuht Risto Vahenurm. Saates on juttu näiteks sellest, et kui Aasias ja USAs kasutab umbes 60 protsenti ettevõtetest tehisintellekti rakendusi, siis Euroopas on see 30 protsendi juures ning Eesti alles 6-8 protsendi lähedal. Ekspertide sõnul on see siiski kiiresti muutumas ja Eestit võib ees oodata hüppeline kasv tehisintellekti kasutamises. Hirm ja vastuvõitlemine on nüüdseks asendunud veendumusega, et on aeg investeerida, märgib Goroško. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Martin Goroško ja Risto Vahenurm. Autor: Harro Puusild

Peidetud vihmaveerennid, energiat tootvad katused, matt pinnakate – just neid lahendusi toob saates esile Ruukki katusetoodete ärivaldkonna juht Kristjan Õsso. Saates räägime, kuidas teha uuendusi traditsioonilises valdkonnas ja tuua innovatsiooni katusematerjalidesse, paigaldusse ja hooldusse. Kristjan Õsso toob välja, et katusepaigaldus läheb tänu tootearendusele ja uute toodete turule tulekule soodsamaks ja kiiremaks. Räägimegi ühest uuest tootest, milleks on Classic Silence ja teeme selgeks, kuidas see muust tooteportfellist erineb. Jätkusuutlikkus on Ruukki strateegiasse sisse kirjutatud, näiteks rohelise energia kasutamine tootmises ning uudisena 100% taaskasutatava terase kasutamine. Kristjan Õsso aga viskab saates õhku ka üleskutse: “Otsime avalikku või eritähenduslikku hoonet, millele pakkuda 100% taaskasutatavast terasest katus.” Lõpetuseks meenutame, et katust tuleb uuendada tervikuna ja vaadata tasub pikka plaani, mitte keskenduda kiirele “nähtavale” mure lahendamisele. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu. Nii katusel kui ka seinas Classic Silence.

Äripäeva aprillikuu terviseraamat „Met Flexi dieet. Kasutage paremat kütust, põletage rohkem rasva“ on nagu põnev kokaraamat, kust saab huvitavaid retsepte ja nippe, kui soovid oma kaalunumbril silma peal hoida. Saates räägib toitumisterapeut Külli Holsting sellest raamatust ajendatuna erinevatest dieetidest ja tänapäevastest toitumissoovitustest. Milline on maailma kõige lihtsam dieet? Kas tuntud rahvatarkuses, et „hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtuöök anna vaenlasele“ peitub oma tõetera? Kas meie laste toitumisega on tõesti lood nii halvasti, nagu räägitakse? Millal on kasulik süüa ja mida süüa? Toidu- ja tervisejuttu siin juba jätkub, ka kevadisi nõuandeid! Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.

Oleme rohepöördesse pea ees sisse hüpanud teadmata, kui sügav on tegelikult vesi, ehk tormanud kasutusele võtma kütuseid, mis ei ole veel kasutusvalmis ning teinud sellega paraja karuteene kogu ettevõtmisele, nentis Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas. „Rohepööre on teema, millega peame kindlasti tegelema, kuid seda tuleks teha tasa ja targu, sammhaaval ning tormama kohe pea ees kasutusele võtma kütuseid, mis kogu ettevõtmisele pigem kahju, kui kasu toovad,“ lausus Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas saates „Logistikauudised eetris.“ Ta peab silmas mitte just kõige tarbijasõbralikumat esimese põlvkonna biodiislit FAME, mis aastate eest tarbijad korralikult ära ehmatas ja nüüd on ka oluliselt parema kvaliteediga HVO diislikütusel sellest taagast väga raske lahti saada. „Muidugi ma möönan, et taaskasutatud toorainetest valmistatud HVO diislikütuse laialdasemat levikut takistab selle kõrge hind, kuid väga paljud inimesed pelgavad seda just FAMEga saadud kogemuste tõttu,“ lausus Alas, kelle sõnul pole need kaks asja absoluutselt võrreldavad. Alas tõdes, et ehkki Eesti on panustanud palju biogaasi tehnoloogiasse, siis transpordisektori keskkonnaeesmärke sellega ei lahenda. Esiteks on sõiduautotootjad CNG tehnoloogia arendamise lõpetanud, raskeveokite maailmas valitseb selle osas aga umbusk, sest puudub piisav taristu ning gaasiautod ise on kallimad. Sobivaks alternatiiviks olekski HVO, mida veondussektori hea meelega kasutaks, kui selle hind vähegi taskukohane oleks. „Me peame mõlemale andma täna võimaluse, sest vesikutehnoloogia on veel liiga kauges tulevikus. Õnneks on ka valitsuse tasandil hakatud sellest aru saama,“ rääkis Alas. Alasega vestles Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas

Andmete kasutamine aitab vältida turunduskirjade sattumist sihtgrupi prügikasti, ütleb Infopankuri stuudios Äripäeva infopanga digiturunduse spetsialist Martin Õunap (pildil vasakul). Ent nii lihtne see siiski pole, et andmed lähevad masinasse ja annetajad tulevad välja. Kampaaniate andmeid tuleb ka järjepidevalt analüüsida, kinnitab äsja turundusteo 2023 auhinna pälvinud Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit (taga keskel). Katri Gailit ütleb, et suuremad ja tuntumad kirikud on annetajate seas populaarsemad, väiksemate kirikutega on keerulisem ning tulemus sõltub tihti ka sellest, kui aktiivne on kohapealne kogudus. Ka kirikufondil on kogemus, kuidas kõik – pilt, sõnum, ajastus – tundus õige, kuid kampaania tööle ei hakanud. „Toona me isegi peatasime kampaania,“ ütleb ta. Küll aga on andmeanalüüs olnud suureks abiks sihtgrupi seadmisel, sõnumi korrigeerimisel ning tuntuse kogumisel. „Näiteks hakkasime kirju saates jälgima ka ettevõtete finantstulemusi, sest pole ju mõtet küsida annetust ettevõttelt, kes ise tunneb end abivajajana,“ toob ta näite. Martin Õunapi hinnangul pole müügi- ja heategevusturunduse vahel nii suurt erinevust kui võiks arvata. Igas kampaanias tuleb jälgida kolme asja: klikkajad, avajad ja (Kirikufondi puhul) annetajad. Kui inimesed avavad kirja, siis on hea pealkiri, kuid klikivad linkidele, siis on hea sisu, kui annetavad, siis läheb see teema neile korda. „Kui avamine on väga kõrge, aga klikkajaid või annetajad pole, siis järelikult ei lähe sisu pealkirjaga kokku, andmebaas on vale või sihtgrupp vääralt valitud,“ räägib Õunap. „Alles hiljuti tegime e-maili kampaania, kus kirjade avamisprotsent oli praktiliselt olematu. Analüüsisime olukorda ja leidsime, et meie sihtgrupp oli vale. Muutsime seda ja kampaania hakkas tööle.“ Saatejuht on Sigrid Kõiv, pildi autor on Marko Kaldma.

Töökohal on põhjalikult hinnatud koolitusvajadust, leitud kriitiline arengukoht, leitud koolitaja, koolitus põhjalikult ette valmistatud, läbi viidud, tehtud tagasisideküsitlus, töötajad on rahul olnud ja siis … naasevad nad oma töökohtadele ja elu läheb vanaviisi edasi. Mis juhtus? Miks oodatud muutust ei toimunud? Coursy asutaja ja tegevjuht Agu Remmelg selgitab aprillikuu saates „Töö ja palk“, miks juhtub tihti nii, et koolitusel räägitu kukub surnult maha juba koolitusruumi ukse ees ja miks jõuab sageli üksnes väike osa omandatust ka päriselt töökeskkonda ja ‑protsessidesse. Mis on läinud valesti, kui töötajad pärast koolitust vanade töövõtete juurde naasevad? Agu selgitab muu hulgas, mis on uue aja inimest koolitades teistmoodi, mis on kõige sagedasemad vead, mida koolituste puhul tehakse, ja mis on ühe tõeliselt kasuliku ja tõhusa koolituse võtmesõnad. Juttu tuleb ka noortest ja tähelepanust, tagasisidest ja mõõdikutest ning juhi, personaliosakonna ja töötaja kohustustest. Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Helen Roots ja Agu Remmelg. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu värsketest muudatustest ja trendidest, mis seotud turunduslike ja käitumuslike andmete kogumisega digitaalses keskkonnas, peamiselt e‑poodidele. Selleks kutsusime stuudiosse valdkonna tipptegija Mediabrands Digitali Performance tiimi juhi Karl Lilenbergi. Saates tuleb juttu Google Consent Mode’ist, andmete kogumisest, e‑poodide usaldusväärsusest ning sellest, mida e‑poed peavad tegema, et nende e‑kauplused oleksid muudatustega vastavuses. Milline saab olema küpsiste kadumise mõju ning kui kaua hoida taasturunduses kliendi kontakte? Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol vasakult: Kuldar Kullasepp ja Karl Lilenberg. Allikas: Äripäev

Kevadel on õige aeg üle vaadata, et õlid, millega terrassilaudu töötleme, oleksid inimestele ohutud. Rääkimata sügavtöödeldud puidust, millele astutakse peale palja jalaga. Uudseks lahenduseks hoonetes, kus on vaja põrandate alla viia kaableid, on nn tõstetud põrandate avatav süsteem. Põrandaplaadid on siingi taaskasutatavast materjalist ja keskkonnasõbralikud. RM Stuudio müügijuhi Rain Aderi sõnul on Eestis aastaid kasutatud küll kinnist tõstetud põrandate võimalust, kuid väga levinud pole avatavate tõstetud põrandate süsteem. „Tõstetud põrandate alla saab mugavalt paigutada kommunikatsioonid ja ei pea betooni kuivamist ootama ning kui on hiljem vaja ruumide paigutust muuta, ei pea jällegi betooni seest välja lõhkuma,” rääkis Ader sisuturunduslikus saates "Kõik ärikinnisvarast". Metallist jalgadele toetuvate põrandaplaatide valik on suur, muist on võimelised taluma isegi raskeveokite koormust. „Näiteks sellisel juhul, kui tööde järjekord näeb ette, et enne tuleb põrand ära panna ja siis algavad ehitustööd, näiteks lennuväljal,“ selgitas ta. Osmo õlide maaletooja on hakanud terrasside tarbeks Eestisse tooma töödeldud puitmaterjale, mis on immutatud ränioksiiduga. Tootespetsialisti Andres Leismanni sõnul on tegu keskkonnasõbraliku materjaliga. „Meil ei ole vaja biotsiide terassiõlide sisse, kuna terrassil me käime paljajalu ja väikesed lapsed roomavad käpuli ringi,” on Leismann kompromissitu. Kuula saates, millal on õige aeg terrassihooldus ette võtta ja millised on tervisele ohutud terassimaterjalid, millised on põrandakattematerjalide uuemad lahendused ja miks kasutada klaasist plaate. Saates räägivad RM Stuudio müügijuht Rain Ader ja Osmo tootespetsialist Andres Leismann, saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol RM Stuudio tootespetsialist Andres Leismann ja müügijuht Rain Ader. Foto: Äripäev.

1. juulist 2024 hakkab kehtima turvategevuse seadus. Saates räägime, mida see endaga kaasa toob. Uues seaduses on selgelt eristatud valvetöötaja ja turvatööaja - teeme selgeks, mis on nende erinevus.  Pikemalt keskendume turvatöötajate tööle ja väljaõppele ning räägime, millises osas tehnoloogia inimest selles töös asendada suudab.  Saatekülalised on G4Si valvedivisjoni direktor Villu Õun ja G4Si mehitatud valve müügijuht Kristiina Eelmaa. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Villu Õun. Foto: Liis Treimann.

Taskuhäälingusaate teemaks on naha tervis ning “nooruslik” vananemine. Kuigi füüsilist tervist mõjutavad ka faktorid, mida me muuta ei saa, on hea teada, et nooruslik välimus on paljuski ka enda teha. Saatest saad teada, kuidas stress ning kehvad toitumis- ja eluviisiharjumused mõjutavad soolestiku kaudu ka nahka ning kas vananemise ilminguid saab tagasi keerata. Mida siis ikkagi teevad “vabad radikaalid” ja millal meid ohustab oksüdatiivne stress? Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, mida näitavad limaskestade probleemid ning miks soolestik võib lekkima hakata. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Õnne Puhk.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas teehooldusseadmeid tootva ja Sami kontserni kuuluva Sami Machinery juhatuse liige Villu Valm, kellega räägime ettevõtte ja tööstuse käekäigust. Valm räägib saates, kuidas toimib ettevõtte rahvusvaheline müügivõrgustik ja tarneahel. Samuti on juttu rahvusvahelist müügist ja messidel käimisest. Valm annab nõu, millist lahendust võiks kaaluda ettevõtted, kes messidel ei käi, ja toob välja oma põhimõtted, kuidas kliendisuhteid arendada. Räägime ka ettevõtte investeerimisplaanidest, mis näevad ette nii mitme müügiesinduse ehitamist kui tehase laiendamist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Villu Valm. Autor: Harro Puusild

Stoneridge Electronicsis toimuvad reedeti pooletunnised kringilõunad, et rääkida läbi, mis on ettevõttes sel hetkel kõige olulisem, milline on värske tagasiside klientidelt ja ka kuidas töötajad end tunnevad. See on kvaliteetsele sisekommunikatsioonile hea alus, leiavad ettevõtte tehase- ja tehnoloogiajuht. Stoneridge Electronics valmistab autotööstusele elektroonikatooteid, tänavu tähistab ettevõte oma 25. juubeliaastat. Tehasejuhi Ardo Asperki ja tehnoloogiajuhi Milko Milatškoviga räägime saates, kuidas on läbi veerand sajandi tehas oma ülesannetes ja sisus muutunud, kus on olnud põnevad õppimiskohad ning milliseid arenguvõimalusi pakutakse inseneridele. Rahvusvahelisse gruppi kuulumine on Stoneridge’i tugevus, mis on andnud hulga teadmisi ja hea võrdluse, kuidas suhelda erinevate tarnijatega. Ka tuleb vestlusest välja, missugune on kõige väärtuslikum töötaja ja mida teeb üks 270 töötajaga ettevõte, et juhtkond oleks kursis, kuidas tehases töö iga päev reaalselt toimub. Saates räägitakse ka, kuidas autotööstust arendada, millised on Stoneridge’i kasvuplaanid ja millele võiks riik insenere koolitades rohkem mõelda. Selgitame välja, millised on eduka tehase võtmesõnad ja kuidas plaanib Stoneridge olla viie aasta pärast Euroopa parim tehas. Saadet juhib Tõnu Einasto. Pildil Milko Milatškov, pildi autor Sander Rohtla.

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, millele digiturunduses tähelepanu pöörata järgneva 12 kuu jooksul, kui on soov raha teenida. Saates räägitakse ka sellest, miks tuleb mõelda sellele, mis tegevused tegelikult tulemusi toovad ning sellest, et erinevatele kanalitele tuleks panna erinevad eesmärgid. Kas TikTokis on võimalik orgaaniliselt ka midagi saavutada? Kuidas veebileht paremaid tulemusi teeks ning kuidas vaadata, et SEO tegevus on tulemuslik? Selleks oleme saatesse kutsunud Nobel Digitali partneri Anni Kitsingu. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol: Saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Nobel Digitali partner Anni Kitsing. Allikas: Äripäev

Saates räägime IT-teenuste sisseostust ja sellest, millist väärtust loob ettevõtetele IT-partnerite kaasamine. CGI Eesti ärilahenduste divisjoni juht Martin Hunt selgitab, mis teenuseid tasub sisse osta ja mida pigem ise teha, õpetab valima IT-partnerit, kirjeldab Eesti turul pakutavaid teenuseid, nendega seotud peamisi väljakutseid ja perspektiive. Samuti tulevad jutuks vastutuse delegeerimine organisatsioonist välja, tehisintellekti mõju ning ka küberturbe küsimused. Saatejuht on Indrek Kald. Fotol Martin Hunt, foto: CGI Eesti

„Teabevara tunnis“ käsitletakse teravmeelset ja aktuaalset teemat – võlgade sissenõudmist ja võlgnikega seotud andmete avaldamist. Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar jagavad ekspertteadmisi efektiivsest võlamenetlusest. Saame teada, kuidas võlgade menetlemises püsivalt riske maandada ja millised on vaidlused seoses võlgnike informatsiooni avaldamisega sotsiaalmeedias ja maksehäireregistris. Saatekülalised toovad välja olulised aspektid isikuandmete kaitse üldmäärusest, kohtupraktikast ning sellest, kuidas tuleb võlgnike kohta andmeid avaldades kinni pidada õiguslikest alustest ja vältida seeläbi ebaseaduslikku tegevust. Lisaks räägitakse, kuidas firmad ja eraisikud saavad end kaitsta, kui nende kohta on ekslikult või põhjendamatult avaldatud võlgniku andmeid. Arutletakse ka selle üle, millal on mõistlik võitlus võlgade sissenõudmiseks ette võtta ja millal tuleks kaaluda sellest loobumist. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik. Seekordses "Rohepöörde praktikute" saates tuleb juttu kestlikkusteemade ümber tiirlevatest pooltõdedest ja vildakatest väidetest. Kas püüdlused jõuda kliimaneutraalsuseni on utoopia? Miks Poola ja Hiina võivad fossiilse energiaga toota, aga meie Eestis mitte? Kas Eesti järgib Euroopa Liidu norme liiga püüdlikult? Kas me tõesti jõuame ehitada oma energiasüsteemid kuue aastaga ümber, nii et aastaks 2030 oleks Eestis omamaine taastuvenergia tootmine sama suur kui meie aastane energiatarbimine? Kas ESG nõuded on osa ettevõtjate jaoks ahistavad? Kuidas saame rääkida ühe suupoolega, et rohelisemaks muutumisel on meie majandus naabritega võrreldes maha jäämas ja teise suupoolega, et see on meie majandusele võimalus teha uus suur hüpe? Nendel teemadel vestlevad Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja finantsjuht Anneli Turkin ja rohevaldkonna ekspert ning ClimaCashi kaasasutaja Erik Moora. Saatejuht on Kerttu Metsar. Fotol: Erik Moora (ClimaCash) ja Anneli Turkin (Tallinna Lennujaam). Autor: Kerttu Metsar

Lisanna Miiter liitus looduskosmeetika ettevõttega Magradaga, kuna ta nägi, mida ema saaks paremini teha ja tundis, et tahab aidata. Ema Kaire Miiteri sõnul ei olnud üldse raske tütre kriitikat vastu võtta ja sai aru, et mõnes asjas ta ei konkureeri Lisannaga, kuna tal on äärmiselt tark laps. Algul aitas Lisanna enda tavatöö kõrvalt ja juba siis nad nägid, kuidas Magrada kasvas iga kuuga silmnähtavalt. Kui Lisanna sai ka ise emaks, hakkas ta mõistma veel paremini ema ja tütre sideme olulisust, tuli Tallinnast Pärnusse tagasi ja asusid igapäevaselt koos toimetama. “Ma mäletan, kuidas ta tuli, et ema, võta mind tööle. Mõtlesin, et lõpuks ometi, kuna vajasin seda abi juba ammu,” jagas Kaire rõõmsalt. Tütar peab emaga koos äri tegemise suurimaks plussiks igapäevaselt koos veedetavat kvaliteetaega ning seda, kuidas ühise eesmärgi suunas liikumine ühendab. Ema lisas, et oma pereliiget on nii palju lihtsam usaldada ka. Missugusest pere murest sai alguse ise looduskosmeetika tootmine, kuidas ema ja tütar koos töötades häid suhteid hoiavad ning kuidas pere noorim tütar oma õpetajale mõeldud kingituse talle hoopis 50 euroga maha müüs, saate kuulata juba saatest “Võitjate põlvkonnad”. Saadet juhib Jana Palm. Fotol vasakult: Lisanna ja Kaire Miiter (autor Jana Palm). Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.

Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt erinevaid piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates Mets ja majandus Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe. Suurimaks takistuseks on erinevate piirangute kehtestamine metsade majandamisele. Näiteks metsades väärtuslike elupaikade inventeerimine, mille puhul metsaomanik saab kehtestatud piirangutest teada alles metsateatise esitamisel. Või kevadine linnurahu. Või ka see, et erinevate looduskaitseliste piirangutega on hõlmatud kolmandik metsadest. „Põhiline hirm ongi looduskaitselised piirangud, me ei tea, kui kaugele need lähevad ja millised täiendavad piirangud võivad veel juurde tulla. Kui me võrdleme ennast näiteks naabritega Skandinaavias, Lätis, Leedus, siis Eestis on juba tunduvalt rohkem erinevaid piiranguid kui neil“ räägib Piirimäe. Foreko on Eesti suurim erametsaomanik, ettevõte kujunes Graanul Investi metsaportfelli ümberkujunemisel ning selle alla kuulub praegu mitu suurt metsandusettevõtet – Valga Puu, Roger Puit, Karo Mets, lisaks mõned väiksemad firmad. Kokku on ettevõtte hallata üle 70 tuhande hektari metsa. Saadet juhib Toomas Kelt. Pildil Foreko tegevjuht Marti Piirimäe, foto autor Toomas Kelt.

Räägime põllumajandusest, põlvkonnavahetusest ja sellest, kuidas noored põllumehed praegust majanduskeskkonda ning tulevikku näevad. Juttu tuleb põlvkonnavahetuse praktilistest nüanssidest, sellest kui populaarne on põllumajandus noorte seas ning sellest, miks Eesti põllumehed Euroopa ametivendade eeskujul ei streikinud. Mis valmistab noortele põllumeestele meelehärmi, kui helge või tume on põllumajanduse tulevik ning milline on õiglane piima hind rääkisid Lääne-Virumaal tegutseva Kuie Põllumajandusühistu juhatuse liige Johannes Toom (vasakul) ning Viljandimaal tegutseva Pajumäe Talu peremees Viljar Veidenberg (keskel). Tehingutrende põllumajanduses kommenteeris Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat ja põllumajanduse töögrupi juht Siim Maripuu (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" tuleb teemaks energiasääst ja elamute moderniseerimine ning automatiseerimine. Kuidas elamuid energiatõhusamaks muuta ning milliseid vahendeid selleks kasutada ning miks seda kõike vaja on? Loomulikult räägime ka sellest, kui palju lisaks keskkonnasäästmisele ka omanikud finantse säästa võivad. Stuudios on külas Bisly tegevjuht Ants Vill ja Lumi Capitali partner Raiko Uri. Saatejuht on Mart Valner. Foto: Ants Vill. Allikas: Hallik Visuals

Lähima aasta jooksul ei ole oodata äripindade hinnalangust, kuna turule ei lisandu nii palju uusehitisi, et need hinnatõusu mõjutaks, prognoosivad Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo. Kui vaadata äripindade üüriturgu lähemalt, siis võib ennustada koleangaaride lõppu. Ettevõtted on aina rohkem aru saamas, et tootmisüksust või ladu amortiseerunud ja suuri küttekulusid nõudval pinnal hoida pole otstarbekas. Eriti nüüd, kui ettevõtted on hakanud jälgima jätkusuutlikkuse printsiipe. Lisaks hindavad koolipinkidest tulnud oskustöölised kaasaegset, puhast töökeskkonda ja räämas ettevõttesse ei õnnestu naljalt noori inimesi leida. Tarmo Rammo sõnul on seevastu stock-office tüüpi äriüüripinnad ennast Eestis hästi õigustanud ja paljud ettevõtted on kolinud oma tegevuse ühele pinnale kokku. Linna sisenevate suurte maanteede ääres asuvad tehnopargid on ideaalsed kohad, kus tootmine, ladu ja kontor kõik ühe katuse alla tuua. Kuula Äripäeva raadio saates „Kõik ärikinnisvarast“ millist kokkuhoiuefekti stock-office ettevõttele pakub ja kuidas nutikate tehnoloogiliste lahendustega kulusid kontrolli all hoida. Saates jagavad Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo mõtteid, millised on energiasäästlikud lahendused ja kas üürnike ning arendajate nägemused äripinnast kattuvad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Favorte müügijuhid Ivo Tammearu (paremal) ja Tarmo Rammo. Autor: Juuli Nemvalts

Tehisintellekti kasutuselevõtt muudab tööstuses protsessid efektiivsemaks, kuid see eeldab soovide ja vajaduste kaardistamist. Huvi tehisintellekti vastu ka tööstuses kasvab kiiresti, aga millega tuleks tööstusettevõttel arvestada enne AI kasutuselevõttu? „See protsess, mida ettevõte soovib tehisintellekti abil automatiseerida, on vaja selgelt enda jaoks ära kaardistada, teiseks on oluline saada kontrolli alla andmekvaliteet,“ rõhutab saatekülaline digiekspert ja Digiwise´i Lauri Antalainen. Küsimusele, kas arusaam tehisintellektist on jõudnud turule, vastab Antalainen, et väga palju on teadlikus paremaks läinud tänu suurtele keelemudelitele ja nende pakutavatele võimalustele. “Paarisaja töötajaga metalliettevõtte juht tunnistas, et kuigi ma rääkisin juba pikalt tehisaru võimalustest, siis tegelikult sai ta alles pärast ChatGPTga tutvuse tegemist aru, mis võimalusi AI võiks pakkuda. Seni oli ta arvanud, et see on nagu lendavad autod, et me räägime ja räägime, aga tegelt seda kunagi ei tule,” jagas Antalainen saates “Fookuses: tark tööstus”. Seda, et tehisaru inimesed tööta jätaks Antalainen ei usu. “Taaskord tõusevad nõudmised töötajate kvalifikatsioonile. Tehisintellekt omandab kõige suurema väärtuse piisavalt vilunud ja targa töötaja käes. Nagu kunagi seadmete automatiseerimise juures: liinitööliste asemel tulid seadmete operaatorid. Inimesed ei kao ära, vaid asenduvad nendega, kes oskavad AI-d kasutada,” julgustas Antalainen. Seda, milliseid toetusi on riigi poolt tehasearendusele oodata, jagab saates EASi ja Kredexi ühendasutuse toetuste osakonna teenustejuht Kristiina Niilits. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Lauri Antalainen ja Kristiina Niilits. Autor: Harro Puusild

Tööandjate Keskliit tellis eelmisel aastal uuringu, kus palus uurida tööstussektori juhtide ja omanike innovatsiooni, ambitsiooni ja arendamise hoiakuid. Saates avame uuringu tulemusi ja räägime, kuidas juhtide hinnangul tööstusesse ühiskonnas suhtutakse ja milliseid võimalusi nähakse innovatsiooniks. „Mul on tunne, et tööstust on valesti mõistetud ja kogukonna poolt tähelepanuta jäetud,“ hindab küsitluse läbiviija Keiu Telve. „Tööstus vajab arenguks kogukonna tuge.“ Veel märgib Telve, et tööstuse kuvand on jäänud vanasse aega kinni. „Kui me räägime mis tahes uuenduslikkusest tänapäeva rohelise maailmavaatega hästi kaasaskäivast tööstusest, siis millegipärast on ühiskonna ja kogukonna reaktsioon tuliselt vastumeelne.“ Saates olid Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve, tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ning Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ja Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Üle veebi osales saates Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve. Foto: Harro Puusild.

Saates on külas digiekspert ja Leanest OÜ juht ning aasta tehase konkursi žürii liige Marko Saviauk, kellega räägime tööstuse olukorrast ja digitaliseerimisest. Saviauk märgib saates, et keerulisest majandusolukorrast hoolimata jätkavad paljud tööstusettevõtted investeerimist tarkadesse lahendustesse, sest see on viis, mis aitab kulusid kokku hoida. Saviauk tõdeb saates, et näeb tihti olukordi, kus tootmisettevõtted ei ole suures soovist hoolimata tehisintellekti rakendamiseks valmis. „Tavaliselt ei olda selleks valmis. Tehisintellekt ei ole mingi võlur,“ rõhutab ekspert, „aga tihti mõeldakse, et mina ei oska probleemi lahendada ja küll AI (artificial intelligence) tuleb ja lahendab. Seda ei juhtu ja ei hakkagi lähiajal juhtuma.“ „Tehisintellekti kasutamine käib läbi õpetamisprotsessi. Sa pead oma protsesse ülihästi tundma, et selle pinnalt otsuseid teha ja AI-d õpetada. Paljud projektid jäävad selle taha pidama, et ettevõtted ei tea täpselt, mida on vaja. Puudub teadmine, kuidas AI võiks neid päriselt aidata,“ rõhutas Saviauk. Küberrünnakute probleem on Eesti tööstuses suurem, kui välja paistab, sõnas ekspert. „Olen näinud tehaseid ja päris mitmed on küberrünnaku tõttu olnud halvatud nädalateks ja kuudeks. Tehased seisavad ja kaotavad meeletult raha, klienditellimusi ja kõike muud. Need on suured probleemid ja siin ei ole midagi välja mõeldud,“ sõnas Saviauk ja tunnistas, et kahjud ulatuvad miljonitesse eurodesse. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Marko Saviauk. Foto autor: Harro Puusild.

Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste operatsioonidest ja sellest, mida lapsevanem teada võiks. Kuidas last ette valmistada ja kuidas ise olla. Samuti tuleb juttu sellest, mida tähendab „lapsega operatsioonisaali“, mida on võimaldatud laste heaolu silmas pidades varsti juba aasta aega. Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla operatsiooniploki vastutav õde Kaarin Tohter ja tema kolleeg Aili Lääs, kes oli samas haigla operatsiooniploki õendusjuht 10 aastat. Saadet juhib Violetta Riidas.

Eesti iduettevõte 1oT raputab IoT maastikku uudsete e-SIM lahendustega, mis võimaldavad nutiseadmetele lihtsat võrguühendust. Saates avab ettevõtte suuromanik ja tegevjuht Märt Kroodo firma teekonda ja tõdeb, et idufirma loomine ja kasvatamine on ropp töö ning edu taga on tema hinnangul julgus esitada lolle küsimusi. Räägime tulevikust ja uute võimalike turgude vallutamisest. 1oT-lahendusi leiab kõikjal maailmas - alates elektriautode laadijatest kuni ohustatud linnuliikide jälgimisseadmeteni välja. Kroodo selgitab, kuidas võitis 1OT algusaegadel telekomide usalduse ja kuidas nad on suutnud kanda kinnitada enam kui 170 riigis. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Märt Kroodo. Allikas: 1oT

Elukutseline börsikaupleja võttis investor Toomase võimalikud ostumõtted ette ning tegi igaühe kohta põhjalikuma analüüsi. “Hetkel oleks see ebamõistlik otsus,” ütles börsikaupleja Igor Doroshenko selle peale, kui investor Toomas peaks praegu oma Nvidia positsiooni suurendama. Doroshenko seda otsust heaks ei peaks: “Natukene halb otsus tundub olevat, kuigi tegemist on hea aktsiaga, on selle hind lihtsalt liiga krõbe.” Värske "Investeerimisportfell 2030" saate fookuses on põhjalik ülevaade aktsiatest, mis on investor Toomase radaril. Doroshenko jagas muuhulgas ekspertarvamust ja analüüsi erinevate sektorite ning ettevõtete kohta alates küberturvalisusest kuni energia- ja tervishoiusektorini. Kaupleja ise ootab ees korrektsiooni, et siis ise oste teha. “Hetkel on hea ettevõtet valida ja paremat hinda oodata.” Doroshenko peab praegu aktsiad liiga kalliteks. “Aktsia hind koosneb kahest komponendist, üks on fundamentaalne analüüs, mis sõltub firma kasumist ja käibest ning teine on emotsionaalne pool ja ootused, mis pannakse selle fundamentaalsele väärtusele veel juurde,” lisas Doroshenko. Samuti tuli aruteluks suurte USA tehnoloogiaaktsiate nagu näiteks Nvidia, Amazoni ja Microsofti tulevik ning juttu tuli sellest, kuidas geopoliitilised riskid võivad mõjutada investeerimisotsuseid. Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest. Foto: Igor Doroshenko Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Ärikinnisvara arendava Restate nõukogu liige Ardi Roosimaa selgitab, et kliendile 10 eurose rendihinnaga ruutmeetri eest kannatab hooneid äriplaani mõttes ehitada küll, ent nipp on kuidas saada sellest odavamalt. „Odavamalt tegelikult saab,“ väidab Roosimaa saates „Kinnisvaratund“. Täna on stock-office laadsed lao- ja tootmishooned ligikaudu 3000 m2 põrandapinnaga, mida jaotatakse umbes 10 erinevaks boksiks. „Et saada suuremat efektiivsust, tuleks ehitada suuremaid maju, 5000 ruutmeetriseid ja panna sinna bokse rohkem,“ räägib Roosimaa. „Ent siis tekib maatüki kuju küsimusi ja ka mitmeid teisi asju sinna juurde ja läheb paljuski muus mõttes keeruliseks.“ Roosimaa selgitab, et Restatel on portfellis ka umbes 10 000 m2 hooneid, kus boksid 500 ja 1000 ruutmeetrised ja seal on ka rendihinnad hoopis teisest klassist, jäädes umbes 7 euro juurde. Taolise hoone rajamise koguinvesteeringu suurust on Roosimaa sõnul raske nimetada, sest paljuski sõltub majatüübist ning ka sellest kui kiiresti õnnestub hoone realiseerida, ent ühe stock-office standardtoote maht on tema sõnul kusagil 3,5 miljoni juures. „Et pakkuda soodsat rendihinda peab kogu investeering olema alla tuhande euro ruutmeetri eest, millest ehitushind moodustab tavaliselt 70-80%,“ toob Roosimaa välja. Kuidas taolise hinnaga hooneid valmis ehitada, millist tootlust pakuvad need investorile, räägib Roosima täpsemalt saates. Lisaks ka seda milline on olnud viimastel aastatel äripindade hinnaindeks ning kuidas see suhestub elukondliku kinnisvara mõne aasta taguse rekordilise hinnatõusuga. Samuti rääkisime saates kuidas rendilepingutes praegusel hetkel rendihinda indekseeritakse, milliseid aastaseid rendihindade tõuse praegu turul kokku lepitakse ning ka seda kui pikad on praegu keskmised äripinna rendilepingud. Lisaks analüüsisime ka üldiselt ärikinnisvara turuseisu ja Roosimaa esitas oma prognoosi lähitulevikuks. Fotol Roosimaa 2015. aastal kinnisvarakonverentsil esinedes, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Juhtimine ilma juhtideta kõlab paradoksaalselt, ent see on üha enam kerkimas esile kui tuleviku töökultuuri võimalik suund. Kuidas mõista, et on aeg liikuda traditsioonilisest juhtimismudelist kaugemale, isejuhtivate meeskondade poole? Millised on peamised väljakutsed ja võidud, mis sel teekonnal ees ootavad? Koolitaja ja elluviimise coach Eero Sikka jagab oma teadmisi ja kogemusi, et valgustada teed organisatsioonidele ja juhtidele, kes on valmis avastama isejuhtimise potentsiaali. Äripäeva koolitusäri juht Marianne Lõhmus uurib "Äripäeva juhtimiskooli" saates, millised on konkreetsed sammud ja tööriistad, mida saab kasutada meeskonna isetoimivaks muutmiseks. Millised on need olulised muutused mõtteviisis ja praktikas, mis aitavad luua innovatsiooni ja kasvatada töötajate rahulolu? Fotol Eero Sikka. Foto autor: Raul Mee.

Eesti süvatehnoloogia sektor kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal kogusid üle poole Eesti idufirmade investeeringutest just teadusmahukad ettevõtted. Startup Estonia süvatehnoloogia programmi juhtivad Inga Kõue ja Vaido Mikheim rääkisid "Ükssarvikute kasvulava" saates sektori edusammudest ja probleemidest, mis vajaksid lahendamist kiiremaks kasvuks. Sektoris on puudu oskajatest, rahast ja lisaks piirab idufirmade sündi Eesti korruptsiooniseadus. Ülikoolides on umbes 1000 uurimisprojekti, millest võiks välja kasvada süvatehnoloogia idud. Eelmisel aastal sündis neid viis. "Kui sa teed teadust ja samal ajal üritad ka sinna ettevõtet peale ehitada, siis see paraku ei ole võimalik toimingupiirangu tõttu," ütles Kõue. Samas tõi ta näitena USA, kus tihti on äriline väljund lahutamatu osa teadlaste tööst. Saatejuhiks ja fotograafiks oli FoundME toimetaja Tarmo Virki.

"Finantsuudised fookuses" saates heidame valgust ärimaailma ühele kõige pakilisemale küsimusele: kuidas saavutada tipp-tulemusi tulemusjuhtimise kaudu. Elame ajastul, kus konkurents käib üha kiiremini ja innovatsioon toimub peadpööritava kiirusega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et ettevõtted mõistaksid, kuidas oma tegevust optimeerida ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi. Arutelus osalevad ja erialaseid teadmisi, uusi perspektiive ning praktilisi nõuandeid toovad kuulajateni kasvumentor ja kogenud endine tippjuht Anti Orav ning juhtimisnõustaja ja juhtimisarvestuse asjatundja Andro Kullerkupp. Käsitleme põhjalikult, kuidas tulemusjuhtimise süsteemid toimivad, milliseid samme tuleks astuda süsteemi loomisel, kuidas maksimeerida meeskonna potentsiaali läbi enesejuhitavuse, milliseid juhtimismõõdikuid valida, kuidas seada eesmärke, mis tõesti motiveerivad, ning kuidas navigeerida läbi peamiste raskuste, mis kaasnevad tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötamisega. Pakume kuulajatele reaalsete näidete abil loodud juhiseid. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Andro Kullerkupp, Paavo Siimann ja Anti Orav. Foto: Mai Kroonmäe

"Enamik meie kliente ütlevad, et hind võiks olla isegi kõrgem. Kuid ma tajun, et tegelikult ei ole võimalik enam hinda tõsta," rääkis Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol saates „Turismitund“. Kui tõsta hinda, kaoks restoranil üks kliendigrupp sootuks ära, millest oleks Vihtoli sõnul ääretult kahju. „Meil on kodurestoran ja me tahame oma koju neid inimesi, kellega on ühine vaib. Ja ma ei ole huvitatud ainult nendest inimestest, kellel rahakott on piiritu,“, rääkis Vihtol. Pärnus tegutseva Villa Wesseti peremehe Mart Kuke sõnul on hinnalagi aga restorani tavasaalis ja peakoka saalis erinev. „Ma näen, et tavasaalis on hinnalagi käes aga peakoka saali puhul ma näen, et enamus kliente ei ole Pärnust ning nemad pole nii hinnatundlikud,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et restorani tullakse ka eraldi kaugemalt sööma, mistõttu on neil klientidel okei maksta ka kallimat hinda. Seetõttu planeerib Kukk peakoka saalis lähiajal ka hindu korrigeerida. Räägime saates restoraniettevõtlusest ja uurime, mis tunne on kahel tunnustatud restoranipidajal kevadhooaja eel ning kuivõrd hooajalisus üldse premium segmendis rolli mängib. Juttu tuleb Eesti restoranide hinnatasemest ja sellest, mis seda mõjutab. Uurime, kas personali värbamine on läinud lihtsamaks, milline on olukord ümbrikupalkadega ja mida on Eesti ettevõtjatel õppida maailma parimaks valitud Taani restoranilt NOMA. Samuti räägime, millist rolli mängib restoranides jätkusuutlikkusega tegelemine ja saatest kuuleb ka retsepti eduka restorani avamiseks. Külas on Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol ja Villa Wesseti peremees Mart Kukk. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5-10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed. Hergauk rääkis saates „Eetris on ehitusuudised“, et teatud materjalide hinnalangus ei tähenda samas seda ehitamise hind oleks tervikuna taolisel määral langenud. „Pigem on kindlus rohkem selles, et järske hinnatõuse pole enam oodata, mis tähendab et alltöövõtjate pakkumistes on riskikomponent vähenenud,“ rääkis Hergauk. Ta lisas, et odavamaks on läinud pigem kohaliku tootja materjal ja seadmed. Siiski nõustub Hergauk et hinnatipu perioodiga ehk 2021. ja 2022. aastaga võrreldes saab praegusel ajal kokkuvõttes siiski 10% odavamalt ehitada. Cramo Estonia tegevjuht Remo Holsmer kinnitas omakorda, et Cramos on nemad kui ehitaja jaoks üks sisendhindade pakkujatest tundnud hinnasurvet viimased paar-kolm kuud ning selle tulemusel ka hindasid langetanud, seda olenevalt tellimuse spetsiifikast kohati isegi rohkem kui 10%. Saates rääkisime veel, milles avaldub alltöövõtjate ja ehitustööde partnerite valmisolek töö saamise nimel rohkem pingutada, samuti sellest, kuidas töid ehitusplatsil korraldatakse, kuidas praegu ja raha kokku hoida ning ka sellest mida teevad ettevõtted kui tellimuste maht ei kasva ka järgneva aasta jooksul. Lisaks avame lühidalt ka Skandinaavia ja Baltikumi ehitusturu olukorda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Marek Hergauk Eesti Ehituskonverentsil 2021. aastal, foto autor Raul Mee.

Saates räägime AI lahendustest töökeskkonnas, aga ka laiemalt tehisintellekti kasutamisest ja suundumustest. Tehisintellekti piiridest välja murdmine nõuab uusi oskusi. Sellega siseneme uude ajastusse, selgitab saates AI ekspert Jarmo Tuisk.   Tehisintellekt paneb proovile meie oskuse mõelda ja mõtlemist juhendada, toob Tuisk välja. Kui varasemalt oleme harjunud vajutama nupule, et muuta kirjastiili, sisestama tabelit või valemit, siis AI pakub vaid ühe ava – kirjuta aga midagi.   Tuisk näeb hetkel tehnoloogiliselt kahte suunda. Esimene suund on AI pilvetehnoloogiate areng. Suured ja võimsad mudelid arvutuskeskustest lahendavad massivsel hulgal probleeme, AI muutub aina nutikamaks ja universaalsemaks. Seal kõrval aga võtab hoogu teine suund: tehisintellekt liigub väiksematesse seadmetesse, liigub taskusse, abi saabub sellevõrra kiiremini ja muutub privaatsemaks.  Saates räägime, kui palju lasta teha ülesandeid ära tehisintellektil, mis on tehisintellekti hallutsioneerimine ja kas inimene kaotab AI-le oma töö. Juttu tuleb ka nutikatest taskuseadmetest ja sellest, kuidas läheb Apple’i ja Samsungi võidujooksul, et olla kõige nutikam igapäevaabiline. Kes võidab?  Saates on külas AI ekspert ja Samsungi brändisaadik Jarmo Tuisk, saadet juhib Tõnu Einasto.  Fotol Jarmo Tuisk, foto tehtud Jarmo poolt AI abiga.

Juureravi on spetsiifiline protseduur, mida võib vaja minna näiteks õigel ajal ravimata kaariese või ka hambatrauma tõttu. Saates selgitab Maxilla Mustamäe kliiniku endodont Ilja Bestov, mida juureravi endast kujutab ja mis on selle eesmärk, millised on ravivajadusele viitavad sümptomid ning mitme visiidiga hamba reeglina korda saab. Saame teada ka seda, millal on vaja juureravi ümberravi, mis asi on apikoektoomia ning kuidas mõjutab ravimata hambapõletik üldtervist. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla, fotol vasakult Anna Hilkova ja Ilja Bestov

Kunst kogub üha enam populaarsust eestlaste seas. Suurem nõudlus tõstab tööde hindu märgatava kiirusega. “Me oleme olnud oksjonil ka situatsioonis, kus teos, mille alghind oli 500 eurot, osteti 5000 euroga,” räägib Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Saates “Portfelli kasvuplaanid” toob Ausman välja, et viimastel aastatel on maalide kõrval hakanud populaarsust koguma graafika ja joonistuste valdkond, kus on intrigeerivaid ning põnevaid motiive. Graafika kasuks investeeringuna räägib ka selle soodsam hinnaklass, kuigi viimase kolme-nelja aasta jooksul on selle turg niivõrd kiirelt kasvanud, et hinnad on tõusnud ka sajaprotsendiliselt. Juttu tuleb nii tööde hinnaklassidest, eripäradest kui kunstnikest, kelle töödesse Ausman ise usub. Samuti räägib ta sellest, kust kunstihuvilisena investeerimist alustada, mida selle juures jälgida ja kuidas oma investeeringuid kaitsta. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Foto: Simo Sepp.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas Aasta tehas 2024 võitja elektrijaotusseadmete tootja Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja autotööstusele plastdetaile valmistava Promens Rõngu tegevjuht Ülle Susi, kellega räägime võidust ja tööstusest. Sass ja Susi soovitavad teistel tehastel vaadata aina enam raiskamiste vähendamise poole, et „madalal rippuvad õunad“ ehk kiired töövõidud ära noppida. Ühtlasi soovitavad tööstusjuhid juba praegu mõelda 2025. aasta plaanidele ja sellele, kas ettevõtted uueks kasvutsükliks ikka valmis on. Saadet juhib Harro Puusild. „Ettevõtetel peaks täna olema fookus raiskamiste vähendamisel, sest me tihti kipume tegelema klientide ja toodetega, aga samal ajal leidub ka tehases sisemiselt palju töövõite, mida me lihtsalt ei märka,“ soovitab Alvar Sass ja tuletab meelde, et sisemiste parenduste ja töövõitude leidmiseks on olemas palju häid meetodeid. Üks oluline parendus, mida näiteks Promens Rõngu jälgib ja mõõdab, on tehasetöötajate sammude mõõtmine. „Näen seda juhtimisküsimusena. Tootmises oli erinevate töökäskude vahel liikumine erineva pikkusega – ühel oli väga palju kõndida, teisel oli kõik lähedal. Selleks võtsime ühel heal aastal ette ja hakkasime täpselt mõõtma, kui palju ja kuidas parendada planeerimist ka läbi selle, kui palju kellelgi samme on,“ kirjeldab Ülle Susi Promensi olulist muudatust. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Ülle Susi ja Alvar Sass. Autor: Harro Puusild

Eestis diagnoositakse aastas umbkaudu 1000 uut soolevähi juhtu ning sureb sellesse haigusesse meil oluliselt rohkem inimesi kui näiteks Lääne-Euroopas. Saates selgitab dr Indrek Seire, miks soolevähk nii ohtlik haigus on, millised on selle trendid ja sümptomid ning mis aitaks seda haigust varakult ennetada. Samuti tuleb juttu erakliiniku Fertilitas ja Seirekliiniku koostöös sündinud seireprogrammist, mis võimaldab soolevähki varakult ja valutult diagnoosida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Indrek Seire

Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom tõdeb saates „Fookuses: Euroopa majandus“, et Läti soov saata välja inimesed, kes ei ole sooritanud läti keele eksamit, on vesi Venemaa propagandaveskitele. Toom ütleb, et passi järgi inimesi mõõta ei ole meie õigusruumis normaalne. „Läti otsus välja saata inimesed, kes riigikeele testi ära ei tee, puudutab põhiliselt pensionäre, kes on juba 30 aastat Lätis elanud. Nad elavad pensionipäevast pensionipäevani, ei käi kuskil raadios intervjuusid andmas. Laske neil lihtsalt rahus surra,“ on Toom otsekohene.   Tema sõnul on Rooma õiguse alustala see, et tagantjärgi seadusi muuta ei saa. „Kui need inimesed kunagi alalise elamisloa said, siis keelenõuet ei olnud. Seega ei saa seda neilt ka nüüd nõuda,“ räägib saadik. Jana Toom on nii Eestis kui Euroopa Parlamendis olnud tuline Vene inimeste õiguste eest seisja ning seeläbi ka Eesti riigi ja avalikkuse silmis kaheldavate eesmärkidega isikuid toetanud. Toom tunnistab, et annab endale aru, et tema tegevus paneb senise poliitikukarjääri pakule. „Mis puudutab kuulujutte minu sidemetest Kremliga, sõbrad, usaldage kapot, ma ei istuks siin stuudios, kui see tõele vastaks,“ räägib eurosaadik. Küsimusele, millal Venemaa sõda Ukrainas lõpeb, vastab Toom, et sellest saab rääkida alles siis, kui Putinit enam ei ole. „Ja seda, millal teda ei ole, võib Igor Mangi käest küsida,“ ütleb Toom. „Ukraina peab selle sõja võitma ja Putin ei saa olla Venemaa juht. Siis saame rääkida uuesti Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest mingisugustestki suhetest.“ Lisaks küsime saates, mis tundeid tekitas Jana Toomis Jüri Ratase Isamaaga liitumine ja kas Ratase Euroopa Parlamenti kandideerimisel ja valituks osutumisel nad ka ühise laua taha mahuks. Samuti räägime tööst Euroopa Parlamendis, sellest, mis tehtud sai ja kas on ka midagi kripeldama jäänud. Ka tuleb juttu, miks Eesti venelased end kõrvalejäetuna tunnevad ning kuuleme ka hinnangut Vene opositisoonile. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Jana Toom. Foto autor: Liis Treimann.

Europarlamendi saadik Urmas Paet tunnistab, et skandaalse Donald Trumpi hurjutamine Euroopa suunal on õigustatud. Meie kaitsevõime on nõrk ja kui ameeriklased poleks Ukrainat toetanud, oleks see sõda juba kaotatud, ütleb Paet. „Sõda Ukrainas on tegelikult kestnud juba kümme aastat ja me ikka näeme, et on kolmteist NATO liikmesriiki, kes pole isegi kahe protsendini jõudnud oma kaitsekulutustega. Kui USA poleks Ukrainale appi läinud oleks see sõda juba läbi. Ja mitte Ukraina võiduga,“ tõdeb Paet Äripäeva raadio saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Paet tõdeb, et Euroopa on liiga pikalt olnud mugavusstsoonis mitte ainult sõjalist kaitse vallas vaid ka selles, mis puudutab energiavarustatust või tööstust. „Kust tulevad kõik olulised osised Euroopa tööstuse jaoks? Hiina rünnak Taiwani vastu on täiesti reaalne. Aga see tähendab meie jaoks seda, et kiibid jäävad Taiwanist tulemata ja Euroopa autotööstus seiskub. Kannataksid pea kõik tööstusharud,“ nendib Paet. Küll aga kinnitab Paet, et kui Hiina peakski Taiwani ründama, järgnevad Euroopa Liidu poolt halastamatud sanktsioonid. „Olukorra sõjalise eskaleerumise juhul on tagajärgedeks väga tõsised importi ja kaubavahetust ning infotehnoloogiat puudutavad sanktsioonid.“ Eesti probleem on toimiva demokraatia vähene kogemus Sisepoliitikast rääkides on Paet kriitiline nii Riigikogu töö kui meie poliitilise kultuuri suhtes. Ka peaministri ja Andrus Ansipi vahelist tüli kommenteerides tunnistab Paet, et praegusel ajal oleks kohane olulisemale pühenduda. „Ma näen, et võiks seesmised konfliktid kõrvale lükata ja keskenduda kõige olulisematele asjadele. Riigikogu võiks päriselt tööle hakata. Praegune konflikt on seal kerinud juba aasta aega ja see ei kahjusta meie riiki mitte ainult seestpoolt vaid ka välispoliitiliselt on tagajärjed tugevad,“ on Paet kriitiline. Tema sõnul hoolitsevad selle eest, et meil keeruline olukord oleks, teised niikuinii. „Kui me tahame adekvaatselt vastu seista võimalikele hübriidsõja elementidele, mis Venemaalt või mujalt tulla võivad, siis selleks on vaja ühiskonnana maksimaalselt tugevad ja ühtsed olla.“ Sellest, kuidas Paeti sõnul praeguseks põhimõtteliselt surnud riiklik lennufirma pole muud teinud, kui riigi rahakotti auku söönud ja ka Iisraeli ja Palestiina vahelise sõja tagajärgedest saab pikemalt kuulata saatest „Fookuses: Euroopa majandus“. Urmas Paeti intervjueeris Sigrid Hiis. Fotol: Urmas Paet. Foto autor: Raul Mee.

Europarlamendi liige Sven Mikser joonib lõpetava parlamendi koosseisusule tagasi vaadates alla mitmeid Venemaa ja Ukrainaga seotud resolutsioone ja ka viie aasta jooksul koostatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika raporteid. Viimaste osas on koostatud viiest kahel olnud ta isiklikult ka raportöör. Raportite olulist välja tuues ei nõustu sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Mikser ka identiteedi ja demokraatia fraktsiooniliikme Jaak Madisoniga, kes väljendanud seisukohta, et raportitel pole mõju ega tähtsust. „Arvata, et pean ühe raju kõne, saadan kõik sinnasamusesse ja maailm on muutunud, niimoodi see paraku ei käi,“ sõnastab Mikser saates „Fookuses: Euroopa majandus“. „Väiksema täitevvõimu kogemusega kolleeg Jaak Madison ei mõista päriselt seda, et diplomaatia ja poliitika ongi väga pikka meelt nõudev, tilk-tilga haaval kivisse augu uuristamise protsess,“ selgitab Mikser. Poliitikas on tema sõnul võib-olla ühed vähem tajutavamad, aga kõige olulisemate mõjudega protsessid need, mis aitavad muuta ühiskondlikke sündmusi ja nende tagajärgi ning Euroopas on üheks selliseks ühtsus eksistentsiaalses julgeolekupoliitilises küsimuses, mis tähendab abi Ukrainale. Saates räägiti põhjalikumalt veel Euroopa Liidu toimimisest ja seal otsuste vastuvõtmise raskustest, lähenevatest valmistest, samuti ka sellest, mis sotsiaaldemokraatlik vaade on ühiskonnas Mikseri veendumisel oluline. „Eriti kriisis peavad need, kel laiemad õlad, kandma mõnevõrra rohkem,“ on Mikser veendunud. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Sven Mikser välisministrina 2018. aastal, foto autor Andras Kralla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Tugevate innovaatorite sekka jõudmiseks piiravad meid suuresti jätkusuutlikkuse ja rohetehnoloogiatega seotud arendustegevused. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna. "Juhtimisauditi" saates võtamegi luubi alla innovatsioonijuhtimise ja uurime, kuidas ettevõtete innovatsioonivõimekust suurendada. Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt räägib lähemalt Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekusest ja seda soodustavatest teguritest. Eesti tööandjate Keskliit koos valdkondlike tippspetsialistidega on välja töötanud Innovatsioonitrepi mudeli. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kati Rostfeldt. Pildi autor: Rain Jüristo

Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ja realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis? Saates arutame, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Räägime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rohelise Koridori pilootprojektist, mille eeskmärk on meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringuid. Saatekülalised on MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Saadet juhivad Oliver Ämarik ja Mario Sõrm. Fotol Oliver Ämarik, Paul Künnap, Indrek Kaing ja Mario Sõrm. Foto autor: Andres Laanem.

Üha rohkem inimesi eelistab asjade päriseks ostmise asemel neid rentida – ühest küljest on nii soodsam, teisalt võimaldab see vanaks jääma kippuva eseme asendada uuega. Samuti on selline käitumine keskkonnasõbralik, sest ese leiab uue omaniku.   Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toob saates välja, et renditeenust hoogustab tarbijate ootus saada kõige uuemat ja kõige paremat. Seadmed ja nende funktsioonid arenevad lihtsalt nii kiirelt.   Teiseks tõukab renditeenuse eelistamist tagant inimeste arusaam, et asju ei pea tingimata omama. Jätkusuutlikkus ja roheline mõtteviis aitavad seadmetel uuesti ringlusse sattuda ja toote eluiga pikendada.  Kuid millistes sektorites renditeenus enim õitseb? Tehnoloogia rentimine on harjumuspärane, kuid mujal Euroopas pakutakse renditeenusena näiteks elektrijalgrattaid, fototehnikat, aga ka prille. Renditeenusest saab kaubanduse tulevik. Kuid kaupmehed võiksid seadmete rentimisega julgemad olla. Kui klient saab hea kogemuse, elavdab see müüki ja toob brändile kasu, selgitab iDeal Groupi juht Antti Adur.  Renditeenuste ja ringmajanduse teemadel räägivad saates Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus ja iDeal Groupi juht Antti Adur. Juttu tuleb nii renditeenuste turust üldiselt, tarbijatrendidest kui regulatsioonidest, mis suunavad uute teenusteni. Toome näiteid ka Inbanki renditeenuse lahenduse edulugudest. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Antti Adur ja Piret Paulus. Foto: Äripäev

„Teabevara tund“ keskendub seekord riskide ja kriiside juhtimisele töökeskkonnas. Oma kogemusi ja teadmisi jagavad tööohutuse spetsialist ja konsultant Mari-Liis Ivask ning tuleohutuse spetsialist ja kriisireguleerimise ekspert Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ. Selgitame, mis on riskid töökeskkonnas ja mida peaks tööandjad tegema riskide ennetamiseks. Samuti räägime sellest, kas töökeskkonna riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, kui sageli seda teha tuleb ning kas selleks tuleb kasutada eraldi teenust. Enn Eberg toob muuhulgas näiteid riskide hindamisest väljaspool ettevõtet: „Tellides tuleohutuse töödeks partneri väljastpoolt, eeldame, et ta on pädev, sest seda tööd tohivad teha ainult väljaõppinud inimesed. Ja kui tagajärjeks on tulekahju, ongi kannataja pool heausklik töö tellija.“ Mari-Liis Ivask nõustub, et teenusepakkuja tihtipeale ei hoomagi, et tuletööde tegijatel peab olema vastav tunnistus. „Seda teadmist on ettevõtete seas üsna vähe,“ nendib Ivask. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Enn Eberg ja Mari-Liis Ivask. Foto autor: Andres Laanem

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks suurimaid väljakutseid, millega ettevõtted igapäevaselt silmitsi seisavad. Erialad arenevad ja muutuvad ning koos nendega muutuvad ka töö sisu ja kvalifikatsiooninõuded. Üks võimalik lahendus, mis probleemile leevendust pakub, on töökohapõhine ehk õpipoisiõpe, mida Eesti kutsekoolides on läbi viidud pea paarkümmend aastat ning seda on tehtud erinevate programmide raames Euroopa Sotsiaalfondi toel. Õpipoisiõpe toimub ettevõtte, kooli ja õppija koostöös ning vähemalt 2/3 õpet toimub töökohal ning kuni 1/3 koolis. Läbitakse kutseõppekava ning lõpetanule omistatakse kutsekvalifikatsioon. Õpipoisiõpe on eriti oluline valdkondades, kus töö iseloom ja tingimused ei võimaldagi õpet läbi viia kooli keskkonnas, samuti erialadel, kus kvalifikatsiooninõuded on muutumas või kus kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ümberõpe tööjõupuudusele leevendust võiks pakkuda. Räägime saates lahti töökohapõhiseõppe protsessi, selle väljakutsed ja kasutegurid ning teeme seda elektritööde ettevõtte E-Servise näitel, kus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu eestvedamisel ja koostöös Tallinna Polütehnikumiga sel viisil töötajaid koolitatakse juba kaheksandat aastat. Saatekülalisteks on Tallinna Polütehnikumi energeetika ja automaatika erialaosakonna kutseõpetaja ja projektijuht Lembit Vali ning elektritööde ettevõtte E-Service tegevjuht ja juhatuse liige Krister Peetmaa ning projektijuht Margus Zujev. "Õppetunni" saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Margus Zujev, Krister Peetmaa ja Lembit Vali. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas õiguslikult saab üldse rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ja Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt. Ettevõtluses kasutatakse üha rohkem sisu loomisel tehisintellekti, sest selle suur eelis on kiire tulemus väiksemate kuludega. Seejuures on muidugi oluline, et tehisaru abil loodud materjali saaks kasutada kartmata, et rikutakse kellegi õigusi. Hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu tehisaru määrus on maailmas esimene omalaadne õigusakt, mille abil püütakse maandada AI kasutamisest tulenevaid riske. Tutvustame saates lähemalt, mida määrus reguleerib ning millega tuleb tehisintellekti kasutajatel arvestada. Juttu tuleb ka tehisaruga seotud kohtukaasustest, näiteks New York Timesi hagist OpenAI vastu Ühendriikides. Saates on külas TGS Balticu vandeadvokaat Silvia Urgas ja Heiki Luts ettevõttest FrostFilms. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Silvia Urgas, Mare Timian ja Heiki Luts. Foto autor: Kai Koks

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas“ annab ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse tegemistest – juba enam kui aasta on asutus uue nime all toiminud ja paljugi on selle aja jooksul muutunud. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) direktor Andre Veskioja selgitab saates, milline on tema nägemus asutuse ülesehitamisel, millised tööd on tehtud ja mis veel teha. „Kui suveks oli meil paigas juhtkond, siis nüüd on olemas ka keskastmejuhid, tippspetsialistid. Aga meie meeskond on kokku 300 inimest, kaheksas eri asukohas ja eks kaadrivoolavust ikka natuke on, nii et iga kuu otsime jätkuvalt uusi kolleege,“ rääkis Veskioja. Ta lisas, et hetkel on vaja uute teadmistega ja oskustega inimesi, sest klientide nõudmised on ajas muutunud. „Oleme oma kaadriotsingutes leidnud inimesi ka erasektorist, inimesi kes on juba palju saavutanud ja nüüd tunnevad soovi panustada ka laiemalt. Ka kõrgkoolidega teema aktiivset koostööd, teeme suunatud pakkumisi erialaspetsialistidele.“ Viimased aastad on METK palju investeerinud hoonetesse ja plaanid edasiseks on samuti ambitsioonikad. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate keskmes on küsimus, kas sponsorlus on tõesti ainult suurte ettevõtete mängumaa või on seal koht ka väiksematel tegijatel. Saatesse oleme kutsunud Telia turundus- ja kommunikatsioonijuhi Luulea Kuriksi ning Tabasco tegevjuhi Karl Multeri, kellega arutleti selle üle, kuidas valida ettevõttele sponsorpartner, kuidas mõõta sponsorluse mõju ja tagada, et see toetab ettevõtte üldist turundusstrateegiat. Saates tuli juttu ka mõningatest edukatest sponsorkampaaniatest, mis on ettevõtetele tulu ja tuntust toonud. Samuti rääkisid saatekülalised sellest, milline peaks olema ettevõtete eeltöö enne, kui nad sponsorlust lähevad küsima. Natuke puudutatakse ka metseenluse ja heategevuse teemat. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil vasakult: Tabasco tegevjuht Karl Multer ning Telia turundus- ja kommunikatsioonijuht Luulea Kuriks. Allikas: Äripäev

Miks on nii, et osa meist (nii inimesed kui ettevõtted) suudavad olenemata olukorrast pidevalt areneda, kuid suurem osa mitte? Kas praegustes rasketes majandusoludes on arengule mõistlik keskenduda? Kuidas analüüsida enda või oma meeskonna hetkeseisu ja leida üles olulised arengukohad? Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase räägivad "Nimed müügitahvlil" saates, millised on peamised piiravad mõtteviisid, mis hoiavad meid autopiloodil ja välistavad uutesse kõrgustesse jõudmise. Kuidas neid enda või oma meeskonna puhul tuvastada ja seejärel ümber kujundada? Toome praktilisi näiteid, kuidas arenguga tegelemine on aidanud ellu viia suuri muutusi. Pildil vasakult: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase. Foto: Äripäev

Kaks kolmest saate “Tööandjate tund” külalistest hindasid, et majanduse põhi ei ole veel käes ja enne olukorra paranemist kriis veel süveneb. “Päris käes veel ei ole,” vastas Maag Food juht Silver Kaur. “Loodetavasti aasta teises pooles läheb paremaks, aga enne läheb veel halvemaks.” Saates tulebki sel korral juttu, millises sektoris on optimistid ja millises pessimistid, millised ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest ning sellest, mis seda räsivad – vohav bürokraatia, üleöö muutuvad seadused ja maksud, ebakindlus ning riigirisk – ja mis kasvatada aitab. Lisaks selgub, millised õppetunnid on andnud kestev ja vinduv kriis, kuidas agressiivse naabri kõrval investeeringutele atraktiivne olla ja kuidas nii riik kui ettevõtted peaksid ambitsiooni tõstma. Saates on külas A Le Coqi juht Jaanus Vihand, Maag Food juht Silver Kaur ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.

Märts on hea teeninduse kuu, kuid teeninduskvaliteedi arendamine ja tunnustamine on aktuaalne ka teistel kuudel aastas. Saates jagab Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv pikaajalise algatuse tagamaid ja annab oma hinnangu arengutele teeninduses viimase kahe aastakümne jooksul. Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik räägib, kuidas teenindajaid tunnustada, tagada nende töö kvaliteet ja hoida neid vaimselt vormis, et kliendid saaksid parima võimaliku kogemuse. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas teenindaja saab teha ettevõttes karjääri ja kuidas Tele2 toetab oma töötajate arengut. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv, saatejuht Alyona Stadnik ja Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik. Allikas: Äripäev

Muusikute palgad on dramaatiliselt väikesed, kuid õnneks pole eraraha veel maailmast otsa saanud, tõdevad Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent Olari Elts ja Iute Groupi tegevjuht Tarmo Sild saates „Kultuur veab majandust“. Kui Sild maestro Neeme Järviga lõunalauda istus, polnud sponsorrahad veel jagatud. Küll aga tunnistas Sild raadiosaates, et pärast maestro avaldust, et maailmast pole raha veel otsa saanud oli temaga raske vaielda. „Sinna juurde veel Olari poolt jagatud ERSO suured plaanid ja tundsime, et see kõik inspireerib meid, et toetada midagi, millesse usume,“ rääkis Sild, kuidas tee ERSO sponsorlepinguni viis. Eelmise aasta alguses sõlmisid Iute Group ja ERSO lepingu, millega otsustati, et esimene toetab teist kolme aasta jooksul 360 tuhande euroga. Võimalusel pikendatakse lepingut veel kahe aasta võrra, mis teeb toetuse summaks 600 tuhat eurot. Kuigi summa on suur siis osundab see suuremale probleemile. Nimelt on nii riiklikku kui eraraha kultuuris vähe ja kultuuritegelaste palgad juba pikemat aega olnud kurvakstegevalt madalad. „Meil on väga heal tasemel muusikud ja ka noored talendid, kes tulevad suurepärasel tasemel peale. Samal ajal oleme me ka tugevas rahvusvahelises konkurentsis ja keegi ei taha, et me palgataseme pärast nendest inimestest ilma jääksime,” rääkis Elts. Lahendusena pakub Sild välja võimaluse, kus iga erasektori poolt kultuuri panustatud eurole vastaks riik omalt poolt sama summaga. „Mul on üks lihtne soovitus ja üks veidi keerulisem, aga mõlemad on teostatavad. Lihtne on see, kui riik ütleks, et osa kultuuri rahastust põhineb sellel, kui palju iga kultuuritegija suudab erakapitali kaasata. Nii, et kui sponsoriga rääkida, siis ta teab, et kui tema paneb 1000 eurot, siis riigi poolt tuleb tuhat juurde. See oleks huvitav ja innustav,” pakub Sild välja. Teise lahendusena on Silla sõnul vaja riigieelarve kui juhtimisinstrument üle vaadata. “Hetkel tundub meediat vaadates, et see on oma tähenduse minetanud ja riigieelarve järgi enam ei juhita, sest keegi ei saa sellest aru. Kas see eeldab riigieelarves lihtsustusi või riigi juhtimiskompetentsi tõstmist, on juba omette teema,” jätab Sild teema lahtiseks. Eltsi sõnul peaks riik ja meie maksusüsteem toimima ettevõtjatele innustavalt. “Me peame oma kultuuri eesti ise hoolitsema, keegi teine seda ei tee.” “Lisaks valitseb oht, et me langeme liiga turvalisse kultuurikeskkonda. Rohkem pulbitsemist võiks olla. Noorema generatsiooniga tuleb kaasa värskus ja soov asju teisiti teha. Seda peab toetama,” räägib Elts. Lisaks kuuleb saatest, kas ja kuidas erineb kultuuri- ja ärikeskkond Eestis ja Balkanil. Samuti arutlevad saatekülalised ettevõtete kasumi ühiskonda tagasi andmise üle ning mõtestavad kultuuri ja spordi toetamise erisusi. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Tarmo Sild ja Olari Elts, foto: Sigrid Hiis.

Suure osa ärkvelolekuajast veedavad täiskasvanud koos oma tööperega. Tööl käivad ka inimesed, kel on rängad või kroonilised peavalu- või migreenihood, sestap on oluline teada, mis migreeni võib vallandada ja mida see endast kujutab. Saates selgitab Pealinna Perearstide juhataja dr Kristel Amjärv, mis eristab migreeni „tavalistest“ peavaludest, miks tuleks peavaludega arsti poole pöörduda ning millised ohud varitsevad käsimüügi-valuvaigistite pikaajalisel tarbimisel. Saame teada, mis asjad on prodroom, aura ja migreenipohmell, kuidas mõjutab saavutussurve peavalusid, miks on peavalude ennetamises oluline ka hea sotsiaalne tervis ning mida võiks tööandjad ära teha, et töötajate peavaluhoogude sagedust vähendada ning raskust leevendada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Statistilisi anomaaliaid tuleb üsna palju, Maa-ameti puhul seda õiget sisendit ei tulegi hindajate, analüütikute ja pankurite lauale, tõdesid Kinnisvarauudised.ee elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. „Hea küsimus…,“ kostis kohmetusega Saksing küsimusele, kas kinnisvarasse tasub investeerida, kas oled viie aasta pärast võidus. „Viie aasta pärast kindlasti… investeeringutega kinnisvaramaailmas minu arust on lihtne. Kui sa teed seda oma raha eest ja väga hooletu ei ole valikute tegemisel, siis on peaaegu võimatu kaotada.“ „Kinnisvara saaks kasutada ka tagatisena,“ lisas omalt poolt Linde, „Kui sul on laen 10-20 aastaga tagasimakstud, siis tulevaste investeeringute tarvis sa saad seda vara järjepidevalt kasutada tagatisena – see on üks oluline komponent kinnisvaraportfelli kasvamiseks.“ „Oleme juba neli aastat kriiside keskkonnas,“ selgitas Linde, „kus iga aasta tuleb midagi veel ja veel ja üllatab..“ „Kas midagi enam üllatab?,“ sekundeeris Saksing muigega. „Ikka, ikka tuleb midagi uut,“ kostis Linde hooga, „Aga,“ lisas ta tõsisemalt, „kinnisvaraturul on juba poolteist aastat hinnakorrektuur toimunud. Küll on see toimunud erinevates segmentides. Nagu Ingmar rääkis, kuna need uusarenduste hinnad jõuavad statistikasse hilja, siis see statistika on selline… nii nagu ta on,“ lisas Linde diplomaatilisemalt. „Aga teeme korda, teeme korda!,“ hõikas Saksing vahele. „Tegelikult on ju lihtne: kõik notaribürood esitavad statistikaametile andmeid… See on täpselt ju ainult korraldamise küsimus. Me saaksime väga palju parema kompassi või kaardi, mille järgi turul liikuda.“ „Jah, olen nõus,“ täiendas Linde. Saates eksperdid analüüsivad kinnisvarasse investeerimise võimaluste, mõistlikkuse ja turutegelikkuse üle. Lisaks turgu suisa eksitavale anomaalsele statistikale, räägivad eksperdid üüriturust, üüriinvesteeringutest - „Laiem portfell, rohkem kapitali, vähem võõrkapitali – siis on uni rahulikum“ lisas siin Saksing. Eksperdid teevad lisaks põgusa sissevaate ka ärkinnisvaraturule - üürniku vaatest on üüriturg jätkuvalt väga soodne – „Peab paika,“ kinnitas Linde. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Andres Laanem, Äripäev) Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.

Dr Meg Arroll toob raamatus „Petlikud pisitraumad“ fookusesse nii töö- kui eraelu psühholoogilised müksud ja vopsud, mis võivad kuhjudes tasakaalu paigast lüüa ning inimest salamisi räsida. Saates arutlevad psühholoog, Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia doktorant Mari-Liis Tohvelmann ja Tuuli Seinberg raamatu põhjal selle üle, mis juhtub siis, kui laseme oma sisalikuajul otsuseid langetada, miks on vaja ka näiliselt tühiste vaimsete traumade puhul põhjused välja selgitada ning probleemid samm-sammult lahendada, miks on naised suurema saavutussurve all ning mis asi on toksiline maskuliinsus. Lisaks saame teada, mida kujutab endast toksiline positiivsus ning mida tähendab soomekeelne termin „myötähäpea“. Foto: Äripäev

Äripäeva Logistika teabevara teeb lähikuudel läbi põhjaliku restardi: muutub nii nimi, teemadering, kui ka toimetajad. Millised saavad muudatused täpsemalt olema, rääkis saates „Logistikauudised eetris“ uue teabevara üks toimetajatest, Hannes Laaser. Äripäeva erialase info keskkond „Teabevara“ avab aprilli alguses uue Tarneahela teabevara, mille toimetajateks on Eesti ühed tuntumad tarneaheleksperdid Kerttily Golubeva ja Hannes Laaser. Nad on ühiselt loonud ka nõustamisettevõtte SuCha: lühend sõnades Supply Chain, ehk tarneahel. Kunagisest Äripäeva Logistika käsiraamatust välja kasvanud Logistika teabevara jääb mõneks ajaks avatuks, kuid aprillikuu jooksul liidetakse sealsed materjalid lõplikult Tarneahela teabevarasse ja alates maikuust senine Logistika teabevara suletakse. „Tegemist on päris suure väljakutsega kirjutada kokku sisuliselt kogu tarneahela ABC,“ tunnistas Hannes Laaser saates „Logistikauudised eetris“. Tema sõnul on senise Logistika teabevara materjalid aastakümnete jooksul kirjutatud väga erinevate inimeste poolt, mistõttu on ka nende stiil ja arusaadavuse lihtsus väga erinev. „On lihtsamalt omandatavaid materjale, kuid on ka väga detailseid ja akadeemilisi tekste. Meie eesmärgiks on, et kogu teabevara oleks kirjutatud ühtses ja lihtsalt arusaadavas stiilis ja selle mahuka töö usaldasime Chat GPT-le. Tuleb tunnistada, et ta on olnud väga tubli ja temast on väga palju abi olnud,“ tunnistas Laaser Mõistagi lisandub Tarneahela teabevarasse mitmeid teemasid, mida Logistika teabevaras seni polnud: ostu- ja hankejuhtimine, digitaliseerimine ja palju muud, kuid üle ega ümber ei pääse ka jätkusuutlikkusest, mis paratamatult varem või hiljem kõiki ettevõtteid vägagi otseselt puudutama hakkab. „Isegi kui ettevõttel ei ole täna veel ESG aruande kohustust, tuleb selle teemaga aktiivselt tegelda juba täna. Mitte sellepärast, et keegi kusagil käsib ja kontrollib, vaid selleks, et säilitada iseenda konkurentsivõime. Kui sa täna sellele ei mõtle, lülitatakse sind homme tarneahelast lihtsalt välja. Keegi ei taha endale partneriks ettevõtet, kes mõjutab negatiivselt teiste ettevõtete tarneahela keskkonnajalajälge,“ nentis Laaser, kes ka ise juhib igapäevaselt metallitööstusettevõtte Leden Estonia tarneahelat. Millised on tarneahela suurimad väljakutsed täna ja millised saavad olema need tulevikus, saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Foto: Raul Mee, fotol: Hannes Laaser

Seekordses “Infopankuri” saates räägime, kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud. Stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildid vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga) ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil). Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka- finantsuudised.ee juht Villu Zirnask. Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele. Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline. Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Foto: Äripäev.

Sa lähed esimest korda kohtuma oma võimaliku tulevase tööandjaga. Sammud sirgelt mööda koridori lähemale ja … komistad. Põmm! Esmamulje sinust ongi tekkinud! Olgugi et see oli sul ehk esimene kord sedasi komistada, oled selle inimese jaoks saanud külge lipiku „komistaja“. Miks õige esmamulje loomine töökeskkonnas nii töötaja kui tööandja seisukohast üldse oluline on? Psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri Addicere juhi ja Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõu Erik Rüütli arvukate näidete varal saab värskes saates „Töö ja palk“ selgeks, kuidas jätta endast soodne esmamulje ja kas seda on võimalik ka hiljem muuta • Kuidas käituda töövestlusel ja esimesel tööpäeval uute kolleegidega kohtudes? • Kuidas kommunikeerida oma seisukohti nii, et sellest ka üheselt aru saadaks? • Mil moel kehtestada end inimestega, kes püüavad sulle delegeerida midagi, mida sa teha ei taha? • Kuidas tööandjana endast õige mulje jätta ja aidata seda teha ka uuel töötajal? • Mis on haloefekt ja mis atributsiooniviga? Kuidas värbajana kandidaati lugeda? Need ja paljud teised küsimused leiavad saates vastuse ja saavad juurde nii mõnegi toreda piltliku näite. Vestlust veab Personaliuudised.ee juht Helen Roots. Pildil: Helen Roots ja Erik Rüütel. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu sellest, kuidas praegune majanduslik olukord on mõjutanud tarbijate käitumist e‑kauplustes. Selleks oleme saatesse kutsunud SEB Eesti majandusanalüütiku Mihkel Nestori ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru. Saates räägitakse ka sellest, kui palju Baltikumi tarbijad erinevad oma ostukäitumistes. Millistes tootekategooriates on näha e‑ostlemise vähenemisi ning kuidas e‑poed peaksid silma jääma e‑ostlejatele. Kivimurd ja Nestor räägivad ka turvaliste maksete olulisusest ja toodete tagastamisest ning jagavad soovitusi e‑kauplejatele. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Aina enam räägitakse ärikinnisvara haldamisel jätkusuutlikkusest. Kliendid eeldavad juba praegu, et kinnisvara haldajad panustavad teemasse reaalsete sammudega. Ka rahastajate kaalukauss vajub keskkonnateadlike omanike haldurite poole, kinnitab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Foruse Expert äriliini juht Alex Roost selgitab saates, et hoone elukaarest on hoone haldamine kõige kulukam ja pikaajalisem osa – see moodustab 70-80% kogu hoonega seotud kuludest. „Seetõttu tulebki ressursitõhusale ärikinnisvara majandamisele mõtlema hakata juba siis, kui hoonet projekteeritakse. Kui hoone tulevasel omanikul tuleb idee hoone ehitada, siis on õige aeg kaasata haldamise- ja jätkusuutlikkuse eksperte,“ kinnitas Roost. Kairi Nõuliku sõnul saab kõik alguse jätkusuutlikust haldusest. „Tuleb mõista, et tegevus hõlmab palju rohkemat, kui ainult energiakasutust. Jätkusuutlikkuse alla käib kogu süsinikujälg ja keskkonnamõju, mida hoone tekitab oma elukaare jooksul,“ sõnas ta. Nõulik lisab, et nii rentnikud kui rahastajad jälgivad üha enam kinnisvaraobjektidega seotud valikuid tehes, kas hoonel on rohesertifikaat. „Sertifikaat on ühtlasi kõrge kvaliteediga ärikinnisvara tunnuseks. Hooned, mis on selliselt sertifitseeritud, on A-klassi tipud ja neid eelistavad rahvusvaheliste kontsernide kohalikud harud, kelle sisemine strateegia on häälestatud keskkonnateadlikule maailmavaatele,“ tõdes Nõulik. Kuula saatest, miks pole klaaspindadega kaetud ärihoone jätkusuutlikkuse vaatevinklist kõige soodsam ja millised nutikad lahendused aitavad kinnivarahoolduses nii aega kui raha kokku hoida. Saates räägivad Foruse Expert äriliini juht Alex Roost ja Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Kairi Nõulik ja Alex Roost. Foto: Juuli Nemvalts

Tuleohutus on iga hoone ja ettevõtte jaoks ülioluline. Tänane saade keskendub tuleohutuspaigaldistele – süsteemidele, mis on loodud tulekahju ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Avame põhjalikult, kuidas süsteemid meid kaitsevad, rääkides nende tähtsusest ja kasutusaladest eri hoonetes ning hooldustöödest ja nõuete täitmisest. Esmalt teeme selgeks, mis täpselt on tuleohutuspaigaldis ja kus sedakõige sagedamini kasutatakse. Seejärel heidame pilgu, kelle õlgadel lasub vastutus nende süsteemide nõuetekohase hoolduse ja korrashoiu eest. Samuti käsitleme nõudeid, millele peavad tuleohutuspaigaldised vastama, et olla tõhusad ja usaldusväärsed. Hooldusettevõtted mängivad selles süsteemis keskset rolli. Räägime, millised nõuded neile esitatakse ja millise sagedusega peavad erinevad süsteemid läbima hoolduse või kontrolli, tagamaks nende pideva töökindluse. Lisaks vaatleme, mida täpsemalt teeb hooldustehnik objektil, milliseid kutseid on vaja selle töö tegemiseks ja kas ühest kutsest piisab. Saate teises pooles keskendume omanike vaatepunktile – mis kasu on tuleohutuspaigaldise hooldamisest ja kui palju see maksab? Samuti uurime, mis juhtub, kui hoolduse käigus leitakse puudusi, ja kuidas neid lahendatakse. Lõpetuseks vaatame, mis on viimasel ajal selles valdkonnas muutunud ja miks tuleohutus on praegusel ajal eriti oluline teema. Saate eesmärk on pakkuda kuulajatele sügavamat mõistmist tuleohutuspaigaldiste tähtsusest, hoolduse olulisusest ning selle mõjust nende turvalisusele. Saates esinevad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson ja ettevõtte turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna juhataja Tarmo Nigols. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Scanpix/Panthermedia.

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks aruteluringi 14. märtsil toimunud tööstussektori suursündmuselt „Tark tööstus 2024“. Vestluses „Eesti (tark) tööstus ei paista maailmas piisavalt silma – kuidas võita uusi turge?“ osalesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois ning GScani kaasasutaja ja teadlane Andi Hektor. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Veljo Konnimois sõnas arutelus, et meil on keeruline teha läbimurret ja saada uut rahastust, aga kui teeme, saame tihti meedias vastu näppe. „Isegi GScan on saanud vastu näppe, et kas see on ikka päris õige asi. Fibenol, Comodule saab. Me ei räägi nendest lugudest, mis on hästi ja mida me sellest olukorrast õppisime. Me paneme hoopis puid alla ja demotiveerime. See info jõuab väga kiiresti välisturgudele ja siis on ka raske viia välja sõnumeid, et oleme ägedad,“ selgitas Konnimois. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: moderaator Aigar Vaigu, ettevõtja ja GScani asutaja Andi Hektor, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ning ettevõtja ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu AI-ga piltide tegemisest ja nende kasutamisest turunduses. Selleks oleme saatesse kutsunud Topeltklikki tegevjuhi Kristofer Järvelahe, kes räägib eri valdkondade promptide kirjutamisest, sellest kui pikad need olema peavad ning kuidas Midjourneyst saada kätte kõik, mida sa soovid. Järvelaht selgitab kuulajatele, millised erinevad pildi AI tööriistad on ning mida millal kasutada ning milliseid käske jagada. Lisaks jagab ta ka soovitusi, mida teha ning kuidas loomingulisust pildi tehisintellekti puhul ära kasutada. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol vasakult: saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Topeltklikki tegevjuht Kristofer Järvelaht. Allikas: Äripäev

2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESG-d puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt. Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb. Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol: Villu Zirnask ja Merili Vares. Autor: Andres Laanem

Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates uurime kahelt silmapaistvalt ettevõttelt - Ericssonilt ja Viru Keskuselt -, mida nemad nende aastate jooksul näinud on, kui nende ettevõtted ESG-d on järginud. Kas ESG järgi tegutsemine toob tagasi? Kus peitub majanduslik kasu? Kas ESG aitab luua uut äri? Kas ESG-d oma organisatsiooni juurutades oleks tark midagi ka vältida? Stuudios on külas Ericsson Eesti juhtkonna liige, protsessi-ja kvaliteedijuhtimise ja jätkusuutlikkuse eestvedaja Karin Marjapuu ja Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru. Saadet juhib Kerttu Metsar. Foto: Kristel Sooaru, Karin Marjapuu. Autor: Kerttu Metsar

Värskes raadiosaates "Mets ja majandus" on külaliseks Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning puitehituse entusiast Renee Puusepp, kellega räägime uutest võimalustest puidu kasutamisel kaasaegses arhitektuuris. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Renee Puusepp, foto autor Toomas Kelt.

Saates "Mets ja majandus" räägime seekord puidu biorafineerimisest ehk lihtsamalt puidukeemiast. Tegu on valdkonnaga, mida on juba pikemat aega nimetatud üheks meie potentsiaalsemaks tööstusvaldkonnaks, kuid suuremahulisi tööstustootmisi pole veel rajatud. Saate esimeses osas annab Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme ülevaate puidukeemia võimalustest ja perspektiividest, saate teises osas arutame, kas riik saaks puidukeemia arengut ka kuidagi tagant tõugata. Saate pani kokku Toomas Kelt, saates kõlavad jutud on salvestatud konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Pildil: Aruteluring puidukeemia võimalustest, foto autor Johanna Adojaan.

Viiskümmend-viiskümmend põhimõttel loodud äriühing võib olla nii jackpot kui õudusunenägu, kõik sõltub põhikirjast, leiavad vandeadvokaadid. Osanikevaheliste vaidluste lahendamisi tuleb praktikas ette pidevalt. Suuremat osa neist oleks saanud ennetada ettevõtet luues, tõdevad Triniti partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets ning Triniti äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve saates “Triniti eetris”. “Minu soovitus on, et kahe mehe firmas, kus osalused on võrdselt jaotatud, tuleks igal juhul võtta endale juhatuse liikme koht. Seda seetõttu, et kui on 50-50 alustel loodud ettevõte ja üks on juhatuses, siis enam teda sealt välja ei saa. See, kes juhatuses on, kontrollib aga kõike, alustades pangaarvest, tehingute tegemisest, lõpetades raamatupidaja endale sobivaks vahetamisega,” kirjeldab Vabamets olukorda, kus ettevõtte struktuur enda jaoks läbi pole mõeldud. Tema sõnul on mõistlik juhatusse minna ka juhul, kui endal tegelikult pole huvi juhtida. “Seda kas või sellepärast, et oleks ettevõtte asjadest pilt ees.” Järve lisab, et variant, kus kõik ühingu liikmed on juhatuses, ei ole üldse halb. “Juhatuse puhul saab kaaluda veel võimalust, et by default on kõik juhatuse liikmed oma õigustes võrdsed. Igaüks saab ettevõtet esindada ja tehinguid teha.” Järve sõnul on pahatahtliku tegevuse ennetamiseks võimalik seda õigust ka piirata ja panna liikmetele ühine esindusõigus. “Näiteks, kui tahetakse müüa ühingule kuuluv auto, saab seda teha kõikide nõusolekul. Siin tuleme aga jälle 50-50 osaluste juurde tagasi: ühest küljest on see hea, sest üks ei saa nii-öelda pätti teha, sest teine toimib kontrollfunktsioonina.” Samas tekitab see olukorra, kus kui üks juhatuse liige on puhkusel, peab ta ikkagi digiallkirju andma kas või lihtsatele igapäevastele tehingutele ja ka see ei ole ideaalne, arutleb Vabamets. Advokaadid toovad praktilisi näiteid, kuidas juba ettevõtet luues võimalikke probleeme vältida, ja põhikirja olulisusest tuleb samuti saates juttu. Ka arutlevad Järve ja Vabamets uue osa võõrandamise regulatsiooni teemal, mis juba on probleeme tekitanud. Milliseid probleeme ja mida teha, et neid vältida, kuula saatest. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol TRINITI äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve ning TRINITI partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets. Foto: Sigrid Hiis.

Eesti ühiskond peaks käivitama arutelud, et üle minna neljapäevasele töönädalale. See looks töökohti juurde muu hulgas ka maapiirkondades. Teisalt on see muidugi töökorralduslikult tõsine väljakutse juhtidele, aga las olla, rääkis Omniva juhatuse esimees Mart Mägi saates. Töötukassa eestvedamisel sündis aripaev.ee veebis kaart, kust saab vaadata Eesti suuremaid tööandjaid maakondade kaupa. Igast maakonnast on esitletud kümme suuremat tööandjat ning kaardilt joonistuvaid trende analüüsivad saates Mart Mägi, töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ja saatejuht Annika Kald. Fotol Mart Mägi. Foto: Liis Treimann.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime taastuvenergia tulevikust Eestis ja sellest, kas meie elektrivõrk peab vastu uutele tuule- ja päikeseparkidele. Saates on külas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, kellega arutame muuhulgas, kuidas saab elekter Ida-Virumaale kui selle tootmine hakkab toimuma Saaremaa rannikul, milliseid ühendusi naabritega veel luuakse ja millal Eesti end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendab. Saate teises osas on külas Rexploreri asutaja ja tegevjuht Henrik Hundt, kelle lahendus aitab oluliselt kiirendada päikeseenergeetika lahenduste planeerimist majapidamistesse ning büroohoonete targemaks muutmist. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Andras Kralla

Viie ja enam korrusega kortermajade puhul sõltub elanike mugav ligipääsetavus liftide korrashoiust. Nõukogude ajast pärit hoonetes on kasutusel Valgevene liftid, mis praeguseks juba amortiseerunud. Sel aastal avatakse aga meede, mis võimaldab Euroopa rahadega vana lift uue vastu vahetada. „Hea uudis on see, et KredExi uutes hoonete rekonstrueerimise tingimustes on liftivahetus sees,“ tõdes KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet. Toetust saab taotleda ka liftide hoonele lisamiseks. Peeter Leet on seda meelt, et lift kortermajas pole kindlasti luksus, vaid juurdepääsetavuse tagaja. Kui vahepeal kippusid kinnisvaraarendajad neljakorruselisi elumaju ehitama ilma liftita, siis nüüd näevad juba seadusest tulenevad nõuded selle olemasolu ette, selgitas Leet.  Kuula sisuturundussaatest „Kõik kinnisvarast“, kui ohutud on eelmise põlvkonna liftid ja milliseid uusi tehnilisi võimalusi turg pakub. Saates räägivad KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet, müügijuhid Sulo Saulep ja Norman Vaga.  Foto: Andres Haabu

Kes katab kahju, kui küberpätid halvavad ettevõtte töö? Kust leida raha, kui kurikaelad nõuavad lunaraha? Saates räägime küberkindlustusest. Lisaks ettevõttele tunnevad firma küberturbe kohta huvi kliendid ja investorid, sest andmetega tegeleb sisuliselt iga ettevõte. Kindlustus on hädavajalik ka siis, kui ajada äri suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega. Saates räägime lähemalt, kellele küberkindlustus on mõeldud ja kuidas seda osta. Teemat kommenteerivad LEXTALi advokaat Rainer Ratnik ja IIZI Kindlustusmaakler AS finantsriskide valdkonna spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Helen Evert ja Rainer Ratnik. Foto autor: Mai Kroonmäe.

Tuntud investor, TalTechi õppejõud ning finantsökonoomika doktor Tõnn Talpsepp avaldas, kuidas luua investeerimisstrateegiat ning kuhu ta praegu oma raha paigutaks. Saates „Investeerimisportfell 2030“ rääkis investor ja samuti mitmete investeerimismenukite üks autoritest Tõnn Talpsepp, et tema on enda jaoks pannud paika kindla raamistiku, kuidas ta üldjoontes peaks investeerima. Poolega oma portfellist võtab ta tururiski, ülejäänud osaga portfellist saab teha muid asju, rääkis Talpsepp. Ta selgitas, et strateegia koostamisel tuleb alustada varaklasside valikust. Talpsepp viitas saates tavainimese mõttekäigule, kes mõtleb esimese asjana tootluse peale ja sellele, et tahaks hästi palju raha teenida. Tegelikkuses on investori sõnul olulisem mõelda sellele, kui palju oled valmis raha kaotama. Portfelli strateegiasse võlakirjariski lisades soovitab Talpsepp vaadata just riikide võlakirjade poole, mis on selgelt madalama riskiga. Kõrge intressiga võlakirjad on tema hinnangul kordades kõrgema riskiga. Seega praegu turult raha kaasava ehitusmasinarendifirma Storendi võlakirjade puhul tuleb arvestada suurema riskiga, möönab Talpsepp. Tema sõnul tuleks kõrge riskiga võlakirjade osa portfellis hajutada ja seal võiks olla vähemalt 10 erinevat positsiooni. Talpsepp sellistel pakkumistel väikeinvestoril osaleda ei soovita ja lisas, et tema võtaks siis juba portfelli aktsiariski, mis võib pakkuda suuremat tootlust. Aktsiaturgudest rääkides avaldas investor, et on alati optimist olnud, kuid lisas, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole, kui vaadata suuremaid indeksieid. Ta tõi välja anomaalsed juhtumid tehnoloogiasektoris, kus hakkas näiliselt teatav mull juba eelmisel aastal tekkima ja see on jätkunud selgi aastal. Indeksite liikumises Talpsepp midagi erilist ei näe. Tema sõnul on ajalooliselt suur osa aktsiate tõusust ära tehtud lühikese ajaga ehk investorina on ohtlik olla turu ajastaja ja oodata langust põhjendusega, et tehnoloogiasektor on juba nii palju tõusnud. „Kes eelmisel aastal oli turgudelt väljas, sest turud olid nii palju tõusnud, see on päris heast tootlusest ilma jäänud,“ leidis Talpsepp. Pikemalt aktsiaturgude trendidest ja portfelli strateegiast kuula saatest „Investeerimisportfell 2030“. Saadet juhtis börsitoimetuse ajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Juba aastaid on küsitud, miks uute ravimite kättesaadavaks tegemine ehk soodusravimite nimekirja kandmine Eestis nii kaua aega võtab. Tervisekassa esindaja Erki Laidmäe kirjeldas läinud aasta novembris toimunud Meditsiiniuudiste ravimikonverentsil olukorda sõnadega: „Ravimitootjad alustavad riikidest, kus saab kõrgemat hinda küsida ja alles siis jõutakse meiesugusteni. Valik kujuneb lõpuks väga mõistlikuks, aga tõsi – aeg sinna jõudmiseks on liiga pikk.“ Toome seekordses Terviseuudiste saates kuulajateni samal konverentsil toimunud vestlusringi, kus ravimite kättesaadavuse teemal arutlevad puuetega inimeste koja tervishoiualane huvikaitsenõunik Katrin Nugis, ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius, tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe, Roche Eesti hinnastamise ja rahastamise valdkonna juht Marika Lepaste, AstraZeneca Eesti korporatiivsuhete ja arendusjuht Hanno Püttsepp ning arstide liidu esindaja ravimikomisjonis kardioloog Lembi Aug. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas

Kes võidab mälumängusaate "Mälupäev"? Kaheksast osalenud ettevõttest on järel vaid kaks – põnevas finaalsaates lähevad vastamisi Lennuliiklusteeninduse AS ja OIXIO IT. Toome teieni kümme kaasahaaravat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. OIXIO IT-st panevad saates teadmisi proovile ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Lennuliiklusteenindusest asuvad võitu püüdma lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Küsimused on koostanud ja saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmistele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Adler, Kristian Lavin, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto: Andres Laanem.

Töökodades tungivad arvutid peale ja inimtööjõud on nii kallis, et tulevikus hakatakse vigaseid detaile remontimise asemel lihtsalt välja vahetama. Nii leiab raadiosaates “Kiired ja vihased” Tõukuri omanik ja juht Fred Häling. Tõukuri remonditöökojas, kus parandatakse mootoreid ja käigukaste, tegeletakse sisuliselt kunstiga. Sedasorti kunsti noored aga ei hinda, selgitab Häling. Ka see on üks põhjustest, miks remondid tulevikus hääbuma hakkavad. Esmakordse gaselli Tõukur omanik Häling on oma teise ettevõttega Alert Auto varasemalt kiiresti kasvavate ettevõtete hulka juba jõudnud. Tõukur ise on olnud turul juba kolm kümnendit, kuid vaid pool sellest ajast Hälingu juhtimise all. Saates jagab Häling ettevõtte ajaloo eepilisemaid hetki ja selgitab, kuidas ettevõte suutis end hiljuti gaselli edetabelisse murda. Häling võrdleb mootoriremonti perearstiteenusega ja toob näiteid sellest, mis on aastatega auto remontimisel muutunud ning millised masinad on kõige tihedamini remondiosakonna "patsientideks". Fred Häling on äri juhtimise kõrvalt aastaid tegelenud motospordiga. Saates räägib ta avameelselt enda seiklustest motospordis ja ettevõtte omanikuna tehtud valikutest. Ka jagab ta oma arvamust autotööstuse hetkeseisu ja automaksu kehtestamisest kohta Eestis. Veel jagab Häling, mis paneb temal juhina silma särama, mille üle tunneb ta uhkust ja mismoodi hoiab oma meeskonda. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol Fred Häling. Foto: Alyona Stadnik.

Vähi diagnoos on midagi sellist, mida vist küll kõik täiskasvanud kardavad. Arsti juures küsitakse ikka analüüsi kahtlaste vastuste korral, et ega see vähk ei ole ning kõik muu tundub sellega võrreldes kerge ja mööduv. Seekordses Terviseuudiste saates räägime aga laste onkoloogilistest haigustest – mida need endast kujutavad ja milline on ravi. Selgub, et tegemist on täiesti erinevate haigustega kui täiskasvanutel, kuid õnneks selgub seegi, et 80 protsenti lastest ravitakse terveks. Stuudios on sel puhul äsja Eesti Punase Risti teenetemärgiga pärjatud Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saks ja sama osakonna arst Maarja Karu. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla Pildil dr Maarja Karu ja dr Kadri Saks. Foto autor Violetta Riidas

2023. aasta lõpu seisuga on Tallinnas üle miljoni ruutmeetri kaasaegset büroopinda.   Kuidas jaguneb tänane üüriturg, mis dikteerib ruutmeetri hinna ja mis kontori vahetuse? Kuidas saada inimesed tagasi kontorisse ja mida töötajad kontorilt ootavad? Nendele küsimustele otsime vastuseid Ingemar Paani ja Heinike Reisiniga Colliers International Advisorsist.   Kvaliteetse tööjõu pärast tuleb jätkuvalt pingutada, mistõttu tuleb anda parim ka töökeskkonna kujundamisel. Saatekülaliste sõnul on hetkel lauajalgpallist ja lebonurgast olulisemal kohal vaba aja ja koosveetmise ruum. On näha, et büroodes laienevad nii kööginurgad kui ka ühisalad.    Saates räägime sellest, millised on tänapäevased kontorid ja kas rattaga tööle ning enne hommikukohvi töö juures duši alt läbi hüppamine ongi uus normaalsus.    Mida aga jälgib rentnik? Muutused energiahindades on pannud klienti suunama varasemast enam tähelepanu energiaklassile ja keskkonnasertifikaatidele. Üürnikud eeldavad tänapäevaseid tingimusi ja turul on surve üpris suur. Kas büroopinna puhul ostetakse asukohta või hoopiski hüvede komplekti, sellest kuuleb samuti lähemalt saates.    Saadet juhib Tõnu Einasto.  Foto autor: Tõnu Einasto. Fotol Ingemar Paan ja Heinike Reisin.

Capital Milli ESG juht Merli Rikolas ütles saates "Kinnisvaratund", et hetkel küsivad pangad laenu andes peamiselt laenutaotleja süsiniku jalajälge, ent sellest aastast lähevad ESG kohustustest lähtuvalt nõuded oluliselt spetsiifilisemaks. „Baltikumi üleselt on pankadel välja töötatud küsimustik, mida hakatakse kõikidele klientidele edastama ja see on väga mahukas,“ rääkis Rikolas, kes hetkel on uusi nõudeid näinud vaid seeläbi, et pangad on neid esitlenud ettekannetes. Rikolase sõnul hakatakse laenutaotlejalt küsima pea kõike, mis puudutavad tema tegevusega seotud energiatarbimist, sotsiaalseid teemasid kui ka juhtimisega seotud käsimusi. „Kas sul on juhtimises näiteks rakendatud eetikakoodeksid, teostad sa korruptsioonivastast poliitikat, millised põhimõtted on ettevõttes energia osas, kuidas vähendate energiatarbimist,“ toob Rikolas vaid mõned näited. Kuigi kinnisvaraettevõtted ise ESG nõudeid kohustuslikult veel järgima ei pea, tehakse seda tulevikku vaatavalt osaliselt juba praegu. Nii Merli Rikolas kui ka teine saatekülaline, Fausto Capitali nõukogu liige ja rohevaldkonna vedaja Priidu Lokk on veendunud, et kuna tulevikus rakendub ESG aruendekohustus ka neile, on kasulik juba praegu selle teemaga aktiivselt tegeleda. Seda toetab ka ühiskondlik suhtumine, mis järjest enam ootab ka arendajatelt jätkusuutlikke lahendusi. Kui palju ESG nõuetele täitmine tõstab aga ärikinnisvaras kliendi jaoks lõpphinda, seda saatekülalised konkreetselt öelda ei osanud nagu ka seda mis maksab arendajale ESG aruende kohustuslikuks muutmine. Kuigi aruande enda koostamise täisteenuse hinnad võivad ulatuda Rikolase sõnul kuni 50 000 euroni, võib juba omistatud rohesertifikaadiga hoone ESG teemaline paberimajandus Lokki sõnul maksta vaid paar tuhat eurot. Kindlasti ei ole aruande koostamise hind aga ainus kulu, mis kinnisvaraarendajale ESG toob – kõikide nõuete järgmise koguhind ulatub pelgast aruande koostamise hinnast oluliselt suuremaks. Näiteks ärihoone rohesertifikaadi BREEAMi nõuetele vastavaks muutmine maksab Lokki sõnul 10% selle ehitusmaksumusest, ent nii BREAAM kui ka LEEDi sertifikaadid katavad vaid väikese osa ESG teemadest. Saadet, mille fookus ESG standardid, ESG aruanded ja nõuete rakendamisest ärikinnisvaras juhtis Lauri Leet. Fotol Capital Milli kontor, foto autor Andras Kralla.

Saates räägime SekMost ehk sektoritevahelise mobiilsuse toetusest. Aastaks 2029 plaanitakse kaasata vähemalt 600 osalejat. Eesmärk on toetuse saanud ettevõtetes luua SekMo toel vähemalt poolsada uut teadusuuringute valdkonna töökohta. Saates räägivad oma praktilisest kogemusest kogu protsessi läbimisel R8 Technologies tegevjuht Allan Hani ja Krediidiregistri tegevjuht Art Andresson. Andresson rõhutab saates, et teadlane “paadis” on oluline. “Kui klient ja teenusepakkuja on kahekesi, võib motivatsioon ja tempo vaibuda. Teadlase abiga aga tekivad uued ideed ja see distsiplineerib.” SekMo eesmärk on soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel. Milline on ülikoolide toetus, kui lihtne on ettevõttesse sobivat spetsialisti leida ja kuidas meede teadlase kaasamist võimaldab, kuuleb lähemalt saatest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Teadusagentuur.

"Äripäeva juhtimiskool" võtab fookusesse käibemaksu, tuues esile, kuidas hiljutised seadusemuudatused on mõjutanud Eesti ettevõtteid ja raamatupidajaid. Külaliseks on Tõnis Elling, 20-aastase kogemusega käibemaksu ekspert, kes jagab väärtuslikke näpunäiteid ja kogemusi käibemaksumuudatustega toimetulekuks. Arutelu keskmes on rahvusvahelised kaubatehingud ja maksude optimeerimine, pakkudes kuulajatele praktilisi lahendusi käibemaksuga seotud väljakutsetele. Elling toob välja, kuidas raamatupidajad ja ettevõtjad saaksid valdkonna arengutega kursis püsida ja infotulvaga toime tulla, soovitades erialaseid veebilehti ja oma Käibemaksukooli Äripäeva Akadeemias, mis algab 19. aprillil. Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad oma maksundusalaseid teadmisi täiendada, pakkudes sügavamat ülevaadet efektiivsest käibemaksuseaduse rakendamisest. Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee teemaveebide juht Mare Timian. Fotol Tõnis Elling ja Mare Timian. Foto autor Meelika Riiberg.

Kuidas Eesti investeerimismaastik on küpsenud viimase 12 aasta jooksul ja miks täna on õige aeg idufirmade asutamiseks, räägivad Trind VC investorid Ivar Siimar ja Liis Hiie Ükssarvikute kasvulava saates. Startup-sektor on kannatanud vähenevate investeeringute tõttu alates 2022. aastast ja lisaks sellele kulusid kärpivad idufirmad on lasknud lahti kümneid tuhandeid töötajaid üle kogu maakera. "Ei ole põhjust väga negatiivne olla - ka Eestis kapitali on, palju ägedaid ettevõtmisi on, ja ma arvan, et et neid tuleb juurde," ütles Kadi Hiie. "Võib-olla kasvud ei saa olema nagu tormilised. Aga selle eest nad saavad olema ilmselt ... elujõulisemad, sest keegi ei saa enam eeldada, et iga kuradi kuu tõstavad raha," ütles Ivar Siimar. Saatejuhiks ja fotograafiks oli Tarmo Virki.

Saates anname viis nõuannet, mida digitaliseerimisel silmas pidada. Teeme selgeks, kuidas suurendada digitaliseerimise abil kliendi rahulolu, pakkuda parimat ostukogemust ja kasvatada ettevõtte tulusid. Kogemusi jagavad SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht Edward Rebane ja SEB Baltikumi digitaalse müügi ja müügiautomaatika juht Märten Liinat.  Kogu Baltikumi peale on SEB müügist 81% ainult digitaalne. Lisaks on nad loonud 300 automatiseeritud klienditeekonda. Saates räägimegi, kuidas teekondi automatiseerida ja liikuda hüperpersonaalsete pakkumiste poole. Teeme selgeks, mis on uute suundade juurutamisel ettevõttesse kõige olulisem ja mis aitab edu tuua. Saatekülalised jagavad, mis on klienditeeninduses ja –suhtluses SEB eesmärgid ja X-faktor, mille abil sillutavad nad teed oma klientide südamesse. Ühtlasi selgitame, miks peaks iga ettevõte enda X-faktori üles otsima ja sellele keskenduma.   Veel arutame, kas pangakontorid kaovad ja näost näkku kohtumine on minevik. Saadet juhib Tõnu Einasto.  12. märtsil toimub Kultuurikatlas E-kaubanduse foorum, kuhu on huvilised oodatud esinejaid kuulama. Foorumi teema on „Miks on tehisintellekt e-kaubanduse ettevõtluse tulevik?“ ja oma mõtteid laval jagab ka Edward Rebane.  Foto: erakogu

"Finantsuudised fookuses" saade toob kuulajateni põhjaliku ülevaate Eesti ja globaalse majanduse praegusest seisust ja tulevikuperspektiividest. Selles saates võtame fookusesse, kui sügavale languse mülkasse on Eesti majandus langenud ja uurime selle peamisi põhjuseid. Saatekülalised on Eesti Panga ökonomist ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai ning Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla, kes jagavad oma ekspertarvamusi nii kohalike kui ka rahvusvaheliste tegurite mõjust meie majandusele. Arutelu keskmes on küsimused: kui suur osa praegusest majanduslikust väljakutsest on tingitud meie endi tegevusest ja kui palju mõjutab seda välismajanduse olukord. Samuti avame, mida meie saatekülalised peavad olulisemaks ettevõtjate jaoks, et nad saaksid praegusest keerulisest majandusolukorrast maksimaalselt kasu lõigata. Kuulajad saavad teada, millal on oodata Euroopa Keskpanga intressimäärade langetamist, miks praegune aeg võib olla soodne investeeringuteks ning miks võib Eesti majanduskasv sel aastal siiski negatiivne olla isegi siis, kui majandus ise mingil hetkel kasvule pöörab. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Rasmus Kattai, Paavo Siimann ja Lenno Uusküla. Foto: Andres Laanem

Räägime sihtkohaturunduse teemadel ja täpsemalt sellest, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioonid ehk DMOd turismiettevõtjatele kasu toonud. Uurime, kuidas on mõne aasta eest riigi poolt ellu kutsutud turismiorganisatsioonide reformimise plaan reaalses elus tööle hakanud. Saatest saab teada, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioon üles ehitatud Kesk-Eestis, miks seda vaja oli ja kuidas seda juhitakse. Samuti räägitakse, kuidas on turismitegevused teistes Eesti piirkondades korraldatud ning sellest, kui koostööaltid on turismiettevõtjad. Külas on Kesk-Eesti DMO juht Johan-Kristjan Konovalov ja Piesta Kuusikaru talu perenaine ja MTÜ Soomaa Turism juhatuse liige Külli Eller. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Veebruari lõpus teatas Hansab Eesti, et ettevõtte tegevjuhiks saab pikalt keemiatööstust Chemi-Pharm juhtinud Kristo Timberg. "Tööstusuudised eetris" saates räägib Timberg, et tegi lahkumisotsuse juba pea aasta tagasi kevadel ja andis juhtimise üle juba mõned kuud tagasi sügisel. „Tegelikult teatasin oma lahkumisest juba sügisel ja juba siis tuli ka teisi kõnesid, ka tööstusest,“ viitab Timberg, et huvi tema vastu näidati üles ka tööstussektorist. Räägime sellest, mida tippjuht pikast Chemi-Pharmi perioodist kaasa võtab ja millega tuleb mõlemal ettevõttel praeguses keerulises majandusolukorras kohaneda. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Kristo Timberg. Autor: Harro Puusild

Kuigi ühisrahastus on viimastel aastatel saanud vähem tähelepanu kui aktsiad või kinnisvara, pakub see endiselt investoritele huvi ja võimalusi teenida kõrgemat tootlust, leiab väikelaenude ühisrahastusportaali MONEYZEN tegevjuht Tõnis Mänd. Mänd toob välja, et MONEYZENi portaalis küsivad investorid keskmise riskiga laenuvõtjalt intressina umbes 18-19%. “Seal tuleb arvestada seda, et tekkida võivad ka mingid laenukahjud. Seega investori tootlus võiks jääda umbes suurusjärku 12%,” räägib ta. Ta rõhutab, et ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides on kõige olulisem teha taustatööd portaali kohta. “Nemad teevad põhitöö ära laenu hindamises osas - kellele anda, kuidas anda, kui palju anda. Sa pead neid usaldama ja seetõttu on tähtis, et sa usaldad seda portaali.” Kuidas tasakaalus portfelli üles ehitada, mida ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides jälgida, kuidas laenudes riske hajutada ning palju enamat kuuled juba põhjalikumalt saatest. Saadet "Portfelli kasvuplaanid" juhib Simo Sepp. Fotol: MONEYZENi tegevjuht Tõnis Mänd, foto autor Simo Sepp.

„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja ning psühholoog Andero Teras ütleb, et psühholoogiliste lähenemiste kasutamine võimaldab juhil paremini mõista enda töötajaid ning organisatsiooni toimimist. Saates räägib Teras, et parem arusaamine inimeste tajust, mõtlemisest ja reaktsioonidest aitab juhil paremini mõista ja ennustada kollektiivi käitumismustreid. Ühtlasi aitab see luua juhtimisstrateegiaid, mis mis oleksid motiveerivad ja toetavad. Terase teatel loob tõhus suhtlus töötajatega usaldusliku töökeskkonna ning soodustab produktiivsust ja ka innovatsiooni. Saatekülaline toob esile, kuidas erinevatel juhtimistasanditel psühholoogilistest teadmistest kasu lõigata. Ta tõdeb, et esmatasandi juhid seisavad sageli silmitsi töötajate raskuste ja läbipõlemise sümptomitega. Kõrgemas juhtkonnas on psühholoogilised teadmised kasulikud, sest seal keskendutakse rohkem strateegilistele teadmistele ja süsteemide mõistmisele ning lahendatakse erinevaid dilemmasid. Juhina on psühholoogiline tarkus oluline ka enesepeegelduseks, mis võimaldab mõista enda tugevusi, nõrkusi ja isiklikke eelarvamusi. Seeläbi saab ka hoida isiklikult paremat vaimset tasakaalu, et suurte eesmärkide püüdmisega end hoopis läbi ei põletata. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Andero Teras. Pildi autor: Rain Jüristo

Hammaste ja suu hügieen on teemad, millest kõik oleks justkui teadlikud. Ometi selgub hambaarsti juures sageli, et tegelikult ei osata ei kaariest ega igemehaiguseid õigesti ennetada – see võib kaasa tuua juba suuremad ning kulukat ravi nõudvad probleemid nagu parodontiit või juurepõletik. Saates selgitab Maxilla hambaarst dr Hanna-Grete Jõulu, kuidas ja millal hambaid harjata, miks ja millal kasutada hambaniiti, millest annab märku igemete veritsemine ning millised on üldse kõige levinumad hambahaigused. Lisaks saame teada, kas hambaarstid üldse lubavad kommi süüa. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla

„Teabevara tund“ uurib jätkusuutlikkuse ja ESG-praktikate maailma personalijuhtimises. Personaliosakond mängib ESG kontekstis otsustavat rolli, eriti sotsiaalse vastutuse ja hea juhtimistava aspektide edendamisel. Talentor Estonia partner ja vanemkonsultant Anneli Salminen räägib, kuidas personalijuhtimine on ajas oma rolli muutnud ning kuidas HR-juhid nüüd strateegia kujundamise eesliinil seisavad. Saame teada, kuidas juurutada jätkusuutlikku mõtteviisi ja kuidas ettevõtted saavad konkreetsete tegevuste ja mõõdikute abil oma strateegiaid ellu viia. Ühtlasi heidame pilgu sellele, kuidas ettevõtted saavad läbi personalijuhtimise strateegia panustada jätkusuutlikkuse parandamisse, tuues esile otsest kasu ja konkurentsieelist. Küsivad Äripäeva personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Anneli Salminen ja Külli Gutmann.

Sihtasutus Kutsekoda on värskelt avaldanud OSKA uuringu, mis kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest erialasele tööle siirdub vähem kui 40%. "Õppetunni" saates otsime vastuseid küsimustele: kas nende erialade puhul on tegemist hobiharidusega, mida riik ei peaks tasuta pakkuma või on pilt nende erialade taga kirjum, miks teatud kutseõppe erialadel tööle siirdumine on oluliselt madalam kui teistel, kas ja kellele neid erialasid tulevikus vaja on ning millega tuleks muudatusi kavandades arvestada? Külalisteks on Siim Krusell, OSKA vanemanalüütik Sihtasutusest Kutsekoda, Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht ning Kaire Sõmer, kes on lisaks juhtimiserialadele õppinud Luua Metsanduskoolis looduretkede juhtimist ja Hiiumaa Ametikoolis floristiks. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Kaire Sõmer, Siim Krusell, Liina Veskimägi-Iliste. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” tuleb juttu ettevõtlusest ja innovatsioonist. Miks me aga räägime innovatsioonist ajal, kui majandus on juba pikemat aega languses, ettevõtted lähevad pankrotti ja paljud koondavad töötajaid? Tehnoloogiaettevõtja Priit Kongo sõnul tuleb just praeguses olukorras rääkida innovatsioonist, sest see on võimalus lükata seni mugavustsoonis olnud ettevõtjaid tegema kriitiliselt olulisi otsuseid. Innovaatiline äri loob võimalusi olla oma konkurentidest eespool ja viia ellu midagi, mida seni pole tehtud ning olla teistele teenäitaja. Tulevikuvaates tuleb meil nii või teisiti olla uuenduslikud, kui tahame püsida konkurentsis. Finantsteenuste ettevõtte Grow tegevjuht Ulvi Tallo tõdeb saates, et meisse on justkui sisse kodeeritud ellujäämise instinkt ning rasketes olukordades on suurem vajadus õppida, edasi liikuda, võtta kasutusele uued tööviisid. Just see ongi see, mis meid edasi viib. Innovaatilisemad ettevõtted jäävad ka rasketes oludes püsima. Saatekülalised räägivad oma kogemustest muudatuste juhtimisel ettevõttes ning toovad ilmekaid näiteid. Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol: Priit Kongo, Ulvi Tallo ja Mare Timian.

Energiaettevõtte Elektrum Eesti juhatuse liige Andrus Liivand kinnitas saates „Energiatund“, et taastuvenergia abil toodetud elektri müügimarginaal on võrdne tavaelektriga ning et roheelektri pealt nad lisa ei teeni. Elektrumi müüdud elektrist moodustab 23% päritolutunnistusega kaetud elekter ehk taastuvelekter, millega kauplemisel on omad reeglid, ent majanduslikus mõttes ei ole müüdud elektril nende jaoks vahet. „Selge on see, et me oleme äriettevõte ja müüme elektrit kindla müügimarginaaliga, aga me oleme võtnud eesmärgiks, et ei teeni päritolutunnistustega,“ ütles Liivand. Tema sõnul läheb taastuvelekter kliendile selle valiku puhul kallimaks 3% ehk 0,3 senti kWh kohta. Enim on taastuvelektripakette seni valinud tema sõnul suuremad ärikliendid. Ülemiste City rohevaldkonna juhi Mati Fjodorovi sõnul moodustab elektritarbimine ühe keskmise büroohoone käitlemise kuludest 25 – 30% ning arvestas roheelektri 0,3 sendist kallimat hinda kilovatt-tunni kohta, ei tõuse roheelektri valiku puhul kogukulud hoone käigushoidmiseks kuigi oluliselt. Saates, mille teema oli roheline elekter ja selle tarbimine, tarbimise valmisolek ja võimalused, selgitasime põhjalikult kuidas elektrimüüja tagab, et kliendile pakutav roheline elekter on tõepoolest roheline ning mida kinnitab selles osas päritolutunnistus. Lisaks rääkisime tarbijate huvist ja motivatsioonist rohelist elektrit osta. Fotol on Andrus Liivand, foto autor Veiko Tõkman. Saatejuht on Lauri Leet.

Räägime töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja poolt. Täpsemalt sellest, mida peab tööandja tegema, kui töötaja otsustab päevapealt töölepingu üles öelda, millal on töötajal selleks õigus ja kuidas taolisi olukordi ennetada. Räägime levinumatest töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest ning sellest, kuidas end töökiusu eest kaitsta ja seda ka töövaidluskomisjonis tõendada. Saates jagatakse hulgaliselt praktilisi soovitusi nii töötajatele kui tööandjatele oma õiguste kaitsmiseks. Jutuks tuleb ka see, kui suured kaebajad on eestlased, kas filmimine ja vestluste salvestamine on töökeskkonnas lubatud ja mida teha kui tööandja hilineb palga maksmisega. Külas on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Greete Peetersmann (keskel), Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Merli Kesküla (vasakul) ja Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

In this episode, we talk about the lack of diversity in cyber security space, and the problems it creates. Are they solvable? Is there anything to gain for the tech industry from inclusion of women? How to solve the challenge of including more women to the field through the education system? The changing of the public image of the sector in Estonia and in Denmark were discussed by Linda Mostrup Pedersen, leading partner of the Nordic-Baltic CyberSkills Think Tank and the founder of Happy24, Kätlin Koemets, CEO of CTF Tech and a head organiser of Cyber Battle 2024, Holger Haljand, CEO of Telia and co-organiser of Cyber Battle 2024, and Miia Isabel Anipai, a young woman in IT and mixed team finalist of Cyber Battle 2023. This episode was hosted by Äripäev journalist Tarmo Virki.

Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Stuudios arutleme Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikasega selle üle, kuidas võivad mõjutada Eesti põllumehi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutised avaldused, milles ta tegi Euroopa Parlamendi volinikele ettepaneku taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse ettepanek tagasi võtta, kuna Euroopa Parlament tõukas selle täiskogu hääletusel tagasi ja Ministrite Nõukogus ei ole edasiminekut ning eelnõust on saanud polariseerumise sümbol. „Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamise nõuded ongi olnud liialt ambitsioonikad, kus ei arvestata alati põllumajandustootjate reaalseid vajadusi ning kohalikke tingimusi,“ rõhutas Ameerikas. Foto: Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Saates tuleb juttu sellest, kuidas Eesti ettevõtted saavad end koduturult välja murda, suurendada ekspordivõimalusi ja saada välismaiseid kontakte ning investeeringuid. Üheks võimaluseks on riigi äridelegatsioonis osalemine. Kuidas on võimalik presidendi, peaministri või muu kõrge riigiametnikuga välisvisiidile minna ja milliseid uksi see avab? Seniseid edulugusid, kogemusi välisvisiitidest ja nõuandeid jagavad EASi rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik, Roofit Solari kaasasutaja ja strateegliste partnelussuhete juht Helen Anijalg ning tehnoloogiaettevõtte GScan tegevjuht Marek Helm. Saatejuht on Mark Oja. Fotol Marek Helm, Helen Anijalg ja Liina Maria Lepik. Foto: Äripäev.

Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumiste arv GDPR-i rikkumise küsimustes on tõusvas trendis. Inimeste mured varieeruvad soovimatutest e-kirjadest jälitavate bännerite ja poolikute ostukorvide teavitusteni. Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juhi Liisa Ojangu sõnul on oluline, et ettevõtted suhtuksid GDPR-i nõuetesse tõsiselt, et vältida rikkumistest tulenevaid karistusi, mis võivad nüüdsest hõlmata ka rahatrahve. "Eetris on turundusuudised" saates käsitletakse kõige sagedamini esitatud kaebusi, sealhulgas eksitavaid müügipakkumisi ja andmebaaside ebaselget päritolu, ning jagatakse soovitusi, kuidas korrektselt nõusolekut küsida. Saatejuht Keit Ausner. Foto: Liisa Ojang. Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates jagavad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi oma hiljutisi kogemusi teenuse müümisest kui vastas on teadlikumad kliendid ja valdkonnas on tihe konkurents. Millal avatud küsimustest enam ei piisa? Kuidas eristuda konkurendist, kui tooted on samaväärsed? Saates käsitletakse Gertner Inc kliendilojaalsuse üllatavaid uuringutulemusi. Tule ja kuula, kuidas tekivad lojaalsed kliendid ning mis paneb ostjat Sinu kasuks otsustama. NB! See pole enam lihtsalt parima hinna-kvaliteedi suhtega toote müümine. Pildil: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi. Allikas: Äripäev

Meie eesmärk võiks olla kiireima asjaajamisega riik, räägib saates “Tööandjate tund” Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. “Mis kasu on sellest, et ettevõtte saab arvuti taga luua ülikiiresti, aga kui sul vaja lubasid ja litsentse, siis nende tegemine võtab sama kaua aega kui Prantsusmaal.” Kui planeeringud ja load saab kiiresti, siis vaatab investor tema sõnul “vau, Eestis on maru lihtne asju teha”. “Kui Prantsusmaal võtab tehase püstitamine viis aastat, siis Eestis võiks see käia viis kuud. Selle ajaga, kui Prantsusmaal tehase püsti saab, on Eestis see juba neli ja pool aastat töötanud,” selgitab ta. Tänane suundumus on Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul aga vastupidises suunas ja menetlused kestavad suurriikidest kauem. Kiire asjaajamine aga meelitab investorit, seda ta lausa naudib, selgitab Kalm. Lisaks bürokraatia vähendamisele Eesti majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks tuli saates juttu veel maksukeskkonna ettenähtavusest, töötajate puuduse leevendamisest, ambitsioonist, aga ka sellest, kuidas olla investoritele atraktiivne agresiivse naaberriigi kõrval. Saates on külas Argo Luude, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Cramo Eesti juht Remo Holsmer. Saadet juhib Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Argo Luude, foto autor Liis Treimann.

Teeninduse igapäevatöös tuleb tihti ette keerulisi probleeme – rasked kliendid, kellega tuleb kohaneda ning olukorrast olenemata pakkuda neile kvaliteetset teenust. Individuaalne lähenemine ja klienditüüpide mõistmine aitab teenindajal olukorda lahendada. Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" jagavad suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe ja Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand oma kogemusi ning arutavad, kuidas teenindajad võiksid käituda keeruliste kliendi interaktsioonide korral. Milline on "raske klient" ning kuidas teda ära tunda ja temaga toime tulla, toob Tammemäe välja, et klientide keerukus võib osutuda subjektiivseks ning et universaalselt rasket klienti pole olemas. Reimand toob näiteid praktikast ning rõhutab individuaalset lähenemist igale kliendile ning klienditüüpide mõistmist. Kõige olulisemaks võtmesõnadeks peetakse eneseanalüüsi, enesekindlust ja oskust keerulistes situatsioonides kliendi emotsioone maandada. Saates jagatakse ka praktilisi nõuandeid: kuidas teenindada klienti olukorras, kus on vaja säilitada rahulik hingamine ja keskendumine küsimusele, mis täpselt teenindajat hetkel häirib ehk teenindaja fookuse määramine. Saates toovad eksperdid välja, et teenindaja vaimne tervis on sama oluline kui klienditeeninduse kvaliteet – igaühel on õigus talumatuks muutunud suhtlemisest taganeda. Kuidas raskete klientidega suhelda ja teeninduskvaliteeti tõsta? Milline on raske klient ja kas sellist definitsioon eksisteerib? Kuidas ära tunda ja tulla toime keeruliste olukordadega ja raskete klientidega? Milline on tegutsemistaktika rahulolematute klientidega suhtlemisel? Kuidas kehtestada piire? Kui klient nõuab midagi, mida ei saa talle võimaldada, hakkab sind solvama, kuidas siis käituda? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Saatejuht Alyona Stadnik, Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand ja suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe. Allikas: Äripäev

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2024, mis toimub 5. märtsil Viimsi Artiumis. Saates kõlavad intervjuud konverentsi esinejatega. Kõigepealt kuuleme rääkimas Alexela e-mobiiluse juhti Alan Vahti, kes räägib uuest lahendusest, mis võimaldab elektriautode kodus laadimise kulusid mugavalt ja korrektselt ettevõtte raamatupidamises kajastada. Teisena saab sõna GoWorkabiti juht Kristjan Vanaselja, kellega arutame, kuidas tööampsud võimaldavad ettevõtte palgakulu kontrolli all hoida. Saate teises pooles ajame juttu Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saarega. Tema sõnul saab 2030. aasta teises pooles uut trassi mööda Tallinnast Pärnusse sõita. Ka räägime Saarega, milliseid ärivõimalusi pakub raudtee trassi ääres paiknevatele ettevõtetele. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Vanaselja, Alan Vaht, Heigo Saare. Foto kollaaž: erakogu.

Koha eest finaalis asuvad võistlema OIXIO IT ja Zone. Mõlemad tiimid on juba korra end saates tõestanud ja võistlustules vastased seljatanud. Saatejuht Janar Tiiroja on ette valmistanud kümme uut ja huvitavat küsimust, millele saatekülalistel tuleb arutelu käigus õige vastus leida. OIXIO IT-st asuvad taaskord oma teadmisi proovile panema Ermo Kiisk ja Raul Pero. Zone'i meeskonda kuuluvad Arne Meier ja Sten Nurmeta. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Tänase saate võitja kohtub finaalis Lennuliiklusteenindusega. Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Foto autor: Andres Laanem.

29. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st ning enamik neist on geneetilise päritoluga. Eestis on hinnanguliselt umbes 100 000 inimest, keda harvikhaigus kas otseselt või pereliikme-hõimlase kaudu puudutab. Ja kui ka tavaline haigus võib olla ränk, kaasneb harvikhaigusega ohtralt erinevaid probleeme, olgu või näiteks pikk ja konarik teekond diagnoosini – tunnel, mille lõpus ei pruugi paista ravi ja tervenemise valgust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja juht, harvikhaigusega tütre ema Maarja Krais-Leosk nii harvikhaigete õigusest väärikalt kättesaadavale ja elukvaliteeti hoidvale ravile kui hoolduskoormuse leevendamise ja inimeste jõustamise võimalustest nii indiviidi, kogukonna kui ühiskonna tasandil: „Sellest on vähe abi, kui me jõustame inimest, ent teenused ja ühiskonna suhtumine ei tule järgi. Ka harvikhaiguse diagnoosi taga on päris inimene.“ Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates arutletakse Eesti kaitsetööstuse hetkeseisu ja võimaluste üle, külas on kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Juttu tuleb peagi valmivast kaitsetööstuspargist. Valitsus teeb lähipäevil otsuse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et leida tööstuspargile kõige sobilikuma ala. Täna on valikus neli võimalikku asukohta. Räägime veel huvist kaitsetööstusse investeerida, aga ka relvaseadusest, mis seab Eestis tegutsemisele teatud piirangud. „See piirang on liiga range. On mõistetav, miks see piirang tehti. See jõustus alles eelmisel aastal ja selle eesmärk oli Venemaa ja Valgevene kodanikele piirata ligipääs relvadele ning laskemoona ja relvade tootmisele Eestis – tegu on ju agressorriikide kodanikega. Kuid ühtlasi välistati sellega selliste riikida nagu Ukraina, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea tegevus Eestis kaitsetööstuse valdkonnas. Selle me muudame ära,“ ütleb Sirp. Saatejuhid on Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm – advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna eksperdid. Fotol Mario Sõrm, Indrek Sirp ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.

Kultuuripealinna tiitel toob Tartusse ja Lõuna-Eestisse tuhat sündmust, miljon külastust ning aasta lõpuks loodetakse piirkonda tagasi tuua sada miljonit eurot. Tartu2024 juht Kuldar Leis ütleb, et sada miljonit on aastaga vägagi tehtav. „Sada miljonit on ilus number, aga see hajub piirkonda ära. Sellest saavad osa erinevad teenindusasutused, selle eest makstakse palkasid ja nii edasi,“ kirjeldab Leis saates „Kultuur veab majandust“. Ta ütleb, et Tartu2024 majanduslikku mõju arvutades tugineti eelmiste kultuuripealinnade kogemustele ja andmetele. Leisi teatel peakski seega Eestis Tartu2024 projekti iga investeeritud euro tooma tagasi kulutusi 4-5 euro jagu. Majandusliku mõju hindamiseks teeb Tartu2024 koostööd ka pankadega, et võrrelda aasta jooksul piirkonnas tehtud kulutusi möödunud aastaga. Kultuuriaasta tiitel peaks juhi sõnul Tartusse ja Lõuna-Eestisse tooma miljon külastust, sealjuures välisturistid moodustaksid sellest murdosa ehk kuni 7 protsenti. „Meie eesmärk on meelitada külastajaid, kes jääks ka ööks või kaheks, siis on tulu hoopis suurem,“ nentis Leis. Kultuuriaasta majanduslik mõju on Tartu2024 juhi hinnangul siiski teisene ning esmatähtsaks peab ta kultuurielu arenemist. „Meie eesmärk on teha Lõuna-Eestis koostööd enam kui tuhande kultuurikorraldajaga, kes saavad kätt harjutada ka rahvusvahelist koostööd tehes, kes on saanud uue motivatsiooni ja jäävad piirkonda kultuuri ja elu arendama,“ sõnas Leis. Arvukate sündmuste seas on tänavu Tartus võimalik näha ka suurartiste, näiteks annavad kontserdi Sting, Bryan Adams ning Hauser. Leis ütleb, et artistide nimekiri võib veelgi täieneda. „Nägime mitu aastat vaeva, et suurt nime tuua, kuid neil ei ole põhjust tulla Lõuna-Eestisse ja kaugele Vene piiri äärde, aga Sting tuli ja müüs nii hästi, et see tekitas ka järgmiste tulijate laviini,“ kirjeldas Leis. Tema sõnutsi ei ole Tartus võimalik korraldada poolesaja tuhande pealtvaatajaga üritusi, vaid maksimaalne publikunumber jääb 10 000 inimese juurde. Saates selgitab Leis, miks ta pöördus ettevõtluse rajalt kultuurikorraldusse, milline on olnud Leisi kogemus eratoetuste küsimisel, ning räägime kultuuripealinna kuludest riigile ja omavalitsustele. Saatejuht on Eget Velleste.

Võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole, sõnasid Kinnisvarauudiste elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Selles mõttes on täna hea aeg laenata, et hullemaks enam intressimäära mõttes ei lähe,“ sõnas Toompark. Kas võib loota veel kinnisvarahindade langust? „Loota võib kõike,“ kostis ta. „Kas ka nii läheb … Olukorras, kus tehingute arv - ma väidaks paljudele turuosalistele vastu – on mõõdukalt kõrge konteksti arvestades.“ „Jah, ma pean kinnitama - saatanast see on,“ kostis Toopmark laenu alusel üüriinvesteeringuks korteri ostmise kohta, „ja miks? Kui Tallinnas ajalooline keskmine üürikorterite pakkumiste arv ca 1100-1300, siis täna läheneb pakkumiste arv 1900-le. Kui see ei ole ülepakkumine, siis mis on ülepakkumine? Sellises ülepakkumises mina elada ei tahaks.“ „See on Jumalast tõene jutt, et mina arvan, et pikaajalise üüriinvesteeringuna äriplaan praegu välja ei vea,“ kinnitas Paju. „See kuidas maksimaalse võimendusega on edulugusid kirjeldatud: et võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole. See tekitab ainult suured kulud ja võib-olla tekib vajadus või sund seda müüa kui üldse ei ole hea aeg müümiseks.“ „Kiidan ka takka,“ täiendas Toompark, „et kas raha on pangakontol või panna see raha kinnisvarasse, siis ma pigem ei nimetaks seda investeerimiseks või kasumi teenimiseks, vaid raha väärtuse säilitamiseks, siis võib tõepoolest kaaluda raha kinnisvarasse paigutamist.“ Käes on huvitav olukord. Millal on see õige hetk, et näiteks hakata laenu abil kortereid kokku ostma. „Kui üüriinvestor on aktiivne, siis ta leiab selle, kes tahab lühikese ajaga müüa ja läbirääkimised võivad olla edukad,“ märkis Paju üüriinvesteerimise kohta. „Kiidan takka,“ sekkus Toompark,“ kui üüriinvestor saab täna väga soodsa tehingu, siis miks mitte teha täna investeering. Saates eksperdid analüüsivad laenuturgu, eluasemeturu põhja ja sealt väljumise võimalusi ning elukondliku kinnisvara üüriinvesteeringute võimalusi, samuti laiemalt kinnisvarasse investeerimist, aga ka hetke üle hakata eluasemeid kokkuostma. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Kinnisvarauudised/Äripäev) on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.

Gaslighting, eesti keeles “gaasikeeramine” on termin, mis viitab psühholoogilisele manipuleerimisele – see on salakaval ja vahel ka varjatud emotsionaalse vägivalla korduv vorm, kus kuritarvitaja paneb ohvri kahtlema oma otsustes, reaalsustajus ja äärmuslikel juhtudel lausa oma terves mõistuses. Ameerika psühhoanalüütik Robin Stern kirjeldab oma raamatus “Maatasa manipuleeritud. Kuidas end uuesti jalule saada” gaasikeeramise kurikavalat mehhanismi ning jagab juhiseid, kuidas ennast manipulatsiooni eest kaitsta nii eraelus kui tööl. Saatest saad teada, kuidas gaasikeeramist ära tunda, miks seda suhtlemisel pahatihti kasutatakse ja mida teha, et “gaasikeeramise tangost” välja astuda. Äripäeva raamatuklubis vestlevad Eesti Insuldipatsientide Seltsi juht Elen Kirt ja Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Raamatu leiate aadressilt pood.aripaev.ee Foto: Äripäev

Jõuliselt Euroopa turule tulnud Hiina veebipood Temu poeb läbi hüperpakkumiste paljude eestlaste mobiiltelefonidesse, mis äsjase välisluure raporti taustal on üsna kõhedust tekitav. Kuid see, millist käivet on ta eriti ühele kullerfirmale kaasa toonud, on täiesti müstiline, tõdes Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates „Logistikauudised eetris“. Kes soovib nautida Hiina e-kaubandusplatvormi Temu uskumatuid soodushindu, tõmmatakse esmaostu korral kavalasse lõksu: imelise hinnaga saad kauba kätte vaid siis, kui laed oma nutitelefoni Temu rakenduse. Läinud nädalal esitletud välisluure raporti valguses ei ole just väga palju edasi mõelda kuidas sellised hinnad on võimalikuks osutunud. Ometi pole Temu mingi petuskeem, milleks paljud seda siiani peavad, vaid jõuliselt pöördeid koguv äri. Koguni nii suur äri, et lennutas läinud aasta viimases kvartalis ühe Eesti kullerfirma pakimahu pea samale tasemele Omniva omaga. „Osa Temu pakke käib ka läbi Venipaki, aga põhimaht liigub läbi Itella. Kui vaadata, millise hüppe tegi Itella pakimaht läinud aasta lõpus ja milline maht sealt selle aasta alguses peale on tulnud, siis on see täiesti pöörane,“ nentis Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates Logistikauudised eetris. Tema sõnul on Eestis toimuv aga piisk meres võrreldes sellega millist kasvu on Hiina e-kaubandus teinud mujal Euroopas, näiteks Poolas. See omakorda on süstinud üksjagu optimismi ka Leedu Posti, kes näeb lähiajal koguni pakimahtude kahekordistumist. Suure tõenäosusega just sellest tulenebki Leedu Posti usk edukale sisenemisele Eesti ja Läti turule. „Ilmselgelt on Unisendi kahjum siinsel turul üsna pikaks ajaks sisse kodeeritud ja nad on sellega arvestanud. Aga et nad seda teevad, näitab nende kindlat veendumust, et meie pakiautomaatide ja kullerteenuste turul on veel piisavalt kasvuruumi,“ tunnistas teine saatekülaline, äsjases Gaselli TOPis kõrgeimal kohal platseerunud kullerfirma Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste. Saates analüüsitaksegi, milline on meie pakiäri hetkeseis ja tulevik, millist mõju avaldavad eramajade pakiautomaadid ja kui reaalne ikkagi on, et selles sektoris võiks kunagi toimima hakata ristkasutus. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste ja Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee. Foto: Tõnu Tramm

Veebruarikuine „Töö ja palk“ võtab vaatluse alla palga poole, täpsemalt selle, mida töötajad oma palgaga ette võttavad – iseenda ja oma pere rahalise heaolu. Mida mõistetakse töötaja rahalise heaolu all ja kuidas see üldse tööandjat puudutab? Mis on Eesti inimese ja tema rahakäitumise suurim probleem? Millisel kujul töötaja puudulikud teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisest tööandja lauale jõuavad? Missugune on Eestlaste suhtumine oma pensionisammastesse? Saates uurime välja, mis tasemel (ja miks!) on Eesti inimeste rahateadlikkus ja rahakäitumine, kuidas puutub töötaja rahaline heaolu tööandjasse ning missugused on tööandja võimalused töötajate rahatarkust arendada ning oma töötajaid veelgi rahatargemaks nügida. Näeme, et suur osa ka nendest eestlastest, kelle sissetulek ületab julgelt Eesti keskmist, elab siiski n-ö palgapäevast palgapäevani, neil puudub vajalik puhver võimalike kriiside puhuks, rääkimata kogutud meelerahufondist, mis võimaldaks katta nt reisimise või muu meelelahutusega seotud kulutusi, samuti suuremaid vajaduspõhiseid äkkoste, et poleks vaja hiljem mitu kuud püksirihma pingutada ning võlgu või järelmakse maksta. Inimeste rahateadlikkuse arendamine on aga inimese enda ja tema tööandja kõrval eelkõige ka riigi südameasi, mistõttu riik püüab seda teadlikkust ka kõigiti arendada, suunates erinevaid rahatarkuse teemal kõnelejaid esinema nii töökohtadele, koolidesse kui ka lasteaedadesse. Rahandusministeerium on samuti koondanud oma rahatarkuselehele üksjagu infot. Saates on teemat arutamas Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid ning Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht Hendrik Ojamaa. Saadet juhib Raamatupidaja.ee ja Palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol vasakult: Mare Timian, Hendrik Ojamaa ja Marge Aasalaid. Autor: Andres Laanem

Seekordses "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu e‑poe kliendi teekonnast ning selle erinevatest etappidest. Kuuleme seda, kust üldse kliendi teekond algab ning kui palju peaks panustama üldse sellele, et kliendid e‑poe üles leiaksid. Samuti räägitakse ka e‑poe reklaamimisest, kampaaniate kaudu klientide veebilehele toomisest kui ka analüüsimisest, kes ja kust kliendid e‑poodi saabusid. WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp soovitab saates suurtel e‑poodidel rõhku panna enda brändile ning väikestel e‑poodidel keskenduda konkreetse toote väärtuse pakkumisele kliendile. Saadet juhib Kuldar Kullasepp, Maksekeskusest. Fotol vasakult: WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Ajakirjanduses on viimastel nädalatel kõlama jäänud sellised märksõnad nagu majanduspoliitika, majanduse kahekordistamine, tööjõukvoodi mitmekordistamine ja isegi maksutõusude ärajätmine. Sellest, kuidas need märksõnad tööstussektorile kõlavad ja mis olukord tööstuses praegu valitseb, räägivad valgustitootja Glamox juht Virve Jõgeva ja joogitootja Liviko juht Janek Kalvi. "Tööstusuudised eetris" saadet juhib Harro Puusild. „Eesmärke peabki ambitsioonikalt seadma, aga palju tähtsam on tegevusplaan, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Ma tahaks näha konstruktiivset programmi, see ei saa olla peenhäälestus, sest kui meil on nii radikaalsed eesmärgid, siis peab tulema ka radikaalne muutus,“ kommenteerib Janek Kalvi plaani kasvatada Eesti majanduse 2035. aastaks kahekordseks. Virve Jõgeva märgib saates, et tööstus ja riik räägivad teineteisega justkui eri keeli. „Me saame täna hakkama, sest oleme erinevates tingimustes harjunud hakkama saame. Aga me muretseme, mis saab tulevikus. Täna tuleb tegutseda, täna tuleb teha suuri samme,“ lisas Jõgeva. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Janek Kalvi ja Virve Jõgeva. Autor: Harro Puusild

Ekspeaminister ja endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas Äripäeva raadios, et kavatseb kandideerida Euroopa Parlamenti, kuigi oravate praegune juht Kaja Kallas on öelnud, et ta ei peaks kandideerima. Reformierakonnast Ansip lahkuda ei kavatse. "Olen otsustanud uut mandaati küsida. Mulle see töö meeldib ja leian, et mul on ka midagi anda. Kaja Kallas ega keegi teine ei peaks valijate eest otsustama, kas mul on mõtet kandideerida, pigem see suurendab trotsi, soovi kandideerida,” ütles Euroopa Parlamendi liige, 2019. aastal eurovalimistel Reformierakonna esinumbrina 41017 häält saanud Ansip. Ansip ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: Euroopa majandus”, et talle ei ole “absoluutselt oluline”, millisel kohal ta Reformierakonna valimisnimekirjas saab. Teda ei heiduta ka see, et parteisisesed konkurendid saavad eeliseid. “Kui mulle on otse ära öeldud, et Reformierakonna raha minule ei kulutata, siis on selge, et teised saavad valimiste eelarvest rohkem,” märkis Ansip. Pikalt Reformierakonda juhtinud Ansip lükkas saates ümber spekulatsioonid, nagu võiks ta liituda mõne teise erakonnaga või minna valimistele üksikkandidaadina. “Need jutud võiks unustada, minust ülejooksikut ei saa,” ütles ta. Vastasseis Kaja Kallasega läks Ansipi sõnul isiklikuks pandeemia ajal 2021. aastal, mil ta kritiseeris Reformierakonna sees erakonna peaministrist juhti vaktsineerimise aeglase tempo pärast. “Ütlesin ühes raadiosaates, et kui meil olnuks pronkssõduri ajal olnuks kabinetis selline minister, kes ei valitsuse seisukohti ei jaga, nagu seda oli vaktsineerimise suhtes skeptiline Anneli Ott, siis oleks ta pidanud lahkuma. Sellele järgnes isiklik rünnak, et Ansip on alati olnud sõnades tugevam kui tegudes,” meenutas Ansip. Tema sõnul anti nii sisuliselt hinnang kogu üheksa-aastasele Reformierakonna peaministriperioodile, mil valitsusjuht oli Ansip, ja juhiti tähelepanu eemale saamatuselt seoses vaktsineerimisega. “Praegu on samamoodi, kui on vaja vastuseid, mida on vaja teha Eesti majanduses, mis on kaheksa kvartalit järjest languses ning Reformierakonna reiting on püsivas madalseisus.” “Probleem ei ole Ansip, probleem on see, et meil on, mida kritiseerida. Ansipist lahtisaamine ei lahenda probleeme. Tuleb leida lahendusi üleskutsete asemel olla vähem ülbed ja rohkem empaatilised,” märkis Ansip, kes enda sõnul pole 2021. aasta suvest Kaja Kallasega vahetult suhelnud. “Initsatiiv on alati tugevama käes ja see on võimul olija.” Saates “Fookuses: Euroopa majandus” räägiti ka Euroopa Parlamendi tulevasest koosseisust, liikmesriikide ühistest investeeringutest kiibitootmisse ning põhjustest, mis takistavad Euroopa digidentiteedi loomist. Küsis Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv. Foto: Andras Kralla

Uues mälumängusaates kuuleb, kuidas ragistavad ajusid juba tuttavad osalejad, kes on eelmistest saadetest võitjana väljunud. Kohtuvad Lennuliiklusteenindus ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Kes pääseb oma teadmisi proovile panema finaalsaatesse? Taaskord toome kuulajani kümme põnevat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. Lennuliiklusteenindusest asuvad koha eest finaalis võitlema lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast osalevad eelmisest saatest edasi pääsenud Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Saadet juhib Janar Tiiroja. Saatele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Mihkel Adler ja Kristian Lavin. Foto autor: Andres Laanem.

Kui muidu on Jaak Madisoni sõnul Euroopa Parlament koht, kuhu pensionile läinud riigipead kuldse käepigistuse saatel vanaduspõlve veetma saadetakse, siis tema läks sinna tööd tegema. Küll aga tõdes ta viimasele viiele aastale otsa vaadates, et suuri sisulisi asju europarlamendis siiski saadiku tasandil tehtud ei saa. „Suurem töö käib fraktsioonides. Põhiline, mida seal teeme on omavahel suhtlemine ja kommunikatsioon, läbi käimine mingite kolleegidega on töö osa. Itaallastega, näiteks, jaurame 4 aastat juba sellest, kuidas vene küsimus on meie jaoks oluline, aga nende jaoks üldse mitte nii väga,“ räägib Madison saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Ta tõdes, et Prantsusmaale ja Saksamaale on sõjalist panustamist lihtsam selgeks teha, sest neil on huvi ka oma kaitsetööstuse tõttu, mis omakorda turgutab majandust. Näiteks itaallastel puudub sõjatööstus ja seega ka otsene huvi panustada. „Kui Saksamaa saab oma kaitsetööstuse käima, siis on kahe aastaga tegemist Euroopa tugevaima riigiga. Tundub, et täna on isegi kantsler Scholz sellest aru saanud. Saksamaa abi Ukrainale on tõusnud 0,2% SKP-st – kui nii jätkub, on päris hästi,“ rääkis Madison. Uute liikmesriikide vastu võtmise osas optimismi pole Madison ennustab, et Ukraina läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks võivad kesta aastakümneid. „Seega ma ei ole nagu ülemäära optimistlik, et uusi liikmesriike tuleb järgmise 10 aasta jooksul, sest lõppkokkuvõttes me räägime ka majandushuvidest.” “Kõik 27 liikmesriiki peavad sellega nõus olema ja ma natuke kahtlen nähes Saksamaal täna juba farmerite proteste ja Prantsusmaal toimuvat või seda, mis toimus Brüsselis parlamendi ees. Pole kindel, et nende riikide teatud majandusharud või põllumajandussektorid oleksid väga rõõmsalt nõus, et nende valitsused annaksid heakskiidu uute liikmesriikide vastuvõtmiseks,” räägib Madison. Kui endine konservatiivsete vaadetega Poola valitsuspartei parteistas kogu riigiaparatuuri, siis praeguse Poola kursi kohta Madison väga palju kommentaare ei jaga. “Üldiselt ei ole meie asi väga kobiseda teistes riikides toimuvate siseasjade üle. Sama asi kehtib nii Ungari, aga Poola ja Ameerika Ühendriikide kohta. Neil on valimised. Neil on omad erakonnad, kes panevad koalitsiooni kokku ja mõned jäävad opostsiooni. Nii on,” tõdeb Madison. Poola osas on tema sõnul Eesti põhiline huvi, et riik jätkaks samal kursil investeeringutega kaitsetööstusesse. Hetkel on Poola oma 4,3% SKP-st Euroopas esimesel kohal. “Neil on väga head läbisaamised Ameerika Ühendriikidega hoolimata sellest, kes on olnud president, olgu selleks siis Donald Trump või Joe Biden.” Euroopa Parlament ei olnud Madisoni esimene valik, kuid Eesti rahvas hääletas teisiti Madison ütleb, et Euroopa parlament ei olnud tema esimene valik ning kui viimased riigikogu valimised oleksid läinud teisiti, oleks ta kodumaale jäänud. “Nelja aasta jooksul EKRE jaoks koalitsioon variant ei ole ega hakka olema, me teame seda.” Küll aga on kevadiste europarlamendi valimistega siinset poliitmaastikku plaanis raputada. “Eesti sisepoliitikast ma kuskile kadunud ei ole ning kui me 2027. aasta Riigikogu valimised võidame, siis tulen ma hea meelega Euroopa parlamendist valitsusesse,” kinnitas saadik. Saadet juhtis Sigrid Hiis. Fotol Jaak Madison. Allikas: erakogu.

Äsja eesti keeles ilmunud Enzo Ferrari biograafia maalib ilmselt maailma kuulsaima sportautomargi loojast sünge pildi, sellesama raamatu põhjal valminud värske film portreteerib teda oluliselt meeldivama inimesena. Kus on tõde? Seda küsimust lahatakse Äripäeva autoteemalises raadiosaates „Autojutud“. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on pikaaegne autoajakirjanik ning ameerika ajakirjaniku Brock Yatesi raamatu „Enzo Ferrari. Mees ja masin“ eestikeelse versiooni sisutoimetaja Toomas Vabamäe. Juttu tuleb veel hiljaaegu linastunud Michael Manni filmist „Ferrari“, seda marki tänavasõiduautodest ning loomulikult ka Ferrari võidusõidumeeskonnast, sest õigupoolest ainult võidu sõitmine Enzo Ferrarit huvitaski. FOTO: Michael Manni filmis „Ferrari“ kehastab peategelast Adam Driver (AP/Scanpix)

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägivad Adact asutaja ja juht Kalev Kärpuk ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst mängustamisest ning sellest, kuidas see aitab ettevõtetel kliente rohkem enda juurde siduda. Saates saab vastuse, mis asi on mängustamine, kuidas on seda kõige mõistlikum kasutada, millistele ettevõtetele see üldse sobib ning ka seda, mis võiksid mängustamise kampaania eesmärgid olla. Kuna mängustamise puhul on tegemist mängulise tegevusega, siis arutletakse saates ka selle üle, kui keeruliseks võiks mängu üles ehitada, et kliendid poole pealt ära ei kaoks. Millised võiksid olla võiduvõimalused ning mida anda preemiaks mängus osalejatele? Kuidas on mängustamisega lojaalsust kasvatada ning lojaalsuspunkte jagada, mis motiveerib klienti. Lisaks praktilistele soovitustele tuuakse saates ka mitmeid põnevaid reaalseid näiteid, mis on töötanud. Foto: Priit Kallas ja Kalev Kärpuk. Allikas: Äripäev

Kutseline ehitaja teab, et töövõtulepingu mõistlik haldamine on projektide edu võti. Värskes „Teabevara tunnis“ käsitleme erinevaid olukordi töövõtulepingutes ning sellest tulenevaid riske ja võimalikke tagajärgi. Erisuguste lepingute mõistmine ja nendest tulenevate probleemide lahendamine on keeruline nii töövõtjale kui tellijale. Kuidas maandada riske, mida teha, kui lepingu täitmine on ohus, ja kuidas käituda, kui tekivad probleemid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused advokaadid Karin Ploom ning Merili Laansoo advokaadibüroost Lindeberg. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Saad ülevaate töövõtulepingute olemusest, töövõtja ning tellija õigustest ja kohustustest, samuti pandiõigusest ja leppetrahvidest lepingute kontekstis. Kas teadsid, et töövõtja võib nõuda hüpoteegi seadmist objektile, kui maksetega on probleeme? Või millised on tagajärjed, kui lepinguid suuliselt sõlmitakse, aga hiljem tekkinud arusaamatusi tõendama peab? Advokaatide selgitused aitavad kindlasti töölepinguid professionaalsemalt koostada ning hoida ehitusprojekte plaanipärasel kursil. Fotol vasakult: Merili Laansoo ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Mitmed suurprojektide algatajad on viimastel aastatel kogenud kaevanduste, tööstusarenduste, militaarrajatiste ja taastuvenergia arenduste suhtes vastuseisu. Kuna taastuvenergeetika projektide algatusi starditakse üha kasvavas tempos ja üle kogu Eesti, on aktuaalne küsimus, kuidas ikkagi käib õige kohalike kogukondade kaasamine, nii et uute projektidega ei kaasneks ilma asjata vastupanu ja NIMBY (“not in my backyard”) suhtumist. Rohepöörde praktikute seekordses saates räägivad Utilitase ja Enefit Greeni esindajad, kuidas nad on aastate jooksul tegevuste käigus õppinud, mida kaasamisel teha ja mida mitte, millised on kohalike hoiakud Eesti eri otstes ja mis ikkagi kohalike motiveerib? Küsimus on, kas rahaline kompensatsioon on motiveerimiseks piisav või ei ole küsimus üldse rahas? Neil teemadel arutavad Kristiina Nauts Utilitasest, Lauri Ulm Enefit Greenist ja Taavi Kotka Koos.io esindajana. Saatejuht on Kerttu Metsar. Pildil vasakult: Lauri Ulm ja Kristiina Nauts. Autor: Kerttu Metsar

Räägime vastutustundlikust laenamisest ja sellest, kuidas jõuda riigis olukorrani, et laenu ei saaks need inimesed, kes ei suuda seda tagasi maksta. Juttu tuleb värskest riigikohtupraktikast, mis reguleeris kohtute rolli tarbimislaenu kohtuasjade lahendamisel. Räägime ka inkassoäride reguleerimisest ning selle mõjudest laenuturule ning arengutest seoses positiivse krediidiregistriga. Külas on Bigbanki juht ja FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts (keskel), LHV Finance jurist ja vastavuskontrolli spetsialist Liina Heinmäe (paremal) ning TRINITI vandeadvokaat ja Finance Estonia juhatuse liige Katri Tomson (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime kogukondadega koos tuuleparkide rajamisest ja elektriautolaadijatega Skandinaavia turu vallutamisest. Kogukonnaenergeetikast ja moodsate lahendustega kogukonna kaasamisest on külas rääkimas Sunly kogukonnajuht Tuuliki Kasonen ja Koos.io asutaja Taavi Kotka. Saate teises osas on külas möödunul aastal 3 miljonit eurot kaasanud elektrisõidukite laadijate idufirma Vool tegevjuht Juhan Härm, kes plaanib tänavu kevadel investoritelt veel 4 miljonit eurot juurde küsida. Saatejuht on Mart Valner. Foto: tuulepark Pakri poolsaarel. Autor: Andras Kralla

Saates tuleb juttu reaalajamajandusest, mis tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Mida see ettevõtetele ja laiemalt ühiskonnale pakub, mida meilt nõuab, millised on väljakutsed ja võimalused? Saates osalevad ASi Unifiedposti tegevjuht ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Andrus Kaarelson ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo. Saatejuht on ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Saatejuht Janar Tiiroja on taas kokku pannud kümme kaasahaaravat küsimust, millele otsivad värskes “Mälupäeva” saates vastuseid Eesti Energia ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Poolfinaali pääseb edasi võistlema vaid rohkem punkte kogunud tiim. Üle Baltikumi ja Poola energiaäriga tegelev Eesti Energia suurt tutvustust ei vaja. Riigifirmat esindavad saates energiaturgude analüütik Robert Suigusaar ja finantsanalüütik Sander Udam. Nii Robert kui Sander on tegelenud mälumänguga juba kooliajast, osalenud nii ametlikel mängudel kui ka pubiturniiridel. Sandri meelisteemadeks on geograafia ja ajalugu, Robertil geograafia, statistika ja poliitika. Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi all tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Saates osalevad Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Akadeemiline malevkond on Tallinna maleva mälumängusarja 2023. aasta hooaja võitja. Meelisvaldkondadena toovad osalejad välja ajaloo, muusika ja geograafia. Kuula saadet, ela osalejatele kaasa ja testi ka enda teadmisi! Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Robert Suigusaat ja Sander Udam. Foto autor: Andres Laanem.

Kui galerii on ilus ja rahulik koht, kus kunsti nautida, siis äri köögipool on kaugel ideaalse kunsti kujutelmast, rääkis saates eelmisel aastal gaselliedetabelis 8. kohale jõudnud Haus Galerii perenaine Piia Ausman. Ta kirjeldab end äris kiire ja vihasena ja peab enda sõnul aeg-ajalt tempot mahagi tõmbama. Kuntsioksjonite traditsioonide rajaja ja kuntsituru liidri Haus Galerii tegevused on kasvanud niivõrd suureks, et enda jagamine kõikide vajaduste ja küsimuste vahel on muutunud problemaatiliseks, toob Ausman saates välja, kui avab haruldase sisevaate galeristielu kiiretesse vooludesse. Haus Galerii olemust kirjeldab ta aga vastupidiselt: "Kunst on oaas – koht, kus maailm jääb hetkeks seisma." Saates “Kiired ja vihased” räägib Piia Ausman, milline on tema visioon kunstigalerii omanikuna ja kuntsiarmastajana. Keskendume kunstile kui elustiilile, teraapiavahendile ja investeerimisobjektile. Saates peatub ta oma pikaajalisel kogemusel kunstivaldkonnas, tõstes esile kunsti rolli inimese igapäevaelus ja heites valgust kunstiinvesteeringute potentsiaalile Eesti turul. Piia Ausman julgustab ka ettevõtjaid kirglikult ja keskendunult oma alasse suhtuma, märkides, et ka ärimaailm ei peaks kunstist mööda vaatama, sest kunst suudab pakkuda lisaväärtusi igas mõttes. Saatejuht on Alyona Stadnik. Fotol Piia Ausman. Foto: Andras Kralla.

Tänane saade keskendub investeerimistulude deklareerimisele. Muuhulgas tuleb juttu sellest, mis muutub seoses sellega, et Airbnb ja Booking hakkavad maksu- ja tolliametile andmeid edastama. Uurime selle valguses otse allikast, kui murelikud peaksid olema need, kes on varasemalt üüritulu deklareerimata jätnud. Kuivõrd eelmisel aastal olid hoiuseintressid tavapärasest kõrgemad, räägime ka sealt teenitud tulu maksustamisest ning penisonisammaste kaudu saadavatest soodustustest.  Juttu tuleb ka aktsiate lühikeseks müümisest ning tuletinstrumentidega kauplemisest ja sealt teenitava tulu maksustamisest.  Räägime põgusalt ka krüptovaluutadest ning kaardistame, millal on (maksu)efektiivsem investeerida eraisikuna ja millal ettevõtte alt.  Stuudios on maksu- ja tolliameti maksu- ja riskihalduse juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu ning peaspetsialist Tiina Normak.  Saadet juhib Indrek Mäe Äripäeva börsitoimetusest.  Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla rääkis „Kinnisvaratunni“ saates, et uus Efteni institutsionaalsetele investoritele suunatud fond peab optimaalseks 6 miljoni suuruseid investeeringuid ning ärikinnisvaras otsitakse raskustes olevaid head tootlikkust lubavaid objekte. Tamla sõnul ei soovi fond investeerida tuhandete ruutmeetri suurustesse büroodesse või suurtesse kaubanduspindadesse, kunda need objektid ei vaja reeglina lisarahastust. „Eelkõige räägime projektidest, mis on varajases staadiumis ja vajavad lisarahastust. Ja kui ma vaatame, mis projektid on täna raskustes, siis magus koht meie jaoks ongi täna 6 miljoni juures,“ selgitas Tamla. Tema sõnul ei teki fondi investorile tulu mitte tavapäraselt üüritulu kaudu, vaid sellest, et objektid õnnestub paari aasta jooksul arendamise tagajärjel kasumlikult maha müüa. SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev rääkis, et SEB on mõne pensionifondiga uues fondis osanikud, küll aga tõenäoliselt mitte kõige suuremate investorite hulgas. Saates kuuleb selgitusi, millistel põhjustel otsustati liituda ning samas ka seda, mis SEB pensionifondid on seni kinnisvarasse samas investeerinud üsna vähe. Saates räägitakse veel ärikinnisvara investeeringutest üldisemalt, investeerimisotsuste tegemise põhimõtetest ja tootlustest. Tamla kommenteerib lisaks Tamla muu hulgas ka täna avalikkuse ette jõudnud Eften United Property fondi eelmise aasta majandustulemusi. Saatejuht on Lauri Leet, fotol Kristjan Tamla, foto autor Raul Mee.

Lihtsalt öeldes on kategooriajuhtimine viis oma tooteid ja teenuseid valida, segmenteerida ning kliendile pakkuda. Klient ei vali toidupoodi kilepiima järgi, mida ta saab igast nurgapealsest kauplusest – ta valib toidupoe nende eriliste lemmiktoodete järgi, mida mujalt ei saa. Paraku keskendub tavapärane toodete müügianalüüs vaid populaarsematele toodetele, mille käive on küll hea, kuid mis konkurentsieelist ei anna. Pikaajalise kaubanduse taustaga koolitaja Katrin Riisalu kirjeldab kategooriajuhtimist kui mudelit või protsessi, mis pannakse ettevõttes paika alates juhtkonnast. See tähendab lisanduvat ajaressurssi, kuid toob müügitulemustes hiljem mitmekordselt tagasi. Kusjuures mitte ainult müügitulemustes, eesmärgiks võib olla hoopis klientide arvu suurendamine või äri ümberkorraldamine. Paraku takerdub kategooriajuhtimine täna paljudes ettevõtetes just aja taha, ostujuhtide lauad on tööd täis ning aega lisanduvaks analüüsiks ja kliendi vajaduste mõistmiseks ei ole. Katrin viib Äripäeva Akadeemias läbi koolitust „Kategooriajuhtimine kaubanduses“, kus õpitakse kasutama 8-astmelist mudelit läbimüügi suurendamiseks ja kasumi kasvatamiseks. Järgmine koolitusgrupp stardib juba märtsis 2023. Äripäeva Juhtimiskooli saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Pildil on Marianne Lõhmus ja Katrin Riisalu. Allikas: Äripäev

Allan Martinsoni sõnul sai startup-sektor 2023. aastaga hakkama paremini kui kardeti ja tehnoloogiaoptimist vaatas lootusrikkalt 2024. aastasse Ükssarvikute Kasvulava saates. “Sellest aastas me tulime välja ikka palju-palju paremas vormis, käibed kasvasid, praktiliselt ühtegi suuremat ettevõtet ohvriks ei langenud sellele aastale,” rääkis Martinson, kellest sai eelmisel nädalal Asutajate Seltsi uus president. Mikk Plakk, põllumajandussektori idufirma Paul-Tech kaasasutaja ja tegevjuht, rääkis saate teises pooles pere-startupi ehitamisest ja kuidas väiksel idufirmal õnnestus eelmisel aastal kaasata esimene suurem investeerimisring.

Ehitussektor seisab suurte muutuste lävel – enne kopa maasse löömist tuleb hakata arvestama ehitise elukaart ja arvutama hoonete süsiniku jalajälge kuni elukaare lõpuni. Suur osa selles on energiatõhusatel ehitusmaterjalidel ja võimalusel neid ka hiljem taaskasutada. Millised suuremad muutused seisavad ees ehitussektoril ja kas näiteks põhk võib saada energiatõhusaks alternatiiviks keemilistele soojustusmaterjalidele, sellest arutlevad saates „Eetris on ehitusuudised“ Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann. Ehituses kasutatakse endiselt palju materjale, mis saastavad keskkonda ja satuvad hiljem prügimäele ja seetõttu on eriti oluline tõsta tellijate teadlikkust hoone elukaare kuludest ning riik plaanib alates 2025. aastast teha kohustuslikuks ehitusmaterjalide süsiniku jalajälge arvutamise. Saates räägime ka, millised on võimalikud alternatiivid keemilistele soojustusmaterjalidele ja kuidas nende tootmist kiirendada. Samuti räägime põhust ehitamise tulevikust – miks võiks põhk olla tuleviku soojustusmaterjal ja kui perspektiivne on selle kasutamine meie kliimas? Milliseid väljakutseid peab enne läbima, kui masstootmist saaks alustada. Põhust materjal võiv olla üks hoonete soojustuse tulevikusuund, et täita kiiresti kasvavaid kliimanõuded. Pildil: Anti Hamburg ja Aneth Traumann. Allikas: Äripäev

Kuidas teha äri ilma maksuvaidlusteta? See on küsimus, millele otsime vastuseid ekspertide abiga, uurides, kuidas vältida levinumaid vigu maksude tasumisel. Lisame sellele täiendava ülevaate viimastest olulisematest kohtulahenditest. Saate eesmärk on valgustada kuulajaid maksustamise keerukas maailmas, pakkudes praktilisi näpunäiteid ja teadmisi, mis aitavad vältida tülikaid vaidlusi maksuhalduriga. Saade käsitleb laia valikut aktuaalseid maksuteemasid – alates dividendide ja palgatulu optimeerimisest kuni OÜ-tamise ja kinnisvara käibemaksuga maksustamiseni. Samuti räägime seotud osapooltega tehingute õiglasest hinnastamisest ja olukordadest, kus kontsernisisesest laenust võib tekkida varjatud dividend. Avame ka muid maksuküsimusi, mis ettevõtjaid sageli puudutavad. Saatesse on kutsutud oma ala eksperdid: PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius ja KPMG partner ning maksuteenuste juht Joel Zernask. Saatejuht Paavo Siimann juhib vestlust, tuues esile peamised punktid ja küsimused, mis aitavad kuulajatel maksustamise maastikul paremini orienteeruda, pakkudes samas ka lahendusi ja strateegiaid maksuriskide maandamiseks. Fotol vasakult: Joel Zernask, Paavo Siimann ja Hannes Lentsius. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates saavad sõna 5. märtsil toimuva väikeettevõtete konverents-messi SÜDI 2024 esinejad. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa analüüsib minister Riisalo poolt välja pakutud kava Eesti majanduse kahekordistamiseks. Ettepanekud on iseenesest head ja õiged, aga majanduse käimatõmbasmiseks oleks vaja teha midagi enamat, arvab EVEA juht. Katrin Vilimaa-Otsing Turunduskoolitus OÜst annab nõu, kuidas väikeettevõtted saavad turundust automatiseerida. Hästi õlitatud turundusautomaatika on nagu rahamasin - müüb su toodet ja teenib raha samal ajal kui sina teiste asjadega tegeled. Telia küberturbe meeskonna juht Martti Kebbinau räägib, kuidas väikeettevõtted ennast küberrünnakute vastu paremini kaitsta saavad ja Telia Eesti keskmiste ja väikeste äriklientide osakonna juht Tuuli Kruusimägi avab tagamaid, kuidas väikeettevõtted endale telekomi partnerit valivad ja mida kõige enam hindavad. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.

Saates tuleb juttu soomlastest ja sellest, mida peavad nad Eestisse reisimisel oluliseks. Juttu tuleb soomlaste seas läbi viidud uuringust, kust saame teada, mida nad Eestisse reisides otsivad ning ootavad ja mida võiks turismiettevõtjad teha, et neile ootustele paremini vastata. Räägime ka soome turistidega seotud müütidest ja sellest kuivõrd need tänapäeval paika peavad. Sellest, milline on mõjuisikute ja näiteks Nublu ning Mikael Gabireli koostöö roll turismile kaasa aitamisel. Saatest kuuleb ka mitmeid praktilisi nippe, kuidas Eesti turismiettevõtjad saaks paremini olla valmis Soome turistideks ning milline paistab soomlaste reisihuvi läheneval suvel. Külas on Visit Estonia B2B kliendisuhete juht Soome turul Malle Kolnes (keskel), Visit Tallinna turunduse projektijuht Silja Hurskainen (paremal) ja Proto avastustehase tegevjuht Girli Nurk (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates "Investeerimisideede universum" võtame vaatluse alla tervishoiu ja tervishoiuäri. Saates on külas TÜ Kliinikumi juht Priit Perens, tervishoiuekspert Jaanus Pikani, saadet juhivad Hanno Lindpere KMPG Eestist ja Hando Sinisalu. Räägime, mida teha, et 10 aastat kauem elada ja kuhu investeerida tervishoius 10 miljonit eurot 10aastase horisondiga. Teeme juttu ka sellest, miks oleks mõistlik Tallinna Haigla jaoks kavandatud 500 miljonit eurot investeerida hoopis digitaliseerimisse ja miks erakliiniku pidamine ei ole hea äri. Foto: Liis Treimann.

Taskuhäälingusaate teemaks on D-vitamiin – toidulisand, mida meie põhjamaisel laiuskraadil tuleks tugeva tervise ja erksa enesetunde hoidmiseks kindlasti juurde võtta. Kui vanasti kehtis rusikareegel, et päikesevitamiini võiks juurde võtta septembrist maini, siis uued teaduslikud vaatenurgad avardavad pilti ja lisavad infot. Saatest saad teada, miks meile üldse D-vitamiini vaja on ja mis juhtub, kui seda on organismis liiga vähe. Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, kes, millal ja millises koguses peaks D-vitamiini toidulisandina tarbima, kas selle olemasolu organismis tuleks mõõta ning kas on võimalik päikesevitamiiniga ka liialdada. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates tuleb juttu ärihoonete tuleohtusest, külas on G4Si tuleohutusspetsialistid Jürgen Proosväli ja Pilvi Rahnu ning Päästeameti ekspert Heiki Rajalo.  Räägime sellest, miks on tuleohutus vajalik ja miks tuleb seda reguleerida ning anname nõu, kuidas nõuetes orienteeruda. Uurime ka, kes vastutab ehitise tuleohutuse eest.   Praegu on viimane aeg paljudel hooneomanikel teha tuleohutusülevaatusi - anname põhjaliku ülevaate, millistes hoonetes tuleb ülevaatusi teha, kes peaks neid tellima, palju see töö maksab ja mida teha puuduste korral.  Saadet juhib Hando Sinisalu.    Foto autor: Andras Kralla.

"Tööstusuudised eetris" saates on juttu Metroserti juurde loodud rakendusuuringute keskuse loomisest ja tulevikust. Räägime, millised on fookusvaldkonnad ja milliste arendusmõtetega võib keskuse poole pöörduda. Veel on juttu sellest, millises ulatuses investeeringuid keskus kavandab ja kuidas on võimalike ettevõtete projekte rahastada. Vestleme ka Eesti tööstuse olukorrast ja inseneride järelkasvust. Saates on külas Metroserti juhatuse esimees Aigar Vaigu ja Metroserti juurde loodud rakendusuuringu keskuse juht Indrek Tulp. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Indrek Tulp ja Aigar Vaigu. Autor: Harro Puusild.

Kas kaasahaarava mälumängusaate poolfinaali pääsevad mängumängu üliõpilasmeistrid TalTechist või domeenihaldaja Zone’i helged pead, see selgub värskest “Mälupäeva” saatest. Saates kõlab kokku kümme teadmisi proovile panevat küsimust, millele saatekülalised arutelu käigus peavad õige vastuse leidma. Õiged vastused saavad premeeritud punktidega ja vaid rohkem punkte kogunud võistkond läheb edasi järgmisesse saatesse. Tänases saates võistlevad TalTechi üliõpilased, kes on tiimiga tulnud Eesti üliõpilasmeistriteks mälumängus. Võistkonda kuulub tudengiaktivist Raul Palk, kes on veerand oma elust üliõpilaselu nautinud. Lisaks ülikooli õpingutele töötab Raul metallitööstuses müügivaldkonnas ning üritab sõpruskonnaga muude tegemiste kõrvalt vähemalt korra nädalas ka mõnele mälumängule jõuda. Ka tiimi teine liige Mihkel Vaher on aktiivne tudengiaktivist, kelle kalender on rohkem täis kui hea lapse kingikott jõuludel. Mihkli hobideks on lauamängud, võrkpall ja ürituste korraldamine. Tudengielus on Mihkel kandnud tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia presidendi rolli. TalTechile astub vastu domeenihaldusfirma Zone, mille kaudu on täna kasutuses enam kui pooled .EE domeenidest. Neli aastat ettevõtte ridades kaasa löönud suurkliendispetsialist Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Sten on tugev looduse ja teadusega seotud teemades. Koos Steniga asub saates õigeid vastuseid otsima tarkvaraarendaja Arne Meier, kes jälgib huviga erinevaid mälumängusaateid ja aeg-ajalt võib teda kohata kolleegidega Raplas ja Mustas Puudlis spordiviktoriinil osalemas. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmiste kasvule annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Vaher, Raul Palk, saatejuht Janar Tiiroja, Sten Nurmeta ja Arne Meier. Foto autor: Andres Laanem.

Meelelahutuslikus mälumängusaates "Mälupäev" võistlevad kaheksa ettevõtte kaheliikmelist tiimi. "Mälupäeva" teises saates lähevad vastastikku Foxway ja OIXIO IT. Foxway võistkonda kuuluvad e-kaubanduse müügijuht Indrek Lukso ja mobiili tootegrupi juht Johannes Aab. Foxway pakub tehnoloogia tagasiostu, väärindamist ja edasimüüki ettevõtetele üle maailma. IT-taristu lahenduste ja seadmetega tegelevast firmast OIXIO IT asuvad saates teadmisi proovile panema ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Saate käigus kõlab kokku kümme silmaringi avardavat küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Järgmisesse saatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Saatele annab hoogu Töötukassa. Võidutiimile on ahvatleva auhinna välja pannud GoldTime. Fotol Indrek Lukso, Johannes Aab, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto autor: Andres Laanem.

Saates räägime teemal, mis puudutab meid kõiki - muudatuste juhtimine. Muutused võivad olla väljakutsuvad, aga ka täis võimalusi organisatsiooni uuendada ja seeläbi tulemusi parandada, rääkimata sellega kaasnevatest konkurentsieelistest. Kuid et muutustest edukalt läbi tulla, on oluline teadlik ja struktuurne lähenemine. Organisatsioonid läbivad erineva keerukusastmega muudatusi, olgu selleks uued strateegilised fookused, ärisuuna või strukuuri muutmised või mõni pikaajaline digitaliseerimise projekt. Kõik sellised muudatused vajavad juhtimist. Oluline on meeles pidada, et muudatuste juhtimine ei ole pelgalt projektijuhtimine ning suuresti tuleb erinevus sellest, kuidas ja kui palju kaasatakse inimesi, sest just 80% muudatusest on seotud inimestega ja nende juhtimisega. Samuti on enamik ebaõnnestunud muudatusi seotud juhtkonna toe puudumisega ja see on ka põhjuseks, miks vaid 30% muudatustest saab õnnestunuks lugeda. Enne muudatuse tegemist on oluline mõelda selgeks, millist probleemi lahendama asutakse, milline on muudatuse eesmärk ning kuidas muudatuse edukust ja mõju mõõta. Saates räägime lähemalt muudatuste juhtimise mudelist ADKAR ning lisaks anname ka ühe raamatu hitihoiatuse. Saate külaliseks on Change Partnersi muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Sakkos Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema. Juttu tehakse ka uuest puhkeaja tõlgendusest graafikuga töötajate puhul ning antakse vastus küsimusele, kuidas käituda, kui töötaja on ise puhkeaja nõude eiramisega nõus. „Kui töötaja ütleb, et on sellise nõude eiramisega nõus, siis tööseaduses kehtib põhimõte, et ei saa kokku leppida töötajale kahjulikumas tingimuses,“ selgitab Kristi Sild. „Seda seisukohta on väljendatud ka kohtupraktikas ja seda peab tööandja teadma.“ Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Kristi Sild (vasakul) ja Kaisa-Maria Kubpart. Autor: Andres Laanem

Tehnilised lahendused aitavad korduvaid ülesandeid lihtsa vaevaga ära hoida, toota uut sisu kulusäästlikult, aga ka jälgida õppijate edusamme – näiteks kogub AI infot, millal on õppijatel olnud raske, nad on video kinni pannud, pausi pidanud või hoopiski tagasi kerinud. Koolitajale on see oluline info, mis aitab õppimist paremaks teha, selgub saatest “Õppetund”. Värskes saates räägime digiajastu koolitusprogrammide väljakutsetest: kuidas tehnoloogiliste uuenduste, erinevate õppemetoodikate ja -tehnikatega muuta õppimine efektiivsemaks ja kaasahaaravamaks. Kuidas luua õpitee, mis arvestab õppijate erineva kognitiivse võimekuse, erinevate ootuste ja vajadustega, aitab säilitada õppija motivatsiooni, pakub mängulisi elemente ja väärtuslikku interaktsiooni kaasõppijatega ning võimaldab efektiivselt kohandada õppesisu õppija vajadustest lähtuvalt. Külalisteks on BCS Koolitus tegevjuht Anni Sild ja värbamisagentuuri IT Talent asutaja ja juht Julia Jolkin. Räägime BCS Koolituse veebiplatvormist Skillaby, mis aitab lihtsustada ja automatiseerida töötajate sisseelamise koolitusprogramme ning IT Talent värbajate akadeemiast, kus IT värbajatele vajalikud oskused: produktiivsus, tehisintellekt ja automatiseerimine antakse edasi parimat õpikogemust silmas pidades. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Anni Sild ja Julia Jolkin. Foto: Andres Laanem

Tervele ja kaunile naeratusele pannakse hammaste õige hooldusega alus juba varases lapseeas ning tähelepanelik lapsevanem saab koostöös hambaarstiga ennetada erinevaid probleeme, mida tulevikus võib olla keeruline ja kulukas lappida. Aga kuidas tekib beebil üldse kaaries? Mis annab märku sellest, et lõualuude või näolihaste arengus on hälbeid? Ja mida teha, kui laps hambaarstil suud lahti ei tee? Nendele ja paljudele muudele küsimustele aitavad vastused leida Maxilla Mustamäe, Rotermanni ja Tähesaju hambakliinikute juht Jette-Kristina Abel ning laste hambaravile pühendunud hambaarst dr Kristella Kaasik. Lisasoovitus kuulajatele: kasutage ka lastel elektrilist hambaharja! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla

Saates „Digitark äri” kuulete raamatupidamisbüroode juhtide ja valdkonna arvamusliidrite arutelu, mis on salvestatud 2023. aasta lõpus konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?”. Juhid mõtestavad oma valdkonnas ja majanduses laiemalt toimuvaid pöördelisi muutusi: digi- ja rohepööre, moodsad tehnoloogiad nagu tehisaru ehk AI ning nende mõjud ettevõtetele, samuti uued ootused ja nõuded raamatupidamisele. Valdkonna eksperdid avavad oma vaatenurki ja jagavad mõtteid märgilistest muutustest nii oma ettevõttes kui tegevusvaldkonnas laiemalt. Kuula põnevat ja erakordselt kirglikku arutelu, mida juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Grete Michelson, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Liis Laanesaar, Tauri Tallermaa. Foto autor: Raul Mee. Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite (accosuite.com) kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Pärast Balticconnectori purunemist tegeletakse intensiivsemalt Eesti ja Soome vaheliste kaablite turvalisusega, rääkis “Energiatunni” saates kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Läänemeres on suurendatud liitlaste kohalolekut ja investeeritakse digitaalsetesse lahendustesse.  Kasemetsa sõnul ei aita digitaalsed lahendused, nagu näiteks digitaalsed veealused poid, küll kellegi halbu kavatsusi ära hoida, kuid nende abil saab paremini jälile sellele, mis meres toimub ja juhtub. Veel avas Kasemets, kas Balticconnectori purunemise põhjused ja süüdlane on selged.  Saates tuleb juttu Eesti elektrivõrgu stabiilsusest, tarnekindlusest, Balticconnectori purunemisest, elektri hinnast ja salvestussüsteemidest. Lisaks Kliimaministeeriumi ja partnerite poolt korraldatud energia salvestuslahendustele keskenduva häkatoni olulisematest tulemitest. Saadet juhib Lauri Leet.  Fool

Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Esimeses saateosas saab sõna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel, kes selgitab seda, millised on väljakutsed laiemalt kogu põllumajandussektorile. Saate teine osa toob teieni aga mõnusalt emotsionaalse ettekande mesindusettevõtluse võimalikkusest Eestis. Sellest, kuidas alustada mesindusega nullist ja milliste probleemidega silmitsi seistakse, räägib Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson. Saate pani kokku Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel. Foto: Oleg Hartsenko

Sisuturundussaates räägime küberturvalisuse trendidest ja arengutest. Arutelu fookuses on infoturbe planeerimine ja eelarvestamine organisatsioonis. Stuudios on KPMG Balticsi küberturvalisuse ekspert ja IT audiitor Ivar Anton ning Tallinki IT-operatsioonide ja infrastruktuuri juht Kalev Noor. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

"Eetris on turundusuudised" saates on külas Rethink kaasasutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Teenusedisain muutub üha populaarsemaks ning ettevõtted püüavad rohkem keskenduda kliendikesksele lähenemisele. Kukk selgitas, et tegelikult ei ole teenusedisain midagi müstilist, vaid pigem loogiline ja kasutajasõbralik viis lahenduste rakendamiseks. Saates käiakse läbi kontrollküsimused, mida aitavad hinnata ettevõtte teenusedisaini küpsust ehk seda, kui kliendikesksed nad tegelikult on. Saadet juhib Keit Ausner. Fotol: Rethink asutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Allikas: Äripäev

Aasta esimeses "Nimed müügitahvlil" saates analüüsivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase ühiselt nii endi, kui ka klientide poolt väljatoodud juhtumeid, kus kogeti ebamugavat olukorda, et kohtumine õnnestus suurepäraselt, kuid tulemus jäi tulemata. Kas ja mida oleks saanud omaltpoolt teisiti teha, et saavutada teistsugune tulemus? Saatejuhid jagavad kuulajatega mitmeid häid soovitusi, mida tasub kindlasti kõrva taha panna! Fotodel vasakult: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Dominate Sales

Milline on õpetamise hetkeolukord Eestis keeleõppe vallas ning kuidas on aja jooksul keeleõpe ja –õppija muutunud, räägib saates „Ettevõtte juubel“ oma kolmekümnendat juubelit tähistava Multilingua Keelekeskuse juht Malle Nei. Haridustöötajate streigi valguses tõdeb Nei, et nende eesmärk on igakülgselt oma õpetajaid toetada. „Me pakume keeleõpetajatele metoodilisi täienduskoolitusi, erinevaid vaimse ja tervise koolitusi, kuidas tulla toime raske õppijaga, kuidas motiveerida õppijaid, kuidas motiveerida ennast, kuidas seada piire. Kõik sellised väga aktuaalsed teemad, mis aitavad õpetajaid nende töös,“ selgitas Nei. Multilingua Keeltekeskus pakub õppimiseks kahtkümmet erinevat keelt nii täiskasvanutele, noortele kui lastele ning aitab keeleõpet kujundada läbi individuaalse nõustamise. Kui pandeemia algus sundis keskuse kiirelt e-õppe viisidega kohanema, siis lisaks sellele on võetud suund ka kaasaegsetele õpimeetoditele. „Tegeleme coaching-u integreerimisega keeleõppesse ja kohaneme pidevalt uute tehnoloogiliste suundadega.“ Nei tõdeb, et keeleõpe on muutunud, sest muutunud on ka keeleõppija, samuti nõuab praegune aeg pidevat innovatsiooni. „Kui enne pandeemiat toimusid näiteks kõik meie ettevõtete sisesed koolitused koha peal, siis nüüd toimub 90% ulatuses need koolitused veebis,“ rääkis Nei. Samuti puudutab saade õpetamise hetkeolukorda Eestis ja Malle Nei annab oma perspektiivi erialase hariduse väärtustamisele ühiskonnas. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Liis Treimann.

Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" pakuvad eksperdid, Tele2 Eesti teenindajate enesearengut toetav juhendav coach Liis Jäger ja isiksusetüüpide häkker Kaido Kubri põnevat arutelu, kuidas vanusevahe mõjutab nii teenindajate tööd kui ka klientide kogemusi. Millised on generatsioonide erinevused - erinevas eas teenindajate värbamine ja erinevas eas klientide teenindamine? Milliseid teenindusmeetodeid peaksime kasutama erinevate generatsioonide puhul? Millised erinevusi esineb erinevas eas teenindajate värbamise ja erinevas eas klientide teenindamise vahel? Kuidas saab erinevate vanuserühmade vajadusi paremini mõista? Kuidas saab oma teenust või toodet erinevate vanuserühmade jaoks kohandada? Saatejuht on Alyona Stadnik. Foto: Liis Jäger, Kaido Kubri ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Eesti majandus on langenud kaks aastat ja ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Kuidas majandus taas kasvule pöörata ja mida peavad selleks tegema ettevõtjad ning mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, Saku Õlletehase juht Jaan Härms ja TREV-2 juht Sven Pertens.  Saatejuht on Rivo Sarapik.  Saadet "Tööandjate tund" toetab Eesti Tööandjate Keskliit.  Fotokollaažil Sven Pertens, Jaan Härms ja Marti Hääl. Fotode autorid: Raul Mee, Andras Kralla ja Liis Treimann.

Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge. Fotol Oliver Ämarik, Regina Valge, Albert Linntam ja Pirkko-Liis Harkmaa. Foto autor: Andres Laanem.

Töötajate kultuuritarbimise ja ettevõtjate kultuuritoetamise suurendamiseks ja hõlbustamiseks tuleb riigil luua maksusoodustuste läbi soodustavad tingimused. Logistikaettevõtte Nordneti juht Madis Laansalu on üheks suurtoetajaks Eesti Filharmoonia kammerkoorile. Kui selleks võimalus avanes tuli Laansalu sõnutsi ettevõttes lahendada hulgaliselt maksuküsimusi. Ta ütleb, et kammerkoorile eraldatud toetust maksustatakse justkui makstaks Nordnet koorile palka. „Riigil on see pool lahendamata, toetusesse suhtutakse, kui tavalise palga maksmisse, mida see ei ole,“ nentis Laansalu. Ta selgitas, et seetõttu tuleb ettevõtjatel kultuuritoetuse summast maksta lisaks 33 protsenti sotsiaalmaksu. Ühtlasi vajaks Laansalu hinnangul maksukorrektsiooni töötajatele suunatud kultuuritegevused. „Töötajate koolitamine on normaalne ettevõtlusega seotud kulu, aga kui korraldasime enda töötajatele teatrikülastuse, siis selle eest pidime maksma erisoodustusmaksu,“ rääkis ettevõtja. Tema ettepanek oleks, et kultuurilise tegevuse soodustamiseks võiks olla töötajate palgast teatud ulatus maksusoodustusega. „See ei pea olema ülemäära suur, aga protsent palgafondist kõlab mõistlikult. Ja oleks üks takistus vähem toetuse andmisel,“ sõnas Laansalu. Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi sekundeeris ja tõi välja, et sellekohaseid ettepanekuid on ka kultuuri arengukavas. „Ametlikes dokumentides on häid ideid välja toodud, mida ei ole suudetud rakendada,“ sõnas Linnamägi. Sellest, miks peaks kultuuri toetama ka paadunud kapitalist, kuidas on koorilaulmine viinud edasi ettevõtet Nordnet ja millised muutused on aset leidmas kultuuri toetamises, saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste.

Eesti üüriturg on liiga eraisikukeskne, spekulatiivne, liiga odav ja täielikult reguleerimata, aga suurinvestorite osakaalu kasv võtab aega, sõnasid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Eestis on üürikorterite osakaal eluasemeturust 18,4%, samas kui Euroopas keskmiselt elab 30,1% inimestest, Austrias ja Saksmaal küündib see näitaja kuni 50%-ni kõikidest elamispindadest „Arvan, et ka meil Eestis on üürivate inimeste hulk turul sedavõrd väikse sellepärast, et meil head kaupa väga palju saada ei ole ja meie üüriturg on eraisikukeskne, puudub professionaalne üüriturg,“ arutles Riim ja lisas, et Eesti üürikorterid on jätkuvalt liiga odavad. „Ma arvan, et meil on nii korteri nii müügi- kui ka üürihindade osas pikas perspektiivis väga suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta. Samas Sooman jäi eriarvamusele: „Meie üüriturg on väga palju selline nagu ta on seetõttu, et puudub mõistlik seadusandlik baas.“ See ei anna üürilevõtjale ega üürialendjale turvatunnet. See „… ei ole mingilgi moel mõistlikult reguleeritud,“ märkis ta üürituru kohta, „…rääkimata sellest, et meil puudub üürilepingute register ja muu selline.“ „Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, siis tänaseks on see langenud umbes 30-e peale,“ tõdes Riim. „See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud… sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega… mitte ei põgene…, vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt. Saates eksperdid analüüsivad üüriturul toimuvat – seda nii uusarenduste kui järelturu võtmes, arutlevad, mis tähendust omab üüriarendus eluasemete arendajale. Lisaks toovad nad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter, lahkavad arendajate ja suurinvestorite vahelisi suhteid ning prognoosivad, mis ootab üürikorterite turgu ees aastal 2024 ja kes on võitjad, kes kaotajad. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ja LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.

„Eesti riik on nagu väravavaht, kes tõrjub kõik transpordisektorist tulevad ideed ja ettepanekud, kuidas ligi 60 000 inimesele tööd andva veondus- ja laondussektori konkurentsivõimet vabalangusest päästa,“ tõdesid ELEA juht Herkki Kitsing ja Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai Logistikauudised eetris raadiosaates. Kersten Kattai sõnul on „väravavahi mängimine“ muutunud Eestis poliitikas tavapäraseks taktikaks. „Selle asemel, et ettevõtjatega koos mõelda, kuidas üht või teist probleemi lahendada nii, et see oleks kasulik kõigile, otsitakse põhjuseid miks seda või teist teha ei saa ja kõik head ideed uputatakse lõpuks bürokraatiarägastikku,“ lausus Kattai, kes autoettevõtete liidu tegevjuhi ameti kõrvalt on ka Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi avaliku halduse lektor. „Termin „väravavaht“ on poliitilises terminoloogias täiesti olemas ja täpselt seda see tähendabki.“ ELEA juht Herkki Kitsing nentis, et põhjuseid, miks maanteetranspordisektori, kui strateegiliselt elutähtsa valdkonna elujõulisus Eestis aina langeb on mitmeid ja alati ei saa kõiges otseselt Eesti riiki süüdistada. „Kui meie erivedusid tegevate transpordifirmade käive on kukkunud 50% tänu sellele, et Rootsi majandusel läheb kehvasti ja Eestist enam puitmaju nii palju ei osteta, on selles arusaadavalt süüdi pigem Rootsi majandus, kui Eesti riik. Kuid sellises olukorras tuleks meil mõelda, kuidas meie ettevõtted selles raskes olukorras ellu jääks, mitte neid lõplikult surnuks maksustada,“ lausus Kitsing, viidates aasta algusest hüppeliselt tõusnud teekasutustasule ja maikuust tõusvale diislikütuse aktsiisile. Lisaks tõstatati saates küsimused, miks Eesti ei ole endiselt lubanud erinevalt naaberriikidest teedele pikemaid autoronge, miks meil ei soosita keskkonnasõbralike kütuste kasutamist, miks vaadatakse välismaa vedajate seaduserikkumistele sageli läbi sõrmede jne. Lühidalt, läbi võeti suur osa neist teemadest, mida hakatakse põhjalikumalt arutama 25. jaanuaril toimuval autovedajate aastakonverentsil, kus ettevõtjate küsimustele tulevad vastama nii riigiametnikud kui poliitiliste erakondade esindajad. „Logistikauudised eetris“ saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, fotol: Kersten Kattai ja Herkki Kitsing

Saade on seekord pühendatud väikeettevõtetele.  5. märtsil toimub Viimsi Artiumis väikeettevõtlusele pühendatud konverents- mess SÜDI 2024, kus väikeettevõtjad saavad kuulata inspireerivaid kogemuslugusid, tutvuda teiste ettevõtete toodanguga, küsida nõu suurtelt ettevõtetelt ja üksteisega suhelda. Saates on külas EVEA president Ille Nakurt-Murumaa, kellega tuleb jutuks konkurss "Eesti ettevõtlik vaim 2023", kuhu saab veel täna oma kandidaate esitada. Veel räägime sellest, millised on täna suurimad probleemid ja väljakutsed väikeettevõtluses. Samuti ka see, mis on selles valdkonnas Eesti hästi. Saate teises pooles räägime Cäty Õunlooga Finora pangast sellest, millised võimalused on väikeettevõttel pangast laenu saada. Selgub, et mineviku probleemid ja ettevõtte "kirju taust" võib hoopis osutuda positiivseks teguriks laenuotsuse kaalumsel, sest näitavad ettevõtte võimekust raskest olukorrast välja tulla. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.

Autismi ja autistide kohta ringleb väga palju müüte ja väärteadmisi. Hilises täiskasvanueas autismidiagnoosi saanud Pete Wharmby teeb raamatus „Ebatüüpiline. Kuidas maailm ei arvesta autistlike inimestega ja mida me kõik saame selle vastu ette võtta“ sissevaate autistliku inimese igapäevaellu ja tajumaailma, erijoontesse ja supervõimetesse. Saates aitab autismikooli rajaja ning koolitaja Ivica Mägi raamatu teemasid selgitada ja räägib sellest, miks on autismidiagnoos vajalik, millised jooned võivad autismile viidata ning millega peaks arvestama nii töökeskkonnas kui pereelus, et autist saaks end maksimaalselt realiseerida ja end sealjuures hästi tunda nii, et see ei tuleks teiste heaolu arvelt. Raamatu leiate aadressilt https://pood.aripaev.ee/raamatud-ebatuupiline Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev

Selle hooaja viimases Äripäeva TOPi saates on teemaks elektroonikatööstuste TOP. Stuudios on TOPi neljandaks tulnud Foxway juhatuse liige Oliver Kotkas (vasakul) ja KMPG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Foxway tegeleb elektroonikaseadmete taaskasutamiseks ettevalmistamise ja müügiga. Kasutatud telefonid, arvutid jne tulevad valdavalt Skandinaaviast ning need müüakse pärast korrastusprotsessi läbimist Prantsusmaale ja mujale Kesk-Euroopasse. Eesti tööjõu konkurentsivõimest rääkides ütleb Oliver Kotkas, et sügav tehniline kompetents on see, mis võimaldab kasutatud seadmetele lisandväärtust luua. Loomulikult mõjutab ettevõtet üldine inflatsioon ja palgasurve, kuid Foxway on osa suurest grupist ning seetõttu puudutab neid Eesti majanduses toimuv mõnevõrra vähem. Oluline on, kui hästi on ettevõtte strateegia paigas, kuidas suudetakse igal aastal oma kulusid ohjeldada, kuidas suudetakse automatiseerida. „Me peame jälgima, et tegeleksime selliste parandustegevustega, mis loovad seadmele kõige rohkem lisandväärtust. Selle juures on oluline kiire ja paindlik ärimudel,“ ütleb Kotkas. Tänavusse aastasse vaatab Foxway positiivselt: teine poolaasta võiks kaasa tuua paranemise ning taaskasutatud elektroonikale nähakse eelmise aastaga võrdväärset kasvu. Indrek Alliksaar ei tõtta Foxway entusiasmi maha tõmbama. „Erinevaid kriise on nähtud omajagu. Igal kriisi sisenemisel on palju nuttu, et võtame nüüd kõik surilinad ümber ja läheme kusagile, aga alati need kriisid lõppevad, majandus tuleb tugevamana välja, palgad hakkavad kasvama,“ ütleb ta. Tema hinnangul on pisut raputamist Eesti majandusele praegu kasulik, sest vahepeal nihkus fookus väärtusloomelt liiga palju ära. „Tervendav külmašokk mõjub pikas plaanis pigem hästi,“ arvab Alliksaar.

Hooaja esimeses saates siirdub saade „Töö ja palk“ tööõiguse radadele ja püüab hoolt kanda selle eest, et kogu tööalane tegevus toimuks seaduse piires. Sel eesmärgil on Personaliuudiste juht Helen Roots kutsunud stuudiosse andmekaitsespetsialisti Piia Laks-Järve, DataVie asutaja, ja värbamistarkvara Recrur asutaja Marit Alavälja ning juttu tuleb GDPR-ist värbamise kontekstis. Ehkki andmekaitseseadus ei ole enam eilne nähtus, on see siiski endiselt aktuaalne. Ikka veel on nüansse, mis vajavad lahti- ja ülerääkimist, meelde tuletamist ja selgitamist. Sissejuhatuseks teemegi esmalt selgeks, mis üldse on isikuandmed värbamise kontekstis ja milliseid andmeid värbamisel kaitsma peab. Seejärel uurime välja, millised on kõige sagedasemad küsimused personalijuhtidelt ja värbamisjuhtidelt seoses isikuandmetega värbamisel, ning saame teada, mis müüdid need on, mis on kuidagi läinud oma elu elama. Samuti vaatame üle, millised on enamlevinud vead, mida värbamisel isikuandmeid töödeldes tehakse. Saates harutatakse lahti hulk hüpoteetilisi olukordi, alates kogutud andmetest erinevate nimekirjade loomisest kuni nende meilitsi valele inimesele saatmiseni, teeme selgeks, kes vastutab, kui andmed lekkima lähevad, millele pöörata tähelepanu, valides värbamispartnerit või -tarkvara, mis puhul ja millist taustakontrolli kandidaadile teha, millal ja milliseid nõusolekuid küsida ning kuidas puutub asjasse AI. Pildil: Piia Laks-Järve, Helen Roots ja Marit Alaväli. Foto: Andres Laanem

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" on külas Eesti rahva lemmiku e‑poe tiitli võitnud eSelveri äriarvestusjuht Kristjan Anderson, kes räägib sellest, kuidas teha e‑poodi, mis inimesele korda läheb. Saates kuuleme, kuidas Selveri e‑poel eelmine aasta läks, mis olid suurimad muutused ning mida plaanitakse veel ellu viia. Samuti vaadatakse tagasi ajale, kui toidukaupade e‑müük sai suure hoo sisse ning millised paari aasta tagused otsused olid õiged ning millised pidi ümber vaatama. Kristjan Anderson avalikustab saates ka selle, mida eSelverist kõige enam ostetakse, kui suur on ostukorv ning kui kaua aega veedetakse e‑poes aega. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Autor: Äripäev

"Tööstusuudised eetris" saates on külas meditsiinitarvikute tootja Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, kellega räägime ettevõtte käekäigust ja plaanidest ning tööstussektori ja majanduse olukorrast. Mis pilguga vaatab tippjuht langevat eksporti ja konkurentsivõimet? Mis on tema jaoks Tark tööstus, mille poole püüdlema peaksime? „See peaks olema ka riigi sõnum, et meil on head võimalused ka tööstuse jaoks,“ sõnab Sogenbits. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Emöke Sogenbits. Autor: Andras Kralla

Äripäeva raadios alustab meelelahutuslik mälumängusaade "Mälupäev", kus asuvad võistlema kaheksa ettevõtte kaheliikmelist tiimi. Avasaates lähevad vastastikku Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Lennuliiklusteeninduse AS.  Uus Maa Kinnisvarabüroo võistkonda kuuluvad ettevõtte juhatuse liige Igor Habal ja Uus Maa Nordi juhatuse liige ja omanik Indrek Peedo. Lennuliklusteenindusest asuvad saates teadmisi proovile panema lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Saate käigus kõlab kokku kümme silmaringi avardavat küsimust, mis esitatakse osalejatele kordamööda. Järgmisesse saatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond.  Mängu on koostanud saatejuht ja mälumänguentusiast Janar Tiiroja.  Saatele annab hoogu Töötukassa. Võidutiimile on ahvatleva auhinna välja pannud GoldTime. Fotol Kristian Lavin, Mihkel Adler, Janar Tiiroja, Igor Habal ja Indrek Peedo. Foto autor: Andres Laanem.

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägime Mediahouse strateegi Roger Puksiga digitulemuste mõõtmisest, sellest, kui äge tööriist Google Analytics 4 tegelikult on ja Google Tag Managerist. Saates jagab Puks soovitusi mida teha, et Google Analytics 4 enda jaoks edukalt tööle panna. Juttu tuleb ka küpsistest, GDPRist, konversioonist, veebilehe liiklusest ning sellest, mida üldse võiks mõõta. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Saates nimetatud tööriistad: GA4 alternatiivid: Matomo - https://matomo.org/ Plausible - https://plausible.io/ Fathom - https://usefathom.com/ Tööriistad GA4 töökindluse testimiseks: GA4 debugger (debugview kasutamiseks GA4s) - https://chromewebstore.google.com/detail/google-analytics-debugger/jnkmfdileelhofjcijamephohjechhna Adswerve DL Inspector - https://chromewebstore.google.com/detail/adswerve-datalayer-inspec/kmcbdogdandhihllalknlcjfpdjcleom Pildil vasakult: Mediahouse strateeg Roger Puks ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev

Ferrari on vormel 1 sarja aegade edukaim ja mõnes mõttes olulisim võistkond, ent innovaatilisuse poolest ei mahu see omaaegse Lotusega isegi samasse lausesse. Niisugune tõdemus koorub Äripäeva raadio autosaate „Autojutud“ 2024. aasta esimesest saatest. Võidusõiduhuvilisel Martin Harakul valmis jõulupühadeks raamat „50 tähelepanuväärset F1 autot läbi ajaloo“. Koos saatejuhi Karl-Eduard Salumäega peatub ta mitmel murrangulisel mudelil, mis kujundasid olulisel määral seda, millisena me tänapäeval vormel 1 autosid tunneme. Millal hakkasid ringrajasõitu valitsema vormelid, kus mootor asub juhi taga, ning miks nende võidukäik pikalt aega võttis? Miks me ei näe enam nõnda uuenduslikku tiimi nagu oli Colin Chapmani aegne Lotus? Mis oli kuuerattalise vormeli üllitamise mõte? Kas Ferrari tuli legendaarse Enzo Ferrari eluajal ainsagi suure uuendusega lagedale? Kõigest sellest räägitakse saates. Foto: Emerson Fittipaldi jõulibistamas oma Lotus 72 1973. aasta Monaco GP-l. Autor: imago images / Scanpix.

„Teabevara tunnis“ annab töötasu muutmise ja koondamise teemal nõu advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler. Räägime ka paindlikkusest töötasu juures ja näiteks sellest, milliseid nüansse peab järgima koondamisest teavitamisel, mis on oluline kollektiivse koondamise puhul või kuidas mõjutab üks Euroopa kohtu otsus töö- ja puhkeaegu Eestis. Vastuse saab ka küsimus, kas saab midagi ette võtta, kui töötaja nõustu muudatustega töölepingus. Küsib teabevara juht Heidi Saar. Pildil KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja teabevara juht Heidi Saar. Foto: Andres Laanem.

Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia osas jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektrihinnad on võrreldavad või isegi soodsamad kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud. Energiaturg toimib Eestis konkurentsireeglite järgi ehk on avatud kõigile energeetikaettevõtjatele ja uued tootjad on turule teretulnud. Nii tõdetakse seekordses "Rohepöörde praktikute" saates, mille teemaks on Eesti energeetikaturg. Vestlusringis osalevad Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp, energiaettevõtte Evecon juht Karl Kull ja Eesti taastuvenergia koja juht Mihkel Annus. Saatejuht on Kerttu Metsar. Juttu tuleb ka suurest süsteemsest muutusest, mis ootab elektriturgu ees aastal 2025, kui toimub desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist ja Eesti liitub Mandri-Euroopa võrguga. Sünkroniseerimine Euroopaga avab uusi võimalusi ka tugiteenuste ja sagedusreservide näol. Tekib vajadus paindlikkusteenuste järele, mis aitavad võrgus tekkivaid kõikumisi tasakaalustada.  Energiasektori osalejad usuvad ja loodavad, et elektritarbimine suureneb. Eleringi hinnangul prognoositakse aastaks 2030 Eestis elektritarbimist 10 TWh. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks, et aastast 2030. oleks Eestis tarbitav elekter sajaprotsendiliselt Eesti enda toodetud taastuvenergiast. See eeldab märkimisväärset kasvu taastuvenergia tootmisvõimsustes ning õigeaegset uute põhi- ja jaotusvõrkude loomist. Taastuvenergia tootjatele on loomisel hinnagarantii mehhanismid, mis loodetavasti aitavad  kiirendada nii taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist. Milline meie energiaportfell Eestis täpsemalt olema hakkab, pole veel selge. Fotol Karl Kull, Erkki Sapp ja Mihkel Annus.

Saates "Mets ja majandus" räägime riigimetsast ja selle tulevikust. Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. See aga ei tähenda, et RMK loobuks metsade majandamisest. „Kõike seda, mida RMK on siiani hästi teinud, teeme hästi ka edasi,“ ütleb saates RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Saatekülalised kinnitasid, et RMK jätkab ka tulevikus stabiilset puidu müüki, tuues riigile tulu ja pakkudes puidutööstustele stabiilselt toorainet. Saatejuht on Tööstusuudiste toimetaja Toomas Kelt. Pildil: RMK juhatuse esimees Mikk Marran ja juhatuse liige Erko Soolmann. Autor: Toomas Kelt.

Äripäeva TOPi hooaja viimase saate teemaks on audiitorbüroode TOP. Stuudios on TOPi esimeseks tulnud PricewaterhouseCoopersi juhtivaudiitor Janno Hermanson (vasakul), sektori seisu üldisemalt kommenteerib KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja fotode autor on Sigrid Kõiv. PricewaterhouseCoopersi juhtivaudiitor Janno Hermanson ütleb, et audiitor tegutseb selle nimel, et ärimaastik oleks investorile usaldusväärne ja läbipaistev. Majandusaasta aruande esitamata jätmine seda eesmärki kindlasti ei teeni. Äriregistri ja kohtu viimase aja aktiivsus ettevõtetele kustutamishoiatuste esitamisel võiks selles osas kaasa tuua murrangu. „Kui ettevõte ei suuda mõistliku tähtaja jooksul leida audiitorit, siis peaks ta ilmselt peeglisse vaatama: kui sa teed oma ärilisi otsuseid viimasel hetkel, kui audiitoritel on juba teised kokkulepped, siis on raske ärikeskkonnas samamoodi hakkama saada,“ arvab Hermanson. Indrek Alliksaare hinnangul on see probleem mitmetahuline ja iga hädasolija esineb oma narratiiviga. Auditite maht on kasvanud, sest inflatsioon tekitas auditikohuslasi juurde. Samas ajal pole audiitorite arv kasvanud ja audiitori leidmine läinud mõnevõrra raskemaks, kuid see ole siiski muutunud võimatuks. „Küsimus on pigem selles, millal audiitorit otsima hakati. Kui ettevõtja hakkab audiitorit otsima alles siis, kui ta on äriregistrist kustutamishoiatuse saanud, siis on ta tõesti väga hiljaks jäänud,“ leiab Alliksaar.

Räägime sellest, mis saab edasi kui valitsus ja riigikogu annavad Eestisse tuumajaama rajamisele rohelise tule. Täpsemalt tuleb juttu hiljuti valminud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõust ning sellest, milliseid seaduseid tuleks täiendada ja sisustada, et Eestil oleks korralik tuumapoliitika. Jutuks tuleb, millised rahvusvahelised regulatsioonid juba täna tuumaenergia kasutamist reguleerivad, milline peaks olema loodava riikliku regulaatori roll ja pädevus, mida on seni arvanud tuumajaama loomise plaanist erinevad huvigrupid ning mis on järgmised sammud tuumariigiks saamise teel. Samuti räägitakse sellest, kuidas juba ennetavalt valmistuda olukorraks kui Eesti peaks ühel päeval soovima tuumajaamast loobuda. Stuudios on Kliimaministeeriumi nõunik ja tuumaenergia töörühma koordinaator Reelika Runnel, Triniti partner ja vandeadvokaat Tõnis Tamme (keskel) ning vandeadvokaat Sten Veidebaum (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" võtame kokku möödunud 2023. aasta rohetehnoloogia valdkonnas, vaatame ette fondidele ja võimalustele, mis avanevad 2024. aastal ja räägime põhumajadest ning musterehitamisest. Sektoriülese vaate annab Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok. Saate teises osas on külas 1+x arhitektuurirühmituse arhitektid Triinu Amboja ja Roosmarii Kukk, kes räägivad põhu kui jätkusuutliku ehitusmaterjali kasutamisest ehituses ja renoveerimises. Täpsemalt rohetehnoloogiavaldkonna trendidest ja põhuehitusest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Fotol põhumajad Peipsi järve ääres. Autor: Maris Ojasuu

Viimastel aastatel on Eestis toimunud palju küberintsidente, mis on toonud ettevõtetele märkimisväärselt kahju, summad ulatuvad miljonitesse eurodesse. Lisaks sai detsembris avalikuks ka seni kõige suurem andmeleke. Räägime ekspertidega, kuidas tagada küberturvalisus nii oma organisatsioonis kui ka üksikisikuna. Mis ohud kaasnevad protsesside digitaliseerimisega? Mida teha, kui avastate end järsku küberrünnaku alt? Saates osalevad IT-ettevõtte Cybers äriarenduse juht Ronnie Jaanhold ning hiljuti sõbraliku küberründe alla jäänud autorendifirma Mobire IT-juht Tannar Esna. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Saatesarja "Äri ja tehnoloogia" partneriks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ehk ITL.

Külmad talveilmad, kõikuv toatemperatuur ja kütteperiood, äärmuslikud temperatuurid suvel ja talvel panevad inimesed proovile. Kuidas hoida kodus tervisele head sisekliimat ja missugused õhukvaliteedi näitajad on olulised, sellest tuleb juttu Airobot Technologies tehnoloogia juhi Gert Valdeki ning turundusjuhi Mihkel Mõttusega. Saates tutvume ettevõtte nutika küttejuhtimise lahendusega. Teemaks tuleb nõudluspõhine ventilatsioon ja “targad” ning “lollid” seadmed. Arutame ka, millest annavad märku “higistavad aknad” ja milliseid probleeme esineb uusarendustes. “Kui seadmega peaks olema probleem, saab 95% juhtudest selle lahendada 2 minutiga üle interneti,” lubavad “maailma nutikaima ventilatsiooniseadme” tootjad stuudios. Kõrgete energiahindade valguses on hea teada, et nutikas ventilatsiooniseade tarbib 30% vähem energiat. “Meie seade töötab kõige paremini siis, kui seda ei puutu!,” naeravad stuudiokülalised ja mainivad, et nad on ainsast küttejuhtimisettevõttest maailmas, kelle loodud termostaat aitab säästa raha. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Seekordses Terviseuudiste saates toome kuulajani Meditsiiniuudiste konverentsil Meditsiin 2024 toimunud vestlusringi arstide vastutus- ja patsiendikaitseseadusest. Mida seadusemuudatus endaga kaasa toob ja kellele seda vaja läheb, arutlesid Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse, Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver, Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmper, Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni juht Marika Väli, Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juht doktor Teele Orgse, Põletikulise soolehaiguse patsiendiühingu juht Janek Kapper. Vestlusringi juhtis Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas. Foto autor: Meeli Küttim

Saates "Kiired ja vihased" on külas esmakordse gaselli, Stebby tegevjuht Kristjan Novitski.  Stebby on enam kui 1700 ettevõtte, 180 000 kasutaja ja üle 2000 teenusepakkujaga Baltikumi suurim heaoluteenuste keskkond.  Saates tuleb juttu sellest, mismoodi on ettevõtte gaselliks kasvanud. Stebby juhi sõnul on nende ettevõtte maine läinud aastatega paremaks. “Stebbyst on Eestis saanud tööandja hügieeni küsimus,” lausus Novitski. Küsimusele, milline juht ta on ja milliste põhimõtete järgi toimetab, vastas ta, et koosolekutel tuleb ego ukse taha jätta.  Kuidas hoiab ja motiveerib Stebby oma töötajaid? Mullu lisandus platvormile ainulaadne võimaluse soetada ja hallata tervisekindlustuse pakette, mille abil saavad ettevõtted nüüdsest sõlmida tervisekindlustuspoliisi. Saates uurime, mis on sellise teenuse plussid ja miinused ning kui populaarseks on teenus osutunud.  Vaatame otsa ka järgmise aastate väljavaadetele ja eesmärkidele. Saatejuht on Alyona Stadnik. Fotol Kristjan Novitski. Foto: Äripäev.

Aasta esimeses saates „Investeerimisportfell 2030“ on külaliseks elukutseline börsikaupleja Markus Tamm, kes avaldas, kuidas tema aasta möödus, milline on tema portfell täna ning kuidas on ta panustanud aktsiaturgude tõusule. Elukutseline börsikaupleja avaldas saates täpsed positsioonid, kuhu ta on praegu investeeritud, ning millise strateegiaga ta kaupleb. Paljude aktsiate hulgas on tal suur positsioon USA tehnoloogiasektoris, mis näitas eelmisel aastal võimsat tõusu, ning kaupleja sõnul on ka tänavu aktsiaturgudel oodata head aastat. Samas ootab Tamm esimeses kvartalis ka väikest korrektsiooni ning on ka vastavad positsioonid võtnud, et turgude languse riski portfellis maandada. Ta oleks väga rahul, kui langus tuleb veebruaris või märtsis, kuid seejärel läheb tema hinnangul tõus edasi ja võiks tulla hea aasta. Markus Tamm oli eelmisel hooajal saate „Investeerimisportfell 2030“ juht ning vaatas nüüd tagasi, mida tema neist saadetest õppis ning mida võiks üks investor nendest saadetest kaasa võtta või milliseid tööriistu võiks kasutada paremate sisenemiskohtade leidmiseks. Saates oli juttu ka börsikaupleja möödunud aastast, millised olid võitjad, milline oli tootlus, ning põhjalik selgitus, kuhu kaupleja praegu on investeerinud ja kuidas portfell jaotub. Samuti rääkis Tamm stop-loss-orderi kasutamisest ning mida tema arvab investor Toomase hiljutisest Adobe aktsia stop-loss-orderiga müügist. Saadet juhib börsiajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Baltimaade ühe suurima kinnisvaraettevõtte, Kapiteli juht Taavi Ojala ning Capital Milli juht Kaarel Loigu sõnavad saates Kinnisvaratund, et vaatamata ebaselgetele aegadele sisaldab alanud aasta plaan mitmete arenduste lõpetamist ning ka uusi algatusi. Kaarel Loigu sõnul ei näi küll alanud aasta tulevat mingilgi kujul lihtsam kui eelmine, kuna makrotasandil on ebaselgust jätkuvalt palju. “Küll aga mis annab teistsugust dünaamikat langeva tendentsiga euribor,” lisas ta juurde ning tõi Capital Milli vaates välja lootuse, et suudetakse 2024. aastal plaanides olevaid teatavad arendusi sel aastal käima lükata. “Kui ma oleksin aasta lõpus või uue aasta alguses siin, siis saaksin raporteerida, et oleme 2024. aastal selle vallas rohkem ära teinud kui 2023. aastal,” lisas Loigu saate lõpus kokkuvõtteks. Taavi Ojala tõi välja, et vaatamata sellele, et siinses majanduskeskkonnas on aastaid käsil keeruliste väljakutsete ajastu, on Kapitelil eesmärke, mida soovitakse ära teha, mitmeid. “Lõpule soovime alanud aastal viia Viru keskuse tehingu, anda rentnikele üle Riia Elementali keskuses kõik ehituses allesjäänud pinnad,” jutustas Ojala ja lisas Tallinna suurarenduse Arteri kvartali, kus saavad alanud aastal valmis kaks väiksemat torni. “Tegelikult tahaks alustada ka logistika kinnisvaras ühte projekti Jüri lähedal Rukki tehnopargis ning ka Laagris asuv Solina tehas peaks algava aasta suvel valmis saama,” avaldas Ojala Kapiteli plaane. Kinnisvaraettevõtete juhtidega rääkisime saates lisaks ettevõtete plaanidele ka laiemalt ärikinnisvarast, muu hulgas ka arendajate ja ehitajate vahelistest pingetest ning nendevahelistest lepingutest. Fotol Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla. Saatejuht oli Lauri Leet.

2024 aasta algus toob kaasa uued võimalused ja väljakutsed. Finantsmaailmas kehtib reegel: ettevõtte tervis peitub numbrites. "Äripäeva juhtimiskooli" saade sukeldub sügavuti finantsanalüüsi maailma, valgustades, kuidas see ettevõtte edule kaasa aitab. Saates käsitletakse, miks on finantsanalüüs ettevõttele hädavajalik, justkui arstlik kontroll inimestele. Räägitakse, kuidas numbrid võivad paljastada ettevõtte arengukiirust, varakasutamise efektiivsust, investeeringute tasuvust ning palju muud. Saates keskendutakse sellele, et raamatupidaja koostab finantsanalüüsi, kuid juht on see, kes peab analüüsist aru saama, et inimesi ja tulemusi paremini juhtida. Arutelu käigus uuritakse, kas on olemas ühtainsat numbrit, mis näitab ettevõtte edukust ja tuuakse välja kolm olulist arvu, mida peaks iga juht une pealt teadma. Saates saavad vastuse, milline ettevõte võib minna pankrotti, kui oluline on konkurentsianalüüs, millised on erinevad ärimudelid, kuidas kulusid juhtida, jpm. Need teemad on eriti olulised 2024. aastal, kui ettevõtted seisavad silmitsi muutuva majanduskeskkonna ja uute väljakutsetega. Saade on suunatud juhtidele ja ettevõtjatele, kes soovivad oma finantsteadmisi laiendada, et paremini mõista ettevõtte rahalist seisu ja teha teadlikumaid otsuseid. Juba veebruaris alustab Paavo Siimann Äripäeva Akadeemias koolitus „Ettevõtte finantside analüüsimine“, kus õpitakse ettevõtte finantsnäitajaid kompleksselt analüüsima, mille abil saaks öelda, kas ettevõttel läheb hästi või mitte. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Pildil on Paavo Siimann ja Marianne Lõhmus. Pildi autor on Meelika Riiberg.

Seekordse Äripäeva TOPi saate teema on advokaadibüroode TOP. Stuudios on TOPi liidriks tõusnud advokaadibüroo Triniti juhtivpartner Ergo Blumfeldt ja advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Advokaadibüroode sektor ei näidanud 2022. aastal inflatsioonile vaatamata kuigi suur kasvu, 2023. aasta kolmandas kvartalis kasvas sektori käive aastaga vaid 3,7%. „Tööd on vähe,“ ütleb Ergo Blumfeldt. Inflatsioonile viidates on advokaadibürood viimase aasta jooksul oma tunnihindu pigem kasvatanud. Samal ajal on kliendid on muutunud valivamaks, kaalutakse hoolikamalt, millal minna advokaadi juurde ja millal mitte. „Tundub, et nö elustiilivaidluseid, et vaieldakse lihtsalt oma õiguse pärast, selliseid on vähem,“ ütleb Blumfeldt. „Aasta on olnud ka üsna vaikne: peale mõne erandi pole olnud suuri tehingud ega suuri IPOsid.“ „Sõltub, kus klient oma äris praegu on,“ arvab Karin Oras. Kui ettevõttel on majandussurutise tõttu keeruline olukord, siis võib see tähendada muude asjade edasi lükkamist. „Näiteks ESG aruandlus – ettevõtted teavad, et peavad sellega tegelema, kuid praegu on prioriteet kliendibaasi kasvatamine või uute turgude leidmine.“ Lisaks on kliendi muutunud teadlikumaks, pakkumisi võetakse mitmelt büroolt, räägitakse rohkem läbi ja soovitakse fikseeritud hinnaga teostust.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai toonitab, et me peame Eestis pöörama tähelepanu rahvusvahelistumisele. Ta lisab, et kui me teeme välistudengite ja –talentide Eestisse tuleku keeruliseks, tõmbab Euroopa tööjõuturg nad endasse ja meie kolgastume. Andrus Pedai on tootmise ja tarneahelate rahvusvahelise juhtimise kogemusega spetsialist, kellega tuleb Äripäeva raadio saates juttu ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimest, riigi poolt piiratud rahvusvahelisest vastuvõtust ning välistudengitest, keda kõrgkoolid ja siinsed ettevõtted hädasti vajavad. Saates annab värske rektor ülevaate kooli ja enda tulevikuplaanidest. Veel räägib ta, mis on edu võtme ja suurte läbikukkumiste ühisosa, milliseid haridusampse Mainor 2024. aastal pakub, kas meie haridusteenuseid oleks mõistlik eksportida ja millised on hariduse seosed AI arenguga. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Andrus Pedai. Foto: Jan-Erik Tihemets/Mainor.

Aasta esimene saade vaatleb tegevusi, mida saab teha õues külmal talvel. Täpsemalt uurime, kuidas läheb kahel erineval kohalikul mäesuusakeskusel. Juttu tuleb ilmariskide maandamisest, kerkinud elektrihindadega kohanemisest, suvistest tegevustest suusamägedel, turundusnippidest, välisturistidest ning hinnatõusudest. Saatest kuuleb ka milline populaarne teenus on nii Kiviõli kui Nõmme mäenõlvadelt kadunud ning mis on selle põhjuseks. Stuudios on Nõmme lumepargi juhataja Liis Needrit ja Kiviõli seikluskeskuse juhataja Madis Olt. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Ehitusturul on konkurents märgatavalt suurenenud - pea igal hankel on üle kümne pakkuja ja töö saamise nimel võetakse suuri riske ja tehakse pakkumisi omahinna piirimail või isegi alla selle, rääkis Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak saates Eetris on ehitusuudised. Samas sunnib suurenenud konkurents peatöövõtjaid asjadele otsa vaatama ja otsima võimalusi efektiivsemaks tegutsemiseks ja innovatsiooniks. „Tihti ei saada aru, et ehitusäri kasumlikkus on õhuke – ehitaja kasumlikkuse ootus on umbes kaks protsenti, samas kui kinnisvaraarendaja ootus on 20 protsenti. Nende vahel on kuristik ja see ongi osaliselt pingete allikas, sest kui aga joone all paistab vaid kaks protsent kasumit, siis ongi ehitajal eksimisruumi väga vähe,“ selgitas Pohlak pingelist olukorda. Pohlaku hinnangul ongi Eesti turul peatöövõtjaid viimastel aastatel liiga palju olnud. „Ja see tingib konkurssidel olukorra, et alati leidub ehitaja, kes pakub „õiglase“ hinna ja nõus ka sellele lepingule alla kirjutama,“ väitis ta. Saates räägime ka tööjõuturust, kas töötajaid on juba lihtsam leida ja kuhu liiguvad palgad ja ehitushinnad. Kuidas suurendada lepingutes partnerlust ja usaldust? Saates räägime ka, et Nordecon täna jõudnud likviidsuses paremasse seisu, millest oma osa oli hiljutisel tütarfirma Nordecon Betooni müügil. „Julgen öelda, et oleme heas kohas ja vaatama hästi tulevikku. Selle aasta töödest on portfell juba 80 – 90% kvaliteetselt täidetud ja saame jaheneva konkurentsi tingimustes targalt uusi töid valida,“ vaatas Pohlak tulevikku optimistlikult. Samuti räägime Eesti suurima puithoone Loodusmaja ehitusest, millega Nordecon on juba alustanud ja millised väljakutsed selle ehitusega kaasnevad. Samuti, kuidas riik saaks elavdada majandust ja aitaks august välja ja millal võiks viimaste aastate kobarkriisidest stabiliseeruda. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Raul Mee

Saates on külas SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur, kellega tuleb juttu investeerimisest aastal 2024. Vaatame ka tagasi aastale 2023 ja analüüsime, mis sündmused turge enim mõjutasid. Arutame, milline saab olema USA presidendivalimiste mõju turgudele. Ennustame keskpankade intresside ja euribori trendi ja lahkame ka eestlaste invetseerimisharjumusi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mullusel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2024“ toimunud aruteluringi, mis keskendus jätkusuutlikkusele tööstussektoris. Oma mõtteid ja kogemusi jagasid Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla, Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ja protsessiseadmeid tootva Estanci tegevjuht Priit Haldma. Priit Haldma rääkis, et iga turupööret kõik ettevõtted üle ei pruugi elada ja see on paratamatus. Haldma näeb rohepööret võimalusena ja sellest ka Estanc ka lähtunud. „Kui ettevõtted selle trendiga kaasa ei tule ja turg pöördub, siis tõenäoliselt on varsti päris raske,“ viitas riskile, et jätkusuutlikkuse eiramine võib raskelt kätte maksta. Ka Jaan Härms sõnas, et näiteks energiaalaste innvesteeringutega hiljaks jäänud või need edasi lükanud ettevõtted võivad raskustesse sattuda, sest keskkonna, tarbijaootuste või klientide ootuste tõttu tuleb seda kiirendatud korras tegema hakata. „Ja seda keskkonnas, kus rahal on kõrge hind,“ märkis Härms. Jaano Haidla rääkis arutelus, et ülesanne number üks on rohepöörde lahtimõtestamine. „Eestlane peab seda asja võtma talupoja mõistusega. Kõik, mis tuleb, ei pruugi alati 100% hea olla ja meie peame valima selle hea osa, mis sobib meie keskkonna, eluolu ja majandusega,“ rääkis ta. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: Anti Orav, Jaan Härms, Jaano Haidla, Priit Haldma. Autor: Johanna Adojaan

Seekordses saates räägime lähemalt organisatsiooni arengumudelist ja süsteemse juhtimise olulisusest tulemuslikkuse suurendamisel. Juhtidel on sageli käed-jalad tööd täis, keskendudes igapäevatööle ja ootamatute olukordade lahendamisele. Süsteemse juhtimise vajadus võib jääda tahaplaanile, kuid just süsteemsus ja järjepidevus on see, mis arengut soosib. Tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja sihtide ja tööprotsesside selgust ning inimeste pühendumist. Organisatsiooni arendamise võib üldistatult jagada kolmeks: strateegiline juhtimine, inimeste juhtimine ja protsesside juhtimine. Kui äriprotsessid on joondatud organisatsiooni eesmärkidega, töötajad on pühendunud ja toimub pidev parendamine, võib see olla ühe organisatsiooni edu võtmeks. Siiski on suurimaks väljakutseks nende valdkondade integreerimine ühtseks tervikuks. Saates uurime, kuidas saavutada sünergia strateegilise juhtimise, inimeste juhtimise ja protsesside juhtimise vahel. Selgitame, kuidas luua tasakaal ja ühendada need valdkonnad nii, et need toetaksid üksteist, viiksid organisatsiooni tervikuna uuele tasemele ja aitaks tulemused koju tuua. Pakume ka praktilisi soovitusi ja tööriistu, kuidas juhtimises süsteemsust suurendada ning seeläbi tulemuslikkust parandada. Saate külaliseks on juhtimiskonsultant, coach ja koolitaja Kristjan Rotenberg. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kristjan Rotenberg Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunni“ teemad on seekord seotud riigihankega. Saates tuleb muuhulgas juttu hankedokumentatsiooni vaidlustamisest ja vaidlustuse kulude küsimusest, hankelepingu lõpetamisest usaldusväärsuse kaotamise tõttu ja samuti sellest, kas riigihanke dokumendid peavad olema eestikeelsed. „Õigusliku poole pealt peaks olema eesmärk, et edukas pakkuja ei saa niisama lihtsalt pakkumust tagasi võtta. Seadusandlus võimaldab seda aga teha üsna lihtsal viisil,“ selgitab Tuulikki Laesson. „Näiteks kui omavahel seotud pakkujad esitavad pakkumusi, edukaks pakkujaks määratu võtab pakkumuse tagasi ja võidab teine pakkuja. Sellises olukorras võib juba sõlmitud hankelepingu üles öelda, kui vastutava isiku käitumisviis ei olnud piisavalt usaldusväärne. See on üks probleemkoht, mis on tulnud välja pikemaajalises praktikas.“ Kehtiva seadusandluse eripärasid ning kohtupraktikat avab õigusbüroo Laesson ja Partnerid juht Tuulikki Laesson. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Raadiosaate "Õppetund" aasta esimene saade teeb põgusa tagasivaate möödunud koolitusaastale ning suunab pilgu ette: mida toob 2024. aasta. Millised on lõppenud koolitusaasta avaliku ja erasektori organisatsioonile ning koolitajatele, kuidas on üldine majandusseis mõjutanud koolituste tellimist, kuidas muutuvad koolitusprogrammid- ja vormid, et kohanduda muutuvate oludega ning vastata töötajate individuaalsetele vajadustele, kuidas toetab tehnoloogia koolitajat ja õppijat ning kuidas nügida töötaja enesejuhtimist ja vastutuse võtmist arengu ja õppimise teekonnal? Külas on Eesti Energia töötajakogemuse juht Kadi Piikov, Sotsiaalkindlustusameti personaliosakonna juhataja Marja Pille ning Eesti Koolitus ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige ja Õpidisaini asutaja Helina Loor. Saatejuht on Katre Savi. Pildil (vasakult) Marja Pille, Kadi Piikov ja Helina Loor. Foto autor: Katre Savi

Saates „Digitark äri” on fookuses küsimused, kuidas ettevõttele majandustarkvara tellida või seda uue vastu välja vahetada. Räägime saatekülalistega ka verivärskest juhendist, mis annab tarkvara tellijale tervikülevaate protsessist ja sammsammulised abistavad juhised. Juhendi koostas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit mõned kuud tagasi. IT-valdkonna asjatundjad selgitavad selle juhendi näitel tarkvara tellimise protsessi ning toovad elulisi näiteid oma praktikast. Samuti jagavad nad oma kogemusi ja annavad soovitusi, kuidas seda juhendit kasutada ning millega tasub kindlasti arvestada, et ennetada majandustarkvara juurutamise projektidega seotud riske. Saatekülalised on Thermory IT-juht Julia Ležeiko ning Iveri Marukašvili, kes on Fujitsu majandustarkvara tiimi projektijuht. Saadet juhib Mare Timian, kes on Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol vasakult: Julia Ležeiko, Mare Timian ja Iveri Marukašvili. Foto autor: Kai Koks. Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Saate alguses räägime kinnisvaraturu hetkeseisust. Küsime, kas majanduskriis on süvenemas ja ehitused jäävad seisma. Arutame, kuidas tagada seisma jäänud ja ka töös olevate ehituste turvalisus. Seejärel räägime erinevatest varguste juhtumitest, mis viimastel kuudel ehituspindadel ja ka laiemalt äripindadel on toimunud. Arutame, millised turvalahendused on parimad äripindadele, sealhulgas ehitustele - näiteks analüütikaga videovalve, mobiilne videovalve ilma vooluta territooriumitele/objektidele jne. Saates on külas Nordeconi juhatuse liige Priit Luman, G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul ja ettevõtte turvalahenduste osakonna juhataja Ramon Kaju, saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: erakogu.

Kui ekstreemseid sündmusi maailmas pole, on energiahinna kasv joonlauaga prognoositav, märkis energiaettevõtte Evecon tegevjuht Karl Kull Eesti elektrisüsteemi stabiilsust käsitlevas saates „Energiatund“. Samas näitas erandlik 2022. aasta Kulli sõnul kui tundlik võib energiaturg olla. „Stabiilsel perioodil on energiahinde kasv siiski stabiilne,“ selgitas Kull. „Enne 2022. aastat kerkis energiahind 10-15 aasta jooksul suhteliselt stabiilselt kuni 5% aastas.“ Saates peateema on Eesti elektrisüsteemi stabiilsus ja toimimine peale 2025. aastal toimuvat Venemaa võrgust desünkroniseerimist. Evecon rajab koostöös Prantsusmaa ettevõttega Eestisse kaks akuparki, koguvõimsusega 400 MWh ning saate esimeses osas uurime ettevõtte tegevjuhilt Karl Kullilt, miks taoline projekt ette võetakse. Oma kommentaari elektrisüsteemi stabiilsuse osas annab saates ka Alexela juht Marti Hääl, kelle hinnangul on tõenäosus, et Venemaa soovib ennetähtaegselt Eesti elektrivõrgu desünkroniseerida, järjest kahanev. „Usun, et kui meie idanaabril oli plaan meid ennetähtaegselt karistuseks jõuga desünkroniseerida, siis ta oleks seda juba praeguseks teinud, sest mida päev edasi, seda väiksem mõju sellest meile on.“ Saates kõne all olevad teemad katavad teiste seas Eesti elektrivõrgu sagedust, selle võimsust, odavama elektri tarbimise võimalusi ning ka seda, mida tarbija ise saab teha, et oma elektrikulu kolmandiku võrra vähendada. Fotol Karl Kull tutvustamas Eveconi ja Corsica Sole mandri-Euroopa võimsaima akupargi rajamist. Foto autor Andras Kralla.

Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Saate esimeses osas räägib piimakarjakasvatuse väljakutsetest ja võimalustest osaühing Agrone juhatuse liige Margus Muld. Saate teine osa keskendub lihaveisekasvatusele, selle sektori käekäigust räägib Puusta talu perenaine Airi Külvet. Mõlemad esinejad tõid lisaks üldistele majandusnäitajatele ja neid mõjutavatele teguritele, välja ka uued, sektorit alles mõjutama hakkavad tegurid, näiteks planeeritava Kliimaseaduse. “Teemasid, millele põllumees peaks mõtlema, on palju. Sageli tuleb uued asjad esmalt endale selgeks teha, ise õppida ja tuleb ka koos ametnikega õppida, kes seda teemat peavad meie jaoks n-ö seadustesse kirjutama. Täna on kliimaseadus joonistamisel, eks vaatame, kuidas põllumajandus seal kajastust leiab - millised mustrid sealt meile välja joonistuvad. Loodetavasti meil sealt mingisugust suuremat kohustuste hulka ei lisandu, aga eks näha ole,” rääkis Agrone OÜ juht Margus Muld. Muld on veendunud, et põllumeestel tuleb ise endi eest seista. “Ega keegi meie eest ei seisa, meil tuleb oma hääl kuuldavaks teha erinevates komisjonides, erinevatel viisidel. Ainult nii me saame oma hääle kuuldavaks teha ja jõuda nii kaugele, et meile mingeid ebamõistlikke kohustusi ja tingimusi ei pandaks,” rõhutas Muld. Samas nentis tänavu Aasta Põllumehe tiitli pälvinud Airi Külvet, et lahendus põllumajanduses olevatele probleemidele ei tule kastist, kotist või pudelist, need tulevad meie juhtimistavade praktikatest. “Kogu teema aluseks on ettevõtja teadmised ja neile tuginevad otsused. Aga kindlasti ei tohi jääda kinni vanasse, tuleb olla avatud uutele teadmistele ja praktikatele,” rõhutas Külvet. Foto: Margus Muld ja Airi Külvet konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Autor: Oleg Hartsenko.

Majandus langeb ja Eesti eksportivad ettevõtted kaotavad konkurentsivõimet. Mida peavad majanduse kasvule pööramiseks tegema ettevõtjad ja mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Omniva juht Mart Mägi, Telia Eesti juht Holger Haljand ja SEB Eesti juht Allan Parik. Saatekülalised annavad ka oma soovid majandusministrile majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks.  Lisaks tuleb juttu nii Eesti uutest konkurentsieelistest, AI rollist ettevõtluses, tööturust, oskustest, innovatsioonist ja paljust muust.  Saatejuht on Rivo Sarapik.  Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.  Fotol Allan Parik, Mart Mägi ja Holger Haljand. Fotode autorid: Liis Treimann, Andras Kralla ja Andres Haabu.

Millised olid lõppeva aasta suurimad õnnestumised õigusloomes? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat on veel oodata? Saates vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Juttu tuleb automaksust, seaduste järelhindamisest, ELi õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saatekülalised on justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse, kes on büroo ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erakapitalitehingute valdkonna üks juhte. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Fotol Oliver Ämarik, Piret Jesse, Heddi Lutterus ja Mario Sõrm. Foto autor: Andres Laanem.

Suurte plaanidega helilooja Elis Hallik läheneb karjäärile ettevõtja mõtteviisiga. Hiljutise projekti teostamiseks õnnestus tal raha kaasata 30 edukalt naiselt. „Elist kuulates tekkis tunne, et see on nagu rahakaasamine. Ta teab, kuhu tahab minna ja kuidas sinna jõuda. See oli väga ettevõtjalik mõtlemine kultuurilises kontekstis,“ rääkis tänavu sügisel Elise debüütplaadi avaldamist toetanud ettevõtja Kristi Tiivas. Tiivase sõnul on ta veendunud, et Hallik kõik seatud eesmärgid ka saavutab. Hallik nendib, et debüütplaadi avaldamine on talle heliloojana vajalik, et suurendada nähtavust ja tellimusi. „Plaat on üks osa plaanist, et saada materjal välja kõigile platvormidele. Siis on dirigentidel ja festivalidel ligipääs minu muusikale,“ selgitas Hallik. Ta ütleb, et praegu tuleb enamus tellimustest Eestist, kuid kuna rahaküsijaid on palju ja rahastust vähe, siis on rahvusvaheline turg helilooja jaoks hädavajalik. Lõpuks 40 protsenti albumi väljaandmise kulust kandnud ettevõtjateni jõudis Hallik läbi Meelis Kubitsa. „Plaate on ülimalt keeruline välja anda, eriti klassikalise muusika valdkonnas. Kui produktsioonifirmalt tuli jah, siis tundus eriti tobe, et see jääb raha taha,“ kirjeldas Hallik plaadi väljaandmise protsessi. Tiivas kirjeldas, et Halliku tuli kohtuma tema ja lisaks veel paari inimesega, tema lugu inspireeris ning järgmisel tööpäeval saadeti mõttekaaslastele meil ettepanekuga Halliku ettevõtmist toetada. Plaadi avaldamiseks vajalik raha saadi kokku vähem kui tööpäevaga. „Üks asi oli finantsiline panus, et sain ka seal nõu, tuge ja teadmisi,“ ütleb Hallik. Järgmine samm Halliku helilooja teel on sümfoonia ettekandmine. Teisalt ütleb ta, et suurvormi kirjutamiseks ei ole Eestis tellimusi ega rahastust. Ta näeb selles ohtu Eesti heliloojate oskuste mandumiseks. „Kui asjad jäävad välja andmata ja arengut ei toimu, siis 40-50 aasta pärast ei ole heliloojaid, kes neid teoseid kirjutaks. Siis saab ainult imele lootma jääda,“ ütleb Hallik. Erasponsorite rollist heliloomingus saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste.

Ehkki üüriäri jääb veel ostu-müügituru varju, hakkab üüriturg lähiaastail muutuma professionaalsemaks ja levib järjest enam, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Domus Kinnisvara arenduse juht ja juhatuse liige Ingvar Allekand ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik ja juhatuse liige Igor Habal. Aga mida toob eluasemeturule aasta 2024? "Ma ise näen, et ainult euribori muutmisest ei piisa," sõnas Habal. Ma ise usun, et kevadel toimub mingi elavnemine… ja aastalõpp on nagu aastalõpud ikka: sügisel tehakse aktiivsemalt tehinguid, aastalõpu poole loetakse kõik Äripäeva pealkirjad läbi ja mõeldakse, et kõik on tuksis," lisas Allekand. Saates eksperdid võtavad osadeks lahti eluasemeturu ostu-müügi ja üüri, määratlevad eestlase valmidust hakata kinnisvara rohkem üürima, kompavad kinnisvaraturu sotsiaalset mõõdet, analüüsivad arendajate kapitaliseeritust, Tallinna planeeringute seisu ja mõtestavad lahti üüriarenduste tegelikku tausta. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autorid: Eiko Kink ja Raul Mee) on Domus Kinnisvara arenduse juht ja juhatuse liige Ingvar Allekand ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik ja juhatuse liige Igor Habal.

„Praegu on käsil üleminekuetapp vana majandusmudeli juurest uuele. Ajad, mil energia-, toormed-, tööjõud ja raha olid odavad, ei tule enam kunagi tagasi. Ja kuna Eestil puudub igasugune pikaajaline poliitika, ei saa see kõik mööduda meie jaoks valutult,“ rääkis majandusekspert Raivo Vare oma Logistika Aastakonverentsil tehtud ettekandes. „Logistikauudised eetris“ aastalõpu erisaade kannab alapeakirjaga „Lavajutud“ ja selles tuleb ettekandele kaks kuu aega tagasi toimunud Logistika Aastakonverentsi ettekannet. Esimesena räägib majandusekspert ja konverentsi moderaator Raivo Vare sellest, millised globaalsed nähtused mõjutavad meie logistikasektorit lühi- ja pikemaajalises perspektiivis, millised võimalikud stsenaariumid ootavad meid ees pärast Ukraina sõja lõppu, milline saab selles kontekstis olema Venemaa roll, millised muutused ootavad ees globaalsetes tarneahelates ja palju muud huvitavat. Vare nägemusel oleme hetkel üleminetapis ühelt majandusmudeli teisele ja kuna Eestis puudub kriisipoliitika, nagu ka tööstuspoliitika, taristupoliitika, ühtne transpordipoliitika jpm, siis ilmselgelt kannatab meie riigi konkurentsivõime. „Ainuüksi vana rasva peal kohanemise maailmameistritena jätkamine ei too meile enam edu ja see protsess ei saa meie jaoks mööduda valutult,“ tõdes Vare. Teises saatepooles räägib äsja maailma parimaks laevandusfirmaks tituleeritud DFDSi Eesti üksuse tegevjuht Peeter Ojasaar sellest, millist mõju hakkab meie ettevõtete transpordikuludele avaldama uuest aastast merendussektoris kehtima hakkav HTS, ehk heitkoguste kauplemise süsteem. Selge on ju see, et meretranspordi hinnad sellega seoses tõusevad, aga kui palju täpselt? Logistikauudised eetris erisaate ettekanded juhatab sisse logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm, saatesarja toetab Digimeerik.ee. Foto: Raul Mee, Fotol: Raivo Vare ja Peeter Ojasaar

Aasta viimane saade „Töö ja palk“ uurib seekord süvitsi midagi, millega ettevõtetes just praegusel ajal tegeletakse või kohe-kohe tegelema hakatakse – selleks on mõistagi arenguvestlused. Personaliuudiste juht Helen Roots on kutsunud endale vestluspartneriks coachi ja koolitaja Ruti Einpalu, kelle jaoks kõikvõimalikud vestlused on südameasi. Ruti abiga saame selgeks, mille poolest erineb arenguvestlus muudest vestlustest, miks sel nii palju toredaid nimesid on ja miks seda ikkagi pidada tasub. Samuti uurime, millele peaks enne arenguvestlust keskenduma juht ja millele töötaja, mis tunde peaks looma üks kordaläinud arenguvestlus, kui tähtis roll on usaldusel ja mida arenguvestlusel kindlasti teha ei tohi. Saate „Töö ja palk“ meeskond tänab oma lojaalseid kuulajaid ning soovib kõigile rahulikku pühadeaega ja põnevat uut aastat! Aitäh, et olete meiega! Fotol vasakult: Helen Roots ja Ruti Einpalu. Foto: Andres Laanem

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime Inbanki Eesti ärijuhi Valdeko Kübarsepa ja Esto müügijuhi Edward-Edgar Räimega tarbijate rahakotist ja käitumisest, paindlike makselahendustega kaasnevatest võimalustest e‑kaupmeestele kui ka vaatame korra tagasi möödunuvale aastale. Saates tuleb juttu ka sellest, kui tihe on konkurents erinevate makselahenduste valdkonnast, kes maksab kinni kliendile pakutavad erinevad võimalused ning ka sellest, kui palju kliendid üldse praegu võlgu jäävad enda maksetega. Inbank ja Esto avaldavad saates ka selle, milliseid tooteid ostetakse maksa hiljem lahendusega ning kuidas nad näevad, milline on turuolukord välismaiste e‑poodide poole pealt. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Esto müügijuht Edward-Edgar Räim, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Inbank Eesti turu juht Valdeko Kübarsepp. Allikas: Äripäev

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates on külas affiliate turunduse valdkonna ekspert Tõnis Hinnosaar, kes räägib saates sellest, mis asi affiliate turundus üldse on, kuidas sellega pihta hakata ning mida meeles hoida. Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas üldse affiliate turundus ettevõttesse integreerida ning kellele see üldse võiks sobida. Samuti räägitakse sellest, millised on affiliate turunduse tasud ning millised on murekohad, millega ettevõtted peaksid arvestama. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Foto: Tõnis Hinnosaar ja Priit Kallas. Allikas: Äripäev

2023. aasta viimases "Autojuttude" saates meenutatakse tänavu eetris kõlanud lugusid ja mõttearendusi. Äripäeva raadio igakuises autosaates on sel aastal räägitud Fordist ja Ferrarist, Eestis vormelite ehitamisest ja Dakari kõrberallil osalemisest, kadunud automarkidest ja valelikest autoärikatest ning paljust muust. Ettemängitavates lõikudes vesteldakse näiteks omal ajal president Pätsile ostetud äärmiselt uhkest esindusautost. Näitleja ja poliitikuna tuntud Raivo E. Tamm avaldab, kui palju läks maksma vana Žiguli originaaliväärilisse seisukorda taastada laskmine ning praegu autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liitu ehk AMTEL-it juhtiv Meelis Telliskivi meenutab, kuidas ta töötas 90ndatel noore mehena ühekorraga vormelisõitja ja tehase direktorina. Saate pani kokku "Autojuttude" tegija Karl-Eduard Salumäe. Fotol on kohe aasta alguses Saudi Araabias peetud maailmakuulsal Dakari kõrberallil osalenud Eesti ekipaaž Urvo Männama–Risto Lepik. Sel mõõduvõtul esimese ja seni ainsa eestlasena autode klassis piloodina osalenud Männama muljetas veebruarikuises "Autojuttude" saates kogemusest pikemalt. Juba 5. jaanuaril stardivad Männama ja Lepik Dakari rallil taas. Autor: Martin Macik

Euroopas kõrge disainiauhinna pälvinud Cleveron teatas aasta alguses, et aastaid kestnud kohtutee Hiinas on läbi. Pärast mitmeid tagasilööke tuli Eesti pakiautomaatide tootja patendivaidlusest välja võitjana. Intellektuaalomandi- ja patendispetsialisti Siim Timpsoni sõnul on Hiina turg keeruline, kuid nende intellektuaalomandisüsteem päeva lõpus ikkagi toimib. „Hiinas tasub tõesti kaaluda intellektuaalomandi registreerimist, sest see on oluliselt soodsam, kui pärast tegeleda tagajärgedega,“ lisas Timpson. Kuidas ettevõte Hiinas kohtuteele sattus ja kuidas sealset ettevõtet võitis, räägivad saates Cleveroni operatsioonidejuht Ott Pabut ning intellektuaalomandi- ja patendispetsialist Siim Timpson. Räägime ka sellest, mida kohtutee Cleveroni jaoks muutis, ja küsime nõu, millega ka teised ettevõtted patendipoliitikas arvestama peaksid. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Siim Timpson ja Ott Pabut. Foto: Harro Puusild.

„Teabevara tund“ puudutab teemat, mis muutub aktuaalseks eriti jõulude eel – heategevust ja annetamist. Ajal, mil inimeste soov head teha süveneb, räägime annetuste läbipaistvusest ja usaldusväärsusest Eestis. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Gregori Palm advokaadibüroost Lindeberg arutlevad heategevusorganisatsioonide peamiste probleemide üle. Arutelu keskmes on läbipaistvuse puudumine – kuidas veenduda, et annetatud raha läheb õigeks otstarbeks. Räägitakse ka annetamise varjukülgedest: riskidest, mis kaasnevad heategevusorganisatsioonide kasvavate rahasummadega, ja rahapesu võimalustest. Samas rõhutavad saatekülalised, et enamik organisatsioone tegutseb siiski headel eesmärkidel, ja jagavad soovitusi, kuidas MTÜ-d saavad tõsta oma usaldusväärsust. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Gregori Palm. Autor: Andres Laanem

Saate "Rohepöörde praktikud" teema on vesinik ja selle keskkonda säästev rakendamine. Külas on Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevdirektor Ain Laidoja ja Eesti Energia projektijuht Airiin Liisbet Strandson. Saates arutletakse, millised on vesiniku plussid ja miinused ning kuidas vesinikku rohepöörde eesmärgil kõige mõistlikum kasutada oleks. Saatekülalised tõdevad, et kuigi transpordis on vesinikusõidukitest ja vesinikumootoritest järjest enam juttu, toimuvad olulised rohepöördele hoogu andvad arengud keemiatööstuses, terasetootmises ja nafta rafineerimistehastes, kus muudatustel on palju suurem mõju. Et vesinik transpordis akutehnoloogia kõrvale lükkab, esialgu saatekülalise sõnul veel näha ei ole. Saadet juhib Rein Pärn. Fotol Ain Laidoja. Foto autor: Raul Mee.

Saade „Mets ja majandus“ viib kuulajad oktoobrisse, kui Tartus toimus konverents Puidutööstuse Äriplaan 2024. Saates toome kuulajateni kaks ettekannet – esiteks räägib rohepöördest ja selle mõjudest metsandusele Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre, saate teises pooles aga kuuleme VKG biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi ettekannet biotoodete tootmisest kui Eestis seni kasutamata võimalusest. Konkreetsema näitena käsitleb Raid VKG planeeritavat biotoodete tootmist. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Meelis Seedre ja Lauri Raid, foto autor on Johanna Adojaan

Äripäeva TOPi saates on seekord teemaks mööblitootjate TOP ning saatekülaliseks on TOPi esimeseks tulnud Mööbliprofi omanik ja juht Janek Uustamm(paremal). Saate teises pooles annab sektori käekäigule omapoolse kommentaari KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotod: Raul Mee (vasakpoolne) ja Neeme Korv. Mööbliproff teeb väikeseeria tellimusmööblit peamiselt Skandinaavia horeca sektorile. Janek Uustamm ütleb, et selles segmendis on konkurents tihe siis, kus tehakse suuri koguseid ja lihtsaid asju. „Seda oskab teha igaüks,“ osutab ta. „Kui asi läheb keerulisemaks, kui lisanduvad detailid, on vaja lisapolstrit või erimaterjale, siis seda ei suuda enam kõik teha. Meie pakume kliendile täislahendust.“ Indrek Allikasaare hinnangul on edukad eelkõige need mööblitootjad, kelle müügitulu ei sõltu tavalisest tarbijast. „Kui ehitatakse vähe ja uusi arendusi palju peale ei tule, siis ei osteta kuigi palju ka tavamööblit,“ selgitab ta. Nii võivadki olla muretumad need tootjad, kelle klientideks on eelkõige ettevõtted, kes vahetavad praegu mööblit välja või kellel on mingid spetsiifilised vajadused.

Seekordses sisuturundussaates "Investeerimisideede universum" võtame vaatluse alla Ameerika Ühendriigid. Räägime sellest, mis on USA majanduse edu alus, mis on "American Dreami" olemus täna ja kas ebavõrdsus Ameerikas kasvab. Lisaks avame USA majanduse väljavaated ja toome välja, milliseid USA firmade aktsiaid eksperdid hindavad. Saate lõpus kõlavad ka lugemissoovitused USA paremaks mõistmiseks. Saates arutavad USA teemadel Hanno Lindpere KPMGst, Kaius Kiivramees LHVst, Andreas Kaju Meta Advisoryst ja saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Ennustada, et taastuvenergeetika on ka järgmisel aastal populaarne valdkond, on nagu ennustada, kas päike tõuseb, rääkis Triniti advokaadibüroo juhtivpartner Ergo Blumfeldt saates “Triniti eetris”. Blumfeldti sõnul tahab raha sellesse valdkonda suunduda, ning seda markeerib lõppevast aastast ka Utilitase tehing, mis oli mahult üks Baltikumi suurimatest. Blumfeldti ennustab, et aastapärast erineb taastuvenergia firmade omanike pilt tänasest suuresti. Iduettevõtete sektoris toimub tuleval aastal kindlasti tehinguid, rääkis Triniti tehingutiimi juht Siim Maripuu. Tema sõnul ei saa tehingute arv tõenäoliselt olema nii suur kui 2022. aastal, kuid on ehk suurem kui lõppeval aastal. Põllumajandussektorit analüüsides leidis Maripuu, et kui tunamullune aasta oli üldiselt väga hea, siis lõppev aasta nii hea ei olnud. Seetõttu võib sektoris ka tehinguaktiivus kasvada ning jätkub ka põlvkonnavahetus. Saates räägitakse tehinguturul toimunust 2023. aastal. Analüüsitakse aasta alguses tehtud ennustuste paikapidavust ning turutrende, räägitakse sektorite vahelistest erinevustest, rahakaasamistest ning ennustatakse, mis mõjutab tehinguaktiivsust 2024. aastal ja millistest valdkondadest võib tehinguid oodata. Külas on Triniti vandeadvokaat ja tehingutiimi juht Siim Maripuu (vasakul) ning Triniti juhtivpartner ja vandeadvokaat Ergo Blumfeldt (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime Eesti elektrivõrgu tulevikust olukorras, kui sinna lisandub väga palju taastuvenergiat. Kui palju sellest saame me salvestada ja kui suur osa on elektrivõrgu tasakaalustamisel ning kuidas seda kõike teha. Eestil on eesmärk 2030. aastaks toota aastas sama palju taastuvelektrit, kui me seda ka kasutame, aga kuidagi peab süsteem olema tasakaalus. Teemat avavad Energiasalv Pakri tegevjuht Peep Siitam ja Futugridi kaasasutaja Leino Schnur. Leino Schnur on ettevaatlik vaadates aastasse 2030 ja olukorda, kus me toodame sama palju kui tarbime. "Külmal talvepäeval ka tõenäoliselt tuulik seisab. Siis kui me tarbime, siis on suured puudujäägid ja siis kui puhub tuul ja päike paistab, siis on suured ülejäägid. Ma ei oska praegu öelda, kas Soome ja Läti läbi välisühenduste tahavad võtta vastu meie ülejääki või me peame hakkama jõuga neid päikesepaneele ja tuulikuid seisma. Räägitud on 5000 megavatist, Soome suudame saata 1000 megavatti, Lätti umbes 2500. Eesti tarbimine sellel hetkel ei ole kindlasti tipus." on Schnur murelik. Täpsemalt Eesti tulevikuenergiast, salvestusest ja tasakaalustamisest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Fotol: Leino Schnur. Autor: Mart Valner

Saatejuht Hando Sinisalu käis Dubais toimunud ÜRO kliimakonverebtsil COP28 ja vestles seal kohal olnud Eesti ettevõtjatega. Saates tuleb juttu sellest, miks on mõttekas sellisel suurfoorumil kohal olla, kuidas selle tulemuslikkust mõõta, kuidas leppida kokku kohtumisi õigete inimestega ja kui oluline on ettevalmistustöö. Saates jagavad oma mõtteid Timbeteri juht Anna-Greta Tsahkna, Zero Terraini juht Peep Siitam, KappaZeta kosmosetehnoloogia juht Martin Jüssi, Beasti juht Anna-Maria Mikaberidze ja Rail Baltica kommunikatsioonijuht Priit Pruul. Fotol President Kersti Kaljulaid, Timbeteri juht Anna-Greta Tsahkna, KIKi juht Andrus Treier ja Rondônia osariigi kuberner Marcos Rocha pärast koostöölepingu allkirjastamist.

Saates teeme juttu sellest, mis raamatupidamises 2024. aastal muutub - mida arvestada käibemaksumäära muutumisel ja kuidas valmistuda dividendide tulumaksumäära tõusuks 2025. aasta alguses. Sisuturunduse saates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja asutaja Enno Lepvalts, saadet juhib Hando Sinisalu. Foto autor: Liis Treimann.

Pakume kuulata kahte ettekannet 1. detsembril toimunud suurandmete konverentsilt. Esmalt selgitab tehisintellekti abil kliendi tagasiside analüüsimist andmeteaduse ja masinõppe ettevõtte Intelex Insight juht Kaur Kivirähk. Lahendus valmis neil koostöös kaubandusketiga Rimi. Seejärel räägib Mainor Ülemiste juht Ursel Velve, kuidas ärilinnak Ülemiste City kasutab andmeid. Suurandmete konverentsi modereeris ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Marko Mumm

Üks kõik kui palju me oma lapsi hoiame ja kaitseme, siis ikka juhtub nendega aegajalt õnnetusi. Samuti jäävad nad vahel ootamatult väga haigeks. Sarnaselt täiskasvanute EMOdele on aga üle koormatud ka lastehaigla erakorralise meditsiini osakond. Millal piisab perearstist ja millal on vaja tõesti haiglasse minna või kiirabi kutsuda, räägivad Terviseuudiste saates Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO juhataja dr Helke Nurm ja traumatoloog dr Jana Kritt. Saadet juhib Violetta Riidas. Küsimusele, millega lastehaigla EMOsse minnes arvestama peab, vastavad EMO juhataja dr Helke Nurm ja traumatoloog dr Jana Kritt. Samuti räägivad nad, kuidas liiguvad keskmise raskusega ehk nn kollased patsiendid. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla

Kolmekordne gasell AutoPayments asub tänavuses edetabelis 97. kohal. Ettevõtte omanikeks on kaks venda, Mihkel ja Kaur Mets. 2011. aastal loodud firma sai alguse Kauri ideest muuta auto ostmine mugavamaks – veebiplatvormil saab seda ühe klikiga. Saatekülaline AutoPaymentsi üks omanikest Mihkel Mets räägib saates, kuidas on neil õnnestunud kasvada gaselliks, mis on nende edu taga ning kuidas hoida suhted vennaga tasakaalus, et äri ei kannataks. Mets avab Autopaymentsi loomise lugu ja räägib, mismoodi teeb ettevõte koostööd pankadega. Gasellettevõtja jagab inspiratsiooni, kuidas kirg, õige suhtumine, paindlikkus ja läbimõeldud tehnoloogia muudab autoturgu. Saadet "Kiired ja vihased" juhib Alyona Stadnik. Pildil: Mihkel Mets, Autopayments OÜ üks omanikest. Foto: AutoPayments

Saates tuleb juttu Euroopa Liidu eelarvest ja selle koostamise põhimõtetest. Räägime praeguse eelarve vaheülevaatusest ja uurime, millised on võimalused kokkuleppeks, millised on erimeelsused ja milline on siin Eesti positsioon.     2025. aasta suveks peab uus komisjon tegema ELi eelarve ettepaneku perioodiks 2028-2034. Arutame, kas uuel perioodil puhuvad uued tuuled, millised prioriteedid on välja joonistumas ning kas ja kuidas Ukraina ja teised kandidaatriigid mõjutavad uut eelarveperioodi.  COVID ja Ukraina kriis on näidanud ELi hämmastavat võimet teha kiireid otsuseid. Tavaliselt on eelarveläbirääkimised olnud väga vaevalised. Küsime, kas siin on ka muutust loota. Lisaks analüüsime, millal saab Eesti netomaksjaks ja mis kasu meil ELi eelarvest on.     Saates on külas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja  riigikantselei ELi asjade direktor Klen Jäärats. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Zumapress/Scanpix.

How vulnerable is the energy infrastructure in our region in case of deliberate attacks? Does greater interconnectivity reduce the risks or on the contrary lets countries rely too much on others in the peace time and if things happen this beneficial dependence turns to vulnerability and hazard? Tune in to our podcast where Izabela Surwillo, Senior Researcher in the Danish Institute for International Studies, and Peeter Raudsik, Head of Regulatory Relations at Sunly, are discussing the energy supply and security in the Nordic-Baltic Region. The moderator of the podcast is Tarmo Virki from Äripäev.

Tänases saates vaatame tagasi mööduvale aastale, teeme juttu sellest, milliste aktsiatega ja kui palju rikastuti ning mis olid suurimad rahakaotused turgudel. Admirals Groupi tegevjuht Sergei Bogatenkov avab muuhulgas, kas tippe vallutavasse Nvidia aktsiasse tasub jätkuvalt investeerida ning pakub ka mitmeid alternatiivseid tõusupotentsiaaliga investeeringuid uueks aastaks. Juttu tuleb ka krüptovaluutade ja kulla käekäigust ning tulevikust. Veel teeme Bogatenkoviga juttu sellest, kuidas ta on 36. eluaastaks jõudnud rahvusvahelise firma etteotsa ning milline on tema silmis hea juht. Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse juht Indrek Mäe. Foto: Julia Laidvee, Fotol: Sergei Bogatenkov. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Üle aasta kestnud seisaku järel on ärikinnisvaras Baltikumis näha märgatavat elavnemist ning tuleval aastal on ilmselt oodata suuri tehinguid, kinnitas Colliersi investeeringute nõustamise juht Margus Tinno saates „Kinnisvaratund“. „Hea on näha, et suuri tehinguid on viimaste kuude jooksul Baltikumis juba toimunud,“ rääkis Tinno, viidates Kapiteli Viru Keskuse ostule, East Capitali fondi ostetud Rimi peakorterile Riias ning ka Vilniuses omanikku vahetanud Vilniuse Techopolile. „Suured tehingud võtavad aega,“ kinnitab ta ning tõi näiteks välja et üle 200 miljoni eurone Vilniuse suurtehing võttis aega ligi aasta. See aga tähendab, et järgmisel aastal realiseeruvate tehingute hulka saab praegu toimuvate eeltööde abil juba üsna täpselt ennustada. „Kevadega võrreldes on turul aktiivsus praegu hoopis teisel tasemel. See on ka positiivne ja annab lootust, et hakkab toimuma,“ märkis Tinno tulevikku vaadates optimistlikult, ent lisas, et kas need kõik jõuavad tehinguteni või mitte, pole veel siiski selge. Siiski kinnitab Tinno, et 2024 tuleb kindlasti positiivsem kui olnud lõppev aasta, kuna juba „baassentiment võiks olla tuleval aastal selgelt parem.“ Saates iseloomustatakse ka võimalikke tehingutesse liikuvaid kinnisvaraobjekte ning arutatakse, millised tegurid mõjutavad nii väikeinvestorite kui institutsionaalsete investorite otsuseid kinnisvarasse investeerimise ning samuti ka seda, mille kaup on turul hinnatuim. Saate lõpusoas käsitletakse ka büroopindade üürituru olukorda. Fotol Margus Tinno, foto autor Liis Treimann. Ärikinnisvara turuülevaadet andvat saadet juhib Lauri Leet.

Äripäeva TOPi saates on seekord teemaks põllumajandusettevõtete TOP. Stuudios on TOPi seitsmendaks tulnud ettevõtte Mangeni PM juht Maarika Susi. Saate teises pooles kommenteerib eksperdina sektori käekäiku Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Maarika Susi loodab, et piima hind jääb neljaga algavaks nagu praegu, sest siis jäävad ka tootmisettevõtted ellu. Kaubandusketid on aga järjest teatanud kilepiima hinnalangusest. „Me kõik oleme ärilised ettevõtted ja see tähendab, et kaudselt surutakse langenud piima hind esmatöötlejatele.“ Ent piimatootmine pole lihtne protsess ja ka siin sektoris tahavad inimesed väärikat töötasu. Ent kui lõpptoote hinda saab langetada, siis peab turul odavamaid pakkumisi olema? Maarika Susi ütleb, et kahjuks on need Läti ja Leedu tootjad, kes liiga kergekäeliselt piima hinda langetavad. „Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriikide piima hinda, siis Läti juhib alumist otsa juba mitmeid kuid,“ selgitab ta. Ants Noot ütleb, et mitmed riigid on astumas samme oma põllumajandustoomise vähendamiseks. „Holland plaanib piimalehmade arvu 30%list vähendamist,“ toob ta näite. See aga tähendab, et pakkumine turul väheneb ning piima hind võiks pigem tõusta, mitte langeda.

"Äripäeva juhtimiskooli” saates räägime teenindusest, empaatiast ja suhtlemisoskusest. Saates tuleb juttu noortest klienditeenindajatest, kellel puudub eelnev töökogemus; kes on talent ning miks me teeme asju nii nagu teeme. Saate külalised on teenindusvaldkonna koolitajad ja pikaajalised juhid Aile Laansalu ja Tene Link. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Foto autor Meelika Riiberg.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) töötab mitme projekti kallal, et muuta ettevõtjate elu lihtsamaks ja ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks. Üks nende peamisi eesmärke on null- ehk andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt alates 2025. aastast. Selle süsteemi kaudu saab maksu‑, statistika- ja aastaaruandeid riigile edastada ajakuluta. „Finantsuudised eetris“ saates käsitletakse, kuidas ettevõtjad saavad selleks muudatuseks valmistuda, ning jagatakse nõuandeid raamatupidamisbüroodele ja tarkvarapakkujatele. Lisaks arendatakse kasutajasõbralikumaks e‑äriregistrit. Juba on võimalik alla laadida avaandmeid, paraneb andmete visualiseerimine ja lisandub ärinime broneerimise funktsioon. Kuid on oodata veelgi muudatusi. Stuudios vestlevad RIK‑i teenuste arenduse valdkonna nullaruandluse tiimi juht Aleksandr Beloussov, äriregistri tiimijuht Tambet Artma ja saatejuht Paavo Siimann. Pildil vasakult: Paavo Siimann, Aleksandr Beloussov ja Tambet Artma. Foto: Andres Laanem

Tänu ettevõttes läbi viidud uuendustele ja tootmise digitaliseerimisele aasta tehase tiitli võitnud ventilatsioonifirma pole loorberitele puhkama jäänud, vaid loob oma valdkonnas innovatsiooni. Eesti kapitalil asutatud ettevõtte, kel täitus tänavu kahekümne viies tegevusaasta, toob ventilatsioonilahenduste valdkonda uut vaadet ja vallutab peale lähiturgude ka Araabia Ühendemiraate ning on suuna võtnud USA turule. ETS NORDi arendusgrupi juhi Timo Oleski ja ettevõtte tootejuhi Indrek Valgmaga arutame saates, kuidas on võimalik tootmisettevõttes innovatsiooni teha, millist rolli mängivad sealjuures IT-lahendused ja suhted klientidega. Räägime sellest, mis on tagab valdkonnas edu ja kuidas aitab välisturgudele laienemisele kaasa erinevates mentor- ja koolitusprogrammides osalemine. Lisaks tutvustame võimalust, kuidas hoida kokku ventilatsiooni maksumuselt ja suurte investeeringute asemel süsteem hoopiski rentida. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: ETS NORD.

Kõrtsi asemel maherestoraniga alustanud ettevõtja kaotas pea pooled kohalikest püsiklientidest, kuid usub siiski, et ka uus ärimudel toob edu. Hämsa maheresto perenaine Ulvi Parksepp ütles saates „Turismitund“, et loodab kaotatud klientide asemele leida uued, kes väärtustavad mahetoitu ja on valmis selle eest rohkem maksma. Parksepa sõnul on konkurents mahetoitu pakkuvate restoranides seas väike ning uute sobilike klientide arv on juba vaikselt ka tõusuteel. Kohalike klientide kaotamine oli Parksepa sõnul paratamatus ning tootearendust planeerides olid ettevõtjad sellega arvestanud. Saates tuleb juttu tootearendusest turismivaldkonnas ning täpsemalt uurime, kuidas kaks turismiettevõtjat oma olemasolevat teenust muutsid või täiesti uue teenuse lõid. Saate esimeses poole tuleb juttu sellest, kuidas ja miks ettevõtjad tootearendusega tegelema hakkasid, kui aja- ja rahakulukas protsess kujunes ning mis oli tagasi vaadates kogu ettevõtmise laiem mõju. Saate teises pooles räägime laiemalt ettevõtluskeskkonna teemadel, uurime kuidas möödus suvi, kuidas ettevõtjad planeerivad järgmist aastat ja kuidas on nad meelestatud madalhooaja eel. Sellest, kuidas loodi ökomaja majutuspakett ja prügipüük jõelt räägib saates Sauga Kaluriküla peremees Jakob Kose ning Hämsa maheresto ja heaolukeskuse perenaine Ulvi Parksepp räägib, kuidas kõrtsist sai maheresto. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla, mis juhtudel või milliste viiruste tüsistusena võib tekkida pneumokokk-infektsioon, milliseid kaebuseid see võib tekitada ning miks ja kellele see on eriti ohtlik. Samuti tuleb juttu sellest, kes kuuluvad haiguse riskirühma, kes saavad tasuta vaktsiini ning kuidas üldse end nakkuste eest võimalikult hästi kaitsta. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

SEB juhatuse esimees Allan Parik ning ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas tõdevad, et kuigi Eesti ettevõtted on seni üllatavalt hästi hakkama saanud, siis on näha, et teatud sektorites elavad äriühingud juba mõnda aega vanade puhvrite pealt. Jalakas toob välja, et ettevõtete käekäik on selgelt väga otseses seoses sektoriga, kus tegutsetakse. “Sektorid, mis on seotud Skandinaavia nõudlusega, on selgelt viimased 18 kuud langustrendis olnud. Seal tegutsevad ka ettevõtted, kes on pidanud varasemalt kogutud reservide kallale minema,” räägib Jalakas. Parik kinnitab, et kui vaadata likviidsete vahendite hulka, siis ettevõtete vabade vahendite hulk on hakanud just selle aasta teises pooles vähenema, küll aga on eraisikute puhvrid vaatamata kõigele kasvutrendis. “Väljakutse eraisikute poolel on tegelikult see, et raha ei jagune majapidamiste vahel võrdselt. Kolme kuupalga suurune rahavaru on meie eraisikutest klientidel umbes 32 protsendil. Noortel on selline puhver vaid umbes veerandil meie aktiivsetel klientidel. Koguni 23 protsendil meie klientidest on enne järgmist palgapäeva kontol vaid 100 eurot, mis näitab selgelt, et teatud perede puhul on puhvrid väga kokku kuivanud. Ebavõrdsus on suur, “ tunnistab pangajuht. Parik ja Jalakas on ühel meelel, et järgmise aasta esimene pool tõotab tulla keerulisem ning majanduse aktiviseerumist hetkel ei nähta. “Eestil avatud majandusena läheb täpselt nii hästi kui meie ekspordipartneritel - nendeks on Põhjala riigid. Sealt vaatab paraku vastu Soomele 0,5 protsenti majanduskasvu ja Rootsile -0,4 ehk siis olulist kasvu ei paista,” tõdeb Jalakas. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Seekordses "Tööstusuudised eetris" saates on fookuses mööbli- ja elektroonikatööstus. Pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis on salvestatud tänavu novembris toimunud konverentsilt „Tööstuse äriplaan 2024“. Oma äriplaanidest ja tööstussektoris toimuvast räägivad mööblitööstuse Standard juht Jonatan Karjus ning elektroonikatööstuse GPV Estonia tegevjuht Veiko Vaher. Veiko Vaher rääkis ettekandes, et aasta tagasi suurendas ettevõte 10 protsenti oma tootmisvõimsust, suurendades nii ruutmeetrite arvu kui panustades ka seadmetesse. „Sel aastal oleme konservatiivsed, kõik teavad, et kasv tuleb, aga millal ja kas kõik jõuavad selle ära oodata, on iseküsimus,“ peegeldas ta ebakindlaid aegu. „Tunnetus on, et vähemalt mööblisektoris on juhtumas midagi suurt. Kui vaatame üle maailma suurte tootjate majandustulemusi, siis ega midagi rõõmustavat vastu vaatamas ole,“ rääkis Standardi juht Jonatan Karjus. „Vähemalt meie regioonis tundub, et mõni suur võib turult lahkuda ja see avab päris palju ärivõimalusi neile, kes suudavad kasvada.“ Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Jonatan Karjus ja Veiko Vaher. Autor: Johanna Adojaan

Kaitsetööstuse üleilmses arengus on oma panuse andnud ka hulk Eesti ettevõtteid. Käsitleme sisuturundussaates sektori võimalusi, toome esile trendid ja väljakutsed, mis on tingitud nii tehnoloogilisest progressist kui ka kaitsetööstuse maastikku märkimisväärselt muutnud Ukraina sõjast. Muuhulgas selgub, kuidas lahinguväljal kasutatavad droonid ja tehisintellekt aitavad teha operatiivsemaid ja tõhusamaid otsuseid. Mullu eksportisid Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu liikmed 160 miljoni euro eest, aastaks 2030 on plaanis ületada 400 miljoni piir. Kaitseotstarbeliste toodete arendamist toetab Eestis muuhulgas ka kaitseministeerium. Riigikaitse teemat avavad tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsiooniettevõtte CGI Eesti kaitsevaldkonna ekspert Tarmo Ränisoo ning Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu juht Kalev Koidumäe. Nende sõnul pole Eesti ainult julgeoleku tarbija, vaid üha enam ka panustaja ning innovaator rahvusvahelisel areenil. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

The podcast „Boys Don’t Cry“ is dedicated to unraveling the intricacies of men's mental health in Estonia and the Nordic countries. Four non-crying boys will explore the unique challenges and societal factors affecting men's emotional well-being while striving to break down the stigma that often silences their struggles. Join us on this journey of empathy, understanding, and change. The boys in the studio are Paul Lloyd Robson, a coach and facilitator for men, father of three, husband and small farm owner based in Denmark; Christian Veske, Gender Equality and Equal Treatment Commissioner of Estonia; Jevgeni Timoštšuk, programme coordinator of Nordic Council of Ministers’ Narva branch office; and Tarmo Virki, the editor at Äripäev.

Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida. „Kümme aastat tagasi ei olnud raske leida sponsorit, kes panustaks 100 000 eurot. 25 000 panustajatele pidime sageli ei ütlema, sest ei suutnud kõigile leida õiget partnerluse vormi,“ nendib Lokk. Praegu on Loki sõnul 25 000 eurot väljakäiva sponsori leidmine pidupäev. Ta ütleb, et aastatega on ettevõtjate toetus langenud ning seda sugugi mitte huvi puudumise tõttu. „See jääb selle taha, et ettevõtjatel pole raha ega juleta seda ka välja anda, sest ei ole teada, mis maks võib järgmiseks tõusta,“ kirjeldas Lokk valitusse maksumuudatuste mõju kultuurisündmustele. Ta ütleb, et ligi 90 000 külatastajaga pöffil on väga raske. Filmifestivali ametlik majutuspartner Nordic Hotell Forumi üks asutaja Feliks Mägus ütleb, et ka mitmed tema tuttavad ettevõtjad on viimastel aastatel rahastust kultuuri vähendanud. „Toetus antakse, siis peab olema selge, mis on väljund ja tasuvus raha eest, on see rahaline, toodete, teenuste või turunduse kaudu,“ selgitab Mägus. Tiina Lokk tõdes, et ülejäänud Euroopa ettevõtted ei mõtle juba ammu, et filmikunsti toetatakse. Sinna investeeritakse. „Filmitööstuse ja filmidega kaasneb suur mõju, ka majanduslik. See on nagu Buratiino puu, paneb ühe sendi sisse, aga saad 3-7 senti vastu,“ ütles Lokk. Peakorraldaja toob pöffi mõju näitena välja, et sündmust kajastati 93 erinevas riigis. Üritusel osales inimesi 72 erinevast riigist. Kokku oli külastajaid üle 88 000. „Need on märkimisväärsed arvud,“ rääkis Lokk. Saates rääkisime veel Nordic Hotelli koostööst mitmete kultuurisündmustega, pöffi ambitsioonidest ja sellest, kui kaua näeb Lokk end veel pöff esiotsas. Intervjueeris Eget Velleste. Foto autor on Raul Mee.

Kipitavad, punetavad või hoopis vesised silmad viitavad levinud probleemile, nimelt kuivale silmale. Miks silmade kuivust tuleb kiiresti leevendada, millised silmatilgad üldse valida, mida tuleks arvesse võtta külma ilmaga silmatilkade kasutamisel ning mis juhtub siis, kui silm tilkadega üle ujutada, selgitavad saates Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning optometrist ja Systane’i silmatilkade esindaja Triin Speek. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates arutleme organisatsiooni uuendusvõime arendamise, andmepõhise juhtimise ja töötajate kaasamise teemadel, seda Statistikaameti näitel. Räägime lähemalt, millised on avaliku organisatsiooni juhtimistavad, kuidas positiivset tagasisidekultuuri kujundada ja juhtimisotsuste jaoks olulisi andmeid koguda. Andmepõhisus on juhtimisotsuste tegemisel oluline edutegur. Ühelt poolt seetõttu, et see aitab teha põhjendatud otsuseid ja välistab eeldustel tegutsemise, aga loob ka täiendavaid võimalusi organisatsiooni arendamisel. Igas organistatsioonis on palju erinevaid andmestikke, mida otsuste tegemisel kasutada, kuid selge on see, et ootused tööandjale on kasvanud ning lisaks tavapärastele tulemusnäitajatele tuleb regulaarselt organisatsiooni sisetemperatuuri kraadida ja töötajakogemust mõõta. Lisaks räägime sellest, millist tööriista on võimalik kasutada töötajate rahulolu reaalajas jälgimiseks. Saate külalisteks on Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing ja Motichecki esindaja Pille Parind Nisula. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Annika Kitsing, Helen Klettenberg ja Pille Parind-Nisula Pildi autor: Rain Jüristo

Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda? „Teabevara tunni“ teemaks ongi seekord kinnisvara soetamine ja selle käigus tekkivad probleemid. Selgeks saab, mis on varjatud puudus ja kuidas vältida vaidlusi. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning sama büroo partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi, Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Saates on külas organisatsioon, mille eesmärk on juba aastakümneid olnud toetada akadeemiliste eeldustega tudengite õpinguid ja kindlustada tugev järelkasv Eesti haritlaskonnale. Stuudios on Tartu Ülikooli Sihtasutuse nõukogu esimees Sten Luiga, nõukogu liige Andres Sutt ja juhatuse liige Katriin Fisch-Uibopuu. Saates tuleb juttu, miks on vaja tudengeid toetada, kuidas leitakse abistajad ja milline näeb välja koostöö. Saame selgust selle osas, kuhu stipendiume ja toetusi jagub ning kas mõni valdkond on vaeslapse rollis. Sten Luiga sõnul sõltub annetuste maht sellest, kuidas instituudid, teaduskonnad ja kolledžid ise suudavad haarata ümbritsevat keskkonda, oma tegevust ühiskonnale teadvustada ja oma vajadusi defineerida. Saates tuuakse välja, et ülikool on ettevõtete jaoks talendipank ja heategevus aitab kaasa nii brändingule, kommunikatsioonile kui turundusele. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Tartu Ülikooli Sihtasutuse nõukogu esimees Sten Luiga. Foto: erakogu.

Aasta viimases "Õppetunni" saates kohtume aasta koolitaja tunnustuse pälvinud koolitajatega, kes jagavad lugusid ja kogutud tarkuseteri koolitaja varasalvest. Räägime koolitaja „kuldoskustest“ koolitustel ette tulevate olukordade lahendamisel ning iga üksiku koolitatava kaasa haaramisel ja innustamisel. Saame teada, kuidas koolitajad oma karikat täidavad ning millist tähendust tunnustamine loob. Juttu tuleb ka tehisintellektist ja mängulisusest koolitustes. Saatekülalisteks on Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras aasta koolitaja 2023 Anu Vaagen, OÜ Yebisu Eesti koolitaja ja coach, Äripäeva Personaliuudiste aasta koolitaja 2023 Kati Orav, Creativity Catcher OÜ visuaalne praktik ja haridusinnovaator ning aasta sisekoolitaja 2023 Jaanika Greim, Lidl Eesti OÜ poodide koolitusspetsialist. Saatejuht on Katre Savi. Pildil (paremalt) Anu Vaagen, Jaanika Greim, Kati Orav. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” tuleb juttu ühest Eestis sündinud unikaalsest digilahendusest, mis toob kokku toidu päästmise ja heategevuse. Iduettevõte EATB4 on võtnud südameasjaks toidu säästmise, kasutades selleks innovatsiooni ja digimaailma võimalusi. Eesmärgiks on tuua ühtsesse e-süsteemi kokku suuremad toidu jaeketid (toiduannetajad) ning toiduabi jagajad, et toit jõuaks abivajajateni sujuvalt, kiiresti ja ressursse säästvalt. Saatekülalised rõhutavad, et protsesside automatiseerimine võimaldab teha tööd, millel on väärtus ning jätta minevikku paberitöö, väljaprintimine ja info sisestamine ühest süsteemist teise. EATB4 toidu päästmise eesmärgi üks lisaväärtus on ka süsiniku jalajälje vähendamine, sest loodud digilahendus toodab olulisi andmeid – kogused, kiirus, ressursid jne. Üks kilo päästetud toitu hoiab kokku kaks kilo CO₂ ekvivalenti. Seega tegeleb EATB4 ka n-ö roheettevõtluse ja kliimamõju vähendamisega. Stockholmi keskkonnainstituut annab iga kahe aasta tagant välja toidutarbimise raportit, mis näitab, et Eestis jääb inimese kohta üle 120 kilo toitu aastas. Toidupank vahendab iga nädal 20 000 abivajajale jaekettides ülejäävat toitu. Saatekülalised tuletavad meelde, et Eestis on palju puudustkannatavaid peresid, kes vajavad abi. Saates on külas Märt Helmja ja Kristina Noor Eesti idufirmast EATB4. Saadet juhib Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian. Küsimusi esitab ka palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Märt Helmja, Kristina Noor, Mare Timian ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!

Tallink Tennisekeskuse tegevjuht ja treener Märten Tamla kinnitas saates, et uue aasta käibemaksutõus ei tõsta nende spordikeskuses hindu. Lisaks, kuna Tallink Tennisekeskus saab 15. detsembril seitsmeaastaseks, on nad sünnipäevakuul välja tulnud kingitustega ehk 25% soodustusega kõikidele klientidele. Tamla räägib saates sellest, kuidas on tennisekeskus aastatega arenenud, mis on nende aastatega muutunud tennises, sulgpallis, fitnessis ja laiemalt liikumisharrastuses. Kes käivad mängimas, mida pakutakse sportlasele, mida lastetrennidele, milliseid tennisevõistlusi on aastate jooksul korraldatud ja milline on olnud Lasnamäe areng nende aastate jooksul, seda kõike kuuleb saatest. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol Alyona Stadnik ja Märten Tamla. Foto: Andres Laanem

Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“. Energiasalve ärijuht Mario Vee rääkis vahetult Dubaist antud telefoniintervjuus, et sattus kontaktide otsingul muu hulgas ühte Dubai elektrifirmasse. „Püüdsin seal vastavalt kultuuritaustale alguses kohe mitte asja juurde asuda, vaid rääkida maast ja ilmast,“ rääkis Vee. Kui aga siis tuli välja et Energiasalv on Eesti ettevõte, viis see suhtluse kohe uuele tasandile. „Teati, et Dubais tegutseb Eesti burgerifirma ja see pani kohe jutu jooksma ning tagant kutsuti kohe vähe kõrgemate pagunitega mees, kelle juurde mind ligi lasti,“ kirjeldas Vee araabia riikide ärikultuuri toimimist. „Selliste asjadega peab siin arvestama. Aga huvitav on.“ Mario Vee kinnitusel on Energiasalve esimene ambitsioon Dubais Paldiski vesisalvesti demo-projekt, millele otsitakse investoreid. „Samas kuna me näeme, et see nii hea asi, miks mitte võiks seda teha ka mujal maailmas,“ põhjendab Vee ka ettevõtte teist eesmärki konverentsil, mis eeldab miljardi euroni ulatuvate vesisalvestuse projektidele tellijate otsimist. Dubais toimuvad ÜRO kliimakonverentsi COP28 fookusesse võtvas Energiatunni saates on teiseks külaliseks konverentsil samuti osalev kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, kes räägib saates peamiselt Eesti kliimaeesmärkidest ja ootustest konverentsiga seoses. Saates küsime põhjalikumalt, milliseid otsuseid võime Dubaist energeetikavaldkonnas oodata ning mis kasu võiks taolisest gigantsest globaalsest üritusest olla Eesti ettevõtetele. Fotol kliimakonverentsil toimuv arutelu. Reuters/Thomas Mukoya Saatejuht on Lauri Leet.

Seekordne Äripäeva TOPi saade on ehitusettvõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar (paremal) ja KMPG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Andres Salusaare arvetes pakub iga kriis ja langus võimalusi, need tuleb lihtsalt ära tunda. Tema hinnangul on praegu tegemist languse, mitte kriisiga. „Tegelikult pole veel häda midagi,“ ütleb ta. Üldiselt materjalide marulist hinnatõusu enam pole, palgakasv jätkub, ent viimase poole aasta jooksul on muutunud nii töötajate kui koostööpartnerite leidmine lihtsamaks. Indrek Alliksaare hinnangul ehitushinnad ei lange, pigem tõusevad, inflatsioon ei kao, nii et kes tahab osta, kellel on vahendeid ja kes saab laenu, sel pole mingit põhjust ostusotsust edasi lükata. Teine oluline aspekt on üldine keskkond. Prognoosid on erinevad, aga ilmselt järgmise kuue kuu jooksul midagi väga roosilist ei paista. „Osa probleemist on ka kindlasti see, et endale ei pruugigi olukord nii raske tunduda, aga kui kõik räägivad, et on raske, siis hakkad ise samamoodi arvama,“ ütleb Alliksaar.

Viimasel aastal on paljudel ettevõtetel varade maht ning müügitulu kasvanud, kuid see pole tingimata tulenenud tegevusmahu kasvust vaid inflatsioonist. Seetõttu on need ettevõtted ületanud ka auditeerimiskohustuse lävendi, ning juba varasema suure töömahu tõttu on pidanud audiitorid paljud kliendid ka ukse taha jätma. Vandeaudiitor Mati Nõmmiste sõnul pole ta viimase 30 aastaga pidanud klientidele nii palju pakkumisi ära ütlema, kui viimasel aastal, selgus saates „Kasvukursil“. Saates tuleb juttu sellest, miks selline olukord audiitorteenuste turul on tekkinud ning mis võiks olla lühemas ja pikemas perspektiivis lahendused.  Juttu tuleb ka õigusteenuste turust ja advokaatide tööpõllust. Saates analüüsitakse mõlema valdkonna turuolukorda, arutletakse advokaatide ja audiitorite järelkasvu küsimuste ning üle prognoositakse, kuidas tehisintellekti areng lähitulevikus turuolukorda ning töökoormust mõjutab. Neil teemadel arutlevad Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen (keskel), Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu (paremal) ja nõustamisbüroo Grant Thornton juhtivpartner ja vandeaudiitor Mati Nõmmiste (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm/Grant Thornton.

Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver. Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits nendib, et teraviljaturg on keeruline ja mõjutajaid on mitmeid. “Eesti viljaeksporti mõjutab Aafrika ja Aasia - oleme viimased laevad teinud just sinnakanti. Need on väga head turud ja neile sobib meie vilja kvaliteet. Ka Venemaal ja Ukrainas toimuv mõjutab turgu. Venemaal saadakse järjest suuremaid saake ja selle kasvu vastu me ei saa, isegi kui me statistikat uskuda ei taha. Ka sõda mõjutab - kui sõda algas, oli selle mõju hindadele meeletu, hetkeline ja hinnad kerkisid. Inimesed ise ja turud tervikuna aga harjuvad kõigega ning nüüd oleme jõudnud sinnamaale, kus börsil toimuvat sõda otseselt ei mõjuta. Sõda on hindadesse juba siise arvestatud,” ütles Kevili juht. DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver toob välja Eesti ja maailma munatootmise peamised murekohad – ebavõrdse konkurentsiolukorra, mahud, tööjõu, linnuhaigused ning suure investeeringuvajaduse, et täita järjest kasvavaid loomade heaolu ja keskkonnanõudeid. „Munade puhul on isegi kümnesendine hinnaerinevus määrav,“ iseloomustas Tohver olukorda. Lisaks on konkurents teiste maade tootjatega raskendatud toetusskeemide erinevuse tõttu. „Meie toetusi ei saa, aga Läti teine munatootja rääkis kahe miljoni euro suurusest toetusest. Hinnavahet annab ka välismaiste tootjate soov hoida oma turuosa Eestis.” Foto: DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver ja Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Autor: Oleg Hartsenko

Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate fookuses olid 2024. aasta turundusplaanid, mida tutvustasid Apollo Kino Baltikumi müügi- ja turundusjuht Maarja Kaalep ning Coop Eesti turundusdirektor Ranno Pajuri. Saates käsitleti teemasid nagu sektoris esinevad spetsiifilised väljakutsed, andmeanalüütika ja tehisintellekti kasutamine, eelarve planeerimine, muudatused turundusmeeskondades ning kliendikogemuse parandamine. Lisaks arutleti, millised on tõusvad trendid turunduskanalites, kuidas jätkusuutlikkus mõjutab kino- ja jaekaubandusvaldkonda ning millist rolli mängivad sotsiaalne vastutus ja jätkusuutlikkus saatekülaliste turundustegevustes. Saatejuht on Keit Ausner. Fotod: Maarja Kaalep ja Ranno Pajuri.

Aasta viimases "Nimed müügitahvlil" saates arutlevad Dominate Sales tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase selle üle, kuidas mistahes majanduskeskkonnas edu saavutada, millised võivad olla ohud ja mida tasuks tähele panna. Siit ka küsimus: Millist tüüpi ettevõte, müügiinimene ja lähenemine saavutab peaaegu alati edu? Millised on need oskused, hoiakud ja teadmised, mis eristavad terad sõkaldest ja tagavad head tulemused? Saade tugineb uuringule, mis viidi läbi 6000 müügiinimese peal üle maailma, et saada aru mida parimad sooritajad teevad teisiti ülejäänud kolleegidest (CEB, CEB Sales Leadership Council, 2011). Foto: Artem Podrez / Pexels

Saates räägime rohegaasi tootmisest ja selle kasutusvõimalustest nii praegu kui tulevikus. Teeme selgeks, mis vahe on biogaasil ja rohegaasil ning kuidas saab olla rohegaasi keskkonnajälajälg väike, kui selle põlemisel tekib C02.     Räägime sellest, kui palju täna Eestis rohegaasi toodetakse ja mis kasutust see leiab ning kuidas aitab see kindlustada Eesti energiajulgeolekut.    Arutame ka transpordi elektrifitseerimise ja rohegaasi rolli üle keskkonnasõbraliku transpordi arendamisel.     Stuudios on Baltikumi suurima biometaani tootva ettevõtte Eesti Biogaas OÜ juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Ilmatsalu rohegaasijaam.  Foto: erakogu.

Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib värskes saates “Tööandjate tund” ABB Baltics juht Jukka Patrikainen. Seetõttu pole inseneride nappus tööandjate, vaid kogu ühiskonna mure. Samas on inseneride puudus ja nende värbamise raskus on ettevõtete arengut takistanud juba aastaid ning ka tulevik paistab tume, sest Kutsekoda OSKA andmetel jääb lähiaastail puudu 70% vaja minevatest inseneridest. Kuidas seda puudust lahendada, mida saavad teha ettevõtjad ja mida peaks tegema riik, sellest räägivad saates lisaks Jukka Patrikainenile Incap Grupi juht Otto Pukk ja Milrem Robotics tehnoloogiajuht Devid Liik. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Jukka Patrikainen. Foto: Liis Treimann.

Seekordne "Teeninduse teejuhi" episood keskendub ärikliendi müügile. Saatekülalisteks on Tele2 Eesti ärikliendi müügidirektor Jürgen Jalakas ja nomonkeybusiness müügikoolitaja Rait Videvik, kes selgitavad, kuidas pakkuda äriklientidele tipptasemel teenindust ja teha samal ajal edukat müüki. Videvik selgitab saates inimkeskse müügi aspekte, tuues esile, et edu võti peitub autentses soovis klienti aidata, mis muudab müügiprotsessi vähem pealetükkivaks ning toob näiteid, kuidas seda päriselt teha. Tema sõnul võivad just lihtsad muutused lähenemises ja teeninduse disainis olla see, mis loob olulise erisuse ja tagab pikaajalised kliendisuhted. Jalakas tutvustab, kuidas luua edukat ärikliendi müügistrateegiat. Saatejuht on Keit Ausner. Foto: Rait Videvik ja Jürgen Jalakas. Allikas: Äripäev

Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt on 17% Eesti rahvastikust igapäevasuitsetajad. Philip Morrise suitsuvaba tuleviku kontseptsiooni üks ideaalstsenaariume on see näitaja 4% peale saada. Milliseid samme selle nimel astutakse, räägivad saates "Minu karjäär" Philip Morris Eesti juht Kai Tammist ning välissuhete juht Margit Pulk. Tammist räägib, et seitse aastat tagasi võttis Philip Morris vastu kindla otsuse sigarettidelt ära liikuda ning sisuliselt on tänasel päeval ettevõtte puhul tegemist tehnoloogiaettevõttega, kus töötatakse igapäevaselt selle nimel, et leida sigarettidele vähemkahjulikke alternatiive. „Philip Morris ütles esimesena suitsuvaba tuleviku visiooni välja ja selles suunas me ka liigume. Meie jaoks on üks sõnum alati kindel: kui sa suitsetad, lõpeta ära, sest see on väga kahjulik ja halb. Kui sa lõpetada ei suuda, siis leia endale turvalisem alternatiiv, millel on ka teaduslik taust,“ selgitab Tammist. Karjäärist Philip Morrises räägib Pulk, et ta liitus Philip Morrisega neli aastat tagasi ning ka rahvusvaheliste kolleegidega vesteldes tuleb tihti jutuks, miks selle ettevõttega liituti. „Kõik pärast 2016. aastat liitunud kolleegid räägivad sama lugu: keegi ei uskunud, et nii lihtsalt ongi, et Philip Morris enam sigarette ei tooda. Minul oli sama mõte, aga otsustasin, et väljakutse tundub vinge, tööd on palju ja lähen vaatan natuke aega, kuidas on ning kui polegi see, mis nad väljapoole kommunikeerivad, tulen ära.“ Pärast nelja aastat on Pulk endiselt Philip Morrises ning ühe aspektina toob välja, et kriitika on selles ettevõttes äärmiselt teretulnud. „Kui tundub, et miski ei ole piisavalt hea või saaks veel paremini teha, siis tehaksegi veel uuringuid, veel teste. Peame ka arvestama, et Philip Morris on olnud tubakaettevõte peaaegu terve sajandi ja kui nüüd kümme aastat on midagi innovaatilist ja uut tehtud, siis see stigma murdmine võtabki aega.“ Pulk lisab, et kui uutel inimestel võimaldatakse küsida küsimusi, olla kriitiline ja kõike kahtluse alla seada, siis lõpuks eelarvamused murduvaki ning nähakse, et tehakse hingega asja. Lisaks tuleb saates juttu väärtustest, suurkorporatisooni eelistest ning sellest, kuidas hulgimüüjast sai jaemüügiga tegelev ettevõte. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest? Tiimijuhina on oluline leida ühisosa väga erineva profiiliga töötajate vahel, seda eriti IKT sektoris, kus ühes meeskonnas on erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi. “Teada-tuntud põhitõed töötavad: räägi inimestega ja kaasa neid. Oluline on, et kõik tunneksid, et nad on kuulatud ja märgatud. Ajal, mil üha rohkem tööd on ekraani taga ja inimesed igapäevaselt nii palju kokku ei puutu on aina olulisem ka juhil see aeg võtta, et päriselt töötajaga rääkida ja veel olulisem - teda kuulata,” räägib Fujitsu Eesti Persona tooteomanik ning meeskonnajuht Sirli Vaher. Vaher lisab, et tihti tuleb ka ette, et on vaja teha ebapopulaarseid otsuseid ja see on tiimijuhi töös ilmselt üks keerulisemaid hetki. “Kahjuks alati ei saa kõiki ühtmoodi kohelda. Kõigil ei saa palka tõsta. On oluline neid hetki tabada, süda kõvaks teha ja otsustada. Kõige tähtsam selle juures on avatult ja ausalt ka inimestele rääkida, miks mingi otsus sünnib ja mis seal taga on.” Ennast turu kõige innovaatilisemaks IT-personaliteenuste agentuuriks nimetava NICO Eesti ärijuht Siim Palumets on värbamisega tegelenud pikalt ning toob IKT sektorisse värbamise puhul välja asjaolu, et vahel on ettevõtetel vaja leida inimest, keda Eestis on ehk üks või kaks. “Neid inimesi enam ainult palgaga ei meelita. Olulisemad on hoopis, kas konkreetne töö annab mingisugust lisandväärtust. Näiteks tihti motiveerib selliseid spetsialiste töö avaliku sektori projektides, sest nad teavad, et nende töö tulemusel muutub üks või teine teenus paremaks,” räägib Palumets. Nii Vaher kui Palumets toovad välja, et IT sektoris on üsna tavapärane, et ühel positsioonil töötatakse 2-3 aastat ning siis liigutakse edasi. “Selles valdkonnas toimub areng kiiresti ning ka inimesed sellel alal on ideaalis motiveeritud ning arendavad end ka töövälisel ajal isiklike projektide kallal nokitsedes. Tööturul on selgelt eelistatumad need kandidaadid, kellel kirg alal vastu igalt poolt välja paistab.” Lisaks tuleb saates juttu võrgustumisest, isikliku brändi tähtsusest ning naistest IT-sektoris.

Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise selles rollis abi paluda. Samuti tuleb juttu Eesti Puuetega Inimeste Koja lähiaja sündmustest, kuhu on oodatud nii erivajadusega inimesed kui nende lähedased. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev

Enne laenu võtmist kinnisvara tagatisel kaalu hoolega, miks ja milleks ning laenuandjaga tasub koostööd teha teadlikult ja enda riskidega tuleb teha tööd rohkem, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla. „Pank tahab laenu anda, aga ta ei taha riski võtta. Riskid on meie eelnevad elu käitumised,“ sõnas 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja lisas: „Kui sul on „tequila“ sees meiliaadressis, … siis kui sa lähed panka taotlema sellelt meiliaadressilt, siis põhjenda ette ära, miks sul seal on „tequila“.“ „Me vaatame esitatud taotlustega inimese loal tema tausta, küsime tema kõikide pangakontode kuue kuu väljavõtted. Paraku peame vaatama ka seda, kas raha ei kulu kasiinos või muu hasartmängu peale“ täiendas Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju. Mida teha, kui saada pangalt, laenuandjalt laenutaotlusele negatiivse vastuse? „Analüüsige, miks, võtke uuesti ühendust, esitage küsimus uue nurga alt uuesti, räägime selle nurga ka lahti, mida sa tegelikult ise ei rääkinud pangale. Ega pank ole sinu isiklik tuttav,“ selgitas Voogla. Paju analüüsib saates üksikasjalikult laenu elutsüklit ja laenuga ümberkäimist. Saates tuleb juttu ka optimaalsest laenuperioodi pikkusest, laenuandja ja laenuvõtja vastusest, aga ka kuidas edaspidist laenamist planeerida. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) on 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.

Eesti liikuvusstrateegia pika vaate keskmes on raudteeliiklus. Kuigi suuresti on see seotud Rail Balticaga, siis tegeletakse ka raudtee elektrifitseerimisega, tellitud on 16 uut rongi ning ka kaubavedu suunatakse maanteelt enam raudteele. Saates räägime Euroopa Liidu liikuvusstrateegiast ja rahastusest. Teeme selgeks, millised on Eesti väljakutsed ELi poolt vaadatuna, mis on Eesti liikuvusstrateegias põhisuund ja järgmise kümnendi liikuvuse arengute kese Eestis. Räägime ka Rail Balticust, mille valmimise tähtaeg on 2030, mil saab Tallinnast Riiga sama kiiresti kui täna Hensingisse. Neile, kes kahtlevad selle liini reisijate arvus, toob Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets võrdlusena Elroni rongiliikluse - heade rongide ja mugavate ühenduste olemasolul suureneb ka tarbija nõudlus. Saate lõpuosas räägime ka elektriautde laadimistaristust Eestist ja ka sellest, miks täna veel Eestis vesinikuautot tankida ei saa. Külas on Kliimaministeeriumi Liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar ja Rail Balticu juht Anvar Salomets. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Anvar Salomets. Foto: Andras Kralla.

Hiljuti aasta ettevõtteks ja aasta innovaatoriks tunnistatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen on võtnud eesmärgiks arendada uusi efektiivseid ravimeid. Saates "Fookuses: tark tööstus" räägime ettevõtte käekäigust ja üldisemalt Eesti teadmusmahukast tööstusest. Saatekülalisteks on Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior ja EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots, saadet juhib Toomas Kelt. Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior rääkis, et nende suund on ravimiarendus. Praegu on põhiline tegevus lepinguline arendus-teadustegevus. Klientideks on üle maailma farmaatsiaettevõtted, kes tegutsevad peamiselt bioloogiliste ravimite arendusega.  Icosageni tegevuses on väga oluline ka intellektuaalomandi kaitse. Kahjuks on paljud teadlased jätnud oma uurimistulemuste kaitse unarusse, kuid muutust võib oodata põlvkondade vahetusega. Igasugune arendustegevus nõuab ka raha, Mart Ustav kinnitas, et investoriks soovijaid ikka käib nende ukse peale koputamas, kuid neile on ära öeldud. Icosagen on aktiivselt osalenud ka EASi rakendusuuringute programmis. EASi esindaja kinnitusel on soov sellesse programmi pääseda aastatega järjest kasvanud. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Jõulukingitused on paras peamurdmine nii peredes kui ettevõtetes. Et äri- ja erakingitused asja ette läheksid, jagavad saates kinginõuandeid Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang ja Imelise Ajaloo vastutav väljaandja Rain Väät. Kuna õng on alati parem kingitus kui kala, tuleb juttu raamatutest, mis aitavad investeerida tervisesse ja aktsiatesse, õpetavad mõistlikku majandamist või kiireid eneserahustamisvõtteid ning avardavad silmaringi nii neandertallaste, viikingite kui Eesti maapõues peituvate aarete kohta. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Kuni 10. detsembrini kestva laomüügi raamatud leiab aadressilt pood.aripaev.ee/raamatud

Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Eruoopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem. „Nimetaksime seda sõna otseses mõttes revolutsiooniks kaubavedudes, kus mistahes kaupade vedajad või omanikud sõltumata sellest, millise transpordiga ja millisesse Euroopa riiki kaupu veetakse, saavad vormistada ja allkirjastada kõiki dokumente digitaalselt,“ tõdesid projekti eFTI4EU eestvedaja ja koordinaator Eva Killar ning projekti kaaskoordinaator ja eFTI ekspertgrupi liige Ulrika Hurt saates „Logistikauudised eetris.“ Läinud nädalal toimus Tallinnas projektis osalejate esimene suurem kokkusaamine, kus osalesid üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi esindajad ja Euroopa Komisjoni esindajad, kes vastutavad transpordi digitaliseerimise määruse rakendamise eest EL-is. eFTI4EU on Eesti eestveetav rahvusvaheline projekt, mis aitab kaasa üleeuroopalise kaubaveo- ja logistikavõrgustiku loomisele. Projekti investeeritakse kokku 28,3 miljonit eurot ning juba tuleval aastal alustatakse testprojektiga, kuhu oodatakse osalema ka meie ettevõtjaid, eeskätt autovedajaid. Mida eFTI4EU projekt endast täpsemalt kujutab, milline on selle täpne ajakava ja eesmärgid ning keda oodatakse sellega liituma, saates põhjalikumalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee Foto: Ulrika Hurt Fotol: Ulrika Hurt, Eva Killar ja Tõnu Tramm stuudios enne saate salvestust

Infortari börsileminek avab selle tütarfirmale Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik. “Eesti Gaas muutub avalikumaks, paremini tuntuks ja usaldusväärsemaks,” loetles Kaasik Äripäeva raadios emafirma avaliku aktsiaemissiooniga kaasnevaid positiivseid külgi. Ta lisas, et kuna energeetika on Infortari äridest oluline tükk, tõuseb ettevõtte jaoks ka vastutus. Saates võtame vaatluse alla Eesti edukate ettevõtete TOP 100 – tähelepanekuid nii seal leiduvate trendide kui ka majandusseisu kohta laiemalt teevad TOPi võitjafirma Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ja KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Jutuks tuleb, mis on olnud tippude tulemuste põhilised mõjurid, mida peab ettevõte tegema, et 100 hulka pääseda ja millised on võitjafirma ambitsioonid järgnevateks aastateks. Saadet juhib Igor Rõtov. Fotol Hanno Lindpere, Margus Kaasik ja Igor Rõtov. Foto: Äripäev.

Värske „Töö ja palk“ on pühendatud tehisintellektile, võrdselt nii kardetud kui ka armastatud „tegelasele”, kelle olemasolust meil paraku pääsu ei ole. Niisiis on mõistlik leppida AI kui koostööpartneriga ja püüda sellest koostööst maksimaalselt kasu saada. Saates uuritakse esmalt, mis toimub tööturul Teamdashi statistika järgi, seejärel süvenetakse põhjalikult tehisintellekti ja värbamise tänastesse puutepunktidesse ja tuleviku võimalustesse. Kuulaja saab teada, kuidas AI värbamistarkvara sees töötab ning missugused ülesanded võib rahulikult tarkvarale usaldada ja millistes etappides on oluline säilitada inimlik kontakt ja vastutus. Samuti selgitame välja, miks on kandidaadikogemuse kõrval tähtsaks muutunud ka värbajakogemus. Täna oleme olukorras, kus värbajad kasutavad AI-d sobivate kandidaatide väljasõelumiseks, samal ajal aga kasutavad kandidaadid seda niisuguste CV-de ja kaaskirjade koostamiseks, mis aitavad sinna sõelale pääseda, ehkki n-ö omade jõududega poleks inimene selleni ehk jõudnudki. Saatekülalised annavad vastuse, kuhu selline „võitlus” välja viib ja kes peale jääb, ning spekuleerivad ka nn perfect match’i teemal ja jagavad soovitusi, mida pidada silmas nii tehnoloogia abil värvates kui tööle kandideerides. Tehisintellekti kasutamisest töökeskkonnas, eriti värbamise juures, räägivad saates Teamdashi asutaja ja tegevjuht Paavo Heil ning sama ettevõtte asutaja ja tehnoloogiajuht Karl-Sander Erss, vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: Paavo Heil, Helen Roots ja Karl-Sander Erss. Foto: Andres Laanem

Järgmise aasta Rail Balticu ehitushanked muudavad ehitajate tööpõldu turvalisemaks. Olukorras, mil transpordiamet vähendab eelarvet ja tellimusi ning valitseb ebakindlus, garanteerib Rail Baltic Estonia, et mida Euroopast küsitakse, see saadakse maksimumulatuses ka kätte. Rail Balticu projekt saab järjest rohkem hoogu sisse. Sisuturundussaates räägime, milliseid töid hakatakse tegema juba järgmisel aastal Ülemiste terminali töö käigus, kuidas muutub linnaruum ning missugune on Ülemiste piirkonna tulevik. Anname ülevaate tegemistest, mis võiksid huvi pakkuda Pärnu kandi rahvale ja teeme selgeks, kui kiiresti saab tulevikus rongiga Ülemistest Pärnusse kohvile. Räägime, mida ootab kohalik ehitaja RB projektis tellijalt ja mida RB pakub. Vestluses kõlab avalik tööpakkumine väljakutsuvaks ülesandeks. Stuudios on Rail Baltic Estonia tehniline juht Rašid Pulatov, saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Rašid Pulatov. Foto: Raul Mee.

Seekordsesse "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saatesse kutsusime Fifaa tegevjuhi Karel Loide rääkima Ballzy tavapoe ja e-poe sünergiast ning sellest, kuidas need omavahel edukalt toimima on saadud. Saates tuleb juttu ka sellest, kui erinevad on kliendid Eestis, Lätis ja Leedus ning kui vabad käed on neil suurte kaubamärkide turundamisel. Lisaks räägiti ka eristumisest, tarbijakäitumise muutustest ning sellest, miks Ballzy on võtnud eesmärgiks klientidele kaup võimalikult kiirelt kohale toimetada. Saate lõpus jagab Karel Loide ka kuulajatele ka natuke nõu, et enda e-pood ja tavapood edukalt ühte sammu astuma panna. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Fotol: Fifaa tegevjuht Karel Loide ja Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet novembri keskel toimunud konverentsilt „Tööstuse äriplaan 2024“, kus prognoositi uut aastat ja kaugemat tulevikku. Esimesena kõlab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ettekanne, kus prognoosime tööstussektori väljavaateid uuel aastal tervikuna. Teisena saab kuulata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Andri Harani ettekannet teemal „Riigi plaan tööstusele 2024“, kus kuulame riigi nägemust sellest, mis tööstussektoris lähiajal oodata võib. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotod: Tõnu Mertsina ja Andri Haran. Autor: Johanna Adojaan

Tänases "Digiturunduse praktikumi" saates kuulame kahte ettekannet septembris toimunud digiturunduse aastakonverentsilt Best Internet. Saate esimeses pooles jagab Priit Kallas kuulajatele infot parimatest digiturunduse tööriistadest, mis aitavad digiturundajate tööd tulemuslikumaks muuta ning saate teises osas räägib Omnicom Media digivaldkonna juht Angelo Maiuri seda, kuidas jälgida klienditeekonda küpsiste järgsel ajastul. Priit Kallas on Eesti üks kõige pikaajalisema kogemusega digiturundaja. Ta on oma pika karjääri jooksul uurinud ja katsetanud sadu digiturunduse tööriistu. Ta pani enda ettekande jaoks kokku valiku parimatest tööriistadest, mida digiturunduses täna kasutada. Angelo Maiuri räägib sellest, mis asjad on üldse küpsised ning miks need on olulised. Lisaks tuli juttu ka sellest, kuidas uutes oludes kliendi kohta andmeid koguda ja kliendi teekonda jälgida. Mõlemad esinejad jagavad kuulajatele hulgaliselt näpunäiteid. Foto: Priit Kallas, Dreamgrow ja Omnicom Media digivaldkonna juht Angelo Maiuri. Autor: Marko Mumm

Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, selgitatakse saates.  Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist ning domeeni registreerimisest. Räägime autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa. Fotol Mario Sõrm, Mirell Prosa, Olivia Kranich ja Oliver Ämarik. Foto: Andres Laanem.

Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, siis võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu. "Pidevalt turgu jälgides näeb autoärikaid ikka masendavalt palju," nendib Äripäeva raadio "Autojuttude" saates autoajakirjanik Margus Pipar. Tema juttu mööda on eriti madalamas hinnaklassis tüüpiline, et soodsalt müüki tulnud masin kaob kuulutuste portaalist sama kiirelt kui tuli, ent seda üksnes selleks, et paar päeva hiljem näiteks 1000 eurot kallimana taasilmuda. Pipar märgib, et hangeldajalt võib saada heas seisukorras auto, kui tollel on õnnestunud niisugune n-ö kasumiruumiga osta. Kuid ka sel juhul ostjale tõenäoliselt valetatakse, sest enamasti püütakse sõidukiga äritsemist varjata. "Aga on ka muidugi selliseid, kes ostavad neid autosid, mis on põhjusega odavad," lisab Pipar. "Müüki tuleb auto, mille kuulutuses loetletakse üles ports vigu. Ärikas ostab selle ära ning kolme päeva pärast on auto ilma niisuguse infota uuesti müügis. Võib-olla on isegi puudunud ülevaatus ära tehtud. Ma väga sügavalt kahtlen, et see ülevaatus on saadud ausalt ja vead likvideeritud." Milliseid võtteid ja luiskelugusid autoärikad kasutavad, seda saab kuulata saatest. Margus Pipart intervjueerib Karl-Eduard Salumäe. Margus Pipar on süsteemselt jälginud pruugitud autode turul toimuvat nüüdseks ligi 20 aastat. Sama kaua on ta kirjutanud ajakirjas Autoleht kasutatud autodest ülevaateid, milles minnakse süvitsi vaadeldava mudeli töökindlusega. Niimoodi kogunud teadmisi kasutab Pipar muu hulgas selleks, et ise järelturul häid oste teha. Ta on omanud umbes pooltsada autot ning ta loeb pea kõiki neist õnnestunud valikuteks. Saates räägib ta oma kogemustest lähemalt ning annab ka soovitusi neile, kel teise ringi auto ostmise aabitsatõed selged. Foto: PantherMedia/Scanpix

„Teabevara tunnis“ võtame luubi alla värbamise. Oleme harjunud, et tulevane tööandja tunneb huvi meie hobide ja harjumuste kohta. Tuleb aga välja, et sellise info küsimisel ei ole mingit alust ehk tööandja ei pea teadma, millega töötaja vabal ajal tegeleb. Uurime, kas ja mil viisil tohib kandidaadi kohta teha taustauuringut ning kellelt võib kandidaadi kohta küsida soovitust. Räägime ka proovipäevadest ja kodutööst – kas need peaksid olema tasustatud? Rääkimata ei saa jätta ka võrdsest kohtlemisest. Kõigest sellest on stuudios kõnelemas Eva-Maria Kullamäe-Kuur ja Pirkko-Liis Harkmaa advokaadibüroost Sorainen. Küsivad Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Eva-Maria Kullamäe-Kuur, Pirkko-Liis Harkmaa ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Turbatootmist käsitlevas saates "Rohepöörde praktikud" selgub, et Eestist kaevandatud turvas jõuab koguni 120 riiki üle maailma ning seda jätkub meil kaevandamiseks aastasadadeks. Saatekülalised on Turbaliidu endine tegevjuht ja praegu nõunik Erki Niitlaan, TalTechi pinnakattegeoloog vanemteadur Leeli Amon ja turbatootja Greenworld juhtuse esimees Jüri Tiidermann. Saates selgitatakse, miks ei ole õige turba süsinikuheitmete arvutusmetoodikas lähtuda 30 aastat tagasi kehtinud olukorrast, kus turvast kasutati vaid briketi tootmiseks, sest seda tänaseks enam peaaegu et ei toimu. Peamine turba kasutusvaldkond on toidusektor ja veidi ka haljastus, kuid Leeli Amoni sõnul on turba kasutusvaldkond ja selle tulevikupotensiaal oluliselt laiem. Näiteks turbast toodetud biosöe abil saab toota superkondensaatoreid, patareisid ja kütuseelemente. Teadlased arendavad välja ka täiesti pöördelist nanoosakeste tehnoloogiat, millel on äärmiselt lai kasutusvaldkond nagu näiteks biomeditsiinis, meditsiinidiagnostikas. Samuti selgub, miks kompostmuld toidutootmiseks vajalikku kogust ära ei kata ja selgitatakse kas see sisalduvate plastosakeste tõttu laiemaks toidutootmiseks üldse kõlbab. Hea uudis on aga see, et turvast jagub meil mitmeteks aastasadadeks ja maailma turbavarusid aastatuhandeteks. Saadet juhib Rein Pärn. Saadet toetab Evecon. Fotol vasakult: Erki Niitlaan, Leeli Amon ja Jüri Tiidermann. Allikas: Äripäev

Saates "Mets ja majandus" räägime metsateatistest ja rohevõrgustikest. Septembri lõpus langetas Riigikohus otsuse, mille kohaselt ei tohi Keskkonnaamet menetleda rohealasid puudutavaid metsateatisi automaatselt, vaid neid peab hindama ametnik, samuti peab amet teavitama avalikkust metsateatise esitamisest ning jätma huvilistele aega vastuväidete ja seisukohtade andmiseks. Teemat avab saates advokaadibüroo RASK keskkonna- ja planeerimise valdkonna juht, vandeadvokaat Villy Lopman. Saate teises pooles kuulete Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektorijuhi Kristin Leemani ettekannet oktoobris toimunud konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2024. Leeman arutleb, kas nõudlus puitmaterjalide järele jääbki nõrgaks? Saadet juhib Toomas Kelt. Pildil Kristin Leeman konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Foto: Johanna Adojaan

Seekordne saade räägib keemiatööstuse TOPist. Stuudios on keemiatööstuste TOPi kümnendaks tulnud Estko juhataja Liina Kikas ja KPMG tehingute valdkonna juht Dmitri Ševoldajev. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Liina Kikase sõnul tuleb ettevõtte kasv suuresti Soomes tütarettevõttest, kes tegeleb müügiga. Tema hinnangul on seal tehtud head tööd ja näha on, et sel turul on suur kasvupotentsiaal. Edu põhjuseks on tasakaalustatud kliendibaas ja lai tooteportfell. Seni pigem profiklientidele keskendunud Estko plaanib peatselt siseneda jaeturule oma uue tootesarjaga, läbirääkimised edasimüüjaga on lõpusirgel. „Meie eesmärk on pakkida jaekliendile keskkonnasõbralikke puhastusaineid, mis tegelikult puhastavad ka,“ ütleb Liina Kikas. „Keemiakartlikku klienti tuleb lihtsalt rohkem harida.“ KPMG tehingute valdkonna juht Dmitri Ševoldajev kinnitab, et keemiaettevõtted peavad tegelema ja tegelevadki palju ökosurvega. Keemiatööstuse peamine trend on ökomärgisega toodete müügimahtude kasv aastast aastasse. Paljude tootegruppide puhul nähakse ka, et see ongi uus trend, mis hakkab turgu valitsema. „Eriti selgelt on seda näha profiklientide seas, kellel samuti on surve tegutseda keskkonnasäästlikkult ja jätkusuutlikult,“ ütleb Ševoldajev. „Jätkusuutlikkus ja sellega seotud innovatsioon tuleb integreerida oma ärimudelisse. Sellest pole pääsu ja see tasub end tulevikus ära.“

Infortari kontsernis on kokku üle saja ettevõtte, teiste seas ka insener- ja ehitusettevõtted Inf Ehitus, INF Infra ja EG Ehitus. Sisuturndussaates on külas INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas ja kolme ettevõtte INF Infra, Inf Ehituse ja EG Ehituse juhatuse liige Rein Rätsep. Teeme juttu Eesti jaoks uudsetest ehituslahendustest - 500tonnise kaaluga Tondi viadukti nihutamisest, Pärnu uue silla ehitusest ja Sindi-Lodja silla rajamisest. Veel räägime uudsest alliansslepingu formaadist ehitushangetel ja uurime ka seda, milline on värskelt valminud Infortari peamaja Liivalaia tänavas. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Rein Rätsep ja Robert Sinikas. Foto: Äripäev.

Räägime intellektuaalomandist ja sellega seotud ettevõtjate muredest. Otsime kaasuste põhjal suuniseid, kuidas kaitsta oma loodut Eestis ja välismaal. Juttu tuleb ka sellest, mida loetakse intellektuaal- ja mida tööstusomandiks, millega ettevõtjad peamiselt eksivad ja milliseid vaidlusi põhjustab tehisaru. Räägitakse ka sellest, miks ei saa advokaat ettevõtjat kõigis intellektuaalomandit puudutavates küsimustes esindada, kes on patendivolinik ja kuidas erinevad reeglid intellektuaalomandi kaitsmise osas Euroopas, USAs ja Ühendkuningriigis. Külas on Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk (paremal) ja patendivolinik Maria Silvia Martinson (vasakul), saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

"Cleantechi" saates räägime seekord viimase miili lahendustest ja väikeliikuritest. Täpsemalt on teemaks iseliikuvad bussid, elektritõukerattad ja -rattad. Kui kaugel oleme seadusandlusega sellest hetkest, et meie tänavatel saaks päriselt ringi liikuda iseliikuvad bussid ja kus kohas nad eelkõige liikuma peaksid? Mida ootavad loodavalt kliimaseaduselt aga tõukerataste tegijad? Neile ja veel paljudele küsimustele vastavad AuveTechi juhatuse liige Johannes Mossov ja Kõu Mobility grupi strateegiajuht Reelika Maranik. Johannes Mossov ootab, et aastaks 2025 jõuab Euroopa tasemel ühine seadusandlus sinna, et tekivad ühtsed reeglid, mille järgi autonoomsed sõidukid sõita saaksid. "See olukord tähendaks, et tekib üks skaleeritav turg ja see annaks ka võimaluse, et tuua lõppkliendile hinda allapoole ja tuua ka Eestisse pikaajalised projektid. Hästi oluline on, et projektid oleksid pikaajalised - vähemalt pool aastat või aasta - sest alles siis hakkab tema kasulikkus reaalselt välja tulema. See on nii uudne transport, et inimene peab hakkama harjuma sellega. Siis hakkavad inimesed seda igapäevaselt kasutama ja inimesed hakkavad seda usaldama." sõnas Mossov. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Liis Treimann

Uue sisuturundusliku saatesarja "Investeerimisideede universum" avasaates teeme juttu kosmosest. Räägime sellest, kas kosmoses on võimalik raha teenida, millised on Eesti ettevõtete võimalused kosmoses äri teha, kas kosmosesõda on reaalne ja otsime vastust küsimusele, miks üldse kosmose uurimise peale raha kulutada, kui Maa peal on palju põletavamaid probleeme. Stuudios on kosmoseprofessor Mart Noorma, investor Raivo Hein, KMPG Estonia nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere ja saatejuht Hando Sinisalu. Saadet toetab KPMG Estonia. Fotol vasakult Raivo Hein, Mart Noorma ja Hanno Lindpere. Fotod: Äripäev.

Uuringud on näidanud, et kontakt emaga aitab enneaegsel lapsel tunduvalt paremini kosuda ja mõjub ka vanemale rahustavalt. Enneaegsete päeva puhul on Terviseuudiste saatekülaliseks Tallinna Lastehaigla uus ravijuht dr Liis Toome. Juttu tuleb enneaegsetest lastest – nende terviseprobleemidest, ravimisest ja toitmisest. Samuti lastehaigla muutumisest senisest peresõbralikumaks, mis tähendab personali koolitamist, kuna mõned õdede ülesanded tuleb usaldada hoopis lapsevanematele, kuigi koolitatud õel kuluks ise tehes tunduvalt vähem aega ja energiat. Samuti tuleb juttu sellest, milliseid suundumusi näeb pediaater meie laste tervises. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla

Tänase saate teema on krüptovaluutad, keskendume nii sellele, kuidas ajal, mil krüptovaluutade hind tõuseb, end võimalikult hästi erinevate pettuste eest kaitsta. Krüpto hinda mõjutab lähiajal võimalik krüpto-ETF-i tulek, aga ka eelseisev pooldumine. Kuidas, selgub saates. Samuti tuleb juttu sellest, kas krüptovõtme kaotamisel on mingigi võimalus selle tagasisiaamiseks ning kuidas seda säilitada nii, et see ei ununeks. Aga samas oleks säilitamine ka turvaline. Krüptoteemadel arutleme Lextali vandeadvokaat Rauno Kinkari ning Vaspex Legal tegevjuhi ja Eesti Digivara Liidu juhatuse liikme Hermes Brambatiga. Saadet juhivad Diana Tiidema ja Indrek Mäe. Fotol Hermes Brambat (vasakul) ja Rauno Kinkar (paremal). Pildistas: Indrek Mäe.

Peamiselt lao- ja kaubanduspindasid arendava Restate nõukogu liige Allan Kool ütles saates „Kinnisvaratund“, et võrreldes poole aasta taguse ajaga on praegu äritegemiseks seis pigem soodne, sest paljud sisendid on nüüdseks ette ennustatavad. Pool aastat tagasi olid tema sõnul paljud muutujad ja tegurid ettenägematud ja see tegi äri ajamise raskeks. „Täna on sellega, mis keskkonnas me oleme, lihtne harjuda,“ selgitas Kool. „Teame, et nõudlus on natuke taandunud, kliente on raskem leida, intress on 4% ja me ei oota et ta langeks ühe protsendi peale,“ selgitas ta mõttekäiku. „Ja kui intress jääb 3,5 ja 4 protsendi vahele, siis see on ka asi, mida annab Excelisse panna ja millega edasi elada,“ sõnastas Kool. „Kui vaja, tuleb marginaali arvelt püksirihma pingutada,“ avaldas ta veendunult ja kinnitas et projekte seisma jätta ei saa ja seda kavatsust neil pole. „Üldjoontes on äri korralik praegu.“ „Oma äri tuleb ajada, vaatamata sellele kas antud perioodil natuke raskem kui või kergem,“ sekundeeris saate teine külaline, kinnisvaraarendaja Kapiteli Arteri kvartali projektidirektor Allan Remmelkoor. „Enne koitu on alati kõige pimedam, aga täna ei ole see ilm ümberiringi nii pime,“ kinnitas Arter kvartali projektidirektor. Saates räägiti pikemalt ärikinnisvaraturu olukorrast - kuidas raskel ajal ikkagi arendada, edukas olla ja pindadele kliente leida. Saate esimeses pooles arutati, kas ärikinnisvara turul on teatav stabiilsus saavutatud või mitte. Mõlemad arendajad nõustusid, et ettevõtted otsivad värskeid ja kaasaegseid äripindu ning selleks on vaja renoveerida või ehitada uusi hooneid. Samuti mainiti, et jätkusuutlikkus ja ESG (keskkondlikud, sotsiaalsed ja juhtimisalased) tegurid mängivad üha suuremat rolli ärikinnisvaras. Mõlemad arendajad tunnistasid, et nende projektides on neid tegureid juba arvesse võetud ja et üürnikud hindavad seda üha enam. Lisaks räägiti saate teises pooles muu hulgas ka hindadest üüriturul, koostööst ehitajatega, aga ka hoone haldamisest, kõrvalkulude kokkuhoiust ning jagati prognoose tulevikuks. Fotol Allan Kool, foto autor Andras Kralla. Saatejuht oli Lauri Leet.

"Äripäeva juhtimiskooli" saates avame ukse põnevatele teemadele, mis puudutavad juhtimist ja vaimset tugevust. Meie saatekülaline, kogenud koolitaja ja coach Raimo Ülavere, jagab väärtuslikke teadmisi pinge maandamisest ja vaimse tervise hoidmisest nii äris kui ka isiklikus elus. Saate käigus käsitleme olulist teemat - mentaalset tugevust juhtimisess. Uurime, kuidas mentaalne tugevus mõjutab juhtide otsustusvõimet ja nende võimet hoida meeskond motiveerituna ning produktiivsena. Räägime sellest, kuidas juhid saavad oma meeskonda toetada ning tagada tervisliku tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Üks oluline küsimus, millele saates vastust otsime, on: "Kuidas on piisavalt hea parem kui perfektne?" See on teema, mis puudutab paljusid juhte ja spetsialiste, kes tihti seavad enda suhtes liiga suuri ootusi. Saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus, kes toob saatesse oma kogemused ja tarkused juhtimise valdkonnas. "Äripäeva juhtimiskooli" saade on mõeldud kõigile, kes soovivad paremini mõista mentaalse tugevuse olulisust ja saada praktilisi nõuandeid stressiga toimetulekuks nii tööl kui ka igapäevaelus. Olge valmis avastama uusi teadmisi ja saama inspiratsiooni, et olla edukam ja tasakaalukam juht! Pildil on Marianne Lõhmus ja Raimo Ülavere. Pildi autor on Meelika Riiberg

Seekordne Äripäeva TOP räägib kinnisvarabüroode TOPist ja stuudios on TOPi ettevõtte Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm. Turukommentaari annab KPMG partner ja vandeaudiitor Helen Veetamm. Saatejuht ja fotode autor on Sigrid Kõiv. Elari Tamm ütleb, et kui euribor tõusma ja üldine kindlustunne langema hakkas, siis jahenes ka huvi kinnisvara vastu. Praegu lükkavad ostajad pigem oma ostu edasi, mõtlevad renoveerimisele või üürimisele. Ent kui erakliendid on tundlikud, siis ärikliendid on praegu väga tundlikud. Ärikinnisvaras on Tamme hinnangul olulised mitu aspekti ja seis on päris keeruline. Ühelt poolt on ka üürileandjate ootused kasvanud, sest ka nende ostud on seotud laenudega, ka nende raha on kallinenud. Nii et tahaks oma pindu väga välja anda, kuid üürilevõtjaid ei jätku nii palju. „Alates start-upidest tööstusteni välja, madalseis on paljudes sektoristes,“ ütleb ta. Järgmisel aastal, peaks koos euribori langusega kasvama ka tehinguteaktiivsus. Helen Veetamm oleks üllatunud, kui leiaks mõne kinnisvarabüroo, mille tänavune tulemus on eelmise aasta omast tunduvalt parem. Kindlasti on löögi all kasumlikkus, sest kulude pool on nii palju kasvanud. Tulevasse aastasse vaadates arvab ta, et hullemaks ei lähe ja tehingute turg muutub taas aktiivsemaks. „Kas järgmine aasta on kergem, selles julgen ma siiski kahelda,“ ütleb ta. Tema hinnangul on tegemist pikemaajalise protsessiga, kuid Eesti suuremad kinnisvarabürood on juba nii kaua tegutsenud ning saanud hakkama palju hullemates olukordades.

Võrreldes Skandinaaviamaadega investeerivad Eesti ettevõtjad mitmeid kordi vähem nutikatesse IT‑lahendustesse. Endiselt proovitakse sageli hakkama saada Exceli ja e‑kirjade põhiste tööprotsessidega. Majanduslanguse ajal on arukas automatiseerimist, digitaliseerimist ja robotiseerimist juurutada, sest meeskonnal on rohkem aega IT‑projektide elluviimisega tegeleda leiavad "Finantsuudised fookuses" saates Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ning tarkvaraarendusettevõtte FlowIt tegevjuht ja partner Andres Aavik. Saates antakse nõu, kuidas läbi viia digiauditid, valida majandusarvestustarkvara, olla tark tellija ning kuidas analüüsida IT‑projektide tasuvust. Arutatakse, kuidas julgustada ettevõtjaid uusi IT‑lahendusi valima ja juurutama. Ka tuleb juttu küberturvalisusest ja tehisaju rakendamisest. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Andres Aavik, Paavo Siimann ja Doris Põld. Autor: Andres Laanem

2023 on Eestis kuulutatud sauna-aastaks ning sellest inspireerituna valmis Touringery platvormil võimalus, kus turismiettevõtjad said hakata oma saunalavale pileteid müüma. Platvormi arendava IT-ettevõtte Flowit juhatuse liige Juhan-Madis Pukk rääkis, et taolist reaalajas broneerimise võimalust polnud varem olemas. Sisuliselt pidi ettevõtja informatsiooni oma sauna kohta platvormile üles panema ning ootama broneeringuid kindlaks kuupäevaks ja kellaajaks. Kui broneeringuid ei tulnud piisavalt, siis maksti inimestele raha automaatselt tagasi, rääkis Pukk saates „Turismitund“. Lahkame saates ühe ettevõtja kogemuslugu sellest, kuidas uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine aitas tal kokku hoida aega, raha ja saada uusi kliente. Täpsemalt tuleb juttu Touringery platvormist, mille kasud avalduvad eelkõige väiksematele turismiettevõtjatele. Saates lahkavad platvormi kasutuselevõttu, maksumust ning tulevikuplaane ettevõtja vaatest Vudila mängumaa ja Asva viikingiküla asutaja Kajar Lember (vasakul) ning Touringery platvormi arendava IT-ettevõtte Flowit esindaja ja juhatuse liige Juhan-Madis Pukk (paremal). Juttu tuleb ka siseturistide kindlustundest möödunud suvel, turismiettevõtja investeeringutest ning plaanidest uueks suvehooajaks. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla

“Tiimitunde loomiseks ei ole alati midagi suurejoonelist vaja. Haara poest saiapäts ja moosipurk ning istuge maha ja vestelge omavahel” jagavad sisuturundusaates Tallinki personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur ning personalipartner Gerda Sooman. Vanajuur ja Sooman tõdevad, et vabadus ja paindlikkus on töötajate jaoks olulised teemad ning muutuvad aina olulisemaks, kuid paindlikkust saab väga erinevalt mõista. “Selle sõna tähendus on viimastel aastatel kõikunud seinast seina,” räägib Vanajuur. “Laevakapten ei saa hommikul helistada, et ta töötab täna kodukontorist. See tähedabki seda, et need tööpered, kus töötatakse graafiku alusel, ootavad teistsuguseid võimalusi nagu paindlik töögraafik, osaline tööaeg või töö- ja eraelu tasakaal.” Sooman lisab, et samuti on näha, et lisaks paindlikkusele otsivad töötajad ka stabiilselt tööandjaid, kellele alati kindel saaks olla. “Oleme näinud, et mõndadel kandidaatidel on halvem kogemus olnud näiteks startuppides ning seejärel otsitakse töökohta mõnda suurde ettevõttesse, mis suudab ka keerulisel ajal kindlat sissetulekut pakkuda,” räägib Sooman. Lisaks räägivad Vanajuur ja Sooman, kuidas korraldada tiimiüritusi ettevõttes, kus on üle nelja tuhande inimese. “Tõsi on see, et me tegelikult ei saagi kõik kunagi kokku, sest pooled on alati merel,” räägib Sooman. Mõlemad tõdevad aga rõõmuga, et vaatamata sellele, et suure osa nende inimeste töökoht on merel, leitakse alati soov ja tahtmine ka oma ühisüritusi merel teha. “Me oleme mere inimesed. Eestlased armastavad merd. Lisaks annab merel ühisürituste korraldamine võimaluse siiski korra oma rutiinist välja saada, olgu see siis 5-tunnine kiire kruiis Helsingisse ja tagasi või pikem reis Stockholmi,” räägib Vanajuur ja lisab, et kui ühel reisil saab nii tööasju arutada kui ka tsirkust ja leiba, siis on meeleoluka ühistunde loomiseks ideaalne baas olemas. Fotol Gerda Sooman ja Age Vanajuur. Saadet juhib Sigrid Hiis.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlab kaks ettekannet 2. novembril toimunud Ostujuhtimise aastakonverentsilt 2023, mis keskendus seekord varudele ja tarnijasuhetele ning kandis alapealkirja „Koosolek“. Saates kõlab kaks ettekannet, mis keskenduvad varude juhtimisele kriisi ajal. Küsime nii ostujuhi kui finantsjuhi vaadet, kas suurte laovarude aeg on nüüdseks möödas ja milline on varude mõju rahavoogudele. Saate esimeses pooles räägib metalli- ja elektroonikatööstuse Inission Tallinn ostu- ja logistikajuht Aarne Bogdanov ostujuhi vaatest suurtele laovarudele, saate teises pooles kõlab aga finantsjuhi vaade, millest räägib saunakeriste tootja HUUMi tegevjuht Tuuli Tolmats-Aia. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Piltidel: Tuuli Tolmats ja Aarne Bogdanov. Autor: Marko Mumm

Vaimse tervise väärtustamisest, töökultuurist ja meeskonna ühtekuuluvustundest räägib saates “Minu karjäär” Hitachi Energy müügi raamatupidamise ja andmehalduse osakonna juht Liina Kaldas. Vaimsest tervisest rääkides toob Kaldas toob esile oktoobrikuu, kus ettevõttes korraldati mitmekesiseid tegevusi küünalde valmistamise töötoast kuni stressi ja läbipõlemise ennetamise koolitusteni. "Eelkõige tuleb enda vaimse tervisega tegeleda ja endale tähelepanu pöörata," sõnab Kaldas ning lisab, et võtavad suure tunnustusena Peaasi.ee poolt saadud vaimse tervise eest hoolimise kuldmärki. Kaldase sõnul pakub Hitachi Energy töökultuur vaheldusrikkust ja pidevaid väljakutseid. Tööprotsessid on mitmekesised. "Numbrid on alati reaalne asi, mitte kaootiline või käegakatsutamatu," selgitab Kaldas, miks talle ta töö meeldib ning lisab, et tema kogemusel on raamatupidaja töö ajas ainult populaarsemaks muutunud ning enam ei ole tegemist pelglalt numbrite vaid hoopis laiema valdkonnaga. Küsimusele, mida Kaldas peab töötajate jaoks oluliseks karjääri alguses, rõhutas ta õiget suhtumist, loogilist mõtlemist ja soovi panustada. "Sära silmis on kõige tähtsam," ütleb Kaldas. Ta rõhutab ka juhi rolli olulisust panustades aega, oskusi ja teadmisi töötajate arendamisse. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Vastutustundlik ettevõtlus, mida sageli nimetatakse ka jätkusuutlikuks ettevõtluseks, on ärimudel ja juhtimisfilosoofia, mis seab esikohale sotsiaalse, keskkondliku ja eetilise vastutuse. Selle eesmärk on tasakaalustada kasumi teenimine jätkusuutlikkuse, keskkonnahoiu ja ühiskondliku heaolu edendamisega. Selline lähenemine ei ole mitte ainult moraalne, vaid toob kaasa usalduse klientide, investorite ja ühiskonna silmis. Saates astumegi vastutustundliku ettevõtluse maailma ning arutleme jätkusuutlikkuse kolme fookusvaldkonna üle. Räägime lähemalt, kuidas alustada, millised on edutegurid ja tänased parimad praktikad meie ettevõtete näitel. Lisaks jagame mitmeid praktilisi tööriistu ettevõtte jätkusuutlikkuse teemade süsteemseks juhtimiseks. Saate külaliseks on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige ja Baltcapi jätkusuutlikkuse teemade eestvedaja Riin Savi ning saadet juhib aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Riin Savi Pildi autor: Rain Jüristo

Praegu investeerimislainel olev metallitööstus PlasmaPro juurutab uut ERPi, paigaldas tehasesse äsja ligi miljoni euro eest kaks uut laserpinki ja liigub ka omatoote poole. Kiireid kännupuure arendav Dipperfox on samuti võtnud fookusesse tooteperekonna arendamise ja uue prototüübiga plaanitakse välja tulla juba kevadel. Saates on külas PlasmaPro juht ja Dipperfoxi looja Tiit Talvaru, kellega räägime tootearendusest, investeeringutest ja tulevikuplaanidest, aga ka praegusest majandusolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol kännupuur, Dipperfoxi patenteeritud toode. Foto: erakogu

Ütleb „Teabevara tunnis“ KPMG maksunõustaja Einar Rosin. Ta kommenteerib saates 2024. aastal jõustuvat tulumaksuseaduse muudatust, mille järgi kaovad ära mõned maksuvabastused. Muudatuse mõju aga ei ole kohe tuntav ja sel kevadel on tuludeklaratsiooni esitades kõik veel vanaviisi ning kes on mahaarvamisi seni kasutanud, saab seda veel teha ka algaval aastal. Kõneleme ka selle aasta oktoobrist jõustunud muudatustest maksuvaldkonnas, täpsemalt maksukorralduse seaduse aspektidest. 1. oktoobril jõustus maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Seadusemuudatusega soovitakse vähendada ümbrikupalga maksmist või kõndimist n-ö tumehallil alal, kus mitteametlikult makstakse osa palka. EMTA hinnangul on sellest tingitud maksuaugu suurus 100 miljonit eurot ja ehitussektori osakaal selles ulatub 20 miljonini, tõdeb Einar Rosin. Kuidas ettevõtjad muudatustega toime võiksid tulla ja kuidas paremini hakkama saada muutuva käibemaksumäära tingimustes, kõneleme samuti. Küsib teabevara juht Heidi Saar. Foto: KPMG maksunõustaja Einar Rosin. Allikas: KPMG

Saates „Digitark äri” on luubi all digipööre finantsprotsessides, sh raamatupidamises. Arutame, kuidas edeneb digilahenduste kasutuselevõtt raamatupidamises ning jagame kogemusi ja värvikaid näiteid otse elust. Saates on külas vabakutseline finantsprotsesside entusiast Grete Michelson ja raamatupidamisbüroo Askendo OÜ juht Imre Pralla, kellega räägime raamatupidamise automatiseerimisest ja digitaliseerimisest ning uurime neilt sedagi, mis mõtteid tekitab neis valitsuse kavatsus muuta e-arved ettevõtetele kohustuslikuks. Saatekülalised tõdevad, et väga palju kasulikke digilahendusi on raamatupidamise jaoks olemas, aga paljud siiski neid ei kasuta. Miks see nii on? Kas põhjus on rahapuuduses, teadmiste ja oskuste vähesuses või takistab arengut hirm ja harjumus teha asju väljakujunenud viisil? Saatekülalised toovad välja enam levinud põhjused. Juttu tuleb ka digiteerimise õppetundidest: mis on läinud valesti ja mille õnnestumise üle ollakse uhked. Saadet juhivad raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Mare Timian, Grete Michelson, Imre Pralla ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem Saate „Digitark äri” toetaja on tehnoloogiaettevõte AccoSuite.

Käes on november, aasta pimedaim kuu ning läheneb aasta lõpp ühes tähtaegade ja pidustuste, ootuste ja kohustustega. Kuidas kasvavas tempos tasakaalu säilitada ja vaim virge hoida, mida saab teha ise ja mida pakkuda tööandja? „Õppetunni“ saate teemaks on vaimse tervise hoidmine ja toetamine töökeskkonnas. Tööheaolu loomine ja tagamine on osa tugeva vaimse tervise kultuuriga ettevõtte „motivatsioonipaketist“, sealjuures valdav osa saab ja peab olema ennetusel. Räägime enesejuhtimisest, juhtide meisterlikkusest, paindlikust töökorraldusest ning trendidest vaimse tervise toetamise koolitusteemades. Praktilisi kogemusi heaolu tagamisest suures organisatsioonis jagab Elisa Eesti juhatuse liige ja personalijuht Kaija Teemägi ning tööheaolu raamistikku loob psühholoog, koolitaja-superviisor ja Tervise Arengu Instituudi koostööpartner Taimi Elenurm. Saadet „Õppetund“ juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Taimi Elenurm. Foto: Andres Laanem

Saame räägime juubelit tähistava Tehnopoli külalistega, kui hästi eestlane kohaneb, kui riskialdis ta on ning kas koduturu väiksusest on ka kasu. Arutleme, kui palju juletakse trendidest mööda vaadata ja ise otsustada ning missugused on tulevikutrendid edukas ettevõtluses. Tehnopoli tegevjuhi Indrek Orava ja Startup Inkubaatori juhi Kadri Tammaiga vestleme lisaks sellest, millist tuge on Tehnopol läbi aastate ettevõtetele pakkunud, milleks on üldse vaja ärilinnakuid, kas ja kuidas on Eesti idufirmad kümne aasta jooksul muutunud ning mis imeloom on sebrasarvik. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Eesti Energia keemiatransformatsiooni juht Lauri Karp märgib saates Energiatund, et Eesti Energia õlitehaste kliimasõbralikumaks muutmine nõuab suuri investeeringuid ning muu hulgas otsitakse selleks ka välisinvestoreid. „Oleme kontaktis mitme suure keemiatööstusettevõttega, kes on ka huvi avaldanud meile mitte ainult toorme andmiseks, vaid ka kaasa löömiseks,“ ütleb praeguseks pisut enam kui kuu Eesti Energias töötanud keemiatransformatsiooni juht Karp ja lisab siiski et enne kui hakata selles vallas veksleid välja käima, tehakse ära kodutöö, lõppdisain ja otsustatakse seejärel mis on kasulik. Ükski optsioon pole laualt maha lükatud. Tuleviku Auvere on keemiapark, on Lauri Karp kindel ning räägib saates pikemalt, kuidas kogu Euroopas ainulaadsete Enefiti pürolüüsi seadmete abil liikuda kütuseturult keemiaturule ning hakata pakkuma plastitööstuse toorainet. Selleks on vaja teha aga mitmeid investeeringuid, millest esimene on 200 – 230 miljonit eurot maksev investeering rafineerimisseadmesse. Sealt edaspidi tuleb ka süsiniku püüdmisesse ning selle väärindamisse. Enefit Poweri uue õlitehase valmimisega seotud vaidlustest ajendatuna põlevkivienergeetikast ning Eesti Energia tulevikusuundadest kõnelevas saates peatume põlevkiviõli tootmise tehnoloogial ja mahtudel. Jutuks tulevad ka kliimakriitilised sellega seotud heitmed ning tootmise kliimasõbralikuks muutmiseks vajaminevatel investeeringutel ning nende maksumus. Fotol õlitehase tooraine, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Seekord on Äripäeva TOPi saate teemaks koolitusettevõtete TOP. Stuudios on TOPi kümnendaks tulnud Belbin Eesti juht Mats Soomre (pildil). Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Veerandsada aastat koolitusturul tegutsenud Mats Soomre ütleb praegust olukorda hinnates, et on olnud palju hullemaid aastaid. Hea sõber rääkis talle, kuidas ta noore ettevõtja ja juhina küsis oma äripartnerilt, et majanduses on kriis, mis on nüüd meie prioriteedid. Äripartner vastas talle: „Selleks, et elus püsida, me teeme seda, mis raha sisse toob.“ Soomre ütleb, et see lugu on teda läbi aastate saatnud: kui on kriis, siis tuleb aegajalt võtta lühiajaline strateegia – me liigume edasi, me ajame oma asja. Mats Soomre jaoks on praegune kriis kaheksas, lihtsalt üks järjekordne kriis. Mida siis teha, kui on kõige raskem? „Tõused hommikul üles ja lähed edasi,“ soovitab ta.

Saates räägime värskest õhust ja ventilatsioonist, millel on oluline osa tervisliku kliima loomisel. Õhu kvaliteet avaldab omakorda mõju tööviljakusele. Räägime, mida tuleks teha ja millele tähelepanu pöörata, et seadmed asjatult ressurssi ei kulutaks ning rahakotti tühjendaks. Juttu tuleb hangete korraldamisest ning sellest, miks oleks vaja spetsialistid enne hanke algust ühe laua taha kutsuda. Stuudios jagab oma kogemusi Feliton Grupi tegevjuht Eero Kikerpill, kel selja taga 25 aastat erialast kogemust. Kikerpill peab oluliseks, et ventilatsiooni ja hoone planeerimisel ei valitaks lahendust „odav ehitada, kallis pidada.“ Veel räägime ventilatsiooniseadmete hooldusest ning saame vastuse küsimustele, millal seadmeid hooldada, millal remontida ja millal tuleks otsustada välja vahetamise kasuks. Saadet juhib Tõnu Einasto.

Saates analüüsime Saku Õlletehase poolt tellitud ja Norstati poolt läbi viidud liikluskäitumise uuringu tulemusi. Saku Õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul ei juhtu tööõnnetusi enim mitte tehases, vaid liikluses, mistõttu on liiklusohutus ettevõtte jaoks oluline teema. Arutleme selle üle, kas lubatud alkoholi piirmäära piires joobega (0,2 promilli) rooli istuda on okei, kas maanteel 80ga sõitmine ja teistele liiklejatelele ette jäämine on ohutu ning millal on sobiv kasutada udutulesid. Ühtlasi saab saates vastuse küsimusele, kui suur kogus alkoholivaba õlut tuleks ära juua, et tekiks joove. Stuudios on Autosõit OÜ juhtaja Indrek Madar ja Saku Õlletehase juht Jaan Härms, saadet juhib Hando Sinisalu. Foto autor: Andras Kralla.

Seekordses saates "Eetris on turundusuudised" keskendutakse YouTube'i turundusstrateegiatele ja tehisintellekti rollile videotöötluses. Saatekülaline, YouTube'i ekspert ja AI video entusiast Reigo Kimmel, jagab praktilisi soovitusi eduka YouTube'i kanali loomiseks ja haldamiseks. Kimmel jagab oma pikaajalise kogemuse najal soovitusi, millised videod YouTube'is eriti hästi toimivad ning toob välja hulgaliselt pisivigu, mille vältimine aitaks kiiremini vaatajanumbreid kasvatada. Ühtlasi arutletakse õiguslike küsimuste üle, vältimaks autoriõiguste rikkumist, mis on üks sagedasemaid probleeme Youtube’s, peamiselt taustamuusika kasutamise tõttu. Saatejuht on Keit Ausner. Foto: Saatejuht Keit Ausner ja YouTube’i ekspert ja AI video entusiast Reigo Kimmel. Allikas: Äripäev

Kui ettevõte on valinud endale sobiliku müügitarkvara, siis sellele järgnevad olulised sammud, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Saates "Nimed müügitahvlil" räägivad Forus Taxi äriklientide valdkonnajuht Urmas Kamdron ja Stokkeri juhatuse liige Madis Kaur enda kogemustest müügitarkvara juurutamisel ning sellest, millised on nende suurimad õppetunnid seal, mida tasub teistel kindlasti vältida. Luubi all on kaks müügitarkvara turu liidrit, Pipedrive ja Salesforce. Saates tuuakse välja liidestuse, partneri valiku, meeskonna pardale toomise ning ka selle, kuidas võiks raha tagasi teenida. Saadet juhib Silver Rooger. Kuula ka müügitarkvara esimest saadet, mis oli eetris oktoobris! https://soundcloud.com/aripaeva-raadio/101023-nimed-muugitahvlil-juhtide-kogemused-muugitarkvarast-vead-lahevad-kalliks-maksma Piltidel: Madis Kaur, Silver Rooger ja Urmas Kamdron.

Oktoober on Eestis vaimse tervise kuu ja selle valguses keskendume ka "Teeninduse teejuhi" saates vaimsele tervisele ning räägime pikemalt sellest, kuidas kanda hoolt oma töötajate vaimse tervise eest. Saatekülalised on Tele2 personaliarenduse ekspert ja coach Mihkel Joasoo ning psühholoog, Peaasi.ee e-nõustaja ja koolitaja Tuuli Juolainen. Joasoo jagab oma kogemust, mida nad on Tele2 teinud, et pöörata tähelepanu töötajate vaimsele tervisele. Ta jagab praktilisi näpunäiteid ning toob välja ka erinevaid mudeleid, mida nad kasutavad. Juolainen jagab enda kogemusi, mida ta on erinevates ettevõtetes vaimse tervise edendamiseks teinud ning milline on üldse Eesti ettevõtete vaimse tervisega tegelemise tase. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Mihkel Joasoo ja Tuuli Juolainen. Allikas: Äripäev

Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed karmimad ja see takistab ettevõtete arengut ning räsib majanduse konkurentsivõimet. Miks Eesti ettevõtted välistöötajateta hakkama ei saa, kuidas siinsed reeglid teiste riikide kõrval endale jalga tulistavad ja mida peaks välistöötajate värbamises senisest teisiti tegema, sellest räägib seekordne saade “Tööandjate tund”.  Saates on külas tööstusettevõtte BLRT juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees ja Haanpää juhatuse liige Tiit Parik ning töötajate vahendamisega tegeleva Finesta juht Heikki Mäki. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Heikki Mäki. Foto autor: Raul Mee.

Saates “Minu karjäär” rääkis Alexela personalijuht Marjut Engelbrecht, milliseid väljakutseid praegune majanduslik olukord värbamisel pakub ning probleemidest äärealadele tööjõu leidmisega. “On väga problemaatiline Eesti äärealadele töötajate leidmisega, kui päevas liigub kaks bussi: üks hommikul kell 6 ja teine õhtul kell 10. Tallinnas ja Harjumaal transpordi tõttu töötajate leidmisega probleeme ei ole, Ida-Virumaal või Lõuna-Eestis aga küll,” rääkis Engelbrecht. Alexela personalijuht rõhutas, et Alexelas on töötajate värbamisel olulisel kohal väärtused. “Soovime leida inimesi, kes mõistavad meie eesmärke ning soovivad neid koos meiega saavutada. Sisemine sära on oluline,” kinnitas personalijuht ning tõdes, et töötajatega on neil hästi. Saates räägiti ka töötajate rahulolust ning sellest, kuidas see mõjutab ettevõtte edukust. Engelbrecht tõi välja, et rahulolu kiirgavad töötajad on ettevõttele suureks väärtuseks ning selle saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja juhtimisele. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Alexela personalijuht Marjut Engelbrecht.

Koroonaviirus levib taas üsna laialdaselt. Et tüdimus viirusest ning leebemad sümptomid uinutavad valvsust, ohustab viirus taas riskirühmi. Saates selgitab Eesti Perearstide Seltsi uus juht Elle-Mall Sadrak, millised on praegu levivate tüvede sümptomid, kes kuuluvad üldse riskirühmadesse, miks ja millal on oluline COVID-19 kiiresti ja korrektselt diagnoosida ning millal võib sümptomeid leevendada ninaloputuse, inhalatsiooni, viinasokkide või kanapuljongiga, millal tuleks aga arsti poole pöörduda ja kiiresti spetsiifilist viirusevastast ravi alustada. Samuti tuleb juttu viiruse ennetamisest nii korrektse kätepesu ja muude hügieenifaktorite kui ka vaktsineerimisega. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Ettevõtja Siiri Tamm ütleb, et väiksema suurusega ettevõtete toetussummad ei saa olla võrreldavad suurte tegijate omadega.Ta julgustab toetamist alustama ka mõnesajast eurost. „Minul oli kultuuri toetamise ees teatav aukartus, et see on midagi erilist, mida teevad erilised inimesed ja suured ettevõtted,“ tunnistab Tamm saates „Kultuur veab majandust“. Kohaliku kultuurikorraldaja pöördumisel ilmnes Tammele, et kultuurile saab tõuke anda ka tema ettevõttele sobilike summadega. Praegu ütleb Tamm, et tema juhitud ettevõte Harviker toetab aastas kultuuri ja sporti kokku viiekohalise summaga. Tamme kinnitusel on kohalike ürituste jaoks suur tugi ka 500 või 1000 eurot. „Ma julgustan kõiki, et tehke väike samm. Te näete, kui palju te ise vastu saate. Kindlasti on igal ettevõtjal oma valdkonnad, kust ta saab selle hea emotsiooni, ja sealt võikski alustada. Summad olgu ka täpselt enda võimaluste piires,“ rääkis Tamm. Teine saatekülaline on Viljandi Pärimusmuusika Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg, kelle sõnutsi sõltub kultuuriprojekti käekäik ja saatus esimestel aastatel suuresti sellest, kui palju suudetakse leida ettevõtjaid, kes sündmust toetaksid. Kivibergi sõnutsi on Viljandi Pärimusmuusika Festival oma suuruse tõttu suuremalt jaolt vältinud koostööd kohalike ettevõtjatega, sest see võtaks leiva ära teistelt piirkonna kultuurikorraldajatelt. Saates räägitakse veel, kui palju raha toob folk Vijandisse ja mis pärsib praegu selle arengut. Siiri Tamm jagab nõu nii kultuurisündmuste korraldajatele, aga ka ettevõtjatele, kes toetamist kaaluvad. Saatejuht on Eget Velleste.

Tänane Tallinna korteriturg on aktiivne, aga seda võrreldes järgmise aastaga; korteriturul ostetakse ülemist otsa ja alumist otsa, märgivad Äripäeva uue elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Eluasemeturg on emotsionaalne, selle käivitavad rida päästikuid – emotsioonid ei kao eluasemeturult kuhugi. „Ühegi korteri või elumaja ost ei käi Exceli järgi – see tunne, kas tekib või ei teki, see ost, kas tehakse või ei tehta,“ sõnab Saksing ja lisab, et kinnisvara teema puudutab absoluutselt kõiki kuulajaid ja lugejaid. „Koduost saabki olla emotsionaalne otsus,“ kinnitab Toompark ja analüüsib eluasemeturu ostuotsuseid viimase paarikümne aasta jooksul. Mis ootab elukondlikku kinnisvaraturgu ees sügistalvel, kevadel? „Meid tabab oodatud hinnalangus, kindlasti mitte ootamatu hinnalangus,“ vastas Toompark. Saates nii Saksing ja Toompark analüüsivad ja prognoosivad üksikasjalikult eelolevaid sündmusi Eesti eluasemeturul ning toovad esile ühes mõjuteguritega mitu trendi. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Foto: LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Autor: Siim Sultson

Riigikontrolöri kriitiline raport, millest selgus, et paljud Euroopa liidu toetusrahad jäävad kasutamata, on saanud palju kõlapinda. Saates arutletakse selle üle, miks jäävad toetused kasutamata ja miks on nende kasutamine hilinenud. Jutuks tuleb ka see, kas uue perioodi rahade kasutamisega võib samuti probleeme tekkida ja milliseid võiks olla paindlikud lahendused, et vältida raha tagasimaksmist. Saates on külas Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja ja Euroopa Liidu toetuste korraldusasutuse juht Urmo Merila ning rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. Juttu tuleb ühtekuuluvuspoliitikast ja fondidest, mis on loodud selleks, et tasandada erinevusi arengutasemes Euroopa Liidu eri piirkondade vahel. Fonde on kolm – ühtekuuluvus-, regionaalarengu- ja sotsiaalfond. Nende eesmärk on edendada piirkondade omavahelist ühendust, kohalikku elu ja sotsiaal- ning haridusvaldkonda. Eesti jaoks on fondide tähtsust võimatu üle hinnata. Ligi 20 aastaga on Eesti SKP tõusnud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 89 protsendini 2022. aastal ja see on osaliselt toimunud tänu struktuurifondide toetusele. Saatekülaliste sõnul kasutati eelmistel perioodidel Eestis palju toetusraha ehitamiseks, kuid nüüd juba rikkama riigina tuleks investeerida rohkem nutikusse. Lisaks arutleti, kuidas vältida olukorda, kus väiksemad rahalistes raskustes vallad peaksid hankeprotsessis tehtud vigade pärast eurotoetuse tagasi maksma. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Urmo Merila ja Triin Tomingas. Foto: Äripäev.

Peame mõtlema sellele, et tõenäoliselt kõik ettevõtted ei ela rohepööret üle ja kõik ei taha sellega kaasa minna ning see avab uued võimalused nendele, kes elus püsivad, räägib äsja Aasta kestlik ettevõte 2023 tiitli võitnud A Le Coqi juht Jaanus Vihand saates "Fookuses: tark tööstus". Lisaks on saates külas EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Saade keskendub ettevõtlusauhindade valguses rohepöördele ja A Le Coqi senisele kestlikkuse teekonnale. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil: Jaanus Vihand ja Inge Laas. Foto: Harro Puusild

Miks on läbipõlemist nii palju – on’s inimesed muutunud õrnukesemateks või on (töö)keskkond muutunud sellise kiirusega, et me ei jõua lihtsalt kohaneda? Olgu põhjused need või hoopis midagi kolmandat, on läbipõlemine laiaulatuslik probleem, mida ei saa enam eirata. Jennifer Moss selgitab oma raamatus „Läbipõlemisepideemia. Kroonilise stressi pealetung ja mida me saame selle vastu ette võtta“ mis on läbipõlemise juurpõhjused, päästikud ja tagajärjed ning kuidas selle epideemiaga tõhusalt võidelda. Muuhulgas tuleb juttu ka sellest, miks paljukiidetud „enesehool“ ei aita läbipõlemise vastu ning millised konfliktid võivad tekkida ettevõtte loosungite ja tegeliku kultuuri vahel. Raamatust vestlevad virtuaalkliinik.ee toimetaja Õnne Puhk ning ärijuht Tuuli Seinberg. Raamatu leiate lehelt https://pood.aripaev.ee/raamatud-labipolemisepideemia Foto: Tuuli Seinberg

Eesti merendusest kõneldes oleme harjunud rääkima sadamate kaubamahtude langusest ja lisanduvatest saastekvootidest, ehk asi näeb välja üsna hapu. Tegelikkuses on selles sektoris peidus aga tohutu potentsiaal, mille abil saaks targa tegutsemise korral muuta Eesti sama tugevaks mereriigiks, kui me oleme täna tuntud digiriigina. nenditi saates „Logistikauudised eetris“. „Seisame omamoodi buumi lävel,“ nentis Eesti merendusklastri projekti eestvedaja, Saaresalu OÜ juhtivkonsultant Riina Palu saates „Logistikauudised eetris.“ Mida ta selle all mõtleb? „Meil on tohutu hulk ettevõtteid, kes on seotud üliägedate projektidega. Näiteks viivad Eesti ettevõtted maailmas ellu laevhaiglate projekte, löövad kaasa Musta mere suurima sadama, Constanta paberivabaks muutmisel jne. Kui need ettevõtted merendusklastri kaudu seljad kokku panevad, on tegemist erakordse oskuste- ja teadmistepagasiga kogu maailmas.“ Kliimaministeeriumi Merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand on selle mõttega igati päri, seda enam, et just kliimaministeeriumist merendusklastri idee alguse saigi. „Me oleme harjunud mõtlema merendusest pelgalt laevade ja sadamate kontekstis, tegelikult on see maailmas meeletu tööstusharu, kus üheainsa tellija eelarve võib olla sama suur kui tervel Eesti riigil,“ lausus Läänerand ja lisas, et täiesti omaette teemad on meie ettevõtete edulood tehnoloogia valdkonnas. Ta tõi näitena SRC Grupi metanoolli lahenduse, millel on tulevikulaevanduses tohutu potentsiaal. Rääkimata BLRT erinevates innovatsiooniprojektidest, Baltic Boatsist ja teistest. Ja kui me siin kurdame, et Skandinaavia mööbliturg kukub kokku, siis meie mööblitootjatel on väga suur võimalus osaleda suurte kruiisilaevade renoveeerimistöödes, kus ühe projekti kogumaksumus võib ulatuda miljardi euroni. Millist varjatud potentsiaali meie merendussektori endas veel peidab ja kuidas näiteks Hollandi merendusklaster on paika pannud kogu riigi merendussektori tegevussuunad, sellest saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee Foto: erakogu Fotol: Kaupo Läänerand, Riina Palu ja Tõnu Tramm saate salvestusel

Äripäeva TOPi saate teemaks on seekord turundus. Stuudios on suhtekorraldusagentuuride TOPi kuuendaks tulnud Corpore juht Janno Toots ja meediaagentuuride TOPi esimesel-teisel kohal olev Intense Growth Hub juht Liis Oper. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Liis Oper ütleb, et kogu nende tegevus on andmepõhine: andmed pärinevad klientidelt, palju kasutatakse meediauuringuid, ettevõte teeb ise uuringuid. Andmed näitavad, et Eesti inimene vaatab umbes kolm tundi päevas televiisorit. Seda on küll pool tundi vähem kui paar kümnendit tagasi, kuid 93% eestimaalastest jõuab vähemalt korra kuus teleri ette. Samas on kanalite valik killustunud ning seda, kust efekt tuli, tuleb eraldi uurida. „Ja pole tele versus sotsiaalmeedia, mõlemad toimivad erinevalt ning üks loob teisele konteksti. Ühe kanali strateegia ei anna enamasti head tulemust,“ ütleb Oper. Janno Toots arvab, et omaette küsimus on, et kui inimene istub televiisori ees, siis mida ta tegelikult vaatab? Oma telefoni? Või on tal veel ka arvuti lahti? Nii ongi inimene kolme meediumi vallas ja 80% õhtusest teleprogrammist läheb tegelikult mööda. „Aga õhtune AK on kindlasti jätkuvalt mõjus,“ kinnitab ta.

Go Travel korraldab elamusreise. Saates räägimegi sellest, mis on "elamusreis", ja arutleme selle üle, miks minna reisibüroo poolt kokku pandud marsruudiga reisile, kui interneti abil saab igaüks endale ise reisikava kokku panna. Lisaks räägime Go elamusreiside huvitavamatest sihtkohtadest Kambodžast, Indoneesiast, Laosest, Taist, Filipiinidest, Pakistanist ja Vietnamist. Pikemalt tuleb juttu Laosest, Pakistanist ning Sumba ja Timori saarte reisist. Teeme selgeks, miks reisida kohtadesse, kus ei ole turismi infrastruktuuri. Saates on külas Go Traveli partnersuhete juht Age Põder ja kirjanik ja reisijuht Rene Satsi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: erakogu

Tööturg kaldub lähikuudel rohkem tööandja poole, mis tähendab, et viie kandidaadi asemel saab neid olema kümme. See omakorda tähendab, et tööandjad ei pea nii palju vaeva nägema ja hakatakse kokku hoidma hüvede ja soodustuste pealt, räägiti saates "Töö ja palk". Halloweeni-hõngulises oktoobrikuu teises saates „Töö ja palk“ tuleb, nagu ikka, juttu tööst ja palgast. Tööturu poolt avab saates CV Keskuse värbamisosakonna juht Grete Adler, palgateemadel aitab selgust luua Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Saate esimeses osas püüame vaadata, mis olukorras me oleme tänasel päeval nii tööjõu- kui palgatulu vaates. Uurime, missugune seis meile praegu tööturul vastu vaatab ja mis on selle tinginud, samuti vaatame lähemalt, mis seisus me oleme oma palkadega ja mis on need faktorid, mis on tinginud muutused põhipalkades. Ning ehkki mõlemad saatekülalised tõttavad kinnitama, et tulevik on üpriski prognoosimatu, spekuleerime siiski, missuguse kursi võtavad tööhõive ja palk aasta lõpuks. Räägime ka sellest, miks ja kuidas on tarvis monitoorida tööturgu ning mida kõnelevad viimaste uuringute andmed. Juttu tuleb palgakasvust ja lisatasudest, soodustustest ehk hüvede paketist ja sellest, mida need pakuvad töötajale ja mida tööandjale. Arutleme kaugtöö ja paindlikkuse teemal ning teeme selgeks, mida ootavad oma tulevaselt tööandjalt kandidaadid. Samuti ei jää puudutamata vaimne tervis ja tööandja panus sellesse. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Grete Adler, Helen Roots ja Kadri Seeder. Foto: Andres Laanem

Kuigi e-poodide arv Eestis kasvas pandeemia ajal ligi poole võrra, pole Eesti e‑kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Vääti sõnul praegu e‑kaupluste sulgemisi tavapärasest enam olnud. Küll aga võib kinnipanekuid tuua aasta lõpp ja kevad, selgitas Väät saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“. Saates tuleb juttu sellest, kuidas Eesti e‑poodnikel majanduslanguses läheb ning millised regulatsioonid ja nõuded neid ees ootavad. Selleks oleme stuudiosse kutsunud Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Vääti. Saates tuleb juttu ka kampaaniate korraldamisest ning nende piirangutest, e‑poodide pankrottidest, välismaiste e‑poodide ohjeldamisest ning ligipääsetavuse nõuetest. Saate lõpus antakse ka paar soovitust, milleks peab Eesti e‑kaupmees uuel aastal valmis olema. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Foto: Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät ja Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Tehnikarendi- ja produktsioonifirma Event Center, mis tegutseb nii Eestis kui Soomes, tähistab tänavu 20. juubeliaastat. Ettevõtte spetsialistidega räägime saates, mis toimub tehnikarendi- ja müügiturul, „On kliente, kes tulevad „eile oli vaja, homme on hilja!“ ülesande püstitusega, aga ka neid, kellega saab pikalt plaani pidada ja mõnusalt dialoogis olla. Suvi on läbi, aga tööd on kolinud sisehooaja võtmesse ning tempo ei rauge,“ kirjeldavad hetkeolukorda Margus Jaago ja Mairo Koov. Soomes on teenust pakutud 13 aastat ja eestlase jonnakusega on saadud võõral turul tuttavaks ja hinnatud tegijaks. Juttu tuleb ka koroonaajast ja sellega seotud arenguhüppest. Video tõusis esiplaanile, kliendi ootused muutusid teadlikumaks, mis omakorda toob pakkujatele positiivseid väljakutseid – uue tehnikaga peab arenema ka meeskond. Jätkusuutlikkuse mõõtme toob sisse LED-tehnoloogia areng ja kasutuselevõtt, mis on aidanud kokku hoida meeletuid koguseid elektrit. Vestluses arutame veel, kes vastutab ürituse turvalisuse eest – kui midagi peaks juhtuma, kes on süüdi? Kas ja kuidas panustavad riik ja omavalitsused järelevalvesse? Stuudios on ettevõtte Event Center partner ja projektijuht Margus Jaago ning videoosakonna juht ja projektijuht Mairo Koov. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas äsja ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted“ aasta eksportööri tiitli noppinud vaikusebokside tootja Silen tegevjuht Endrus Arge, kes tunnistab, et ettevõttel on müügitorus enam kui 19 miljoni euro eest tellimusi ja järgmise aasta müügiplaani eesmärkides pole põhjust kärpeid teha. Uuel aastal peaks ettevõtte müügitulu tõusma 40 miljoni euroni, selle aasta prognoos on umbes 17 miljonit. Saates on fookuses eksporditurud, Eesti majandus ja ettevõtte edasised plaanid. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Endrus Arge. Autor: Liis Treimann

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" raadiosaates tuleb juttu turundustegevuste automatiseerimisest ning selleks oleme saatesse kutsunud Telia Eesti digiturunduse osakonna juhi Emilie Toomela-Kärsoni, GBC tegevjuhi Juri Dushko ja Salesforce Marketing Cloudi konsultandi Taavi Uudami. Saates tuleb juttu sellest, mis üldse on turunduse automatiseerimine, millised on praegu turunduse automatiseerimise kõige populaarsemad tööriistad ja platvormid ning kuidas automatiseerimist kasutades klientide lojaalsust suurendada. Lisaks räägitakse ka suurimatest väljakutsetest, andmetest ja nende kvaliteedist ning kuidas üldse ettevõttes automatiseerimist alustada. Saadet juhib külalissaatejuht Keit Ausner. Fotol: Salesforce Marketing Cloudi konsultant Taavi Uudam, GBC tegevjuht Juri Dushko, Telia Eesti digiturunduse osakonna juht Emilie Toomela-Kärson ja saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Sisuturunduslikus saates "Soraineni sagedus" arutleme Eesti kliimapoliitika ning huvigruppide lauale saadetud kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Viimasega tahab riik seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada järgmise aasta suveks ja seadus peaks jõustuma 2025. aasta jaanuaris. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda. Saadet juhivad Soraineni partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Fotol Mario Sõrm, Kaupo Lepasepp, Ahti Asmann ja Kaspar Endrikson. Foto autor: Andres Laanem.

Tallinnas elava ning omal ajal fotograafia erialale vastu võtmata jäetud piltniku Sergei Zjuganovi klientide hulka kuuluvad mitmed autotootjad, kelle heaks ta on teinud tööd nii Euroopas kui Lähis-Idas. Ükski teine Eesti fotograaf pole niimoodi autotehaste orbiidile pääsenud. Zjuganov ise ütleb, et kõik sai tema jaoks alguse suurest huvist põnevate neljarattaliste vastu ning et see on teda ka hiljem edasi aidanud. Seejuures usub ta, et asub alles oma teekonna alguses. Äripäeva raadio saatesarja "Autojutud" osas räägibki Zjuganov oma käekäigust ja tööst ning avab seeläbi autofotograafia telgitaguseid. Millist tööotsa peab Sergei Zjuganov takkajärgi läbimurdeliseks? Millega üllatas teda Dubai šeik, kelle autosid ta pildistas? Millised trendid autofotograafia maailmas valitsevad? Milline lapsepõlveunistuste auto valmistas talle esimest korda sõites pettumuse, kuid omades hakkas pikapeale meeldima? Miks ta ei ole ühtegi Jaapani autot pikemalt pidanud? Milliseid ägedaid autosid mäletab Lasnamäel üles kasvanud mees 90ndate Eestist? Seda kõike kuuleb saatest, mida juhib Karl-Eduard Salumäe. Foto: Sergei Zjuganov (paremal) on teinud autofirmade heaks mitmeid töid Dubais. Autor: erakogu.

Tööandjal on töötaja tööalases arengus kahtlemata oluline roll. Kui tavaliselt valitakse töötajate arendamiseks klassikaline koolitus, siis tegelikult leidub neile ka alternatiive. Seekordses „Teabevara tunnis“ uurimegi, milliseid alternatiive koolituse asemel kasutada.Meeskondade coach, superviisor, koolitaja ja DiSC-mudeli käitumisprofiilide konsultant Allan Kaljakin räägib, mille poolest erinevad üksteisest coaching, kovisioon, supervisioon ja mentorlus ning kuidas valida nende seast enda meeskonnale sobivaim. Küsivad teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Allan Kaljakin ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Lähiaastatel peavad ettevõtted hakkama avalikult näitama, milline on nende tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Paljude ettevõtete ja majandusvaldkondade negatiivsed keskkonnamõjud on kaugelt suuremad, kui tahaks, ning nende vähendamine on keeruline ja aeganõudev. Siiski leidub ka majandusvaldkondi, mille tegevuse käigus kasvuhoonegaase seotakse. Kliimapositiivseid ettevõtteid on nii metsanduses, mõningates põllumajandusega tegelevates sektorites kui ka nende ettevõtete seas, kes suudavad teisese toormega ringselt majandada ning ressursikasutust vähendada. Ettevõtete soov oma keskkonnamõju väiksemaks saada on tinginud süsinikukrediidiga kauplemise ehk vabatahtliku süsinikuturu. Sellel turul saavad kliimapositiivsed oma krediiti pakkuda ja kliimanegatiivsed seda oma mõjude korvamiseks osta. Vabatahtlik süsinikuturg on alles sündimas ning riske ja vastuseta küsimusi on palju. Kuidas vältida seda, et ettevõtted lihtlabaselt kompenseerima ei asuks ja eeskätt ikkagi oma keskkonnamõjudega sisuliselt tegeleks? Mis on süsinikukrediidi hind? Kuidas saab krediidi püsivust tagada? Neil ja paljudel teistel teemadel vestlevad saates Andrus Trereir KIKist ja Rain Vääna Kwotast. Saadet juhib Kerttu Metsar. Saadet toetab Evecon.

Baltikumi läbi aegade suurima taristuprojekti Rail Baltica projekteerimise tsükkel Eestis on kohtobjektide näitel lõpetatud, põhitrassi näitel lõpetamisel, andis saates ülevaate projekti arengutest Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. Põhitrassi hanked avatakse oktoobri lõpus ja novembri alguses, rääkis Salomets järgmistest sammudest.  Kui veel aasta või poolteist tagasi andsid ehitusest rääkides tooni püstloodis kasvanud materjalide ja tarnimise hinnad, siis tänaseks on toimunud turul teatav normaliseerumine. See on aga vesi Rail Baltica Eesti osa arendamise veskile.  Ainuüksi käesoleval aastal on sõlmitud ehituslepinguid rohkem kui 100 miljoni euro eest ning veel sel aastal tõuseb see summa pea 250 miljoni euroni, kui sõlmitakse Rail Baltica põhitrassi ehituslepingud.  Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets räägib saates, kuidas läheb Rail Baltica projektil praegu ning millised väljakutsed ootavad Eesti taristuehitussektori suurimat tellijat ees 2024. aastal.  Vestluses toome välja, missugune komponent peaks olema koostöös kliimaministeeriumiga hangetes sees, milline on praegu projekti suurim väljakutse, millise hinnatasemega ehitusteenust hangitakse ning kuidas turg ja tellija teineteise suhtes käituvad.  Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Anvar Salomets. Foto: Raul Mee.

Saade Mets ja majandus räägib sellest, kuidas erametsaomanikud on hakanud järjest enam täitma vabatahtlikult ja endale seda isegi teadvustamata kliimapoliitika eesmärke. Juttu tuleb PEFC uuest metsamajandamise standardist ja Keskühistu Eramets uusmetsastamise algatusest. Saatekülalised on PEFC juhatuse liige Gunnar Reinapu ja Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Saatejuht on Toomas Kelt. Fotol: Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe, foto autor Johanna Adojaan.

Seekordse Äripäeva TOPi saate teemaks on masina- ja metallitööstuse TOP. Stuudios on Bestneti juht Kaupo Sisask (paremal) ja KPMG äriarendusjuht Maidu Harjak. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotode autorid: Sigrid Kõiv (vasak), Andres Kralla (parem). Üldiselt panevad logistikakulud paika, kui kaugele on midagi mõistlik vedada: mida suurem toode, seda lähemal peab olema turg. Meie jaoks harjumuspärastel Skandinaavia turgudel on praegu keerulised ajad, kui Kaupo Sisaski arvates ei peaks me uute turgude otsimist ülioluliseks pidama. „Skandinaavias on suured riigid, ka Saksamaa on suur. Me kindlasti mahume oma tegevustega sinna veel ära,“ ütleb ta. Küll aga on Eesti peamine konkurent neil turgudel praegu Poola, kes ilmselt suunab sõja lõppedes oma tootmisvõimsuse hoopis Ukrainasse. Efektiivsuse langus aga paratamatu kogu maailmas. Sisaski hinnangul on see seotud koroonaga: toona lasti alguses suur osa inimesi töölt ära, nüüdses kriisis püüavad kõik inimesi veel hoida. See on aga osaliselt ka ebaefektiivsuse tekitaja. „Mida kiiremini me sellest üle saame, seda kiiremini suudame oma ettevõtted ka taas kasvule viia,“ ütles Sisask. Maidu Harjaku arvates on kasumi kahanemine teatud piirini aktsepteeritav, see on ettevõtte jaoks isegi mõistlik, kui on näha, et see end tulevikus ära tasub. Tema hinnangul on Eesti masina-ja metallitööstus igati konkurentsivõimeline ning mingit katastroofi selles sektoris järgmisel aastal ei tule. „Ilmselt jääb tulemus tänavuse tulemuse tasemele,“ ütleb ta, „olulist paranemist võib oodata ülejärgmisel aastal.“

Saates räägime, milliseid rohetehnoloogilisi lahendusi on Eesti ettevõtted loonud ja millised edulood on jõudnud Eesti piiridest kaugemale. Eesti rohetehnoloogia valdkonna rõõmude ja murede üle arutavad stuudios teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing ning rohetehnoloogia aasta tippsündmuse GreenEST Summit 2023 projektijuht Brait Pilvik. Räägime tuleviku tasakaalus ärimudelist, suurematest väljakutsetest roheinnovatsiooni kommunikatsioonis ning toome välja Euroopa rohepöörde kolm peamist alustala. Samuti saavad saates vastuse küsimused, mis on rohepöörde tarkade koda ja targa linna innovatsioonifond ning miks tasub liituda Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonna ettevõtete perega. Baltikumi olulisim rohetehnoloogia valdkonna konverents GreenEST Summit toimub juba 13. novembril – räägime, kellele see on suunatud ja millised teemad sel korral lavalaudadel ette võetakse. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Tehnopol

Räägime andmekaitsest ja täpsemalt isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis on viis ja pool aastat kehtinud. Juttu tuleb ettevõtjate peamistest eksimustest andmekaitsega tegeledes ja räägime ka kohtulahenditest, mis on maailma tehnoloogiahiiglastele miljonitrahve toonud. Analüüsime, mis on peamised eksimuste allikad ja kuidas neid vältida, mil viisil on abiks andmekaitsespetsialist ettevõttes, millistes valdkondades on järelevalve eriti hoolas ning saate lõpetame soovitustega ettevõtjatele, kuidas hiigeltrahve vältida. Külas on Triniti advokaat Maarja Lehemets (paremal) ja rahapesuvastase tehnoloogiaettevõtte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto autor: Gregor Alaküla.

"Cleantechi" saates räägime jätkusuutlikust linnaruumist ja liikumisest. Arutame, millised on kiired lahendused, mida saame teha kohe, ja kuhu suunas vaadata tulevikus. Kuidas parandada ühistransporti ja kus on ikkagi rattatee koht? Saates on Tallinna abilinnapea Madle Lippus ja tuleviku linnaruumi loova Hundipea arenduse juht Markus Hääl. Madle Lippus leiab, et Tallinna transpordilahendusi tuleb muuta, et pakkuda alternatiive autoga liiklemisele. Kuid lisaks ühistranspordile tuleks arendada ka sõlmpunkte ja uuendada olemasolevat veeremit. Ohutuse tagamiseks tuleks Lippuse hinnangul vähendada piirkiirust.  Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetab Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Tallinna abilinnapea Madle Lippus. Autor: Andras Kralla

Tallinna Lastehaigla sisuturundussaates räägime spastilisest pareesist – millega on tegemist ja kuidas sellised lapsed abi saavad. Saatekülalisteks on Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurg Tarmo Areda ning lastehaigla neuroloogiakliiniku vastutav füsioterapeut Cristina Lõokene, kes räägivad täpsemalt, millist abi saab füsioteraapiast, ravimitest ja operatsioonist. Saatekülalised räägivad ka sellest, mida kujutab endast Tallinna Lastehaigla juurde loodav spastilise pareesi kompetentsikeskus. Saadet juhib Violetta Riidas.

Vee kvaliteedile ja vee tarbimisele tasub tähelepanu pöörata, sest joogiveest sõltub suuresti nii meie vaimne kui füüsiline enesetunne. Sellepärast oleks mõistlik üle vaadata, milline on koduse joogivee seisund. Tänu vee pehmendamisele ja liigse rauasisalduse vähendamisele toimivad kodused masinad ja seadmed paremini ja nende eluiga pikeneb, selgitavad saates "Eramaja ehitus" veeseadmete tootmise ja hooldusega tegeleva Stelo esindajad Koit Kull ja Siim Maiste. Näiteks kui kraanikaussi tekivad oranžid triibud või veekeetjasse katlakivi, on see märk sellest, et vees on mineraale üleliia ja see vajab puhastamist. Saates kuuleb pikemalt, kuidas vett saab pehmendada, miks ei ole mõistlik küttesüsteemides kasutada joogivett, mis on kvaliteetne vesi ning kuidas see aitab elukvaliteeti parandada. Saadet juhib Rein Pärn. Foto: Pantermedia/Scanpix.

Aasta algusega võrreldes on eestlaste vastu suunatud küberründed kasvanud pea 20 korda. Kuidas luua turvalist kontorivõrku ning vältida riske kaugtööd tehes, selgitavad Riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ja Elisa ärikliendi IT teenuste valdkonna tootejuht Kristjan Kuru. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Sära silmis tööle minekust veel olulisem on õhtuni seda sära säilitada ning selle säraga ka koju minna, räägivad saates “Minu karjäär” Nordea Eesti finantsjuht Aveli Siivelt ning Management Partner Jaanus Läti. Mis aga on see miski, mis skandinaavialiku töökultuuri puhul töötajaid lausa nii võlub, et ühele ettevõttele lausa aastakümneid oma elust pühendatakse? “Kogu asja võlu ehk seisnebki selles, et töö ja eraelu vaheline tasakaal on paremini paigas ning tunnetatakse ära, et töö peaks olema meeldiv osa elust, mitte tüütu kohustus,” jagab Siivelt skandinaavialiku töökultuuri eeliseid. “Tean üht Rootsi härrasmeest, kes oli Nordeas töötanud 41 aastat ning kui ta pensionile läks, rõhutas ta just, et teda hoidis ettevõttes pidev muutumine: muutus nii tema roll Nordeas kui ka ettevõte ise ja seeläbi ei tekkinud kunagi igavust ega soovi töökohta vahetada,” muljetab Siivelt. Nii Läti kui Siivelt on mõlemad pikemat aega Nordeas töötanud ning kinnitavad samuti, et töökultuur ja võimalus ettevõttesiseselt areneda on põhjused, miks ettevõttesse on tuldud ja püsima jäädud. “Kui tegemist on 30 tuhande inimesega ettevõttega, siis tegelikult on karjäärivõimalused pea lõputud. Kui kord juba jala ukse vahele saad, siis saad edasi areneda täpselt selles suunas, kuhu ise soovid. Praegu näiteks areneb väga kiiresti rahapesu tõkestamise osakond,” toob Läti välja. Siivelt on lisaks finantsjuhi ametile ka Eesti finance hub'i juht. Finance hub koondab endas erinevatest rahvustest Nordea töötajaid, kes kõik on oma tee Eestisse leidnud ning selle eesmärk on kohaliku elu-oluga kohanemise toetamine. “Meil töötab siin üle 50 rahvusest inimesi ning siia asudes vajavad kõik moel või teisel tuge. Finance hub ongi võimalus jagada nii omavahel kogemusi kui ka saada meilt infot, kuidas meil Eestis näiteks töölubade taotlemine käib,” räägib Siivelt. Finantssektorisse tööle ihkavatel noortel soovitab Läti mõelda, mis sektoris tööd soovitakse ning kas ettevõte, kuhu kandideeritakse meeldib. “Ma annaks soovituse mitte liialt kinni jääda ametinimetustesse, sest kui endal on soovi ja tahtmist võib väga kiirelt omale meeldivas suunas karjääri ehitada. Soovitan sobiv ettevõte välja valida, kandideerida esialgu isegi mitte nii atraktiivsele kohale ning siis on ettevõtte siseselt juba palju lihtsam edasi liikuda,” soovitab Läti. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol: Aveli Siivelt ja Jaanus Läti Nordeast.

Ka meditsiinikauged inimesed teavad, et terve olemise alus on tugev immuunsüsteem. Immuunpuudulikkus võib tekkida nii elu jooksul mõne viirushaiguse tulemusel kui olla ka kaasasündinud. Immuunsus võib aga pihta saada ka piiratud toitumise korral nagu taimetoitlus, kui tekib mõne toitaine puudujääk. Samuti võivad mõned ravimid immuunsuse maha suruda. Samas allergia tähendab jälle immuunsüsteemi ülereageerimist. Kas ja kuidas neid seisundeid ära tunda ning kas neid on võimalik ravida, räägib Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Takeda.

Euroopasse on jäänud vaid neli protsenti jalatsite- ja rõivatootjatest, kes reaalselt kohapeal toimetavad, rääkis saates Soome turvajalanõude tootja Sievi Eesti esindaja Ülar Verev. “Me oleme väga uhked, et saame oma toodetele Made in Finland märgi peale panna – kogu toodang valmib 100% ühes kohas,” kirjeldas Verev, et erinevalt teistest tootjatest pole Sievi kolinud oma tootmist Aasiasse, kus kulud on märksa odavamad. Üheks põhjuseks on usaldus, sest kohalikud tunnevad Põhjamaade kliente ja kliimat paremini.  Saates räägime sellest, kuidas 70aastane pereettevõtte Sievi on ajaproovile vastu pidanud, kuidas leida töötajaid Helsingist 600 km kaugusel asuvasse väikeasulasse ja miks on mõistlik Hiina asemel hoopis oluliselt kallimas riigis toota. Juttu tuleb ka jätkusuutlikust tootmisest, turvajalatsite testimisest ja Põhjamaadesse tootmise eripäradest. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Sievi

Riigi Kinnisvara lahkuv juht Kati Kusmin ütles saates "Kinnisvaratund", et vaatamata ehitajate jaoks toimunud sisendhindade kiirele tõusule ei saa sõlmitud ehituslepingute osas ehitajad Riigi Kinnisvaralt kergekäeliselt raha juurde. „Fakt on see, et meie roll on seista riigi rahakoti eest. Kergekäeliselt mitte üks hinna juurde küsimise soov läbi ei lähe,“ meenutas Kusmin viimased aastaid sõlmitud ehituslepinguid silmas pidades. „Saame lähtuda riigihanget seadusest ja teha neid tegevusi, mida seadus võimaldab,“ lisas Kusmin ja kiitis samas viimase kahe ja poole aasta jooksul ehitajate jaoks erakorralises olukorras toimunud koostööd ja lahenduste otsimist. Seega on lisamaksete võimalused olnud piiratud, aga neid on teatud juhtudel siiski tehtud. Täpsemat protsenti Kusmin öelda ei soovinud, tunnistades vaid et juurdemaksmisele kuuluv summa on jäänud alla 10 protsendi sõlmitud lepingute maksumusest. Pikaaegse tippjuhiga räägime saates väärtuspõhistest hangetest, riigiettevõtte juhtimisest, omaniku ehk riigi ootustest ja dividendipoliitikast. Ühtlasi küsime, milliseid suundi soovitab Kusmin uuel juhil arendada ning miks ta otsustas vastu võtta uue töökoha EASi ja Kredexi ühendasutuse EISi juhina. Fotol Kati Kusmin, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Saates „Investeerimisportfell 2030“ rääkis oma teekonnast kauplejaks ja erinevatest vigadest ning nippidest investor ja kaupleja Nele Gerberson. Investor avaldas, et alustas kauplemisega pea kaks aastat tagasi, kuid seda vaid väikse osaga oma portfellist. Gerberson rääkis saates, kuidas ta jõudis investeerimiseni ning mis viis ta sealt kauplemise poole. Samuti avaldas kaupleja, kuidas ta õppis kauplemist, et see enda jaoks võimalikult lihtsaks teha. Alguse õppetundide koha pealt tõi Gerberson välja, et tuleb katsetada erinevaid tehnikaid ning lõpuks see õige enda jaoks välja valida, mis kauplemisotsuste langetamiseks sobivad. Ta tõi välja, et tema jõudis oma katsetustega RSI ehk suhtelise tugevuse indeksini, mis näitab, kas aktsia on ülemüüdud või üleostetud. Lisaks vaatab ta ka MACDd ehk libiseva keskmise konvergentsi/divergentsi. Siiski peab tema sõnul iga alustav kaupleja enda jaoks need õiged indikaatorid leidma, millega tunneb ennast mugavalt. Lisaks oma õppetundidele ja näpunäidetele, millega alustav kaupleja võiks arvestada, tõi ta välja ka selle, et need samad indikaatorid ja kauplemisest rohkem teadmine on hea kaitse investori portfellile ehk neid järgides ei osta ta aktsiaid valel hetkel ning peilib välja õige ostukoha ka pikaajaliste investeeringute puhul. Samuti rääkis kaupleja, milliseid aktsiaid ta täna ostab nii oma investeerimisportfelli kui kauplemisportfelli. Lisaks avaldas ta, millistel aktsiatel paistab täna olevat hea ostukoht ning millist aktsiat võiks ka investor Toomase portfellist juurde osta. Saadet juhib Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Kliimamuutused on praeguseks üldteada fakt. Et kliimaolukorra halvenemist ohjata, on Euroopa riigid leppinud kokku, et EL-s püütakse aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Selle niivõrd ambitsioonika ülesande peamine eeltingimus on see, et majandustegevuses toimuks väga suured muutused. Et need käivituks, peavad ettevõtted ja organisatsioonid hakkama arvestama sellega, mis mõju on nende tegevusel keskkonnale ja ühiskonnale. Selleks et Euroopas majandus kliimaneutraalsuse suunas liikuma saada ja et sel rajal ka püsitaks, on EL oma riikidele koostanud äriühingute kestlikkuse direktiivi (CSRD). “Mõju” on selles direktiivis üks põhimõisteid. Eestis puutub selle direktiiviga otseselt kokku ligi 240 ettevõtet, kuid kaudselt hakkavad direktiivist tulenevat mõju tundma kõik ettevõtjad. CSRD, mõju ja kestlikkusaruandluse teemadel arutlevad saates ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust. Nagu ekspertide vestlusest järeldub, pole tuleva aruandluskohustuse ees põhjust hirmu tunda - töövahendid, põhimõtted ja standardid on avalikud ning hästi kättesaadavad. Aegsasti alustades peaks olema ka halduskoormus mõistlikult hallatav. Üleminekuajal rangust ülearu taga ei aeta. Seni kuni andmete kättesaadavus on veel ebaühtlane, on täiesti vastuvõetav, et aru antakse sellises mahus nagu võimalik. Saates osalevad eksperdid juhivad Äripäeva Akadeemias koolitust CSRD aruandluse mõistmine ja täitmine. Esimene koolitus toimub 6ndal detsembril. Saatejuht on Kerttu Metsar. Fotol PwC ESG-ekspredid Katre Kluust ja Merili Vares. Foto autor: Kerttu Metsar

Tasuta ühistransport andis Eestis edukalt toiminud kommertsalustel bussiliiklusele surmahoobi, nüüd tegeldakse veel omamoodi kannibalismiga, süües ühe transpordiliigiga välja teisi, nenditakse saates „Äripäeva TOP“. Ajal, mil riigis saetakse riigieelarve täitmise nimel pooleks igat senti ja kehtestatakse aina uusi makse, kulutatakse kümneid miljoneid eurosid ühistranspordile, mis tegelikkuses ei toimi. Erinevad transpordiliigid tegutsevad igaüks omaette, arvestamata inimeste tegelikke liikumisvajadusi. Mis toimub Eesti ühistranspordis, millele peaks tähelepanu pöörama liikuvusreformi läbiviimisel ja kuidas peaks ühistransport tegelikult toimima, arutlevad seekordses saates Autoettevõtete Liidu ja Hansabussi juhatuse liige Indrek Halliste ning Mootor Grupi äriarendusjuht ja Sebe juhatuse liige Mart Raamat. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab KPMG. Foto: Indrek Halliste. Autor: Andras Kralla

Andmeanalüütik Indrek Seppo ja ettevõtluskonsultant Kalev Kaarna toovad saates „Finantsuudised fookuses“ välja, et tehisintellekt mõjutab töö tulemuslikkust ja efektiivsust. Saatekülaliste arutelu soovibki vastata küsimusele, kuidas mõjutab tehisintellekt ettevõtlust. Ühtlasi räägime praktilistel teemadel nagu, mis tööriistu peale Chat GPT veel kasutada, kuidas kontrollide tehisintellekti info tõepärasust ning kuidas suurendada tehisajuga tulusid. Räägime ka tehistaibu kasutamisest turunduses, analüüside koostamisel ja klientidega suhtlemisel. Lisaks heidame pilgu tehistaibu arengule ja tulevikule ning jagame nippe, kuidas tehisintellekti enda kasuks tööle panna. Saatejuht on Paavo Siimann. Foto: Paavo Siimann, Kalev Kaarna ja Indrek Seppo. Allikas: Äripäev

Räägime ürituste kestlikust korraldamisest ja täpsemalt sellest, millele pöörata tähelepanu ühe rohelise ja keskkonnahoidliku suurürituse korraldamisel. Juttu tuleb korraldamise trendidest, külastajate keskkonnateadlikkusest ja ootustest, ning analüüsitakse, millest koosneb ja kuidas mõõta ürituste keskkonnajalajälge. Räägitakse ka sellest, kuidas luua suurürituste ajal korraldajana kasu ka kohalikele, kuidas majutada suuri rahvahulkasid, ning millised on kestliku toitlustamise trendid. Vastuse saavad ka küsimused, kui suure keskkonnajalajälje tekitab Rally Estonia ja kui mitme puuga see võrdub, millest algab kestlik korraldamine ja kas roheliselt korraldamine on kallim või mitte. Kohalike suurürituste korraldamise näidetest räägivad Rally Estonia korraldaja ja T1 kaubanduskeskuse juht Tarmo Hõbe ning Katre Kahre üritusturundusagentuurist Jolos. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Majaelementide tootja KMT Prefab OÜ juhatuse liige ja Eesti Puitmajaliidu juht Martin Talts sõnas saates „Eetris on ehitusuudised“, et puitmajatootjate seas on ka selliseid, kellel on tööjärge natukene pikemalt ees ja olukord seeläbi stabiilsem. Kuigi koondamised sektoris pea igapäevased, on Taltsi sõnul ettevõtete kaupa seis erinev. „Meil on päris mitu tublit liiget puitmajaliidus, kes spetsialiseerunud Eesti turul eramajade tootmisele ning nende tagasiside ütleb et tööd on olnud täiesti piisavalt ja hakkama saadud üsna hästi,“ kirjeldas Talts. See korreleerub ka kinnisvaraturult tuleva infoga, et kodusid otsiv jõukam klient, kes kinnisvara soetab pangalaenu abita, on turul täiesti olemas. „Mitmed tootjad pakuvadki just ülemise otsa tooteid. Seal on võimalik, et tellitakse maju ilma laenuta,“ nõustus Talts. Suurematest tootjatest tõi Talts välja veel Eestis suuruselt teine moodulmajade tootja Kodumaja, kes on ettevaatlikult optimistlik. „Nad on ka varasemalt veidi rohkem tööd teinud teistel turgudel lisaks Põhjamaadele, näiteks Hollandis,“ räägib Puitmajaliidu juht. „Nad on kõvasti tehnoloogiasse panustanud.“ Suhteliselt hästi läheb Taltsi sõnul ka turul vähe tuntud, aga küllaltki suurel moodulite tootjal Ramirendil, kel seni olnud suhteliselt hea aasta. Saates uurime kui sügavad on puitmajatootjate probleemid ning kus on näha häid arenguid. Räägime põhjalikumalt erinevatest tootmissuundadest puitmajasektoris - moodul- ja elementmajad, palkmajad, aia- ja saunamajad ning eraldi ka puitelementide tootmisest. Räägime ka puitmaterjali hinnatasemest, Vene turu kadumise mõjudest ning samuti peatume kortermajade tehaselisel renoveerimisel ning Nordeconi võidetud mahukal, 55-miljonilisel puidust loodusmaja ehitushankel. Fotol Martin Talts, foto autor Veiko Tõkman. Saatejuht on Lauri Leet.

The experience of the Nordic countries confirms that the free movement of people is a key prerequisite to development. It has provided people with better opportunities in terms of living, working and studying in neighbouring Nordic countries. At the same time the current challenges of today’s world - wars, conflicts, diseases, climate change and others - have brought forward possible problems associated with migration. Let’s discuss how has war in Ukraine changed the situation in migration and integration of refugees, what is the role of education in integrating newcomers to the receiving societies and which experiences have the Nordic and Baltic countries obtained in receiving and integrating refugees in our region. The participants of the podcast are Professor Tiit Tammaru from the University of Tartu, member of Estonian Academy of Sciences; Tuire Palonen, Research Fellow at the University of Turku; and Kari Käsper, Associate Legal Officer at UNHCR. The podcast is an introduction to the Nordic-Baltic migration conference arranged at the KUMU Art Museum in Tallinn on 24 October 2023.

Saates on külas projekteerimisettevõtte Haustec juhatuse liige Rasmus Kuusemets ja müügijuht Helen Loo, kes jagavad eramaja ehitajatele soovitusi, et maja ehitus ja hilisem lubade kooskõlastamine sujuks ladusalt ega jääks venima. Juttu tuleb ka trendidest majade planeerimisel, igapäevatööst projekteerimisfirmas ning põhjustest, miks mõnikord võib kooskõlastus võtta keskmisest kauem aega. Kuigi tänapäeval on võimalik maja projekt soetada e-poest või kataloogist, on saatekülaliste sõnul mõistlik projekteerija kaasata kohe, kui tekib idee hakata maja ehitama. Saadet juhib Rein Pärn. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Põllumajandus.ee raadiosaates „Kasvupinnas“ võetakse luubi alla kaks teemat, mis omavahel tegelikult suures seoses on – digilahendused ja suured saagid. Räägime lahti selle, mida kujutab endast digitaalne agronoomia ja kuidas põllumees selle abil suuri saake lõikab. Saate esimeses osas ajame juttu Wihuri Agri juhi Kristjan Ruusamäega, kellelt saame teada, mida kujutab endast uus algatus EDA ehk Eesti digitaalne agronoomia. Saate teises pooles on meie külaliseks Linas Agro juht Mihkel Hang, kes selgitab, mis toimub teravilja- ja ka seemneturul nii Eestis kui maailmas laiemalt. Saadet juhib Äripäeva põllumajanduse teemaveebi juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Suurte viljasaakide saamisel on digilahendustest abi. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

"Tööstusuudised eetris" saates on külas veebruaris 2023 Ericsson Eesti juhina alustanud Sirli Männiksaar, kellega räägime esimestest kuudest uuel positsioonil ning ettevõtte 155 miljoni eurosest investeeringust uude tootmis- ja arenduskeskusesse, mis on praegu jõudmas disainifaasi. Fookuses on ka Eesti majanduse hetkeseis ja inseneride olukord. „Me leiame insenere, aga ei saa öelda, et väga lihtsalt. Näeme oma majas sama pilti, millest ka teised räägivad, et inseneerias ja tehnoloogiavaldkonnas ei ole piisavalt pealetulevat põlvkonda,“ räägib Männiksaar saates. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Sirli Männiksaar. Autor: Andras Kralla

Vanuse kasvades toimuvad nägemises paratamatud muutused, mis võivad tähendada seda, et ilma prillideta on raske näha nii kaugele kui lähedale. Sellisel puhul on abiks progressiivläätsedega prillid või kontaktläätsed, millega seoses ringleb palju müüte ning esineb teadmatust. Saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno, millised on tänapäevaste progressiivläätsede võimalused, kas nendega harjumine on tegelikult ka vaevarikas või on siin tehnoloogia tunduvalt edasi arenenud, ning miks ja kuidas tuleks selliste prillide raamide olukorda kontrollida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock.

Heal juhtimisel kuldvalemit ei ole ja juhtimiskvaliteet on termin, mida sõnaraamatust ei leia. Siiski on see tihedalt seotud ettevõtte toimimise, tulemuslikkuse ja osapoolte heaolutundega. Kuidas siis päriselt juhtimist ja selle kvaliteeti lahti mõtestada? Äripäeva raadio uues saatesarjas "Juhtimisaudit" just seda teemat uurima asumegi. Saates räägime juhtimiskvaliteedi olemusest, juhina iseendasse vaatamisest, arenguvõimalustest ja sellest, kuidas oma positiivset mõju suurendada. Peatume ka tulevikusuundadel, kus tulevad tugevalt esile kolm fookust - isejuhtivad meeskonnad, digipööre ja kestlik areng. Lisaks anname raamatusoovituse, jagame tööriistu ja näpunäiteid ning räägime, mida saab juht ise ära teha, et enda ja oma meeskonna arengut võimendada. Saatekülaliseks on juhtimiscoach Veiko Valkiainen ning saadet juhib aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Veiko Valkiainen Pildi autor: Rain Jüristo

Uudne patsiendi jälgimise süsteem Verso Vision aitab tehisintellekti abil tuvastada patsientide käitumise eripärasid – näiteks kukkumist või ebatavalist liikumist – ja lihtsustab seeläbi oluliselt meditsiinipersonali tööd. Süsteem aitab ühelt poolt hoida kokku valvepersonali tööaega ja teisalt tagada patsiendi turvalisust. Kuidas süsteem täpsemalt toimib, selgitavad Alarmesti müügijuht Ants Väinsalu ja Verso Visioni müügi- ja turundusdirektor Mikko Järvälainen. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Nii ütleb maksuteabevara koostööpartneri KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask, kes koos maksunõustaja Einar Rosinaga arutleb riigi praeguste maksuplaanide üle ja annab oma hinnangu, milline muudatus on mõttekas ja millise võiks kõrvale lükata. Jutuks tuleb ka see, kas mõnda maksu võiks hoopis alandada. Saad teada, mis nähtused on maksuauk ja spillover. Uute maksude käivitamisel söövad administreerimiskulud saatekülaliste sõnul aga algul suure osa laekuvast summast lihtsalt ära. Küsib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar. Fotol Äripäeva maksuteabevara koostööpartneri KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask ja maksunõustaja Einar Rosin. Foto: Andres Laanem

Mis on roheoskused ja kuidas neid õpetada? Kuidas kaasata roheteemadesse töötajad ja kliendid? Kuidas kasutada oskuste registris kirjeldatud roheoskuseid ja kuidas valida sobivaim roheoskuste omandamise viis? Roheidu istutamisest ja kasvatamisest jagavad nõuandeid ja kogemusi Swedbank Eesti jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim, Kutsekoja oskuste registri toimetaja Helin Kask ja koolitaja Mayri Tiido. "Õppetunni" saadet juhib Katre Savi. Pildil: Maris Riim, Helin Kask ja Mayri Tiido. Foto: Katre Savi

Eestis tegutsevad energiakauplejad ei ole ühel meelel Lätiga gaasivarustuse katkemise riskide hindamise osas, küll aga on selge, et Balticconnectori rikke järel sõltub Eesti gaasivarustus nüüd täielikult vaid ühendusest Lätiga. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu hoiatas et kui Eesti-Läti vahelises gaasiühenduses peaks juhtuma praegu mingi tõrge, oleks Eesti täielikult ilma gaasivarustuseta. „Eesti süsteem on täna väga haavatav, selliseid näiteid saab palju tuua,“ kinnitas Nõu. „Näeme selgelt, et süsteemis on mingisugused pudelikaelad.“ Kalvi Nõu riskihinnanguga ei nõustunud aga Baltic Energy Partnersi juhatuse liige ja energiakaupleja Marko Allikson, kes Soome ühenduse katkemist peab küll murettekitavaks, ent suureks mureks tema sõnul Eesti gaasivarustuse täieliku katkemise osas põhjust siiski pole. „Mina ei kardaks nii igasuguseid, ütleme, Läti ühenduste katkemise jutte. Igast asjast on võimalik selline hirmulugu luua,“ sõnas Allikson, aga tunnistas siiski, et kuna meil Eestis oma gaasivaru pole, oleksime Lätiga ühenduse katkemise järel kahe päevaga riigis gaasita. Mõlemad külalised olid aga veendumusel, et ühenduse toimimise korral Eesti varustuskindlus täna küsimärgi all ei ole sest Läti maagaasihoidla on peaaegu ääreni täis ning ka Klaipedast saab vajaduse korral gaasi juurde tulla. Seda kui suures mahus Baltic Energy Partners ja Alexela on Läti hoidlas oleva gaasiga tulevikutehinguid teinud, külalised ei nõustunud avaldama, ent mahtu on Kalvi Nõu sõnul piisavalt, et katta talveperioodil kogu portfelli vajadus. Saates on lisaks gaasivarustuse ja gaasi hinnale jutuks veel elektri-, moorotikütuse- ja kaugkütte võimalik hinnatase saabuval talvel. Uurime, millised on hindu mõjutavad tegurid, kellel tasub jätkuvalt jääda elektri börsipaktile ning kas mootorikütuse liitri hind hakkab saabuval talvel Eestis olema üle kahe euro või mitte. Fotol gaasitoru Paldiski LNG haalamiskai ehitusel, foto autor Andras Kralla.

Raadiosaates „Digitark äri” uurime, kuidas erivajadustega inimesed kasutavad digitehnoloogiat ning kellele ja milliseid kohustusi seab toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Saates räägime, mida ligipääsetavus praktikas tähendab ning saame teada, kuidas pangandus ligipääsetavuse küsimusi lahendab. Saates saame teada, et ligipääsetavus ei ole üldse mitte ainult erivajadustega inimeste teema. Erinevatel põhjustel võib see olla meie kõigi teema, näiteks ajutised vigastused ja traumad, kroonilised haiged, lapsed ja eakad jne. Ligipääsetavus põhineb inimese elukaarel, seega on see oluline teema, et kõik inimesed saaksid osaleda ühiskonnaelus. Saatekülalised on Jakob Rosin, ajakirjanik ja ligipääsetavuse konsultant ning Annika Goroško, LHV jaepanganduse juht. Saadet juhib Mare Timian, raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saate „Digitark äri” toetaja on tehnoloogiaettevõte AccoSuite. Pildil: Jakob Rosin, Mare Timian ja Annika Goroško. Autor: Andres Laanem

CERT on nagu küberruumi kiirabi, sealsed spetsialistid seiravad küberruumi ööpäevaringselt. Et kahtlane tegevus saaks kinni pandud ja ettevõtja ning eraisik vajalikku abi, on oluline kõikidest intsidentidest märku anda, rääkis saates Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse analüütik Kaisa Vooremäe.    Räägime sellest, millised on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleemid küberturvalisuse tagamisel, enamlevinud küberohud- ja skeemid, millega Eesti ettevõtted võivad kokku puutuda, ning mis on peamised ja kõige lihtsamad tegevused, mida saab küberturvalisuse parandamiseks ära teha.     Vooremäe sõnul on üks petuskeem, mis praegu ettevõtete suunal levib, arvepettus. See tähendab, et kurjategija on õngitsuslehe kaudu juba saanud kasutajale ligi, jälgib meilivahetusi ja sobival hetkel saadab vahetatud kontonumbriga arve.     Need kahjud võivad ulatuda lausa 100 000 euroni. Ja kui ülekanne on läbi läinud, suure tõenäosusega seda raha ettevõte enam ei näe, selgitab Vooremäe.     Mida teha, kui ettevõttel on pettuse või skeemi ohvriks langemise kahtlus, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu.   Fotol Kaisa Vooremäe. Foto: Äripäev.

Nõudluse langus puittoodete järele meie peamistel eksporditurgudel on löönud puidutööstusi valusalt. Kindlasti on oodata käibe, aga eelkõige kasumlikkuse langust, ennustab saates Äripäeva TOP audiitorfirma KPMG partner Andris Jegers. „Võrreldes naabritega on meie puidutööstused ebasoodsas olukorras,“ lisab tänavuse puidutööstuse TOPi etteotsa tõusnud Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla. Eelkõige peab ta silmas toorainet, mille hind on Eestis kõrgem kui ümberkaudsetes riikides. Samuti on Eestis piiranguid metsavarumisele võrreldes naabritega palju rohkem. Kõik see kokku tähendab, et Eesti toode on kallim kui naabrite oma. Samal ajal on nõudlus puittoodete, eriti saematerjali järele langenud. Inflatsioon ja kõrged intressimäärad on alla toonud ehitusturu. „Raskel ajal lükataksegi ehitus ja muu taoline edasi,“ tõdevad saatekülalised. Jaano Haidla lisab, et praegu võiks riik puidutööstustele appi tulla ja suurendada kortermajade renoveerimist. „See suurendaks nõudlust puitmaterjali järele, aga oleks kasul kõigile,“ räägib Haidla. Saates peatume ka Eesti tööstuspoliitikal, mida saatekülalised hindavad nõrgaks või isegi olematuks. „Ei ole konkreetset inimest, kes tegeleks näiteks puidutööstuse arenguga,“ hindab olukorda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Jaano Haidla. Saadet juhib Tööstusuudiste toimetaja Toomas Kelt. Piltidel: Andris Jegers ja Janno Haidla. Autor: Raul Mee

Saates tuleb juttu Ülemiste Cityst kui 5 minuti linnast ja sellest, kuidas ÜC ulatab ettevõtetele abikäe, et talentide tervist paremini hoida ja juhtida. Räägime, miks peaks üks ettevõtte töötaja tervisekindlustuse peale mõtlema, mida tervisekindlustus täpsemalt katab ja millist tervisekindlustust valida. Uurime ka, millest koosneb Thermory motivatsioonipakett ja millised on nende kogemused If Tervisekindlustusega. Stuudios on Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel, If Kindlustuse suurkliendi müügijuht Cloe Lusenberg ja Thermory personalijuht Katri Jürine. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel. Foto: Marek Metslaid.

Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev. Nime Eesti Autogala kandval valimisel välja antavale tiitlile pretendeerivate neljarattaliste nimekiri pakub üllatusi, et mitte öelda tekitab küsimusi. Puhastverd sportautode Ferrari 296 GTB ja BMW M2 kõrval pakuvad konkurentsi kiired elektrilised pereautod BMW i4 M50 ja Kia EV6 GT ning maastikusuutlik pikap Ford Ranger Raptor. Miks sai finalistide rivi just niisugune, seda selgitab Äripäeva raadio autosaates "Autojutud" Eesti Autogala korraldaja Raiko Ausmees. Veel kuuleb saates rääkimas profivõidusõitjat Martin Rumpi ja autoajakirjanikku Margus Pipart, kes mõlemad kuuluvad aasta sportauto žüriisse. Ette mängitakse proovisõitudel salvestatud helilõigud. Saadet juhib Äripäeva ajakirjanik, samuti žüriiliikmete sekka kuuluv Karl-Eduard Salumäe.

“Eetris on turundusuudised” saates on külas Dubais resideeruv tehisintellekti entusiast ja praktik Sandra Reivik. Saates räägime sellest, millised kohustused lasuvad turundusjuhil tehisintellekti kasutuselevõtuga ning millised on selle valdkonna raamistikud ja olulisemad regulatsioonid. Reivik selgitab, millised on peamised erinevused rahvusvaheliste turundusstrateegiate ja tasemete vahel AI kasutamises. Reivik jagab saates ka mitmeid hädavajalikke tööriistu ja kasulikke näpunäiteid, mis lihtsustavad turundusjuhtide –ja spetsialistide tööd. Siin on loetelu saates mainitust: • Avian ChatGPT Plugin - Avian ChatGPT-4 tasulise versiooni plugin, mis võimaldab ühendada ja suhelda oma kampaaniate äriandmetega. Ühendada saab nt Google Analytics, Facebook Ads, Google Ads ja palju muud. • ChatGPT-4 tasulise versiooni funktsioon Advanced Data Analysis võimaldab kasutajatel analüüsida andmeid erinevatest üleslaetud failidest, pakkudes võimalusi suurte andmehulkade töötlemiseks. • Kohtumiste märkmete tegemise AI assistentide rakendused: Otter.ai ning Fireflies.ai • Personaliosakonna tehisaru tööriist, mis kirjutab teie värbamismärkmed teie eest, et saaksite säästa aega ja keskenduda kvaliteetsetele suhtlustele kandidaatide ja värbamismeeskondadega: https://metaview.ai/ • Chatboti ehitamine kodulehele: https://chatfuel.com/lite Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Sandra Reivik Dubais. Allikas: Erakogu

Vahest oled ettevõtte juhi või müügidirektorina mõelnud, et oleks vaja kasutusele võtta või välja vahetada senine CRM. Mida CRMi valikul arvesse võtta? Või millist üldse valida? Aitame saates selgust luua, võttes luubi alla kaks turu liidrit, Pipedrive ja Salesforce. Toome välja, mille poolest nad erinevad ning millistel juhtudel otsustada ühe või teise kasuks. Samuti, kuidas vältida kasutuselevõtul vigu, mis võivad kalliks maksma minna. Selleks, et arutelu oleks mitmekülgne, on saates ka kaks külalist: Forus Taxi äriklientide valdkonnajuht Urmas Kamdron ja Stokkeri juhatuse liige Madis Kaur. Mõlemad räägivad oma kogemusest ja õppetundidest CRMi valikul ja hilisemal juurutamisel. Saadet juhib Silver Rooger. Teema jätkub järgmises "Nimed müügitahvlil" saates kuu aja pärast. Piltidel: Madis Kaur, Silver Rooger ja Urmas Kamdron.

“Eramaja ehituse” saate alateema on mööbel. Saatekülalised on Viljandimaalt sirgunud eritellimusmööbli tootja Baltest tootmisjuht Andreas Aun ja ostujuht Henry Aun. Räägime, mis on kvaliteetne mööbel, millised huvitavamad sisustustrendid mööblimaailmas esile on kerkinud ja millise osa kodu ehituse eelarvest mööblile kulutada oleks arukas. Saatest kuuleb ka põhjendusi, miks on mõistlik kodu sisustamisel otsustada tervikliku erilahenduse kasuks, mitte panna mööbel kokku eri osadest. Saadet juhib Rein Pärn. Fotol Andreas Aun ja Henry Aun. Foto: Äripäev.

“Teeninduse teejuhi” värskes episoodis arutlevad LHV kliendikogemuse juht Kadri Gutmann ja Tele2 Eesti ärijuht Sten Argos, kuidas nende ettevõtetes jõuti teenusekvaliteedini, mille eest on pälvitud auhindu. LHV on olnud enam kui 5 aastat parima teenindusega pank Eestis ning Tele2 pälvis hiljuti konkursil Eesti Parim Teenindaja 2023 kolmikvõidu. Hoolimata suurtest sammudest digitaliseerimise suunas, on Gutmann ja Argos ühel meelel: inimlikkus klienditeeninduses on jätkuvalt asendamatu. Argos rõhutab, et hea klienditeeninduse pakkumiseks peab olema ettevõttes väga selgelt defineeritud, mida see nende jaoks täpselt tähendab ning kuidas see protsessides väljendub. Saatekülalised jagavad oma ettevõtete nägemust ja strateegiaid kõrge teenindustaseme säilitamiseks ettevõtte eri tasanditel, pakkudes kuulajatele rikkalikult näiteid alates teenindusstandartite määratlemisest kuni töötajate koolitusprogrammideni. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil: LHV kliendikogemuse juht Kadri Gutmann, Tele2 Eesti ärijuht Sten Argos, saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Kinnisvara korrashoiu-ettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius räägib värskes saates, et jäik tööõigus sunnib tööandjat sadu tarbetuid liigutusi ja ülesandeid täitma. Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et tööturg oleks paindlikum – näiteks saaks tööaega omavahel kokku leppida, ise tööaega ja koormust määrata - siis seadused seda alati ei võimalda ja nii kannatab ettevõtete konkurentsivõime. Mis vajab paindlikumaks muutmist ja kuidas seejuures nii töötajate kui tööandjate huve kaitsta ning petturite ja paha soovijate kahju vältida, selgub saatest. Lisaks tuleb juttu ka viimase aasta jooksul jõustunud uuendustest tööõiguses ehk kaetud saavad mõisted muutuvtundide pilootprojekt, iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kaugtöö vastutuse jagamine, tööampsud ja palju muud. Neil teemadel räägivad saates Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiu-ettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Foto: Äripäev.

Kuiv silm ei pruugi tekitada esmalt selliseid kaebuseid, mis sunnivad arsti poole pöörduma. Et taustal võib vaikselt süveneda raskem silmahaigus, tekkida võib kohatine nägemisteravuse langus või tüli teha vohama hakanud mikroskoopilised lestad, tasuks siiski sümptomeid tunda ning vajadusel silmaarstiga konsulteerida. Saates selgitab Kreutzwaldi Silmakeskuse ja Turman Silmakliiniku silmaarst dr Merike Meren, millised on kuiva silma sümptomid, miks on oluline pisarate kvaliteet ning miks ja millist tiimitööd tuleb kaebuste leevendamisel teha. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Fotol dr Merike Meren, foto erakogu.

Eesti riik kulutab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kultuurile. Tallinki juht näeb, et suured kultuurikulud on väikses riigis paratamatud ning kultuuri toetamine väärikas. Tallinki juht Paavo Nõgene nendib, et kultuuris on teatud aspektid loojate poolt ette kirjutatud, näiteks eeldatavad koosseisude suurused. Neist kinnipidamine on loomingu vaatest hädavajalik, ent samas kulukas. „See, et meie riik on rahvaarvult kümneid kordi väiksem kui Saksamaal ei tähenda, et meie klassikalise balleti trupp võiks olla kümme korda väiksem,“ ütles Nõgene saates „Kultuur veab majandust“. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütleb, et riigi suur panus kultuuri annab ka palju vastu ning suurt rolli mängib ka erarahastus. Ta ütleb, et kui mõnikümmend aastat tagasi oli statistikat andvaid teatreid 15–20, siis praegu on neid üle 60. Samamoodi on Allikmaa kinnitusel suurenenud muuseumite, kontserdiasutuste ja muude kultuurialade pakkumine. „Pakkumist on tohutult palju ja see ei tule ainult riiklikust rahastusest, vaid siin on palju tuge ettevõtluselt,“ sõnas Allikmaa. Eratoetajate abiga rikastatakse Eesti kirjandust lähiajal veel kahe raamatusarjaga, milles ilmuvad maailma kirjanduse tüvitekstis ja filosoofiakirjandus. Nõgene teatel on Tallinki viimase aasta toetuste eelarve miljoni euro juures. Sellest enamik läheb spordi, täpsemalt tennise ja golfi toetuseks. Tallink panustab veel kultuuri ja haridusse. Toetusi jagatakse ka piiri taga, näiteks Soome jäähokile. Toetuste küsijale annab Nõgene soovituse selgitada, kuidas saab ettevõtja veenduda, et panus läheb õigesse kohta ja õige eesmärgi nimel. Lisaks, miks ta peaks just konkreetset projekti toetama. Samas pole kultuurisündmuse jaoks raha küsimine võõras ka Nõgenele endale. „Olen teatrist võrsunud, aga korraldanud ka Tartus Raimond Valgre festivali ja käinud aastaid selle tarbeks toetust lunimas,“ jagas Nõgene. Ta toob välja, et ettevõtted ei toeta enam kultuuri lootuses saada reklaami või enda logo näidata, vaid peamiselt seetõttu, et anda ühiskonnale tagasi. „Kultuuri on väärikas toetada,“ ütles Nõgene. Mõlemad saatekülalised leidsid, et selleks, et rohkem eraraha jõuaks kultuuri, peab Eesti ettevõtjatel hästi minema. „Täna on keeruline aeg, sest on majanduslangus ja raputatakse maksukeskkonda, aga loodan, et ettevõtted ei jäta enda pikaajalisi partnereid hätta,“ sõnas Nõgene. Saatejuht on Eget Velleste. Fotol on Paavo Nõgene ja Margus Allikmaa, autor Eget Velleste

Kuidas tagada ettevõtte pikk eluiga, saada üle kriisidest ja trotsida kahjumit, räägime saates 26-aastase ajalooga raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja Enno Lepvaltsiga. Juttu tuleb nii Vesiiri enda kogemustest kui ka sellest, mida raamatupidaja oma klientide äri analüüsides on märganud. Lisaks arutame, mida tooks endaga kaasa ettevõtete tulumaks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Saates kuuleb häid näiteid, kuidas kasutatud litsentside kasutuselevõtt on aidanud ettevõtetel ulatuslikult kokku hoida. Mõnel juhul võib sääst küündida 70 protsendini. Lisaks anname nõu, mida silmas pidada IT-suurhankeid tehes. Saate külaline, Microsofti tarkvaralitsentside ostu ja müügiga tegeleva Capefoxxi Kesk- ja Ida-Euroopa müügidirektor Reiko Raie rõhutab, et tarkvaratootjatel ei tohi lasta endale pähe istuda. Kuuleme ka, millised on kasutatud tarkvaralitsentside eelised. Üheks näiteks toob Raie funktsionaalsuse: maksta saab selle eest, mida vaja läheb ja mida reaalselt kasutatakse. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

Andres Kikas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist selgitas, et välisinvestorite üks põhiküsimusi on täna kas Eestis on piisavalt roheenergiat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Kikas selgitas saates „Fookuses tark tööstus“ rohepöördest rääkides, et lähiajal peab tulema suurem selgus ja otsused, kuidas minnakse edasi tuuleparkidega, mis annab ka teekaardi, kuidas investeeringuid siia meelitada. „Ja ekspordi vaates saame sõnumeid erinevatest sektoritest samas suunas – kui sa oled Skandinaavia turul müüv ettevõte, siis on väga suur tõenäosus et sult küsitakse üht, teist või kolmandat sertifikaati või märgist, mis näitab et sa oled jätkusuutlik ja vastad ESG-nõuetele,“ selgitas Kikas. Ida-Virumaal tegutseva ettevõtte Agricom Tehnika tegevjuht Madis Olt märkis, et rohepööre on lai mõiste ning ühe lauaga seda lüüa ei saa. „Üldine säästlikkus ja ringmajandus on kõigile kasulikud tegevused, selles pole kahtlust. Ent tegevused rohepöörde raames on tegevused erinevad ja ühe usulauaga võtta neid kõiki ei saa, tuleb minna konkreetsemaks et asja hinnata,“ märkis Olt. Saates rääkisime pikemalt õiglase ülemineku fondist ning selle kaudu jagamisel olevatest toetustest Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtetele. Selgitasime nii toetuse taotlemise põhimõtteid, toetuse saamise tingimusi ning avasime ka kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaal-majanduslike probleemidega silmitsi seisvate piirkondadele mõeldud toetuse üldisi põhimõtteid ning avasime neid ka kliimaneutraalsuse kontekstis. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Utilitase tuulikud, foto autor Andras Kralla.

Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist. „Olukord, mille riik on korraldanud, seal ei ole tegemist sellega, et riik tellib kümme protsenti vähem, vaid mahu langus on kordades. Mulle tundub see jabur, sest riigil on taristuehitajaid vaja,“ märkis Äripäeva TOPi saates KPMG partner Indrek Alliksaar. Kuna riik on suurim teedeehitaja, siis mahu suure vähendamisega võimendatakse sektori probleeme. „Teedeehitajad peavad ennast kokku tõmbama, et elus püsida. Ka aastate pärast on nad nõrgemad, nende suutlikkus on väiksem ning kui riigil tuleb siis mõte Via Baltikat teha, peavad teenusepakkujad ennast jälle nullist üles ehitama,“ selgitab Alliksaar. Ta ütles, et selleks tuleb ettevõtjatel töötajate kõrval tõmmata koomale ka masinaparki ning nii mõnedki suured investeeringud rahaks teha. „Kui Ukrainast tuleb hea pakkumine, et meil on vaja ehitada ja asfalti panna, siis miks mitte masinad maha müüa, kui seadmed siin kahjumit toodavad,“ arutles Alliksaar. Teedeehitajate kõrval on taristuehituses allsektoreid, mille viimase aasta käekäik on parem. Äripäeva Infopanga koostatud valdkonna TOPi hinnangul on üheks selliseks ettevõtteks Energiapartner. Ettevõtte pakub peamiselt päikeseenergiaga seonduvaid teenuseid ja ettevõtte tegevjuht Helari Täll ütles, et hajevil majanduslik seis on vähendanud ka nende müügimahtu. „On näha, et ärisektoris on investeeringute maht vähenenud. Raha hind on kallim ja see mõjutab ka meie sektorit,“ ütles Täll. Möödunud aastal tegi Energiapartner sektori suurima käibe kasvu, kui 3.3 miljoni pealt kerkiti 9.9miljonilise käibe peale. Täll sõnas, et selle taga olid kõrged energiahinnad, mis panid inimesi soodsamaid alternatiive otsima ja ka riiklik tugi päikeseenergia sisseseadmiseks. Praegu, kui energiahinnad on jälle madalamal, ütleb Täll, on jäänud ka päringute arv väiksemaks. Ebakindlust turule lisab ka riigi poliitika. Foto autor on Raul Mee.

Suur nälg, Kalasõda, keskaja suur depressioon… Neid ja paljusid teisi sündmusi aardeleidudega seostades jutustab arheoloog, numismaatik, paljude raamatute ja lugematute teadusartiklite autor Mauri Kiudsoo oma uues raamatus „Keskaja aarded Eestist“ meile haarava loo meie maa keerulisest minevikust. Saates räägivad raamatu autor Mauri Kiudsoo ja ajakirja Imeline Ajalugu vastutav väljaandja Rain Väät märkimisväärsematest keskaegse Eesti elu mõjutanud sündmustest ning toovad kuulajani mõne raamatus käsitlemist leidva aarde leidmise loo. Saatejuht on Rain Väät. Foto: Tuuli Seinberg. Fotol vasakult Mauri Kiudsoo ja Rain Väät

Eestist on saanud paljuski Euroopa „romula“, kuhu saab vabalt tuua avariilisi ja muidu kahtlase taustaga pruugitud sõidukeid. „Need on probleemid, mis vajaksid kiiresti lahendamist, kuid nendega automaksu kavandades ei arvestata,“ nentis AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi saates „Logistikauudised eetris.“ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Meelis Telliskivi tunnistas, et riik justkui soovib sektori ekspertidega automaksu teemat arutada, kohati jääb ka mulje, et neid kuulatakse, kuid iseküsimus on, kas nende ettepanekutega ka arvestatakse. „77 000 inimest on oma sõna öelnud, pole märgata, et nende arvamusega väga arvestatakse. Nüüd öeldakse, et oodatakse ekspertide arvamust. Eks näis, kas on taas nii, et reedel küsitakse ja esmaspäevaks tahame vastust või antakse rohkem aega aruteludeks,“ lausus Telliskivi, kelle sõnul puudub sektoril siiani arusaam, mis eesmärki peale riigieelarvesse raha saamiseks automaks peaks kandma. „Meil on palju probleeme mis vajavad lahendada: autopark vananeb, meil on vaja liikuda rohelisema transpordi suunas jne. Samal ajal ei ole me suutnud üles korjata seda raha, mis sisuliselt maas vedeleb,“ nentis Telliskivi, vihjates transiitliikluse tõhusamale maksustamisele, raskeveokimaksu sidumisele veokite vanusega jne. „Logistikauudised eetris“ saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saatesarja toetab Digimeerik.ee. Fotol: AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi Foto: Andrei Ozdoba

Tallinna Lastehaigla on tuttav ilmselt paljudele lastele ja nende vanematele. Kuigi haigla on teiste haiglatega võrreldes väiksem, siis sealt saadav abi on maailma tasemel ja käib ajaga sammu. Lastehaigla on alati olnud peresõbralik, kuid näiteks alates sellest suvest saavad vanemad olla koos lapsega ka operatsioonisaalis, kuni lapse uinumiseni. Haigla mõtleb ka personali järelkasvule ja maksab osadel erialadel tulevatele õdedele starditoetust. Lastehaigla tegemistest ja tulevikuplaanidest räägivad hiljuti erasektorist haiglat juhtima tulnud arstiharidusega Konstantin Rebrov ja personalijuht Katrin Ligi. Nendega vestleb Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

Elanikkond vananeb ja koormus tervishoius aina tõuseb. Kuidas tuua valdkonda lahendusi, mis aitaks lühendada ravijärjekordi ja tagada parema ligipääsu spetsialistidele? Milliseid lahendusi saaks juba praegu ära kasutada, et tervishoidu muutusi tuua? Ja millal saame rääkida sektori esimestest ükssarvikutest? Neile ja paljudele teistele tervisetehnoloogiat puudutavatele küsimustele otsime vastuseid teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonna juhi Merilin Varsamaaga.  Varsamaa toob saates välja mitmeid suundi, kus tervisetehnoloogia mängib olulist rolli, nagu näiteks haigla töö automatiseerimine, andmete analüüsimine ja riskikäitumise ennustamine. Lisaks saame teada, missugustele turgudele Tehnopol ettevõtteid aitab, kui suur on nende mentor-võrgustik ning miks on oluline koostöö avaliku sektoriga.  Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Merilin Varsamaa. Foto: Tehnopol.

Saatesarja „Töö ja palk“ oktoobrikuu esimeses saates on külas Mõttemaru juht, koolitaja ja psühholoog Andero Teras, kes avab mitmekesisuse mitmetahulist maailma. Vastuse leiab muuhulgas ka personalijuhile väljakutset pakkuv küsimus, kuidas harida mitmekesisuse teemal nii juhte kui töötajaskonda. Veel teeme saate käigus selgeks, mida kujutavad endast neurotüüpiliselt ja -atüüpiliselt toimivad ajud, miks ja kuidas integreerida töökeskkonda just viimaseid, mida tasuks lisada hüvede paketti migreenitajate jaoks, kuidas julgustada inimesi rääkima oma eripäradest juba töövestlusel, kuidas peletada eelarvamusi ning kellele ja missuguseid mööndusi teha. Samuti ei saa mitmekesisuse teemat käsitledes mööda minna töökiusust ja mikroagressioonist. Anderole on sel teekonnal seltsiks Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: Helen Roots ja Andero Teras. Foto: Andres Laanem

Tänases "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates kuuleme kevadel toimunud E‑kaubanduse UX konverentsi kahte ettekande salvestust. Saate esimeses pooles räägib brändi strateegia ja kogemuse konsultant Katre Uibomäe maailmatasemel kliendikogemuse pakkumisest e‑poes ning saate teises pooles jagab nõuandeid ja soovitusi Smaily tegevjuht Erkki Markus, kuidas e‑poed saavad läbi e‑maili turunduse enda tulemusi parandada. Saates kuuleb hulgaliselt nõuandeid ja soovitusi, mida tasub rakendada enda e‑poe kasutajasõbralikumaks muutmisel. Saade valmis koostöös pakiveo ettevõttega DPD. Fotod: Katre Uibomäe ja Erkki Markus. Autor: Raul Mee

Saates võrreldakse erinevaid küttelahendusi ja otsitakse vastust küsimusele, milline on eramaja puhul kõige mõistlikum ja säästlikum valik. Saatekülaline Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak selgitab, et selleks, et kütmine oleks võimalikult mugav, soodne ja sisekliima tervislik, siis on hübriidsüsteem, kus on ühendatud õhk-vesi-soojuspump ning pelletiküte ühtse juhtimise alla, kõige parem ja säästlikum lahendus. Isak lisab, et väga oluline on pelleti puhul see, et pellet on taastuvenergia liik ja kohalik toodang, seega ka poliitiliselt mõeldes mõistlik variant. Saadet juhib Rein Pärn. Fotol Aavo Isak. Foto: erakogu.

Inseneride järelkasv ja saadavus valmistab muret nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. Ettevõtjate mure on küll mõistetav, kuid peaksime siiski olema ettevaatlikud, et me noori insenere liiga vara tööle ei meelita, sest see toob kaasa täiendavad riskid, räägib saatekülaline Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. "Tööstusuudised eetris" saates on juttu ka sellest, kuidas peaksime põhikoolis ja gümnaasiumis tehnoloogiast rääkima ning miks võiks noored gümnaasiumi ajal teenindustöö asemel hoopis tehastes töötada. Räägime ka inseneriakadeemiast ja sellest, kuidas Leedu inseneride järelkasvuga tegeleb. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Fjodor Sergejev. Autor: Harro Puusild

Pangatööle mõeldes võib nii mõnelgi olla ettekujutus, et tegemist on suhteliselt jäiga struktuuri ja pintsaklipslasi täis valdkonnaga. SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur ja SEB kogumis- ja investesteerimistoodete äriarendaja Allar Henri Kivi lükkavad saates “Minu karjäär” selle väite ümber. Nii Laur kui Kivi leidsid mõlemad tee SEB panka läbi YouthLab praktikaprogrammi, kuhu saamiseks on konkurents väga tihe. “Kõige olulisem on, et kandidaat oleks juba kandideerides tema ise. Oskusi annab alati juurde õpetada, aga see, kui sa oled entusiastlik ja avatud on kindlasti juba väga suur boonus,” räägib Kivi sellest, mida tema praktikajuhendajana kandidaatide puhul hindas. Laur lisab, et kõikidel praktikal osalejatel soovitab ta ka teistes osakondades töövarjuks käia. “See on väga hea võimalus näha, kuidas töö teistel aladel käib ning selle põhjal saad ehk ka juba karjäärivalikute osas lihtsamini otsutada,” annab Laur nõu. Kivi võrdleb äriarenduse osakonna tööd rohkem isegi tehnoloogiaettevõtte kui pangaga, sest pidevalt arendatakse uusi tooteid ning tegutsetakse agiilsete põhimõtete järgi. “Praegu on meie eesmärk teha investeerimine tavainimesele võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks. Selleks arendasime hiljuti näiteks Roboinvestori, mille kaudu saab juba alates ühest eurost investeerida. Meie pikem soov on pakkuda lihtsat teenust ning täiendada kliendi teadmisi investeerimisest. Tahame luua tooteid, mis kliente päriselt ka huvitavad ja aitavad,” räägib Kivi tulevikutoodetest ja käimasolevatest projektidest. Laur, kes ise on kogumisega juba lasteaiast alates tegelenud, hetkel klientides majanduse pärast muret ei taju, aga tõdeb, et huvi võlakirjade ostmise vastu on kasvanud.“Pigem näen, et majandustsüklist tulenevalt on alla läinud ka võlakirjade hinnad ja selle tulemusena võlakirjade tootlus tähtajani kõvasti tõusnud. Usun, et see on võlakirjaturu investori perspektiivis atraktiivsemaks muutnud,” räägib Laur. Lisaks kuuleb saatest, milline näeb välja kapitaliturgude maakleri ning kogumis- ja investeerimistoodete äriarendaja tööpäev. Ka konfidentsiaalsusest, Wolf of Wall Streetist ja soovitustest tulevastele praktikantidele tuleb saates juttu. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur ja SEB kogumis- ja investesteerimistoodete äriarendaja Allar Henri Kivi

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägime Mediabrands Digitali tehnoloogiajuhi Harlis Velki ja EssenceMediaCom Estonia digiturunduse spetsialisti Heleen Sutiga kahest edukast digiturunduse kampaaniast, mis said tunnustatud ka Aasta Digitegu 2023 tiitliga. Harlis Velk räägib lähemalt airBalticu Google otsingureklaami suurepärastest tulemustest ning Heleen Sutt avab Circle K suvise mobiilimängu edu tagamaid ning tutvustab selle turundusmiksi. Saates võetakse mõlemad kampaaniad tükkideks lahti ning räägitakse mida tehti ning mis tulemust tõi. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Pildil: saatejuht Priit Kallas, Mediabrands Digital tehnoloogiajuht Harlis Velk ja EssenceMediaCom Estonia digiturunduse spetsialist Heleen Sutt. Allikas: Äripäev

Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?  Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ sisuturunduslikus saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp  ja Soraineni advokaat Mario Sõrm. Kõigile tuttav GDPR on juba mõnda aega meid saatnud, kuid nagu nimigi ütleb, on tegemist üldmäärusega. Euroopa andmestrateegia tulemusena saame juurde mitmeid õigusakte, mis reguleerivad andmeid laiemalt, mitte piirdudes vaid isikuandmetega. Mihkel Miidla usub, et andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks. Fotol Mario Sõrm, Mihkel Miidla ja Kaupo Lepasepp. Foto: Andres Laanem.

Uues „Teabevara tunnis“ võtame luubi alla järgmisel aastal jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ehk lühidalt patsiendikindlustuse. Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaat ja Tallinna Tehnikaülikooli meditsiiniõiguse õppejõud Keijo Lindeberg räägib, mida toob uus seadus kaasa tervishoiuteenuse osutajatele ja mis muutub patsientide jaoks. Räägime läbi uue seaduse plussid ja miinused. Küsib Äripäeva teabevara toimetaja-projektijuht Eve Noormägi. Fotol Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem

Eesti puidutööstusi on tabanud kriis! Saates "Mets ja majandus" räägib Kohila Vineeri juht Andres Laht, miks on Eesti puidutööstus kriisis ja mida oleks riigi poolt vaja teha, et tööstussektori olukord paraneks. Andres Laht toob kriisi põhjusena esile eelkõige Skandinaavia ehitussektori languse, mis on vähendanud oluliselt nõudlust eelkõige saematerjali järele. Vineeriturul on olukord parem, sest selle turg on laiem. Probleeme valmistab aga teadmatus tuleviku suhtes, eriti Eesti poliitiliste suundumuste kohta. Omalt poolt kommenteerivad olukorda puidutööstuses ja tooraineturul ka puiduturu spetsialist Heiki Hepner, Valgamaa Metsaühistu juht Atso Adson ja liimpuitdetaile valmistava Barruse tegevjuht Martti Kork ning juhatuse liige Andres Linnasaar. Saatejuht on Toomas Kelt. Fotol Kohila Vineeri juht Andres Laht. Foto autor: Toomas Kelt

Autotranspordi ettevõtjad peavad tänases majandusolukorras olema äärmiselt nutikad välja mõtlema erinevaid lisateenuseid, mida oma klientidele pakkuda, sest ainult kauba kohale toimetamisega leiba lauale ei too, tõdes Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Tiit Parik saates „Äripäeva TOP“. Tiit Pariku sõnul oli värske autotranspordi TOP selle tõsiasja ilmekaks tõestuseks, sest kõik esikolmiku ettevõtted tegelevad lisaks transporditeenuste pakkumisele ka muude äridega. Kes majandab metsa, kes toodab bioenergiat, kes tegeleb külmlao pidamisega. „Veondus- ja laondus, mis toodab 10% riigi SKPst on lisaks strateegiliselt elutähtis valdkond, mille edukale toimimisele paraku riik väga ei panusta,“ tõdes ka teine saatekülaline, Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai. Kuhu maanteetranspordisektor täna asetub teiste majandusvaldkondadega võrreldes, millised on sektori kõige suuremad murekohad ning kuidas riik saaks neid lahendada, saates põhjalikult analüüsitakse. Lisaks Tiit Parikule ja Kersten Kattaile on stuudios ka Äripäeva TOPi liikumise peatoetaja, KPMG, vandeaudiitor Liina Randmann, saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Värske Autotranspordi TOPi võitnud Reinsalu Auto tegeleb lisaks transporditeenuste pakkumisele ka bioenergia tootmisega. Autor: Reinsalu Auto

Iga e-kaupleja eesmärk võiks olla rahvusvahelistumine ja välisturgudel edu saavutamine. Sihtturu klienditeenindus, makselahendused ja muu on üks osa suurest pildist, mille peale tuleb mõelda, et välismaale müües õnnestuda. Lisaks toimivale tarneahelale on oluline tunda kohaliku riigi seadusandlust ja trende kodulehtede ülesehituses, ent tuleb osata koostada ka tekste ja planeerida turundust. Välisturgude positsioneerimise aitab lihtsamaks teha info, kuidas klient tavaliselt e-poes ostleb ja kuidas pakki soovib kätte saada. Kogu eelpool mainitud tegevusi toetab e-kaubanduse platvorm Packeta, mis toimetab pakke 33 riiki. Packeta Baltimaade võtmekliendihaldur Rainer Põld tõi saates välja, et näiteks Poolas on kohalik makselahendus, mida eelistavad pooled e-ostlejatest ning kui seda valikus pole, võib ost pooleli jääda. Turu segmenteerimisel on abiks statistika, mis aitab otsustada, mis riik ja turg võiks Eesti e-poodnikule olla põnev väljakutse. Siin on oluline roll Packeta partneritel, kellega koos sihtturu mängureeglid paika pannakse. Saates tuleb jutuks ka jätkusuutlikkus ehk kuidas saab logistikafirma tegutseda keskkonnasõbralikult. Packeta näitab eeskuju ja kasutab viimase miili vedudeks linnades elektrijalgrattaid ja pakiautomaatide voolu tarbimiseks päikeseenergiat. Kuidas välisturgudel edu saavutada, saab lähemalt kuulata saatest. Saatejuht on Tõnu Einasto. Fotol Rainer Põld. Foto: erakogu.

Kordame parimaid palu kahest varasemast saatest, kus räägiti kinnisvarast. Esimeses pooles kuulete arutelu kaasomandiga seotud murede ja vaidluste lahendamise üle. Vastuse saab küsimus, mis saab kahepeale ostetud korterist kui eluteed lähevad lahku. Neil teemadel arutlesid Triniti vandeadvokaadid Virge Murak ja Klen Laus. Saate teises pooles kuulete vestlust varjatud puuduste teemal ning arutletakse, milline on kinnisvaramaakleri vastutus puuduste avastamisel ja probleemide lahendamisel. Neil teemadel vestlesid kinnisvarabüroo 1Partner elamispindade tegevjuht Meelis Ränk ja Triniti vandeadvokaat Virge Murak. Saateid juhtis ja pani kokku Gregor Alaküla. Head kuulamist! Foto: Panthermedia/Scanpix.

Cleantechi saates räägime seekord põllumajandusest. Kuidas keskkonda säästa ja samas jätta alles toidujulgeolek, on üks sel aastal tõstatunud teemadest. Põllumajandussektorist on kostunud hääli, mis ütlevad, et igasugune kliimaeesmärkide karmistamine sektoris seab löögi alla Eesti toidujulgeoleku. Mida me teha saame, et see nii ei juhtuks ja mis on need kohad, kus asju parandada ja kuidas? Saates on külas Aru Põllumajanduse juhatuse liige Karl Lindam ja maheveisekasvataja Airi Külvet. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Liis Treimann

Saates tuleb juttu Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast, Eesti põllumajanduse olukorrast ja väljavaadetest ning sellest, miks Eestis on hea põllumajandusega tegeleda. Arutlusele tuleb, kuidas saavutada tasakaal suurtootjate ja väikeste talude vahel ning kuidas väiketootjaid kaitsta ja toetada. Lisaks räägitakse saates kliimaeesmärkidest ja sellest, milline on põllumajanduse roll kliimamuutuste leevendamisel. Külas on põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel ning põllumajandus- ja kaubanduskoja juht Ants Noot. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla

Krüptomaailmas karjääri tegev aktiivne investor Shirly Valge rääkis saates "Investeerimisportfell 2030" oma esimestest sammudest krüptoturgudel ja kogemustest, kuidas Šveitsis välismaalasena läbi lüüa. Krüptoinvestor Shirly Valge kuulis bitcoinist esimest korda 2016. aastal ja kohe järgmisel aastal tegi ta esimesed tehingud krüptovaluutaga. Valge esimeste ostude ajal oli bitcoini hind vaid 2000 dollarit. Kui sama aasta lõpuks oli bitcoini hind pürginud 20 000 dollarini, sai investor aru, et on õigel teel. Valge saavutas esimesed miljonid 2021. aasta pulliturul. Siiski tõdeb ta, et positsioonist oleks võinud varem välja tulla. „Ma jäin positsiooni liialt kauaks istuma. Keegi ei osanud arvata, et see kukub,“ tõdes Valge. Vahepeal müüs Valge mõned krüptovaluutad maha, kui bitcoini väärtus oli 40 000 dollari juures. „Läbi õnne ja pooljuhuse ma väljusin positsioonist heal ajal,“ rääkis investor. Valge asendas müüdud krüptovaluutad oma portfellis turvalisema varaklassiga ehk kinnisvaraga. Täna koosneb investori portfell ligikaudu 50 protsendi ulatuses krüptos ja sama palju on kinnisvaras. Ühtegi aktsiat investor ei oma: „Aktsiaturust hüppasin täielikult üle,“ rääkis Valge. Shirly Valge rääkis saates oma Šveitsis elamise kogemusest. Välismaal läbilöömiseks on tema sõnul vaja paksu nahka, kartmatut suhtumist ning kiiret reageerimist ja kohanemisvõimet. Olles varem palju reisinud, ütles Valge, et Šveits on siiani olnud kõige suurem väljakutse oma konservatiivse keskkonna tõttu. „Võttis ikka mitu aastat aega, enne kui sinna jalajälje maha sai panna,“ lisas Valge. Valge edu taga on palju individuaalset eneseharimist krüptomaailma kohta. „Muidugi kui nüüd siseneda ja kõik nullist endale selgeks teha, võib see võtta kauem aega võrreldes ajaga 5-6 aastat tagasi, kui kõik oli veel suhteliselt uus. Aga kui tahe on suur, siis on kõik võimalik,“ lisas Valge. Saates jagas Valge mõtteid, millised on võitvad strateegiad ning kas mõni krüptovara võiks olla see, mis 2030. aastaks finantsvabadusse viib. Lisaks jagas Valge oma kogemust, kuidas end viie aastaga Šveitsi mainekaimasse krüptoorgu töötada ning seal läbi lüüa. Saadet juhtis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Andre Anni. „Investeerimisportfell 2030“ saate salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Tiigrihüppest alguse saanud e-riik tahetakse lähiaastail viia järgmisele tasemele. Mida kujutab endast personaalne riik, kuidas ja kellega koostöös seda luuakse, arutlevad saates majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo, Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Artur Praun ja ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Lisann-Mari Kaunissaar

Meil on olemas remondifond, millest katame, et meie kodu oleks korras. Samuti on meil puhkusefond, kuhu paneme raha reiside jaoks, mõeldes nii lendudele kui ka hotellidele. Kuid miks meil pole sarnast fondi enda enesearenguks? “Igaüks teab sisimas, millist elu nad tõeliselt soovivad elada ja milline karjäär neile tähendusrikas on. Kuid selle teekonna võtmeks on teadlikkus ja vastutus oma arengu eest. Kuidas saame planeerida oma arengut ja õppimist? See hõlmab nii õppimist töökohal, kus iga uus projekt on õppevõimalus, kui ka vajadust omandada ametlikke teadmisi ja sertifikaate. Mõned ressursid on tasuta, näiteks veebikursused ja iseseisev õppimine, kuid teinekord võib vaja minna ka investeeringuid enda arengusse. Kas oleme valmis võtma vastutuse oma enesearengu eest,” arutleb saates “Minu karjäär” Fontese juhatuse liige ja arendustiimi juht ning Tallinna Ülikooli karjäärinõustamise lektor Piret Jamnes. Samuti on saates juttu karjääriplatoost ning sellest, kuidas seda ära tunda. “Kas sa tahad hommikul tööle minna või oma arvutit lahti teha? Kas sul on see meeldiv õhin ja ootus mõnede projektide ees? Kuidas suhtud oma töökaaslastesse? Kas imetled neid või tunned, et saad neilt õppida? Need küsimused aitavad sul ausalt hinnata, kus sa hetkel oma karjääris seisad. Seega räägi oma juhiga, püüa teha oma elu huvitavaks ja vaata aeg-ajalt kaugemale, et näha, kuhu oled jõudnud suures pildis,” toob Jamnes välja mõned näited, kuidas karjääriplatood ära tunda. Lisaks räägime saates võimekusest ning kas vaid sellest piisab, et edukas olla. Ka tuleb juttu värvatavusest ehk employability'st ning sellest, kuidas hinnata oma väärtust tööturul. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Hodgkini lümfoom kuulub agressiivsete lümfoomide gruppi, mis erineb mitte-Hodgkini lümfoomidest oma rakulise ehituse, haiguse kulu ja prognoosi poolest. Haigus võib esineda nii lastel, noorukitel kui ka eakatel patsientidel. Kui antud selgitus jäi arusaamatuseks, siis seekordses Terviseuudiste saates räägib selle harva esineva haiguse lahti Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog Tatjana Tratš. Kuigi haigus avaldub enamasti 20-40aastastel täis jõus inimestel, siis õnneks on tervistumise tõenäosus suur. Dr Tratš selgitab saates muu hulgas, milliseid tundemärke tähele panna ja millal kindlasti arsti poole pöörduda. Saadet juhib Violetta Riidas. Foto: PERH Saadet toetab Takeda

In Estonia, there has been a long-standing desire to belong to the Nordic countries and to officially join the Nordic cooperation. But what would be the added value of this affiliation? Listen to the podcast led by Tarmo Virki (Äripäev) where the new director of the Nordic Council of Ministers’ office in Estonia, Maria Gratschew, Norwegian ambassador to Estonia, Marius Dirdal, and a long-time diplomat and historian Margus Laidre discuss this multifaceted and interesting topic.

Südamekodude AS nõukogu esimees Martin Kuke sõnul saavad nad hooldekodude arendajana paari nädala tagant pakkumisi maadele, mille hinnad on kaunis krõbedad. „Pakutakse maid kuhu kuhu võiks väga hästi sobida hoolekandeasutuse ehitamine,“ rääkis Martin Kukk saates Kinnisvaratund. „Me viisakate inimestena alati kuulame ära, aga kui läheb jutuks, et mis seal maa väärtuseks, siis tavaliselt ütleme on see maa päris kallis,“ selgitas Kukk ja märkis et ei taha numbritesse laskuda ja lisas samas et „et eks igaüks tahab oma maa eest miljoni saada“. Kinnisvara arendamine, projekteerimine ja ehitamine on Kuke sõnul üldiselt teatud lõikudes läinud aasta-pooleteise taguse ajaga võrreldes mõnevõrra odavamaks ning toob konkreetne näite aastatagusest ajast, kus pooleks aastaks pandi Tartus uue eakate kodu ehitus kõrgete ehitushindade tõttu seisma. „Otsus õigustas ennast, kuna hilisemalt saadud hinnapakkumised tõid seal säästu mitusada tuhat eurot.“ Saates uurimegi, kuidas käib hooldekodude äri - millised on nõuded, kuidas toimub selles valdkonnas hoonete haldamine ja majandamine üldiselt, millised on kasumlikumad omandivormid – kas hooldekodude äri tähendab ka hoonete omamist või pelgalt haldamist? Uurime ka, kuidas tullakse toime kasvavate kuludega, kuidas oma äri finantseritakse ning ka seda, millised on tootlused. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/Scanpix

Sügise saabudes annavad endast märku kehvade töövõtetega lahendatud ehitused. Katuse Profid, mis tegeleb katuste, terrasside ja muu veekindlaks muutmisega, näeb ehituses probleeme, mis on tekkinud traditsiooniliste materjalide ja töövõtete kasutamisel. Neid murekohti saab Katuse Proffide tegevjuhi Hillar Peetsi sõnul lahendada vaid vedelplastiga ehk uudse lähenemisega hüdroisolatsioonis. Kuid mida teha, et seesuguseid parandustöid oleks vähem? Hillar Peets usub, et selleks on vaja muutust materjalide kasutamise loogikas, mida on aga raske teha, sest meie turg on “Vaene Euroopa”, kuhu suunatakse Ida-Euroopale mõeldud kaubad. Kuidas tekib uus äri, millel Eesti turul puudub konkurents ning kaua tuleb õppida, et saada spetsialistiks? Neil teemadel arutame stuudios Hillar Peetsiga, kel on 25 aastat kogemust ehitusvaldkonnas ning kelle ettevõtte portfooliosse kuuluvad ka tööd Haapsalu linnuses ja Vihula mõisas. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Haapsalu linnus. Foto: erakogu.

Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte. Saates tuleb juttu sellest, milliseid ühiskondlikke, majanduslikke ja tehnoloogilisi muutusi ringsele majandamisele minek eeldab. Teema puudutab nii väikesi kui ka suuri, edumeeldseid kui ka vähem edumeelseid ettevõtteid. Kasulik kuulamine kõigile neile, kes teevad oma organisatsioonis otsuseid. Saatejuht on Kerttu Metsar. Fotol: Kestlikkuse ekspert Kadi Kenk ja saatejuht Kerttu Metsar Foto: Äripäev

Milliste muredega seisavad ettevõtted silmitsi kui on aeg hakata puhkuseid planeerima? Kuidas teha puhkuste planeerimise võimalikult lihtsaks nii personaliosakonnale kui ka töötajatele endile? Sellest räägivad sisuturundusaates StaffLogic arenduste juht Alo Hallmägi ning tootejuht Geete Haljas. Hallmägi ja Haljas räägivad, et StaffLogic Puhkused rakendus sai ellu viidud kuna varasemalt oli SaffLogicu põhirakenduse näol suurklientide jaoks puhkuste ja puudumiste protsess lahendatud, kuid ise korraldati asju endiselt e-maili ja Exceli teel. “Meil ei olnud ühtset süsteem, et kes ja millal puhkab. Tüüpiline probleem, et kingsepal endal kingi ei ole. Seega otsustasimegi StaffLogic Puhkused luua,” räägib Hallmägi. “Me nägimegi, et vaja oleks lahendust, mis viiks kõik puhkuse haldamisega seonduva ühtsesse süsteemi. StaffLogic Puhkuseid saab iga ettevõte vastavalt oma soovidele kohandada. Mõnel on lisaks tavapuhkusele vähenenud töövõimega kaasnevat seitsmepäevast puhkust vaja lisada või lapse- või õppepuhkust - personaliosakond saab süsteemis kõike seda vastavalt inimesele kohandada,” räägib Haljas. Ka kasutajate poolelt on veebipõhine rakendus mugavaks tehtud. Töötajad saavad rakendusse sisse logides vaadata oma planeeritud puhkusepäevi ning ka puhkuse jääki. Samuti on võimalik näha ka oma tiimi puhkusegraafikut. “Ühe kliendiga tuli juttu, et millal ta puhkab ja kui sain vastuseks, et ta peab meilist üle vaatama, siis just sellist olukorda me tahamegi lahendada - kõik puhkuse info on ühes kohas ja kiirelt kättesaadav,” tõdeb Hallmägi. Fotol Geete Haljas ja Alo Hallmägi StaffLogicust. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Kuigi broneerimissüsteem võib paljudel turismiettevõtjatel veebis ning isegi mobiilis laitmatult toimida, võib digitaliseerimise teekonnal ette tulla mitmeid komistuskohti. Seetõttu uurime, kui digitaliseeritud on Eesti turismiettevõtjad ning arutleme, mida olukorra parandamiseks ette võtta. Juttu tuleb sellest, mida digitaliseerimine üldse tähendab, miks peaksid turismiettevõtjad sellele mõtlema, kuidas ise enda aitamist alustada ja millist abi pakub riik omalt poolt. Stuudios on kümneid hotelle juhtinud ja Pärnusse uut hotelli- ja konverentsikeskust arendav Sari Sopanen (paremal) ning Visit Estonia ärimudelite ja digitaliseerimise projektijuht Ave Pill (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Statistika näitab, et alustav ettevõtja on keskmiselt 37-aastane ja kõige rohkem ettevõtteid loovad inimesed 30-39 aasta vanuses. Mis ajendab inimesi just sel perioodil elus ettevõtlusega alustama? “Tõenäoliselt on üks põhjustest see, et inimestel on selleks ajaks kogunenud piisavalt kogemusi, stardikapitali, oskusi ja ideid,” arutlevad sisuturundussaates SEB ärikliendi segmendijuht Maarja-Maria Aljas ja SEB ärikliendi müügijuht Kristi Kartus.  Statististikat vaadates selgub, et Eestis luuakse kõige rohkem ettevõtteid IT-valdkonnas. “Lisaks sellele tegeletakse ka juhtimisteenuse pakkumisega ja iseenda varade juhtimisega, kinnisvara haldamise ja ehitusega ning ka e-kaubandusega seotud valdkonnad on populaarsed valikud,” loetleb Aljas populaarsemaid valdkondi.  Kuigi Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtsam kui paljudes teistes riikides ja näiteks äriplaani koostamine ei ole otseselt kohustus, soovitab SEB ärikliendi müügijuht Kristi Kartus seda siiski teha. “Äriplaan peaks hõlmama peamisi ettevõtlusega seotud aspekte ning aitama ettevõtjal mõista, kas tema idee võib töötada. Lihtsam on koostada äriplaan ja näha juba eos, et äri selliselt ei toimiks ning teha vajalikud muudatused, et ettevõte oleks algusest peale edukas,” toob Kartus välja.  Kartus lisab, et hea äriidee ei pea alati olema revolutsiooniline. Sageli teevad edukad ärid midagi juba olemasolevat, kuid lisavad sellele oma unikaalse lisaväärtuse. See võib tähendada paremat teenindust, uuenduslikke lisateenuseid või lihtsalt konkurentsivõimelisi hindu. Turu-uuring on oluline samm hea idee leidmisel ja selle turule toomisel. Rääkides viimaste aastate kriisidest tõdeb Aljas, et 2023. aastal on Eestis alustavate ettevõtete arv suurenenud aastaga umbes 10 protsenti. Sellest võib järeldada nii seda, et inimesed otsivad võimalusi lisasissetuleku teenimiseks, kui ka seda, et majanduses on loodetavasti madal põhi läbitud ja ollakse tõusuteel.  Fotol Maarja-Maria Aljas, SEB ärikliendi segmendijuht ja Kristi Kartus, SEB ärikliendi müügijuht. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast teist ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.  Seatist välja kasvanud CUPRA on eraldi automargina teinud midagi, mida ükski teine samalaadne „satelliitbränd“ pole suutnud teha, minna müügitabelites põhimargist endast mööda. Eestis koguni ligi kolm korda, sest esimese seitsme kuuga on Eestis ostetud 145 CUPRAT ja vaid 57 Seati.  Milles see fenomen seisneb, mida kujutab endast äsja avatud CUPRA Garage, kus see täpselt asub ja mis üldse Eesti autorurul toimub, räägivad Äripäeva saates CUPRA garaaži juhataja Silver Pikkur ja Topauto müügijuht Janek Eskor. Saatejuht on Tõnu Tramm. Foto: erakogu.

Septembri alguses jõudis valitsuse lauale kinnitamiseks tööstuspoliitika ehk kirja said sektori ootused ja võtmetegevused, mida Eesti tööstuse arenguks vaja teha on. "Tööstusuudised eetris" saates lahkame teemat tööstuspoliitika eestvedaja ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Andri Haraniga. Räägime sellest, kuidas sujus koostöö erialaliitudega, mille poolest erineb uus tööstuspoliitika varasemast versioonist ehk rohelisest raamatust ja tööstuspoliitikas sisalduvast seitsmest tegevussuunast. Juttu on ka järgmistest sammudest ehk rakenduskava loomisest ja vajalike osapoolte kaasamisest. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Andri Haran. Autor: Raul Mee

Olukorrast tehingute turul, partnerlussuhete olulisusest ja noorte talentide tähtsusest valdkonnas räägivad saates "Minu karjäär" Illar Kaasik, Indrek Uudeküll ja Tiina Sõber Prudentiast. Prudentia partner Indrek Kaasik toob välja, et M&A (ühinemiste ja omandamiste) valdkonnas on lai välispartnerite võrgustik väga oluline. “Eesti turg on suhteliselt piiratud ja tehingute arv võrreldes Skandinaaviaga väike, keeruline on spetsialiseeruda kindlale valdkonnale. Koostöö välispartneritega annab täiendavat turuteavet, näiteks, millised on tehingutingimused, trendid, kuidas hinnastatakse. Läbi tugeva koostöövõrgustiku saame oma klientidele pakkuda kvaliteetset teenust.” Valdkonnas töötamise kohta räägib Prudentia juhtivpartner Illar Kaasik, et rutiini selles töös peaaegu, et ei olegi. “Selles valdkonnas on väga raske rutiini sattuda. Täna töötad piimatööstusega, homme hoopis meditsiini- või tehnoloogiasektoriga. Kliendid on huvitavad ja see väärtus, mida me koos loome, on hästi nähtav. Meie töös näed alati oma tulemusi kui tehing on lõpuni jõudnud - protsess on küll pikk, aga see välistab rutiini ja see on väga hea,” tõdeb Kaasik. Prudentia kaasab oma töösse aktiivselt ka praktikante. Prudentia projektijuht Tiina Sõber toob saates välja, et vaatamata sellele, et praktikantide värbamisel konkureeritakse finantssektori ja Big Four ettevõtetega, leitakse siiski ka oma tiimi väga tugevate teadmistega noored. “Meie juurde ei satu praktikandid mitte ainult Eestist vaid ka Riiast, Inglismaalt, Hollandist. Noored on tänapäeval väga andekad ja suure kogemustepagasiga. Sel aastal nägime, et kümnest kandidaadist kõigil oli veebidisaini kogemus,” räägib Sõber. Uudeküll lisab, et kui vaadata 20-25 aasta tagust aega ja millised olid koolilõpetajad või praktikandid tol hetkel, siis täna on noored tunduvalt oskuslikumad. “Ei pea ütlema, kuidas asju teha vaid saab anda tööülesande, seda juhtida ja lahendus tuleb tehnilise poole pealt ehk isegi parem kui meil endil,” tõdeb Uudeküll. Turuolukorda kommenteerides räägib Kaasik, et praegu on pigem ostja turg ja nähakse võimalust turule sisenemiseks. “Kui ettevõtte omanikel on soov väljuda, siis täna peaks hakkama rohkem tööd tegema, et müüki ette valmistada.” räägib Kaasik. “Hea meelega tahaks klienti 6-9 kuud enne müügiprotsessi algust meie kontoris näha, siis on piisavalt aega ette valmistada.” Uudeküll lisab, et ostja on nõudlikum kui varem. “Müüja peaks protsessi minnes olema valmis kiiresti reageerima ning ettevõtte finantsinfo peab olema kvaliteetne. Tänases olukorras hinnakokkulepet saavutades on oluline tehing läbi viia väga lühikese aja jooksul, sest olukord võib 3-4 kuuga kardinaalselt muutuda.” Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol: Prudentia Tallinn partner Indrek uudeküll, projektijuht Tiina Sõber ja juhtivpartner Illar Kaasik.

Koolilapse silmamuna kasvab vanuses 9-14 eriti kiiresti ning ka nägemises võivad juba poole aastaga toimuda suured muutused. Sestap sõltub müoopia ehk lühinägevuse õigeaegne märkamine sageli lapsevanema teadlikkusest ja oskusest märgata kaudseid sümptomeid: õpiraskusi, tegemata tunnitööd, koolijärgseid peavalusid, silmade kissitamist jms. Kui müoopia jätta õigete prillidega korrigeerimata, võivad selle süvenemisel kasvada drastiliselt ka hilisemate tõsiste silmahaiguste riskid. Saates selgitavad Pere Optika optometrist Laura Tõnov, juhatuse esimees Jaan Põrk ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno, kuidas ja miks koolilapse nägemist jälgida, millised prillid sobivad müoopia korrigeerimiseks kõige paremini ning milline peab olema nende prillide kandmisrežiim. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

"Teabevara tunnis" räägime hangete ja krimivaldkonna kokkupuutekohtadest. Stuudios on advokaadibüroo RASK riigihangete valdkonna juht Keidi Kõiv ja sama büroo kriminaalmenetluse valdkonna juht Andrei Svištš, Jutuks tuleb näiteks, kuidas tuvastatakse nõuetega vastuolus olevaid hankeid ja kui palju on viimastel aastatel läbi viidud hankemenetlusi, milles on karistusõiguslik vastutus ka päriselt realiseerunud. Küsib Äripäev teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar. Pildil Andrei Svištš ja Keidi Kõiv. Foto: Andres Laanem

Saate „Digitark äri“ fookuses on äritarkvara valik ja juurutamine ning sellega seotud muutuste juhtimine ettevõttes. Saates jagavad oma elulisi kogemusi ja kuldaväärt soovitusi Thermory IT-juht Julia Ležeiko ja Flexa Eesti finantsjuht Mall Bakler. Nad rõhutavad, et äritarkvara juurutamine ei tähenda alati keerulist ja kallist protsessi. Tähtis on eeltöö, kus tuleks põhjalikult analüüsida ettevõtte ärivajadusi ja kaasata asjatundjaid. Selleks, et see ettevõtmine valutult ja sujuvalt õnnestuks, on kriitiliselt oluline kaasata kohe alguses ka kõik töötajad, kes on nende protsesside ja muudatustega seotud. Saatekülalised rõhutavad, et tasub hoiduda olukorrast, kus ettevõttel on kuhjaga ärilahendusi, aga puudub ühtne süsteem. Praktikutest saatekülalised toonitavad, et avatus ja koostöö ettevõtte sees on üks edu võtmeid muudatuste elluviimisel. Saadet juhivad Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian ja toimetaja Külli Reino. Fotol: Mare Timian, Külli Reino, Julia Ležeiko ja Mall Bakler Foto autor: Andres Laanem

"Õppetunni" saates räägime VÕTAst - varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteemist. Kuidas varasemad õpingud ja erialane töökogemus võiksid olla abiks uuesti õppima asumisel või õppekava täitmisel ja kraadi omandamisel? Kas VÕTA aitab võita aega ja muuta õpingud väärtuslikumaks, keskendudes uute teadmiste ja oskuste omandamisele, või on oht ka millestki ilma jääda? Saatekülalisteks on Mõttekoda Praxis kommunikatsioonijuht Ave Mellik ja Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi õppejuht Mari-Liis Lind. Saatejuht on Katre Savi. Pildil (vasakult) Mari-Liis Lind ja Ave Mellik. Foto: Andres Laanem

LHV rohefondide juht Joel Kukemelk rääkis saates, et kui ligi kolm aastat tagasi rohefondiga alustades Teslat ei ostetud, siis viimase aasta jooksul on Tesla aktsiate ostu ajastamisega pandud kümnesse. „Ostsime Teslat eelmise aasta detsembris ja ka lisaks selle aasta alguses,“ selgitas Kukemelk saates „energiatund“ ning tunnistas et paari aasta tagune otsus Teslat mitte osta on pälvinud päris palju kriitikat. „Vahepeale tegi aktsia läbi suure languse, mille järel meie arvates oli tegemist hea ostukohaga,“ kinnitas fondijuht ning avaldas heameelt, et otsused on olnud õiged. Saates, kus räägitakse roheenergeetikast ja roheenergeetika investeeringutest, avatakse ka LHV roheliste pensionifondide sisu. Teiste hulgas tulevad jutuks Tesla, Ignitise, Saint Gobaini, UPMi ja Rockwooli, aga ka vesinikutehnoloogiat arendava Plug Poweri, Hiina elektriautode tootja BYDi, jäätmekäitlusega tegeleva Renewii ning heitmete kinnipüüdmisega tegelev Norra ettevõte Aker Carbon Capture aktsiad. Rohelisest energeetikast laiemalt rääkides andis Kukemelk hinnangu, mis juhtub tema arvates edaspidi CO2 kvoodihinnaga, kui suurt potentsiaali näeb ta päikeseenergial ning ka seda kuidas ta vaatab Hiina rohetehnoloogia jõulisele tulekule Euroopa turule. Samuti ka seda, kuidas saab vasekaevandamisse seotud ettevõttesse investeering toetada rohepööret. Fotol Joel Kukemelk, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Euroopa meediamaastikul on riigiti mitmeid erisusi, mis puudutavad seda, kuidas ja mida tuleb kajastada. Näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi ajakirjanikul õigus allikat tsiteerida ilma, et on kontrollitud, kas tsitaat on tõene, rääkis vandeadvokaat Karmen Turk saates „Triniti eetris“. Euroopa praktika järgi tuleb ajakirjanikul veenduda vaid selles, et tsiteeritud on sõnaliselt õigesti. „Ajakirjanik ei pea kontrollima, kas peaministri tsitaat on tõene või mitte, sest on ajakirjaniku kohutust kajastada seda, mida peaminister ütles,“ rääkis Turk. Turki sõnul ei ole aga Eesti õigusruumis tsiteerimiseks loodud mingeid erandeid, ning Eesti ajakirjanikud peavad kajastama vaid tõest informatsiooni, mida on tema sõnul aga väga raske teha. Räägime saates meediavabadusest ja täpsemalt Euroopa meediapluralismi monitooringu näitel sellest, milline on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis ja teistes Euroopa riikides. Juttu tuleb sellest, miks on Eesti ajakirjandusvabaduse indeksis langenud, mis on suurim probleem siinsel meediamaastikul ja millised on Euroopa tasandil töös olevad meetmed üldise olukorra parandamiseks. Samuti räägitakse positiivsetest arengutest meediamaastikul aga ka avalike asutuste kasvavast trendist üha rohkem dokumente ja andmeid salastada. Külas on Triniti vandeadvokaat Karmen Turk (vasakul)  ja advokaat Katrin Kose (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates on külas meediaagentuuri PHD Media tegevjuht Liisel Vatsel, kellega tuleb juttu sellest, kuidas turundus on viimasel ajal muutunud – näiteks sellest, kuidas mõjuisikud on hakanud pakkuma konkurentsi meediamajadele. Populaarsematel mõjuisikutel on suurem auditoorium kui mõnel väiksemal ajalehel. Samas on näiteks TV ja välimeedia jätkuvalt tugevad ja massideni jõudmiseks sobivad traditsioonilised kanalid väga hästi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol PHD Media tegevjuht Liisel Vatsel. Autor: PHD Estonia

Alates 1. novembrist 2023 on ettevõtetel veelgi suurem põhjus pöörata erilist tähelepanu GDPRi nõuetele. Jõustub uus karistusseadustiku redaktsioon, mis tähendab, et GDPR-i rikkumise tagajärjed ei piirdu enam pelgalt noomitustega – ees võivad oodata rahatrahvid. Selle tagamaid avab advokaadibüroo Soraineni advokaat Liisa Kuuskmaa ning jagab ka nõuandeid, kuidas peamisi eksimusi vältida. Näiteks, milline peaks olema andmete säilitamise periood ja kuidas tagada õiged protseduurid andmete edastamisel kolmandatele osapooltele. "Eetris on turundusuudised" saadet juhib Keit Ausner. Foto: Advokaadibüroo Sorainen advokaat Liisa Kuuskmaa ja saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Seekord on Silver Roogeril Dominate Salesist külas kolm edukat müügikonsultanti Äripäevast - Silva Laanemäe, Diana Kivistik ja Margit Kannus, kellel kõigil on erinev lugu, kogemus ja eluetapp käsil. "Nimed müügitahvlil" saates tuleb juttu sellest, mis on pika müügikarjääri ja püsivuse alus, millised põhimõtted tööl ja elus tervikuna toovad tulemuse ning tekitavad rõõmu ning saab ka vastuse küsimusele, kuidas välja tulla madalseisust? Mõnusat kuulamist! Tagaplaanil Silver Rooger Dominate Salesist, Ees istuvad vasakult: Silva Laanemäe, Margit Kannus ja Diana Kivistik. Foto: Äripäev

Saates "Teeninduse Teejuht" keskendutakse müügiprotsessile ning selle tihedale seosele positiivse teeninduskogemuse loomisega. Saatekülalisteks on kaks pikaajalise müügivaldkonna kogemusega eksperti - müügikoolitaja Marge Vellesalu ja Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand. Vellesalu sõnul seisneb suurepärase teeninduse ja müügi harmoonia leidmine läbimõeldud lähenemises. Tasakaalu leidmine on võti, kus lisamüük toimub kliendi nõustamise ja toetamise kaudu, ilma et see mõjuks kunstlikult. Saatejuht on Keit Ausner. Pildil: saatejuht Keit Ausner, Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand ja müügikoolitaja Marge Vellesalu. Allikas: Äripäev

Majandus on langenud stagnatsiooni, aga toimivat arutelu majandusteemade üle ei ole, rääkis Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp saates "Tööandjate tund“. „Majandusteemadel pole valitsus teinud ühtegi mõistlikku või olulise mõjuga majandusotsust. Lihtsalt loodame, et läheb paremaks selle läbi, et välisturgudel läheb paremaks, aga sellest ei pruugi kasu olla, sest meil pole plaani,“ selgitas Raudsepp. „Meil pole majandusalast arutelu valitsuse tasemel.“ Ehkki erinevate sektorite kindlustunne on languses ja tootmine ning eksport kahanenud pikemat aega, on tööturg seni langusele hästi vastu pidanud. See ei jää kauaks nii, räägivad saates lisaks Raudsepale veel Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Töötukassa tööotsijate osakonna juht Anniki Paulus. Juttu tuleb ka sellest, kas kriis lahendab süsteemse töötajate puuduse, milleks peavad tööandjad ja töötajad valmis olema ning mida tähendab suurem paindlikkus, millega tööturul edaspidi rohkem arvestama peab. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Peeter Raudsepp. Foto: Äripäev.

Ajal, mil Euroopa Liidu regulatsioonid muutuvad aina karmimaks, tegeleb Viru Keemia Grupp aktiivselt tulevikuäride arendamisega. Lähiaastatel tööd alustavad uued tehased toovad kaasa ka vajaduse nii uue tööjõu kui ka olemasolevate töötajate koolitamise järele. VKG arendusdirektor Indrek Aarna ja personalidirektor Eve Rei räägivad saates “Minu karjäär” täpsemalt ka uute tehaste eesmärkidest ja sellest, milliseid inimesi nad lähiajal oma ridadesse vajavad. “Biotoodete tehasesse on meil vaja 20-30 inimest, kes on täiesti uute teadmistega. Hetkel peame TalTechiga läbirääkimisi 2025. aastal uue magistriõppekava avamiseks, sest kui me ise Eestis neid inimesi koolitada ei saa, peame nad välismaalt sisse tooma,” tõdeb Rei. Noortest rääkidest toovad nii Rei kui Aarna välja, et murelikuks teeb vähene huvi keemia erialade vastu. “Meie töötajad käivad koolides rääkimas keemia erialadest ning kui oluline on neid õppida,” räägib Rei. Aarna lisab, et huvi keemia vastu tekitab eelkõige väga hea õpetaja, kes selle keerulise aine huvitavaks suudab teha. “Minul oli väga hea keemia õpetaja ja sealt tekkis ka huvi selle eriala vastu,” meenutab Aarna. Oma inimestest rääkides toob Rei välja, et neil töötavad sisemise põlemisega inimesed, kelles on võrdselt nii hullust kui ka soovi pidevalt areneda. “Tõelised oma ala fanaatikud,” toob Rei välja. Lisaks tuleb saates “Minu karjäär” juttu ka ringmajandusest ja rohepöördest, tööstuse tulevikuäridest ning VKG praktikaprogrammidest. Saadet juhib Sigrid Hiis.

Praegu üks maailma tahetumaid jazz-pianiste Holger Marjamaa ütleb, et muusikamaailma tippude tippu jõudis ta tänu sponsoritele. Enda karjääri hoolauaks peab Marjamaa jazz-pealinna New Yorki kolimist ning seal mainekas Manhattani muusikakoolis tudeerimist. Õppemaksu ja üüriraha aitas Marjamaal ettevõtjate käest teiste seas küsida ka maestro Eri Klas. Praegu tunneb Marjamaa, et ta on saavutanud läbimurde, sest muusikud, keda ta on ise austanud ja kuulanud, võtavad juba ise temaga ühendust. „Nii lahedaid projekte on ees ja nii heade muusikutega, keda olen ise väikesest peale kuulanud. See kõik algas tänu sellele, et mind saadeti New Yorki,“ ütleb Marjamaa Äripäeva saates „Kultuur veab majandust“. Kuigi Marjamaa on ka riikliku abi taotlenud ja kirjutanud projekte kultuurkapitalile, siis sealt saadud summade eest ei saa suurlinnas tema kinnitusel näiteks üürigi makstud. Mistõttu on ilma eratoetajata Marjamaa hinnangul muusikuna raske läbi lüüa. „Kui oled juba seal keskkonnas, siis sul peaks olema võimalus enda erialale 110 protsenti pühenduda. Aga kui pead öösiti baaris töötama või mujal tööl olema, siis sa oled väsinud,“ nendib Marjamaa. Saate teine külaline on Sportlandi üks asutaja Are Altraja, kes räägib ettevõtte missioonist arendada Eestis toetamiskultuuri. Sportlandi panustab spordi toetamisse rohkem, kui ükski teine Eesti ettevõtte. Järjest enam liigutakse ka kultuuri toetamise suunas. Saatejuht on Eget Velleste.

Eesti ravimituru maht kasvab tempokalt, ent vajadused oleks veelgi suuremad – käärid soovide ja võimaluste vahel tähendavad paraku ka seda, et nurinat, mõistmatust ja müüte ravimite hüvitamise teemadel on omajagu. Saates aitab Tervisekassa Ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe tuua selgust sellesse, kuidas Eestis ravimid üldse turule jõuavad, kes otsustab, milliseid ravimeid hüvitatakse ja milliseid mitte ning kui palju võib tegelikult maksta ravim, mille ostad välja 2-eurose hinnaga. Samuti tuleb juttu geneeriliste ravimitega säästmise võimalustest ning kavandamisel olevatest plaanidest Euroopa ravimiturgu reguleerida nii, et ravimid oleks kõigile võrdsemalt kättesaadavad ja taskukohasemad. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Fotol Erki Laidmäe, foto autor Eiko Kink.

Elektriautode kasutuselevõtt näitab aasta-aastalt aktiivset kasvutrendi. Elektriautode laadimisega seotud üldine teooria on, et 10-15 auto kohta on vaja ühte avalikku laadimisporti. Elektrum Eesti usub, et kõigepealt tulebki luua laadimistaristu, küll siis ka elektriautod järgi tulevad. Ennustuse kohaselt on kümnendi lõpuks Eestis 85 000 elektriautot, nii et tööpõld infrastruktuuri loomiseks on suur. 2023. aasta lõpuks arvatakse teedel sõitvat umbes 5500 elektriautot ning hetkeseisuga katavad avalikud pordid ka laadimisvajaduse. Sisuturundussaates tutvustab Elektrum Eesti e-mobiilsuse tootearendusjuht Mario Einama ettevõtte plaane. Elektrumi ambitsioon on arendada Baltikumi suurim laadimisvõrk ja luua Eestis viie aasta jooksul 700 laadimiskohta. Räägime saates sellest, millised on ettevõtte plaanid kinnisvaraarendajate ja –omanikega ning kas metsa sees, mere ääres ja järve kaldal on atraktiivne pakkuda oma pinda elektriautode laadimiseks. Toome ka välja põhjused, miks üldse elektriautot eelistada. Lisaks kuuleme teenusepakkuja soovitusi kohalikele omavalitsustele ja riigile ning räägime, millist eksklusiivsust pakub Elektrum Drive telefoni-äpp. Saatejuht on Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

Maailma edukaimate tippjuhtide koolitaja Dan Sullivani ning organisatsioonipsühholoog dr Benjamin Hardy aastakümneid väldanud tegevtöö on saanud kaante vahele äsja ka eesti keeles ilmunud raamatus „Kuristik ja kasu. Sooritushoolikute teejuht õnne, enesekindluse ja edukuse juurde“. Saates räägib psühholoog Helena Väljaste raamatust ning sellest, miks ülimalt edukad inimesed ei pruugi end edukana tajuda ega õnnelikud olla, mis on need kuristikud, millesse lõksu jäädakse, ning milliseid praktilisi nippe võiks kasutada ka ambitsioonikad ja edukad sooritushoolikud, et jõuda paralleelselt nii õnne kui eduni. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Raul Mee

„Logistikauudised eetris“ podcastis võetakse luubi Euroopa autotootjaid ja transpordifirmasid tabanud probleem, uute nutikate Smart 2 sõidumeerikute puudus, mis alates 21. augustist on kohustuslikud kõikidel uutel esmaregistreeritud raskeveokitel ja bussidel, mis teostavad rahvusvahelisi vedusid. Milline on seis Eestis? Kas uued veokid jäävad ka meil parklasse seisma ja liising hakkab ostjale tühja tiksuma? Riiklikult tunnustatud sõidumeerikute ekspert Siim Truusalu annab saates olukorrast põhjaliku ülevaate. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee Fotol: Siim Truusalu Foto: erakogu

Järgmised paar aastat tulevad kindlasti keerulised, kuid kohalikud joogi- ja toiduainetootjad on väga vastupidavad, rääkisid sektori esindajad saates „Äripäeva TOP“. Seekordne saade keskendus joogi- ja toiduainetootjate edetabelitele. Stuudios on külas joogiainetootjate edetabelis neljanda koha saavutanud Põhjala pruulikoja tegevjuht Ivar Aus ja toiduainetootjate edetabelis kuueteistkümnendale kohale tulnud Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa. Saates vastavad joogi- ja toiduainetootjate edetabeli osalised küsimustele: kuidas läheb sektoril praegu, milline tuleb tulevik, milliste raskustega nad silmitsi seisavad ja jagavad soovitusi, kuidas edukalt ettevõtet juhtida.

Värske saate „Töö ja palk“ stuudios on külas globaalne värbamisjuht ja koolitaja Renita Käsper ning Eesti esimese värbamistarkvara Recrur.ee asutaja ja tegevjuht Marit Alaväli ning juttu tuleb tehnoloogiast personalitöös. Mõlemad tublid ja ägedad naised astuvad juba oktoobris üles ka personalitööd ja tehnoloogiat ühendaval konverentsil HRxTech 2023, tänases saates räägime aga personalitöö digitaliseerimisest, tehisaru kasutamisest värbamisel ning erinevatest värbamistarkvaradest ja nende seast valiku tegemisest. Saadet juhib Helen Roots. Fotol Renita Käsper, Helen Roots ja Marit Alaväli. Autor: Andres Laanem

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime sellest, kuidas luua toimiv e‑pood väljapoole Eestit. Selleks oleme saatesse kutsunud disainer Tanel Veenre, kes räägib enda Hiinas tegutsevast e‑ärist ning sealsetest väljakutsetest. Saates kuuleb seda, miks otsustas Veenre just Hiinas enda e‑poe avada, kuidas käituvad sealsed tarbijad, kuidas sealsetele tarbijatele peaks turundama ning millised on nende ootused paki kättesaamisel. Hiinas toodete müümise puhul ei saa üle ega ümber ka autorikaitsest. Lisaks puudutame ka Tanel Veenre Eestis tegutsevat e‑poodi ning räägime selle käekäigust. Saadet juhib Sigrid Hiis. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Disainer Tanel Veenre. Autor: Krõõt Tarkmeel

Lugematud videokoosolekud ja –konverentsid on nii naistel kui meestel kaamerafookusesse toonud näo ning silmaümbruse esteetika. Olgu tegu silmaümbruses paikneva tõrksa rahetera, veidra papilloomi või hoopis näole väsinud ilme andvate raskete silmalaugudega, on silmaümbruse protseduure turvaline teha Turman Silmakliinikus, kus ka ilukirurgid peavad kõige olulisemaks silma tervist, nii et väline ilu ei tule kunagi nägemismeele arvelt. Saates selgitab dr Reili Rebane, milliste silmaümbruses paiknevate uudismoodustiste korral tuleks kindlasti spetsialisti poole pöörduda, mis vaevused võivad kaasneda vajunud silmalaugudega, millised on üldse kaasaegsed võimalused silmaümbruse noorendamiseks ja värskendamiseks ning millal valida CO2 laser, millal aga laserlihvimine, IPL või Botox. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik

Kui suvi saab läbi ja puhuvad esimesed külmad tuuled, meenub inimestele, et tahaks end kuidagi tõhusamalt viiruste vastu kaitsta või üldse tervist toetada. Apteegiriiulid on erinevatest toidulisanditest lookas, ent samas nendivad arstid, et suvalistesse lisanditesse investeerimise tulemuseks võib olla lihtsalt kallis uriin, mitte parem tervis. Saates selgitab PharmaNordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa, kuidas tervisliku toitumisega laotud vundamendile lisada meie laiuskraadidel vajalikke kaitsekihte õigete ja kvaliteetsete toidulisanditega. Saame teada, miks ja millist D-vitamiini, seleeni, Q10 või Omega-3 võiks eestlased tarbida, millised teadusuuringud on PharmaNordi toidulisanditega tehtud ning kuidas tagatakse lisandite imendumine ning lubatud toimeainesisaldus. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Kui sisestate pharmanord.ee veebipoes sooduskoodi E003EE, saate toidulisandid 35% soodsama hinnaga! Foto: PharmaNord

Kevadel valmis magistritöö „Paindliku töökorralduse rakendamine tootmisettevõtetes: praegused praktikad ja tulevikupotentsiaal“, mis pakub häid nõuandeid paindliku töökorralduse rakendamiseks tööstusettevõtetes. "Tööstusuudised eetris" saates on külas töö autor ja Fontese talendiotsija Kristiine Mäggi ning magistritöösse panuse andnud elektriseadmete tootja Eltech Solutions OÜ juht Peeter Merisaar. Kui tootmises on tähtajad püha ja tellimused tuleb täita, siis kuidas tagada samal ajal paindlik töökorraldus ja kust jooksevad punased jooned? Kuidas erinevad linna- ja maapiirkonna paindliku töökorralduse võimalused? Millised on Eltechi senised kogemused? Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Peeter Merisaar ja Kristiine Mäggi. Autor: Harro Puusild

SEB panga praktikaprogrammi Youth LAB kandideeris üle Baltikumi rohkem kui 1600 noort, vastu võeti praktikante vaid 80 ringis. Mida jälgitakse parikante valides ning milline on tööelu panganduses, sellest räägivad saates “Minu karjäär” SEB panga disainivaldkonna juht Esko Lehtme ja SEB panga innovatsioonijuht Kristina Lillo. “Meile meeldib öelda, et praktika on veidi kui katseaja pikendus. Sa näed inimest väga naturaalses olukorras - kuidas ta toimetab ja saad ka ise vajalikku juurde õpetada,” Lehtme lisab, et samuti näevad noored praktika käigus väga lähedalt, kuidas töö pangas käib ning õpivad kiirelt ka metoodikad, kuidas üht või teist teha. “Meie praktikaprogrammidel osalejatest 50% jääb ka edasi SEB-sse tööle, see on väga hea protsent,” tunnistab Lillo, kes ise osales samuti Youth LAB programmis ning nüüd on juba ise ka programmi eestvedaja. Lehtme ja Lillo tõdevad, et vahel ei saa praktikandid ka ise aru, kui suure töö nad ära teevad ja tajuvad alles hiljem, tööle asudes, mis tehtud sai. “Noored on väga andekad,” tunnustab Lehtme. Lisaks on saates “Minu karjäär” juttu ka Roboinvestorist, design hack-ist ja ettevõttesisest liikumisest. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Kristina Lillo ja Esko Lehtme SEB Pangast.

Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates võtame vaatluse alla TikToki ning selle, miks ettevõtted peaksid sinna kanalisse enda konto looma. Sotsiaalmeedia ja videoturunduse strateeg Jenny Tupits jagab saates mitmeid soovitusi ja nõuandeid, kuidas TikToki konto atraktiivseks muuta. Saates käsitleti video loomisest ning sellest, mida selle puhul tähele tuleb panna. Juttu tuleb ka sellest, kuidas inimesed enda videot vaatama meelitada. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Pildil: saatejuht Priit Kallas ning sotsiaalmeedia ja videoturunduse strateeg Jenny Tupits. Allikas: Äripäev

Elektri-Hummer pole kuskilt otsast keskkonnasõbralik sõiduk, kuna kaalub sama palju kui kolm kompaktset pereautot kokku, tõdetakse "Autojuttude" saates. Uute autode tühimass kasvab mühinal ja elektripööre annab sellele hoogu juurde. Säärasel "rasvumisel" on aga negatiivsed mõjud nii sõiduomadustele kui keskkonnale, kusjuures need mõjud võivad olla arvatust suuremad. Äärmusliku näite sellest, kuhu võib autonduses viia üksnes kütuseliigile ning võimsus- ja dünaamikanäitajatele keskendumine, pakubki USA-s müügile jõudnud elektriline Hummer. Viis ja pool meetrit pikk, 2,2 meetrit lai ja kaks meetrit kõrge pikap evib 1000 hobujõudu ja suudab kiirendada paigalt sajani umbes 3,5 sekundiga. Sama mündi teiselt küljelt leiame aga tervelt 4,1 tonnini küündiva tühimassi, mis tähendab lisaks muule, et Euroopas seda B-kategooria ehk sõiduauto juhiloaga tüürida ei tohi. Särtsu-Hummeri 212 kilovatt-tunnine aku, mille tootmiseks on kaevandatud haruldasi metalle, kaalub ise rohkem kui paljud autod, kuhu mahub samamoodi viis inimest, ent Hummer kulutab kogu oma kasutusaja jooksul tunduvalt rohkem erinevaid materjale ning koormab taristut nagu mõni veok. Kõigest sellest – ja paljust muustki – Äripäeva raadio autosaate seekordses episoodis räägitaksegi. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on tehnikaportaali Accelerista peatoimetaja Veli Valentin Rajasaar. Kahepeale võetakse kilode kuhjumise põhjused pulkadeks ning nenditakse, et need ei ole ainult halvad. Aga saaks oluliselt paremini, kui poliitikud ja tarbijad survestaksid autotootjaid kergusele. Vaikselt ongi autode tühimass laiemalt kõneaineks saamas, kaalu komponenti kavandatakse ka Eestis kujundamisel olevasse automaksu, kuid inimeste teadlikkuse tõstmisega tuleb veel vaeva näha, leitakse saates. Lisaks kõlab saates nending, et Eestis kohtab jätkuvalt tihti suhtumist: mida rohkem, seda uhkem. Juttu tuleb sellestki, et kergemad autod pakuvad vägevamat sõiduelamust, ükskõik kui vähe mõni seda kuulda võib tahta. Foto: SWNS/Scanpix

Saates "Rohepöörde praktikud" arutletakse seekord transpordi teemadel. Saatekülalised Neste äriklientide müügijuht Martin Õunap ja Autohalle müügijuht Risto Ojassaar on ühel meelel, et elektrilised sõidukid muutuvad aasta aastalt tänavatel järjest nähtavamaks ja see on eriti erasõidukitest rääkides vältimatu. Kuid näiteks maanteetranspordis, kust tuleb enamus õhkupaisatavast heitest, ei ole näha, et elekter diislit asendama hakkab. Õunapi sõnul ei tähenda see, et maanteetranspordis ei saa oluliselt heitgaaside hulka vähendada, sest järjest kättesaadavam on taastuvtoorainest toodetav diislikütus. "Valik, millest diislit toota, on väga lai ja selle nimel tehakse igapäevaselt tööd. Ja lahendus peab olema selline, mis laheneb mingisuguse jäätmeliigi probleemi, mis on meil suureks peavaluks," ütleb Õunap. Risto Ojassaar lisab, et kui eesmärk on võetud, et süsinikuheidet tuleb vähendada, siis see kuidagi tuleb saavutada. Täna on tehtud seda tootjaid nõuetega survestades. Eraisikuna peab enda jaoks aga läbi mõtlema, kas ja kuidas teha oma valikud. Vaid linnas liiklejal ei tohiks enam raske olla valida elektrisõiduki kasuks. Mis veel takistab rohelisema transpordi suunas liikumist, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Rein Pärn. Fotol Martin Õunap ja Risto Ojassaar. Foto: Äripäev.

Saates käime Kogu pere metsapäeval Tõrvas, kus selgusid 2023. aasta parimad erametsaomanikud. Teeme juttu nende kogemustest ja uurime, mis praegu erametsaomanikke rõõmustab ja kurvastab. Pildil parimad metsaomanikud, foto autor Egon Bogdanov.

Äripäeva TOPi sarja sisse juhtavas saates on külalisteks Luminori peaökonomist Lenno Uusküla (pildil paremal) ja KPMG nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Inflatsioonilises keskkonnas, mida me eelmisel aastal nägime, võivad kasum ja müügitulu väga kiiresti muutuda. Kasumi kiire kasv tekitab poliitilise ahvatluse seda ka rohkem maksustada. Lenno Uusküla hinnangul on see väga lühiajaline vaade. Kõige hullem, mis saab juhtuda on üldine vaade majanduskeskkonnale: kas see on prognoostav või mitte ehk kas on lootust, et kui sa kasumit teenid, siis saad sa selle ka välja võtta. Uusküla selgitab: „Poliitilise rahutuste genereerimine ebavõrdsuse pealt on üks selliseid riske, mis maailmamajanduses praegu toimub ja millega ettevõtted ka arvestavad. Varad ja rikkus peavad olema ühiskonnas loogiliselt jaotunud. Sel hetkel, kui ühe kätte koguneb väga palju, tekivadki poliitilised ebastabiilsused. Seepärast on oluline ,et keskkond püsiks stabiilsena, kuid seda tuleb teha prognoositavalt. Kui me maksustame kasumeid, siis me maksustamegi kasumeid, aga see peab olema ette teada.“ Hanno Lindpere parafraseerib Churchilli, kes ütles ettevõtluse kohta, et ühed inimesed näevad selles lehma, kes lüpsta, teised näevad tiigrit, keda tuleb puuris hoida ja ainult mõned näevad Tori hobust, kes veab rasket koormat. „Näpud eemale ettevõtlusest,“ ütleb ta ja soovitab, et kui kedagi vaevab kadedus näiteks pankade suurte kasumite pärast, siis võib ju osta LHV aktsiaid ja kasumist osa saada.

Cyber threats and cyber-crimes are global challenges, as is the lack of cyber security experts in the labor market. Why should we bother with cyber expert training, skilling, and cyber awareness? What does it mean for businesses and companies that are trying to innovate? What could be done to overcome this talent gap in the Nordic and Baltic region, which has set a goal for themselves to become the most digitally integrated region in the world? The host, Tarmo Virki from Äripäev, is joined by Holger Haljand (CEO of Telia Estonia), Rainer Saks (cyber expert at CTF Tech), and Stewart Kowalski (Visiting Professor in the Privacy Information and Cyber-Security department at the University of Skövde).

Kuulete meenutusi kahest käesoleva aasta juulis ja maikuus eetris olnud saatest. Esimeses saatepooles kuulete vestlust, mis keskendub küsimustele, kas ja kuidas on väikeaktsionäril võimalik kohtu kaudu nõuda dividendide väljamaksmist ja milline on Riigikohtu praktika sel teemal. Teemat avavad Triniti advokaat Martin Järve ja Triniti partner Erki Vabamets. Saate teises pooles kuulete vestlust, mis keskendub eurotoetuste väärkasutusele ja soodustuskelmustele ning juttu tuleb sellest, kuidas Euroopa Prokuratuur uurib kuritegusid, mis pannakse toime Euroopa Liidu maksumaksjate rahaga. Räägitakse sellest, kas ka heauskne eurotoetuse taotleja võib kriminaalmenetluses kahtlustatavaks sattuda ja mida selle vältimiseks ette võtta. Neid teemasid avavad Eestist nimetatud Euroopa prokurör Kristel Siitam-Nyiri ja Triniti vandeadvokaat Risto Käbi. Saadet juhtis ja pani kokku Gregor Alaküla. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Saates „Cleantech“ uurime seekord, kui suur mõju on erinevatel messidel ja konverentsidel päriselt meie majanduskeskkonnale ja rahvusvahelisele tuntusele. Saates on oma kogemusi jagamas Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok ja Impact Day programmijuht Erkki Kubber. Kuidas enne suurüritust ette valmistada, miks peaks sinna üldse minema, kui palju saab rääkida suurtest teemadest ja kumb on olulisem, kas kohvipaus või ettekanne? Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetab Cleantech Estonia ja Sunly AS.

Räägime tööturu olukorrast tehnoloogiasektoris. Olukorras, kus osad tehnoloogiaettevõtted värbavad ja teised koondavad, otsime vastust küsimusele, mis mõjutab enim IT-spetsialistide värbamist ja palgarallit. Juttu tuleb värbamistrendidest, sellest, kuidas spetsialiste leida ja hoida, millised motivatsioonipaketid praegu töötavad ja mida inimesed töövestlustel ise küsivad. Samuti räägime sellest, kuidas värvata arendajaid ja mis teeb ettevõtte IT-spetsialistidele atraktiivseks. Külas on Elisa Eesti talendijuht Keishy Margus ja Elisa IT -ja TV-teenuste arenduse valdkonnajuht Joosep Põllumäe. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

“Tele2-s on elu kõige ägedam värbamiskogemus ka siis, kui tööle ei saa,” tsiteerib Tele2 teenindusguru Helena Viiroja ühe kandideerinu sõnu, kui räägime ettevõttesse kandideerimisest.  Ettevõtte personalijuht Eve Karo lisab, et nende jaoks on ülioluline värvata inimesi vastavalt ettevõtte väärtustele ning selleks, et leida kõige-kõigemad telekakslased, tuleb soovijatel tihti väga läbi tiheda sõela pääseda. “Vahel on nii, et inimesele ei sobi pakutav amet, aga ta jääb meile väga südamesse, siis me loomulikult võtame temaga kohe ühendust, kui sobiv roll peaks tekkima,” tõdeb Karo.  Karo enda karjäär on Tele2-s kestnud 10 aastat, mille jooksul tüdimust ei ole tekkinud, sest telkodes on kõik pidevas muutumises. “Lisaks muutuvad ka inimesed oma olemuselt pidevalt. Kogu aeg on nii põnev, ausalt,” räägib Karo. Viiroja, kes Tele2-s olnud neli aastat, lisab, et tema tundis esimesest hetkest, et on õiges kohas. “Ma oleks nagu koju jõudnud,” meenutab Viiroja.  Äripäeva raadio saates “Minu karjäär” keskendume Tele2 väärtustele ning räägime, milline on nende roll värbamisprotsessis. Oluline on, et nii tööle kandideerija kui värbajad oleksid ühel lainel – vastastikune ausus on kõige olulisem, et oleks tagatud sobivus kõige õigema kandidaadi ja ettevõtte vahel.  Ka on saates juttu Tele2 piiramatust puhkusest, mida see tähendab ja kas tõesti kõik võivad lõputult puhata? Räägime sellest, kuidas ühes noortepraktikal osalejatega siseneb iga suve alguses justkui suvine briis Tele2 ruumidesse ja kuidas see vanemad olijad mõnusalt mugavustsoonist välja viib. Samuti tuleb saates juttu holistilisest vaatest inimese arengule ning sellest, miks tuleb hapnikumask alati kõigepealt ikka iseendale panna. Saadet juhib Sigrid Hiis.  Fotol Eve Karo ja Helena Viiroja. Foto: Sigrid Hiis.

Siirdamine on oluliselt keerulisem, kui varuosade paigaldus Kui doonor on see, kes loovutab midagi, siis kes on retsipient? Mida kujutab endast vereloome tüvirakkude siirdamine? Kas panna digilukku linnuke, et olen nõus oma organeid loovutama? Kas nn linnalegendidel on tõepõhi all? Kas tüvirakust saab tulevikus uusi elundeid? Ülevaate siirdamistest annavad Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall ning kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja dr Aine Kaare. Saadet juhib Violetta Riidas. Dr Ain Kaare foto autor: Tartu Ülikooli Kliinikum Dr Virge Palli foto autor: Andres Tennus Saadet toetab Takeda

Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi, selgub saatest, mille teemaks on vastutustundlik juhtimine. Paljudes riikides on rikkumisest teavitamise kanalid ammu loodud ja toimivad hästi. Seda kinnitab Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk: „Kuna oleme osa suurest kontsernist, olid meil mõned regulatsioonid juba olemas ja sellevõrra lihtsam tegutseda.“ Saates võtame pulkadeks lahti ettevõtte vastutustundliku juhtimise, sellega seotud direktiivid ja ESG eesmärkide täitmise. Kogemusi jagavad IT-ettevõtte Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Fotol Karin Madisson, Jevgenia Lukk ja Oliver Ämarik. Foto: Äripäev.

On väga inimlik, et teeme nii oma tavapärases elus kui ka rahaga toimetades vigu. Nendest pole oma investeerimisteekonnal mööda saanud ka majandusteadlane ja Aasta investor Kristjan Liivamägi. Alustava investorina jälgis Liivamägi, mida tegid toona investeerimise valdkonnas tema eeskujud ning ta üritas neid tehinguid jäljendada. „Õnn oli see, et finantskriis tuli suhteliselt kiiresti ja ma nägin ja sain puust ja punaselt aru, et see tegelikult niimoodi päris ikkagi ei toimi,“ rääkis Kristjan Liivamägi „Investeerimisportfell 2030“ saates. Analüüsides oma portfelli tehingud tagantjärgi, siis kordas Liivamägi enda sõnul mitu korda sama viga, kui ta hoidis oma portfellis korduvalt kaotavaid positsioone. Tema sõnul oli selle vea kordamine rahalises võtmes olnud tema jaoks üks kõige kallimaid vigu. Nominaalsed kaotused tema sõnul vea suurusest ja mõjust tegelikult aimu ei annagi. „Protsentuaalselt kõige suurem kaotus on 100% ehk siis üks minu esimesi investeeringuid - 10 000 eurot - selle väärtus on hetkel null,“ ütles ta. Liivamägi rääkis saates lahti millised emotsioonid investoreid juhivad, miks selline käitumine on inimesele üldse omane ja kuidas inimaju pettemanöövrid otsuste tegemisel inimesi kas tagasi hoiavad või just nimelt tagant tõukavad. Lisaks rääkis Liivamägi lahti läbi isiklike kogemuste mõned enimlevinud investorite vead ning jagas mitmeid nippe, kuidas neid vältida. Saadet juhtis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel. "Investeerimisportfell 2030" saate salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogia ettevõte Admirals.

Kuna turuosalised alles ootavad millisel tasemel laenuintressid stabiliseeruvad, ei näe me Eesti ärikinnisvaras kuigi palju tehinguid ka järgneval poolaastal, ennustab LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim. Hinnataseme osas rääkis Riim, et kinnisvarafirmade arvutuste kohaselt oleme täna näinud umbes kümneprotsendilist ärikinnisvara väärtuste langust. „Siin võib olla väike hinnalanguse potentsiaal veel sees. Aga seda mida on kardetud, et kas võib juhtuda 2009. aasta taoline krahh kui ärikinnisvara hinnad langesid pea poole võrra, siis täna me selliseid märke veel ei näe.“ Tehingute arv kasvu tervikuna võib Riimi sõnul ennustada ilmselt ajale kui majanduskeskkond on stabiliseerunud. Saates räägiti kas ärikinnisvara tehinguturg on aasta teisel poolel aktiviseerumas või veel mitte. Küsiti kahelt suurinvestorilt millises mahus on nad Baltikumis valmis investeerima ning mis neid seni takistanud märkimisväärsemate tehinguteni jõudmast. Saatekülalisteks LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ning Soome investeerimisfirma Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Rait Riim, foto autor Raul Mee.

Saates tuleb juttu dokumentide digitaalsest arhiveerimisest Infore juhi Kari Maripuuga, kelle sõnul saab ettevõte hakata oma digiarhiivi kasutama juba paari tunni jooksul pärast selle ülesseadmist. Saates räägime lähemalt, kellel ja miks on digiarhiivi vaja, kuidas andmed aastakümnete jooksul säilitatakse ning mis eristab arhiivi dokumendihaldusest. Teeme selgeks, kuidas on tagatud andmete turvalisus ja kuidas toimub dokumentide hävitamine. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Kari Maripuu. Foto: Äripäev.

Saates räägime turisminduse koroonajärgsest taastumisest. Vestluspartneriks on turismitehnoloogia idufirma Hotelbuddy tegevjuht ja kaasasutaja Kadi Saadlo. Saadlo käest küsime, kuidas ehitada iduettevõtet ajal, mil kapitali kaasamine on keeruline ning kuidas kohaneda idusektori omapäradega. Saatejuhiks on FoundME toimetaja Tarmo Virki. Fotol Tarmo Virki, Kadi Saadlo, autor Eget Velleste.

Me ei pea selgitama, et Tesla on elektriauto, Pampersi all mõeldakse mähkmeid või Samsung pakub sulle kõiki kodus vajalikke tehnikakaupu, aga kuidas luua brändi, mis kannab endas ettevõtte strateegiat ja kuidas strateegia ettevõttes päriselt tööle panna? Kuidas tulemusi mõõta ning missuguseid tööriistu juhina kasutada? Äripäeva juhtimiskooli raadiosaates rääkisid koolitaja, ettevõtja ja õppejõud Kristo Krumm ning Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus strateegilisest planeerimisest, eesmärkide seadmisest ning sellest, kus juhid tavapäraselt eksivad. Saade on inspireeritud Äripäeva Akadeemia koolitussarjast „Spetsialistist juhiks“, mis on loodud just vähese juhtimiskogemusega juhtide toetamiseks ja arendamiseks. Fotol: Marianne Lõhmus ja Kristo Krumm Foto autor: Sigrid Veskioja

Alateadlikult meeldib klientidele näha, et ettevõte on rohelised valikud nende eest ära teinud, et ka nemad saaksid panustada keskkonnahoidu, rääkis Saaremaa turismiettevõtja ja Pidula wakepark’i tegevjuht Janet Väärtnõu saates „Turismitund“. Väärtnõu lisas, et isegi kui osad kliendid veel teadlikult rohemärgiste järgi atraktsiooni või peatuspaika ei vali, siis alateadlikult loeb neile positiivse emotsiooni pakkumisel rohevalikute olemasolu väga palju. „Klient tunneb, et ta oma tegevusega ja heaolu saavutamisega ei ole rikkunud mingit pidi keskkonda. See on tõusev trend, millele inimesed hakkavad rohkem tähelepanu pöörama,“ lisas Väärtnõu. Räägime saates kestlikust turismist, seda tõendavatest märgistest ning filosoofiast, mis seda tagant tõukab. Juttu tuleb sellest, kas kliendid soovivad praegu keskkonnasäästlikumalt reisida ja mida ettevõtjad selleks teevad. Saates uurime, kuidas turundada sihtkoha ja ettevõtte kestliku tegutsemise sõnumeid, ja arutame, kas selline tegutsemine ka majanduslikku kasu toob. Lisaks räägime turismiasjalistele tuttavatest märgistest nagu maailma kestliku turismi edendamise organisatsiooni Green Destinations tunnustuse erinevatest tasemetest ja Green Key märgisest. Külas on Saaremaa vallavalitsuse turismi- ja turundusteenistuse ehk Visit Saaremaa arendusspetsialist Sigrid Valter (paremal) ja Saaremaal asuva Pidula Wakeparki tegevjuht ning omanik Janet Väärtnõu (vaskaul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Tööstuskontsern ABB teatas augusti keskel, et ettevõtte mootorite ja generaatorite tehase juhiks saab viimased neli ja pool aastat Stora Enso Baltikumi tehnikajuhina töötanud Indrek Saarma. Viimased aastad pühendas Saarma Stora Enso mitme tehase tehnikameeskondade ühendamisele, arendas protsesse ja tegeles parendustega. „Kuna meeskonnad õppisid ja protsessid arenenesid kiiresti, siis tundsin, et minu väärtus ettevõttes on väike või seisma jäänud ja vaatasin turul ringi, mis saada on. ABB jäi silma,“ sõnab Saarma saates. Saates on juttu juhtimisest, meeskonnatööst ja motiveerimisest, aga laiemalt ka tööstusest. Saadet juhib Harro Puusild.  Fotol Indrek Saarma.  Foto: Äripäev.

Lapse nägemismeel hakkab arenema juba emaüsas ning jätkab arenemist kogu lapseea vältel. Seetõttu on eriti oluline teada eelkooliealise lapse nägemise arengu olulisi teetähiseid, nägemist teadlikult toetada ning osata varakult ära tunda, kui tekkinud on mingid probleemid. Saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno, milliseid hilisemaid nägemisprobleeme võib tuua kaasa see, kui lapseea müoopia ehk lühinägevus jääb korrigeerimata ning kas müüdil, et prillide kandmine muudab lapse silmalihased laisaks, on tõepõhi all või mitte. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg Foto: Shutterstock

Saates kuulete rahvusvahelise äri konverentsi Triljon esinejate mõtteid selle kohta, mida tuleb arvestada uutele turgudele laienemisel. Rödl & Partneri advokaadibüroo juht Alice Salumets räägib sellest, milliseid juriidilisi nüansse tuleb silmas pidada Ukrainas ja Saudi- Araabias äri tegemisel. EASi ja Kredexi ühendasutuse ekspordiosakonna juht Eva-Kristina Ponomarjov räägib sellest, miks just Vietnam on lähitulevikus prioriteetsete sihtturgude hulgas ja tutvustab uusi võimalusi, mida EAS eksportivatele firmadele pakub. EASi nõunik Saksamaal Tiina Kivikas annab nõu, mida teha Saksa riigilt toetuse saamiseks ja Suurbritannia ekspordinõunik Heiki Andres Pant jagab mõtteid, millistel ettevõtetel võiks Briti turul olla läbilööki. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Alice Salumets. Autor: Meeli Küttim.

Värskes „Teabevara tunnis“ räägime ettevõtja võimalustest võlglastega tegeleda ning sellega kaasnevatest ohtudest. Vandeadvokaat Gregori Palm ja advokaat Kirke Vaino räägivad, millised on võlausaldaja võimalused võlgnikult võla kättesaamiseks. Saame teada, millised tagajärjed võivad võlausaldajat oodata, kui võla tagasinõudmisel minnakse liiga kaugele. Juttu tuleb ka võlgnike häbipostist ja inkassosse pöördumisest. Stuudios on vandeadvokaat Gregori Palm ja advokaat Kirke Vaino advokaadibüroost Lindeberg. Saadet juhib teabevara toimetaja-projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Gregori Palm ja Kirke Vaino. Autor: Eve Noormägi

Ühiskond on pidevas ja aina kiiremas muutumises. Karjääriteed on käänulisemad ja muutuv töö nõuab uusi teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe ja inimese arengu toetamine kogu elukaare jooksul on olulisem kui kunagi varem. Kus asub sellele pildil vabaharidus ja kas vabaharidus on isutekitaja, kogukonna arendaja, erialaste oskuste täiendaja või ühine vastutus sidusa ühiskonna ehitamisel? Saates räägime vabaharidusest ja vabaharidusliku koolituse rollist täiskasvanute õppes. Külas on Eesti Rahvaülikoolide Liidu tegevjuht Heleriin Jõesalu, Kuressaare Rahvaülikooli projektijuht Krista Hallik ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht Kertu Eensaar. Vestlust juhib Katre Savi. Pildil Krista Hallik, Heleriin Jõesalu, Kertu Eensaar. Foto autor: Katre Savi.

Saates „Digitark äri” räägime, kuidas tehisintellekti digiturunduses targalt ära kasutada ehk tööle panna. Küsime saatekülalistelt seda, kuidas tehisaru aitab ettevõtetel brändi arendada ning kuidas saab AI abil teha paremaid sisu- ja turundusplaane. Arutleme tehisintellekti kasutusvõimaluste üle ettevõttes ja toome välja sellegi, missugused ohud peituvad digikrati usaldamisel, tehes seda kriitikameeleta. Saatekülalised on digiturunduse mentor Katriin Mangus ja Sokisahtli poe omanik Piret Ilver. Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol vasakult: Katriin Mangus, Mare Timian ja Piret Ilver Foto: Maarja-Liis Puhilas

Rahal ei ole kodumaad ning kuna Eestis kehtivad elektri tootmise ja tarbimisega seotud regulatsioonid ja tasud panevad põntsu meie konkurentsivõimele naaberriikidega, siis raha voolab lihtsalt minema, rääkis saates „Energiatund“ Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Seekordses saates oli külas Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, kellega tuli jutuks Eesti energiatööstuse konkurentsivõime naaberriikidega, Eesti desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust, tuumaenergia vajalikkusest Eestis ja taastuvenergiale üle minekust. Lisaks rääkisime tuleva kütteperioodi energiahindadest ning Vare jagas soovitusi, kuidas ettevõtjad selleks paremini valmistuda saaksid.

Hooaja viimases Infopankuris on külas Coop Panga küberturbejuht Sander Eesmaa (vasakul), õppejõud ja infoturbe nõunik Elin Nurges ning KPMG IT-auditi juht Ivar Anton (paremal). Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Kui ettevõtetes praeguseks mõistetakse juba üsna hästi, et isikuandmed on delikaatne teema, siis näiteks ärisaladust või siseinfot ei osata alati veel tundlike andmete osana näha. Nii võibki juhtuda, et ettevõte saab oma andmekogude väärtusest alles siis aru, kui need on varastatud või rikutud. Elin Nurges teab mitut üsna kurioosset lugu, kus ettevõtte tooteinfo on konkurendile lekkinud või on töötaja kasutanud mingi delikaatse tootmisprotsessiga seotud probleemi lahendamiseks ChatGPT-d ning selle kaudu tundlikku infot avaldanud. See aga tähendab, et iga uuendus, ükskõik kui hea ja kasulik, peab läbima riskide hindamise ning ettevõttes tuleb ära otsustada, kus, millal ja milleks seda võib või ei või kasutada. „Kui seda pole otsustatud ja kirja pandud, siis töötaja ei olegi justkui millegi vastu eksinud. Ent seda infot hiljem tagasi võtta ei saa,“ ütleb Nurges. ChatGPT kasutamise reguleerimine on Coop Pangas juba töös, kinnitab Sander Eesmaa. „See on väga aktuaalne teema,“ ütleb Eesmaa. Ent millesse peaks ettevõte investeerima, et andmete kasutust arendada ja andemete terviklikkust kaitsta? Eesmaa soovitab juhinduda neljast punktist. Esiteks peaks ettevõte analüüsima ja arusaama, milleks ta andmeid kasutab, kuidas andmed tema ärieesmärke aitavad saavutada. Teiseks peavad andmed olema kvaliteetsed, sest ebakvaliteetseid andmeid pole võimalik ettevõte heaks tööle panna. Kolmandaks, kohe algusest peale tuleb arvestada infoturbe ja andmekaitsenõuetega, sest hiljem neid juurutada või andmete töötlemist ümber korraldada on väga raske. Neljandaks peab ettevõte olema valmis investeerima tehnoloogiasse, millega seda kõike teha, ja inimestesse, kes selle tehnoloogiaga töötavad. Ivar Anton toob levinud riskikäitumisena välja, et tihti kiputakse jooksvaid projekte ja finantsandmeid meilidega edasi-tagasi saatma. Kui sealt midagi lekib, siis …. Sellised Excelisse koostatud väikesed andmekogud kipuvad olema need, millest kellegi pole täpset ülevaadet, kus ja kui palju neid liigub. „Kui ettevõttes hoitakse klientide andmeid või finantsdatat infosüsteemides, kust seda ei saa kopeerida või mujale salvestada, siis võiks see olla üsna turvaline. Ent kui selliseid andmeid saadetakse meiliga omale koduarvutisse või veel kuhugi mujale, siis see on väga suur probleem,“ räägib Anton.

Lühisaates kommenteerib Triniti vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli privaatsuse ja andmekaitse külalislektor Maarja Pild päevakajalist andmekaitseteema kobarkäkki. Teemaks on Pere Sihtkapitali tellitud uuring, milles küsiti naistelt, miks neil ei ole lapsi. Pild kommenteerib, millised olid juhtumi juriidilised eksimused, laiemad tagajärjed, kui palju võib teisigi taolisi juhtumeid olla ja kas inimeste isikuandmed peaksid olema raskemini ligipääsetavad. Jagatakse praktilisi soovitusi eraisikutele, aga ka ettevõtetele, kes soovivad korrektselt erinevaid isikuandmeid müügi ja turundustöös kasutada. Intervjueeris Gregor Alaküla. Foto autor: Olga Makina / Triniti advokaadibüroo.

Rohepööre ei ole enam valik, vaid vajadus. Ettevõtted peavad leidma viise, kuidas muuta oma tegevust jätkusuutlikumaks ning suutma seda ka tarbijatele arusaadavalt kommunikeerida. See on kommunikatsioonijuhtidele suureks väljakutseks, sest mitmed jätkusuutlikud sammud ei ole lõpptarbijale koheselt tajutavad (peale toote lõpphinna). Jätkusuutlikkuse teema peab olema faktidega tõendatav ja tarbijale arusaadav, et vältida rohepesu levikut, tõdes Tallinna Lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holts. Ühtlasi jagas Holts Tallinna Lennujaama strateegilisi eesmärke järgnevateks aastateks ning selgitas, mis peaks juhtuma siis, kui Eestis võetakse vastu otsus, et mürataseme kontrolli all hoidmiseks peatatakse öised lennud. Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste rõhutas, et rohepööret ei saa panna tarbijate õlgadele ning riigil lasub väga suur vastutus nii kodanike harimise kui rohepööret soodustavate maksusoodustuste näol. JOIKi ekspordi- ja turundusjuht Kadri Mäesalu jagas väljakutseid, millega nemad sel teekonnal silmitsi seisavad, ent tutvustas ka samme, mida nad on juba edukalt selles suunas astunud, seal hulgas monopakendi kasutuselevõtt ja uue tootmishoone rajamine. Saadet juhib Keit Ausner. Fotol: vasakult Tallinna Lennumaaja turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holst, JOIKi ekspordi- ja turundusjuht Kadri Mäesalu ja Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. Autor: Äripäev

Seekordses saates vaatleb Silver Rooger Dominate Salesist erinevaid ettevõtteid, kellel on probleem müügitulemuste täitmisega või meeskonna müügioskuste parendamisega. Ta analüüsib nende olukorda, pakub välja erinevaid lahendusi ja aitab välistada tüüpvigu, mida tavaliselt sellistes situatsioonides tehakse. Fotol Silver Rooger. Autor: Dominate Sales.

Üks maailma suurimaid termopuidu ja saunamaterjalide tootjaid Thermory räägib saates "Jätkusuutlik ja roheline", kuidas soov võimalikult vähe tootmisjääki tekitada on viinud innovatsiooni ja täiesti uute toodeteni, mis rahvusvahelisel turul hoogsalt kaubaks lähevad. Juba 25 aastat tegutsenud ettevõttes usutakse, et tänu termotöödeldud puidu kasutamisele, mis pikendab oluliselt puitmaterjali eluiga, on meil vaja vähem metsa raiuda. Juttu tuleb ka sellest, miks eelistada puitu betoonile, millist rolli mängib Rohetiigri akadeemia Thermorys ja vastupidi ning kui palju nutikamalt ja efektiivsemalt saab toota, kui kuulad oma meeskonda ja sealt tulevaid soovitusi. Külas on Thermory tegevjuht Simmo Soomets ja turundusdirektor Andres Kangur, saadet juhib Kadrin Kahu. Fotol Simmo Soomets ja Andres Kangur.  Foto: Äripäev.

Seekordne saade keskendub teeninduse väljakutsetele erinevates sektorites. Stuudiokülalisteks on Tallinki personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur, EMTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa ning Südameapteegi teenindusjuht Kadri Villemson. Vanajuur jagab mõtteid reisilaeva klienditeeninduse suurimatest väljakutsetest ning räägib, kuidas Tallinkis pea 500 inimese värbamine käis. Lisaks selgitab ta põhimõtteid, mis aitavad selliste mahtude juures teeninduse kvaliteeti kõrgel tasemel hoida. Kullamaa käsitleb klienditeeninduse väljakutseid riigiasutustes. Ühtlasi jagab ta EMTA väljavaateid teeninduse digitaliseerimisel ning tutvustab andmete analüüsi kasutamist klienditeeninduse parandamiseks. Villemson toob välja apteegisektori eripärad ja arutleb, milline saab olema klienditeeninduse tulevik arvestades apteegisektori visiooni aastaks 2030, ning apteekrite panust üldisesse tervishoiusüsteemi. Saadet juhib Keit Ausner. Fotol (vasakult) Tallinki personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur, saatejuht Keit Ausner, EMTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa ning Südameapteegi teenindusjuht Kadri Villemson. Autor: Äripäev

Saates on külas suve alguses EASi digitaliseeirmise meistriklassi võitjaks kuulutatud mööblidetaile tootva Plaat Detaili tegevjuht Karmo Lomp ning arendus- ja finantsjuht Annika Valksaare, kellega räägime ettevõtte senisest digiteekonnast. Heidame pilgu sellele, mis kevadel meistriklassi võidu tõi, aga lisaks räägime ka sellest, millised on ettevõtte jaoks olulisemad digitaalsed muutused. Ettevõte tunnistab, et digitaliseerimine on parandanud tulemuslikkust, kuid seejuures on tulnud maksta ka kooliraha. Saadet juhib Harro Puusild.

Äripäeva kirjastusel ilmus äsja dr Robynne Chutkani raamat „Viirusevastane soolestik. Seedesüsteemi võitlus haigusetekitajatega“, mis räägib kõhubakterite tasakaalu ja tasakaalutuse mõjust nii füüsilisele kui vaimsele tervisele ning annab juhised, kuidas enda tervist hinnata ja parandada. Saates aitab Rahvatervise Akadeemia toitumisnõustaja ja koolitaja Tuuli Taimur avada autori soovitusi selle kohta, kuidas peaks toituma, et seedesüsteemi kaitsevägi löögijõulisena hoida, mis juhtub siis, kui tekib düsbioos ehk kõhubakterite tasakaalutus, miks tuleb ka tervislikku toitu varieerida ning kas talupojatarkust saab üldse enam toitumise juures rakendada. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Raamatu leiab aadressilt pood.aripaev.ee Foto: Shutterstock

„Logistikauudised eetris“ saates räägitakse suurüritustega kaasnevast logistikast, mis ürituste külastajate jaoks jääb reeglina nähtamatuks. Fookuses on selle suve üks tippsündmuseid, Rally Estonia, kuhu oli vaja püsti panna 14 suuremat ja 47 väiksemat pealtvaatamisala, mis oli laiali pillutatud üle kogu Lõuna-Eesti. Milliseid logistilisi väljakutseid on esitanud rendifirmale Cramo Estonia sellised suurüritused nagu Rally Estonia, hiljutine Depeche Mode`i kontsert ja eelolev The Weeknd festival, sellest „Logistikauudised eetris“ saates arutletaksegi. Stuudios on Cramo Estonia müügijuht Kaur Adamson, saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: AS Cramo Estonia müügijuht Kaur Adamson

Milline on ideaalne tagasiside? Miks tagasisidet samal ajal oodatakse ja peljatakse? Mis juhtub kehva tagasiside korral ja mis roll on seejuures suhetel ja usaldusel? Värskes saates „Töö ja palk“ on seekord külas coach ja koolitaja Ruti Einpalu ning juttu tuleb tagasisidest – mida see endast kujutab, missugune on väärtuslik tagasiside, millel on võime töötajat innustada ja motiveerida, missuguseid oskusi tuleb hea tagasiside andmiseks lihvida ja kuidas on võimalik kõik kergekäeliselt tuksi keerata. Võtame põhjalikult luubi alla selle võimsa ja sageli alahinnatud vahendi juhi arsenalis, mis õige kasutamise korral võib olla ülimalt motiveeriv, ent valesti pruukides omada täiesti vastupidist efekti. Uurime, missuguseid oskusi on vaja endas arendada, et üleüldse tagasisidet andma hakata, ja selgitame välja, mille poolest erineb tagasisidevestlus üks-ühele-vestlusest ja arenguvestlusest. Räägime ja edasisidest ja selle plussidest ning hamburger-tagasisidest ja selle miinustest. Saadet juhib Helen Roots. Fotol Ruti Einpalu. Foto: erakogu.

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas eelmisel aastal suhtekorraldusärist tööstussektorisse liikunud Jonatan Karjus, kes asus aprillis juhtima tuntud mööblitööstust Standard. Kuidas on möödunud aasta tööstuses ja millised on olnud kolm esimest kuud Standardi juhina? Kevadel uue omaniku käe all ja kaheksa inimesega alustanud Standard on kolme kuuga palganud üle 30 inimese. Saates vaatame kolmele kuule tagasi ja räägime, kuidas on õnnestunud tehas tööle saada ja mida näitab tellimusteraamat, lisaks on juttu mööblitööstuse olukorrast ja edasistest plaanidest. Eelmisel aasta sügisel Avila Puidus alustanud ja aprillis Standardit juhtima asunud Jonatan Karjus räägib saates, et see aasta on teda palju õpetanud. „Tootmine on väga keeruline valdkond ja see aasta on mind palju õpetanud, eks olen teinud ka vigu,“ tunnistab Karjus saates. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Jonatan Karjus. Foto autor: Karin Jaanus.

„Teabevara tund“ keskendub seekord kaugtööle ning sellega seonduvatele õigustele ja kohustustele. Räägime, millised eeldused peavad olema täidetud, et töötaja üldse saaks kaugtööd teha. Näiteks kes peab katma tööruumi ja -vahendite kulu, kuidas korraldada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist kodukontoris, kuidas toimida, kui töötaja teeb kaugtööd eri kohtades? Samuti uurime, kellega ja millistel tingimustel saab sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötaja lepingu. Stuudios on advokaadid Birje Kalmus ja Päivi Margna advokaadibüroost LMP, küsivad Äripäeva teabevara toimetaja Eve Noormägi ja personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Külli Gutmann, Birje Kalmus, Päivi Margna. Autor: Andres Laanem

Suvises saates Mets ja majandus jagame metsomanikele tarvilikke tarkusi metsas toimetamiseks. Maaülikooli dotsent Ivar Sibul tutvustab maarjakase kasvatamise nippe. Kuigi maarjakaske leidub meil ka looduslikult, on enamik maarjakase kaasikuid inimese rajatud. Looduslikult maarjakase iseloomulikud tunnused kuigi hästi ei levi ja enamasti on tulemuseks tavaline arukask. Saate teises osas teeme metsandusteadlase Hardi Tullusega juttu püsimetsandusest. Muuhulgas saab vastuse ka küsimus, et kas püsimetsandus sobib igasse metsatüüpi ja kas see võiks täielikult asendada lageraie. Saate autor on Toomas Kelt. Fotol Hardi Tullus, foto autor Mana Kaasik/Eesti Metsaselts.

Pikalt riskikapitalifondide raha investeerinud Timo Kilp soovitas USA turule pürgivatel Eesti iduettevõtetel teha põhjalikku kodutööd, sest nii vead kuid samas ka õnnestumised maksavad sealsel turul rohkem. Saates tuleb juttu trendidest riskikapitaliturul ja sellest, kuidas iduettevõttega USA turule siseneda.  Uurime, millised on turgude erinevused ja millised on investorite ootused kummalgi turul. Samuti räägime rahakaasamise trendidest ja sellest, kummal turul on lihtsam EXITit teha. Külas on riskikapitalifondi Borusan partner Timo Kilp (vasakul) ja Triniti vandeadvokaat ning start-up’i ja riskikapitali töögrupi juht Valter Võhma (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Energiasalv Pakri kaasas Paldiskisse rajatava vesisalvesti ehitamiseks täiendavalt 11 miljonit eurot Eesti investoritelt ja kuulutas välja ehitushanked, et järgmisel aastal alustada 500MW vesisalvesti rajamist. Millal salvesti valmis saab, kust tuleb ülejäänud raha ja milline on Eesti energeetikainvesteeringute üldine kliima, on saates arutamas Energiasalv Pakri tegevjuht Peep Siitam ja Warmestoni tegevjuht Mait Kaup. Saate teises osas tutvustame võimalust, kuidas ka väikeinvestorid saavad nüüdsest hakata investeerima roheidudesse ja miks seda tegema peaks. Seda tutvustab lähemalt Beamline Accelerator tegevjuht Triinu Lukas. Saatejuht on Mart Valner. Fotol Energiasalv Pakri tegevjuht Peep Siitam. Foto: Raul Mee

Selleks aastaks prognoositakse kaks korda rohkem petujuhtumeid, kui oli möödunud aastal. SEB turbekeskuse prognoosi kohaselt võib nende juhtumite arv küündida üle tuhande ja nende kahjusumma olla üle poole miljoni euro. Jätkuvalt on petuskeemid nii internetis kui telefonitsi kasvutrendis. Petturite sihtmärgiks on aina enam ka ettevõtete ja äriklientide andmebaasid. Kuidas on Eestis lood digitaalhügieeniga ja kes on petturite jaoks suurim sihtmärk? Millised on spetsialistide ootused riigile? Neil teemadel võtab stuudios sõna SEB turbekeskuse juht Kätlin Kukk. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Kätlin Kukk, autor Marko Koks.

Äritehnoloogia saates räägime organisatsioonides samaaegselt erinevate IT-süsteemide ja tarkvaralahenduste kasutamisest. Küllap on see tuttav paljudele kuulajaile: e-kirjavahetus käib Gmailis, veebikõnesid tehakse Skype’is või Zoomis, töö tabelitega toimub Excelis jne. Mis on selle plussid ja miinused, arutlevad Kohtla-Järve abilinnapea Erik Setškov ja Elisa Eesti ärikliendi IT teenuste valdkonna tootejuht Kristjan Kuru.

Poevein investeerimiseks ei kõlba, sest tootlusest läheb suur osa kaotsi ainuüksi maksude tõttu. Väärisveinidesse investeerides võib aga teenida kahekohalist tootlust. Eestis esimese väärisveinide fondi loonud WineFortune'i kaasasutaja Risto Kaljurand ütleb, et väärisveinidega on investorid ajalooliselt teeninud keskmiselt 13 protsenti aastas. Kust see tuleb, selgitas ta Äripäeva raadio saates "Investeerimisportfell 2030". Uurime Kaljurannalt, kuidas tootlus kujuneb, aga räägime ka sellest, kuidas näevad välja veinioksjonid ning kuidas veine hoiustada. Samuti avab Kaljurand, mis juhtub siis, kui vein läheb hoiustaja käes kaotsi, halvaks või juhtub sellega midagi muud. Teeme juttu sellest, kas ka nii on võimalik veinidesse investeerida, et ostad poest pudeli ja loodad selle ajas paremaks ja kallimaks muutumist. Kaljurand selgitab sellega seotud riske. Räägime ka maksudest ehk kuidas on võimalik kuluefektiivselt ja käibemaksu tasumata veine osta ja hiljem edasi müüa. Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse vastutav toimetaja Indrek Mäe. "Investeerimisportfell 2030" saate salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogia ettevõte Admirals.

Kesksuvises Terviseuudiste saates räägime kopsuvähist – kuidas see tekib, kuidas avastatakse ja kuidas ravitakse. Kuna saatekülaliseks on Tartu Ülikooli kliinikumi rindkerekirurgia osakonna juhataja ja Tartu ülikooli kaasprofessor dr Tanel Laisaar, siis tuleb juttu ka kopsusiirdamisest. Dr Laisaar sai laiemale üldsusele tuttavaks 2010. aastal, kui viis läbi esimese kopsusiirdamise Eestis, avades sellega uue peatüki Eesti meditsiini ajaloos. Praegu veab ta kopsuvähi sõeluuringu käivitamist. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Takeda

Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on need tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Eksperdid arutavad, milliste maksude kehtestamist ja milliseid maksumuudatusi tasuks Eesti tugevustest lähtudes tulevikus kaaluda. Saates tuleb juttu ka mitmetest teistest põnevatest teemadest, näiteks krüpto maksustamisest, automaksust, maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelist, Eesti maksusüsteemi keerukamaks muutumisest ja muust. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saade on salvestatud 18. juulil. Pildil vasakult: Mait Palts, Mario Sõrm, Kaido Künnapas ja Oliver Ämarik. Foto: Andres Laanem

Patarei merekindluse omanik ja arendaja Urmas Sõõrumaa otsib Patarei arendusse partnereid, kuna ei soovi olla arenduse ainuosanik ning ideede kõrval peaks uuel partneril olema välja käia ka vähemalt 10 miljonit. Muude funktsioonide kõrval Patareisse kvaliteetset SPA hotelli rajada sooviv U.S. Invest suuromanik ütleb, et fantastiliste vaadetega ja arhitektuuriga korteritega ajaloolisse arendusse on vaja igas mõttes osanikke juurde. Sõõrumaa teise arenduse, Talsinki kvartalisse on investorid tema sõnul sisenemas ning saates Kinnisvaratund vihjab suurärimees, kust suunast neid oodata võib. Saates räägime kinnisvara-arendamisest, ärikinnisvara turuolukorrast ja ka mõistagi Urmas Sõõrumaa plaanidest seoses tema ettevõtete suurarendustega. Lisaks teeme juttu detailplaneeringutest ja nende venimisest, Tallinna linna erinevate piirkondade potentsiaalist ning Eesti-Soome suhetest. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Urmas Sõõrumaa konverentsil Äriplaan 2023 esinemas. Foto autor Raul Mee.

“Juulis kaeti osa meie kaubanduskeskuse parklast roheasfaldiga ning keskuse katusel elavad kuus mesilasperet jagavad meile pidevalt infot, kuidas muuta ümbritsev loodus töötajate ja klientide jaoks puhtamaks,” toob hommikuselt meekorjelt stuudiosse saabunud Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm muheledes välja. Samas lisab Nõmm, et vastutustundlik juhtimine ja majandamine on Ülemiste keskuse jaoks oluline olnud algusaastatest peale ning oma keskkonnamõju vähendamise nimel tehakse pidevalt tööd. Muu hulgas soovitakse 2026. aastaks saavutada BREEAM tase “Excellent” ning kasutusele võtta koha peal toodetud taastuvenergia. “Järgmisel suvel toodame energiat juba oma keskuse katusele paigaldatud paneelidega,” avaldab Nõmm. Ülemiste keskuse jaoks on olulised ka sotsiaalse vastutuse teemad: nii algatati kevadel näiteks “Suveks tööle” kampaania, kus koguti kõikide rentnike tööpakkumised ühte portaali ning selle vahendusel leidsid suvetöö mitmed noored, kelle jaoks Ülemistes töötamine on nende esimene töökogemus. Lisaks eelmainitule räägime saates “Jätkusuulik ja roheline” täpsemalt Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse fookusteemadest, plaanidest tulevikuks ning kuidas panustatakse jätkusuutlikkusse. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Tiia Nõmm Ülemiste keskuse katusel hommikusel meekorjel. Autor: Erik Riikoja.

Enesejuhtimine on juhi kõige olulisem roll, kuna mõjutab otseselt tema võimet inimesi juhtida ja mõista. Teadlik enesejuhtimine hõlmab enda tundmaõppimist, emotsioonide reguleerimist ning teadlikkust välistest teguritest, mis võivad meid mõjutada. Kui juht suudab teadlikult juhtida, on tal suurem võime inimesi mõjutada ning elust rohkem rõõmu tunda. Saates vestleb Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus psühholoogi ja Milttoni muutuste juhtimise nõustaja Eva-Maria Kangroga. Teemaks tuleb lisaks läbipõlemine, märkides, et juhid võivad läbipõlemist kogeda, üritades, ideaalseid standardeid saavutada või olla keegi, kes nad tegelikult ei ole. Samuti räägivad nad sellest, kuidas juhid saavad oma meeskonnaliikmeid toetada, märgates läbipõlemise märke ja pakkudes neile toetust. Eva-Maria viib läbi Äripäeva Akadeemias koolitust "Eduka enesejuhi oskused", mille eesmärk on tõsta teadlikkust ajupotentsiaali kasutamise võimalustest ja piirangutest ning edendada teaduspõhiseid võtteid ülemäärase stressi ennetamiseks ja edasiviivaks tegutsemiseks. Foto: Äripäev Fotol: Eva-Maria Kangro ja Marianne Lõhmus

Eesti vanim jäätisetootja Premia Tallinna Külmhoone alustas oma jätkusuutlikkuse teekonda juba 2013. aastal. Enim on efekti ja säästlikkust andnud ning raiskamist vähendanud tootmise digitaliseerimine. Tänu sellele kasutatakse optimeeritud viisil nii elektrit, vett kui toorainet ning suudetakse tootmine paindlikult ümber opereerida, kui mõni toode müüb paremini, kui loodeti.  Milliseid samme on tehtud seoses pakendite taaskasutuse ja plasti vähendamisega, kuula saatest. Äripäeva raadios on külas Premia Tallinna Külmhoone tegevjuht Aivar Aus.  Saadet juhib Kadrin Kahu.  Fotol Aivar Aus.  Foto: erakogu.

„Tänasel päeval arvatakse endiselt väga tihti, et kui on rohesertifikaat ja päikesepaneelid katusel, on hoone roheline ja rohepööre tehtud,“ märkis Green Formula Capitali juhtiv partner Meelis Šokman. Šokmani sõnul ei taga ainuüksi rohesertifikaat veel jätkusuutlikku hoonet. „Kui me võtame kogu hoone loogikat, siis esimeses etapis on päikesepaneel katusele kõige ebaefektiivsem tegevus üldse. Nende tasuvusaeg on parimal juhul seitse aastat. On aga tegevusi, mille tasuvusaeg on 3-5 aastat ja mida oleks palju mõistlikum enne ära teha.“ „Eetris on ehitusuudised“ saates kuulete Šokmani ettekannet mai lõpus toimunud kinnisvaraarenduse konverentsilt. Ettekanne oli pealkirjastatud „ESG reform kinnisvaras“ ning Šokman puudutas ettekandes kõiki kolme ESG-d hõlmavat teemat – keskkonda ja energiasäästu, sotsiaalseid aspekte ning juhtimist. Konverentsi modereeris Lauri Leet. Fotol päikesepaneelid, foto autor Julia-Maria Linna.

Seekordses saates "Jätkusuutlik ja roheline" arutleb Europark Estonia tegevjuht Karol Kovanen autostumise vähendamise ja jätkusuutlikumate liikumisviiside üle. Kovanen rõhutab, et auto omamine hajaasustusega piirkonnas elaval lastega perel on hädavajalik ja maapiirkonnas elavad inimesed tänases Eestis naljalt ilma autota hakkama ei saa. Seetõttu keskendume saates autostumise vähendamisele just tiheasustusega aladel ehk suuremates linnades ja nende ümbruses, kus inimeste võimalused liikumisviiside valikul avarad.  Millist rolli mängivad autostumises meie harjumused ja ühiskondlik ootus? Milles seisneb poliitiline kahvel? Kuidas puutub siia seadusandlus? Kust tulevad lahendused autostumise probleemile ja kes peaks need lahendused ellu viima, sellest „Jätkusuutlik ja roheline“ kõnelebki.  Saadet juhib Kadrin Kahu. Fotol Karol Kovanen.  Foto autor: Kadrin Kahu.

Oluline osa täiskasvanute õppimisest ja arengust toimub läbi suhete ja suhtlemise teiste kaasõppijatega. Sageli on aga täiskasvanute koolitajad küsimuse ees, kuidas saab grupist grupp ja kuidas töötada gruppidega, et toetada grupis õppimist ja õppijate arengut. Erasmus+ programmi projekt “From I to We” tegeles psühhodraama ja sotsiomeetria tegevuslike meetoditega täiskasvanute koolituses suhete loomiseks ja grupi arenguks ehk sellega: kuidas minast saab meie. Saates „Õppetund“ räägime projekti osalistega projekti avastustest ja tulemustest. Külas on Katrin Karu, Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent (projektis uurijate tiimi liige), Pille Isat, Moreno keskuse psühholoog ja psühhodraama koolitaja (projektis koolitaja) ning Tessa Kristal, Tallinna Ülikooli andragoogika üliõpilane (projektis täiskasvanud õppija). Vestlust juhib Katre Savi. Pildil (vasakult) Katrin Karu, Katre Savi, Pille Isat ja Tessa Kristal. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime e‑kaubandusest ja lähemalt sellest, miks on e‑kaubandusega seotud äriprotsesside puhul kriitiliselt oluline läbi mõelda ka finantsjuhtimise ning raamatupidamise protsessid, viimase puhul just maksudega seotud küsimused. E-kaubanduse ettevõtete üks suuremaid väljakutseid on varude täpne haldamine. Ühelt poolt tuleb vältida laos üleliigseid kaubavarusid, mis tähendab, et suur hulk raha on laos olevate toodete all kinni. Teisalt peab aga ennetama olukorda, kus laos ei ole vajalikke tooteid, sest kliendid ei taha pikalt oodata. Kliendid on üha nõudlikumad, oodates kvaliteetseid tooteid, kiiremat tarneaega ja suurepärast klienditeenindust. Seetõttu peavad e‑kaubanduse ettevõtted suutma klientide ootustega sammu pidada, et oma kliendibaasi hoida ja kasvatada. Kuna paljud ettevõtted teevad ikka veel käsitsi toodete ostude prognoosimist ja tellimusi, siis toome saates konkreetseid näiteid, kuidas tehnoloogia aitab teha neid protsesse oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. E-kaubanduse teemadel arutlevad saates tehnoloogiaettevõtte AccoSuite esindaja Anneli Võsu ja raamatupidamisbüroo Robby ja Bobby partner Krista Teearu. Saadet juhib raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Küsimusi esitab ka raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks. Pildil vasakult: Krista Teearu, Anneli Võsu, Kai Koks ja Mare Timian. Foto: Andres Laanem

Eleringi uue juhi Kalle Kilgi sõnul pole märke, et saabuval küttehooajal ootaks ees uus energiakriis ning seega pole ka riigipoolsetel toetustel enam mõtet. „Kui vaadata olukorda, millest eelmise aasta kriis tekkis - kõrge gaasihind ja suhteliselt väike varu tootmise ja tarbimise vahel, siis selliseid asjaolusid praegu ei tundu olevat,“ ütles Kilk saates „Energiatund“. „Kuigi usutavasti tuleb regioonis talvel ilmselt mõnel hetkel elektri tootmiseks siiski tööle panna ka gaasijaamad, mis viib hinda üles, on eelkõige küsimus, kas tööle tuleb panna ka Leedus asuvad ebaefektiivsed gaasijaamad,“ rääkis Kilk. Saates räägitakse Kalle Kilgiga laiemalt Eesti energiaturu olukorrast, puudutades nii elektritootmise- ja tarbimise kui ka gaasivõrgu probleeme. Konkreetsemalt peatutakse Eesti energiabilansil, elektri ülekandevõrkudel, Venemaa võrgusüsteemist desünkroniseerimisel ning ka taastuvenergial, samuti ka LNG gaasi vastuvõtuvõimekusest. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Kalle Kilk energiakonverentsil 2017. aastal, foto autor Raul Mee.

Saates räägime olulistest raamatupidamisega seotud teemadest, millest üks on majandusaasta aruannete esitamine. Õigeaegselt esitas möödunud aasta aruande 57,5% kohuslastest. Hilinemise üheks põhjuseks on auditeerimise kohustus, audiitorite vähesus ja nende suur töömaht. Ent põhjuseid on veelgi. Kas olukorra lahendaks trahvimine? Lisaks arutame, kes maksab kinni plaanitud maksutõusu ja kuidas võiks tehistaip raamatupidamist lihtsustada. Juttu tuleb ka seadusandlusest seoses alaealiste värbamisega ja õpetustest, mida võtta kaasa Slava Ukraini skandaalist. Külas on raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja omanik Enno Lepvalts. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Scanpix.

Aasta alguses loodud ühendasutus Maaelu Teadmuskeskus on panustamas järjest enam n-ö praktilisele teadusele. Kõik ikka selle nimel, et meie põllumajandustootjad saaksid parema teadmise kuidas järjest keerulisemates ilmaoludes saada suuri saake. Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” uurib, kuidas on läinud uuel ühendasutusel Maaelu Teadmuskeskus ning millised uued ägedad projektid on teadlaste laual Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol: Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Millele pöörata jätkusuutliku kinnisvara arendamise juures tähelepanu? Kuidas valida parimat asukohta ning olla oma arendustega konkurentidest sammu võrra ees? Kas maaküte sobib ka kortermajadele? Mida teeb kinnisvara hind? Kõikidele neile küsimustele vastab seekordse saate külaline, Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. 2015. aastal loodud Everaus Kinnisvara professionaalne ja pühendunud meeskond juhib ja haldab kinnisvaraarenduse kõiki etappe alates tootearendusest kuni müügini ise. Ettevõtte arendused on pälvinud nii Moodsa kui Kauni kodu tiitleid ja neid on tunnustatud keskkonnasõbraliku tehnoloogia eduka kasutamise eest. Saadet juhib Kadrin Kahu. Fotol Janar Muttik. Foto autor: Kadrin Kahu.

Seekordses saates „Teeninduse teejuht“ rääkisid Tele2 turundus- ja kommunikatsioonijuhi Tiina-Mall Vannastu ning teenusedisainer ja strateeg Ants Lusti tööandja brändingu mõjust teeninduskultuurile. Mõlemad jagasid oma kogemusi ja näpunäiteid selle kohta, kuidas tööandja bränding aitab ettevõtetel pakkuda parimat teeninduskogemust ning leida ja hoida õigeid inimesi. Saadet juhtis Keit Ausner. Pildil: teenusedisainer ja strateeg Ants Lusti, saatejuht Keit Ausner ning Tele2 Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiina-Mall Vannastu. Allikas: Äripäev

Taastuvenergia turg muudkui kasvab ja kasvab, kuid Eestis pole liialt palju spetsialiste, kes suurte päikeseparkide rajamist lõpuni valdaks. Selleks, et park oleks eeskirjadele vastav ja saaks täisvõimsusel toota, tuleb turult otsida kogemust, soovitab saates taastuvenergia ettevõtte Smartecon juht Magno Kure. Saates räägime sellest, kas praegu on sobiv aeg päikesepargi ehitamiseks, kui keeruline on võrguga liituda, kellel üldse on äriliselt mõttekas ise päikeseenergiat toota ja kuidas leida sobiv partner päikesepargi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks tuleb juttu võrkude läbilaskevõimest, Euroopa taastekavarahastust, millega kaetakse rohepöördega seotud arendustegevusi, ja ka salvestustehnoloogiatest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol päikesepark. Foto autor: Liis Treimann.

Tervise Arengu Instituudi statistikast nähtub, et sel aastal on puugihaigusi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tunduvalt rohkem. Eestis on levinud peamiselt puukborrelioos ja –entsefaliit, millest viimane on väga raske haigus, millest paranemine võib võtta üsna kaua aega, ent mis on vaktsiinvälditav. Saates selgitab Lääne-Tallina Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst dr Kersti Kink, kuidas puugid haiguseid levitavad, millised on erinevate puugihaiguste sümptomid ja tüsistused ning kuidas kulgeb tervistumine. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Seekordses saates heidame pilgu peale selle hooaja parimatele saadetele. Saates kuulame lõike hooaja parimatest saadetest. ETS NORDi äriprotsesside arendusjuht Amor Sinivee, Saku Metalli tegevjuht Gerth Kivima, Flowit Estonia juht Andres Aavik, Cybexer Technologies äriarendusjuht Kristiina Omri, Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas, Maru Metalli juhatuse esimees Heiti Zukovits ja PMT müügijuht Kristjan Kõljalg räägivad, mida tähendab nende ettevõtetes innovatsioon ja digitaliseerimine ning kuidas seda juhtida. Intervjuud viis läbi Harro Puusild.

Seekordses saates räägime, mida toob endaga kaasa 2025. aastal kehtima hakkav ESG ja jätkusuutlikkuse direktiiv. Etteruttavalt võib öelda, et temaatika saab moel või teisel puudutama kõiki ettevõtteid, mistõttu on tagumine aeg end teemaga kurssi viia ja tegutsema asuda. Millest alustada oma jätkusuutlikkuse ja kliimariskide kaardistamisega, kuidas vältida rohepesu ja alusetuid roheväiteid ning leida esmapilgul keeruka ja tüütuna tunduva kohustuse juures uusi, senisest jätkusuutlikumaid ja tarbijatele meelepärasemaid uusi tooteid ja teenuseid, sellest kõnelevad juhtiva Kesk- ja Ida-Euroopa juhtimiskonsultatsiooniettevõtte Civitta partner Veeli Oeselg ja TGS Baltic advokaadibüroo vandeadvokaat Mari Anne Rohtla. Saadet juhib Kadrin Kahu. Fotol Mari Anne Rohtla (vasakul) ja Veeli Oeselg. Foto: Kadrin Kahu.

Hiljuti Eesti tarkvarafirma CarCopsi üle võtnud Mapon Eesti tegevjuht Kaspar Käis tõdes, et tehisintellekti kasutamine logistikasektoris on alles lapsekingades, kuid nõudlus selle vastu on suur ning on vaid aja küsimus, mil tekivad AI-l baseeruvad programmid, mis suudavad hallata kogu tarneahelat. Kaspar Käis tunnistas saates "Logistikauudised eetris", et kui praegu tegeletakse iga logistikaahela lüli digitaliseerimisega eraldi, siis sellist lahendust, mis suudaks hallata kogu ahelat, täna veel ei ole. Millised on uue Läti ja Eesti ühendettevõtte ambitsioonid, milliseid uusi tehnilisi lähendusi toob kaasa lähitulevik logistikasektoris, selle üle saates arutletaksegi. Saadet juhib Tõnu Tramm. „Logistikauudised eetris“ saadet toetab Pacmac. Foto: Mapon Eesti tegevjuht Kaspar Käis. Allikas: Mapon Eesti

DPD on välja arvutanud, et kui võrrelda ukseni toomist pakiautomaadi teenusega, on viimane umbes 60% keskkonnasõbralikum, märkis saates Infopankur DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. Koos teiste saatekülaliste, Rohetiigri energia teekaardi eestvedaja Jaanus Purga ja KPMG jätkusuutlikkuse juhtivnõustaja Marko Rebasega räägiti saates andmete kasutamisest rohepöördes. Rohemeelsus on riigiti erinev ning kahjuks on Eesti ja Balti riikide areng siin Skandinaaviaga võrreldes aeglasem. Paradoksaalsel kombel jälgitakse sageli küll tootja või brändi jätkusuutlikkust, kuid kui jõutakse transpordi ja tarneni, kaob see vaade ära. „Tänavu on meil planeeritud 1,5 miljonit eurot roheinvesteeringuid, paari aasta jooksul peaksime jõudma 3 miljonini. Lihtne on valida soodsam toode või veoteenus, kuid rohepööre on kapitalimahukas,“ ütles Kirss. Jaanus Purga hinnangul on transpordiettevõtetel suhteliselt lihtsam roheline olla, sest elukaarepõhine informatsioon on hõlpsasti kättesaadav. On üsna täpselt teada, kui suur on elutsüklipõhine süsinikuheide Hiinas, Poolas või Rootsis toodetud autol. Kui Hiinas toodetud auto puhul jõutakse rohelisse tsüklisse 100 000 kilomeetri läbimise järel, siis, arvestades ka akude kulumist, Rootsis toodetud elektriautoga jõutakse rohelisse tsüklisse juba 30 000 kilomeetri läbimise järel. Transpordi heitmetest kõige suurema osa moodustavad sõiduautode heitmed. Nende vähendamine eeldab inimeste käitumisharjumuste muutust ja see on üks kõige keerulisemaid ülesandeid. „Ja elektriauto on roheline siis, kui ta tarvitab rohelist energiat. Kuni ta tarvitab põlevkivienergiat, pole ta tühjagi roheline,“ tõi Purga näiteks. Ka Marko Rebane KPMGst leidis, et tarbijate käitumine on huvitav teema. Inimesed küll ütlevad, et roheline on hea ja tahame jätkusuutlikku tootjat, aga kui lõpuks valikuks läheb, siis ei saa enam kindel olla, kas jätkusuutlikkus on valikukriteerium või osutub selleks hoopis hind. „Põhjamaades on need teemad kauem üleval olnud ja seal on inimeste käitumine erinev,“ rääkis ta. 2025. aastal jõustub aga jätkusuutlikkuse aruande kohustus ja see peaks Rebase hinnangul andma piisavalt suure andmestiku, et 2016. aastal võiks ilmuda juba Äripäeva roheTOP. Fotol on DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss (paremal), Rohetiigri energia teekaardi eestvedaja Jaanus Purga (keskel) ja KPMG jätkusuutlikkuse juhtivnõustaja Marko Rebane. Foto: Äripäev. Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Kui seni on kindlustustooted olnud põhiliselt suunatud 30+ vanuses inimestele, siis Balcia Insurance näeb, et kindlustusturul on katmata oluline nišš ehk Z-põlvkond, kelle elustiil on tihti kiirelt muutuv ja vajab paindlikkust. See on andnud tõuke siseneda Eesti turule nii uudsete kindlustustoodetega kui ka innovaatilise viisiga kindlustuse pakkumiseks. Kindlustus on nimelt tellimuspõhine ehk subscription-based. Balcia Insurance filiaalijuht Denis Nikolajev toob saates välja, et nende motoks on “Kindlustus, mis järgib sinu elustiili” ning vastavalt sellele on loodud ka paindlikud kindlustustooted. “Näiteks CityCombo on mõeldud urbanistliku elustiiliga inimesele, kes kasutab erinevaid transpordivahendeid - elektrilist tõukeratast, jalgratast - ja kaitse on nii kolmandatele isikutele tehtud kahju eest, õnnetusjuhtumi korral ning hüvitatakse ka oma sõidukile tehtud kahju.” Baltikumi võrdluses toob Nikolajev välja, et eestlased kolmest Balti riigist rahatarkuse poolest kõige küpsemad ning kindlustust ei võeta enam tüütu kohustusena, vaid võimalusena end ootamatuste eest kaitsta. Seda kinnitab ka statistika Liikluskindlustuse fondist, mis samuti näitab, et eestlaste seas kindlustatus kasvab. Ka räägib Nikolajev sisuturundussaates pikemalt sellest, mis on insurtech ning millist rolli mängib kindlustusjuhtumite analüüsimisel tehisaru ning kuidas tänu viimasele kindlustusjuhtumite analüüsimine, pakkumiste tegemine ja hüvitamine tulevikus veelgi kiiremaks võiks muutuda. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Denis Nikolajev. Foto autor: Sigrid Hiis.

Kui palju on tööjõuturg tegelikult muutunud? Kuidas on töö sisu, töökohad ja töökorraldus uute ootustega kohanenud ja nendele vastavaks kujunenud? Kas töömaailm on läbi teinud arengu, mille tulemusena on tekkinud uued väljakutsed? Juulikuu saates „Töö ja palk“ sukeldume tööjõuturu salapärastesse telgitagustesse ja avame uksed värbamismaailma lava taha. Uurime, mis on muutunud nii tööandjate kui ka kandidaatide jaoks, ning teeme selgeks, kuidas muutunud ootused ja värsked strateegiad on muutnud tööjõuturu dünaamikat. Vaatame üle, millised ametikohad on praegu värbamise seisukohalt väljakutsuvad ning milliseid oskusi ja erialasid tasuks õppida, et tagada stabiilsus ka pikas perspektiivis. Muu hulgas räägime ka tööandja kuvandist ja selle tähtsusest ning arutame, kui oluline on kandideerija seisukohast ettevõtte panus rohelisse maailmavaatesse ja roheteemadesse ning kuidas see mõjutab kandideerimisotsuseid ja valikuid. Samuti puudutame tööotsijate jaoks olulist teemat – paindlikkust ja võimalust teha kaugtööd. Saates on külas Tammiste Personalibüroo tegevjuht ja värbamispartner, koolitaja Sirje Tammiste ning juhatuse liige ja värbamispartner Ilona Viilu, kes jagavad oma teadmisi ja kirjeldavad kuulajatele olukorda tööjõuturul. Saadet juhib Helen Roots. Pildil Ilona Viilu ja Sirje Tammiste. Foto: Andres Laanem

Seekordses "E‑kaubanduse areng ja tulevik" saates tuleb juttu sellest, millises suunas liigub toidu tellimine veebi teel ning millised on eelistatud võimalused toidu tellimisel. Selleks oleme saatesse kutsunud ePrisma operatiivjuhi Martin Meindok’i ning Clean Kitcheni kaasasutaja Karl Paadami. Saates arutletakse selle üle, milline on klient, kes otsustab e‑kanalist toitu tellida, sortimendi suurusest, tarbijakäitumisest ning ka sellest, kui palju kampaaniapakkumisi kliendid ootavad. Martin Meindok ja Karl Paadam räägivad ka välisturule laienemiset ning avavad natuke kaarte sellel teemal, kuidas nad turundust teevad ja kliente leiavad. Juttu tuleb ka sellest, kui suurt kasvu oodatakse käesolevalt aastalt. Saadet juhib Art Lukas Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Clean Kitcheni kaasasutaja Karl Paadam, ePrisma operatiivjuht Martin Meindok ja saatejuht Art Lukas Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Seekordses sisuturundusaates „Jätkusuutlik ja roheline“ räägime globaalse tehnoloogiahiiu ABB jätkusuutlikkusega seotud kogemustest. Juttu tuleb sellest, kuidas rahvusvahelises ettevõttes jätkusuutlikkuse teemasid juhitakse ja millised on konkreetsed strateegiast tulenevad tegevused. Lisaks räägime ABB toodete rollist jätkusuutlikkuse edendamisel ja külalised toovad näiteid kliendilugudest, kuidas on need tooted aidanud kokkuhoidu saavutada. Samuti tuleb jutuks koostööpartnerite roll jätkusuutlikkuse edendamisel ning ABB tulevikuplaanid. Stuudios on ABB töötervishoiu, tööohutuse ja töökeskkonna juht Balti riikides Kaspar Kreek (paremal), ning ABB globaalne tootejuht Danel Türk (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Gate Tallinna tööstusparki kerkib peagi uus tehas, mille võtab 20 aastaks rendile Solina gruppi kuuluv maitseainesegude tootja Saue Production. Uue 15 000-ruutmeetrise tehase koguinvesteering ulatub üle 20 miljoni euro. "Tööstusuudised eetris" saates on külas Solina grupi juhatuse liige Veiko Soome, kellega võtame investeeringu pulkadeks lahti ja räägime ka üldisest tööstussektori turuolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Pildil Veiko Soome. Autor: Harro Puusild

Ettevõtlusõpe saab alguse juba üldhariduses ning noori valmistatakse kõrgkoolide jaoks hästi ette. Saates räägimegi ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ning sellest, keda ootab koolist tänane tööandja ja kuidas saavad ettevõtjad kõrgharidusse panustada. Külas on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell. Temaga räägime, mis roll on Mainori ettevõtlusõppes meeskonnatööl, missugustele küsimustele saab mooduli sees vastused ning missugune on Mainoris õppija profiil. Toome võrdluse ka ülejäänud Euroopaga. Lisaks saame teada kolm põhilist märksõna, mis näitavad ühiskonnas tulevikusuunda. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

Olukorras, kus e-arveid kasutab Eestis 65% inimestest ja e-maili teel arveldab 70%, leidis Perfi Eesti, et õige hetk on turule tuua kõiki arveid ühele platvormile koondav lahendus, mis muudab arveldamise tunduvalt kiiremaks, lihtsamaks ja kulude jälgimise ülevaatlikumaks. Perfi Eesti tegevjuht Taavi Mägi on ka ise Perfi kasutaja ning tõdeb, et selle teenuse võlu tuleb tõeliselt esile 2-3 kuud pärast kasutama hakkamist. “Kui igakuiselt näed, et arved liiguvad automaatselt, sina vaatad vaid üle ja vajutad “maksa” ning kõik arved on korraga tasutud, siis saad aru, milles Perfi võlu seisneb,” tõdeb Mägi.  Ärikliendile pakub Perfi mugavat arvete edastamise platvormi. Kui muidu võib ühe e-arve edastamine maksta ca 25 senti/tk, siis Perfi kaudu on see ettevõtte jaoks tasuta. Mägi toob välja, et Perfit saavad kasutada nii suurettevõtted, avaliku sektori teenusepakkujad kui ka mees-ja-koer-stiilis ettevõtted. Saates räägime, kuidas Perfi täpselt töötab ja rahaasju planeerida aitab, kui palju on sel Eesti turul konkurente ning kas e-arvete ja finantsäppide ajastul ja külluses on ruumi innovatsioonile. Samuti vestleme sotsiaalsest vastutusest ja Perfi kaudu annetamisest.  Saatejuht on Sigrid Hiis. Fotol Taavi Mägi. Foto: Sigrid Hiis.

Eesti mootorispordi muuseumi MOMU looja Arno Sillat võib eksponaatide kõrval vesta ühe loo teise järel. Seostatult, haaravalt ja faktitihedalt. Peast, ilma ühegi märkmeta. Kõnelema oli harjunud ka Arno Sillati isa Rein. Kui Arno Sillatit tuntakse pikaaegse Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhina, siis Rein Sillat juhatas aastaid Tallinna Polütehnilise Instituudi autokateedrit, veel enne seda töötas aga Tallinna Autode Remondi Katsetehases, kus valmistati palju au ja kuulsust toonud Estonia vormeleid, mis on nüüd MOMU kroonijuveelideks. Samuti autokateedris õppinud ja töötanud Arno Sillat hakkas isa suunamisel tegelema Eestis toodetud võidusõidutehnika talletamisega juba 80ndate keskpaigus, sest oma elu oli hakanud elama eksiarvamus, et kateedri juurde luuakse muuseumit, ning inimesed tõid sinna kõiksugu mootorispordiga seotud kraami. Seejuures tunnistab Sillat "Autojuttude" saates, et äsja Vene kroonust välja pääsenud noore mehe jaoks polnud muuseumi asjadega tegelemine sugugi unistuste ülesanne. "Aga käsk on vanem kui meie," lisab ta. Ning kui isa 1991. aastal siitilmast lahkus, vormus juba konkreetsem plaan tehagi mootorispordi muuseum ära. MOMU ametliku avamiseni jõuti viis aastat tagasi. See asub Saue vallas Turba alevikus renoveeritud Ellamaa elektrijaamas. Arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoone on omaette vaatamisväärsus ning Sillat oskab ka selle kohta peast lugusid pajatada. Äripäeva raadio autosaate seekordses osas räägib Arno Sillat lisaks muuseumi saamisloole ja majale pikemalt ka mõnedest eksponaatidest. Raadioreportaažina tehtud saadet saab MOMUs koha peal viibides kasutada ka audiogiidina. Saates kuuleb, milline nõuka-aegne võidusõiduauto ladus vundamenti hilisemale Markko Märtini tähelennule, milline auto pani muuseumi avamisel viibinud FIA presidendi Jean Todti silmad põlema ja paljut muudki. Arno Sillatiga vestleb Karl-Eduard Salumäe. Foto: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix Saate teekaart: 00:56 MOMU maja ja saamislugu 10:20 Lada VFTS 19:43 Ralli-Tauria 28:30 Vihur ja Endel Kiisa 32:41 Ellamaa turbiin ja generaator 34:36 MOMU kunstisaal 36:15 Estonia vormelid 49:19 Esttec 53:54 Jaanus Liguri bagi 56:11 Formula Student 59:10 Veoautod mootorispordis

147aastane pereettevõte, toidu- ja joogitootja Paulig on võtnud oma südameasjaks luua uut ja kestlikku toidukultuuri, mis teeb head nii inimestele kui meie planeedile. 2014. aastal seati endale eesmärk, et nelja aasta pärast pärinevad kõik Pauligis kasutatavad kohvioad kontrollitud jätkusuutlikest allikatest ning 2018. aastal eesmärgile ka jõuti. Kohe pandi paika ka uued ning senisest veelgi ambitsioonikamad sammud - aastaks 2030 plaanitakse oma tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 80% ning väärtusahelast tekkivaid poole võrra. Kuidas eesmärgi saavutamine edeneb, kuula saatest juba oma kõrvaga. Lisaks sellele tuleb juttu ka ainulaadsest kliimafondist, toidukao kalkulaatorist, iduettevõtetesse investeerimisest ja veel paljust muustki. Pauligist on saates külas grupi Soome ja Baltikumi turundusdirektor Mariell Toiger ja Baltikumi kommunikatsioonijuht Margit Palm. Saadet juhib Kadrin Kahu. Fotol Mariell Toiger ja Margit Palm. Foto: Kadrin Kahu.

Seekordses saates "Mets ja majandus" räägime puiduturul toimuvast ja puidu hindade kujunemisest. Koos saatekülalise, metsandusspetsialist Heiki Hepneriga arutame erinevate sortimentide hinda kujundavate põhjuste üle, jutuks tuleb ka Skandinaavia puidutööstuste mõju Eesti puidu hinnale. Pikemalt keskendume küttepuidu hinnale. Aastaid puiduturgu analüüsinud Hepneri sõnul on küttepuidu hind praeguseks langenud tippajaga võrreldes umbes poole võrra, kuid see puudutab eelkõige kolmemeetrist küttepuitu, mis pole veel seatud ja halgudeks lõhutud. Pikemas perspektiivis kujuneb aga küttepuidule uus hinnatasakaal, mis jääb ilmselt tasemele 35-40 eurot ruummeeter. Saatejuht on Toomas Kelt. Fotol Heiki Hepner, foto autor Raul Mee.

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 16. juunil Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks. Saates räägime lähemalt sellest, millised prokektid selle kava raames rahastust saavad, millised on peamised väljakutsed ja kas ning kuidas on ettevõtjatel võimalik sellest meetmest osa saada. Teemat aitavad avada Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska ja Smartcapi juhatuse liige Sille Pettai. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Äripäev.

Räägime vähemusosanike ja väikeaktsionäride õigustest, ning täpsemalt nende õigusest nõuda dividendide väljamaksmist. Juttu tuleb selles, kas, kuidas ja milliste eranditega on kasumi jaotamise nõudmine kohtu kaudu võimalik ning milline on Riigikohtu praktika sel teemal. Samuti räägime väikeaktsionäride õigustest lähiriikides ning teistel päevakajalistel äriõigusega seotud teemadel. Arutleme ka selle üle, mis võib tänavu oodata majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõtteid. Saatekülalised jagavad ka soovitusi, kuidas saab väikeaktsionär päriselt dividendide väljamaksmises kokku leppida ja mida kokkulepetes silmas pidada. Stuudios on Triniti advokaadibüroo advokaat ja äriõiguse töögrupi juht Martin Järve (paremal) ning vandeadvokaat, Triniti partner ja vaidlustiimi juht Erki Vabamets (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Saates kuuleb, millised on elektriautode turul valitsevad jätkusuutlikud trendid ning mis eristab ühte elektriautot teisest olulisel määral. Arutleme autode laadimiskiiruse, sõidumugavuse ja särtsaka kiirenduse üle ning vastame küsimusele, kas olukorras, kus elektriautod saavutavad üha suuremat populaarsust, elektrit nende kõikide laadimiseks ikka jagub? Saates on külas kaks autoeksperti Hyundai Motor Balticust – ettevõtte juhataja Erkki Ots ja müügijuht Marko Aalik. Saadet juhib Kadrin Kahu. Foto: Kadrin Kahu.

Intressimäärade tootluskõver on jõudnud kohta, millele on alati järgnenud suurem langus. Nii seisab ka seekord karuturg alles ees, leiab börsikaupleja Igor Dorošenko. Küsime, millal uus sügavam langus algab. Dorošenko sõnul on selle ära tundmiseks üks väga kindel indikaator, mida igaüks saab jälgida ja mille avaldudes soodsate ostukohtade ootamiseks rahasse tõmbuda. Siiski leiab Dorošenko arvates ka praeguselt turult väga häid kauplemisideid ning hoolimata sügava languse tulekust on paar suurt tehnoloogiaaktsiat, mida ta praegu pikaajalises, kümne-aastases perspektiivis jugeks endale portfelli soetada. Veel selgitab Dorošenko, kuidas ära tunda päeva parimad kauplemisideed, milliseid indikaatoreid seejuures jälgida ning mida vältida, et portfell õhku ei lendaks. Juttu tuleb ka tema viimastest edukamatest tehingutest ning õppetundidest. Dorošenkot intervjueeris Indrek Mäe Äripäeva börsitoimetusest. "Investeerimisportfell 2030" saate salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogia ettevõte Admirals.

Räägime selle aasta ühest märksõnast ehk tehisintellektist (AI ingl k). Mis on ChatGPT populaarsuse taga? Millised on tehisaru tänased võimalused, edasised perspektiivid ning ka ohud? Kuivõrd kasutatakse Eestis tehistaipu tarkvaraarenduses? Stuudios on Elisa Eesti IT-juht Villu Teearu ja IT-teenuste valdkonna juht Tarmo Linnamägi. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Eesti on Euroopa üks vanima autopargiga riike ning oluline on autode keskmist vanust alla tuua, leiab SKO Motors tegevjuht Maario Orgla rääkides sellest, milline on automüüja vaade automaksu kehtestamisele. Automaksust, premium kasutatud autodest ning olukorrast tarneaegadega vestleb sisuturundussaates lisaks Orglale ka SKO Motors ärikliendijuht Priit Peetsalu.  Ärikliendid moodustavad 60-70% SKO Motorsi müügist ning ülejäänu kuulub jaekliendile. “Ma arvan, et enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest on meilt sõiduki leidnud,” muigab Peetsalu. Küll aga tunnistavad mõlemad, et see, mis majanduses toimub, on tasapisi hakanud ka autoäri mõjutama: inimesed kaaluvad otsuseid kauem ja seda mõju on tunda.  Veel tuleb saates juttu premium kasutatud autode turust ning sellest, et kasutatud neljarattalist ostes ostavad kliendid tegelikult usaldust. Esindusest kasutatud auto võttes võib olla kindel, et masin on korraliku kontrolli läbinud ning kui peaks ka juhtuma, et hiljem esineb probleeme, ei saadeta kedagi ukselt tagasi. Kasutatud elektriautode turg on samuti aktiivne ning platsile midagi seisma ei jää, elektriautod on kuum kaup ja nende müük läheb lihtsalt, tõdevad nii Orgla kui Peetsalu.  Lisaks räägime saates eesmärgist, mille poole on SKO Motors püüelnud ettevõtte asutamisest alates - eelmisel aastal sai SKO Motorsist suurima läbimüügiga Škoda esindus Eestis. Arutleme ka teemal, miks autot ostes peaks ostuhinna asemel vaatama igakuist makset. “Paljudel juhtudel oleks mõistlikum üldse pikaajalise rendi kasuks otsustada,” arvab Orgla.  Saadet juhib Sigrid Hiis.  Foto: erakogu.

Seekordses Cleantech saates võtame vaatluse alla puidu väärindamise ja puidusektori laiemalt ning selle, kuhu liiguvad pakendid Eestis. Mida Eestis raiutud puiduga tehakse, mida võiks teha, millised on iduettevõtete lahendused ja kas ministeeriumist saab reeglitega innovatsiooni vedada räägivad stuudios Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran, Raiku kaasasutaja Karl Pärtel ja Äio Tech kaasasutaja Petri-Jaan Lahtvee. Saadet toetavad Cleantech Estonia ja Sunly AS. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses Terviseuudiste saates me ei räägi haigustest, vaid hoopis verest. Kuigi veri voolab meis kõigis, siis tegelikult teab tavainimene sellest üsna vähe. Milleks inimesel verd vaja on, mida see endast kujutab, kes sobib doonoriks ja kes doonorverd vajavad? Neile ja muudelegi verd puudutavatele küsimustele vastab lihtsas keeles regionaalhaigla verekeskuse juht Ave Lellep. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Takeda

Juunikuu saates arutleme, kas vaenukõne kriminaliseerimine paneb vaba sõna ahelatesse, kust läheb piir isiku sõnavabaduse ja teiste isikute põhiõiguste rikkumise vahel ning millistel juhtudel võib vaba sõna olla karistatav. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ja Soraineni jurist Maarika Maripuu. Maarika on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige, kellel on sügavam huvi majanduskuritegude ja põhiseadusega seonduvate juhtumite vastu. Fotol Maarika Maripuu ja Markus Kärned (taga), Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm. Foto: Äripäev.

Liiga palju on öelda, et majanduse väljavaade on tulevikus helge, kuid samas ei tahaks prognoosida, et järgmine aasta majanduslangus jätkub, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina saates „Kinnisvaratund“. Seekordses saates olid stuudios Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu. Saates tuleb juttu ärikinnisvara hetkeolukorrast, selle tulevikust, valitsuse maksumuudatustest, intressimäärade tõusust, välisinvestoritest ja üldisest Eesti majanduse väljavaatest. Saatejuht on Romet Toomas Tiitsaar.

Kuidas nutikalt sademevett koguda ja hiljem kastmiseks kasutada, milline on diskreetne sademeveerenn ning milliseid lahendusi eelistavad arhitektid, sellest räägib saates Urmas Truusa Aco Nordicust. “Tuleb tunnistada, et tõesti on päringuid sel kevadel tulnud oluliselt rohkem kui varasemalt, isegi ei mäleta, et varem oleks juunikuus nii kuiv olnud,” tõdeb Truusa vastusena küsimusele, kas selle aasta põuaga on kaasnenud ka huvi sademevee mahutite ja kastmissüsteemide vastu. Ka tuleb juttu, milliseid lahendusi pakub Aco ärikliendile ning miks on näiteks toidutööstuses kriitiliselt oluline, et äravoolud oleksid parima kvaliteediga. Truusa tõdeb, et veidi suurem alginvesteering äravooluga seotud lahendustesse võib end nädala-kahega juba ära tasuda. Samuti räägime saates, mis teeb Aco duširennid legendaarseks ning mida tuleb duširenni valides silmas pidada. Kui oluline on vooluhulk, lekkekindlus ja esteetiline välimus ja kas vannituba ehitades peaks kvaliteedi osas järeleandmisi tegema? Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Urmas Truusa, foto: erakogu.

Kuidas on investorite innukus raha paigutada varajase faasi ettevõtetesse muutunud viimase aasta jooksul erinevates faasides ja kanalites, ja mis nippidega leiab alustav ettevõtja täna oma idee teostamiseks kapitali? Saate külalisteks on Tim Vaino, ingelinvestorite võrgustiku FFF.vc üks asutajatest, kes hiljuti alustas investori tööd Change Venturesi uue fondi juures; ning Henri Laupmaa, ühisrahastusplatvormi Fundwise asutaja ja juht.  Saatejuhiks on FoundME toimetaja Tarmo Virki

Läbirääkimiste viis ja meetodid on ajas muutunud – me räägime läbi videokõnede ja suhtlusakende kaudu ning kasutame emotsioonide peegeldamiseks emotikone. Jõupositsioonid ja bluffimine enam eelist ei anna, käes on selgete ja sihitud sõnumite aeg. Saates räägivad läbirääkimiste ekspert Georg Merilo ning Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus raamistikust, mida saab kasutada kui tööriista ning mis võimaldab pidada mõjusamaid läbirääkimisi. Läbirääkimiste maailm suundub ettevõttesiseste standarite kehtestamise suunas, see suurendab tulemusi, säästab aega ning hoiab organisatsiooni mainet. Fotol: Marianne Lõhmus ja Georg Merilo Foto: Liis Eiser

Seekordses saates "Rohepöörde praktikud" on luubi all metsa -ja puidutööstuse valdkond. Saatekülaliste Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja ja graanulitootja Warmeston tegevjuht Mait Kaupi hinnangul tuleb lähimatel aastatel olulist tähelepanu pöörata uutele puidu väärindamise lahendustele ja toodetele. Ka ehitusvaldkonnas saaks järjest enam puidu kasutamise kaudu laiemalt rohepöördele hoogu juurde anda. Puidukeemia suuna edenemisel on hetkel kitsaks kohaks oskusteabe vähene koolitamine, kuid ka sellele nähakse lähiaastatel meie ülikoolidest leevendust saabumas. Juttu tuleb ka uudsest puidu energiaks muundumisel üle jääva süsiniku kokkukogumisest, puidu biomassist lennukikütuste tootmisest ja ka näiteks seeläbi fosiilsetest kütustest vabanemise võimalustest. Räägime üldiselt puiduturul toimuvast ja sellest, millega naaberriigid Eesti turgu hetkel üle trumpavad ja kuidas seda olukorda meie jaoks ära kasutada. Tutvume ka Warmestonil valmis saanud jätkusuutlikkuse raportiga, mis asjaosaliste hinnangul iga endast lugupidaval tööstusettevõttel võiks olla tehtud või peatselt valmimas. Saadet juhib Rein Pärn. Saadet toetab Neste. Foto: puidutööstus Võrumaal. Autor: Liis Treimann

Viimased pool aastat on tehisintellekti arengus olnud murrangulised. Aastal 2022 suutis tehisintellekt öelda, kas pildil on koer või ei ole. Aastal 2023 suudab tehisintellekt ise joonistada koera pildi, pakkuda välja koerale vajaliku treeningplaani ning soovitada uue peremehe jaoks sobivaima koeratõu. IT-firma Solita Eesti juht Märt Ridala rääkis saates, et AI on üks suuremaid ja kiiremaid murranguid tehnoloogias, kuid on üks probleem. Me räägime sellest palju, aga kasutame veel vähe. Saates räägib Märt Ridala sellest, mis tehisintellektiga saab teha täna, mida saab teha tulevikus ja kuidas see meie ühiskonnakorraldust võiks muuta. Vaatame seda kõike läbi IT ja andmesüsteemide arenduse prisma. Milles AI inimest võidab ning millestes valdkondades on inimesel tehisaru ees veel eelis? Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: AFP/Scanpix.

Ükski välismaalt tulev eraarendaja ei hakka Ida-Virumaal tegelema planeeringutega põhjendab saates Eetris on ehitusuudised Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik agentuuri vajalikkust. Saates kuulete ettekannet 23. mail toimunud kinnisvaraarenduse konverentsilt, kus teiste seis esines Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik. Kuusmik andis ettekandes ülevaate, millised on agentuuri hetkel töös olevad arendusprojektid, kuidas planeeringute kehtestamine on kulgenud ning kuidas projekte turutõrke piirkonnas ellu viiakse. Moderaatoriks konverentsil oli Lauri Leet. Fotol Teet Kuusmik Äripäeva konverentsil esinemas kümmekond aastat tagasi, foto autor Raul Mee.

Eelmisel nädalal 20 miljoni euro suurusest investeeringust ja uue tehase ehitamisest teatanud metallitööstus Exmet Services plaanib uue hoone valmis saada järgmise aasta kevadel. "Tööstusuudised eetris" saates võtame investeeringu pulkadeks lahti ja arutame ka üldist majandusolukorda. „Sisetunne ütleb, et me ei ole veel täna põhjas ja põhi on alles ees. Talv saab ilmselt raske olema ja järgmise aasta esimene või teine kvartal on aeg, mil selgub, kui sügav see auk on ja millal sealt välja hakkame ronima,“ sõnab saatekülaline Exmet Services juht Taavi Vesiaid. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Pildil Taavi Vesiaid. Autor: Liis Treimann

Mida võib teha silma sattunud liivatera, kui silmi hõõruda? Kuidas jälgida pärast lapse pea- või näotraumat silmade ning nägemise tervist? Mis juhtub siis, kui silma sutsab herilane? Kas tulipunane silmavalge on nägemisele ohtlik? Hea nägemise kooli saates vastavad Pere Optika optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno suviseid silmatraumasid puudutavatele küsimustele ning õpetavad, kuidas neid ennetada ja esmaabi anda. Muuhulgas tuleb juttu ka sellest, miks soojamaareisil supeldes tuleks ujumisprille kanda. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Saates „Digitark äri” räägime digitehnoloogiate turvalisusest, sh andmekaitsest ja tehisintellektiga seotud kriitilistest riskidest. Kuna tehisintellekti abiga saab paljusid töid teha mitu korda tõhusamalt, on see majanduslikus mõttes vägagi kasulik töövahend. Samas tuleb arvestada, et AI-tehnoloogiate kasutamine on seotud tõsiste ohtude ja riskidega. Saates anname nõu, kuidas näiteks tagada andmete turvalisus ja privaatsus AI-rakendustes, kui ChatGPT integreeritakse ettevõtte tarkvaraga, kus on tundlik informatsioon. Tehisintellekti kasutades tuleb kindlasti arvestada ka andmekaitse- ja privaatsusnõuetega. Saatekülalised on tehnoloogiaettevõtte AccoSuite esindajad Anneli Võsu ja Liisu Lell ning tehnoloogia iduettevõtte Klaus esindajad Andre Tättar ja Reigo Hein. Saadet juhib raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian. Fotol vasakult: Liisu Lell, Reigo Hein, Mare Timian, Andre Tättar ja Anneli Võsu. Foto autor: Andres Laanem

Värskelt on valminud Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu tellimusel Eesti koolitusturu uuring. Uuringu lõppraport on veel valmimisel ja tulemuste esitlus on kavandatud varasügisesse, kuid juunikuu saates "Õppetund" on meil võimalus heita pilk uuringu esmastele tulemustele. Koolitaja ja uuringu tellija vaates hindab Eesti koolitusturu olukorda Raul Ennus, Juunika Koolituse juhtivpartner ja Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige. Koolituste tellija vaates on koolitusmaastikku hindamas Maarika Haidak, Cleveroni talendispetsialist. Cleveron on pakiroboteid tootev ettevõte, kus iga töötaja on talent, kelle väärtust tuleb hoida ja arendada, ning aastate jooksul on kogunenud üksjagu palju kogemust ja teadmist, mis on koolitustega hästi, mis võiks olla paremini ja millised on ootused tulevikuks. Vestlust juhib Katre Savi. Fotol vasakult Maarika Haidak ja Raul Ennus. Foto: Katre Savi.

Kui finantsasutused ei taha riske võtta, ei saa nad neid ju ka juhtida, kommenteerib Triniti advokaat Maarja Lehemets rahapesu tõkestamist. “Isegi kui on virtuaalvääringu teenusepakkuja, kes suudab ära näidata, et ta on Eestis, päriselt ajab oma äri ja tal on korralik ja läbimõeldud rahapesu tõkestamise süsteem, ei saa ta ikka endale pangakontot, sest pangad on otsusanud, et nad mitte ei juhi seda riski, vaid ei võtagi seda,” rääkis advokaat kasvuvaludest rahapesuga seotud regulatsioonide juures. Saate "Triniti eetris" teemaks on seekord rahapesu piiramisega seotud andmevahetus. Väidetavalt tõkestatakse maailmas vaid mõni protsent rahapesust. Kuivõrd on tehnoloogia suurem kasutamine olukorda parandanud? Kuidas käib riskide hindamine ja kahtlaste tehingute või klientide tuvastamine? Miks mõnikord pangad eraisikuid ja ettevõtteid ebaõiglaselt kohtlevad, neist loobuda tahes või keeldudes kliendiks võtmast? Neil ja teistel teemadel arutlevad saates tehnoloogiafirma Salv peajurist Kelly Nõmmiko, tootejuht Ester Eggert ja advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Lehemets. Saadet juhib ITuudised.ee toimetaja Indrek Kald. Fotol Kelly Nõmmiko, Ester Eggert ja Maarja Lehemets. Foto: Äripäev.

Eesti Energia on avanud rahvusvaheline hanke, et järgmise aasta lõpuks valmiks 50 MWh salvesti, mis töötaks kuni 15 aastat ning mida Eesti Energia juhatuse liikme Kristjan Kuhi sõnul hakatakse eelkõige kasutama sageduse hoidmiseks võrgus. Kuigi Kuhi sõnul hakatakse suurest akupangast saadud elektrienergiat kasutama erinevatel turgudel ning ka börsil, on reguleerimisturgude sihtimine sageduse hoidmiseks süsteemis vajalik, ütles Kuhi saates Energiatund. Lõplik salvesti rajamise maksumus selgub pakkumise käigus, ent umbes 28 miljonit on see summa, millega on Eesti Energias on arvestatud. Kristjan Kuhi räägiks saates veel salvesti tehnoloogiast, selle rajamisest ning hanke läbiviimisest. Teise saatekülalisena rääkis saates Energiasalv OÜ juht Peep Siitam Paldiskisse 2031. aastaks planeeritud hiiglasliku vesisalvesti rajamiseks vajaminevatest investeeringutest ning selle eeldustest. Lisaks on külalistega teemaks ka salvestusvajadus Eesti üldises energiabilansis. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol elektriliinid, foto autor Julia-Maria Linna.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” keskendub pikalt kestnud põuale, mis ei lase põllumeestel loomasööta toota ja samuti ei kasva praeguses kuivuses ei teravili ega köögi- ja puuviljad ning suvealguse öökülmad koos põuaga on kahjustanud ka marjasaaki. Mis saab meie loomadest? Kas ohus on toidujulgeolek? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsiga. Talupidajate liidu juht loodab, et ilmaolud muutuvad, et lõpuks tuleb lubatud vihm ja päästab ära nii põllud, kui ka loomade sööt saab varutud. Aga nende ülesanne sektori katusorganisatsioonina on hoida pilk peal toimuval, et reageerida tekkida võivale kriisile. “Teemapüstitus selles mõttes on väga oluline, et ei tuleks kellelegi hiljem üllatusena, kui meil on tegelikult kriis käes,” sõnas saates taluliidu juht. “Me peame täna jälgima olukorda ja tegema koostööd - need on kindlasti hästi olulised märksõnad.” Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Seekordses "Eetris on turundusuudised" saates selgitame välja, kas traditsiooniliste reklaamikanalite kasutamine on langustrendis või suudavad need mitte ainult konkureerida digitaalse meediaga, vaid kasvatada ka oma turuosa. Saatekülalisteks on kaks traditsioonilise meedia esindajat: TV3 Grupp Eesti tegevjuht Signe Suur ja JCDecaux tegevjuht Kristiina Sepp. Analüüsime traditsiooniliste reklaamikanalite arengut ajas ning uusi reklaamivõimalusi, mis on tekkinud uute populaarsete suundade tulekuga. Signe Suur ja Kristiina Sepp jagavad näiteid pindade ja lahenduste kohta, mis on aidanud kaasa traditsioonilise meedia arengule. Lisaks uurime, millised reklaamiviisid on kaotanud populaarsust ning milline on tulevik traditsioonilistele reklaamikanalitele. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil: TV3 Grupp Eesti tegevjuht Signe Suur, saatejuht Keit Ausner ja JCDecaux tegevjuht Kristiina Sepp. Allikas: Äripäev

Kuigi tööandjad ja ettevõtjad on töötajate puudusest rääkinud pikalt, siis tõeline töötajate kriis alles saabub, hindab saates OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Mis on tööjõukriisi põhjused, kuidas seda lahendada nii hariduse, tervise valdkonna otsustega kui välistöötajate värbamise lihtsustamisega ning kuidas riik tööturule paindlikkust juurde saab tuua, sellest räägivad saates Yngve Rosenblad ja Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Raul Puusepp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Yngve Rosenblad ja Raul Puusepp, fotode autorid Liis Treimann ja Raul Mee.

Üks tulemuslikumaid vahendeid teeninduskvaliteedi parandamiseks on tehisintellekti kaasamine, mis võimaldab suure hulga kliendisuhtluse andmete analüüsimist ja äriliselt oluliste teemade tuvastamist, rääkis raadiosaates "Teeninduse Teejuht" Feelingstreami asutaja ja tegevjuht Terje Ennomäe. Tema sõnul on hulgaliselt põnevaid võimalusi tehisintellekti abil kõnede, e-kirjade ja muu tekstilise suhtluse analüüsimiseks, mida täna veel laialdaselt ei kasutata. Kogutud andmeid saab kasutada ärianalüüsiks ning teeninduskvaliteedi parandamiseks, saates toob Ennomäe mitmeid näiteid, kuidas seda juba tehtud on. Ta rõhutas ka, et andmeid niisama koguda ei ole mõtet ning mõõdikute taga peaks olema kindel eesmärk. Saates arutati veel teeninduskvaliteedi valdkonna trende ja tulevikusuundi, kus tehisintellekt ja andmeanalüüs mängivad üha suuremat rolli. Ennomäe tõi välja, et ettevõtted peaksid olema teadlikud nendest suundumustest ning kasutama tehnoloogiat ja andmete analüüsi võimalikult targalt, et tõsta teeninduskvaliteedi taset ja vähendada vigu. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil: Feelingstream asutaja ja tegevjuht Terje Ennomäe ja saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Saates räägime, mille poolest erinevad äridele suunatud digiekraanid tavalistest monitoridest, kuidas valida sobivaid ekraane ja kuidas toimub ekraanidel kuvatava sisu haldus. Samsungi võtmekliendihaldur Ergo Vahtras tutvustab ka uuringu andmeid, mille kohaselt tõmbavad digiekraanid oluliselt rohkem inimeste tähelepanu kui staatilised plakatid. Digiekraanide kasutamine hoiab ära ka prügi teket - hulk plakateid ja silte jääb trükkimata. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Samsung

Kauaaegne erakliiniku Fertilitas juht ning Eesti Eratervisehoiuasutuste Liidu eestkõneleja, naistearst dr Ivo Saarma räägib saates nii Eesti naiste tervisetrendidest, meie rekordmadalast sündimusest ning meeste rollist selle juures, HPV-vastasest vaktsineerimisest kui laiemalt sellest, mis aitaks Eesti ravikindlustussüsteemi kriisist välja nii, et paraneks tervishoiuteenuse kättesaadavus inimestele ja laheneks tervishoiu rahastamise ning personalinappuse probleemid. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas

Foxway laual on kolm automatiseerimisprojekti, mille seas on ka täisautomaatne ladu, rääkis ettevõtte operatsioonide juht Oliver Kotkas saates „Fookuses: tark tööstus“. Elektroonika ringmajandusega tegelev Foxway naudib praegu kiiret kasvu, sest rohetrend suunab aina enam kasutatud elektroonikat uuele ringile. Vanu seadmeid ümber töötlev ettevõte näeb, et kasv on küll kiire, kuid palju on veel minna. Kuidas vanade seadmete ümbertöötlemist aga automatiseerida? Ettevõttel on praegu laual kolm suurt automatiseerimisprojekti, mille hulgas on äsja tööle hakanud pakkeliin, siselogistika robot ja täisautomaatne ladu. Ettevõtte arengust ja plaanidest räägib operatsioonide juht Oliver Kotkas. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol Oliver Kotkas. Foto: Raul Mee

Menukite „Ülim vastutus“ ja „Juhtimise strateegia ja taktika“ autorilt, militaarse taustaga koolitajalt Jocko Willinkilt on eestikeelses tõlkes ilmunud uus raamat, mis võiks olla mistahes (enese)juhtimisstrateegia vundament: see on „Distsipliin võrdub vabadus“. Saates selgitab CombatReady juhtimiskoolitaja Remo Ojaste, miks ja kuidas militaarseid mõtlemismustreid nii enese- kui kollektiivi juhtimises kasutada, mis on Willinki juhtimispõhimõtete iva, kuidas laiendada käsklust „näpud eemale sõõrikust!“ igapäevastele otsustele ning miks on juhtimisraamatusse lisatud ka toitumis- ja trennisoovitused. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

„Täisautomatiseeritud robotlaole tasub mõelda vaid neil logistikafirmadel, kellel on taskus väga pikk ja raudkindel kliendileping. Kui seda pole ja põhikunde muutub, ei pruugi robotladu uue partneri kaubaga enam üldse sobituda,“ nentis enam kui aasta Eesti esimest täisautomaatset robotladu pidanud Euronicsi logistikadirektor Rivo Reinson. Enam kui aasta pikkune töökogemus Eesti esimese täisautomaatse robotlaoga annab põhjust Euronicsi logistikadirektor Rivo Reinsonilt uurida esimesi kasutajakogemusi. Kas ja millal investeering end ära tasub? Millised on eeltingimused, et sellise lao peale üldse mõelda? Kuidas on see mõjutanud ettevõtte töötajate igapäevaelu jne? Küsimusi on palju ja enamustele on ka tänaseks vastused olemas. „Logistikauudised eetris“ just neid ja veel palju teisi küsimusi Rivo Reinsonile esitabki. Logistikauudised eetris saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saadet toetab Pacmac Fotol: Rivo Reinson, Foto autor: Tõnu Tramm

Seekordse Infopankuri teema on andmete kasutamine teenusedisainis ja äriprotsesside kaardistamisel. Stuudios on Eesti Raudtee kommertsosakonna juhataja Arthur Raichmann (fotol vasakul), IT-protsesside ja teenuste grupi juht Mailis Alt-Adamson ning KPMG digivaldkonna juht Virgo Riispapp (fotol paremal). Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Sanktsioonide tõttu on raudteeveo turgu ümber mängitud ning turule on tulnud uusi ettevõtteid. Arthur Raichmann rääkis, et infosüsteemide kasutamise vaates tekib nii olukord, kus ühe või kahe kliendi asemel on nüüd viis või kuus klienti. „Kui koostööpartnereid on vähe, siis on ka teenus väga nende keskselt disainitud. Kui on aktiivseid veoettevõtted on juba grammike rohkem, siis tuleb teenusedisain üle vaadata,“ ütles Raichmann Mailis Alt-Adamson rääkis, et Eesti Raudtees on praegu käimas mitu digitaliseerimishüpet ning vaatama ei peaks ainult väliskliente, vaid teenuseid tuleb disainida ka organisatsiooni sees kasutamiseks. „Kui kaardistatakse protsesse, siis on ülemustel tavaliselt mingi oma nägemus. Kuid tuleb mõelda, mida peamine kasusaaja sellest saab, kas tema motivatsioon on nii hea, et ta tuleb selle muudatusega kaasa. Andmed näitavad, mis tegelikult toimub,“ kirjeldas ta. „Pidevas muutumises tuleb meeles pidada, et väärtus tuleb inimesest. Mida rohkem inimesed tahavad protsesse disainida ja parandada, seda rohkem väärtust tekib ka organisatsiooni jaoks.“ Teenusedisain ei saa Virgo Riispapi hinnangul kunagi valmis: „Sa parandad üht asja, muud teist, teed kolmanda ideaalilähedaseks ja selle käigus on tegeliku lahendusekeskkond täielikult muutunud ning siis tuleb otsast peale hakata.“ Oluline on protsessides vältida pudelikaelte tekkimist, et kui ühte inimest ei ole, siis jääb äri seisma.

„Töötajate vaimse tervise hoidmisel olgu tööandjale peamiseks märksõnaks „süsteemsus“,“ soovitab värskes saates „Töö ja palk“ Peaasi.ee organisatsioonide vaimse tervise arenguprogrammi juht Signe Sillasoo. Juunikuine saade „Töö ja palk“ ei ole sugugi suviselt pehmem, nagu võiks oletada, vaid võtab hoopis vaatluse alla ühe vaat et karmima tahu tööelust üldse – juttu tuleb vaimsest tervisest. Saates murrame vaimse tervisega seotud müüte, paneme hinnasildi juurde stressile, uurime, kuidas toetada kolleegi raskel hetkel, ja selgitame välja, mis on viis vaimse tervise vitamiini. Tööandja leiab saatest hulgaliselt soovitusi, millest töötajate vaimse heaolu eest hoolitsemist alustada – kuidas tööandja saab oma panuse anda, missuguseid teenuseid ja võimalusi töötajaile pakkuda, kuidas reageerida, kui märkad, et su töötaja on omadega „halvas kohas“, ja missugune on parim vaimset tervist toetav füüsiline töökeskkond. Arutleme, miks on vaimse tervise teemad just viimasel ajal esile kerkinud, ning jagame soovitusi, kuidas toetada erivajadusega töötajaid. Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Helen Roots ja Signe Sillasoo. Allikas: Äripäev

Kui arvamusliidrid ja analüütikud räägivad kinnisvarast, siis valdavalt jääb mulje, et seis on väga kehv ja midagi ei müüda – asukohti ja pindu on aga erinevaid ja Tallinnasse unikaalset piirkonda arendav Pro Kapital Grupp tõrjub end üldistustest välja. Arendaja käe all valmib mereäärne elupiirkond Tallinnas, Kalaranna Kvartal, kus alustati aprillis nelja uue maja ehitust. 146 korterist on tänaseks müüdud juba kolmandik ning viis neist osteti 10 000 eurose ruutmeetri hinnaga. See tõestab arendaja hinnangul, et jõukas ostja ei ole kuskile kadunud. Saates räägime kinnisvara müügist, selle hinnastamisest ja ka klientidest. Uurime, kas luksuskinnisvara müük võtab varasemast kauem aega ja kas ka keskmisest tunduvalt kallimate korterite väärtus ajas tõuseb. Lisaks räägime Kalaranna Kvartali arendamisega seotud õppetundidest ja teeme selgeks, mis toetab uue arenduse müüki. Stuudios on Pro Kapital Grupi peadirektor Andrus Laurits ning turundus- ja müügijuht Maria Varblane. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Andrus Laurits. Foto: erakogu.

Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägime värske DPD e‑kaubanduse uuringu najal tarbijate harjumustest ja ootustest ning vaatame e‑kaupleja poolelt Baltikumi ülesele e‑kaubandusele. Selleks oleme saatesse kutsunud DPD Eesti tegevjuhi Remo Kirsi ja Sportland International Groupi turundus- ja e‑kaubandusjuhi Henri Kruuseli. Saates tuleb juttu sellest, kui palju erinevad Eesti tarbijad Läti ja Leedu tarbijatest, kuidas eelistavad nad pakke saada ning kuidas on muutunud ostukorvi suurus ja sisu. Lisaks avab Henri Kruusel kaarte ja selgitab, kuidas nad Sportlandi e‑poega Baltikumi vallutasid. Kuuleme ka seda, kuidas praegune tarbijate kindlustunne mõjutab e‑ostlemist ja kui suurt kasvu nähakse. Saates arutletakse ka selle üle, kui oluline on e‑poodide ning tarnete vastutustundlikkus tarbijate jaoks. Saadet juhib Art Lukas Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Sportland International Groupi turundus- ja e-kaubandusjuht Henri Kruusel, saatejuht Art Lukas Maksekeskusest ja DPD Eesti juht Remo Kirs. Allikas: Äripäev

Bioeconomy is this part of the economy that produces and uses renewable biological resources for food, feed, materials and energy. Fish, forests, plants, animals – all the familiar and essential things for us. Why is it so crucial for us to convert more of our current economic practices to bio-based economies? Why should we innovate our way of living? Madis Tilga from Nordic Council of Ministers is discussing this with Vaida Ražaityté, communications advisor at Nordregio, Alberto Giacometti, senior research advisor at Nordregio, and Ailet Õis-Saar – co-founder and CEO at Sutu.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlab ettekanne selle aasta Pärnu tarneahelakonverentsilt, kus lahati viimase kolme kriisiaasta mõjusid tarneahelates ja analüüsiti, millega arvestada tarneahelate juhtimises edaspidi. Elektroonikatööstuse GPV Group asepresident võtmeklientide alal Kaur Andresson rääkis oma ettekandes "Kuidas toimivad äri- ja poliitsuhted ning tarneahelad tulevikus?" globaliseerumisest ja regionaliseerumisest, maailma arengute mõjudest tarneahelatele ja ettevõtete tarneahelate juhtimisele. Andresson tõi välja ka kolm olulist trendi, mis edaspidi globaalseid tarneahelaid kujundama hakkavad. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Pildil Kaur Andresson. Autor: Raul Mee

Alates 1. juulist lõpetab praegune Google Analytics töö ning asemele tuleb uus GA4. Mis see on ning mida see muudatus turundajatele ja ettevõtetele tähendab? "Digiturunduse praktikumi" saates räägitakse ka sellest, mida tuleb jälgida, kui GA4 üleminekut tehakse samuti arutletakse selle üle, mis on head ja halba uuenenud analüütika tööriista juures. Kiirkorras räägitakse ka läbi, kuidas GA4 seadistada. Selleks oleme saatesse kutsunud Mediabrands Digitali performance tiimi juhi Karl Lilienbergi. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Foto: saatejuht Priit Kallas ja Mediabrands Digital performance tiimi juht Karl Lilienberg. Allikas: Äripäev

Kohe 120aastaseks saava Ford Motor Company puhul ei ole palju öelda, et see muutis 20. sajandi kurssi. Jutt käib mõistagi 1913. aastal Fordi tehases mürisema hakanud iseliikuvast konveierliinist, tänu millele langes auto hind keskklassi ja äride haardeulatusse. Konveiermeetodit hakati aga pruukima palju laialdasemalt kui üksnes autotööstuses. Konveierliinist sündinud murrangu mõju võib isegi võrrelda interneti tuleku omaga, leidis pikaaegne autoajakirjanik Kristjan Sooper Äripäeva raadio autosaates "Autojutud". Fordile pühendatud saates tuli juttu paljust muustki. Näiteks Ford Sierrast, millest kujunes 90ndate Eestis kultusauto. Koos saatejuht Karl-Eduard Salumäega arutletakse, miks. Ühtlasi esitatakse küsimus, miks Ford tänapäeval siinmail ligilähedastki menu ei naudi. Muide, Sooper on Sierrat juba aastaid hobiautona pidanud. Foto: Ford

E-poodidest ei saa üle ega ümber. Need on mugavad ostlemiskeskkonnad, kuid võivad kauplejale sageli ka peavalu tekitada. „Teabevara tunnis“ uurime, millised on käesoleval ajal peamised probleemid e-kaubanduses. Saame teada, mida võtta ette klientidega, kes süstemaatiliselt tooteid tagastavad, ja mida teha selliste klientidega, kes saadavad kauplejale tagasi toote, mille on ise lõhkunud. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar ning advokaat Kirke Vaino advokaadibüroost Lindeberg, küsib Äripäeva teabevara toimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: vandeadvokaat Keijo Lindeberg, advokaat Kirke Vaino ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Foto: Andres Laanem

Matkasuvilad jäävad väiksemate suvilatega sarnasesse hinnaklassi, aga võimaldavad vastavalt ilmale ja meeleolule asukohta vahetada. Saates räägime mitmetest matkasuvilatega seotud müütidest ja eelarvamustest - ebamugavusest, parkimiskoha leidmisest, elektri ja vee saamisega seotud muredest ja paljust muustki. Võtame vaatlusele alla ka matkasuvila kui elustiili ja kuulame reisimuljeid nii Eestist kui Itaaliast. Saates on külas Matkasuvilad.ee omanikud Karin Kuldsaar-Adamson ja Meelis Adamson. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Karin Kuldsaar-Adamson ja Meelis Adamson. Foto: erakogu.

Tänane saade „Mets ja majandus“ lahkab Eesti puitmajasektori raskusi. Senine ekspordiliider on raskustes, nõudlus peamistel turgudel on languses. Koos saatekülalise, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsiga otsime kriisi põhjusi ja vaatame tulevikku. „Raskuste põhjusi on kaks,“ räägib Talts. Esiteks üldisest majanduslangusest ning intressimäärade tõusust tingitud ehitusmahtude langus Põhjamaade turul, teiseks sealsete valuutade nõrgenemine. Eesti tootjatel ei ole konkurentidega võrreldes ka erilist hinnaeelist, mitmed tootmise sisendid on isegi kallimad kui konkurentide juures. Talts on siiski seda meelt, et tänu puitehituse populaarsusele ning ka Euroopa Liidu kliimapoliitikale on kriis ajutine ja nõudlus Eesti puitmajatootjate toodete järele taastub. Lisaks teeme juttu ka kortermajade renoveerimisest. Martin Talts on ka majaelementide tootja KMT Prefab juhataja ning tema hinnangul on tehastes toodetud renoveerimispaneelidel suur tulevik. Saadet juhib Toomas Kelt. Foto: Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts. Autor: Toomas Kelt.

Räägime ettevõtete omandamistest ja ülevõtmistest ning täpsemalt sellest, kuidas ettevõtet praktiliselt müügiks ette valmistada. Juttu tuleb ka trendidest M&A turul, millal ja millest alustada firma müügiks ette valmistamist ning millised on tüüpilisemad probleemid müügiprotsessi eel ja ajal. Räägitakse ka sellest, kuidas kujuneb ettevõtte hind ja mida läbirääkimistel silmas pidada. Neil teemadel arutlevad finantsnõustamisettevõtte Prudentia Tallinn juhtivpartner Illar Kaasik (paremal) ning Triniti advokaadibüroo partner ja tehingutiimi juht Siim Maripuu (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses „Cleantech“ saates on külas Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok. Saate esimeses osas keskendume peamiselt tekstiilijääkidele ja sellele, kuidas Eesti iduettevõte on jõudnud Bangladeshi, et aidata säästa sealse tekstiilitööstuse keskkonnajalajälge. Saate teises osas on külas endine Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juht, nüüdne Cleantech Estonia juht Kädi Ristkok, kellega tuleb jutuks nii süsinikuheide kui ka rohetehnoloogia tulevik. Saatejuht on Mart Valner.

Küberturbe alal kasvab teadlikkus liiga aeglaselt, väidab paljusid riike nõustanud ekspert Klaid Mägi. Kuidas saada aru, kas ja kuivõrd oleme kaitstud? Kuidas reageerimise asemel ennetada? Mismoodi pidada läbirääkimisi küberkurjategijatega, arutlevad Äritehnoloogia saates Raul Walteri küberturbeekspert Klaid Mägi ja Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun. Fotol saatejuht Indrek Kald ja Artur Praun, Klaid Mägi osales saates üle veebi. Foto: Andres Laanem

Angioödeem võib tähendada allergiaga kaasnevat turset, kuid võib olla hoopis eraldi haigus, millel pole allergiaga mingit pistmist. Viimast nimetatakse pärilikuks angioödeemiks ja see haigus tähendab, et tursed võivad tekkida pealtnäha ilma mingi põhjuseta. Haigushoo vallandajaks võib olla näiteks pikemaajalisem surve mõnele kehapiirkonnale. Mis haigusega on konkreetselt tegemist ja kuidas neil vahet teha, räägib Terviseuudiste saates Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Takeda

Iduinvesteeringute turul on praegu huvitav aeg, kuid ingelinvestor Lev Dolgatsjov usub, et veel põnevamaks läheb. "Tulemas on suurem laine, aga mitte raha-, vaid pankrottide laine," ütles ta Äripäeva raadio saates "Investeerimisportfell 2030". Dolgatsjov usub, et see ei kehti mitte ainult idusektori, vaid majanduse ning börside kohta laiemalt. Investor usub, et lähiajal saabub paratamatus ehk investorid hakkavad oma raha kaotama. Idumaailmas näeb ta lähiajal tulemas palju exit'eid. "Asutajad saavad kasumiga välja, tavalised jaeinvestorid kaotavad," rääkis ta. Dolgatsjov rõhutas, et kui idufirmal saab raha otsa, ei kuku tema väärtus nulli. Alles jäävad varad, mida kannatab jätkuvalt müüa. Mida peaksid aga investorid selle teadmisega peale hakkama ning kas praegu on viimane aeg portfell puhtaks müüa ja rahasse tõmbuda? "Lihtsalt selleks raha kuhugi paigutada, et kardetakse inflatsiooni, on rumal," arvas Dolgatsjov. Veel tuli saates juttu Dolgatsjovi enda portfellist ning viimase aja põletavamatest uudistest, nagu Ampleri saneerimine, Change'i rahakaasamine, aga ka Grab2Go märkimine. "Viimase osas olen investor Toomase argumentidega täiesti nõus," märkis Dolgatsjov. Dolgatsjov usub, et praegu on kõige parem investeering pangahoius. "LHV pakub juba 4protsendilist intressi, Coop Pank 5protsendilist." Muu hulgas arutlesime selle üle, millal on õige aeg hakata raha taas börsidele, täpsemalt tehisintellektiga seotud aktsiatesse paigutama ning ega Alphabet ja Microsoft nii kaua aktsia hinnas eest ära ei tõuse. Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe

Kuna katusele paigaldatud päikesepaneelid suudavad toota vaid 2% vajaminevast elektrienergiast, tuleb keskkonnasäästu otsida kokkuhoiust ning seda tehakse keskuses viibivate inimeste hulga kaudu, rääkis Kristiine keskuse juht Kristjan Maaroos saates „Kinnisvaratund“. Energiabilansi mõttes kokkuhoiule rõhumine tähendab nii Kristiine kui Rocca al Mare keskustes seda, et iga keskusesse sisenenud või sealt lahkunud külastaja ning sellest tekkinud sisekliima parameetrid fikseeritakse tarkvaralise lahenduse kaudu, kes vastavalt vajadusele kütet või ventilatsiooni lisab või vähendab ning nõnda hoitakse elektrikulu keskuses kõige optimaalsemalt tasemel. Maaroosi sõnul maksavad keskused lahenduse eest teenusepakkujale igakuiselt, ent kokkuhoid on sellele vaatamata kümneid tuhandeid eurosid kuus ning energiatarve on vähenenud enam kui 10%. Saates, kus räägime päikeseparkidest ärikinnisvara objektidel ning uurime kui keeruline ja kallis on nende rajamine ning kuidas pargid ära tasuvad, räägib peale Maaroosi ka peamiselt tehnoparkides päikeseparke rajanud Favorte juhatuse liige Rainer Hinno ning kuulame ka Scandium Kinnisvara arendusjuhi Kalle Aroni mõtteid. Fotol Rocca al Mare keskus, foto autor Raul Mee. Saatejuht on Lauri Leet.

Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel, ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata. Kuidas seda kōike oma organisatsioonis teostada, kes peaks millega tegelema ja kust alustama, aitavad saates selgitada ESG eksperdid ja Äripäeva Akadeemia koolitajad Maris Ojamuru ja Marko Siller. Saatejuht on Kerttu Metsar Fotol: Maris Ojamuru ja Marko Siller Foto autor: Kerttu Metsar

Ehituse ja kinnisvarasektori süsinikujälg moodustab hetkel ligi poole kogu Eesti süsinikuheitest ja aastaks 2040 on eesmärk seda kogust kahandada 85 protsendi võrra. Millised uued tehnoloogiad ja tooted ehituses aitavad seda eesmärki saavutada, võtavad seekordses saates "Rohepöörde praktikud" arutleda Rohetiigri ehituse teekaardi toimetaja Pärtel-Peeter Pere, Paljassaare Hundipea kliimaneutraalse asumi eestvedaja Markus Hääl, TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ja saatejuht Rein Pärn. Saadet toetab Neste. Pildil vasakult: Markus Hääl, Jarek Kurnitski, Pärtel-Peeter Pere ja Rein Pärn. Foto: Andres Laanem

Tallinna kesklinna kerkiva Arteri kvartali 2020. aastalõpu prognoosidega võrreldes on kvartali ehitus praeguseks kallinenud vähem kui kümnendiku võrra, ütleb saates Eetris on ehitusuudised Merko projektijuht Ahti Suppi. Arterit arendava Kapitel projektidirektori Allan Remmelkoor kinnitab samuti et algselt prognoositust hinnast on praeguseks üle mindud õige vähe. Saates kõlab intervjuu Tallinna kesklinna kerkiva Arteri kvartali ehitusplatsilt, kus järgmise aasta lõpus valmiva arenduse kolmest kõrghoonest on kaks oma täiskõrguse saavutanud. Räägime kvartali ehitaja Merko Ehituse projektidirektori Ahti Suppiga, kellega tulevad jutuks nii ehituse senine kulgemine, läbitud raskused kui ka eeldused ehitusprotsessi edukaks valmimiseks. Saates kõlab ka kvartalit arendava Kapiteli projektidirektori Allan Remmelkoori kommentaar. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Arteri kvartali ehitusobjekt, foto autor Andras Kralla.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas Saku Õlletehase juht Jaan Härms, kellega on juttu maksudest, majandusest, investeeringutest, pakenditest, tööjõust, Venemaast, Valgevenest, Ukrainast ja paljust muust. Härms tunnistab, et turg on praegu languses ja lahjade jookide tarbimine väheneb. „Kogused on alla läinud ja tervikuna tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke vähem,“ märgib ta. Ärevust tekitab ka majanduse olukord ja see, mis saab maksudest. „Selge on, et mingid tõusud tulevad ja mingi mõju sellel on, aga aega nende analüüsimiseks ei ole kellelgi olnud. Ilmselt hakkame mõju hindama tagantjärele,“ on ta kriitiline. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Pildil Jaan Härms. Foto: Andras Kralla

Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre? Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol äriarendusjuhi Martin Goroško sõnul samamoodi enam edasi ei saa minna: mõelda tuleb muudatuste peale ja olla valmis neid paremini juhtima. Ettevõtetel soovitab ta teha muutusi ärimudelis ja tooteportfellis, sest tehnoloogiatrendidest ja rohepöördest mööda vaadata ei saa. Saates räägime ettevõttesisesest rohepöördest, ESG-st, eksportturgudele laienemisest ja raha kaasamisest. Saates on külas Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško ja nutikate tehnoloogiate valdkonnajuht Anu Puusaag. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu.

Hooaega kokkuvõtvas saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno, kuidas ära tunda tõsisema silmahaiguse esmased sümptomid, millist tooni klaasidega saab silmahaiguse korral veidi nägemist parandada või migreeni puhul peavalu leevendada, kuidas saavad prillikandjad lahendada kaitseprillide kandmise mure ning miks peaks suvel veekogudes kandma ujumisprille. Lisaks tuleb juttu kuivast silmast ja arvutivaatamise sündroomist. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates antakse nõu, kuidas kaasata kogukonda, et suurprojekt toppama ei jääks.   Kogukonna kaasamise kogemust jagab saates Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako, kelle sõnul on kaasamine lausa täiskohaga töö. Soraineni advokaat, ehitus- ja planeerimisõiguse ekspert Sandra Mikli rõhutab saates aga kaasamiskava tähtsust.  Kuidas kogukonna kaasamisest teha edulugu ja miks ei tasu head vastuseisu raisku lasta, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.  Fotol Mario Sõrm,

Internet on täis klientide tagasisidet mõne ettevõtte või teenuse kohta. Enamasti kiidetakse, kuid leidub ka neid, kes väljendavad rahulolematust. Värskes „Teabevara tunnis“ räägimegi, kas rahulolematu klient võib avalikult teenusepakkujat kritiseerida ja mida selline tegevus endaga kaasa võib tuua. Lisaks n-ö tavalisele kriitikale on ettevõtete jaoks probleem ka klientide pahatahtlik laim. Räägime, kuidas saab ettevõte end laimu eest kaitsta ja kas klient peab alati kahjutasuks hüvitist tasuma. Stuudios on vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Kirke Vaino advokaadibüroost Lindeberg, küsib Äripäeva teabevara toimetaja Eve Noormägi. Fotol Keijo Lindeberg ja Kirke Vaino. Foto: Andres Laanem

Digimaailm areneb meeletu kiirusega ning ettevõtted on suurte ja tähtsate valikute ees – kas jätkata vanaviisi või hüpata digipöörde rongile ja võtta vastu uued väljakutsed. Uues saatesarjas „Digitark äri“ arutame võimalusi, kuidas digipööret oma ettevõtte hüvanguks kasutada. Sarja avasaates tuleb juttu sellest, miks ja kellele on digipööre oluline, kuidas digipööret ettevõttes alustada ja mida see äriliselt tähendab. Vaatame, kuhu on Eesti digipöördega jõudnud ning millised on ettevõtete kõige olulisemad väljakutsed, võimalused ja hirmud seoses digipöördega. Samuti toome näiteid apsakatest, mis on juhtunud ettevõtte tegevuste digiteerimisel. Saatekülalised on tehnoloogiaettevõtte AccoSuite esindajad Anneli Võsu ja Liisu Lell. Saadet juhivad raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino. Fotol vasakult: Liisu Lell ja Anneli Võsu. Foto autor: Kai Koks

Tänapäeva ettevõtte tegevjuhi (CEO) üheks oluliseks partneriks on kujunenud tehnoloogiajuht (CTO). Tehnoloogiajuht vastutab tehnoloogia arendamise ja juurutamise eest, et parandada ettevõtte konkurentsieelist. Väljakutse on aga see, et alati ei ole võimalik leida sobivat CTO-d, kuna neid lihtsalt ei ole piisavalt. Lisaks pole alati vaja tipptasemel tegijat täiskohaga või pikaajaliselt tööle võtta. Selleks puhuks on Net Group turule tulnud teenusega „CTO as a Service“. Saates räägime Net Groupi juhi Priit Kongoga sellest, millisetele ettevõtetele selline teenus sobib, milliseid väljakutseid selle abil lahendada saab ja kui palju see maksab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Priit Kongo. Foto: Äripäev.

Tallinna lennujaamas tuleb lennukikütuse eest maksta võrreldes suurte lennujaamadega rohkem, kuna siin tuleb müüjal lisada enam hinnalisa kui seda suurtes lennujaamades seda mastaabiefekti tõttu tehakse, kinnitab Eesti Aviokütuste Teenuste juhatuse liige Taavi Mäesepp. Mäesepp toob võrdluse, et näiteks London Heathrow`is müüakse 1,5 päevaga kütusekogus, mida Tallinna lennujaamas aastaga ning säärased mastaabierinevused mõjutavad lennufirmadele müüdava kütuse hinda oluliselt. Saates räägitakse lennukikütuste müügist, logistikast, lennukikütuste müügi ja tarne korralduslikust ja ärilisest poolest, aga ka lennukikütuste tulevikusuundadest ja -tehnoloogiatest. Taavi Mäeseppa kõrval on külaliseks AS Tallinna Lennujaama maapealsete teenuste ärisuunajuht Ander Hindremäe ning saatejuht on Lauri Leet. Fotol SAS lennuk tankimas Oslo lennujaamas. Foto: REUTERS, Lefteris Karagiannopoulos.

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu on võtnud endale eesmärgi koguda kümne olulise professuuri tarbeks miljoneid eurosid. Seda selleks, et luua eestikeelsete professorite ametikohad ja sedaviisi arendada erialasid, kus meil on puudus käes - näiteks inseneerias. Saates tuleb juttu ülikooli ja ettevõtete koostööst tulevikutähtede ja -projektide toetamisel. TTÜ Arengufond andis äsja välja stipendiume rohkem kui 160 000 euro väärtuses. Räägime saates, kes on need ettevõtted, kes tudengeid ja ülikoole ning kõrgharidust erinevatel viisidel toetavad. Mis on nende motivatsioon? Kuidas on võimalik lisaks raha andmisele panustada? Külalisteks on Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi nõukogu liige Ergo Metsla ja TTÜ Arengufondi juhataja Elinor Toming. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Rein Linnu nimelise stipendiumifondi loojad Ruuda ja Lauri Lind. Foto: TalTech.

Räägime obstruktsionist nii riigikogus kui ka ettevõtetes. Juttu tuleb obstruktsiooni olemusest ja vajalikkusest ning riigikogus arenenud sündmustest. Samuti räägime sellest, millist otsust võib oodata riigikohtult ning kuidas see tulevast õigusloomet kujundab.  Räägime ka sellest, kuidas puudutab obstruktsioon ettevõtjaid läbi otsuste takistamise osanike koosolekul. Juttu tuleb selles, kuidas juhatada konfliktset aktsionäride koosolekut ja kuidas obstruktsionist üle tulla. Stuudios on Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Maarja Pild ja Triniti partner ning vandeadvokaat Siim Maripuu. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaate „Kasvupinnas” seekordseteks teemadeks on pindalatoetused ja kuidas PRIA reeglite täitmist kaugseire abil kontrollib. Samuti saame teada, mis seisus on riikliku e-põlluraamatu loomine. Saate teises pooles aga keskendume erimärgistatud diislikütusele – mis on muutunud peale uue müügisüsteemi rakendumist nii põllumehele kui müüjale ja millist kasu riik on uuest lahendusest juba praeguseks saanud. Saates on külas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ja registrite osakonna juhataja Kiido Levin. Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ja registrite osakonna juhataja Kiido Levin. Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seekordses “Eetris on turundusuudised” saates arutleme Kuldmuna 2023 loovkonkursil auhinnatud tööde taga peituvate loovate ideede ja strateegiate üle. Lisaks uurime võitjate käest, kuidas sünnivad auhinnaväärilised ideed. Stuudios on kaks tõeliselt inspireerivat külalist - agentuuri Taifuun asutaja ja loovjuht Madis Taras ning brändingu ja kogemusdisaini agentuuri Bond loovjuht ning tegevdirektor Nils Kajander. Taifuun võitis loovkonkursil Kuldmuna 2023 Grand Prix auhinna oma tööga "La Muu – säästupirn", mida hinnati erinevates kategooriates veel kahe Kuldmuna ja ühe eriauhinna ehk Välkmuna vääriliseks. Bond pärjati teist aastat järjest parima disainiagentuuri tiitliga. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Taifuuni asutaja ja loovjuht Madis Taras, saatejuht Keit Ausner, Bond loovjuht ja tegevdirektor Nils Kajander. Autor: Äripäev

Dominate Sales raskekahurvärgi on taas koos - Silver Rooger ja Andres Kiviselg on eetris, et jagada värskeid kogemusi ja ideid müügialastest situatsioonidest. "Nimed müügitahvlil" saade keskendub suurtele tehingutele ning alljärgnevale: • Kuidas viia oma kliendikohtumise ettevalmistus ülejärgmisele tasemele? Millele peaks selle käigus erilist tähelepanu pöörama ja kuidas uusi harjumusi sisse viia? • Kuidas teha turundustekstist müügitekst, mis päriselt klienti kõnetab ja paneb teda toote väärtust tõeliselt hindama? Miks peaks oma müügiargumendid rahasse arvutama ja kuidas seda praktikas teha? Saates saavad kõik kuulajad praktilisi tehnikaid ja nippe. Foto: Pixabay

Teeninduskultuur võib saada ettevõtte jaoks saatuslikuks, kuna see kujundab klientide arvamust ja mõjutab otseselt nii ettevõtte mainet, kui käivet. Aastatepikkuse kogemusega teenindusekspert Rain Tunger jagab saates „Teeninduse teejuht“ praktilisi soovitusi, kuidas juhid saavad oma rolli täites luua inspireeriva ja toetava töökeskkonna, mis soodustab suurepärase teeninduskultuuri kasvu. Tunger tõdeb, et teeninduskultuuri arendamine ei ole alati rahaliselt kulukas, kui seda õigesti teha ja järgida näiteks suurepärase teeninduse 4 alustala. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil: Saatejuht Keit Ausner ja teenindusekspert Rain Tunger. Autor: Äripäev

“Otsime tööturult parimat. Kui ta leiame, siis jääb keegi teine temast ilma ehk meie ettevõtte areng on kellegi teise arvelt,” piltlikustas inseneride kriisi tööstusjuht Veljo Konnimois. “Vastutaval positsioonil olles ei taha neid allkirju väga lepingutele alla panna, aga midagi muud üle ei jää.” Eestis ettevõtete ja majandusruum vajavad hädasti insenere, kes aitaksid siia luua kõrgelt tasustatud töökohti ning seeläbi ühiskonda jõukamaks muuta. Samas ei suuda meie haridussüsteem neid piisavalt koolitada. Kuidas seda lahendada, milline roll on sellel reaalainete õppimisel, mida peab tegema, riik ja tööandjad, sellest räägivad saates Radius Machining asutaja ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois ning teaduse populariseerija ja AS Metrosert juht Aigar Vaigu. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Autor: Liis Treimann.

Elamuarendaja Bonava Eesti viib igal kevadel oma töötajate seas läbi rahulolu-uuringu, et saada tagasisidet ettevõtte toimimisele, juhtimisele ja sellele, kuidas meeskonnas töö toimib. “Bonava Eesti töötajad on rahulolevad ja pühendunud tegijad, kes hindavad oma juhte,” toob sisuturundussaates välja Bonava Eesti personalivaldkonna eestvedaja Anneli Villemson.  Kõik Bonava Eesti, Läti ja Leedu töötajad võtsid uuringust osa – räägime, mis sellise tulemuse eelduseks on. Ka tuleb juttu firma uuenenud väärtustest, milleks on pühendumus, hoolivus ning teadmishimu, ja sellest, kuidas neid rakendatakse nii üksteise, klientide kui ka koostööpartneritega suhtlemisel. Põikame ka kinnisvaraturu hetkeolukorda. Villemson tõdeb, et kuigi olukord kinnisvaraturul on keeruline ja ettevõttena ei saa nad küll kontrollida seda, mida teeb turg nende ümber, saavad nad siiski olla oma tegemistes läbipaistvad ja seeläbi toetada oma töötajaid.  Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Anneli Villemson. Foto: Äripäev.

Kroonilised reumaatilised haigused esinevad Eestis üha sagedamini, ka on sellistel haigetel on tihti teisi kaasuvaid haigusi ning patsientide hea ravitulemus on võimalik vaid haige, tema reumatoloogi, teiste eriarstide ja perearsti omavahelises koostöös ja teineteisemõistmises. Saates kuulame kahte ettekannet Eesti Reumaliidu, Eesti Reumatoloogia Seltsi ja Äripäeva Meditsiinikonverentside korraldatud reumafoorumilt, mis sel aastal kandis pealkirja „Terviklik patsient“. Saate esimeses pooles räägib perearst dr Doris Karask sellest, kuidas reumapatsienti perearsti juures jälgitakse ning milline võiks koostöö olla. Saate teises pooles räägib PERHI sisehaiguste kliiniku endokrinoloog-ülemarst dr Anu Ambos, miks on diabeediga patsientidel kõrgem luumurdude risk ja halvem luude kvaliteet. Fotol dr Doris Karask Reumafoorumil 2023. Foto: Meeli Küttim