Arutelu teema tõstatus ühe tuntud arvamusliidri postitusest, mille kohaselt on doktorantuuri läbimine pelgalt hobi. Sellest tulenevalt on eesmärk ühiselt arutada, milleks doktorikraadi üldse vaja on, mida see endast kujutab, millised on kraadi omandamise võimalused ja väljakutsed ning mis saab pärast hariduse omandamist – kas ees ootab pilvitu tulevik või lõputu grantide taotlemine? Arutelus osalejad: Anu Noorma (Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees), Toomas Vaimann (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Jaak Vilo (Eesti Teaduste Akadeemia liige), Mikk Granström (haridusteaduste doktorant), Katriin Kristmann (keemia ja materjalitehnoloogia doktorant) Arutelujuht: Sandra Saar (ERRi ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

Raha suunamine haridusse, õpetajate palkadesse ja üldiselt hariduskvaliteedi tõstmisesse Eestis peaks olema majanduspoliitika oluline suund, just haridusest tulevad meile spetsialistid, juhid, insenerid ja teadlased, kes aitavad ettevõtetes luua kõrgema lisandväärtusega tooteid, meelitavad Eestisse uusi ettevõtteid ja annavad hoogu Eesti majanduskasvu hoogustamisele. Arutelus osalejad: Keit Fomotškin (Saku Gümnaasiumi direktor), Asso Soosalu (Solarride tegevjuht), Aivar Pehme (füüsikaõpetaja-ettevõtja) Arutelujuht: Karl-Villiam Vaserik (Äriarenduse projektijuht, EAS) Arutelu korraldaja: EIS

Õpetaja eetikakoodeksi uuendamise arutelu on algusest peale saatnud küsimus, kuhu tõmmata piir, mille kohta koodeks juhiseid annab. Kas õpetaja roll seab eraelule mingid ideaalid ja piirangud, sest „õpetaja on õpetaja 24/7"? Või peaks koodeksis hoopis rõhutama õpetaja õigust isikliku elu privaatsusele, et see tegelikkuses rollikohustuste alla ära ei kaoks? Arutelus osalejad: Henrik Harjus (Miina Härma Gümnaasiumi õpilane), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige), Uku Valner (Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) Arutelujuht: Aive Pevkur (TalTechi õppejõud) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit soovib koos oma mõttekaaslastega avada arutelu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust võõrkeeleõppest ja mitmekeelsusest. Räägime, kuidas muuta keeleõpet tõhusamaks, kuidas kaasata õpilasi ja kogukondi ning teha rohkem koostööd. Oma arutelus proovime leida ka lahendusi keeleõppe ja aineõppe lõimimiseks. Arutelus osalejad: Marika Peekmann (HTM, üldhariduse osakonna võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse peaekspert), Karola Velberg (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit), Marta Loo (Tallinna Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane), Karmen Kisel (Mustamäe Riigigümnaasiumi võõrkeeleõpetaja ja haridusjuht) Arutelujuht: Kati Bakradze-Pank (EVÕLi aseesimees) Arutelu korraldaja: Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit

Naiste ja meeste võimed reaal- ja tehnikateaduste vallas on sarnasemad kui arvatakse. Siiski näeme neis valdkondades juhtivatel kohtadel peamiselt mehi. Arutelus osalejad räägivad oma kogemustest naisena reaal- ja tehnikateadustes, nii takistustest ja stereotüüpidest kui nendega toime tulemisest. Arutleme üheskoos, kuidas reaal- ja tehnikateaduseid tüdrukutele atraktiivsemaks muuta. Arutelus osalejad: Ene Ergma (Eesti Teaduste Akadeemia liige), Maarja Grossberg-Kuusk (TalTech, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Krista Fischer (TÜ, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Hanna-Britt Soots (TÜ doktorant, õpetaja), Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkooli õpilane) Arutelujuht: Aigar Vaigu (AS Metrosert) Arutelu korraldaja: Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikute kogu

Koolides on vanemate kaasamine ja vanemad-kool koostöö pigem kehv ja vähene, ollakse vastanduvas positsioonis ja üksteist ei mõisteta. Teema on eriti esile kerkinud seoses hariduse valdkonnas käivitatud erinevate reformidega. Arutleme, miks vanemad on tihti kooli jaoks segavad faktorid ja mida oleks vaja, et kõigil osapooltel tekiks selgem arusaam, kuidas paremini koostööd teha? Arutelus osalejad: Raino Liblik (Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor), Ülle Mandre (Lepistiku lasteaia direktor), Riin Peeters (Haabneeme Kooli õpetaja ja HEV-koordinaator), Merili Kärner (Ülenurme Gümnaasiumi vanematekogu kaasasutaja, TÜ kommunikatsioonijuhtimise magister, TÜ haridusinnovatsiooni magister) Arutelujuht: Palbo Vernik (Eesti Lastevanemate Liit) Arutelu korraldaja: Eesti Lastevanemate Liit

Miks on ennastjuhtiva õppija arengu toetamine oluline? Kuidas näeb see välja klassiruumis ja mida tähendab õpetaja, õpilase ja lapsevanema jaoks? Loome arutelus õpetajate ja lapsevanemate vahel üksteise töö, motivatsioonide ja hirmude mõistmist. Arutleme, kuidas selgitada uue tööviisiga kaasnevaid olukordi ja teha protsess kõikide jaoks toimivaks ja meeldivaks. Arutelus osalejad: Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht), Toomas Tuul (õpetaja Elva Gümnaasiumis ja Narva Gümnaasiumis), Triinu Pääsik (Noored Kooli mentor), Jaanika Müürsepp (Eesti Montessori Ühingu asutaja), Viktoria Latova (Kaasava Hariduse Keskuse looja) Arutelujuht: Liivia Talvik (mentor ja koolitaja, Noored Kooli) Arutelu korraldaja: Noored Kooli

Suunatud ja näitlikustatud arutelu põhineb e-eksamitega seotud hoiakute uuringutel ja analüüsil. Ettevalmistatud osatäitjate abiga esitletakse e-eksamitele üleminekuga seotud osapoolte lootused, hirmud ja nõudmised ning ühises arutelus püütakse selgusele jõuda, mis on nende reaalsed vajadused ning põhjendatud hirmude ja võimendatud müütide põhjused. Eesmärk: teha osapoolte vastutus selgemaks. Arutelus osalejad: Arutelu käivitavad ja e-eksamitega seotud osapoolte hoiakuid esitavad rühm professionaalseid näitlejaid. Arutelujuht: Heiti Pakk (koolitaja ja juhtimiskonsultant, endine koolijuht ja hariduse infotehnoloogia projektijuht, Juhtimisteatri lavastaja) Arutelu korraldaja: Haridus- ja Noorteamet koos rühma professionaalsete näitlejatega

Arutelu keskendub eestikeelsele hariduse ülemineku väljakutsetele: kuidas õpetada mitmekultuurilises klassis, kuidas toetada last ülemineku protsessis jne. Samuti arutatakse, kuidas üleminek toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja kuidas see reform suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. Arutelus osalejad: Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler), Anna Golubeva (TÜ Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja), Celal Yildirim (Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Ingar Dubolazov (Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele üleminekujuht) Arutelujuht: Irene Käosaar (Narva Eesti Gümnaasiumi direktor) Arutelu korraldaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Noored tarbivad palju meediat. See on võimalus end väljendada. Kuidas meedia aitab noortel end väljendada? Mis võimalused on filmide tegemises? Arutelus osalejad: Karl-Mathias Saarse/Apollo (muusik, meediahuviline), Mia Nurges (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Liisbet Kull (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Kessu Kalbus (Horisont 2025 korraldaja) Arutelujuht: Marta Ange (Horisont 2024 korraldaja/Paide Gümnaasium) Arutelu korraldaja: Paide Gümnaasium

Eestist peab saama kliimaneutraalne riik, kuid endiselt elame homse arvelt. Meie tuleviku kujundavad noored, aga siiani on nende hääl poliitikakujundamises takerdunud dialoogi puudumisse. Milline on kliimaneutraalne Eesti noorte silme läbi? Kuidas muuta suunda ja millised on realistlikud sammud eesmärgini jõudmiseks? Laudkondlikes aruteludes viime mõttevahetuseks kokku tänased otsustajad ja noored Arutelus osalejad: Hanah Lahe (Riigikogu liige), Zuzu Izmailova (Riigikogu liige), Yoko Alender (Kliimaminister), Eliise Kuus (Peaministri nõunik), Madle Lippus (Tallinna abilinnapea), Jaanus Purga (Valitsuse esindaja Ida-Virumaal), Leedi Merle Liivand (ookeanisaadik ja Eesti merineitsi), Noored Noorte Keskkonnanõukogust ning Noorte Keskkonnaühisusest ja FFFist Arutelujuht: Anni Raie (projektijuht KIK) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Noorte Keskkonnanõukogu, Noorte Keskkonnaühisus

Kes on insener? Miks on kõik turundajad ja kui palju mängib rolli eriala keskkonnasõbralikkus? Karjäärivalikust on räägitud juba aastasadu, kuid tänases muutuvas maailmas on erialavalikut raske teha isegi magistrikraadiga täiskasvanul - valikuid on lihtsalt nii palju! Mõtestame lahti erinevate erialade populaarsuse ja teisiti mõne elukutse kehva maine põhjused. Seda ikka läbi noorte enda nägemuse. Arutelus osalejad: Rasmus Vau (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassi õpilane), Adele Mikelsaar (Miina Härma Gümnaasiumi 9.klassi õpilane), Anni Sooman (Tallinna Prantsuse Lütseumi 11. klassi õpilane), Richard Käsper (Tallinna Inglise Kolledži 12. klassi õpilane) Arutelujuht: Karl Vilhelm Valter (magistritudeng, masinõppeinsener ja andmeteadlane) Arutelu korraldaja: Haridus- ja Noorteamet

Tänapäeval on noored sihikindlad, targad ja õpihimulised. Paljud noored tahavad õppima asuda välismaale kasvõi lühikeseks ajaks, kuid ei ole kindlad, kuidas seda saavutada. Arutelu eesmärk on anda noortele ülevaade erinevatest võimalustest välismaal õppimiseks. Kohale on tulnud inimesed, kes hetkel õpivad või on õppinud välismaal ning räägivad oma kogemustest. Arutelus osalejad: Kenzo Brauer (FLEX programmiga õppinud USAs), Joosep Viik (Ülikoolide vahelise lepinguga, Kristjan Jaagu stipendiumiga õppinud Singapuris), Kert Pütsepp (Õppinud Cambridge'i ülikoolis Noore Õpetlase Stipendiumiga), Tuuli Neidi Saks (ASSE programmiga õppinud Saksamaal), Anna Gret Asi (Läbi korvpalli mängimise õpib Oklahoma ülikoolis), Victoria Villig (õppinud erinevates USA koolides) Arutelujuht: Marianne Kalvik (gümnasist) Arutelu korraldaja: Marianne Kalvik (gümnasist)

Infoajastu kiire areng on kaasa toonud info ülekülluse ja keskendumishäirete sagenemise. Teave on kättesaadavam kui kunagi varem, kuid samal ajal võib see olla segadusttekitav ja häiriv. Kuidas tulevad sellega toime noored, kogenud, spetsialistid ja publik? Tule ja võta osa paneeldiskussioonist, kus õpime üksteiselt ning otsime koos lahendusi info ülekülluse ja keskendumishäiretega toimetulekuks! Arutelus osalejad: Eveli Kallas (koolipsühholoog), Senna Soome (õpilane, Aksel Hartikainen (õpilasesinduse liige), Ann Tarkin (Eesti Väitlusseltsi liige/advokaat) Arutelujuht: Joosep Tiks (Eesti Väitlusselts) Arutelu korraldaja: Saaremaa Gümnaasiumi õpilasesindus

Enne arutelu vastavad 100 gümnasisti ühele noori kõnetavale küsimusele. Arutelu osalejad peavad pakkuma, mida noored kõige enam on pakkunud nimetatud küsimusele vastuseks. Nii teevad nad Rooside sõja mängu läbi. Kui see on läbi tehtud, siis külalised hakkavad teema üle arutlema. Arutelu areneb läbi noorte poolt välja toodud vastuste. Olulisel kohal on ka see, mis kohapeal arutelust sõelale jääb. Arutelus osalejad: Johan-Kristjan Konovalov (Viljandi linnapea), Triin Toomesaar (Vabaühenduste Liidu juhataja), Laura Liisa Lehtmets (Viljandi Gümnaasiumi õpilasesinduse president) Arutelujuht: Juhan-Mart Salumäe (Viljandi Gümnaasiumi direktor) Arutelu korraldaja: Viljandi Gümnaasium

Pärnu HUUB ning Võru HUUB on noorte poolt rajatud noorte innovatsioonikeskused, mille sihtgrupiks on 16+ noored. Kuna noored tundsid, et nende vajadused selles eas ei ole kaetud, on HUUBidel huvi teada saada kas 16+ noorte vajadused ka mujal Eestis on tähelepanuta jäänud või mitte? Juhul kui on nii, siis kuidas seda lahendada? Ja kas üldse on vaja seda lahendada? Arutelus osalejad: Gerda (noor), Mihkel (noor), Daniel (noor), Gitlin Kütt (noorsootöötajate esindaja), Kerli Kõiv (haridusuuendaja/nooremteadur) Arutelujuht: Emil Aništšenko (tegevjuht, Võru HUUB MTÜ), Mihkel Pintmann Arutelu korraldaja: HUUB MTÜ ja VÕRU HUUB MTÜ

Peagi on valmimas üle-Euroopaline digikukkur, mis teeb meie dokumentide hoiustamise ja haldamise praegusest oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Millised väljakutsed on meid aga üleliidulise digilahenduse loomisel ees ootamas ning milliseid tuleviku-uksi see avab? Kuna jõuab kukrusse digieuro, kas see paneb aluse krediidiskoori loomisele ning Euroopa majanduse parema kontrollimiseni? Arutelus osalejad: Mattias Lass (Cybernetica tarkvaraarhitekt), Riho Kurg (RIA elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt), Rainer Olt (Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Digitaalses maailmas olevatest andmetest on saanud oluline sisend tänapäevases kohtupidamises. Kui palju digitõendeid jätame endast igapäevaselt maha ja mil viisil on võimalik neid kohtupidamises kasutada? Kuidas toimib e-tõendite jagamisel rahvusvaheline koostöö ja kas anonüümsuse säilitamine on üldse võimalik? Kas ja kus on ruumi internetis toimuval omakohtul? Arutelus osalejad: Mario Rosentau (Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse lektor, vandeadvokaat), Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat), Sigrid Nurm (riigiprokurör) Arutelujuht: Albert Linntam (Sorainen) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Hea haridus ja tehnoloogiline innovatsioon on olnud viimaste kümnendite Eesti edu aluseks. Kas areng jätkub? Või oleme jäänud kauaks paigale kohmitsema? Kus kivi all on peidus meie insenerid ja IT-tegijaid, kes suudavad siduda eri valdkondade teadmuse ning lahendada maailma lõputuid väljakutseid? Kus on roheoskajaid, kes aitavad seda teha kestlikult ja säästlikult? Arutelus osalejad: Liina Kanter (Haridus- ja Noorteamet, haridusuuenduste osakonna juht), Heli Aru-Chabilan (Haridus- ja Noorteamet, haridusprogrammide keskuse juht), Anu Ruul (Kestliku innovatsiooni strateeg), Erki Pogoretski (Telia analüütika osakonna juht), Jaan Kers (Tallinna Tehnikaülikool, puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistrikava programmijuht), Ivo Krustok (Stockholm Environmental Institute Tallinn, vanemekspert). Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Haridus- ja Noorteamet

Valimiste vahelisel ajal on otsustes osalemine muutunud igapäeva demokraatia osaks. Kodanike arvamused ja digitaalne meeleavaldus on muutunud oluliseks vahendiks oma hääle kuuldavaks tegemisel ja KOV valimiste aastale eeltakti andes küsime - kuidas saab avatult ja nutikalt valitseda koostöös kogukonnaga? Arutelus osalejad: Rait Pihelgas (Järva valla volikogu esimees), Jaak Nõgu (Pöide kool ja kogukond), Margo Loor (Citizen OS asutaja), Maarja-Leena Saar (rahvaalgatuste arengute jälgija) Arutelujuht: Kristina Mänd (eRiigi Akadeemia) Arutelu korraldaja: Eesti Koostöö Kogu, E-riigi Akadeemia

Kas AI on ainult ChatGPT? Kas tehisintellekt võtab üle meie töökohad? Tule ja saa vastused nendele küsimustele paneelis "AI väärarusaamad ja nende ületamine". Alustame laupäeval kell 10 Digipõllu laval. Arutleme AI turvalisuse, võimaluste ja levinuimate müütide üle. Tõsta oma teadlikkust ja lükka koos ekspertidega ümber AI-ga seotud väärarusaamad! Arutelus osalejad: Martti Praks (LHV tehisintellekti arendusjuht), Indrek Seppo (MKM tehisintellekti programmijuht), Gert Jervan (TalTech IT teaduskonna dekaan), Karl Pärtel (RAIKU kaasasutaja) Arutelujuht: Gerlyn Tiigemäe (tehisintellekti konsultant ja koolitaja) Arutelu korraldaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Kes ei söö, see ei tööta ega mõtle ka kaitsetahtele. Põllumehe töö tulemust tarbime vähemalt kolm korda päevas. Täna teame, et suudame Eesti rahva ära toita ning täita riigi rahakotti läbi toiduainete ekspordi. Lisaks täisväärtusliku, tervisliku ja kohaliku toidu tootmisele on põllumajandusel oluline roll hoida elu maal ja seda nii inimressursi kui ka kriitiliselt tähtsate masinate olemasoluga. Arutelus osalejad: Anu Hellenurme (OÜ Anu Ait juht), Rando Undrus (Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ameti nõunik), Ahti Kalde (põllumees, Sadala Agro juhatuse liige, Eesti Põllumajanduse valdkonna tippjuht 2022. aastal), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja, Piret Hartman (regionaal- ja põllumajandusminister) Arutelujuht: Evelin Loit-Harro (Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse professor) Arutelu korraldaja: Eesti Maaülikool koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga

Miks pelgame toiduringluskapist võtta või sinna viia? Mis põhjustab häbi kappi viijates ja sealt võtjates? Miks need, kellel on piisavalt, ei kasuta toiduringluskappe? Mis on muutunud meie ühiskonnas ja väärtushinnangutes? Tule ja arutle, kuidas häbitunne ja meie igapäevased harjumused võivad toidujagamise kultuuri muuta. Kas saame midagi teha? Arutelus osalejad: Linnar Viik (visionäär), Ivar Soone (tarbimispsühholoog), Kerly Ilves (Tartu Toidujagamise rajaja), Birgit Purga (Põlva toiduringluskapi vabatahtlik ja valla keskkonnaspetsialist) Arutelujuht: Märt Treier (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: MTÜ Roheline vald ja MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus

Muld on elu alus, nii otseses kui kaudses mõttes aga paraku peame muldasid iseenesestmõistetavaks. Hinnanguliselt 40% maailma muldadest on osaliselt või täielikult kaotanud oma võime toota toitu, puhastada vett, siduda atmosfäärist CO2 ja olla koduks suurele osale maismaaelustikust. Mida me saame teha täna, et ei oleks lootusetult hiljaks jäänud? Arutelus osalejad: Karl Lindam (taastava põllumajanduse eestvedaja), Ahti Kalde (põllumees), Endla Reintam (Eesti Maaülikooli õppeprorektor), Kadi Laansalu (mullakasvataja), Madis Pärtel (biomajanduse asekantsler) Arutelujuht: Kerttu Tammik (METK, mullamissiooni koordinaator) Arutelu korraldaja: Maaelu Teadmuskeskus

Peame Eestis arendama kollektiivse vastutuse kultuuri, mis hõlmab ka laste heaolu eest hoolitsemist. Üks armastatud ja õnnelik laps, kes suureks kasvades ise lapsevanemaks saab, võib mõjutada positiivselt tuhandeid inimesi. Sama teeb hüljatud ja õnnetu täiskasvanu, kuid kahjuks negatiivselt. Kui me ei suuda pakkuda lastele turvalist perekonda, siis ebaõnnestume oma riigi julgeolekus. Meie asenduskodudes elavate laste arv on suur, kuid napib peresid, kes avaks neile oma südame ja kodu. Mida teha? Tule, arutleme! Arutelus osalejad: Külli ja Ahto (hoolduspere vanemad), Lisandra (hooldusperes kasvanud noor), Kristel Päll (psühholoog-nõustaja, pereterapeut ja Eesti Pereteraapia Ühingu juhatuse esinaine), Kaisa Üprus-Tali (Tallinna Rändekeskuse juht) Arutelujuht: Grete Lõbu (ajakirjanik ja saatejuht) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Täiskasvanu saab lõunasöögi aja, koha ja toidu ise valida, koolilaps paraku mitte. Kui koolilõuna ei maitse või pakutakse seda valel ajal, jääbki see söömata. Kujutad Sa ette oma tööpäeva ilma lõunasöögita?Riigi, koolipidajate ja lapsevanemate ootused koolitoidule on kõrged, kuid riigi rahastussüsteem ja õigusaktid seda ei toeta. Kuidas korraldada toitlustus nii, et lapsed söövad koolilõunaks maitsvat, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ning söögivahetund on väärtustatud kvaliteetajana? Arutelus osalejad: Priit Värv (Elva vallavanem), Päivi Märjamaa (Puhja Kooli direktor), Ats Mattias Tamm (Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees), Aaro Lode (Baltic Restaurants Estonia AS-i tegevjuht), Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituudi ekspert, teadur) Arutelujuht: Harald Lepisk (inspiratsioon.ee) Arutelu korraldaja: Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski ning suureneb oht haigestuda diabeeti, kasvajatesse ja liigesehaigustesse. Paneeldiskussiooni käigus analüüsivad eksperdid põhjuseid, mis on viinud tänase olukorrani, samuti arutletakse erinevate lahenduste üle, mis võiksid positiivse muutuse tuua ning aidata meie lastel kasvada terveteks täiskasvanuteks. Antud teema peaks kõnetama kõiki, tavakodanikust ja lapsevanemast kuni poliitikakujundajate ja tervishoiu eest vastutavate isikuteni välja Arutelus osalejad: Alar Irs (Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog), Katrin Mägi (Tartu Ülikooli Liikumislabori liikumisuuringute spetsialist), Liis Kruus (Tervisekassa ennetusportfelli teenusejuht), Uku Vainik (Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor) Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik ja saatejuht) Arutelu korraldaja: Novartis Baltics Eesti filiaal

Paneeldiskussiooni eesmärgiks on teadvustada laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Laste andmeid peab kaitsema erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused nende parimates huvides. Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Mis saab siis, kui see erineb lapsevanema tahtest? Arutelu on suunatud nii noortele, lastevanematele ja neile kellele laste õiguste kaitsmine korda läheb Arutelus osalejad: Andres Aru (Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Helen Hääl (advokaat), Kerli Valner (Lastekaitse Liit -projekti Targalt internetis teavitustööjuht), Mia-Ly Läänesaar (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik) Arutelujuht: Maarja Kirss (Andmekaitse Inspektsiooni koostöö valdkonna juht) Arutelu korraldaja: Andmekaitse Inspektsioon

Milline on kogukondade roll elanikkonnakaitses – pigem väärtuslik ressurss või pinnuks silmas? Kuidas KOV ja kogukonnad ühise laua taha ning paremini koostööle saada nii elanikkonnakaitses kui muudes elulistes küsimustes? Mida kaasatum ja kuulatum on kohalik elanik ning kogukond, seda rahulolevam? Millised erinevused on haja- ja tiheasustusega alade, maa ja linna elanikkonnakaitses? Kas vastab tõele, et külakogukonnas on valmidusega hästi, linnainimesed ja kortermajade elanikud on aga abitud? Kuidas on lood noorte usalduse ja osalusega ühiskondlikus elus ning nende kriisivalmidusega? Arutelus osalejad: Kaarel Oja (Tallinna abilinnapea), Kristi Aav (Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava magistrant, Päästeameti ennetuspartner, Naiskodukaitse vabatahtlik), Tanel Talve (Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige), Priit Saar (Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo asetäitja), Gregor Pihlak (Eesti Skautide Ühing) Arutelujuht: Raivo Küüt (Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli juhataja-lektor) Arutelu korraldaja: Siseministeerium

Ohuteavitus hõlmab endas tegevusi smsi saatmisest kuni ukselt-uksele info andmiseni. Kõik viisid peavad toimima käsikäes ja ka siis kui elektrit või internetti ei ole. Ohuteavitus peab olema täpne ja kiire, inimesed peavad seda uskuma ja usaldama. Kriisis peab kuulama riiki! Arutelus osalejad: Hedi Arukase (Siseministeerium), Katerina Mudarissova (Päästeamet), Evelin Uibokand (Tartu linnavalitsus), Kaido Ivask (Paide linnavalitsus) Arutelujuht: Argo Kerb Arutelu korraldaja: Päästeamet

Kuidas lahendada probleemi, et inimesed ei taha mõelda kriisiks valmistumisele? Kuidas leida ja motiveerida inimesi elanikkonnakaitse koolitustel osalema? Kuidas tuua vajadused ja probleemid inimeste teadvusesse? Kuidas jõuame selleni, et inimene hakkab mõtlema ja tegutsema varude kogumiseks? Kuidas leida igapäeva murede vahel aega kriisideks valmistumise peale mõtlemiseks? Nendele küsimustele püüame arutelu käigus panna inimesi mõtlema või vastuseid leidma. Arutelus osalejad: Marius Kupper (Päästeamet), Laura Aben (Politsei- ja Piirivalveamet), Kati Orru (Tartu Ülikool), Oskar Lepik (Päästeamet)) Arutelujuht: Viktor Saaremets Arutelu korraldaja: Päästeamet

Varjumine kütab kirgi, siin on erinevaid osapooli ja vastust otsivaid küsimusi. Millal pean varjuma kodus, millal avalikus varjumiskohas ja millal siirduma varjendisse? Kas ka vann võib olla varjumiskoht? Aga kelder? Kas ja kus üldse on varjendeid - ja kas neid tuleb? Kuidas erineb varjumiskoht varjendist? Kuidas saada varjendeid ehitama kinnisvaraarendajad, kuidas eramajaomanikke? Kas varjend puudutab vaid linna või on oluline ka maal? Arutelus osalejad: Priit Laaniste (Siseministeeriumi varjumise nõunik), Leho Lemsalu (Päästeameti varjumise nõunik), Margit Mutso (arhitekt) Arutelujuht: Tauno Suurkivi (Sisekaitseakadeemia) Arutelu korraldaja: Siseministeerium

Arutame koos, milline võiks olla Eesti tulevik aastal 2050 ja kuidas me sinna jõuame. Sügisel alustab Rohetiiger koos partneritega 9 kuud kestva üle-eestiliste loo loomisega. Arvamusfestival on esimene avalik lava, kus avame teemat, küsime tagasisidet ja kaasamõtlemist. Arutelus osalejad: Kristjan Järvi (muusik), Ivo Suursoo (ettevõtja), Tiit Maran (Riigikogu liige), Kertu Saks (ERM-i direktor) Arutelujuht: Mart Normet (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Sessiooni eesmärk on kujutleda end aastasse 2040 ning kirjeldada, mida me 15 aasta pärast Eesti majandusruumis näeme. Millised majandusharud on tõusnud, millised hääbunud? Mis on 2040. aastal elukeskkonnas meile tuntuimad maamärgid - nii looduslikud, pool-looduslikud kui tehislikud? Kas selle kõige keskel on Eestis elada sama hea, veel parem, või kehvem? Arutelus osalejad: Johanna Vallistu (TalTechi doktorant ja MTÜ Tulevikuuuringute Instituudi juht), Rainer Sternfeld (investor, ettevõtja ja insener), Ville Jehe (ettevõtja ja koolitaja) Arutelujuht: Mikk Vainik (Rohetiigri arendusjuht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Mis suunas "joosta" kui ühiskonnal ja riigil on häda käes? Kuidas mina saan panustada laiapindsesse riigikaitsesse? Mida riik minult ootab? Mis võimalusi riik mulle pakub? Igal Eesti elanikul on võimalus panustada, et Eesti oleks turvaline ja kaitstud. Selleks on lõputult võimalusi. Arutelul püütakse leida lahendus kuidas aktiivne Eesti elanik ja riik üksteist parimal viisil üles leiaks. Arutelus osalejad: kindralmajor Ilmar Tamm (Kaitseliidu ülem), Anu Rannaveski (Kaitseressursside Ameti peadirektor), Egert Belitšev (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor), Martin Lambing (Päästeameti peadirektori asetäitja) Arutelujuht: Helmuth Martin Reisner (Kaitseministeerium, kaitsetahte arendamise osakonna juhataja) Arutelu korraldaja: Kaitseliit ja Kaitseministeerium

NATO has in recent years been committed to protecting its allies and has taken bold steps to strengthen the alliance's eastern flank since Russia's invasion of Ukraine. What are the key milestones of Estonia's 20 years of NATO membership? What does the strengthening of the allies' presence and the updated defense plans mean for Estonia and the Baltic states? Where does the journey in developing Estonia's security along with its allies lead? Arutelus osalejad: Kusti Salm (Permanent Secretary, Ministry of Defence of Republic of Estonia), Ross Allen (Ambassador of the United Kingdom to the Republic of Estonia), George Kent( United States Ambassador to the Republic of Estonia, Alexandre Sastre (counsellor (Political Affairs), Embassy of France in Estonia), Joosep Värk (journalist, ERR). Arutelujuht: Kusti Salm (Permanent Secretary, Ministry of Defence of Republic of Estonia) Arutelu korraldaja: Kaitseministeerium

Alustuseks väitleme, kuidas saaks senisest enam naisi tippjuhtideks. Osapooled kaitsevad seisukohti: a) Tuleks eelkõige jõustada naisi. b) Tuleks kujundada organisatsioonikultuuri, mis toetaks naiste tippjuhtideks saamist. Seejärel toimub arutelu, kus on võimalus ka publikul osaleda. Rohkem infot Power projekti kohta, sh tippjuhtideks saamise uuringu leiad: praxis.ee/tood/power/ Arutelus osalejad: Väitlevad Heiki Viisimaa (Eesti Väitlusselts) ja Aurelia Pärtelson (Eesti Väitlusselts) Arutelujuht: Järgnevat arutelu juhib Maarja Tinn (Praxis) ning oma mõtteid jagavad Maria Kütt (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht), Ave Peetri (tippjuhtide coach, PCC) ja Taimar Peterkop (riigisekretär). Arutelu korraldaja: Mõttekoda Praxis koostöös Power projekti partneritega (PARE, TÜ, Swedbank, Riigikantselei)

Tartu on algatanud rahvusvahelise koostööprojekti LIFE TartuROHEring, mille käigus tuuakse elurikkus linna. Kutsume tehtust rääkima ja muljeid jagama Tartu abilinnapea Elo Kiiveti. Temaga vahetavad mõtteid riigikogu liige Madis Kallas, Tallinna Strateegiakeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam ja Paide linnapea Kaido Ivask. Kuulama kutsume sihitult kõigi KOV-ide keskkonnaspetsialistid ja linnajuhid. Arutelu formaat on mõnus mõttevahetus kohalolijatega. Arutame ühiselt, kuidas meie linnu rohelisamaks muuta. Jutuajamist suunab Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste. Arutelus osalejad: Elo Kiivet (Tartu abilinnapea), Madis Kallas (Riigikogu liige), Eva-Maria Aitsam (Tallinna Strateegiakeskuse linnaplaneerija), Kaido Ivask (Paide linnapea) Arutelujuht: Mirjam Võsaste (Tartu Linnalooduse koordinaator) Arutelu korraldaja: Rohetiiger ja Tartu ROHEring

Arvamusfestivalil räägime soo tunnustamisest Eestis. Soo tunnustamine on toiming, mille käigus muudetakse transinimese isikuandmeid. Diskussiooni eesmärk on arutleda, kuidas praegune seadusandlus mõjutab inimeste igapäevaelu ning millised muudatused võiksid tagada inimõiguste kaitse kõigile Eesti transinimestele. Arutelus osalejad: Riina Sikkut (EV Terviseminister), Mel Zelmin (Eesti Transinimeste Ühingu kaasjuht), Enn Nazar (Peemoti keskuse vabatahtlik, aktivist) Arutelujuht: Paul Joosep Vahtra (Eesti Transinimeste Ühing) Arutelu korraldaja: Eesti Transinimeste Ühing

Kevadel valmis Rohetiigri Transpordi teekaart, mille koostamisel osales ligi 70 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart näitas, et olulised muudatused Eesti transpordis on vajalikud, aga need ei ole lihtsad. Arutame, mis peab Eesti transpordimaastikul muutuma, et see oleks inimestele võimalikult mugav, aga samas ei koormaks liialt keskkonda. Mis roll on autol ja mis roll muudel liikumisviisidel? Arutelus osalejad: Sander Salmu (Kliimaministeeriumi transpordi ja liikuvuse asekantsler), Pärtel-Peeter Pere (Tallinna keskkonna abilinnapea), Dago Antov (Taltechi logistika ja transpordi teaduskeskuse vanemteadur), Tarmo Tähepõld (Autogeeniuse ja Autolehe vastutav toimetaja) Arutelujuht: Helen Sooväli-Sepping (Taltechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Räägime sellest, kuidas võetakse Eestis vastu ühiskondlikke otsuseid. Tähtsate ühiskondlike otsuste kriitiliselt läbi arutamine annab võimaluse otsuseid mõista ning aitab sageli jõuda paremate kompromissideni. Arutame, kui palju avalikku arutelu ja ühist meediaruumi Eestis on. Miks tuleb valimiste järel mõni otsus üllatusena? Kuidas teha nii, et olulised otsused arutataks avalikult läbi? Arutelus osalejad: Tarmo Jüristo (SALK), Jana Toom (europarlamendi saadik), Kajar Kase (ajakirjanik), Kadri Lainas (kommunikatsiooniekspert) Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (SpeakSmart) Arutelu korraldaja: Eesti Väitlusselts

Tänapäevane sõjapidamine on teinud riigid relvituks. Kuidas on tänapäevast sõjapidamist üldse võimalik defineerida? Mis kaasneb tegelikult uue aja erisuguste rünnakutega ja kuidas tagada julgeolek piiride näilisel puudumisel? Arutelu jooksul proovitakse teemat käsitleda nii välispoliitisest kui ka juriidilisest vaatest, mõistmaks laiemalt nüüdse hübriidsõja tähendust. Arutelus osalejad: Kerli Veski (Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor), René Värk (TÜ rahvusvahelise õiguse kaasprofessor), Lauri Mälksoo (TÜ rahvusvahelise õiguse professor) Arutelujuht: Hendrik Priisaar (RSR), Patricia Suimets (RSR). Arutelu korraldaja: Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL).

Energiamajanduse arengukava 2035 plaan näeb energiajulgeolekut kui Eesti julgeoleku ja majanduse nurgakivi. Energiasõltumatus tähendab riigi jaoks eesmärki toota kogu energia Eestis, olgu selleks siis elekter, soojusenergia või sõidukikütus. Kui palju päikest, tuult, salvestust on piisav? Kas munad ainult Eesti korvis teevad meist üksiku energiasaare? Arutelus osalejad: Lauri Laats (Keskerakond), Yoko Alender (Reformierakond), Rasmus Lahtvee (Rohelised), Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) Arutelujuht: Peeter Raudsik (Regulatsioonisuhete juht ettevõttes Sunly) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Kuidas ja mis elementide kaudu saab jätkusuutlikkusest konkurentsieelist tekitada? Arutelus puudutatakse järgmiseid teemasid: tööandjamaine, tarbija ootused, tarneahela osalistele tingimuste seadmine ja neile vastamine, väärtuspõhised hanked jpm. Arutelus osalejad: Kai Realo (Ragn Sells), Kaire Kuldpere (Utilitas) Arutelujuht: Annika Arras (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Miltton) Arutelu korraldaja: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Kui Missost Tallinna ühistranspordiga võib aega võtta 7h, Tallinnast Vilniusse saab läbi Stockholmi, Lätti viib meid külatee, ning kehva ilmaga on kõvakatteta kodutee läbimatu, siis mis on läinud valesti? ? Mis on riigi ambitsioon ühenduste osas, et ühistranspordiga oleks mugav, teed hooldatud ja välja ehitatud, ühendused Euroopa ja maailmaga tagatud? Arutelus osalejad: Anneli Ott (Keskerakond), Jaagup Ainsalu (Parempoolsed), Roheliste esindaja, Madis Kallas (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Evelyn Sepp (Rohelised) Arutelujuht: Sven Kukemelk (Omniva rahvusvahelise äri juht) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Arutelus küsime "kas säästlik tarbimine on majandusele hea või halb?" ja liigume väiksematest otsustest suuremateni. Alustame igapäevastest valikutest – näiteks kas tarbida kraani- või pudelivett ja mis mõju sellel on keskkonnale. Kas elu edenemiseks on vajalik pidev majanduskasv? On see üldse võimalik, arvestades, kuhu oleme tarbimises ja keskkonnas jõudnud? Suuname pilgu tulevikku ja püüame vaadata, mis seal ootab. Arutelus osalejad: Aleksandr Timofejev (Tallinna Vee tegevjuht), Tiia Nõmm (Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht), Andres Veske (Rohetiigri nõukogu esimees ja erasektori suuna juht), Paavo Truu (Coop Panga finantsjuht ja juhatuse liige) Arutelujuht: Martha-Beryl Grauberg (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Tallinna Vesi

Seoses pingelise julgeolekuolukorraga on Euroopa riigid sunnitud tõstma kaitsekulutusi. Nagu Eesti näitel näha, tulevad kõrgemad kulutused millegi muu arvelt. Selleks võib olla sotsiaalsüsteem, rohepööre, haridus - üldiselt ühiskonna heaolu. Heaolu, millega paljud Lääne ühiskonnad on pärast külma sõja lõppu harjunud ega näe vajadust sellest loobuda. Mille arvelt tuleb Euroopa julgeolek? Arutelus osalejad: Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi saadik), Tiia-Triin Truusa (Tartu Ülikooli militaarsotsioloog), Kusti Salm (Kaitseministeeriumi kantsler) Arutelujuht: Tõnn Viik ja Annabel Lindmets (Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed) Arutelu korraldaja: TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring NB! Aruteluringide osa on salvestusest välja lõigatud.

Vaid 45 protsenti Eesti elanikest saavad aru, mida rohepööre majanduses ja ühiskonnaelus kaasa toob, kusjuures näitaja on ajas langenud, selgub riigikantselei viimasest seireuuringust. Kuidas rääkida rohepöördest? Mis sõnu kasutada? Mis tooni kasutada? Miks lähevad sassi rohepööre, rohepöörasus ja rohepesu? Vaatleme kriitiliselt riigi ja ettevõtete sõnumeid, aga ka ajakirjanduse tööd. Arutelus osalejad: Kristo Elias ("Osooni" saatejuht), Alo Raun (Eesti Päevalehe ja Delfi arvamustoimetuse juhataja), Kadri Hansalu (Utilitase kommunikatsioonijuht), Jane-Liina Liiv (Riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik) Arutelujuht: Lennart Ruuda (Levila ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Levila

Milleks meile uuringud? Kas uuringud on raha raiskamine ja neid kasutatakse vaid aasta lõpus eelarve täitmiseks? Kas uuringute tulemusi üldse kasutatakse või jäävadki need sahtlisse? Või on uuringud hoopis olulised poliitika kujundamisel? Paneeldiskussioonis vastame neile ja mitmetele teistele põnevatele küsimustele koos praktiliste näidetega, milleks uuringud siiski vajalikud on. Arutelus osalejad: Rauno Vinni (Riigikontroll), Birgit Lüüs-Jakobs (Riigikantselei), Merilin Piipuu (Antropoloogia Keskus) Arutelujuht: Mele Pesti (Balti Uuringute Instituut) Arutelu korraldaja: Balti Uuringute Instituut

Arutelu keskendub ehituse innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele. Vaatleme, kuidas vähendada tänapäevaste materjalide emissioone ja mis eelised on ökoloogilistel ehitusmaterjalidel. Arutelu keskmes on põhu innovatsioon ehituses ning purustame sellega seotud müüte. Samuti arutleme "põllult põllule" projekteerimist ja kuidas ehitusprotsesse kiirendada ja maksumust vähendada. Arutelus osalejad: Roosmarii Kukk (1+X uurimisrühma liige), Aneth Traumann (1+X uurimisrühma liige), Valerii Krinberg (1+X uurimisrühma liige), Liispet Viira (1+X uurimisrühma liige), Sven Aluste (põhuehituse spetsialist), Mikk Luht (põhuehituse spetsialist) Arutelujuht: Mart Valner (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: 1+X uurimisrühm

Lack of dialogue and close effective cooperation between national and local authorities, international actors, civil society, cultural and educational institutions in order to overcome the consequences of the full scale Russian aggression and consolidating the effort to bring Ukraine’s victory closer. To this end, we want to bring together leaders from charitable and public organisations, business, education, science, and government officials who want to join forces to create effective solutions to rebuild and develop a democratic Ukrainian society. Arutelus osalejad: Dr Liliia Honcharevych (Chairman of the Carpathian Sea Democracy Week), Mr Eduard Odinets (Member of constitutional affairs committee), Ms Leila Rasima (Chairperson of the Human Rights and Public Affairs Committee), Mr Volodymyr Hordiienko (Head of the executive committee of the association “Innovative platform of community development”) Arutelujuht: Arutelu korraldaja: Carpathian Sea Democracy Week

Ajateenijate ja õppekogunemistel osalevate reservväelaste üks põhilisi murekohti on tervis-kas see ikka peab vastu füüsilisele pingutusele? Paneelis arutleme, kuidas ajateenijate füüsiline vorm muutub teenistuse jooksul, milliseid investeeringuid on tehtud sportimisvõimaluste parendamiseks, milline on reservväelaste füüsiline vorm ning kuidas see kõik mõjutab valmisolekut riigikaitsesse panustada. Arutelus osalejad: Kairi Kasearu (Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor), Mikk Sarik (Kaitseväe spordijuht), Alar Kotka (Reservväelane), Eneli Kutter (Mereväe spordiinstruktor), Hasso Paap (Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut liikumisõpetuse nooremteadur) Arutelujuht: Kristjan Silm (Militaarsotsioloogia nooremteadur/Tartu Ülikool) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus(SJKK)

Eesti on võtnud eesmärgiks toota taastuvelektrit vähemalt tarbimise mahus. Soodne ja puhas energia on majanduse konkurentsivõime eeldused. Tugeva ja jätkusuutliku majanduse lisandväärtuse loovad suuresti automatiseeritud protsessid, arvutusvõimekus, masinad jpm, mis vajavad tööstuslikes kogustes elektrienergiat. Kas Eesti suudab lõigata olulist majanduslikku kasu taastuvenergia kasutuselevõtust? Arutelus osalejad: Sandra Särav (MKM), Anneli Ivanov (SEB), Robert Kitt (Utilitas), Joonas Vänto (EISA) Arutelujuht: Mirko Ojakivi (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Taastuvenergia Koda

Paneelis arutletakse meedias ilmuvate sõjateemaliste hirmutavate artiklite üle, seletatakse, miks need ei vasta tõele ja milleks neid ei ole vaja kirjutada ning räägitakse olukorrast tuginedes reaalsetele faktidele. Arutelu eesmärk on tõmmata ühiskonnas pingeid ja hirmu maha just läbi mõistliku faktidel põhineva arutelu, kus arutlevad inimesed, kes on teemaga igapäevaselt kursis ja oskavad seeläbi olukorda adekvaatselt hinnata. Räägitakse mõistlikult ka sellest, mida iga inimene ise saaks ära teha, et mitte sattuda igast artiklist paanikasse ning kuidas ka ise mistahes kriisideks valmis olla. Arutelus osalejad: Kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm, kolonelleitnant Uku Arold (Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem) ning Naiskodukaitsja ning Eesti NATO Ühingu liige Reelika Mõttus Arutelujuht: Mariita Mattiisen (Eesti NATO Ühingu liige) Arutelu korraldaja: Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga

Tutvustame protestimise ajalugu ja kultuurilisi erinevusi, arutame, kuidas tulemuslikult protestida ning meie külalisosalejad räägivad oma isiklikest protesti kogemustest. Lisaks analüüsime, kuidas protestijaid inspireerida, motiveerida ja nende võitlusvaimu üleval hoida. Uute teadmistega korraldame osalejatega kohapeal protesti teemal, mis on neil parajasti südamel. Arutelus osalejad: Kertu Birgit Anton (Fridays for Future Eesti kliimaaktivist), Kätri Kiilberg (Progressiivse Liikumise peasekretär) Arutelujuht: Aleksandra Nikolajeva (Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse juhiabi)

Ootame arutelus osalema kõiki, keda kõnetab mõte sellest, et nende sõnal oleks hääl. Arutelu jooksul saab osaleja kogeda coachivate vestluste mõju vestluskultuuri arendamiseks: jagame teadmisi ja harjutame vestlemist viisil, mis aitab keerulistes olukordades paremini toime tulla. Arutelu vaheldub rakendusimpro näitilike ja meeleolukate juhtumitega, mille loomisse on kaasatud kogu publik. Arutelus osalejad: Ave Peetri (ICF president), Toivo Värbu (Bewise suhtlusoskuste koolitaja), Andres Marandi (ICF juhatuse liige), Martina Põldvere (ICF liige), Aili Nurmeots (ICF juhatuse liige) Arutelujuht: Ave Peetri (ICF president) Arutelu korraldaja: MTÜ ICF Estonia NB! Salvestusest on arutelu ring/grupitöö vahelt ära lõigatud

Euroopa Parlamendi uus koosseis on viieks aastaks valitud. Mis teemad saavad erinevates poliitika valdkondades esmatähtsaks? Kuidas valmistuvad Euroopa Parlamendi Eestist valitud liikmed Euroopa Komisjoni volinike kuulamiseks ja uue koosseisu kinnitamiseks? Arutelus osalejad: Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi büroo Eestis

Digital revolution has brought along changes in the way we communicate, work, live and manage our everyday life. ’Digital nomad’ has become a well known term. The digital revolution is also influencing the decisions about where to live, habits related to everyday mobility, but also migration patterns. We explore the changes in the spatial functioning of societies, shaped by digital transformations Arutelus osalejad: Piret Hartman (Minister of Regional Affairs of Estonia), Jussi Jauhiainen (Professor of the Turku University), Ave Lauren (Migration Policy Analyst, Directorate for Employment, Labour and Social Affairs, OECD) Arutelujuht: Tiit Tammaru (Professor of the University of Tartu, Member of the Estonian Academy of Sciences) Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Võtame pika vaate sellele, kas ja kuidas Eesti võiks saada suureks. Päevapoliitikast juttu ei tee, selleks on teised saated ja kohad. Meie küsime erakonnajuhtide riigimeheliku visiooni järgi, kuid samas uurime ka natuke nende kui inimeste kohta. Arutelus osalejad: Urmas Reinsalu (Isamaa), Мihhail Kõlvart (Keskerakond), Margus Tsahkna (Eesti 200), Kristen Michal (Reformierakond), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatil erakond) Arutelujuht: Margo Loor (Speak Smart OÜ) ja Kristin Parts (Eesti Väitlusselts) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Arvamusfestival

Euroopa Liidul on oluline osa Eesti julgeolekus. Sel kevadel vastu võetud Euroopa kaitsetööstuse strateegia annab ette teekaardi ELi kaitsetööstuse valmisoleku saavutamiseks. Arutame, kuidas teoorias väljatöötatud kaitsepoliitikaid praktikas rakendada võiks ning milliseid samme on veel vaja astuda, et Euroopa oleks kaitstud. Arutelus osalejad: Erika Ellama-Ots (suursaadik, esindaja poliitika- ja julgeolekukomitees), Urmas Paet (Euroopa parlamendi liige), Taavi Veskimägi (Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees) Arutelujuht: Indrek Lepik (Äripäeva ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni Eesti esindus

Despite progress in reducing stigma, men face unique challenges. Societal expectations lead them to remain silent, resulting in depression, anxiety, and suicide. This discussion covers men's mental health, barriers to seeking help, and solutions from Estonia and the Nordics. Open dialogue and understanding can help create a supportive environment for men's mental health. Arutelus osalejad: Joonas Kekkonen (Development and Education Manager at Miessakit Association, Finland), Are Saastad (General Director of Reform - a resource centre for men, Norway), Ott Oja (Director of Estonian Mental Health and Well-Being Coalition), Martin Odh (Head of psychosocial support team at MÄN, Sweden) Arutelujuht: Jevgeni Timoštšuk (Programme Coordinator of the Nordic Council of Ministers´ Office in Estonia) Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Järvamaa seisab silmitsi väljakutsetega, mis mõjutavad meie ühtsust, arengut. Avaliku sektori teenused on killustunud, meie geograafiline asukoht tundub eelise asemel takistuseks. Erasektori teenused tõmbuvad suurematesse linnadesse, koostöötahe kipub kõikuma, regionaalpoliitika ei näi meid toetavat. Kuidas ületada väljakutseid, muutuda tugevamaks, ühtsemaks? Otsime vastuseid ja tegutsemisplaane. Arutelus osalejad: Priit Värk (Paide linna volikogu esimees), Marge Hirtentreu (Türi valla volikogu esimees), Rait Pihelgas (Järva valla volikogu esimees) Arutelujuht: Brent Pere (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: SA Järvamaa

Sel aastal tähistab Eesti 20 aasta möödumist Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemisest. Nüüdseks tundub nendesse organisatsioonidesse kuulumine meile iseenesestmõistetav, ent kuidas üldse jõuab üks riik EL-i ja NATO-sse? Mis on Eesti kuvand, olemus ja roll suurtes organisatsioonides praegu? Kuidas saame oma kogemuse panna tööle selleks, et EL ja NATO kasvaksid aina tugevamaks? Arutelu alguses antakse üle NATO sõnause võitja auhind. Arutelus osalejad: Jüri Luik (Eesti alaline esindaja NATO juures), Kaja Tael (Eesti alaline esindaja OSCE juures), Sulev Kannike (endine diplomaat ja suursaadik) Arutelujuht: Kyllike Sillaste-Elling (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Koos ülikiiresti arenevate tehnoloogiliste võimalustega toimuvad suured muutused ka paljudes traditsioonilisi teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Üks selline näide on Omniva, mis on viimaste aastatega liikunud tavapärase postiteenuse juurest pakiautomaatide ja kullerite maailma. Arusaadavalt on see toonud klientide poolelt kaasa nii positiivset kui negatiivset tagasisidet: loodud on isegi ettevõttevastane digigrupp, sest kuigi muutused võivad sinu elu mugavamaks teha, on neid sageli raske kiiresti omaks võtta. Arutleme ühiselt muutuste mõju, klientide tagasiside ja postiteenuse tuleviku üle. Arutelus osalejad: Mart Mägi (Omniva juhatuse esimees), Jaanika Lindre (Omniva kliendirahulolu ja kvaliteedijuht), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli käitumisteadlane), Rainer Peterson („Omniva (Eesti Post) on kohutav ettevõte“ Facebooki grupi looja ja moderaator) Arutelujuht: Henrik Kalmet Arutelu korraldaja: Omniva

Our climate needs saving and we must act fast. But how do we make sure we leave no one behind? Let's discuss how to make the future work for everyone. How to make sure everyone benefits from new market opportunities? How can we build more climate resilient cities, considering a variety of needs? What would be a people-centered approach to tackling climate change? Representatives from NGOs, the public sector, and private sector will tackle how we can make the green transition work for everyone. Arutelus osalejad: Panelists are Sven Kõllamets (counselor for students with special needs at TalTech), Johanna Maria Tõugu (environment and climate advisor at Tallinn City Council), Larissa Shabunova (CEO of Fortaco Estonia) Arutelujuht: George P. Kent (USA suursaadik Eestis) Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ameerika Suursaatkond

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte seadustamine, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas selline põhimõte sobib Eesti õiguskorda? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja ennetamiseks. Arutelus osalejad: Mario Truu (Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitsja), Arika Lepp (Põhja Ringkonnaprokuratuuri Vanemprokurör), Annika Silde (sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusosakonna vägivallaohvrite teenuse juht) Arutelujuht: Tuuli Lepp (Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik) Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit

Propaganda and disinformation are here to stay. They have moved online, reaching more people than ever. We must adapt, learn new tools to combat them, and improve our media literacy. Many initiatives exist, but what is effective? The discussion uses examples from panelists and their countries to address measures against direct and indirect threats from Russia and its allied sources. Arutelus osalejad: Monika Szafrańska, analyst at Polish fact-checking organization Demagog and scholar at the Jagiellonian University in Kraków, Poland; Nerijus Maliukevicius, political sciences lecturer and a researcher at Vilnius University, Lithuania; Márta Pardavi, human rights defender and co-chair of the Hungarian Helsinki Committee, Hungary Arutelujuht: Neeme Raud (Estonian journalist) Arutelu korraldaja: Avatud Eesti Fond/ Open Estonia Foundation

"Miks inimesed ei lõimu - kas Eesti ühiskond on avatud?" Küsime seda tundmusega, et peame endiselt murdma müüte. Räägime klišeedest, mis siia elama tulnud välismaalaste ümber ringlevad. Näeme iga päev, et lõimumine on endiselt probleem. Arutleme, kas me oleme nii avatud kui tahame näida? Kes peab end avatuks, kes mitte, kuidas see väljendub? Arutelus osalejad: Karolina Karu, Maria Khrapunenko, Filip Culjak ja teised Eestis elavad välistalendid Arutelujuht: Neeme Raud (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Work in Estonia, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

„Teda me küll enda kogukonda ei taha!“ – Iga karistus saab ükskord kantud, aga kui vanglast on kogukonda naasmas seksuaalkurjategija või muid raskeid kuritegusid toime pannud inimene, ei ole me kogukonnana sageli nende vabanemiseks valmis või ei suuda sellist inimest enda hulgas aktsepteerida. Kus on kurjategija koht – vanglas või ühiskonnas? Arutelus osalejad: Arutelujuht: Jana Elken (kriminaalhoolduse ekspert/vanglateenistus) ja Merike Tartu (sekkumisosakonna juhataja/vanglateenistus) Arutelu korraldaja: Vanglateenistus

Loneliness is a significant challenge in the Nordic and Baltic countries. It can be devastating for quality of life and even fatal. We will explore young adults’ loneliness: the social and cultural factors; how to break down barriers, promote inclusion and find initiatives alleviating loneliness. Arutelus osalejad: Anni Marquard (Founder and CEO, Center for Digital Pedagogy, Denmark),Ott Oja (CEO Estonian Mental Health and Well-Being Coalition (VATEK)), Dina Smoljakova (Creative Arts Therapist/Social worker, NGO Papaver),Katariina Järve (Chairperson of the Board, Federation of Estonian Student Unions) Arutelujuht: Jonas Keiding Lindholm (Impact Director, Think Thank Monday Morning, Denmark) Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Euroopa ja idapartnerluse riigid seisavad Venemaa täiemahulise invasiooni ja sellega kaasneva regiooni poliitilise ebastabiilsuse tõttu keeruliste väljakutsete ees. Millised on muutused Eesti arengukoostöö sihtriikides? Mis toimub Gruusia demokraatiaga ja kuidas läheb uuele sihtriigil Armeenial? Kas Valgevene inimestel on lootust? Ja mida nende riikide jaoks tähendab olukord, kus Ukraina on sõjas? Arutelus osalejad: Marko Mihkelson (Riigikogu väliskomisjoni esimees ), Agne Kuimet (Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht), Margus Gering (Ukraina koostöö- ja arendusosakonna juht ESTDEV-is), Triinu Ossinovski (Humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht MTÜ Mondos), Riina Kaljurand (Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias) Arutelujuht: Neeme Raud (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Arengukoostöö Ümarlaud

The green transition is a movement with many expectations and hopes. When we come to the point of lifestyle choices and we’re told what to eat, then the polarisation sets in. We’ll look into the changes needed for future food systems. What are the health, environmental, economic and social perspectives of producing food? How to manage habits and diets and build sustainable society without damage. Arutelus osalejad: Maija Kale (Nordic Council of Ministers’ Adviser), Petri-Jaan Lahtvee (ÄIOtech, Entrepreneur), Nesli Sözer (Research Professor at VTT), Tea Danilov (Head of Foresight Centre) Arutelujuht: Madis Tilga (Estonian Ministry of Climate, Green Transition Adviser) Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Pagulastel on seaduse järgi õigus samadele teenustele kui Eesti kodanikel ning on oluline tagada neile võrdne kohtlemine. Miks reaalsuses tundub töö pagulastaustaga inimestega hirmutavam kui töö kohalikega? Mis selle keeruliseks teeb ja mis aitaks luua olukorda, kus toetatud on nii pagulased kui kohalikud ametnikud? Lisaks lahenduste jagamisele proovime teha sammu tagasi ja mõtiskleda laiemalt KOVide rolli üle tänases rändajate maailmas. Arutelus osalejad: Agnes Sirg (SA Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fond (USF) asutaja), Triin Varek (Rakvere linnapea), Triin Taal (Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskus, projektijuht ja jurist), Kerttu Mölder-Jevdokimov (Tallinna Südalinna kooli õppealajuhataja) Arutelujuht: Olga Sõtnik (ÜRO Pagulasamet), Sigrid Solnik (Pagulasabi) Arutelu korraldaja: UNHCR / ÜRO Pagulasamet NB! 56ndal minutil läks alalt elekter ära ja salvestus jäi poolikuks. Aruteluringide osa on vahelt välja lõigatud.

Raamatute tähtsus igapäevaelus kahaneb muude meediumite kättesaadavamateks muutudes järjest kiiremas tempos. Arutelus paneme kokku pildi, milline on lasteraamatute mõju tänapäeval kirjaniku, raamatukogu töötaja, lapsevanema, kirjastaja jpt pilkude läbi. Arutelus osalejad: Ilmar Tomusk (kirjanik ja Keeleameti direktor), Merle Tanilsoo (Tallinna Keskraamatukogu lastetöö peaspetsialist) Arutelujuht: Madli Zobel (Lasteraamat.eu promootor) Arutelu korraldaja: Lasteraamat MTÜ NB! Arutelu keskel on sees paari minutiline paus, kuna elektrikatkestuse tõttu salvesti ei töötanud.

Tehnoloogia võimaldab loovisikutel üha nutikamalt globaalsete sihtgruppideni jõuda ja tehisaru abil saab luua teoseid, mis meeldivad suure tõenäosusega võimalikult paljudele inimestele. Ometi on sellel pildil midagi valesti: Spotify ärimudel jätab üle 95% artistidest vaeslapse rolli, investoritel on üha keerulisem muusikamaastikul atraktiivseid investeerimisvõimalusi leida ja kuulajad/tarbijad on tähelepanumajanduse (attention economy) üksluistest toodetest sageli üleküllastunud, millel võivad omakorda olla kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed kogu kultuurielule. Käesolevas paneelis arutame, millised on olulisemad trendid, võimalused ja ohud muusikamaastikul seoses tehnolooga arenguga nii loovisiku, tehnoloogiainvestori kui ka kultuuriteoreetiku perspektiivist. Arutelus osalejad: Arutelujuht: Reigo Ahven (Fairmus asutaja ja CEO, muusik) Arutelu korraldaja: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Fairmus, Music Estonia, Tallinn Music Week

Taavi ja Henrik räägivad sellest, mis on hetkel oluline nende jaoks ja rääkimist väärt. Teemade ring on seotud tehnoloogiaga: alates ettevõtlusest kuni kogukondade kaasamiseni. Arutelus osalejad: Taavi Kotka (ettevõtja), Henrik Roonemaa (ajakirjanik) Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelu korraldaja: Telia

Me oleme FIFA edetabelis kesisel kohal, sest meie rahvaarv ei soosi olla kõrgemal. Tehnoloogia vaatenurgast on jalgpall keerukas ja andmemahukas spordiala: suur väljak, pikk mänguaeg, 22 mängijat platsil. Kas ja milliseid lahendusi võiks Eesti tehnoloogia usku kogukonnana pakkuda meie jalgpallile? Kas tehnoloogia võiks viia meie vuti uuele tasemele ja tiitlivõistluste finaalturniiridele lähemale? Arutelus osalejad: Mario Hansi (Eesti Jalgpalli Liit, "Mängija teekond tippu" projektijuht), Siim Valtna (JK Tammeka noortetööjuht, Eesti U19 koondise abitreener), Kristiina Lind (Sportomedica / FC FLora füsioterapeut), Laura Jaansen (Jalgpallur ja Soccernet ajakirjanik), Andres Birnbaum (Infotehnoloogiaettevõtte CGI Eesti tegevjuht) Arutelujuht: Mihkel Uiboleht (Eesti Jalgpalli Liit, Arendusdirektor) Arutelu korraldaja: MTÜ Jalgpallikool Tammeka / Eesti Jalgpalli Liit

Jätkame Eesti muusikaturu fookuspäeval ellukutsutud aruteluga ning keskendume muusika ja filmisektorile, eesti loojate koostööle rahvusvahelise filmindusega – Hollywood ja väiksemad produktsioonid, milliseid oskuseid, vahendeid, kohtumispaiku me vajame, millised on muusika kasutusega seotud õigused ja kohustused jpm. Arutelul annavad sisendit nii muusika- kui ka filmipoole tunnustatud tegijad. Arutelus osalejad: Sven Grünberg (helilooja), Rasmus Merivoo (režissöör), Thea Zaitsev (Tier Music asutaja ja juht), Mati Kaalep (Eesti Autorite Ühingu tegevjuht), Michael Pärt (muusikaprodutsent) Arutelujuht: Ave Sophia Tölpt (Music Estonia tegevjuht) Arutelu korraldaja: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Fairmus, Music Estonia, Tallinn Music Week

Teema püstituse aluseks on laialt leviv uskumus, et tippsoorituseni ei ole võimalik jõuda kaasaegse pedagoogika või juhtimise seisukohtadest lähtudes sportlast või muusikut toetades ja julgustades, vaid vajalik on sundimine ja hirmutamine. Arutelul võtame fookusesse, kuidas talenti kujundada ilma väärkohtlemiseta. Sõna saavad talendiarendamise erinevad osapooled, kes mõistavad kaasaegseid viise. Arutelus osalejad: Aave Hannus (Tartu Ülikool, spordipsühholoog), Kädy Plaas-Kala (ooperilaulja ja klassikalise laulu õpetaja), Martin Noodla (Eesti käsipallikoondise peatreener), Paavo Pauklin (SA Noored Olümpiale asutaja ja eestvedaja), Pille Tali (Ujumisliidu peasekretär ja endine korvpallur), Katrin Kadaste (lapsevanem; andeka, väliskonkurssidel eduka noore pianisti ema) Arutelujuht: Aivar Haller (endine sportlane, Euroopa Lastevanemate Liidu asepresident) Arutelu korraldaja: Eesti Psühholoogide Liit spordipsühholoogia sektsioon

Eestlased on kultuuripärandi usku rahvas. Et see nii ka jääks ning Eesti säiliks pärandisuutlikuna võtame arutleda olulisematel kultuuripärandi teemadel. Kuidas pärand tekib ja kellele kuulub? Keda kaasata kultuuripärandi mõtestamisse? Mida peaksid muuseumid koguma? Kas oleks vajalik Eesti muuseumide kogude suurem inventuur? Kas pärandihoidlad päästavad päeva? Kas Eesti on pärandisuutlik? Arutelus osalejad: Karen Jagodin (Eesti Muuseumiühing ja Eesti Muuseumide Liit), Valdur Mikita (kirjanik, semiootik, kultuuripärandi mõtestaja), Kerttu Männiste (Eesti Muuseumiühing), Kaie Jeeser (Eesti Muuseumiühingu Koguhoidjate ühendus), Peeter Mauer (Muinsuskaitseamet) Arutelujuht: Risto Lehiste (Tartu Linnaajaloo Muuseumid) Arutelu korraldaja: Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Arutame, mida saavad erinevad organisatsioonid inimeste kaitsmiseks teha ja anname tugeva sõnumi, et iga internetitarbija peab ka ise vaeva nägema oma turvalisuse tagamisega ja kaitsma oma raha, mainet, terviseandmeid jmt. Jagame teadmisi, mis on need nipid ja skeemid, mis parasjagu ringi liiguvad, kuidas neid ära tunda ja ennetada ning mida esindatud organisatsioonid omalt poolt teevad, et neid tõkestada. Arutelus osalejad: Martti Kuldma (Omniva innovatsiooni ja tehnoloogiajuht), Hannes Kelt (Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht), Veiko Kiik (Pangaliidu pettuste ennetamise töögrupi juht, Luminor), Holger Rünkaru (Telia küberturbe lahenduste insener) Arutelujuht: Diana Poudel (digipädevuse ekspert) Arutelu korraldaja: Telia

Arija Helmvee ja Marii Karell LaserTechist võtavad ette sotsiaalmeediaplatvormidel levinud trendid ja vaidlevad selgeks, miks mingi asi trendib. Siin on mõned näited teemadest, mis põlvkondade vahel segadust tekitavad: topeltekraaniga videod - ilmselge märk ATH-st või lihtsalt uue põlvkonna mööduv trend? Eugenia Cooney: kõik, mida pead teadma söömishäirete levikust sotsiaalmeedias. Facebook Marketplace - võltstoodete paradiis. Rendirattad/rendiautod - kui palju pahandust nendega tegelikult teha saab? Feikelu Instas - kui palju seda tegelikult on? 5 teemat, 90 minutit ja pärast seda tead, kuidas oma lapse või lapselapsega jutu peale saada. Arutelus osalejad: Marii Karell (ajakirjanik), Arija Helmvee (Eesti tiktokker Roosa Banaanike) Arutelujuht: Marii Karell (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Telia NB! Arutelus kasutatakse videoklippe, mille heli on jäetud siia salvestusse. Videote vaatamiseks mine Telia Eesti FB lehele.

Arutame elutähtsate teenuste pakkujate ja riigi kriisikoordinaatoritega, kui hästi on Eesti valmis erinevateks kriisistsenaariumiteks ning kas era- ja riigisektori koostöö on erinevateks väljakutseteks piisav. Arutelus osalejad: Holger Haljand (Telia tegevjuht), Tuuli Räim (Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler), Kerli Zirk (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisijuht), Marti Hääl (Alexela juhatuse esimees) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Telia

Muusika on Eesti rahva identiteedi ja eneseväljenduse lahutamatu osa. Oleme laulnud end vabaks ning lauluga tähistame nii sündi, surma, suursuguseid tähtpäevi kui ka pidusid pereringis. Folgist ja koorilaulust klassika ja jazzini, hiphopist kunstpopini - ka rahvusvahelisi õnnestumisi ja märkamisi on aina rohkem. Piiriülene tuntus ja edu on aga harva juhuslikud. Kas oleme osavad, tähelepanelikud ja nutikad, et oma talente märgata ja süsteemselt toetada ning Eesti tuntust läbi muusika veelgi julgemalt esile tõsta? Kas muusika saab teha Eesti suuremaks? Või leiab andekas muusik, helilooja ja interpreet oma tee hoolimata kõigest? Eesti Muusika Lava vestlused lõpetab seltskond muusikasõpru ja -proffe meie muusika ja Eesti tuleviku üle aru pidades. Arutelus osalejad: Heidy Purga (Eesti Vabariigi kultuuriminister), Ave Sophia Tölpt (Music Estonia tegevjuht), Kristjan Järvi (dirigent, helilooja ja produtsent), Marju Lauristin (sotsiaalteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor), Marko Mägi (TÜ VKA muusika õppekava programmijuht) Arutelujuht: Helen Sildna (TMW asutaja ja juht) Arutelu korraldaja: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Fairmus, Music Estonia, Tallinn Music Week

Naisi on e-spordis meestega võrreldes väga vähe. Need, kes on naisena läbi löönud, on pidanud talume ahistamist, diskimineerimist, solvamist ja alavääristamist vaid selle pärast, et nad on naised e-spordis. Räägime sellest, kuidas näeb välja e-spordi maailm naiste ja tüdrukute jaoks. Oma kogemust jagavad aktiivsed e-sportlased ja entusiastid. Arutelus osalejad: Kadi Kuusmann (Telia e-spordi produtsent ), Merlis Velling (vandeadvokaat), Tene Tiitma (Twitch.tv. striimer ja videomängur) Arutelujuht: Kristiina Herkül (PIXO Fest Telia teadmistetanneri programmijuht) Arutelu korraldaja: Telia

Salvestatud muusika tulud ulatuvad globaalselt juba ligi 30-miljardi euroni ning tasuliste voogedastusteenuste tellijate arv ületas esmakordselt 500 miljoni piiri. Kas muusika võib olla Eesti realiseerimata potentsiaaliga sektor ja kuidas võtmemängijad saavad kaasa aidata muusikasektori arendamisele? Uurime muusika ja majanduse kokkupuutepunktide üle. Arutelus osalejad: Reigo Ahven (Fairmus asutaja ja CEO, muusik), Jaan Naaber (Sviby asutaja ja CEO), Katre Väli (Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja), Karl-Ander Reismann (EAÜ juhatuse esimees) Arutelujuht: Mati Kaalep (Eesti Autorite Ühingu tegevjuht) Arutelu korraldaja: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Fairmus, Music Estonia, Tallinn Music Week

Eesti Kunstikoolide Liit hoiab kätt pulsil tähtsatel arengutel huvihariduse põllul. Teame valdkonna probleeme, paradokse ja püüdlusi unepealt. Tuleme oma kajamullist välja, et ekspertide ja publiku värske pilgu all küsida, kas loovharidus on turukaup või midagi enamat? Mis läheb riigile maksma, kui me ei pööra tähelepanu loovuse arendamisele? Mitut kallist kärbest saaks kunstikoolide õppes tabada? Arutelus osalejad: Edna Vahter (kasvatusteaduste doktor), Kaire Põder (majandusprofessor), Hannes Praks (Eesti Arhitektuurikeskuse juht), anonüümseks jääda soovivad eksperdid Arutelujuht: Kristel Kallau (Pärnu Kunstide Kooli direktor), Laineli Parrest (Viljandi Kunstikooli direktor) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liit

Elukondlikku kinnisvara rajatakse jätkuvalt juurde, teisalt jääb kättesaadavaid pindu linnades järjest vähemaks. Noor spetsialist üksi ei suuda enam kodu osta. Keskmisest madalama sissetulekuga linnakodanikele on oma kodu unistus kättesaamatu. Mida on võimalik teha, et olukorda päästa. Millised on seadusandluse piirid ja turupõhiste tavade uudsed alternatiivid Arutelus osalejad: Pärtel Peeter Pere (Tallinna abilinnapea), Markus Hääl (Hundipea eestvedaja), Kristi Grišakov (Tallinna detailplaneeringute teenistuse juhataja), Villy Lopman (Advokaadibüroo RASK) Arutelujuht: Kaja Pae (Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics NB! Salvestuses on sees paus seoses elektri kadumisega.

Kas teie kuulete ka järjest sagedamini, et sõber või tuttav ostis maja, rõõmustas ja tähistas ning siis hakkasid välja tulema varjatud puudused. Oma arutelus selgitamegi, mis on varjatud puudus? Mida peab teadma ostja, aga mida peab silmas pidama müüja? Kas uuele majale ja vanale hoonele kehtivad samas nõuded? Ning peamine - mida siis ikkagi peab tegema, et kõik rahul oleksid? Arutelus osalejad: Kristjan Tamm (advokaadibüroo Nove vandeadvokaat), Peeter Tarvis (Riigikohtu nõunik), Laura Barbo (Uus Maa kinnisavara müügipartner) Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik) Arutelu korraldaja: Eesti kohtud

Kuidas kujuneb inimesest vägivalla toimepanija? Kes ta on? Kuidas teda aidata? Räägime vägivallast loobumise toetamise teenusest ja vägivalla toimepanija abistamise võimalustest ning kuidas see kõik ohvrite turvalisust tagab. Ekspertidena on kaasatud ohvriabi, politsei ja prokuratuur. Arutelus tutvustame erinevaid nõustamise meetodeid, viies läbi näidisnõustamise. Arutelus osalejad: Margus Salumets (MTÜ Vaiter nõustaja) – nõustamise läbiviija, Ragnar Plistkin (Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör) - prokurör, Kristine Tamm (Riigiprokuratuur, riigiprokurör) - prokuröri sisehääl, Meelis Juhandi (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabitöötaja) - vägivalla toimepanija, Anna Pivneva (Sotsiaalkindlustusamet, vägivallast loobumise toetamise nõustaja) - vägivalla toimepanija sisehääl, Lenne Indov (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi põhiteenuse juht) - ohver, Tiina Pakkonen (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabitöötaja) - ohvri sisehääl, Ege Kimmel ( Sotsiaalkindlustusamet, vägivallast loobumise toetamise nõustaja) - laps Arutelujuht: Kristel-Liis Kaunismaa (Politsei- ja Piirivalveamet) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Kas soolise võrdõiguslikkuse printsiip on meil ainult deklaratiivne ja valikuline – vahel on aga vahel pole? Kas võrdõiguslikkus ei tähenda võrdseid õigusi ja kohustusi? Meil on väga palju mehi, kellele senisel viisil ajateenistus (suur osakaal relvaõppel ja esiliini sõjal jne.) on vastumeelne aga see ei tähenda, et nad ei oleks valmis panustama muul viisil oma riigi kaitsesse. Samas on meil ka väga palju naisi, kes läbiksid hea meelega hetkel pakutaval viisil sõjalise suunitlusega ajateenistuse. Selline õiglasem süsteem võiks suurendada ka noorte meeste huvi riigikaitse vastu. Kui meil tekib vajadus kaitsta oma riiki, olgu selleks siis sõda või mõni muu katastroof või õnnetus, siis miks ei peaks või ei saaks naised panustada oma riigi abistamisse ning vabaduse ja terviklikkuse kaitsesse sarnaselt meestega? See on ebaõiglane nii naiste kui ka meeste suhtes. On selge, et kriisi korral oleme selles kõik koos sõltumata soost. Sel juhul on mehed selleks väljaõppe saanud, aga naised kahjuks mitte. Arutelus osalejad: Ilmar Tamm (kindralmajor, Kaitseliidu ülem), Helen Allas (Naiskodukaitse esinaise asetäitja), Kusti Salm (Kaitseministeeriumi kantsler), Grete Lõbu (ERR ajakirjanik) Arutelujuht: Karin Madisson (Akadeemiline malevkond, Sorainen advokaadibüroo partner) Arutelu korraldaja: Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond

Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis, kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arutelus osalejad: Urmas Reinsalu (Isamaa erakonna esimees), Sven Mikser (Euroopa parlamendi liige), Yoko Alender (kliimaminister), Jevgeni Ossinovski (Tallinna linnapea, SDE) Arutelujuht: Marta Pulk (“Mis mõttes?” podcasti saatejuht) Arutelu korraldaja: Stories For Impact

Käsitleme teemasid: nn grupiviisiliste sekkumiste koht vaimse tervise püramiidis; kes võiks grupis osalemisest kasu saada (näidustused); näited grupiviisiliste sekkumiste tõhusast kasutamisest erinevates vaimse tervise valdkondades. Enne arutelu (L 10.30-13.00) toimub praktiline psühhodraama töötuba. Arutelus osalejad: Mari Rull (Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise edendamise osakonna juht), Külli Mäe (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu juhatuse liige; peaasi.ee), Ene Velström (MTÜ Eesti Psühhodraama Instituut, pikaajalise kogemusega terapeut ja grupijuht töös suitsiidsete laste vanematega), Pille Isat (MTÜ Moreno Keskus psühholoog ja terapeut, pikaajalise kogemusega grupijuht laste- ja noorte leinalaagrites) Arutelujuht: Allan Kaljakin (psühhodraama väljaõppega superviisor ja meeskondade coach) Arutelu korraldaja: MTÜ Tartu Psühhodraama Instituut, MTÜ Eesti Psühhodraama Ühing NB! Salvestusest on arutelu ring/grupitöö vahelt ära lõigatud.

Mida saab erametsa omanik teha elurikkuse tõstmiseks ja kas erametsa majandamine saab olla elurikkust soosiv? Esimesed elurikkust soodustavad tingimused on jõudnud erametsatoetustesse, kuid kuhu me teel oleme ja mis on selle laiem mõju? Mida teha ja jätta tegemata noorete metsade hooldusel? Kuidas planeerida metsadesse teadlikke ökoalasid ja kujundada liigirikkamaid metsi? Arutelus osalejad: Gunnar Reinapu (Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht), Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler), Jaan Liira (Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor), Ülle Läll (Metsaühistu Minu Mets MTÜ eestvedaja) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: KIK

Sportlase elu nõuab ilma kahtluseta pingutust ja ohverdusi. Viimastel aastatel küsime ühiskonnana aga aina tihemini, milline on nende jõupingutuste mõistlik piir ja kuidas on õige sportlasi kohelda, eriti treenerite poolt. Millised on väärtused (tipp)spordis? Kuhu paigutub sellel skaalal sportlaste vaimne tervis? Kuidas suhtume nendesse, kes spordi aset leidnud väärkäitumisest teavitavad? Arutelus osalejad: Aave Hannus (spordipsühholoog), Remo Perli (EADSE juhtivuurija), Jaanus Kriisk (kergejõustikutreener), Johanna Talihärm (laskesuusataja), Grupiarutelusid juhivad Korruptsioonivaba Eesti liikmed Arutelujuht: Tarmo Tiisler (spordiajakirjanik) Arutelu korraldaja: Korruptsioonivaba Eesti MTÜ ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA NB! Salvestusest on arutelu ring/grupitöö vahelt ära lõigatud.

Miks me noortena peame kasvama hallis ja üheülbalises keskkonnas? Miks on linnaruumis nii vähe kujutavat kunsti, mis ergutab meeli ning loob paiga kuvandi ja isikupära? Arutelu uurib, miks on oluline end ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel arvamust avaldama ning selgitab välja, milline linnaruum kutsuks inimesi veelgi enam aega välikeskkonnas veetma, jalutama, end ümbritsevat märkama. Arutelus osalejad: Ülar Mark (arhitekt, linnaplaneerija), Tuul Sepp (Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor), Johanna Etverk (maastikuarhitekt), Adeele Lepik (maastikuarhitektuuri tudeng) Arutelujuht: Kristi Kangilaski (Viljandi linnakunstnik) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühendus

Tundub, et lõpuks hakkab ringmajanduse idee tõsisemalt jõudma ka rõiva-ja tekstiilitootjateni. Osad regulatsioonid on juba valmis aga terviklik tootjavastutussüsteem, mis valdkonda miljoneid eurosid lisaraha toob, tuleb alles Eesti riigis disainida. Milliseks kujunevad siin rollid tarbija, korduskasutajate, jäätmekäitlejate ja riigi kohalike omavalitsuste vahel? Millist innovatsiooni otsime ja kuidas tootjavastutus võiks sellele kaasa aidata? Avatud akavaariumi formaadis otsivad nendele küsimustele vastuseid valdkonna peamised osapooled ja eksperdid. Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler), Auli Uibopin (jäägialkeemik), Rait Pihelgas (MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus), Kerli Kant Hvass (ringse tekstiilitööstuse arendaja), Maiko Kesküla (Sõbralt Sõbrale), Rainer Pesti (ringmajanduse ekspert), Mari-Helene Kaber (Humana Eesti), Anet Adamson (Fashion Revolution Eesti MTÜ), Kalle Grents (AS Keskkonnateenused) Arutelujuht: Mayri Tiido (ringmajanduse koolitaja ja ekspert) Arutelu korraldaja: Sõbralt Sõbrale

Konfliktid tekivad erinevate mõttemaailmade kokkupõrkumisel. Noortena mõistame, et tihti on kasulik olla emotsiooni suhtes ükskõikne ja käituda ratsionaalselt. See ei tähenda tunnete allasurumist, vaid nendega mõistlikult ümberkäimist, et ei tekiks vaidlusi. Kas emotsioone saab tervislikult vältida ja teadlikult neid paremaks muuta - sel teemal soovime enda arvamust jagada. Arutelus osalejad: Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog), Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse noored Arutelujuht: Matilda Tõruke (Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse juhatuse liige) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühendus

Arutelu toimub seoses riikliku rattastrateegia koostamisega seejuures rattast rääkimata. Kultuur ja nügmise osa selles. Miks arstid suitsetavad? Mida kardab keskealine mees? Arutelus osalejad: Mariliis Mia Topp (Tallinna Rattalinnapea), Heiko Leesment (nügimisekspert), Andero Uusberg (psühholoog), Alvar Lonks (reklaamiagentuur Tabasco) Arutelujuht: Otto Oliver Olgo (Transpordiameti kommunikatsiooni ekspert) Arutelu korraldaja: Liikuvusagentuur OÜ / Transpordiamet

Järjest enam võetakse endale lemmikloom. Vahel aga ei ole see otsus lõpuni kaalutletud ja lemmik hüljatakse. Kas kõiki hüljatud lemmikloomi on vaja inimese tingimustel päästa? Ka siis, kui loomaarst tõdeb, et looma edasine elukvaliteet on pigem halb? Kas on õige omistada inimese emotsioone ja mõttekäike lemmikloomadele? Proovime erinevate osapooltega leida lahendusi, mis lähtuvad eelkõige looma vajadustest. Arutelus osalejad: Kadri Kaugerand (loomaarst), Tiina Toomet (loomaarst), Kristi Mets (Eesti Loomakaitse Liit), Anneli Matsi (Varjupaikade MTÜ), Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit) Arutelujuht: Taavi Eilat (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Loomaarstide Koda

Paremate teede loomiseks on vaja terviklikku lähenemist, mis arvestab erinevate kasutajate vajadusi, kogukonna kaasamist planeerimisprotsessi ning infrastruktuuri hooldust ja uuendamist. Hea teedevõrgustik tagab ühendused Eestimaa piirkondade vahel, soodustades nii majanduse arengut kui ka inimeste igapäevast elu. Ükski piirkond ei tohi puuduliku taristu tõttu Eesti arengust kõrvale jääda. Arutelus osalejad: Toomas Toodu (roheKOBARa kogukonnajuht), Meelis Kuusk (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht), Kaidi Põldoja (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonna juhataja), Priit Värk (Paide linnavolikogu esimees), Vladimir Svet (Taristuminister) Arutelujuht: Veiko Veskimäe (ESTELi juhatuse liige, Verstoni juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: ESTEL, Miltton New Nordics

Küberkiusamine on kiiresti süvenev tõsine vaimse tervise kahjustaja, mille osas napib teadmisi kõikidel osapooltel. Arutelu eesmärk on anda ülevaade küberkiusamise ennetamise ja selle peatamise viisidest. Arutelus osalejad saavad teadmise, et süsteemne kiusuennetus on mõjus ka küberkiusamise ärahoidmisel ning tõendamata mõjuga sekkumine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Arutelus osalejad: Mikk Ilves (Advokaadibüroo RASK jurist), Viivika Keskküla (Tartu Tamme Kooli õpetaja ning Kiusamisvaba Kooli koolitaja), Marta Valdman (Kliiniline psühholoog), Alik Säde (veebipolitsei), Omar Kõiv (Advokaadibüroo RASK jurist), Natali Moorus (Rocca Al Mare Kooli õpilane), Karola Kuldsaar (Kuressaare Hariduse Kooli õpilane) Arutelujuht: Cattre Hein (Kiusamisvaba Kooli mentor ja Rocca Al Mare Kooli inimeseõpetuse õpetaja) Arutelu korraldaja: SA Kiusamisvaba Kool

The topic of energy communities has been relevant for some time now – despite the rise in awareness, we do not yet see many energy cooperatives in Estonia. We aim to identify the main obstacles to the emergence of renewable energy communities, map the key steps to accelerate their deployment and offer practical ideas and inspiration from the example of an existing energy cooperative in Italy. Arutelus osalejad: Anelia Stefanova ((CEE Bankwatch), member of an energy cooperative in Collevecchio, Italy), Martin Kikas (energy expert (TREA)), Joosep Veerme (CEO at Energiaühistu), Märt Masso (Expert at the Foresight Centre) Arutelujuht: Karin Kruup (social innovator) Arutelu korraldaja: Eesti Roheline Liikumine

Arutelujuht: Ingrid Sembach-Hõbemägi Arutelu korraldaja: Aiaraadio

Tulevikutegijate koolitamine on hädavajalik: 2035.a on metsades tööl tänased noored, kellele on vaja nii metsaoskusi, tehnoloogiate valdamist, kuid omased ka senisest rohelisemad vaatenurgad. Milliseid tarkusi peame täna õpetama, et tagada metsas piisav töö ja õiglane sissetulek? Millised oskused on tänastele metsakasvatajale vajalikud, et ees olevate väljakutsete ning muutuvate oludega kohaneda? Arutelus osalejad: Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli kaasprofessor), Tarmo Männigo (Vestman Grupi metsaülem), Erko Soolmann (RMK juhatuse liige (metsamajandus)) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Luua metsanduskool ja Eesti Maaülikool

Visiooniarutelu: Kuidas Eesti saaks innovaatlise metsariigina maailmas sama kuulsaks kui digiriigina? Arutelus osalejad: Katrin Jõgi (puidukeemiaettevõtte Fibenol jätkusuutlikkuse valdkonna juht), Kristjan Tõnisson (RMK juhatuse liige (looduskasutus)), Siim Tuksam (arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia teadur, puitarhitektuuri kompetentsikeskuse PAKK kaasasutaja), Taavi Kotka (visionäär ja ettevõtja) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Kui noored pärivad meist maha jääva, siis kuidas on neil võimalik juba täna selle kujunemises kaasa rääkida? Millised on noorte võimalused laiemate protsesside mõjutamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks? Kuidas tagada, et noored oleks mitte ainult kuulatud vaid ka arutelusse kaasatud? Valmiv podcast on Erasmus+ projekti "Ilma hääled" kokkuvõtvaks osaks, mille eesmärgiks on kokku viia noored ja poliitilise tasandi otsustajad. Arutelus osalejad: Hanah Lahe (poliitik), Jüri Ratas (poliitik) Arutelujuht: Patricia Matrov ja Gulliver Oselin (Paide Gümnaasiumi abituriendid) Arutelu korraldaja: Paide Gümnaasium

Ann Vaida ja Märt Belkin arvavad Paides asju Eesti kõige tõsiseltvõetavama ja sooliselt tasakaalustatuma poliitika- ja jaurupodcasti lindistusel. Räägime suve kõige toredamatest häppeningudest, perfoormansitest ja skändälitest. Arutelus osalejad: Keskajainimene (twitterikuulsus ja paidelane) Arutelujuht: Ann Vaida (koomik), Märt Belkin (kodanik) Arutelu korraldaja: See on suvariik

Kes ja kus otsustab Eesti metsa tuleviku üle, kas ametnikud Tallinnas või Brüsselis? Kuidas rohepööre paistab Euroopast ja Eestist? Millised on ühised väljakutsed metsanduses Läänemere regioonis? Arutelus osalejad: Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliidu tegevjuht), Igor Taro (Eesti 200, Riigikogu liige, keskkonnakomisjoni liige), Jana Toom (Keskerakond, Euroopa Parlamendi saadik) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus

Mida metsa kohta teada tahetakse, mida praegu ei saa veel? Andmete teema- milline on seis Eesti metsaandmetega ja miks tavaline inimene neist aru ei saa? Milliseid andmeid me vajame ja kuidas tehnoloogia saab meid siin aidata? Arutelus osalejad: Osalevad Allar Padari (Eesti Maaülikooli metsanduslike andmebaaside peaspetsialist), Mati Valgepea (Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist), Agne Aija (RMK juhatuse liige (kesksed teenused)), Marti Piirimäe (Foreko metsasektori juht ja juhatuse liige) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: KAUR NB! Seoses tehnilise rikkega on salvestuse lõpp kaduma läinud.

Kas kasvav puu on väärtuslikum kui puit? Kuidas ühendada ühiskondlik ootus raiuda vähem suure puidunõudlusega – Eesti puitu kasutatakse laialdaselt näiteks nii hoonetes, mööblis, pakendite tootmises kui ka energeetikas. Puit on aastakümnete jooksul taastuv, kodumaine materjal, mille kasutamine on fossiilkütustega võrreldes küll loodussõbralikuma kuvandiga, ent samas ootavad kodanikud, et säiliksid nende kodumetsad ja elurikkad metsad. Kuidas need kaks suundumust reaalses elus kokku klappima panna? Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (Cambridge'i Ülikooli Kliimamuutuste Poliitikate Uurimisgrupi juht ja Tartu Ülikooli Väliseesti külalisprofessor), Aveliina Helm (Eesti bioloog ja looduskaitseteadlane, taastamisökoloogia professor Tartu Ülikoolis, kliimaministri teadusnõunik), Mikk Marran (Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees), Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees) Arutelujuht: Kristo Elias (Osooni saatejuht ja ajakirjanik) Arutelu korraldaja: RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus)

Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Milliseid isikuomadusi on vaja, et poliitikuna tippu jõuda? Ning millised faktorid tipus vaimset tervist mõjutavad? Uurime "Mis mõttes?" podcasti avalikul salvestusel koos välja! Arutelus osalejad: Viktoria Saat (psühholoog, coach ja juhtide arengupartner) Arutelujuht: Marta Pulk (“Mis mõttes?” podcasti saatejuht) Arutelu korraldaja: Mis mõttes?

Eesti jaoks olulistes partnerriikides Ukrainas ja Gruusias toimuvad Eesti eeskujul arvamusfestivalid, kus paraku kõik teemad kõlada ei saa. Arutelus vaatame, millised on väljakutsed nendes ühiskondades täna ning laiemalt, kas ja kuidas saab Eesti hapra demokraatiaga ja keerulises olukorras riike toetada. Arutelus osalejad: Triinu Ossinovski (Mondo humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht), Maiko Kesküla (Arvamusfestivali nõukoja liige), Ester Eomois (EBSi õppejõud ja juhtimisvaldkonna ekspert, EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) pikaaegne eestvedaja), Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige) Arutelujuht: Mari Kalma (Mondo) Arutelu korraldaja: Mondo

Kas ajalugu on lihtsalt huvitav lugu või midagi enamat? II maailmasõja lahingud Eestis lõppesid 80 aastat tagasi. Koos alanud okupatsiooniga hakkas üle Eesti kerkima sadu monumente, mille eesmärk oli ülistada Punaarmeed ja Nõukogude võimu. Mida tähendavad need monumendid täna? Kas monumendi tähendust saab muuta ning kes ja miks peaks tahtma seda teha? Kas ja kuidas on see seotud riigikaitsega? Arutelus osalejad: Hellar Lill (ajaloolane, Eesti sõjamuuseumi direktor), Toomas Hiio (ajaloolane, Eesti sõjamuuseumi ja Eesti mälu instituudi teadusjuht), Dr. Linda Kaljundi (Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostööprojekti „Monumendi uued raamid“ (2024-2026) juht, EKA professor), Dr. Maria Smorževskihh-Smirnova (kulturoloog, Narva muuseumi juht) Arutelujuht: Meelis Oidsalu (julgeolekuekspert) Arutelu korraldaja: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum

Erinevad õppekogunemised on saanud meie ühiskonna ja reservväelaste elu igapäevaseks osaks. Reservväelastele pööratakse üha suuremat tähelepanu ning nende väärtustamine on saanud oluliseks küsimuseks. Miks on reservväelaste osalemine õppekogunemistel oluline ja mida nemad sealt vastu saavad? Kuidas õppekogunemiste osavõtuprotsenti tõsta ning milline on tööandjate vaade õppekogunemistele? Arutelus osalejad: Kolonelleitnant Tõnis Vau (kaitseväe peastaabi lahinguvalmiduse jaoskonna ülem), Jesper Roon (Pioneeripataljoni reservväelane), Janika Valliste (Coop Panga personalijuht ja Kaitseliidu Naiskodukaitsja) Arutelujuht: Rasmus Kagge (kommunikatsioonibüroo Agenda PR meediasuhete, korporatiivkommunikatsiooni ja koolituste valdkonna vastutav) Arutelu korraldaja: Kaitsevägi

Eestis peaks igaühe omand olema puutumatu ja võrdselt kaitstud. Siiski on metsaomanikele oma maa majandamisele seatud aina rangemaid piiranguid. Hüvitised on aga juba ammu ajale jalgu jäänud. Kas looduskaitse kinni maksmine on erametsaomaniku asi? Kas omanikutunde ära võtmist saab üldse hüvitada? Arutelus osalejad: Ando Eelmaa (eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees), Erki Sok (Võrumaa Metsaühistu juht), Allar Jõks (vandeadvokaat, endine õiguskantsler), Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler) Arutelujuht: Eero Raun (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Erametsaliit

Mets, metsandus ja loodus on hingelähedased teemad paljudele noortele. Kuidas näevad noored metsade hetkeolukorda ja tulevikku, kui oluliseks peavad nad looduskaitset, milliseid teemasid peaks enam tähtsustama? Kuulame noorte mõtteid, sest just nemad kujundavad meie metsade ja elukeskkonna tulevikku. Arutelus osalejad: Airiin Vaasa (Eesti Maaülikooli metsamajanduse ja metsaökoloogia magistri taseme vilistlane), Aleksander Palu (Luua Metsanduskooli vilistlane), Anneli Roodus (Eesti Maaülikooli loodusturismi eriala tudeng), Rasmus Sasi (koolinoortele suunatud metsandusalase võistluse ""Noored Euroopa metsades 2024"" võitjameeskonna liige") Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Maaülikool

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor ja riigi relvastusdirektor Magnus-Valdemar Saar kutsub kokku kaitseeksperdid riigist ja erasektorist. Vestlusring lahkab meie kaitseinvesteeringute võtmeväljakutseid, vaatab ringi maailmaturul ning otsib vastust küsimustele, kas kaitsetööstus võiks olla meie majanduse üks mootoreid ja kas kaitsevõime saab kunagi valmis. Arutelus osalejad: Kusti Salm (Kaitseministeeriumi kantsler), Allan Martinson (Eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor) Arutelujuht: Magnus-Valdemar Saar (riigi relvastusdirektor (RKIK)) Arutelu korraldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Arutelu keskmes on küsimus, kas gümnaasiumiastmes kohustuslik riigikaitseõpetus peaks olema võrdsustatud teiste kohustuslike õppeainetega. On väidetud, et riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine tugevdab noorte kodanikutunnet ja kriisivalmidust. Teisalt on väidetud, et see võib viia militariseerimiseni ja vähendada hoopis keskendumist teistele õppeainetele. Arutelus osalejad: Mihkel Kangur (Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht), Sam Schmidt aka Säm (muusik ja reservväelane), Mare Oja (Haridus- ja Teadusministeerium, sotsiaalainete ainevaldkonna nõunik) Arutelujuht: Aare Jamnes (riigikaitselise hariduse valdkonnajuht/Kaitseressursside Amet) Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet

Ajateenistuses omandatu kui väärtus tööturul või hoopis raisatud eluetapp? Milliseid karjäärivõimalusi annab ajateenistuse läbimine ning vastupidi, miks ikkagi noored soovivad ajateenistusest kõrvale hoida? Miks on Soomes vabatahtlikult ajateenistusse asunute protsent märkimisväärselt suurem kui meil ning mis toetaks ajateenistuse populariseerimist aga ka normaliseerimist indiviidi elukaarel? Arutelus osalejad: Vanemveebel Rome Kuusik (1. jalaväebrigaad), Hugo Martin Liivaleht (endine ajateenija), Andra Rand (värbamise projektijuht, CV Online) Arutelujuht: Rene Rässa (turunduse projektijuht, Kaitseressursside Amet) Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet

Lisaks headele teadmistele peab välispoliitikas arvestama ka väga paljude nüanssidega, sest miski ei ole ühe eduka kohtumise või visiidi juures juhuslik. Ent mis teeb ühe visiidi edukaks – on see punane vaip ja hea õhtusöök või pelgalt sellest ei piisa? Arutelus osalejad: Ross Allen (Ühendkuningriigi suursaadik Eestis), Tiina Intelmann (välisministeeriumi erivolitustega diplomaatiline esindaja rahuvahenduse ja multilateralismi küsimustes, endine Euroopa Liidu suursaadik Somaalias ja Libeerias) Arutelujuht: Urmas Eigla (Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna peadirektor) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Lennart Meri, kelle sünnist möödus märtsis 95 aastat, oli Eesti riigipea aastail 1992–2001. Üheks tema tööks ja paleuseks oli iseseisvuse taastanud Eesti lõimimine demokraatliku Läänega. Nüüdseks oleme olnud 20 aastat NATO ja Euroopa Liidu liikme staatuses. Kuidas hinnata president Meri tööd praegu ning kuidas paistis see presidendiaastatel, arutlevad vestlusringis tema toonased kaastöötajad. Arutelus osalejad: Toivo Klaar (Vabariigi Presidendi välisnõunik aastani 2001), Toivo Maimets (Haridus- ja teadusminister 2003-2005), Toivo Tasa (suursaadik, Välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor 1998-2001) Arutelujuht: Toomas Kiho (Vabariigi Presidendi nõunik aastani 2001) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

The wars in Ukraine and Gaza, global humanitarian and climate crises, and the emergence of new centres of power are challenging the existing world order and norms. How to foster greater mutual understanding and reinforce the rule of international law? Has the UN failed, or is it still our best hope for tackling global issues? How can different stakeholders contribute to this shared conversation? Arutelus osalejad: Ingrid Amer (Estonian Ambassador to Egypt), Assad José Jater Peńa (Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary of Colombia), David Donoghue, mõttekoda ODI (Overseas Development Institute), Urmas Paet (Member of the European Parliament, Minister of Foreign Affairs of Estonia 2005-2014) Arutelujuht: Minna-Liina Lind (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Suurte geopoliitiliste jõudude vahele pressitud Kaukaasia riigid üritavad leida oma iseolemise teed. Kuid milline jõud jääb peale – naaberriikide surve, poliitiliste juhtide valikud või lõpuks ikkagi rahva enda soovid? Arutelus osalejad: Riina Kaljurand (endine suursaadik Gruusias ja Armeenias), Toivo Klaar (EL-i erivolitustega esindaja Lõuna-Kaukaasias ja Gruusias), Eerik-Niiles Kross (Riigikogu väliskomisjoni liige), Archil Chochia (Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi vanemteadur) Arutelujuht: Joosep Värk (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Eesti on Ukrainat abistanud sõja puhkemisest alates ning vastasime esimeste seas president Zelenskõi üleskutsele alustada ülesehitust. Ukraina ülesehitus ning Euroopa Liidu ja NATOga ühinemine on olulised selleks, et tagada Euroopas rahu, aga ka Eesti julgeolek. Samal ajal peame jätkama humanitaarabi andmist. See kõik ei ole olnud lihtne – mida peaksime tegema, et Ukrainat veel paremini aidata? Arutelus osalejad: Klen Jäärats (ESTDEVi juhatuse liige), Triinu Ossinovski (MTÜ Mondo juhatuse liige, humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht), Eero Janson (Eesti Pagulasabi juhataja), Maksim Ovtšinnikov (Cybernetica AS andmevahetustehnoloogiate osakonna juhataja) Arutelujuht: Mariin Ratnik (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium, ESTDEV NB! Vihma tõttu tekkis arutelusse väike tehniline paus, mis on salvestusest välja lõigatud.

Ruumid kujunevad tänaste poliitikate tulemusena, kuna kujundavad tulevaste põlvede keskkonda. Millised on täna noorte ootused tuleviku ruumile ja kuidas seda saavutada. Podcasti alal toimub live-salvestus, millest hiljem kujuneb järgmine Ruumilood saade. Salvestus on jätkuks sellele eelnevast arutelust “Kliimanoored kui poliitikakujundajad: minu kliimaneutraalne Eesti 2050” Arutelus osalejad: Brigitta Taling (Noorte Keskkonnanõukogu), Grete Reimand (Noorte Keskkonnaühisus), Yoko Alender (Kliimaminister) Arutelujuht: Tõnis Arjus (kestliku elukeskkonna ekspert, Miltton) Arutelu korraldaja: Ruumilood

Sünapsi avalikul salvestusel arutleme tervisealase valeinfo leviku ja ebaravi mõjude üle. Millistel motiividel väärinformatsiooni levitatakse ja millist mõju see patsientidele ja meditsiinisüsteemile põhjustab? Kuidas ebaravi ära tunda ja kes vastutab selle tagajärgede eest? Kuidas hoida usaldust arstide ja tõenduspõhise meditsiini vastu? Arutelus osalejad: Marje Oona (perearst ja peremeditsiini kaasprofessor (Tartu Ülikool)), Marko Uibu (sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor (Tartu Ülikool)), Ragnar Vaiknemets (Terviseameti peadirektori asetäitja) Arutelujuht: Kent Joosep (muuseumiõpetaja/Eesti Tervisemuuseum) Arutelu korraldaja: Eesti Tervisemuuseum

Politsei kihutab keskmiselt enam kui kord päevas väljakutsele, kus teatatakse tulistamisest. Tihti on tegemist õhkrelvadega, kuid inimesed ümberringi seda ei tea ja kardavad oma elude pärast. Kes need inimesed on, kes õhkpüss püksis ringi käivad, milline eeskuju on see noortele ja kas peaksime midagi ette võtma? Arutelus osalejad: Vaiko Vaher (PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht), Andreas Kliimant (Jõhvi politseijaoskonna juht), Vootele Voit (Eesti Relvaomanike Liidu juhatuse liige) Arutelujuht: Piia Osula (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti välispoliitika üks suuri eesmärke on Eesti ettevõtjate ärivõimaluste laiendamine kogu maailmas. Kombed, hoiakud ja väärtused, mis on olulised Eesti jaoks, on aga maailmas erinevad. Kas ja kuidas on võimalik Eesti ettevõtjatel teha äri riikides, kus normid ei kattu kodumaa kultuuriruumiga? Kas eetiline valik lasub ainult ettevõtjal või peaks riik tugevamalt sekkuma? Arutelus osalejad: Eva-Kristiina Ponomarjov (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ekspordi osakonna juht ), Andres Valgerist (Logistika ja Sadamate Liidu juhatuse esimees), Kedi Välba (Aktors OÜ tegevjuht ja juhatuse liige), Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ nõunik) Arutelujuht: Priit Kallakas (Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Maailmakord on muutumas - esile on tõusnud uued jõukeskused Hiinas ja Indias ning läänevastased blokid nagu BRICS. Samal ajal käib Euroopas sõda ning Euroopa ja USA mõjujõud on vähenemas. 2024 võib olla suurte muutuste aasta – valimised puudutavad pea poolt maailma elanikkonnast, kuid kõigi silmad on eelkõige pööratud USA poole. Mida peaks tegema Eesti, et tormilistel aegadel paremini toime tulla? Arutelus osalejad: Harri Tiido (endine diplomaat), Sven Mikser (Euroopa Parlamendi liige), Tiina Intelmann (endine Euroopa Liidu suursaadik Libeerias ja Somaalias) Arutelujuht: Kristi Karelsohn (Välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna peadirektor) Arutelu korraldaja: Välisministeerium

"Kust sa, lilleke, siia said?" on üsna värskelt Eesti taskuhäälingumaastikule tekkinud ühiskonna- ning enesekriitiline kuulamine, mis käsitleb teemasid, mida tihtilugu keegi teine ehk käsitleda ei taha. Nii ka Arvamusfestivalil, sest kes ometi tahaks endale tunnistada, veel vähem teistele, et tal on probleeme seksuaalsusega? Niisama tavaline, et seesuguseid probleeme ei ole, on aga ka see, et just nimelt on. Niisiis vaadeldaksegi ühes kliinilise seksuoloogi Annika Tammega kompulsiivset seksuaalkäitumist. Mis on sõltuvus ja mis ei ole? Mida tähendab "liiga palju" ning "liiga vähe"? Ning miks on üldse oluline vahet teha sõltuvusel ja ... mitte-sõltuvusel? Ootame aktiivset kaasamõtlemist ning muidugi enesepeegeldust! Arutelus osalejad: Annika Tamme (kliiniline seksuoloog, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja lektor) Arutelujuht: Laura Kurs Arutelu korraldaja: Kust sa, lilleke, siia said?

Aus ja isiklik sissevaade diplomaadi elusse ja töösse sõjapiirkonnas. Vestlusringis vahetavad muljeid diplomaaditöö eriilmelisusest Kaimo Kuusk Eesti suursaadik Leedus, endine suursaadik Ukrainas; suursaadik Iisraelis Veikko Kala ning kogenud diplomaat Tanel Sepp Arutelus osalejad: Veikko Kala (Eesti suursaadik Iisraelis), Tanel Sepp (välisministeeriumi küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja), Kaimo Kuusk (Eesti suursaadik Leedus, endine suursaadik Ukrainas) Arutelujuht: Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Magusast, maksust, suhkru mõjust suu- ja üldtervisele ning meie rahakotile. Arutleme selle üle, kas suhkrumaks on karistus haavatavamale ühiskonnagrupile või aitab see viia turuhinnad vastavusse magusa ületarbimisest tekkinud kuludega ühiskonnale. Kes päriselt maksab kommi ja limpsi kinni: kas tarbija, maksumaksja, tootja või kõik solidaarselt? Arutelus osalejad: Krista Vapper (hambaarst), Anastassia Kuldmaa (hambaarst), Marti Aavik (ajakirjanik ja poliitik), Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht) Arutelujuht: Indrek Ojamets Arutelu korraldaja: Eesti Hambaarstide Liit

Juttu tuleb tööturu ja tööelu tuleviku kujundamisest, sh tehnoloogiliste muutuste (AI), elukestva õppe, töödisaini uuendamise, job security ja piisava tööjõu rollist. Eesmärk on jagada teoreetilisi perspektiive ja praktilisi näiteid, mis inspireerivad osalejaid mõtlema kaasa ja otsima uuenduslikke lahendusi, et kohaneda muutuvate nõudmistega tööturul. Arutelus osalejad: Maria Kütt (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja, PARE juhatuse aseesimees), Meelis Paavel (Eesti Töötukassa juhatuse esimees), Janika Leoste (Tallinna Ülikooli õpperobootika vanemteadur), Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler), Rainer Sternfeld (kood/Jõhvi kaasasutaja) Arutelujuht: Eva-Maria Kangro (Miltton New Nordicsi partner, psühholoog ja juhtimisnõustaja) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Platvormitöö, nulltunnilepingud, töötaja või -koha jagamine, muutuvtunnilepingud, portfellipõhine töö, tööajapank, renditöö jpm – need on uued töötamise viisid. Millised on võimalused laiendada sotsiaalset kaitset neile, kes on täna tööturu osalised, aga reguleerimata töövormides? Kes vastutab? Toome lauale uued töövormid ja räägime, kas nende rakendamine on mõistlik ja vajalik ning mis ulatuses. Arutelus osalejad: Gaabriel Tavits (Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor), Kristjan Vanaselja (GoWorkaBiti tegevjuht), Jevgeni Kabanov (Bolti president), Tiina Saar-Veelmaa (psühholoog, tööõnne uurija, HappyMe tegevjuht), Killu Maidla (Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht) Arutelujuht: Anna Pihl (ERR-i ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

2024. aasta kevadel jõustus uus seadusemuudatus, mis annab inimestele võimaluse pikaajalise haiguslehe ajal ka osaliselt töötada. Miks peab ja kuidas saab tööandja toetada inimeste tööle naasmist pikaajalise haiguslehe ajal ning mida saab selleks teha ka inimene ise? Normaliseerime terviseteemadest rääkimise ja tõstame nii töötaja kui ka tööandja teadlikkust. Arutelus osalejad: Toomas Põld (Meliva töötervishoiuarst), Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Kerstin Jaani (Coop Eesti personalidirektor), Aaro Lode (Baltic Restaurants Estonia tegevjuht), Evelin Ilves (Confido esmatasandi tervisekliiniku töötervishoiukeskuse juht) Arutelujuht: Sirlis Sõmer-Kull (Eesti Töötukassa juhatuse liige) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Esmatasandi terviseabi kättesaadavus Eestis on kõigile teada probleem. Vanu asju samamoodi edasi tehes ei saavuta me paremaid ja erinevaid tulemusi. Millised on üldse meie ees laual olevad variandid, mis aitaks muuta meditsiiniabi kättesaadavaks olukorras, kus arstide nappus on karjuv? Arutelus osalejad: Rauno Pukonen (Confido Meditsiinikeskuse meditsiinijuht), Kuido Nõmm (arst), Ly Rootslane (Eesti Proviisorapteekide liidu juht) Arutelujuht: Toomas Luhats Arutelu korraldaja: Confido

Eestis põeb 2. tüüpi diabeeti ligi kümnendik täiskasvanutest. Diabeeti on nimetatud 21. sajandi epideemiaks ning aastaks 2030 võib maailmas diebeetikuid olla kokku üle poole miljardi. Madal teadlikkus tähendab väiksemat kontrolli haiguse üle, mis toob kaasa tõsiseid tüsistusi: silma- ja veresoonkonnahaiguseid, nägemiskahjustusi ja -kaotust, neerukahjustusi jne. Neid kõiki saab ennetada või edasi lükata, aga kas me tegeleme sellega piisavalt? Kui palju kulutab riik tüsistustele, mida saaks vältida või edasi lükata? Milline on kaasaegne diabeediravi ja kuidas tagada ligipääs sellele? Arutelus osalejad: Ulvi Tammer-Jäätes (Eesti Diabeediliidu president), prof Vallo Volke (Eesti Endokrinoloogia Selts), Signe Riisalo (T2D patsient) Arutelujuht: Taavi Eilat (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Diabeediliit ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing

Kuigi lemmikloomapidamise kultuur Eestis järjest paraneb, liigub info ülekülluse tõttu ka palju müüte lemmikloomade pidamise osas. Näiteks, et koertel-kassidel ei pea hambaid pesema, vaid piisab kondi närimisest. Et loomad ei tunne valu, neile võib anda ka inimestele mõeldud ravimeid ja et loomarstid on raharöövlid. Kas see kõik on tõsi või on asjal siiski mitu külge, arutlemegi antud ajaraamis. Arutelus osalejad: Egeli Kirk (DVM/loomaarst), Ingrid Hang (DVM/loomaarst, loomakliiniku omanik ja sisehaiguste ekspert), Epp Ülevaino (Ravimiamet), Sigrid Praats (loomaarst ja meelelahutaja, lemmikloomatoitumise entusiast) Arutelujuht: Julija Abram (DVM/loomaarst, Eesti Loomaarstide Koja nõukogu liige, podcasti juht ja lemmikloomatoitumise entusiast) Arutelu korraldaja: Pet City

Vajadus tervishoiuteenuste järele Eestis kasvab ja piirkondlike haiglate koormus tõuseb pidevalt. Vaatame lähemalt sisse kodulähedase ravi võimalustesse, mis nõuab tänase tervishoiukorralduse ümberhindamist, et suurendada patsiendikesksust ja rakendada innovaatilisi lahendusi. Arutelus osalejad: Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige), Dr. Helis Pokker (Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja–onkoloog), Tiia Treimann-Differt ( Läänemaa Vähiühingu juhatuse esimees), Ain Suurkaev (Rakvere Haigla juhatuse esimees) Arutelujuht:Andres Võrk Arutelu korraldaja: Roche Eesti

Fileerijast kiirreageerija? Turundajast patrullpolitseinik? Kas Eesti inimesel on vahet, milline on talle appi tulnud politseiniku karjääritee – on ta saanud vormi selga pärast keskkooli ja kasvanud sisejulgeoleku maailmas või on ta enne näinud ka muud maailma? Kas meil on üldse valikuid? Või tuleb politseinike mitmekülgne taust kasuks, et Eesti inimene tunneks end turvaliselt täna ja tulevikus? Arutelus osalejad: Grete Jeltsov (Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik), Lea Bärenson (Lääne-Harju politseijaoskonna juht), Margus Koppel (Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse liige) Arutelujuht: Brent Pere (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet NB! Seoses tehniliste viperustega on arutelu vahelt lühike lõik puudu.

Eesti inimesed, sh noored tarvitavad aina rohkem uimasteid. Surmavate üledooside arv on ehmatava kiirusega kasvanud. Turul levivad ohtlikud, tihti surmavad ained. See näitab, et trendid on negatiivsed ja senine poliitika pole pigem soovitud tulemusi andnud. Samas seadustas Saksamaa täiskasvanutel kanepi tarvitamise. Mida peaks tegema Eesti- kuidas ehitada üles vähimate kahjudega uimastipoliitika? Arutelus osalejad: Märt Avandi (näitleja ja endine narkootiliste ainete tarvitaja), Riina Sikkut (terviseminister), Rait Pikaro (Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht), Kaiti Redlich (psühhiaater) Arutelujuht: Lennart Ruuda (ajakirjanik, Levila) Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium

1929. aastal otsustas Eesti politsei peavalitsus lubada ennekuulmatut eksperimenti – politseinikuna võeti tööle naine. Sada aastat hiljem pole selles midagi erakordset – pea pooled Eesti vormikandjatest on naised. Arutame, kuidas naisena politseis töötamine on ajas muutunud – milline oli see lähiajaloo kõige turbulentsemal ajal ehk 90ndatel ja milline on see täna? Arutelus osalejad: Lea Bärenson (Lääne-Harju politseijaoskonna juht), Kelly Miido (Põhja prefektuuri kainestusmaja grupijuht), Pille Alaver (Ida-Harju politseijaoskonna uurija) Arutelujuht: Vaiko Vaher (Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Ajal, mil siseturvalisuse valdkond pistab rinda kasvava tööjõupuudusega on üles kerkinud küsimus, kuidas mängib selles rolli AI – uus, hoomamatu, oluline lüli IT arengus. Tehnoloogia arengutega peame paratamatult sammu pidama, mis tähendab, et päästjatel-politseinikel, peavad selleks olema oskused ja vahendid. Mismoodi seega AI ja IT laiemalt selles rolli mängib? Arutelus osalejad: Siim Vene (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) baasteenuste valdkonna peaarhitekt), Maarja Punak (Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonispetsialist), Raivo Küüt (Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli juhataja-lektor), Liisi German (Veriffi tootejuht) Arutelujuht: Jakob Rosin (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

Personaalmeditsiini üheks peateemaks on geeniandmete laialdasem kasutuselevõtt arstide ja õdede töös. Vaatame, mis praktilisi samme on nende rakendamisel astunud Eesti riik ja erasektor ja mil määral saab neid kahte ühildada. Personaalmeditsiini võimalused on määratud ja digilahenused lubavad geneetika arstide töölauale tuua, aga meil on kokku leppimata, kas farmakogeneetika on sünnijärgne õigus või ravivajaduspõhine lähenemine. Kiikame üleadsete kogemusi. Arutelus osalejad: Professor Maris Laan (TÜ), Laura Truu (SYNLAB Eesti), dr. Ruth Kalda (peremeditsiini professor, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut), Tiina Österman (Tervisekassa) Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelu korraldaja: SYNLAB Eesti

Eestis on käima lükatud laiaulatuslik tervishoiureform, aga kellegi ei näi olevat tervikvaadet. Mis on plaanis, mis on reformi eesmärgid, kuhu tahame jõuda, mida see tähendab patsiendile ja mis see kokku maksab? Arutelus osalejad: Andres Sutt (Reformierakond), Tanel Kiik (SDE), Ahti Kallikorm (Isamaa), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) Arutelujuht: Peeter Koppel Arutelu korraldaja: Ühine

Tehnoloogia areng mõjutab tööelu aina enam. Läbi avatari on inimesel võimalus töötada mitmel töökohal samal ajal, rääkimata töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest. Avatar võimaldab inimesel olla see, kes ta olla soovib ja vähendada mh diskrimineerimist. Kuid kas avatari rakendamisega me üldse teame, kellega meil töösuhe on? Milline on inimese ja masina suhe: kes keda juhib ja kes teeb päriselt tööd? Arutelus osalejad: Ken Tilk (Nortali AI valdkonna juht), Andero Teras (meeskonna ja juhtimiskoolitaja, psühholoog), Ott Velsberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete valdkonna juht), Karin Madisson (Soraineni partner ja vandeadvokaat), Kristiina Tuisk (Tallinna Tehnikakõrgkooli Estonian Business Schooli lektor) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Arutame tippspetsialistide kogemuste läbi, mida saame teha, et muuta Eesti tervishoiu päriselt innovaatiliseks ja hoida tervishoiusüsteemis kokku aega, kulusid ja säästa inimesi. Mida teha, et Eestist saaks tervistehnoloogiate arendamise tõmbekeskus Euroopas, kuhu oma lahendusi tuleksid testima ja arendama ka teiste riikide innovaatorid? Arutelus osalejad: Dr Katrin Kaarna (Tartu Ülikooli Kliinikum), peavaluõde Kristi Tamela (TÜK/Migrevention), tootearendusjuht Mihkel Tedremaa (7Sense) Arutelujuht: Silja Elunurm (Health Founders Estonia konsortsiumi juht) Arutelu korraldaja: Health Founders

Klassikaline töösuhe pole kadunud, aga peame mõistma, et ka klassika muutub. Tänases tööturu seisus tahavad töösuhte osalised ise kokkuleppeid sõlmida, valides nii tööaega, puhkust, töösuhte vormi. Kehtiv regulatsioon on tugevates raamides, olles paindumatu poolte vajaduste osas. Kas töötaja tööandja tahavad sama asja? Kas nad saavad päriselt olla võrdsed? Arutelus osalejad: Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler), Rinel Pius (SOL Balticsi tegevjuht), Ingrid Viinapuu (Telia personalidirektor, PARE juhatuse esimees), Jaan-Hendrik Toomel (Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär), Marén Penu (Prisma Peremarketi personalidirektor) Arutelujuht: Ave Laas (Targa Töö Ühingu juhatuse liige) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Kaugkütte hinnad erinevad üle Eesti mitu korda. Odavamad küttepiirkonnad jäävad alla 60 EUR/MWh, samas kui osades kohtades võib see olla 130 EUR/MWh. Kuidas neid erinevusi väiksemaks muuta ning tarbijatele kodukulud tulevikus alla tuua läbi suurema taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesektori elektrifisteerimise? Arutelus osalejad: Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht), Andry Krass (Eesti Omanike Keskliidu juht), Külli Haab (Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juht) Arutelujuht: Eva-Lotta Kivi (ajakirjanik, Maaleht) Arutelu korraldaja: Sunly

Praeguse tarbimise juures vajame 2050. aastaks 4 planeedi ressursse. Toidusüsteem põhjustab üle 30% CO2 koguheitest ning kolmandik toidust läheb raisku. Samal ajal süveneb tervisekriis: 2,6 miljardit inimest on ülekaalulised, sealhulgas iga viies laps. Nii toidutööstus, teadlased kui seadusandjad vastutavad paremate valikute eest. Ühiskonnas tuleb kriisist avatult rääkida - me oleme kriisis! Arutelus osalejad: Kristel Vene (Raw Edge kaasasutaja / Taltech lõhna- ja maitseteadlane), Marge Tava (Fuudish asutaja / Thormi kaasasutaja), Petri-Jaan Lahtvee (ÄIO kaasasutaja / Toidu- ja biotehnoloogia professor) Arutelujuht: Mariliis Mia Topp (Raw Edge kaasasutaja ja tegevjuht, aktivist) Arutelu korraldaja: Raw Edge (toeks Taltech)

On viimane aeg muuta Eesti puhkamiskultuuri ehk väärtustada tasakaalu töötamise ja puhkamise vahel. Miks me ikka loodame, et kui me hästi palju tööd teeme, siis tuleb armastus ja puhkus. Ehk on aeg mõelda, et kui oskame puhata ja logeleda, siis saame ka töö paremini ja vigateta tehtud ning tulemuste ja saavutuste kõrval on ruumi ka inimeseks olemise rõõmudele. Arutelus osalejad: Madis Lehtmets (ettevõtja ja üle-töötamise spetsialist) ja Maret Kesküla (puhkamise spetsialist) Arutelujuht: Tuuli Junolainen (psühholoog, Peaasi.ee nõustaja ja koolitaja) Arutelu korraldaja: Peaasi.ee NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Sel ajal, kui teiste Euroopa riikide majandus on taastunud ja kasvab, maadleb Eesti jätkuvalt sihtide seadmiste ning otsuste tegemisega. Ühiskond ja ettevõtted ootavad strateegilisi otsuseid, mis tooks uut hingamist, uusi võimalusi. Vaja on majanduse taaskäivitamist, aga kuidas täpselt? Kas täna riik toetab või segab majanduse arengut? Arutelus osalejad: Kadri Tali (Eesti 200), Erki Savisaar (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Andrus Kaarelson (Parempoolsed), Priit Lomp (Sotsiaaldemokraatlik erakond) Arutelujuht: Ramon Rask (advokaadibüroo RASK asutaja, ärinõustamise ekspert) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Olgugi, et arvult väike, on Eesti rahva seas innukaid küsijaid ja arvajaid arvukalt. Mida tahaks Eesti hetkeseisust ja eluolust teada üks laps, kui vanemad veel hommikutundidest uimased on. Kuidas meie Eestil läheb? Kust mu vanemad palka saavad? Kas Eesti on Euroopa ägedaim riik? Miks jäätis on nii kallis? Ausust ja otsekohesust ei ole avalikes aruteludes kunagi üleliia ning ütleb ju vanasõnagi, et lapse suu ei valeta. Arutelus osalejad: Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Annika Vaikla (Keskerakond), Tuula Raidna (Rohelised), Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Kadri Tillemann (Parempoolsed), Signe Riisalo (Reformierakond), Paide Hillar Hanssoo Põhikooli õpilased Arutelujuht: Kirke Kaur (Miltton New Nordics organisatsiooniarenduse konsultant) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Viimased 30 aastat on töölubade arv olnud samal tasemel, samal ajal on tööealine elanikkond Eestis aina vähenenud. Oleme otsustanud saata maksutulu Poola, kuigi inimesed töötavad siin; ka automatiseerida pole kõiki töid võimalik. Kas välistööjõu kvoodi suurendamine ja kontrollitud ränne toob endaga kaasa olukorra, kus eestlased jäävad tööta ning uued usundid leivad meil kinnitust? Arutelus osalejad: Roman Vinartshuk (BLRT juhatuse nõunik), Kaia Vask (Eesti Ametiühingute Keskliidu tegevjuht), Liis Valk (Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juht), Kaisa Üprus-Tali (Tallinna Rändekeskuse juht) Arutelujuht: Katrin Liivamets (Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Eesti paistab silma eriti roosilise kutsehaiguste arvuga. Kuigi Tervise Arengu Instituut on uuringute alusel hinnanud ainult tööst põhjustatud erinevatesse vähivormidesse haigestumise arvuks umbes 700 juhatumist aastas, ei ilmne need kusagil registrites. Mis on raskused kutsehaiguste kiire ja õiglase tuvastamise ja hüvitamise teel? Kuidas mõjub mittetuvastamine ennetustegevusele? Arutelus osalejad: Kaia Vask (Ametiühingute Keskliidu esimees), Sten Andreas Ehrlich (TÜ Tuleva juhatuse liige), Tanel Kiik (Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige), Sirlis Sõmer- Kull (Töötukassa juhatuse liige) Arutelujuht: Peep Peterson (endine tervise- ja tööminister ning ametiühingujuht) Arutelu korraldaja: Eesti Kutsehaigete Liit

Riigil ja ühiskonnal saab minna hästi, kui majandusel läheb hästi. Eesti majanduse alustala on eksport, kus konkureerime teiste majandustega. Seal saame olla parimad ja eristuda, kui meie tooted on nutikamad, innovatiivsemad, targemad, efektiivsemad. Selle loomiseks vajame tarka tööjõudu, aga targad inimesed vajavad tarka ja kvaliteetset juhtimist. Mis Eesti juhtimiskvaliteedis parendamist vajab? Arutelus osalejad: Annika Arras (Miltton New Nordics kaasasutaja ja tegevjuht), Kristiina Palm (Eesti Töötukassa personalijuht, PARE juhatuse liige), Ardo Asperk (Stoneridge Electronicsi juht), Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor), Mirtel Etverk (väitleja, noor tööturule siseneja) Arutelujuht: Estel Pukk (Verstoni personalijuht) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Kui kliimaseaduse tegemise plaan välja käidi, hakati ootama - kes ambitsioonikat tegevuskava, kes kõikehõlmavat poliitilist suunamuutust, kes kartis, et see lööb kogu maailma uppi. Kliimaseaduse väljatöötamine pidi minema teisiti, kaasates laia ringi osapooli, jõudma selleni, mida tegelikult peaks tegema. Kas jõuti? Kas kliimaseaduse eelnõu muudab maailma? Arutelus osalejad: Igor Taro (Eesti 200), Hanah Lahe (Reformierakond), Evelyn Sepp (Rohelised), Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed) Arutelujuht: Maris Riim (Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Tehisintellekt pakub piiramatuid võimalusi ettevõtluse, riigi tõhusamaks toimimiseks, personaalsemaks teenuspakkumiseks. Millised on tegelikult AI võimalused ja riskid? Kui palju uusi töökohti, tuleviku erialasid see loob ja kaotab? Kas tehisintellektist võiks saada järgmine Eesti edulugu nii e-riigi personaalsemaks muutmise kui ettevõtluse digiteerimise läbi? Arutelus osalejad: Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Marti Soosaar (Rohelised), Kristjan Vanaselja (Parempoolsed) Arutelujuht: Margot Lillemägi (Milttoni turundus- ja disainitiimi juht) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Tallinn on kui riik riigis, selle mõju ulatus ei piirdu pelgalt oma linna piiridega. Tallinnas hakkavad toimuma muutused, poliitikat ja asjaajamist hakatakse tegema hoopis teisiti. Linn saab olema radikaalsete muutuste keskmes. Siiski väidab endine linnavõim, et võeti nende plaanid ja hakati peenhäälestama. Kas kõik, mis oli, oli tõesti nii halb ja kõik, mis tuleb, nii hea? Arutelus osalejad: Aleksei Jašin (Eesti 200), Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond), Madle Lippus (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Aivar Riisalu (Keskerakond) Arutelujuht: Sandra Kamilova (Miltton New Nordics valitsussuhete suuna juht ja strateegiline konsultant) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Tööturg peab liikuma kaasa ühiskonna muutustega, olema kaasav ja paindlik, ent tihti pole see tööandja jaoks võimalik, kasulik või mugav. Paindlikkus annab võimaluse teha tööd noortel, tervisepiiranguga inimestel, vanemaealistel, aga kuidas teha nii, et paindlikkus ei jääks lihtsalt sõnakõlksuks? Kuidas paindlikke töövorme tegelikult rakendada, mis peaks muutuma töökorralduses ja seadustes? Arutelus osalejad: Ain Anslan (Viru vangla direktor), Ave-Gail Kaskla-Kuprys (töö- ja organisatsioonipsühholoog, Võõras Sõber nõustaja), Magnus Lužkov (loovagentuuri Optimist Creative tegevjuht), Merili Ginter (Impact Day peakorraldaja), Hans Koppel (Nortali Töötukassa konto projektijuht) Arutelujuht: Ülli Kukumägi (koolitaja) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Töötukassa

Kriis on midagi, mis tabab ootamatult. Kriisis ollakse silmitsi eksistentsiaalse ohuga, ning samaaegselt tuleb lahendada väga erinevaid olukordi elude kaitsmisest, toimimiskindlusest kommunikatsioonini. Kui öelda, et parim kriis on ennetatud kriis, siis tähendab see kriisiolukordadeks valmistumist, harjutamist, et olla valmis nii vaimselt kui toimimiselt. Kas me riigina valmistume piisavalt? Arutelus osalejad: Kalev Stoicescu (Eesti 200), Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Ilmar Raag (Parempoolsed), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik erakond) Arutelujuht: Tõnis leht (politoloog ja Poliitikaguru toimetaja) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics ja Arvamusfestival

Riigi elujõu allikas on tugev majandus, sest ettevõtlusest koguneb lõviosa maksutulust. Eesti majandus langeb aga kolmandat aastat järjest ja see sunnib küsima, mida peab trendi murdmiseks tegema. Arutelul selgub, millised sammud peavad astuma selleks ettevõtted ja millised majandusruumi kujundaja riik. Arutelus osalejad: Erkki Keldo (Eesti majandus- ja tööstusminister), Kai Realo (Ragn-Sells Eesti tegevjuht ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine), Sirli Männiksaar (Eesti ühe olulisema tööstusettevõtte ehk Ericsson Eesti tegevjuht), Priit Koit (Utilitas Grupi juht), Ivo Suursoo (OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Tööandjate Keskliit

Millest koosneb elektriarve? Mis on iga rea taga päriselt? Võtame koos lahti iga rea elektriarvest ja vaatame selle sisulist olemust. Arutleme koos kus on ühiskonna otsustuspunktid, näiteks: miks peab tarbija maksma võrguteenuse eest ja mis juhtub kui jätame võrgu arendamata. Miks peame maksma taastuvelektri tasu ja mis juhtub, kui me ei raja Eestisse uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi? Arutelus osalejad: Marko Allikson (energiaturgude ekspert), Lauri Ulm (Enefit Greeni tuuleenergia arenduste juht), Kristiina Nauts (Utilitas Windi tuuleparkide arendusjuht), Rein Vaks (Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja) Arutelujuht: Terje Talv (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht) Arutelu korraldaja: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Regulatsioonid nõuavad ettevõtetelt taastuvenergiale ümberlülitust alles mõne aja pärast, mitte täna. Milleks kiirustada ja muutus varem ära teha? Avame läbi ettevõtjate vaatevinkli, kuidas taastuvenergiale lülitust täna oma positiivses kommunikatsioonis ära kasutada ning brändikuva parandada. Arutelus osalejad: Kaarel Loigu (tegevjuht, Capital Mill), Johanna-Maria Siilak (ESG juht, Coop Pank), Jonatan Karjus (tegevjuht, Standard) Arutelujuht: Taavid Mikomägi (Jätkusuutliku kasvu partner, Sunly) Arutelu korraldaja: Sunly

Kuidas kütta vähem kliimat ja hoida loodusressursse ning samal ajal tagada, et inimeste kodud oleks soodsalt soojad ja valgustatud? Kas taskukohane toasoe, puhas elekter ja säästlik transport mahuvad ühte rohereformi valemisse? Räägime Eesti energeetika suurest plaanist. Arutelus osalejad: Hannes Agabus (TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi ekspert), Marti Hääl (Alexela juhatuse esimees), Anu Eslas (Ignitis Renewables rahvusvahelise äriarenduse juht), Rein Vaks (Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja) Arutelujuht: Ivo Krustok (SEI Tallinna Keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht) Arutelu korraldaja: Kliimaministeerium

Kuidas tuua inimesed lähemale tulevikule? Kuidas teevad pikaajaliste plaanidega ettevõtted ja investorid otsuseid? Valel ajal õiges kohas või õigel ajal vales kohas? Arutelus osalejad: Helery Pops (Investor, Practica Capital), Hedwig Meidra (kommunikatsioonijuht (CCO), Energiasalv), Kristjan Endrikson (taastuvenergia toodete juht, Sunly), Joosep Veerme (investor, Energiaühistu) Arutelujuht: Rasmus Udde (innovatsioonijuht, Sunly) Arutelu korraldaja: Sunly

"Tuulik tagaaeda? Päikesepaneelid iga maja katusele? Igatahes, aga mitte minu tagahoovi," ütlevad paljud. Võitlus kliimamuutustega muudab Eesti avalikku ruumi. Oluline on luua koondvaade, mis hõlmab disaineri, arhitekti, planeerija, teadlase ja arendaja ekspertiisi. Erinevad ruumilise arengu stsenaariumid aitavad muutuvaid maastikke selgitada ning parimaid lahendusi olulisel arenguteel leida. Arutelus osalejad: Yoko Alender (Kliimaminister), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Anna Semjonova (üleriigilise planeeringu projektijuht), Ivo Palu (TalTech elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor), Martin Kruus (Sunly nõukogu esimees) Arutelujuht: Tõnis Arjus (kestliku elukeskkonna ekspert, Miltton) Arutelu korraldaja: Sunly

Küberkiusamine on tõsine vaimse tervise kahjustaja ja kiirelt süvenev probleem, mille osas napib laialdaselt teadmisi. SA Kiusamisvaba Kooli korraldatavas arutelus saab ülevaate küberkiusamise olemusest ning selle ennetamise ja peatamise viisidest. Sõna saavad nii noored kui eri alade eksperdid - õpetaja, lastepsühhiaater, veebipolitseinik, jurist. Ootame sind osalema ja aktiivselt kaasa mõtlema! Arutelus osalejad: Viivika Keskküla (Tartu Tamme Kooli õpetaja ning Kiusamisvaba Kooli koolitaja), Andero Sepp (veebipolitseinike koordinaator), Marta Valdman (kliiniline psühholoog), Omar Kõiv (Advokaadibüroo RASK jurist), Heleene Reima (Tartu Tamme kooli (8.d) õpilane), Annika Hinto (Tartu Tamme kooli (8.e) õpilane) Arutelujuht: Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kooli arendus- ja kvaliteedijuht) Arutelu korraldaja: SA Kiusamisvaba Kool

The problem of communities located far from the centers in all three Southern Estonia, Northern Norway and Upper Austria Alps is marginalization and, with it, worsening poverty and loneliness. How can arts and do artist have the power to stop it? In order for life on the outskirts to function, a vibrant community must exist or emerge there. Ideally, there should be a balance between different age groups in the community, in other words, so that the community is not only formed by those who could not leave. This discussion aims to share initatives, practical examples on how arts or artists have helped to overcome marginalization and extinction of region and given new opportunities for people and especially youth. Arutelus osalejad: Arutelujuht: Aleksandr Fadeev (Tartu 2024) Arutelu korraldaja: Tartu 2024

Igal maal on oma keel, mis on ainulaadses suhtes keskkonna, kliima, elutingimuste ja inimeste vajadustega. Sõnavaras, grammatikas ja rahvapärimuses on tallel tuhandete aastate kogemused, mis muutuvad aga kättesaamatuks siis, kui oma maa keel satub mõne teise keele surve alla. Paljusid keeli, sh eesti keelt ohustab täna inglise keele domineerimine, ent samamoodi on tunda ühtlustatud eesti kirjakeele survet meie kohalikele keeltele. Tartu keelt peetaksegi väljasurnuks, mulgi, seto ja võro keel on veel alles. Miks ja kuidas? Oma kogemusi jagavad Pargi Indrek, Jüvä Sullõv, Laane Triinu ja Rahmani Jan, kes on otsustanud oma lapsed üles kasvatada ja tekste luua võro keeles. Sõna saavad sekka öelda kõik osalejad, kellel on kohalike keelte tähenduse kohta midagi arvata. Meeldib või ei? Oskame või mitte? Vajame või ei? Naeratame või põlastame? Arutelus osalejad: Pargi Indrek, Jüvä Sullev, Rahmani Jan, Laane Triinu Arutelujuht: Uguri Kadri (Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator) Arutelu korraldaja: Võro Instituut

Ebapiisav liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Andmed näitavad, et vähem kui pool Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt. Samuti veedetakse ekraanide ees soovitatust enam aega. Praegu on iga kolmas esimese klassi laps ülekaaluline ja iga neljas kutsealune ei saa astuda ajateenistusse, kuna nendel ei ole piisavalt tugev tervis. Programmi „Liikuma kutsuv kool“ eesmärk on kujundada põhikoolis päev ümber nii, et lastel oleks võimalik täita selle jooksul suur osa päevasest liikumisnormist. Algatus on kaasa toonud häid tulemusi: noored liiguvad sagedamini ja tunnevad rohkem koolirõõmu. Kuulajaid kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas toetada laste ja noorte liikumisaktiivsust ning kuidas saaksid Tartu linna head algatused olla teistele eeskujuks. Arutelus osalejad: Veljo Lamp (Tartu LV spordivaldkonna juht), Gert Prants (Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige), Dr. Maie Tali (Tartu Ülikooli füsiaatria ja taastusravi assistent), Hasso Paap (Tartu Ülikooli liikumisõpetuse nooremteadur, endine kehalise kasvatuse õpetaja), Katrin Mägi (Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur, programmi „Liikuma kutsuv kool“ arendaja ja koolitaja, lapsevanem) Arutelujuht: Professor Jarek Mäestu (Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad. Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Kuidas kaovad linnadest rohealad? Miks SÜKU ehitamine Keskpargi arvelt on „normaalne", aga Supilinna parkla rajamine ei ole. Kas kultuuri sildi all võib teha asju, mida muidu peame taunimisväärseks? Kas kultuur annab indulgentsi? Arutelus osalejad: Märt Põder (emeriitaktivist, Tartu Kesklinna Seltsi algatusliige), Janek Maat (MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liige, MTÜ Linnakooslus juhatuse liige), Jaak Laineste (startup ettevõtja, kliimaaktivist, Tartu linnavolikogu liige), Tanel Rander (kunstnik), Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised), Mart Hiob (Tartu linnavolikogu liige, Supilinna Seltsi liige, linnaplaneerija) Arutelujuht: Anna Aljanaki (MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Päästame Tartu Keskpargi

The goal of the discussion is to talk about way in which health education could be looked at more holistically in formal and nonformal education. The young nowadays have more access to various sources of information, which makes it even more important to provide up to date correct information. Furthermore, it will also be about how the teachers feel the discussion could evolve and how they could be best supported in this. The discussion will direct the participants attention to a topic that is not often discussed in the public and makes people often uncomfortable for no reason. We are all human and it’s best we learn about ourselves in informed and secure way. Arutelus osalejad: Ana Valdmann (UT Youth Academy director), Roderick Borg (Youth worker), Lisa Petitjean (Kissing Tartu project representative) Arutelujuht: Trine Tamm Arutelu korraldaja: Suudlev Tartu (Kissing Tartu)

Korraldame arutelu küsimusega, kas on võimalik korraldada eesti viipekeele õpet igas koolis. Arutelule tulevad osalema erinevate taustadega inimesed, aga põhiline fookus on eesti viipekeele kui võõrkeele õpe korraldamine igas koolis. Koolide esindajatel on kogemusi, kuidas korraldada võõrkeelse õpet nende koolis. Arutelu tulemusega ootame ka selgust, millised väljakutsed võivad olla eesti viipekeele kui võõrkeele õpe korraldamisel ja millised lahendused võivad olla eesti viipekeele õpe korraldamise väljakutsedele praeguse olukorras. Arutelus osalejad: Pille Põiklik (Haridusministeerium), Klaarika Hiis-Hommuk (Tallinna Heleni Kool), Regina Paabo (Eesti Viipekeele Selts, võõrkeele õpetaja ja eesti viipekeele õpe kui võõrkeele õpe looja), Juhan-Mart Salumäe (Viljandi Gümnaasium), Aire Murd (Eesti Kurtide Liit, hariduse teemal esindaja) Arutelujuht: Gretel Murd (Eesti Viipekeele Selts) Arutelu korraldaja: Eesti Viipekeele Selts

Tarbijakeskne vaade tekstiilijäätmetele ja inimeste vaimsele poolele - miks me suhtume tekstiili kui jäätmesse ja loobume sellest nii kergekäeliselt, samas tunneme pidevalt vajadust uusi riideid tarbida. Kust need mõjud tulevad, kas selle taga on kaval turundus ja mõjuisikud või on see paratamatu taak, mis nõukogude ajal puuduses elamisest on kaasa tulnud ja peagi möödub? Arutelus osalejad: Cärol Ott (disainer), Kai Realo (Ragn-Sells tegevjuht), Aljona Eesmaa (Portail.ee looja ja peatoimetaja), Liina Pulges, Unistuste Agentuuri juht Arutelujuht: Key Külaots (Estonian Fashion Festival tegevjuht) Arutelu korraldaja: Estonian Fashion Festival

Arusaam, et mõtlemine ja vaimne tervis mõjutavad füüsilist tervist ning vastupidi, ei ole enam ammu müüt, seda toetavad ka teaduslikud uuringud. Kui suur on aga tegelikult seos pea- ja kehatervise vahel ning kas üldse on haigusi, mis ei ole peast mõjutatud? Kui haigus on diagnoositud, siis kui palju saab inimene ise kaasa aidata selle süvenemisele või leevendamisele? Arutelus osalejad: dr Andres Lehtmets (Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater), dr Reigo Reppo (Tartu Ülikooli Kliinikumi lastepsühhiaater), dr Le Vallikivi (perearst ja Eesti Aasta Arst 2023), prof Pille Taba (Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog) Arutelujuht: prof Joel Starkopf (Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, teadus-arendusjuht) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli Kliinikum

Mini-publics like citizen assemblies and citizen juries have been practiced in all corners of the world to combat the shortcomings of our democracies. Can these representative and deliberative processes encourage governments to take actions desperately needed for climate transitions? Introducing RETOOL, a new Horizon Europe project on climate democracy we invite you to a dynamic public discussion on the intersection of climate democracy and deliberative citizen engagement. Arutelus osalejad: Precious Unegbu (PhD researcher, Ghent University), Teele Pehk (practitioner, DD Center for Democracy), Vitalii Tribelgorn (former participant of the Ida-Viru youth assembly in Estonia) Arutelujuht: Dr. Alina Averchenkova (London School of Economics Distinguished Policy Fellow) Arutelu korraldaja: DD sihtasutuse Demokraatiakeskus

The war in Ukraine has shined light to forgotten EU candidate countries, Moldova and Georgia. Moreover, broader discussion about the relations between candidate countries and the European Union should be facilitated. The goal of this discussion is to raise awareness about the situation of candidate countries. Through panel and the following Q&A session a better understanding will be created about the possible co-operation and contribution between European Union and candidate countries. Arutelus osalejad: Rainer Saks (security policy expert), Heiko Pääbo (Programme Director for Central and Eastern European, Russian and Eurasian Studies at Tartu University), Mailin Aasmäe, Euroopa Liidu piirihaldusmissiooni EUBAM Moldova-Ukraine kommunikatsiooniekspert (Media and Communication Officer) Arutelujuht: Anastasia Isabella Poole (board member of Rahvusvaheliste Suhete Ring) Arutelu korraldaja: Rahvusvaheliste Suhete Ring

Kriiside kiuste koos edasi: Eestis tegutsevate ukraina kogukondade ja kriiside lahendamisse panustavate vabaühenduste eestvedajad arutavad koostööd ja tuleviku strateegiaid kriiside lahendamisel. Jagame kogemusi, otsime ühisosa ja parimaid praktikaid, et tugevdada kogukondade vastupanuvõimet ja ühtekuuluvustunnet. Tule kuula ja räägi kaasa, et kogemused ja teadmised liituksid ühiseks jõuks! Arutelust on Eesti-Ukraina-Eesti tõlge. Arutelus osalejad: Alina Paas (MTÜ Ukraina Maja kaasasutaja, kultuurikorraldaja), Katja Novak (Ukraina Kultuurikeskus Tallinnas, kirjandusprojektide kuraator), Liliya Ivanchenko (Ukraina Naiste Liit Eestis, juhatuse liige), Anu Viltrop (MTÜ Slava Ukraini tegevjuht), Dan Prits (Köömen, asutaja ja eestvedaja) Arutelujuht: Toomas Roolaid (vabatahtlik Ukrainas, OÜ Asi Selgeks asutaja ja konsultant) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte lisamine seadusesse, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas Eesti õiguskorda sobib põhimõte, et vaikimine pole nõusolek? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja ennetamiseks. Arutelus osalejad: Toomas Liiva (endine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör), Tuuli Lepp (justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitsja) Arutelujuht: Helen Haamer (Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse tudeng, EÕÜL-i liige) Arutelu korraldaja: Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL)

Vaeme eestlaste ja Eestis elavate soome-ugrilaste suhtumisi sellesse, et vähemusrahvuste kogukonnad on võtnud Kremlit toetavaid seisukohti. Kas meie, hõimukoostöö tegijad, oleme kaasvastutavad hõimurahvaste valikute eest? Kas 40 aastat koostööd on liiva jooksnud? Loome üheskoos soome-ugri seltsidega (Fenno-Ugria Asutus, Hõimulõimed, Tartu Marilaste Selts, Jumšan Gur jt) teid ja sildu koostööks. Arutelus osalejad: Hõimuaktivistid Madis Arukask (Tartu Ülikooli kaasprofessor), Andres Heinapuu (Maavalla Koja kirjutaja), Jaak Prozes Fenno-Ugri Asutuse nõunik) Arutelujuht: Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikooli emeriitdotsent) Arutelu korraldaja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Schools and teachers have always played an important role in imparting knowledge and nurturing young individuals. However, as the world evolves, societal expectations of what schools should do and teach have grown significantly – from providing subject-specific knowledge to educating students on environmental and financial literacy, and teaching them behavioral and collaborative skills. Teachers often have significant autonomy in their classrooms and the ability to guide students in the direction they choose. However, what changes should be left undone? Arutelus osalejad: Liis-Marii Roosnupp (Teacher at Tartu Forseliuse School), Kristina Kallas (Minister of Education), Jan Belan (Student Council Chemnitz) Arutelujuht: Angela Ader (Tartu 2024 Education Project Coordinator) Arutelu korraldaja: Noored Kooli

Millised on hetkel ettevõtja võimalused teha toidutootmises arendustegevusi ning seejuures leida võimalusi tekkivaid jääke võimalikult optimaalselt ära kasutada? Milline on äriliselt ringmajanduse perspektiiv toidutootmises? Millised on selle valdkonna arengusuunad ning edulood? Kui loomasööda läbi tooraine väärindamise inimese toidulauale toome, siis kas võtame loomadelt toidu ära? Arutelus osalejad: dr Reelika Rätsep (Eesti Maaülikool), Ülo Kivine (Nordic Milk), Tiina Kontson (EAS’i fookusvaldkonnajuht - toidu-​ ja puiduressursside väärindamine), Triin Radala (Tartu Maavili OÜ) Arutelujuht: Madis Ligi (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riiklikes terviseregistrites olevaid üsnagi tundlikke andmeid. Uuringus osalemise eest lubavad teadlased inimestele näiteks kasulikku teavet oma tervise kohta, kuid lubaduse täitmine võib vahel pikalt viibida. Vestluse käigus arutletakse teaduse ja teadlaste usaldamise üle. Arutelus osalejad: Jaak Vilo (Tartu Ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik), Lili Milani (Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor, Eesti geenivaramu juhataja), Kairi Kreegipuu (Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja), Pärt Peterson (Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik) Arutelujuht: Aime Keis (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees, meditsiinieetika nooremlektor ) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Kriiside kiuste koos edasi: Eestis tegutsevate ukraina kogukondade ja kriiside lahendamisse panustavate vabaühenduste eestvedajad arutavad koostööd ja tuleviku strateegiaid kriiside lahendamisel. Jagame kogemusi, otsime ühisosa ja parimaid praktikaid, et tugevdada kogukondade vastupanuvõimet ja ühtekuuluvustunnet. Tule kuula ja räägi kaasa, et kogemused ja teadmised liituksid ühiseks jõuks! Arutelust on Eesti-Ukraina-Eesti tõlge. Arutelus osalejad: Alina Paas (MTÜ Ukraina Maja kaasasutaja, kultuurikorraldaja), Katja Novak (Ukraina Kultuurikeskus Tallinnas, kirjandusprojektide kuraator), Liliya Ivanchenko (Ukraina Naiste Liit Eestis, juhatuse liige), Anu Viltrop (MTÜ Slava Ukraini tegevjuht), Dan Prits (Köömen, asutaja ja eestvedaja) Arutelujuht: Toomas Roolaid (vabatahtlik Ukrainas, OÜ Asi Selgeks asutaja ja konsultant) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

To explore the challenges and opportunities in creating age-friendly communities drawing inspiration from the Nordic countries. It aims to dissect the dynamics of community planning and decision-making processes to ensure inclusivity across all age groups, to create better grounds for understanding the complexities and urgent need to address ageing issues holistically, and to inspire actionable steps for policymakers, urban planners, and community leaders in Estonia and beyond. Arutelus osalejad: Thórhildur Guðrún Egilsdóttir (Manager, Office for Ageing, Department of Welfare, City of Reykjavik, Iceland), Louise Scheel Thomasen (Senior Adviser, Nordic Welfare Centre), Riin Seidla (Health Specialist, Department of Social Welfare and Health Care, Tartu City Government, Estonia), Agu Laius (Head of Advocacy, Golden League NGO, Estonia) Arutelujuht: PhD Sirle Salmistu (Senior lecturer, Tallinn University of Technology, Tartu College; Landscape Architect and Urban Planner, Estonia) Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia

Lahkarvamusi on ühiskonnas palju. Vaieldakse näiteks selle üle, kui palju sisserändajaid peaks Eestisse lubama ja kas kõik peavad õppima ära eesti keele, kui palju võib metsa raiuda või kuhu ehitada tehas, kas parem on põletada aeglaselt taastuvaid maavarasid või eelistada roheenergiat, kas laste saamine on õigus või kohustus, kas homoseksuaalsed inimesed võivad abielluda või mitte ning kas eutanaasia peaks olema lubatud. Teadustööle tuginedes arutletakse, miks sellised vaidlused tekivad ja kas väärtuspõhised lahkarvamused on lahendatavad. Seejärel saavad kuulajad mängida arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ (100valikut.ut.ee). Arutelus osalejad: Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor), Heidi Maiberg (Londoni ülikooli Royal Holloway kriminoloogia doktorant) Arutelujuht: Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool (eetikakeskus)

Juttu tuleb transtervishoiust, selle praegusest olukorrast Eestis, kus inimesel pole lihtsasti võimalik alustada soolise ülemineku protsessi ja/või muuta oma juriidilist sugu, vaid peab selleks läbima mitmeastmelise ning mitmeaastaselise protsessi. Miks kehtib Eestis nõnda keeruline süsteem ning miks osad sooidentiteedid süsteemist kõrvale heidetakse? Kuidas me tervishoidu kaasavaks saame muuta? Arutelus osalejad: Ruth Kalda (Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna prodekaan ja professor peremeditsiini erialal), Erin Rozenfeld (Tartu Ülikooli arstitudeng), August Kutser (Tartu Ülikooli infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu tudeng), Eeva Protas (arst-resident peremeditsiini erialal) Arutelujuht: Jens Jaanimägi (Progressiivse Liikumise juht) Arutelu korraldaja: Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

LGBT+ kogukond on kogenud viimaste aastakümnete kõrgeimat ja rängemat vägivalda kogu Euroopas ning järsult on kasvanud vihakõne. Kuidas Euroopa Parlament saab edendada Eesti ja kogu Euroopa LGBT+ inimeste õigusi ja kaitset? Arutelu kutsub osalejaid üles jagama erinevaid perspektiive ja strateegiaid, kuidas võidelda LGBT+ inimeste vastu suunatud eelarvamuste ja vägivallaga ning edendada kaasavamat ühiskonda. Arutelus osalejad: Christian Veske (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht), Eeva Koplimets (Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator) Arutelujuht: Virgo Press (vikervaade.ee toimetaja) Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi büroo Eestis

Liigume Eestis aina enam etapiviisilise karistuse kandmise suunas (vangla-avavangla–kriminaalhooldus). Sageli jätkub kogukonnas täiendav karistamine, kus karistuse ära kandnud inimene põrkub suletud uste ees. Ei taheta neid naabriks ega võeta tööle, mis raskendab õiguskuulekal teel püsimist. Kuidas jõuda aktsepteerimiseni, et kuritegusid toime pannud inimesed naasevad ühiskonda. Arutelus osalejad: Jako Salla (Kriminaalhoolduse direktor), Eva Üprus (Tugiisik), Epp Elbrecht (Tartu avavangla juhi ülesannetes), Helen Mihelson (ajakirjanik) Arutelujuht: Stanislav Solodov (Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht) Arutelu korraldaja: Vanglateenistus

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Arutelus osalejad: Karmen Joller (Perearst ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige), Urmas Roots (Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige), Tanel Kiik (endine tervise- ja tööminister), Maris Jesse (tervishoiu ekspert) Arutelujuht: Indrek Nägelik (MTÜ Juvente liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Juvente

Connecting with those around us is a basic human need. We want to talk and be heard, to be felt and to be loved. But meeting and communicating with others is often not easy. We might have very different expectations or cultural backgrounds. Maybe we don’t like small talk. Or we are too direct. Perhaps we rather talk online. Join us for an open dialogue about communicating with others in Estonia. Arutelus osalejad: Elis Seppius (Educational psychologist, therapist, journalist and sauna master, keeping the Estonian smoke sauna tradition alive), Reijo Väljak (Tourism and sales expert, former coach and self-management teacher), Olena Kozmenko (Doctor of pedagogical sciences at East Ukrainian National University, and coordinator of Ukrainian children-refugees in Kadrioru Saksa Gümnaasium in Tallinn). Arutelujuht: Kadi Jaanisoo (TV host/editor, moderator, therapist, trainer), Bart Cosijn (founder Estonian Dialogue Academy, moderator). Arutelu korraldaja: Estonian Dialogue Academy

AI on loonud meile palju uusi võimalusi ning muutmas seda, kuidas enda igapäevast tööd teeme. Avanemas on ka uksed globaalsete keskkonnaprobleemide lahendustele, teisalt jätab aga tehisaru arendamine ja kasutamine keskkonnale ka oma jälje. Seega võime leida end olukorrast, kus loome AI abiga küll innovatsiooni, kuid seda teatud keskkonnalõivu eest. Kas oleme valmis end sellega siduma ning mida teha, et tehisarust ei saaks keskkonnaprobleemide lahendajast hoopis nende tekitaja? Arutelus osalejad: Meelis Kull (Tartu Ülikooli masinõppe kaasprofessor), Margit Kõiv-Vainik (TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor), Helen Eenmaa (Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor) Arutelujuht: Brent Pere (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Kuidas teha rohkem vähemate ressurssidega? Vaatame ühes ekspertide ja tudengitega otsa vaimsele tervisele kõrgkooli keskkonnas. Otsime üheskoos publikuga lahendusi ning viise, kuidas iga indiviid saab vaimselt tugevama kõrgkooli tekkimisse panustada. Arutelus osalejad: Artem Melnikov (rahvusvaheline tudeng), Katariina Järve (Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht), Karoliina Rebane (TalTechi üliõpilasesinduse juhatuse liige hariduse valdkonnas), Anna Helena Ursula Malkovskaja (Katriito Kliiniku tegevjuht Kõrgkooli psühholoog) Arutelujuht: Lennart Mathias Männik (Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Nestled in the heart of Estonia, Tartu stands as the capital of the country’s student life. The city has long been known for its numerous universities, each contributing to the unique tapestry of the “Tartu spirit” carried forth by its student populace. In another corner of Europe, Chemnitz in Germany is the home to the technological university. But a student city is more than just its inhabitants where the academic life, job opportunities, urban design and much more make up a complex ecosystem. With the discussion we delve deeper into the issues involved in developing two different student cities and find new ideas for innovation from each other. Arutelus osalejad: Doris Poolamets (Estonian Medical Students’ Association), Elo Kiivet (Tartu City Government), Andreas Bischof (Junior Professor in Sociology) Arutelujuht: Arnold Rein Tatunts (CEO of Rakett69 Teadusstuudiod) Arutelu korraldaja: OLE ROHKEM.

Tartu linn on võtnud sihiks kliimamõjudega tegeleda, keskendudes muuhulgas ka toiduraiskamise vähendamisele. Uuringud näitavad, et enim raisatakse toitu kodumajapidamistes. Paralleelselt on mitmeid uusi liikumisi ja võtteid, mis toidu raiskamist vähendavad. Arutelu keskmes on kogukondade ja liikumiste olulisus, isiklike tabrimiskäitumise mõtestamine ning kohaliku võimu kaasav ja koordineeriv roll. Arutelus osalejad: Kertu Vuks (Tartu linnavalitsus, ruumiloome osakonna juhataja), Marilin Eessalu (MTÜ Eesti Roheline Liikumine, tegevjuht ja projektijuht), Eemeli Mikkonen ("Praht päevas" liikumise eestvedaja), Elisabeth Niitaru (aednik ja kogukonnaaedade eestvedaja) Arutelujuht: Randel Länts (E-riigi Akadeemia) Arutelu korraldaja: E-riigi Akadeemia

24/7 ekraanid ja õpetajate asemel robotid? Kas individuaalne ning digitaalne lähenemine õppimisele tähendavad, et uus põlvkond vahetab Tammsaare Kardashiani vastu välja? Arutame digihariduse realistlikust tulevikust ilma hirmudesse laskumata. Kui õpetaja, ärinaine, teadlane ja õppur [eel]arvamusfestivali lavale jõudsid, siis oli tulevikukool juba digitaalseks muutunud. Arutelus osalejad: Oleg Shvaikovsky (Püha Johannese Kooli gümnaasiumi juhataja, füüsikaõpetaja), Maria Rahamägi (Edumus ettevõtte asutaja), Kristjan-Julius Laak (Tartu Ülikooli doktorant, uurimisteemaks AI hariduses), Mia Karolina Altküla (Miina Härma Gümnaasiumi õpilane & väitleja) Arutelujuht: Sabina Sägi (teaduskoostöö juht/EdTech Estonia) Arutelu korraldaja: MTÜ EdTech Estonia

Mida arvavad noored valimisea langetamisest 16. eluaastani? Mis on nende arvates kõige parem ja tähendusrikkam viis noorte kaasamiseks? Lava vallutavad aktiivsed noored, et jagada oma kogemusi poliitilisest, sotsiaalsest ja digiaktivismist. Arutelus osalejad: "Debatt "Vote16": Daniel Kõiv (Eesti200, Eesti haridus- ja teadusministri nõunik), Sinise Äratuse esindaja. Paneel “Mis on kõige parem/tähendusrikkam noorte osalusviis?”: Hanah Lahe (REF; Riigikogu liige), Emma Kruusmäe (REF; Viljandi noortevolikogu liige), Siim Umerov (IS; Noor Isamaa esimees), Ats Tamm (Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees) Arutelujuht: Henry Kask (Eesti Noorteühenduste Liit), Triine Kose (Eesti Noordelegaadid) Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Noordelegaadid

Disinformation campaigns exploit the powerful means provided by online platforms to reach a wider audience through sophisticated organized hostile narratives. In the discussion we will focus on the role of social media in disinformation, especially during the EU electoral campaign. Through that we will discuss the case of Italy in 2018. Our interactive part of the discussion will hold two workshops to help you better understand disinformation. In the end of the discussion we will give the recommendations and have a Q&A and ask the audience how they would react to disinformation in future. Arutelus osalejad: Anna Khomasuridze (Co-Facilitator EU Neighbourhoods East Young European Ambassador) Arutelujuht: Anastasia Calugelashvili & Polina Bargan (EU Neighbours East Young European Ambassadors) Arutelu korraldaja: EU NEIGHBOURS EAST

Arutelus osalejad: Jüri Ratas (Riigikogu aseesimees), Jürgen Ligi, Hent Kalmo (õigus- ja poliitikateooria teadur) Arutelujuht: Martin A. Noorkõiv (DD sihtasutuse juht) Arutelu korraldaja: DD sihtasutus (Demokraatiakeskus) Arutelu eesmärgiks on koalitsioonileppe ja koalitsiooninõukogu näitel avalikult mõtestada, milline on Eestis seis võimude lahususega ning kuidas suhestuvad sellega koalitsioonilepe ja -nõukogu, kuid ka erakondade arengud laiemalt. Arutlema kutsume erakondade esindajad, kel on koalitsioonileppe tegemise kogemus ning nendega arutellu teadlased, kes riigi toimimist põhimõttelisel tasandil uurivad.

Arutelus osalejad: Onni Pekonen (Democracy and Participation specialist, Sitra), Ave Habakuk (expert in the Innovation Team of the Estonian government) Arutelujuht: Teele Pehk (open governance advocate, DD Center for Developing Democracy) Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus Democracy, including the public sector's accountability for collaborative governance, constantly needs renewing. How are everyday citizens engaged in decision-making and policy implementation? How is more trust created through meaningful collaboration, deliberations and dialogue? The discussion focuses on the state of the art of democracy in Finland and Estonia and showcases inspiring innovations.

Arutelus osalejad: Anna Karolin (Kantar EMORi käitumisteaduste ekspert), Marko Uibu (TÜ sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor), Maiu Lauring (DD Demokraatia Arendamise Keskuse rahvakogude ekspert) Arutelujuht: Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler) Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus Värskel kliimaministeeriumil on valmimas valdkondlikud ettepanekud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ja plaan, kuidas neid ettepanekuid ekspertide ja huvirühmadega läbi arutada. Kliimaseaduse koostamisel soovib ministeerium jõuda iga eestimaalaseni. Arvamusfestvali arutelul aitame viimasele kaasa Arutelu eesmärk on anda praktilist sisendit kliimaministeeriumile, kuidas tagada avalikkuse toetus eesootavatele muutustele.

Arutelus osalejad: Leif Kalev (TLÜ riigiteooria professor), Eva Piirimäe (TÜ poliitikateooria kaasprofessor), Mait Kõiv (TÜ üldajaloo (vanaaeg) kaasprofessor) Arutelujuht: Martin A. Noorkõiv (DD sihtasutuse juht, Tartu Ülikooli nõukogu liige) Arutelu korraldaja: DD sihtasutus (Demokraatiakeskus) Arutame, millised teadusvaldkonnad sellele küsimusele vastavad ning mis on nende perspektiivide erinevus. Küsime, kas Eesti teadlased suudavad sellele küsimusele (Eesti jaoks) vastata ning mis see vastus siis praegu on? Ning viimaks arutame, kuidas see vastus võiks edasi areneda ning mida tuleks teha, et ka edaspidi võimalikult häid vastuseid saada.

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Arutelus osalejad: Ilmar Raag (režissöör), Mart Kivastik (kirjanik), Ando Kiviberg (Viljandi Folgi pealik) Arutelujuht: Hannele Valkeeniemi (juhataja, Soome Instituut) Arutelu korraldaja: Soome Instituut Kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, on hingehoidja ja aitab kujundada paremat maailma. Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kultuuri pehme jõuna tajutakse kui võitlust monumentidega ja raamatute põletamist. Ent kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?

Arutelus osalejad: Reelika Runnel (Kliimaministeerium), Külli All (Haridus- ja Teadusministeerium), Alan Rood (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Aigo Allmäe (Siseministeerium), Alari Kruusvall (A.L.A.R.A.) ja Marti Jeltsov (Fermi Energia) Arutelujuht: Tea Danilov (Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Fermi Energia AS Võtame lühiintervjuude vormis ükshaaval ette olulisemad valdkonnad tuumaenergia kaalumise seisukohast ning küsime ametnikelt ja ekspertidelt selgitusi, kas ja kui valmis on Eesti tuumaenergia kasutuselevõtuks. Mis valdkondades on eeldused olemas, mida on vaja täpsustada ning kuhu tõsisemalt aega, tähelepanu, tarkust ja raha investeerida, et teha tuumaenergeetika osas teadlikku otsust?

Arutelus osalejad: Pipi-Liis Siemann (Riigikogu liige), Sven Pertens (TREV-2 juht, Eesti Taristuehituse Liidu auliige), Tõnis Arjus (linnaarhitekt), Priit Sauk (Transpordiameti peadirektor), Margot Arula (Clevon) Arutelujuht: Sandra Särav (MKMi ettevõtlus ja tarbimiskeskkonna asekantsler) Arutelu korraldaja: Eesti Taristuehituse Liit #TEEMIDATAHAD on unistus sinu tulevikuteest. On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega saab Eestis tiiru peale teha? Kas riik tagab meie unistustele stabiilse rahastuse?

Arutelus osalejad: Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa) Arutelujuht: Grete Arro ja Mirko Ojakivi Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Events Arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste debatt toimub kahe moderaatori juhtimisel. Arutelu kestab 1,5 tundi ning koosneb kolmest peamisest teemaplokist: 1. Julgeolek (sh kuidas Eesti välispoliitikaga mujal maailmas silma paistab) 2. Ränne (sh kliimapõgenikud, kes järgnevate kümnendite jooksul meie laiuskraadidele uut kodu vajavad; Eesti majanduse vajadus töökäte järele) 3. Kindlasti võivad jutuks tulla ka muud teemad, mis on debati toimumise hetkel päevakajalised. Iga teemaploki aruteluks on aega umbes 20 minutit. Nende vahele on planeeritud muust arutelust eristuvad vahepalad, mille eesmärk on hoida pealtvaatajaid ärksana ja meeleolu üleval. Nimelt esitavad moderaatorid debatis osalejatele lühikesi vaheülesandeid. Näiteks pannakse proovile, kui hästi mäletatakse iseenda ja oma kolleegide varem välja öeldud tsitaate. Kokku on arutelude vahel kolm ülesannet, mille stiil on küll lõbus, aga ka sõbralik ja debati sisu toetav.

Arutelus osalejad: Dr Katri-Liis Lepik (sotsiaalne ettevõtja ja innovatsiooniekspert), Toomas Tammik (Järva vallavanem), Sander Laurson, (tehnoloogiaettevõtja), Daniel Kotsjuba (avalike teenuste disainer), Kaja Piirfeldt (MTÜ Eesti Noortalunikud juht ja maaettevõtluse konsulent) Arutelujuht: Maiko Kesküla Arutelu korraldaja: SA Järvamaa Järvamaa kolm omavalitsust on pannud panused innovatsioonile, koostööle ja haridusele sõlmides kokkuleppe innovatsioonikeskuse käivitamiseks. Aga kuidas luua innovatsiooni kui puuduvad kõrgkoolid, start-up inkubaatorid, arendus - ja teadusüksused ning maakonna haridustase on üks madalamaid Eestis? Samas ollakse keerukate ühiskondlike probleemide ees, mille lahendamine nõuab osapoolte koostööd, uut mõtlemis- ja suhtlustaset ning poliitika kvaliteeti. Kes ja kuidas selliseid protsesse juhiks ja kust tuleb selleks vajalik ressurss? Kuidas kaasata seejuures uut teadmust ja leida nutikaid inimesi?

Arutelus osalejad: Suursaadikud George P. Kent (USA), Ross Allen (Suurbritannia), Ajaneesh Kumar (India), Belén Sapag (Tšiili) Arutelujuht: Jonatan Vseviov (Välisministeeriumi kantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium The world talks about Estonia as an innovative startup nation and a digital state – a unicorn. At the same time, Estonia is called a hawk with a strong security policy. Does Estonia have anything else to offer to the world in addition to these two wondrous creatures? This is explored by ambassadors residing in Estonia who have a broader view from the world but are also familiar with Estonia’s peculiarities and possibilities.

Arutelus osalejad: Rauno Gordon (VAAL Airships OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht), Kaupo Rosin (Välisluureameti peadirektor), Madis Võõras (EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi büroo tiimijuht) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus Internetil on kriitiline roll nii riigi kaitsmisel kui ühiskonna toimimisel. Ukraina sõjas tõttas ühenduse tagamisel appi Elon Musk ja Starlinki kosmoseinternet. Kas kriisiolukorras võib sarnane olukord aset leida ka Eestis ning millistel tingimustel saaksime hakkama? Kuidas mõjutab uus imetehnoloogia tavatarbijat ning kas see on võluvits kiire interneti viimiseks hajaasustuspiirkondadesse?

Arutelus osalejad: Mari-Liis Jakobson (political scientist), Róbert László (Election Expert, Political Capital Institute, Hungary), Peeter Raudsik (Middle East Expert) Arutelujuht: Bart Cosijn (moderator and trainer) Arutelu korraldaja: Open Estonia Foundation What can we – as citizens - do, to be heard more? It is widely acknowledged that safeguarding our rights and democracy is important. But does it still matter to go voting, when the outcomes often leave us disillusioned? Why do many people not vote at all? In this discussion, we will explore the significance and trends of voting by examining case studies from Hungary, Turkey, and Estonia

Arutelus osalejad: Alo Aasma (Maaeluministeeriumi asekantsler), Mati Mõtte (RAKE majandusarengu ja ettevõtluse teemavaldkonna juht), Rainer Rohtla (Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees), Ülo Kivine (Nordic Milk). Arutelujuht: Arp Müller (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maaeluministeerium Elektri ja sideteenuste kõrval on toidu varustuskindluse tagamine kriisi ajal elulise tähtsusega ja riigi üks olulisemaid ülesandeid. Riik – see oleme aga meie; see tähendab, et ka kriisideks valmistuda saame ainult koos. Mida peaks toidu varustuskindluse tagamiseks tegema ametiasutused, mida ettevõtjad ja kuidas käituma tavakodanik?

Arutelus osalejad: Lapsed/noored, kes arutlevad õige käitumise ja tegevuste üle erinevates kriisides. Arutelujuht: Margo Klaos (Päästeameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Siseministeerium Muna õpetab kana või vastupidi? Lapsed ja noored on sageli turvateadlikumad - või hoolivad sellest rohkem kui täiskasvanud.

Arutelus osalejad: Viola Murd (Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler), Ando leppiman (Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: Siseministeerium, Eesti Varude Keskus Kas kriisideks valmistumise õpetused tekitavad kindlustunnet ja valmisolekut – või hoopis ühiskonda heidutavat hirmu? Kas natuke hirmutamist võib olla ka hea, et panna inimesed tegutsema? Kust läheb piir ohu teadvustamise ja hirmutamise vahel? Kas paanika võib tekitada suuremat kahju kui oht ise?

Arutelus osalejad: Tarvo Kruup (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt), Jevgeni Ossinovski (Riigikogu saadik, SDE), Karmen Joller (Riigikogu saadik, Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond), Annika Veimer (Tervise Arengu Instituudi juht). Arutelujuht: Joosep Värk (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Näeme igapäevaselt, et alkoholi koledused pole kuhugi kadunud. Alkohol on jätkuvalt peamine põhjus, mis toidab Eestis vägivalda, raskeid õnnetusi ja moodustab enamuse politsei väljakutsetest. Aga riiklik alkoholipoliitika näib olevat varjusurmas. Miks alkoholipoliitika seisab? Kas poliitikud ei julge enam alkoholipoliitikat puutuda? Mis peaks olema need järgmised muutused, mida Eesti oma alkoholipoliitikas tegema peaks?

Arutelus osalejad: Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi büroo Eestis Kas tehisintellekt aitab Euroopal alistada inflatsiooni ja sooritada rohepöörde või piiravad kammitsad tehisaru mõttelendu? Mida peaksid väikeriigid globaalses dotatsioonirallis tegema, et konkurentsis püsida? Ja mida saame veel teha Ukraina heaks? Need on mõned küsimused, mis kõlavad Euroopa Parlamendi Eesti saadikute arutelul.

Arutelus osalejad: Riho Ühtegi (Kaitseliidu ülem), Keith Tarakanov (Pataljoniveebel, Kaitsevägi), Airi Tooming (Naiskodukaitse esinaine), Anu Rannaveski (Kaitseressursside Ameti peadirektor), Ilmar Raag (ettevõtja). Arutelujuht: Meelis Oidsalu - julgeolekuekspert Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet Ukrainlased on näidanud südikust oma riigi kaitsmisel, tõestades, et riigikaitse algab inimeste kaitsetahtest. Milline on aga meie inimeste valmisolek sõjaliseks riigikaitseks? Paneeldiskussioonis võetakse luubi alla eestlaste kaitsetahe ja reservsüsteemi toimimine. Samuti arutletakse võimaluste üle, kuidas iga üks saab anda oma panuse Eesti riigi kaitseks.

Arutelus osalejad: Joanna Lennard (Eesti Abipolitseinike Kogu tegevjuht), Marek Väljari (Eesti Naabrivalve tegevjuht), Meelis Välimäe (Päästeliidu nõukogu liige), Eimar Veldre (pikaaegne siseturvalisuse poliitika kujundaja ning endine omavalitsusjuht). Arutelujuht: Rasmus Kagge Arutelu korraldaja: Päästeliit, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Siseministeerium Eestis on koos Päästeliidu, Eesti Naabrivalve ning Eesti Abipolitseinike Koguga kokku tuhandeid koolitatud ja kvalifitseeritud inimesi, kes suudaksid kriiside ja õnnetuste korral oma abikäe anda. Need on inimesed, kes vabatahtlikult on õppinud, kuidas oma kogukonda keerulisematel aegadel saaksid toetada ning hoida enda kodukohta turvalisena. Nad paiknevad üle Eesti ning saaksid kohalikul tasandil organiseerida ning toetada kriiside ja õnnetuste korral vajaliku abi sinna, kus seda vaja on. Täna on ühiskonnas elanikkonnakaitse üha olulisemaks muutunud. Need inimesed on oluline osa elanikkonnakaitse toimimisel, sest nad on kõige oskuslikumad jõud kohalikul tasandil kriiside ületamisel. Nende oskusi ja teadmisi on võimalik rakendada igal ajal ja nad on igal ajal selleks ka ise valmis. Praegune olukord näitab, et siseturvalisuse vabatahtlikud ei tea, kuidas nad saaksid oma oskusi kriisides välja pakkuda ning ühtlasi on puudulik koordineeritus siseturvalisuse vabatahtlike vahel, kuidas need inimesed organiseeritult ja efektiivselt rakendatud saavad vajaduse korral.

Arutelus osalejad: Raivo Malter (Telia küberturbe ekspert), Ago Ambur (Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht). Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Telia Tumeveebi teema on midagi sellist, millest kõik midagi kuulnud on. Valdavalt seda, et seal tehakse hämaraid ja valgust kartvaid asju. Mis asi see tumeveeb siis ikkagi täpsemalt on, kuidas sinna saab, kes seda kasutavad, mis seal leidub ning kuidas see kõik toimib? Tahame sellelt teemalt tõmmata saladuseloori ja rääkida tumeveebist lihtsalt ja mõistetavalt. Kas ja kui hirmus koht see ikkagi on ja kas see Sind ka kuidagi puudutab?

Arutelus osalejad: Katariina Käosaar (noor), Elisabet Jääger (noor), Kaisa Kaldam (noor), Karl Erik Kirss (noor). Arutelujuht: Andreas Melts (sisulooja) ja Maria Rannaväli (sisulooja) Arutelu korraldaja: Vaikuseminutid MTÜ Mis põhjustab noorte vaimse tervise probleeme ja milliseid vaimset tervist toetavaid oskusi, harjumusi ja võimalusi noored oluliseks peavad? Kus ja mil viisil peaks neid õppima? Kuidas teadveloleku harjutused on noori aidanud ja millised vahendid on veel noortele olulised vaimse tervise hoidmisel? Milline võiks olla noorte endi roll vaimse tervise toetamisel ja millised on ootused täiskasvanutele?

Arutelus osalejad: Tarmo Jüristo (kodanikuaktivist), Karin Bachmann (EKA õppejõud, maastikuarhitekt), Silvia Lotman (ELF juhatuse liige, looduskaitse ekspert), Hanno Pevkur (kaitseminister) Arutelujuht: Villy Lopman (vandeadvokaat/Advokaadibüroo RASK) Arutelu korraldaja: Advokaadibüroo RASK OÜ Mets ja raied, haruldaste liikide kadumine ning nende kaitse, rohenergiale üleminek, kaitsevõime ja selle tugevdamine, – see kõnetab ja lõhestab ühiskonda. Ühelt poolt vastavad kõik need otsused avalikkuse soovidele ja riigi huvidele. Aga samas on üksikisiku jaoks väga keeruline, kui see mõjutab otseselt tema vara ja elukohta. Suurte otsuste ehk piirangutega peaks kaasnema reaalne ja õiglasena tajutud tasakaalustav hüvitis. Kui avalikkus nõuab, kas siis avalikkus maksab? Samas ei jagune hüved ja koormused ajas ning ruumis võrdselt. Kuidas oleks mõistlik rahastada hüvitiste maksmist, kas eraldi maksuga? Kas, mille eest ja kui palju maksta? Täna on selge see, et puudub ühtne arusaam ja valem, kuidas hüvitada ja ellu viia suuri otsuseid ilma suure ühiskondliku tülita. Eesmärk oleks jõuda õiglase hüvitamiseni, mis teenib seatud eesmärki ja soosiks kogukondlikku kaasatulekut ühiste eesmärkide nimel. Kuidas ajada asju nii, et takistatud ei oleks Eesti areng ja eraomandile piirangute seadmine ei mõjuks karistusena, vaid tasakaalustatud kokkuleppe leidmine oleks võimalik.

Arutelus osalejad: Taavi Kotka, Henrik Roonemaa. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelu korraldaja: Telia Taavi ja Henrik võtavad ette teemaderingi, mis on just sel hetkel nende jaoks kõige huvitavam, uudsem ja olulisem, mis tehnoloogiamaailmas toimumas on.

Arutelus osalejad: Raini Jõks (Tartu Rakendusliku Kolledži direktor), Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik), Kerda Eiert (Ida-Viru Haridusklastri juht), Jaanus Murakas (E-Piima tegevjuht) Arutelujuht: Mirjam Mõttus (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni Eesti esindus Paneelis arutatakse, mis roll on oskustel Eesti majanduse arengus, milliseid oskusi tööandjad vajavad, kuidas inimestele õigeid oskusi anda ja tagada ka elukestev õpe.

Arutelus osalejad: Isiklikku kogemust jagavad: Karl Martin Kutser, Hendra Raud ja Meelis Luks. Eksperdina osaleb Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda. Arutelujuht: Jakob Rosin (Ligipääsuke) Arutelu korraldaja: Telia Uued tehnoloogiad saavad luua võimalusi puuetega inimeste kaasamiseks ja nende maailmatunnetuse avardamiseks. Kui kättesaadavad need täna on? Räägime sellest, milliseid lahendusi täna on võimalik kasutada. Mida on võimalik kogeda kurdi, pimeda või liikumispuudega inimesena. Kui ulmeliseks AI, virtuaal - ja liitreaalsus lähevad tulevikus ja mida meie aju sellega teha oskab või ei oska? Arutelust tehakse ülekanne Telia Facebooki lehel ja Inspiras.

Arutelus osalejad: Sandra Särav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler), Liisi Jürgen (Njord Advokaadibüroo partner), Christman Roos (META vanemkonsultant), Toivo Maimets (Tartu Ülikooli professor). Arutelujuht: Urmet Lee (Statistikaameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Statistikaamet Milliseid teenuseid sa riigilt vajad, et su elu oleks mugavam ja heaolu kõrgem? Riigil on sinu kohta palju andmeid, aga kuidas neid andmeid kasutatakse ja milliseid otsuseid nende põhjal tehakse? Kas sinu usaldatud andmeid kasutatakse turvaliselt ning kas neist piisab inimkesksete ja heaolu toovate teenuste ehitamiseks? Mida sina riigilt vastu saad, kui sa oma andmed talle annad? Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Tanel Trell (otsetoetuste osakonna juhataja), Riina Järvet (arendusosakonna nõunik), Kiido Levin (registrite osakonna juhataja), Jane Jäger (infotehnoloogia osakonna projektijuht), Urvi Kaljas (arendusosakonna teenusdisaini nõunik), Kadri Koel (eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja). Arutelujuht: Mariell Viinalass (PRIA arendusnõunik) Arutelu korraldaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Rohepöörde tuules seisab põllumajandus ja toidutootmine mitmete proovikivide ees, mis suunavad toimetama senisest nutikamalt ja loodusest hoolivamalt. PRIA talletab põllumajandusega seotud väärtuslikke andmeid ja infot, millel on mõeldav kasutegur kogu Eestimaa heaks. Aruteluringis küsime, kuidas rakendada digitehnoloogiaid ja tehisaru maaelu teenistusse ning milliseid teadmusteenuseid on vaja. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Kersti Kinks (peegeldaja), Lenne Indov (peegeldaja), Ivar Mai (peegeldaja). Arutelujuht: Sirle Blumberg (Sotsiaalkindlustusamet, inimkaubanduse ohvrite tugiteenuse juht) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Lähisuhtevägivalla juhtumite fookuses on tavapäraselt ohver ja toimepanija. Mida mõtleb ja tunneb aga kõrvalseisja? Mida teeksid, kui vägivalla ohver või toimepanija on Sinu sõber või pereliige? Kasutame tihti sõna märka, mõtlemata, mis rolli hakkab kandma märkaja sekkumisel. Kas räägime julgusest? Või tühistamisest, eitusest, kontakti kadumisest?

Arutelus osalejad: Katrin Orav (psühhiaater), Katrin Kaljula (psühholoog), Kristi Värik (kogemusnõustaja), Ove Liis Mahhov (arst, psühhiaatria resident ja vaimse tervise suunamudija), Tanel Peets (teadur ja õppejõud). Arutelujuht: Johannes Vergi (õpetaja, Eesti ATH Liidu juhatuse liige) Arutelu korraldaja: Eesti ATH Liit Meedias leiab üha rohkem kajastust ATH - aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kuigi seda neurobioloogilist seisundit on nimetatud “moehäireks,” räägib statistika pigem, et ATH on aladiagnoositud. Liiga palju või vähe - see dilemma tabab ATH põhiolemust. Arutelul toome kokku nii vahetud kogemuslood kui ekspertteadmised ja õpime, mis on ATH ja mis on kõige olulisemad tugisambad tasakaaluks.

Arutelus osalejad: Triin Noorkõiv (Clanbeat), Marit Kannelmäe-Geerts (Peaasi.ee) Arutelujuht: Edgar Roditšenko (Tallinna Mahtra Põhikool, koolijuht) Arutelu korraldaja: MTÜ Peaasjad Õpetajad on koolis keskse tähtsusega, kujundades koos kolleegidega keskkonda, milles meie noored igapäevaselt kasvavad ja kus nad veedavad suure osa kogu oma ärkveloleku ajast. Milline see keskkond on, sõltub otseselt õpetajate heaolu ja vaimse tervise kvaliteedist. Kuidas aga tunnevad end meie õpetajad? Millises seisundis kujunevad meie õpetajate otsused ja tegevused? Mida teha selleks, et meie õpetajad saaksid end paremini tunda ja teha oma tööd õpilaste arengu toetamisel hästi? Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Triinu Pääsik (haridusmentor), Terje Hallik (Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht), Andres Karjus (Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur), Aivar Hiio (Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldhariduse valdkonna nõunik). Arutelujuht: Toomas Tuul (Narva Gümnaasiumi ajalooõpetaja) Arutelu korraldaja: Noored Kooli Tehisintellekt areneb tuulekiirusel ning aitab juba teha õpilastel ära kodutööd ja õpetajatel tunnikavad. Kes aga seejuures mõtleb – tehisaru või inimene? Kas tulevikus teeb tehisintellekt igale õpilasele isikliku õppekava? Arutleme, kuidas ühendada tehisintellekt ja õpioskuste arendamine ning millised muutused ootavad ees haridust laiemalt.

Arutelus osalejad: Meelis Mõttus (mahetootja ja -töötleja), Are Selge (agronoom ja õppejõud), Kaja Kesküla (Võrumaa Arenduskeskuse mahe ja muhe projektijuht), Sirle Sõstra-Oru (Tartu Linnavalitsuse toitlustusteenuse hankespetsialist). Arutelujuht: Mirjam Pikkmets (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja mahetoimkonna juht) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Võrumaa Arenduskeskus Mahetoitu ja -viljelust mõistetakse pigem elitaarse kapriisi kui ühiskonna hädavajadusena. Seda kuvandit toidavad mahemüüdid ehk levinud eksiarvamused mahetoidu kohta. Arutelus küsime, kas ja kuidas puudutab mahetoit igat inimest. Räägime mahe- ja tavaviljeluse erinevustest ja mõjust elurikkusele ning mahetoidu kasutamisega seotud raskustest. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Art Leete (Tartu Ülikooli etnoloogia professor), Mare Kõiva (folklorist), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitse spetsialist), Lauri Õunapuu (Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees). Arutelujuht: Madli Vanamölder (ajaloolane). Arutelu korraldaja: Eesti Folkloorinõukogu Vaadeldes kultuuride ja ajastute põkkumisi, paneme tihti tähele tsensuuri kasvu. On selge, et uskude, poliitiliste, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste muutumisel tõuseb esile vabatahtlik või pealesunnitud tsensuur. Tsensuuri alla on Eestis mitmeid kordi jäänud ka päritud väärtused ja rahvakultuur. Kas vajame (enese)tsensuuri ka 21. sajandil, mil kultuuride põrkumine on suurim kui iial varem? NB! Salvestusest on algus puudu.

Arutelus osalejad: Mihkel Uiboleht (Eesti Jalgpalli Liit), Urmo Aava (Rally Estonia rallidirektor), Ain-Alar Juhanson (Triatloniakadeemia juht) Arutelujuht: Arto Saar (Paide Linnameeskond, kogukonnajuht Arutelu korraldaja: Paide Linnameeskond Kogukondadest räägitakse üha rohkem ja rohkem ning üheks suureks valdkonnaks, mis kogukondasid ühendab, on sport. Sport toob inimesed kokku ja paneb ühisel eesmärgil pingutama, tihti ka neid, kes ise sporti ei tee. Suurte spordiürituste korraldamine võib vahel tuua ka negatiivseid emotsioone (liiklus suletud, lärm jne), kuid kuidas seda kõike ennetada ja positiivseks keerata. Kas spordil on laiem mõju ühiskonnas või on see vastava spordiala kitsas huvi? Mis on need näited, millest õppida ja kuidas läbi spordi meie ühiskonda veelgi tugevamaks teha, lisaks sellele, et sport on tervisele kasulik.

Arutelus osalejad: Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees), Mart Erik (metsandusettevõtja), Mikk Marran (RMK juhatuse esimees), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Metsanduse infosõda on kestnud viimased kümmekond aastat. Kas on võimalik sõlmida ühiskondlikku kokkulepet olukorras, kus tundub, et metsarindel on olukord muutusteta? Kas ja kes peaks järele andma ning kas vaherahu on võimalik? Kas on võimalik üks tõde või uskumus, mida ühiskond suudab aktsepteerida?

Arutelus osalejad: Triin Hellamaa (tööpsühholoog), Kristel Maran (ERR, personalijuht), Anne Randväli (Sotsiaalministeerium, vaimse tervise poliitika juht), Mathias-Henrik Paas (Lõuna prefektuuri piirivalve kiirreageerija) Arutelujuht: Maria Veltmann (psühholoog, Tripod - partner, tegevjuht) Arutelu korraldaja: HeBA töötervishoiu kliinik Töötada võiks õnnelikuna - aga kelle tagada see on? Ümarlauas, koos publikuga, otsivad eri osapoolte esindajad jagatud arusaama ning lahendusi töökeskkonnas vaimse tervise juhtimiseks. Mis on töötaja ootused, aga ka vastutus? Mida ettevõtte juhid üldse saavad teha ja pakkuda? Mis roll on riigil? Tule ja arutle kaasa koos huvipoolte esindajatega! Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Meelis Seedre (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (metsakonsulent), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Tõnu Juhanson (erametsaomanik), Marek Metslaid (PhD metsandus, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga ning omakorda pool sellest on eraomanduses. Seega on erametsaomanikel väga oluline roll meie tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks väärtuslikku metsa. Otsime vastuseid kuidas mõjutavad kliimamuutused istutatavate puude valikut, kui pika vaatega üldse peaks metsaomanik otsuseid tegema ja milline näeb meie mets välja järgmisel sajandil?

Arutelus osalejad: Jaanus Terasmaa (ökohüdroloogia professor, TLÜ), Meelis Seedre (Kliimaministeerium), Tiiu Valdmaa (Põllumajandus- ja Toiduamet), Kaupo Kohv (Riigimetsa Majandamise Keskus). Arutelujuht: Farištamo Eller (Päästame Eesti Metsad MTÜ) Arutelu korraldaja: Päästame Eesti Metsad MTÜ Koostame rühmatöödena pooleteise tunniga plaani, kuidas hoida põhjavett! Selles osalevad ka kõik kuulajad. Ekraanile näitame erinevaid fakte ja numbreid nii kuivendamise kui metsaraiete kohta. Tahame asjassepuutuvate ametkondade ja teadlasega koos jõuda arusaamisele mida 👇 👉 tuleks edaspidi mitte teha? 👉 mis tegevustega võib jätkata? 👉 mis tegevustega tuleks alustada? Erinevate ekspertidega arutelude tulemusel on PEM-il alustuseks üks ettepanek: plaanipärane kuivendamine tuleb ära lõpetada; kuivendamist võib edaspidi lubada vaid juhtumipõhiselt ja enne kuivendamist tuleb alati (!) teha keskkonnamõjude hindamine. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Kati-Riin Simisker (psühhiaater), Anne Randväli (Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht), Tiit Kuuskmäe (grupikogemusega osaleja), Tervisekassa esindaja, juhuslik tavainimene (kogemuseta). Arutelujuht: Endel Hango (sotsiaalpsühholoog) Arutelu korraldaja: MTÜ Tartu Psühhodraama Instituut Vaimse tervise kriisi lahendamisel on toeks grupiviisiliste sekkumiste kättesaadavamaks tegemine. Sellega seoses on aga ka spetsialistide seas palju erinevat informatsiooni ja arvamusi. Arutelu käigus püüame luua selgust: mis töötab? kuidas töötab? kuidas sobiv valida? Kutsume osalema kõiki huvilisi, et uurida grupiviisilisi vaimse tervise toetamise võimalusi! NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Airiin Demir (kliiniline lastepsühholoog, ekspertiisivaldkonnaks on vägivald ja agressioon), Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool, sisujuht) Ingi Mihkelsoo (Kiusamisvaba Kool, tegevjuht, kiusatu, lapsevanem), Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht), Liina Kersna (endine haridus- ja teadusminister, Riigikogu liige), Indrek Lillemägi (Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht). Arutelujuht: Anu Välba (tele- ja raadioajakirjanik) Arutelu korraldaja: Kiusamisvaba Kool ja Verge Eesti Koolituskeskus Arutelu toob esile nii kiusatava, lapsevanema, koolijuhi, spetsialisti kui ka riigipoolse vaatenurga kiusamise ja vägivalla olukorrale Eesti koolis. Välja tuuakse kõige levinumad väärpraktikad ning arutatakse konkreetsete toimivate sekkumiste teemal, mis aitaksid nii hetkeolukorda parandada kui ka tulevikuvisiooni toetavamast koolikeskkonnast lahti mõtestada.

Arutelus osalejad: Kai Realo (RagnSells Eesti juht), Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii (RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht), Pille Ligi (sihtasutuse Loodushoiu Fond juht), Annela Anger-Kraavi (kliimateadlane) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Inimesed armastavad looduse ilu, ainuüksi RMK matkaradadel külastatakse aastas ligi 3 miljonit korda. Kuid sisulise keskkonnaarmastuse seab kahtluse prügistamine nii linnas, maal kui metsas. Inimesed ikka tarbivad kiirmoodi, plasttooteid, sõidavad autoga metsa ja mereranda, teevad lõket keelatud kohtades, ostavad sooje jooke ühekordsetes topsides. Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus tegudeks?

Arutelus osalejad: Sille Pihlak (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan), Allan Sims (Eesti Maaülikooli vanemteadur), Martin Talts (Woodhouse Estonia juhatuse esimees) Arutelujuht: Kadri Lainas (Akkadiani partner) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Inimestele meeldivad puidust majad, mööbel, disaintooted. Nende tootmiseks tuleb metsa istutada, kasvatada ja lõpuks ka raiuda. Mil määral saab fossiilset päritolu materjale ehituses ja igapäevaelus puiduga asendada? Kas see on võimalik, kui avalikkuse ja mitmete huvigruppide tähelepanu on suunatud metsakasutuse vähendamisele. Samuti on seni takerdunud rafineerimistehase rajamise algatused. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Heidit Kaio (Eesti Naise peatoimetaja), Ove Liis Mahhov (psühhiaater ja suunamudija), Heli Luik (kogemusekspert), Merle Purre (ühiskonnauurija) Arutelu korraldaja: MTÜ Peaasjad Nii meedia kui sotsiaalmeedia saavad inimeste heaolule kaasa aidata, teha targemaks, ühendada, jagada väärtuslikke kogemusi. Kuidas väljaütlemised ja kajastused vaimset tervist mõjutavad? Kus võivad olla riskikohad? Kas suudame (sotsiaal)meedia kõneisikute, vaimse tervise spetsialistide ja kõigi huviliste osalusel luua hea tava kirjelduse, millele avalikult sõna võttes toetuda? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Grupiarutelusid ohjavad: Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor), Veiko Belials (Luua Metsanduskooli metsandusõpetaja), Meelis Kall (Luua Metsanduskooli metsamasinaõppe juht) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Luua Metsanduskool Eestlane peab end metsarahvaks. Kas me metsarahvana teame piisavalt, mis metsas toimub, et selle üle kaasa rääkida ning teha tarku otsuseid? Kas metsas toimuva üle otsustades piisab sellest, kui „kusagilt kuulsin“ ja „midagi tunnetan“ või on vaja kindlust, et „seda ma tean“ või „seda ma oskan“? Mis moel, kellele ja kuidas me peaksime metsa õpetama, et jätkuvalt targa metsarahvana püsida? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Hanno Zingel (kliimaministeeriumi nõunik), Jaak Nigul (Tarmeko juht), Lemmit Kaplinski (kultuuritegelane), Kaupo Kohv (RMK looduskaitseosakonna juhataja), Aveliina Helm (Tartu Ülikool taastamisökoloogia professor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Looduskaitse avaldub paljude peas ekslikult selles, et inimene neil aladel loodusesse ei sekku ja seetõttu see ei maksa midagi. Milles avalduvad looduskaitsetööd, kust tuleb selleks raha ning milline mõju on sellel majandusele? Kas Eesti looduse kaitsmine päästab Euroopa liikide kadumisest? Kas looduskaitsesse tehtud investeeringud on tulemuslikud, kui inimeste elustiil on muutunud?

Arutelus osalejad: Jaak Prozes (Fenno-Ugria nõunik), Aimar Ventsel (etnoloog), Tõnu Seilenthal (Fenno-Ugria juhatuse liige fennougrist), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria projektijuht, komi päritolu), Madis Arukask (Fenno-Ugria juhatuse esimees folklorist). Arutelujuht: Barbi Pilvre (Fenno-Ugria direktor) Arutelu korraldaja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus Putini režiim on Ukraina-vastases agressioonis mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondadest. Sealsed kahanevad ja venestuvad vähemusrahvuste kogukonnad on kohati võtnud ametlikult Putinit toetava seisukoha. Kas soome-ugrilastena oleme ka meie, eestlased, Venemaa hõimurahvaste käitumise eest kaasvastutavad? Kas hõimukoostöö haritlaste ringkondades viimasel 40 aasta jooksul on liiva jooksnud?

Arutelus osalejad: Aleksandr Petrov (keeleteaduse üliõpilane), Maarja-Liisa Vokksepp (eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Virve Vihman (keeleteadlane), Margit Langemets (eesti keele sõnaraamatute koostaja). Arutelujuht: Axel Jagau (keeleteadlane, Tartu Ülikool) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Arutelus räägime eesti keele tulevikust, lähtudes kahest fookuspunktist. Arutelu esimene pool keskendub põlvkondade vahelistele erinevustele keelekasutuses ning soovime teada, milliseks rahvas hindab noorte keelekasutuse mõju eesti keele tulevikule. Arutelu teises pooles räägime eestlaste hoiakutest eesti keele õppijate suhtes, kakskeelsusest ja eesti keele kasutajaskonna laienemisest.

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli teadus-ja arendusjuht), Priit Värk (Skeleton Technologies), Kaupo Heinma (Kliimaministeeriumi asekantsler) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Fibenol Kogu maailma tööstus ja tootmine liigub jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõtu suunas. Võidujooks käib parimate lahenduste, aga ka tehnoloogiate leidmise suunal. Mis on Eesti biotööstuse tegelik potentsiaal ja kuidas seda parimal võimalikul viisil edendada? Kuidas Eestis kasutusele võetud rohetehnoloogiaid võimestada nii, et lisaks kohaliku toorme väärindamisele saaksime pakkuda ka teadmisi ja oskusi teistele? Kuidas kujundada Eestile nn ka BioEST suund, mis võimestab kohalikku ettevõtlust ja toorme väärindamist, aga viib samas Eesti riigi ja ettevõtjad ka globaalsele turule? Millised on tänased takistused, aga ka lahendused, mida ettevõtjad ootavad riigilt, ning kuidas avalik arvamus ja hoiakud seda kõike võiksid mõjutada?

Arutelus osalejad: Lii Kaudne (pereterapeut), Merily Tensing-Kruusla (Tartu Perepesa juht), Andra Teede (ema, luuletaja, stsenarist), Hannes Praks (3 lapse isa, arhitekt) Arutelujuht: Kiira Gornischeff (Lapse Heaolu Arengukeskuse tegevjuht) Arutelu korraldaja: Lapse Heaolu Arenguskeskus Ootused lapsevanematele on meeletud. Vanemaks olemist saab õppida, et toetada last ja tunda end kindlamini. Kuid kuidas võtta maha pinge, et peab olema täiuslik? Ja kus on kasutusjuhend, mis aitaks kasvatada õnnelikke lapsi? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Aime Keis (meditsiinieetika professor), Ines Kerikmäe (Tartu Eluringikeskuse juhataja), Katri Aaslav-Tepandi (Sotsiaalministeeriumi nõunik-kaplan), Philippe Jourdan (piiskop, Rooma-Katoliku kiriku apostellik administraator Eestis) Arutelujuht: Meego Remmel (eetikaprofessor) Arutelu korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu Eutanaasia, abistatud enesetapu ja muud elu lõpuga seonduvad küsimused on aktiivset kajastust leidnud juba mitmeid aastaid. Sooviksime oma arutelul keskenduda sellele, millised on erinevate valdkondade esindajate kogemused ühe elu lõpu väärikaks kujundamise abistamisel, millised on selle valdkonnaga seotud väljakutsed ning kuidas seda temaatikat laiemalt käsitleda.

Arutelus osalejad: Arto Saar (MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Merle Linno (Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht) Arutelujuht: Kadri Kangro (sotsiaalse innovatsiooni uurija) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kaasav eelarve näib kodanikualgatust soosivat, kuid kas see on alati nii? Mõnikord tehakse kaasava eelarve abil ära midagi, mida kõik tänuga meenutavad. Paraku kuuleme vahel, et kaasav eelarve on toonud hoopis jama majja. Arutleme, milliseid komistuskive saavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad vältida ning kus asuvad kaasava eelarve sissetallatud siledad rajad. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Vahur-Peeter Liin (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), Evelyn Eichhorst (võlanõustaja), Siim Tammer (Finantsinspektsiooni juhatuse liige), Keskmine võlgnik. Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik) Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud Võlakeerisesse sattunute arv suureneb. Teadlikkus sellest, kuidas ennast aidata aga väheneb. Miks ometi? Arutelul võtame luubi alla küsimused, miks võlad kuhjuvad? Missugused on tüüpilisemad juhtumid? Mis ajahetkel jõuaks veel liikuvat rongi peatada? Kas varade arest on ainuke „ärataja“? Millal jõutakse kohtusse? Miks inimene pigem pigistab silma kinni, kui tegeleb probleemiga.

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Sirle Salmistu (linnaplaneerija, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor), Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem), Krista Pegolainen-Saar (MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised projektijuht) Arutelujuht: Agu Laius (MTÜ Kuldne Liiga) Arutelu korraldaja: MTÜ Kuldne Liiga ja MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised Soovime pikka elu. Kas ühiskond toetab seda? Kas on vanuselise diskrimineerimiseni viivaid eelarvamusi ja suhtumisi? Kas on hooletusse või ilma jäetuid, kas tervishoid ja hoolekanne ulatuvad kõigini? Kas ja mida saab ennetada? Kas avalik ruum, transport, liikuvus ja eluase sobivad? Kas saame osaleda, olla aktiivne ja vajalikuga kursis, elukestvalt õppida, kogukonda kaasatud ja teistele seltsilisteks? Kas saame töötada kui soovime? Vanusesõbraliku Eesti loome ise!

Arutelus osalejad: Markus Hääl (Hundipea, juht), Jarek Kurnitski (TalTech, Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor), Martin Karro (Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja), Maria Freimann (Rohetiigri “Ehituse teekaart 2040” kaasautor ja kinnisvaraagentuuri WHAT IF asutaja) Arutelujuht: Ursel Velve (Ülemiste City juht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Aprillis valmis Rohetiigri Ehituse teekaart 2040. See on mahukas dokument, mille koostamisel on osalenud ligi 50 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart räägib keskkonnahoidlikust ehitamisest, renoveerimisest ja avaliku ruumi loomisest.

Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige), Hanno Püttsepp (AstraZeneca esindaja), dr. Alan Altraja (Tartu Ülikooli pulmonoloogia professor), Kaspar Oja (Eesti Panga ökonomist) Arutelujuht: Urmas Vaino (moderaator) Arutelu korraldaja: AstraZeneca Eesti inimesed kaotavad 32% eluaastaid haigustele ja enneaegsele surmale. Rahasse arvutatuna tähendab see 1,5 miljardit eurot rahvusliku rikkuse kadu. Samal ajal on Eesti oma 7,8% tervishoiukulutustega SKT kohta Euroopas tagumiste seas. Kuidas saaksime tervena elatud eluaastaid tagasi võita? Millist kasu teeniks sellest ühiskond? Kui palju peaksime Eestis tervishoidu investeerima?

Arutelus osalejad: Erik Moora (endine Eesti Ekspressi peatoimetaja), Igor Rõtov (Äripäeva peadirektor ja kolumnist), Raul Rebane (kommunikatsiooniekspert), Mikk Salu (Postimehe ajakirjanik) Arutelujuht: Annika Arras (Miltton, juht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Keskkonnateemad ja rohepööre on inforuumis sageli kajastatud tendentslikult ja polariseerivalt. Miks see nii on? Mida saaksime teha, et olukorda muuta? Kas selline kajastus põhjustab kliimaärevust? Kas keegi vastutab?

Arutelus osalejad: Renno Veinthal (Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduse asekantsler), Liisa Põldma (LHV personalijuht), Paula Kägu (OLE ROHKEM. Aasta Tudeng), Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor) Arutelujuht: Oskar Samuel Rebane (SpeakSmart moderaator) Arutelu korraldaja: Üliõpilaskonna Sihtasutus Mõtleme koos lahendustele, kuidas noored saaksid ülikooli ajal paremini toime tulla, ja kuidas toetada tulevaste ühiskonna eestvedajate arengut. Majandusliku surutise tõttu on noortel vähem võimalusi õpingute ja töö kõrvalt eneseteostuseks tudengiorganisatsioonides ja mujal. Vajalike kogemuste omandamiseks on need võimalused olulised, et tööandjatele silma paista ja karjääriteeks valmis olla. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Elisabet Sahtouris Arutelujuht: Toomas Trapido (biologist) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Cozy discussion with Elisabet, who come to Estonia from Hawaii. She is internationaLly known evolution biologist, futurist, professor, author of many books. She shows the relevance of biological systems to organizational design in business, government and globalisation.

Arutelus osalejad: Erik Moora (ClimaCash kaasasutaja, Poliitikaguru toimetaja), Kai Realo (Ragn-Sells, juht), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juht), Peeter Koppel (Eesti majandusanalüütik ja kolumnist) Arutelujuht: Kersti Kaljulaid (president) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Ilmselgelt vajame uut majandusmudelit, sest vana töötab iga aastaga järjest kehvemini. Aga milline see on? Kas maailmas on eeskujusid? Kas Eesti võiks olla siin teenäitaja? Meil on majandusmudeli vahetamise kogemus üheksakümnendatest. Kas saaksime seda kasutada?

Arutelus osalejad: Jarek Jõepera (loodusfotograaf ja matkajuht), Indrek Kelk (klubi Tartu Maraton juhataja), Reet Hiiemäe (folklorist), Marit Kannelmäe-Geerts (Peaasi.ee) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Mets leevendab vaimset stressi ja on suurim vabaõhu spordisaal. Metsal on neli põhiväärtust: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Kas neist neljast miski on siiski olulisem kui teised? Kas üks välistab teist? Kuidas need koos saaks eksisteerida nii, et metsast jätkuks nii hingele, kehale kui rahakotile?

Arutelus osalejad: Tairi Rõõm (Eesti Panga ökonomist ja TalTechi kaasatud professor), Halliki Kreinin (Münsteri ülikooli järeldoktorant, EU 1.5° Lifestyles), Kaia Oras (Statistikaameti juhtivanalüütik) Arutelujuht: Maiko Mathiesen (Research & Degrowth Institute, International Advancement Coordinator) Arutelu korraldaja: Tasaarengu Eesti MTÜ Oleme Eestis endiselt kinni kitsas majandusvaates ja kasvuihaluses. Paljudes teistes riikides prioriseeritakse riigivalitsemises hoopis keskkonna kerksust ja inimeste heaolu. Tutvustame maailmas kasutusel olevaid heaolumõõdikuid ja arutame, milline neist võiks Eestile sobida. Mida on vaja teha, et adekvaatset heaolumõõdikut poliitikakujundamise aluseks võtta?

Arutelujuht: Meeli Laane (MTÜ Kuula Leinajat) Arutelu korraldaja: MTÜ Kuula Leinajat Ühiskonna üheks suurimaks valukohaks on eraldatus, nii füüsiline kui ka emotsionaalne, keerulise eluperioodi ajal. Oleme õppinud olema tugevad, teame, et me ei tohi teisi panna end halvasti tundma ja me ei kuulu, kui kogeme kurbust või viha. Kuidas tulla eraldatusest ühendusse, arutame Arvamusfestivalil.

Artur Rehi talks to Kaimo Kuusk about what the world will be like after Ukraine’s victory. What does Ukraine’s victory mean? What is the aim of the international coalition supporting Ukraine? What will become of Russia and what will NATO’s future look like after Russia’s defeat?

Arutelus osalejad: dr Heli Kaljusaar (kardioloog), dr Karmen Joller (perearst), Riina Sikkut (Eesti Vabariigi terviseminister), prof Andero Uusberg (käitumisteadlane) Arutelujuht: Toomas Luhats (moderaator/patsient) Arutelu korraldaja: Novartis Ligi pooled meie riigi surmadest on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Tegemist on kogu Eesti rahvast ja tervishoiusüsteemi haarava probleemiga. Arutelu eesmärk on analüüsida hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi võitluses südamehaiguste vastu. Eesti inimeste pikem ja tervem elu peab olema meie riigi üks prioriteetidest.

Arutelus osalejad: Marin Mõttus (Välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja), Eeva Kesküla (Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent), dr. David Ilmar Lepasaar Beecher (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut), Riina Solman (Riigikogu liige, üleilmsete eestlaste toetusrühma esimees, endine riigihaldus- ja rahvastikuminister) Arutelujuht: Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Hinnanguliselt 15% eestlastest elab välismaal ning üha mitmekeelsemaks ja mitmekesisemaks muutub ka Eesti. Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kas inimesel saab olla mitu identiteeti? Mitu kodakondsust? Kas eestlase identiteet on eelkõige keelepõhine ja kui mitut keelt on võimalik pidada oma emakeeleks? Palju me teame oma rahvuskaaslastest üle ilma ja kas välismaal elava eestlase hääl loeb?

Arutelus osalejad: Timo Tatar, Rene Tammist (Utilitas), Sirli Sipp Kulli (Geoloogiateenistuse direktor), Silvester Soop (Siseministeerium) Arutelujuht: Kaja Tael (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Energia on alati olnud seotud geopoliitikaga, kuid Venemaa agressioon on teema strateegilist tähtsust oluliselt suurendanud. Tänapäeval on poliitika olulisem energiavoogude kujundaja kui geograafiline lähedus. Kas selles olukorras on nii julgeoleku kui ka majanduse vaates lahenduseks rohepööre? Kas suundume uutesse sõltuvustesse teistest autoritaarsetest riikidest, Hiina rohetehnoloogiast ja maavaradest?

Arutelus osalejad: Peep Peterson (ettevõtja, endine tervise- ja tööminister) ja teised kutsutud Arutelujuht: Ivika Aman (Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht) Arutelu korraldaja: Eesti Ametiühingute Keskliit Viimastel aastatel on Eestis palgakasv ületanud inflatsiooni, kuid sel aastal on olukord teine. Töötasu tõus ei kata enam ülikiirest hinnakasvust tingitud palga ostujõu vähenemist. Perede ostujõud kahaneb ja endale lubatakse üha vähem asju, hobisid ja meelelahutust. Mida siis teha, kui palka makstakse varasemast rohkem, kuid sente tuleb hoolega lugeda? Arutame ja otsime koos lahendusi, kuidas muutunud olukorraga hakkama saada.

Arutelus osalejad: Viljar Lubi (Eesti suursaadik Londonis), Mikael Laidre (Stockholmi Eesti saatkonna asejuht), Mari-Liis Sulg (välisministri nõunik) Arutelujuht: Kerli Veski (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Diplomaadi elu tundub täis pidulikke vastuvõtte, glamuuri ja reisimist. Milline on tegelikult diplomaadi töö ja elu? Kes on hea diplomaat? Miks on üldse riigil vaja diplomaate?

Arutelus osalejad: Ivar Merila (ekspert, enese-esindaja), Kristel Koppa (erihoolekande praktik), Katrin Nugis (Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõunik), Liina Käär (TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö nooremlektor) Arutelujuht: Kerttu Rakke (Vaimupuu tegevtoimetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus, SA Maarja Küla ja MTÜ Vaimupuu. Intellektipuudega inimene seostub sageli abivajaja kuvandiga. Talle ja tema perele tuntakse heal juhul raske saatuse tõttu kaasa, kuid sellest levinum on võõristustunne. Intellektipuudega inimene on haruldus nii kutseõppes, töö- kui ka ühiskonnaelus. Arutelus küsime, millest jääme ilma, kui me ei võimalda intellektipuudega inimestel ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta.

Arutelus osalejad: Margit Adorf (kolumnist), Aage Õunap (Eesti Lasterikaste Perede Liidu president), Ruth Maria Roosi-Ott (Eesti Montessori Instituudi juht), Madis Trei (Sünnitusmajade Fondi nõukogu esimees) Arutelujuht: Janek Mäggi (suhtekorraldaja) Arutelu korraldaja: Sünnitusmajade Fond SA Madalat sündimust on püütud motiveerida poliitiliselt, kuid see on tekitanud vastuolusid ühiskonnas. Samal ajal pole sündivuse suurenemist täheldatud. Uurime, kas sündivust on üleüldse võimalik reguleerida? Kes on sihtgrupp ja mis mõjutaks asjaosalisi? Miks seda teemat aina tõstatatakse?

Arutelus osalejad: Andres Parmas (Riigi peaprokurör), Karen Jagodin (Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige), René Värk (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor) Arutelujuht: Erki Kodar (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Ukraina-vastase Venemaa agressiooni tõttu on algatatud mitu rahvusvaheliste kuritegude uurimist. Käivad ka arutelud agressioonikuriteo eritribunali loomise üle. Rahvusvahelised vahistamismäärused Putini ja Lvova-Belova vastu olid märgilised. Agressioon on põhjustanud väga ulatuslikku materiaalset kahju. Kuidas tagada vastutus? Mismoodi hüvitada kahju? Kuidas see mõjutab maailmakorra tulevikku?

Arutelus osalejad: Raul Rikk (Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor), Kristjan Lind (Bikeep asutaja ja tegevjuht), Priit Kallas (Iglucraft tegevjuht), Piruza Harutjunjan (SK ID äriteenuste juht) Arutelujuht: Mariin Ratnik (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna Ekspordiklubi järgmine üritus toimub Arvamusfestivalil! Kohal on Eesti ekspordi edulood Milrem Robotics, SK ID, Iglucraft ja Bikeep, kes jagavad oma ekspordikogemusi ja -nõuandeid ning arutavad, miks on välisturgude edukas vallutamine Eestile tähtis.

Arutelus osalejad: Lea Kimber (Maxima Eesti), Sirli Seliov (klienditeeninduse ekspert), Riina Tenno (TTHK tekstiili- ja kaubanduse valdkonna juhataja), Katre Liiberg (Telia müügi-ja teenindusüksuse juht), Pirje Meri (Coop Eesti e-õppe disainer), Kalev Reiljan (Foruse tegevjuht) Arutelujuht: Karel Reisenbuk (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Arutelus keskendume klienditeenindaja töö mainele. Küsime üheskoos, kuidas seda parandada. Klienditeenindaja töö on üks vähestest ametitest, millega inimene iga päev kokku puutub. Tõstame fookusesse need 12 000 inimest, kes meid igapäevaselt teenindavad. Soovime jõuda lähemale meie lapsevanematele ja õpetajatele, et ei levitataks ähvardusi sisuga: „Kui sa õppida ei viitsi, saab sinust poemüüja“.

Arutelus osalejad: Tiit Riisalo (majandus ja infotehnoloogiaminister), Mariin Ratnik (Välisministeeriumi asekantsler), Alo Tamm (Harmeti tegevjuht) Arutelujuht: Joosep Värk Arutelu korraldaja: Välisministeerium, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Meil on olnud 18 kuud aega, et läbi mõelda, kas ja kuidas aidata Ukrainal likvideerida sõjapurustusi, taastada uuel arengutasemel oma riik ning investeerida oma palju ohverdanud rahva tulevikku. Meil peab olema plaan, sest Ukraina läbikukkumine ei ole võimalik. Edukas ülesehitus, mis viib Ukraina Euroopa Liitu ja NATOsse, on meie suurim võimalus garanteerida rahu ja turvalisus Euroopas

Arutelus osalejad: Luukas Kristjan Ilves (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler), Merle Maigre (eGA), Mihkel Tikk (Küberväejuhatus) Arutelujuht: Tanel Sepp (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Küberjulgeolek on Eesti nišiteema ning Eestist on saanud küberjulgeoleku vallas maailmatasemel tõmbe- ja mõttekeskus. Venemaa sõda Ukraina vastu käib ka küberruumis, kuid küberrünnakutest on saanud justkui igav tapeet seinal. Mis siis ikkagi on toimunud, millised on praegu meie suuremad proovikivid, kuhu liigume edasi ning kuhu viivad meid uued tehnoloogiad?

Arutelus osalejad: Kersti Kaljulaid (Former Estonian President), Lacina Kone (Director General and Chief Executive Officer of Smart Africa), Selma El Karim (Founder and Managing Director of SK Consultancy) Arutelujuht: Daniel Schaer (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium The Estonian Presidency of the Council of the EU was a catalyst for reinvigorating relations with Africa. This was reinforced by Estonia’s campaign and time served on the UN Security Council. Estonia’s Africa strategy launched in 2020 set new goals. Is there a role for Estonia to play in the transformation of Africa? Can the continent and Estonia benefit from each other?

Arutelus osalejad: Aive ja Ivo Adamka, Valentina Paas, Anzelika Gomozova ja Inna Klaos (kasuvanemad) Arutelujuht: Grete Lõbu Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud neist lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile kodusoojust ja turvatunnet. Arvatakse, et kasuvanem on vaid andja, supervõimetega inimene, kelle armastuse ja hoole allikas on põhjatu. Tegelikult on ta ka ise saaja rollis. Nimelt annab hoolduspereks olemine erilise võimaluse kasvada inimesena.

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalkaitseminister), Ingrid Alt (perearst), Maarja-Liis Orgmets (ajakirjanik), Betina Beškina (Tallinna abilinnapea) Arutelujuht: Siiri Ottender-Paasma (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Nägemine on heaolu jaoks väga tähtis, sest nägemiskaotusel on igapäevaelule ääretult suur mõju. Millised lisamured ja kulud kaasnevad nägemislangusega kohanemisega? Kas tervishoiu korraldust saab nägemispuudega inimestele teha ligipääsetavamaks? Kuidas digi ja terviselahendused on abiks tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu ja kättesaadavuse tagamisel?

Arutelus osalejad: Egert Belitšev (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor), Kert Valdaru (rändeekspert), Raivo Vare (ettevõtja), Lea Danilson-Järg (erakond Isamaa) Arutelujuht: Piia Osula (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Eestisse saabub elama rohkem inimesi kui meie juurest lahkub, nii juba 8 aastat järjest. Eelmisel aastal jäi saldo plussi 40 000 inimesega, sh kümned tuhanded Ukraina kodanikud, kes on leidnud Eestis kaitse sõja eest. Eestist on saamas ka atraktiivne sihtriik riikides, mis on kaugemal ning kelle kultuur ja traditsioonid on kohati meie omadest päris erinevad. Millised on sisserände võimalused ja ohud? Kes ja kuidas otsustab, kui palju ja keda Eestisse lubatakse? Kuidas täita töökohti ja turgutada majandust, kuid hoolitseda samal ajal riigi julgeoleku eest? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Liis Kruus (Tervisekassa), Priit Kruus (Dermtest), Piret Hirv (Connected Health klaster, Tehnopol), Marius Arras (Confido) Arutelujuht: Neeme Raud (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Connected Health klaster Kutsume kuulama ja kaasa mõtlema arutelul, kus üheks päevaks toimub täielik rollivahetus – patsient Neeme Raud kutsub vastuvõtule Tervisekassa, meditsiinikeskuse Confido, tervisetehnoloogia ettevõtte Dermtesti ja tervishoiu osapooli ühendava Connected Health klastri sooviga diagnoosida, mis takistab innovatsiooni ja mida saame juba homme ära teha selleks, et rakendada uudseid lahendusi tervishoius. Arutelu lõpuks loodame jõuda nii kaugele, et patsient saab vastuvõtul osalenud pooltele välja kirjutada retsepti, mille järgimine toob valdkonda rohkem nutikaid lahendusi ning aitab seeläbi lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Arutelus osalejad: Joosep Kaasik (Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefekt), Dr. Vassiili Novak (Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, keskuse juhataja), Heni Arras (Bolt, valitsussuhete juht), Kaja Aulik (Äike brändi- ja kommunikatsioonijuht) Arutelujuht: Romi Hasa (Kuku raadio ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Tõuksid on toonud palju uusi ohte ja hoolimatu liikluskultuuri, mida Eestis viimati nähti 90ndatel. Lisaks lõppevad liiga paljud sõidud valusate vigastustega. Kas probleem on sõitjates, taristus, tõuksides, liikluskultuuris või milleski muus? Meil on kiiresti vaja lahendusi, sest teiste riikide kogemus näitab, et kui muresid kontrolli alla ei saa, võidakse tõuksid sootuks keelata ja seda me ju ei taha.

Arutelus osalejad: Kristi Klaas (Riigikantselei rohepoliitika koordinaator), Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeeriumi kantsler), Tõnis Allik (Eratervishoiuasutuste Liidu juht), Randel Länts (SKIA Consult, juhatuse liige) Arutelujuht: Priit Hõbemägi (Postimehe peatoimetaja) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Rohepöörde mõjust tervishoiule ei ole seni veel põhjalikumalt räägitud, kuid muutused on ukse ees. Arutelu eesmärk teadvustada rohepöörde mõjusid tervisevaldkonna näitel. Püüame üheskoos arutlevalt avada rohepööret ning mõtestada seatud eesmärke tervisevaldkonna kui põhiõiguste vaates ühe olulisema valdkonna kaudu.

Arutelus osalejad: Maivi Parv (Tervisekassa tervisevaldkonna eest vastutav juhatuse liige), Annika Uudelepp (Confido Meditsiinikeskuse terviseteenuste juht), Maarjo Mändmaa (sotsiaalministeeriumi kantsler), Karmen Joller (Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige), Krista Laever (Orkla personalijuht) Arutelujuht: Kristo Elias (saatejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kuna Eestis jääb tööealist elanikkonda järjest vähemaks, tervena elatud aastate arv kahaneb ja tööjõupuudus terendab silme ees, siis on igasugune ennetav tegevus tervise edendamisel praegu eriti oluline. Diskussiooni eesmärgiks on võtta pulkadeks lahti tööelus tervise edendamise praktikad selleks, et Eesti oleks parim koht elamiseks ja töötamiseks ka 10 ning 20 aasta pärast. Juttu tuleb perearstiteenusest ja eraarstiabist, töötervishoiust ja paljust muust. Kuulama ja ka arvamust avaldama on oodatud peamiselt tööandjad, töötajad, juhid, personalijuhid ning tervisevaldkonna asjatundjad ja huvilised.

Arutelus osalejad: Helen Talalaev (Eesti Inimõiguste Keskus), Tom Rüütel (Töötukassa tööandjate nõustaja liikumispuude teemades), Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Lea Kimber (Maxima Eesti personalijuht) Arutelujuht: Kai Saard (PARE) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Avame olukorda Eesti tööturul, räägime erinevate võimetega inimeste tööhõivest, pensioniealiste ja eakate töötamisest. Samuti erinevate inimeste koostööst töökeskkonnas, kuidas meie erinevused rikastavad kollektiivi. Sekka arutleme ka selle üle, mida ettevõte peab tegema või missugune olema, et saada nimetada end mitmekesiseks tööandjaks.

Arutelus osalejad: Ott Oja (VATEK), Kadi Lubi (Ennetuse teadusnõukogu liige 2022-2023), Indrek Lillemägi (Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor) ja Kaido Ivask (Paide linnapea) Arutelujuht: Kai Klandorf Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium, Tervise Arengu Instituut, Siseministeerium Olukorras, kus vaimse tervise probleemid on teemaks ka suviste kohvilaudade taga, tahaksime ju kõik kuidagi aidata. Kuidas seda aga teha eetiliselt, nii et keegi kahjustatud ei saaks? Kuidas tegutseda kiiresti, läheneda innovaatiliselt ja samas läbimõeldult ning riske kaalutledes? Millised on piirid kohaliku omavalitsuse, kooli, noore enda autonoomia ja ühiskonna huvide vahel? Kuidas anda sõna ja kuulata laste häält ja vajadusi, samal ajal seistes selle eest, et mõne teema tõstatamine ei tekitaks hoopis kahju? Kui on olemas andmed riskitegurite osas, siis kes peaks tagama sekkumise? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Kristina Mustonen (Maxima Eesti tegevjuht), Vsevolod Boikov (Maxima Eesti IT-juht), Meelis Migur (Rimi Eesti IT-juht), Tiit Riisalo (majandus- ja infotehnoloogiaminister), Kaarel Mikkin (teenusedisaini ja brändingu agentuuri Brand Manual asutaja) Arutelujuht: Mait Tafenau (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Inimesed vihkavad või armastavad iseteeninduskassasid. See on tekitanud ühiskonnas terava vastasseisu ning meie eesmärk on arutleda ning ehk isegi jõuda järeldusele, kuhu töö jaekaubanduses liigub. Kas aina enam masinate kätesse või on siiski inimest poodi tööle vaja? Arutelu eesmärgiks on mõtiskleda kaubanduse tuleviku üle inimtööjõu vajaduste ümberhindamise vaates ning unistada digivõimaluste kohta tulevikus.

Arutelus osalejad: Marek Vink (hambaarst), Elle-Mall Sadrak (perearst), Marjo Sinijärv (Tervisekassa), Tiia Zeigo (Tervisekassa) Arutelujuht: Kristjan Gutmann (Eesti Hambaarstide Liidu asepresident) Arutelu korraldaja: Eesti Hambaarstide Liit Laste hambaravi eest tasub kuni 19. eluaastani Tervisekassa, ent täiskasvanuikka jõudes tuleb see kulu endal kanda. Hambaravihüvitist on võimalik küll saada, ent umbes 42% täiskasvanutest lükkab hambaarsti visiiti edasi just rahapuuduse. Õigeaegselt teostamata hambaravi tagajärjeks pole mitte pelgalt hambutu naeratus ja hilisem suur raviarve, vaid ka mured üldtervisega. Harvad pole ka häbist või sotsiaalsest tõrjutusest tingitud vaimse tervise mured, probleemid töö leidmisel või suhete loomisel. Kuidas on juhtunud nii, et suu on kehast eraldunud ning selle ravimine on suurima omaosalusega tervishoiuteenus? Paneelis vahetame mõtteid suu- ja üldtervise seosest, otsime lahendusi ja pakume otsustajatele praktilist nõu.

Arutelus osalejad: Lea Bärenson (Lääne-Harju politseijaoskonna juht), Andero Uusberg (käitumisteadlane), Piret Põldver (raamatu „Hoog“ autor), Paul Lepasson (Kivi Baar programmijuht ja peosarja SÜNK peakorraldaja) Arutelujuht: Imre Kaas (Terviseamet) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet Ööelu kultuuri tarbimine ei ole alati turvaline selle tarbijatele ega öises keskkonnas töötavatele inimestele. Pidulised serveeritakse sageli alkoholist üle ning selle tagajärjeks on öörahu- ja avaliku korra rikkumised, vägivallakuriteod ning surmad läbi uppumise või külmumise. Arutelu eesmärk on seada küsimuse alla sotsiaalseid norme, suunata kuulajaid analüüsima enda käitumist ja mõtlemist ning leidma viise kuidas aidata kaasa enda ja teiste ööelu turvalisusele. Milline on turvaline ööelu? Kuidas selleni jõuda? Kas ööelu turvalisemaks muutmine mõjutab negatiivselt ööelu kultruuri ja peo kvaliteeti?

Arutelus osalejad: Ilmar Tomusk (Keeleameti juht), Anne Endjärv (HTM), Ruslan Trochynskyi (täiskasvanuna eesti keele õppija), Lea Kimber (Maxima Eesti personalijuht), Kristina Mustonen (Maxima Eesti tegevjuht) Arutelujuht: Marko Reikop Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Riik rakendab hariduses uut keelepoliitikat ning maailmas valitsevast poliitilisest olukorrast lähtuvalt on inimesed keeletundlikumad. Soovime mõista, kust jookseb riigi ja eraettevõtluse vastutuse piir riigikeele oskusega tegelemisel. Kuidas motiveerida täisealist inimest eesti keelt õppima, kui senises elus tal seda pole vaja läinud? Riik, ettevõtjad ja keeleõppijad räägivad, mida nemad arvavad ja kuhu liigume.

Arutelus osalejad: Tanel Kiik (Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees), Kaupo Koppel (Civitta Eesti vanemanalüütik), Paul Kuimet (kunstnik), Õnne Pillak (Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees), Riina Sikkut (Eesti Vabariigi terviseminister) Arutelujuht: Brent Pere (vabakutseline ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstnike Liit, KAEL Loovisiku ja vabakutselise töö tekitab arusaamatust ning vajab selgitamist. Arutelu on osa loomevaldkonnast alguse saanud selgitusprotsessist, mille raames räägime ja kutsume kaasa mõtlema vabakutselisuse tähenduse muutumisele tööhõives, looviisikutest ja paljude ühiskonna liikmete puudulikust liigpääsust ravikindlustusele ja sotsiaalsetele garantiidele. Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Kiur Lootus (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, pikaaegne ettevõtja ja juht) Eela Velstrõm (Interim Agentuuri personalijuht/ HR koolitaja/ juhatuse liige, neljapäevase töönädala propageerija) Berit Grossberg (turunduse ja tööandja brändi ekspert, läbipõlemise kogemuse jagaja) Arutelujuht: Hede Kerstin Luik (juhtimistreener, coach ja kommunikatsiooni ekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Lastevanemate Liit Läbipõlemist ja sellega seotud sümptomeid on suuremal või väiksemal määral paljud meist kogenud. Paneeldiskussioonis käsitleme läbipõlemist ja võimalusi, kuidas seda ennetada ning leevendada. Analüüsime tööelu toimimise aspekte, vaatame teemat nii tööandja kui töötaja ja tema pere seisukohast. Uurime, mis soodustab ületöötamist ning mida igaüks saaks teha, et läbipõlemist teadlikult vältida.

Arutelus osalejad: Oskar Gross (keskkriminaalpolitsei juht), David Vseviov (ajaloolane), Jan Kaus (kirjanik), Karoli Hindriks (ettevõtja) Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (jurist ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liige) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Politsei kutsutakse appi lahendama kõige erinevamaid muresid. Me kõik hoomame seda, millised on ühiskonna ootused politseile täna, aga milline on meie ühiskond tulevikus? Kuidas mõjutavad seda tehnoloogia areng, muutused kliimas, rahvastikus või ühiskonna väärtushinnangutes? Milliseks peab muutuma politsei, et ka tulevikus tagada ühiskonna turvalisust ja turvatunnet?

Arutelus osalejad: Ekspertide paneel: Janar Holm (riigikontrolör), Toomas Palu (Maailmapanga tervishoiu ekspert), Kadri Mägi-Lehtsi (Eesti Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht), Andrus Loog (Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige), Pille Banhard (Tervisekassa juhatuse liige) ............................ Poliitikute paneel: Riina Sikkut (terviseminister, SDE), Andres Sutt (Riigikogu liige, Reformierakond), Aivar Kokk (Riigikogu liige, Isamaa), Lavly Perling (Parempoolsed) Arutelujuht: Annika Uudelepp (Confido juhatuse liige), Ott Pärna (ettevõtja, majandusekspert) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Tervishoiu väljavaade on nukker – ees ootab eelarveauk, pikemad järjekorrad ja patsiendi suurem omaosalus. Analüüse on palju, otsuseid märksa vähem. Eksperdid otsivad arutelus kohti, kus tervishoius targemalt ressursse kasutada. Poliitikud avavad oma lahendusi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arutelus pole ruumi erakondlikule suminale, räägime ja vaidleme asjadest nii, nagu need on. Arutelu on kaheosaline ja väljub klassikalisest 1,5h kestvast festivaliarutelu formaadist. Esiteks toob ekspertide paneelarutelus välja võimalikud lahendused ehk madalal rippuvad viljad tervishoius. Seejärel esitavad poliitikud omapoolse plaani, kuidas tervishoiusüsteemi toimetulek tagada ja eksperdid kommenteerivad kuuldud plaane. Oma arvamust saab avaldada ka publik.

Arutelus osalejad: Marti Soosaar (Rohelised), Helmen Kütt (SDE), Andres Kaarmann (Parempoolsed), Andres Sutt (Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond) Arutelujuht: Annika Arras (Miltton, tegevjuht-partner) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Kallis riik, kas sa oled hinnanud oma poliitikate ja meetmete sotsiaal-majanduslikku kogumõju? Mida see tähendab erineva toimetuleku võimekusega inimestele? Kuidas toime tulla väga kõrge inflatsiooniga olukorras, kus riik omakorda tõstab väga paljusid makse samaaegselt, mis suures osas söövad just tavainimese rahakoti üsna auklikuks. Kuidas me saame tõsta üldist heaolu ja valitsuse tegevuskavas keskse mõõdikuna ära toodud tervelt elatud aastate näitajat, kui tundub, et tulevik tähendab pidevat muretsemist toimetuleku osas ning ära kannatamist?

Arutelus osalejad: Merje Kärner (AS Nortal personalijuht), Emil-Mark Talivere (Tallinna Strateegiakeskuse innovatsiooniekspert), Mait Rungi (AS Eesti Ettevõtlukõrgkool Mainor rektor) Arutelujuht: Marek Strandberg (ajakirjanik, materjaliteadlane) Arutelu korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tark Linn ehk kogum nutikaid lahendusi, mis toetavad antud keskkonnas tegutsevad inimesi ja ettevõtteid. Täna on Targa linna põhimõtted võtnud kasutusele näiteks Ülemiste City. Erinevaid põnevaid katsetusi tehakse ka Tallinnas ja Tartus. Kuid mis on Tark Linn? Kuidas mõjutavad AI lahendused talente, kes sellises moodsas keskkonnas töötavad? Kas võib juhtuda, et peatselt juhib kogu linnaku või linna tegevust tehisintellekt ja vajadus inimtööjõu järele muutub marginaalseks?

Arutelus osalejad: Lauri Läänemets (SDE), Jaak Aab (Keskerakond), Mart Võrklaev (Reformierakond), Aivar Kokk (Isamaa), Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) Arutelujuht: Tõnis Leht (Poliitikaguru, toimetaja) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Maksudega ei mängita, maksutõusud peavad olema ühiskondlik kokkulepe, erinevate osapooltega ning ühiskonnas läbi arutatud. Siinkohal läheb kassettmaki lint sassi ja tuleb hakata pliiatsiga kerima, et lint jälle käima läheks. Suur maksupakett, mis peale valimisi lauda löödi, tuli enamikule üllatusena, kuigi loogiliselt võttes, oli selge, et tulevikus ilma maksupoliitikat ümber mõtestamata hakkama ei saada.

Väärtusväitlus Poliitkultuurist(ehk Eetiline Käitumine Poliitilise Kultuuri Keskpunktiks). by

Arutelus osalejad: Eero Alamaa (Parempoolsed), Madis Kallas (SDE), Liina Freivald (Rohelised), Taavi Aas (Keskerakond), Joel Jesse (Eesti 200) Arutelujuht: Lauri Betlem (Elron, juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Eestis elab ca 1,3 inimest, kolmandik neist Tallinnas, seejärel kerkib suure keskusena Tartu. Eesti territoorium on seevastu suurem, kui meist rahvaarvult mitmed suuremad riigid, näiteks Holland 17 miljoni elanikuga. Selleks, et Eestis inimesed tahaksid ja saaksid elada mugavalt ka väljaspool Tallinna ning Tartut, on tarvis häid ühistranspordi ühendusi. Ühendusi, mis viivad ja toovad inimesi sinna, kus neil vaja on, sel ajal, kui neil seda vaja on.

Arutelus osalejad: Karin Kogermann (Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja), Ruth Kalda (Tartu Ülikooli peremeditsiini professor), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Sensus juhatuse liige), Marilin Vaksman (Benita Kodu OÜ juhatuse liige) Arutelujuht: Maaja Vadi (psühholoog, majandusteadlane ja TÜ juhtimise professor) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti "Tervis on inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund,“ ütleb seadus. Oleme riigina seadnud endale patsiendikeskse tervishoiu eesmärgi. Selle saavutamisel on oluline roll tervise spetsialistide õppe korraldamisel. Ka õpe peab toetama integreeritud patsiendimeeskonna tekkimist. Kuidas saada erinevad spetsialistid omavahel koostööd tegema ja terviklikku patsiendimeeskonda moodustama? Kuidas tekkitada õppes päriselt interdistsiplinaarsust ja mitte ainult ühe kooli ulatuses, vaid kaasates kõiki koole, kus tervise spetsialistid väljuvad?

Arutelus osalejad: Jaanika Merilo (Sotsiaalministeerium innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik), Elli Valla (TalTech Tugevalt tagatud tarkvara laboratoorium, doktorant-nooremteadur), Siim Saare (Activate Health asutaja ja tegevjuht) Arutelujuht: Erki Mölder (Verge Healtech Fund, partner) Arutelu korraldaja: HealthFounders Eesti tervishoid on suure finantssurve all - kulud kasvavad tuludest kiiremini, kuid kulude kokkuhoidu lubavate uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga Eesti silma ei paista. Tehisintellekti kiire areng tekitab nii patsientides kui tehnoloogiafirmades uusi ootusi. Arutame selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik turvaliselt arstide, õdede ja patsientide ellu tuua.

Arutelus osalejad: Karin Roth (Eesti kassikasvatajate seltsi ESTICAT esindaja ja kassikasvataja), Harles Kaup (Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni loomatervise juhtivspetsialist), Geit Karurahu (Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht), Tiia Ariko (Eesti Kennelliidu juhatuse liige, koerte treener ja käitumisspetsialist) Arutelujuht: Julija Abram (Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president) Arutelu korraldaja: Pet City Eestis on 235 000 koera ja 290 000 kassi. Lemmikloomi nähakse ühe enam pereliikmetena. Koos kasvava loomaarmastusega on õitsele puhkenud ka nendega äritsemine, mis vilistab loomade heaolule. Loomi toodetakse halbades oludes farmides, kus nad on tihti tervisehädadega ja probleemsed. Kuidas teha vahet ebeetilise millerdaja ja ausa kasvataja vahel ja mida saame teha, et seda räpast praktikat piirata?

Arutelus osalejad: Marek Mühlberg (Rohelised), Riina Sikkut (SDE), Lavly Perling (Parempoolsed), Tiit Riisalo (Eesti 200), Kristjan Järvan (Isamaa) Arutelujuht: Jaanika Merilo (Sotsiaalministeerium, innovatsiooninõunik; Ukraina digiministri nõunik) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Personaalne riik on uus kuum termin, kuid kas saame selles kõik ühtemoodi aru? Kas seda saab käega katsuda? Kas me lõpuks ometi näeme seda, et inimesed ei pea oma parandamatuid haigusi ja puuduvate jäsemete jätkuvat puudumist tõestama? Või et kohmakate taotlusprotsesside asemel, oskab tark ja personaalne riik andmete põhiselt ise otsustada, mis on inimese vajadused ning vastavad kohalduvad meetmed?

Arutelus osalejad: Hanah Lahe (Reformierakond), Enn Eesmaa (Keskerakond), Reili Rand (SDE), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised), Anti Haugas (Reformierakond) Arutelujuht: Kristi Liiva Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton 90 minutiga kolm kahekõne! Kutsud osalejatega kahekõned, kus paarid valivad kohapeal endale teema, mis arutlusele tuleb. Teemad: Kool Eestis 10. aasta pärast, mida vajavad tulevikulapsed? Kas 10. aasta pärast juhib Eestit tehisintellekt? Mis juhtuks, kui homsest oleks Viljandi Eesti pealinn?

Arutelus osalejad: Siim Kiisler (Parempoolsed), Rasmus Lahtvee (Rohelised), Annely Akkermann (Reformierakond), Tõnis Mölder (Keskerakond), Andres Metsoja (Isamaa) Arutelujuht: Peep Siitam (Energiasalv, tegevjuht) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Tuul, päike, salvestusvõimekus, tuumajaam, põlevkivi, puit, vesinik ja see loetelu võiks jätkuda veel pikalt. Rohepöörde eesmärgid ning hool puhtama ja parema tuleviku eest, viivad sellest nimekirjast põlevkivi ja pikas perspektiivis ka puidu, mida on palju mõttekam väärindada kui pelgalt põletada. Julgeolekukaalutlustel peab olema meie eesmärgiks ühest küljest tagada autonoomne, sõltumatu siseriiklik energiatootmine, teisalt aga maksimaalne ühenduvus oma naabrite ning laiemalt Euroopa elektrivõrkudega.

Arutelus osalejad: Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised), Mario Kadastik (Reformierakond), Heiki Hepner (Isamaa), Zuzu Izmailova (Eesti 200) Arutelujuht: Kristi Klaas (Riigikantselei, rohepoliitika koordinaator) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Mis loom see rohepööre on ja kes selle kõige eest maksma hakkab? Rohepööre tähendab meie seniste mõtlemis- ja tegutsemisviiside ümbermõtestamist. Käsikäes digipöördega, on tegemist maailmamuutvate paradigmade nihkega. Suured nihked on ajaloos tekitanud ka suuri kaotajaid.

Arutelus osalejad: Maria Rahamägi (haridusalgatuse Edumus tegevjuht ja asutaja), Aivar Hiio (haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse peaekspert, õpiradade valdkonna projektijuht), Grete-Stina Haaristo (Tabasalu gümnaasiumi direktor), Astrid Sildnik (Kose gümnaasiumi väikeklassiõpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige) Arutelujuht: Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, juhtimiskonsultant ja mentor) Arutelu korraldaja: Haridusalgatus Edumus Haridusalgatus Edumus liitus innovatsioonikiirendiga Accelerate Estonia missiooniga tõestada, et haridust on võimalik skaleerida. Kui klassiruum on koolimajas paiknev ruum, siis hüperlokaalne klassiruum on eri asukohtades samaaegselt toimuv õppetegevus, kus õpetaja saab tehnoloogiliste lahenduste abil juhendada mitmeid klassikomplekte. Kuidas edasi, kui riiklik eksperiment on läbi? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Ats Mattias Tamm (üldhariduskooli õpilane), Teele Kanarbik (üliõpilane), Kaisa Tamkivi (üldhariduskooli õpetaja). Nimekiri täieneb. Arutelujuht: Lennart Mathias Männik (Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) Arutelu otsib õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid kaasates vastuseid küsimustele: kus ja kuidas saab õppija võtta aktiivse rolli nii koolielu kui ka õppimise kujundamisel, kuidas saab kool kujundada õppekeskkonda nii, et õpilasel oleks võimalus aktiivset rolli võtta, ning milline roll on lapsevanematel, et nende lapsest kujuneks ennastjuhtiv õppija. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Eestikeelse avakõne peab Ross Allen, Ühendkuningriigi suursaadik Eestis. Arutelus osalevad: Artur Tiganik (brigaadikindral reservis, riigikaitseõpetaja), Hanna-Stiina Tornius (Eesti ÜRO noordelegaat ja Eesti NATO Ühingu liige), Aare Jamnes (Kaitseressurside Ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja) Markus Rosin (reservohvitser ja Eesti NATO Ühingu liige) Arutelujuht: Linda Luts (Eesti ÜRO noordelegaat 2021-2022 ja Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitsespetsialist) Arutelu korraldaja: Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga 2015. aastal võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni noorte, rahu ja julgeoleku (NRJ) kohta, milles tunnistati esimest korda, et noortel on oluline roll rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ja edendamisel. Resolutsiooniga kutsuti ÜRO liikmesriike tungivalt üles andma noortele suuremat sõnaõigust ning kaasama neid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil otsuste tegemisse. Kuidas Eestis aktiivsemalt resolutsiooni rakendada? Kuidas suurendada rahuhariduse käsitlemist riigikaitseõpetuse raames? Kuidas nii ÜRO kui Välisministeeriumi toel NRJ poliitikat, riigikaitseõpetust ning noori omavahel ühildada? Arutelu tulemusena selguksid järgmised olulised sammud, mida osapooled saaksid "Noored, rahu ja julgeolek" poliitika rakendamiseks ja riigikaitseõpetuse arendamiseks Eestis ette võtta.

Arutelus osalejad: Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Reet Aus (EKA vanemteadur, jätkusuutliku disainilabori eestvedaja), Xenia Joost (kunstnik ja moelooja) Arutelujuht: Anet Adamson (Fashion Revolution Estonia) Arutelu korraldaja: Fashion Revolution Estonia Euroopa Liidu tekstiilistrateegia eesmärk aastaks 2030 on luua keskkonnateadlikum moe- ja tekstiilisektor. Selleks plaanitakse vastu võtta mitmeid seadusi, et muuta rõiva- ja tekstiilivaldkonda alates tarbijast kuni tootjateni välja. Visioon on, et kõik ELi turule lastud tekstiiltooted oleksid vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad. Suur rõhk tekstiilistrateegial lisaks rõivaste tootmise metoodika muutmisele on ringmajandus - pikenda rõivaste eluiga. Kiirmoel on keeruline end tekstiilistrateegiasse perfektse pusletükina sobitada. Tarbijatel aga keeruline kiirmoest loobuda. Kuidas saame tuua põhirõhu rõivaste taaskasutamisele nii tarbija kui ka tootja tasandil? Milliseid lahendusi tänane tarbija vajab, omaks suudab võtta ja õnnelik olla?

Arutelus osalejad: Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Zuzu Izmailova (Riigikogu liige), Priit Lepasepp (Sunly asutaja ja juhatuse esimees) Arutelujuht: Jüri Muttika (ERRi saatejuht, ajakirjanik, reporter) Arutelu korraldaja: Energiasalv Pakri OÜ Eestlaste armastatud mälumäng Kuldvillak rohelise tuleviku teemadel pakub põnevat kaasaelamist ja innustab mõtlema keskkonnateadlikumalt.

Arutelus osalejad: Kristel Kiens (spordipsühholoog), Andres Aru (Õiguskantsleri büroo Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Paavo Piik (Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu asejuhataja), Indrek Kaing (väärkohtlemise ohver ja Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige), Teet Allas (Eesti Jalgpalli Liidu Rahvajalgpalli osakonna juht) Arutelujuht: Anu Välba (Eesti tele- ja raadioajakirjanik) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet, Laste heaolu osakonna ennetustalitus Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmeid lugusid, kuidas lapsed on kogenud huvihariduses ebasobivat käitumist või emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist. Arutelu käigus otsivad panelistid ja publik vastuseid küsimustele: miks väärkohtlemine toimub; miks me sellest rääkida ei julge ning kuidas paremini ja süsteemsemalt tagada turvaline huviharidus kõigile osapooltele?

Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (MKMi ehituse asekantsler), Margit Mutso (Eek & Mutso arhitektuuribüroo juht), Meelis Karro (Balti Vara Ehituse juht), Dagmar Mattiisen (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige), Lauri Suu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LIFE IP Buildest projektijuht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Eestis on vaja aastaks 2050 rekonstrueerida 14 000 kortermaja ja 100 000 elumaja. Majade renoveerimine aitab vähendada keskkonnajalajälge, parandada linnaruumi kvaliteeti, kodude sisekliimat ning vähendada küttekulusid. Inimesed justkui ei taha ja Euroopa Liit sundivat majade renoveerimist peale, aga ometi täitus Kredexi 80 miljoni eurone kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor ühe päevaga. Teisalt on renoveerimistempo ikkagi liiga aeglane, korda tuleks teha rohkem maju ja kiiremini. Mis meid takistab ja kus on lahendused?

Arutelus osalejad: Arutelu toimub töötoa formaadis: katsetamine, läbimäng, kokkuvõtted ja soovitused tulevad kõikidelt arutelus osalejatelt Arutelujuht: Tiina Tamm (nooremlektor, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool / Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Küllap oled kuulnud, et tõhusam õpetamine on see, kui jõuad teadmiseni koos õppija endaga – kodus, lasteaias, koolis, tööl. Tunnistagem aga, et see ei ole alati lihtne protsess. Meie töötoas saad proovida põnevaid vahendeid, mis aitavad sul saada osavamaks arutlejaks ja teiste arutlema juhtijaks. Arutlejana saad teisi kaasates lahendada probleeme, sügavamalt õppida, leida uusi ideid jne. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Egert Kivisaar (CityBee Eesti OÜ regioonijuht), Ralf-Martin Soe (Targa linna uuringute nooremprofessor), Liivar Luts (Tallinna Transpordiamet), Aksel Part (liikuvusekspert ja Poliitikauurigute Keskuse Praxis analüütik), Pärtel-Peeter Pere (Ehituse teekaart 2040 peatoimetaja ja Riigikogu liige) Arutelujuht: Sander Loite Arutelu korraldaja: CityBee Eesti OÜ Transpordiliikide ristkasutus aitab leevendada linnasid ja valdasid kammitsevat autostumist ja sellest tingitud keskkonnaprobleeme – kuidas muuta transpordi ristkasutus sujuvaks, mugavaks ja kõigile vastuvõetavaks?

Arutelus osalejad: Lii Araste (sotsiaaluurija, Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonnatöö nooremlektor), Emil Anistsenko (noor aktivist, noorsootöötaja), Indrek Lillemägi (haridustegelane ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor), Sandra Tiganik (Noor Meister 2023) Arutelujuht: Katriine-Maria Orula (Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasnõustaja ja haridusinnovatsiooni magistrant) Arutelu korraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus Koalitsioonipartnerid on otsustanud tõsta koolikohustuslikku iga 18- eluaastani või kutse omandamiseni. Toome haridusteemalise arutelu fookusesse Z- generatsiooni noored, kes on sündinud digitaalajastu keskel. Nende ootused haridusele ja õpikeskkonnale erinevad varasematest põlvkondadest. On oluline kohandada haridussüsteem nende vajaduste ja soovidega ning pakkuda neile mõtestatud koolikogemust. Eesmärk on muuta haridusvaldkonna mõttemalli, et koolist lahkujad ei ole "vaesekesed", vaid neil on koolitee enneaegseks katkestamiseks erinevad põhjused ja eesmärgid. Sealjuures tuleks kooli näha inspiratsiooniallikana, mis pakub väärtusi ja praktilisi oskusi. Dialoog spetsialistide ja Z-generatsiooni enda vahel on oluline samm õige suuna leidmiseks, ootame ka publiku seast kaasamõtlemist ja -arvamist! NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Konrad Hanschmidt (Gridio), Taavi Velleste (Sunly City), Rasmus Armas (Elektrilevi) Arutelujuht: Martin Kruus (Sunly nõukogu esimees) Arutelu korraldaja: Sunly AS Energiajulgeolek on riikliku ja ühiskondliku stabiilsuse vaatest ülioluline, kuid usk selle olemasolusse Eestis on kõikuma löönud. Arutame, kuidas saavad energiatarbijad ise aktiivselt osaleda energiaotsuste tegemises ning millised väljakutsed ja plussid siin teel meid ootavad. Arutelus keskendumegi kodanike ja ettevõtjate rollile energiajulgeoleku tagamisel.

Arutelus osalejad: Katrin Kepp (Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse juhataja) Petri-Jaan Lahtvee (äio tech OÜ kaasasutaja, TalTechi kaasprofessor), Karl Peebo (OÜ Fibenol tootejuht), Henry Uljas (Bioforce Group OÜ tegevjuht) Arutelujuht: Katrin Jõgi (Euroopa Liidu biomajanduse noorte saadik) Arutelu korraldaja: Maaeluministeerium Mis on Eesti trumbid ringbiomajanduses ja kus saaksime Euroopas ja miks mitte ka maailmas unikaalsed olla? Kuidas Eesti digitiigri kõrvale biotiiger kasvatada? Mis on üldse ringbiomajanduses võimalik - kus Eesti laborites, aga ka (idu)ettevõtluses juba ollakse, aga kus võiks olla? Mis on erinevate osaliste roll ringbiomajanduse ja seega rohelise tuleviku kujundamisel?

Arutelus osalejad: Tiina Gurjanova (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, keelekümbluse kursuse õpetaja), Ksenia George (Tartu Rakenduslik Kolledž, tugikeskuse juht), Anne Endjärv (Haridus- ja Teadusministeerium, keelepoliitika osakond), Darja Parts (Tartu Ülikooli kliinikum, Kõneteraapiakeskus, kliiniline logopeed) Arutelujuht: Anna Golubeva (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) Arutelu korraldaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on aasta aega katsetanud haridusliku erivajadusega (HEV) õppijatele suunatud keelekümbluskursusega "Edgar". Muukeelse HEV noore õppimise valikud on olnud niigi piiratud, eestikeelsele haridusele ülemineku valguses on neil noortel aga veel vähem võimalusi, kuhu pärast põhikooli lõpetamist edasi õppima minna, sest eesti keele õpe ei ole venekeelsetes koolides olnud seni põhihariduse omandamisel fookuses. Just nüüd on õige aeg mõelda, kuidas peaks toetama HEV õppija keeleõpet ning liikumist kutseõppesse. Haridusmaastikul toimuvate muutuste valguses küsimegi − millist tuge vajavad teise emakeelega noored ning kutsekoolide õpetajad?

Arutelu korraldaja: Eesti Psühholoogide Liit Inimese psüühika kohta on väga palju erinevaid arvamusi, mille hulgas leidub nii õigeid, mõistlikke, meeldivaid kui ka kasulikke. Arutame, kuidas teaduses ja igapäevaelus teha vahet mõistlike ja jaburate ning kasulike ja kasutute arvamuste vahel.

Arutelus osalejad: Andri Plato (Kääpa kogukond), Jako Jaagu (Umbusi kogukond), Taavi Kotka (Koos.io), Elari Hiis (Käru kogukond), Rainer Paenurk - TÜ Energiaühistu Arutelujuht: Peeter Vihma (Helsingi Ülikool/Taltech) Arutelu korraldaja: TÜ Energiaühistu Kas kogukondade kaasamiseks on 2023.aastal uusi meetodeid või tehnoloogilisi vahendeid ja tööriistu või toimub kõik samamoodi nagu varem. Tuleme kokku, teeme süüa, tantsime ja laulame ning seejärel vaatame, et kas teeme midagi veel.

Arutelus osalejad: "Kristin Parts (Eesti Väitlusseltsi tegevjuht), Eva Ladva (meediapädevusekspert), Karin Vene (kommunikatsiooniekspert), Ivo Visak (Saaremaa Gümnaasiumi koolijuht) Arutelujuht: Margo Loor (SpeakSmart moderaator) Arutelu korraldaja: Eesti Väitlusselts Kriitilist mõtlemist ning infokirjaoskust tähtsustatakse õppekavades ja ühiskonnas üha rohkem, ent meediaruumis toimuvad muutused veelgi kiiremini. Kuidas saaks koolisüsteem meediapädevuse vallas ajaga kaasas käia (või sellest isegi sammu võrra ette jõuda)? Kuidas saavad haridusasutuste tööd toetada koolivälised organisatsioonid? Millised meetodid on meediapädevuse õpetamiseks kõige tõhusamad?

Arutelus osalejad: Maive Rute (Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitja), Jaanus Purga (Rohetiiger, majandustoimkonna vedaja), Ove Oll (Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur), Martin Kruus (Sunly kaasasutaja) Arutelujuht: Andrus Treier (Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Kas praeguste ressursside, ringmajanduslike võtete ja tehnoloogiatega on võimalik taastuvenergiale üle minna? Või on sellega tekkiv keskkonnamõju suurem võrreldes tänaste taastumatute alternatiivide juurde jäämisega? Tegelikult on lahendused olemas. Avame vaatenurki rohetehnoloogiate potentsiaalidest ning toome võrdluseks olemasolevate taastumatute tehnoloogiate keskkonnamõju ja ressursikasutuse

Arutelus osalejad: Mari-Liisa Parder (TÜ Eetikakeskuse teadur), Annika Arras (konsultatsiooniettevõtte Miltton tegevjuht), Marko Uibu (TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor), Sten Andreas Ehrlich (endine Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler) Arutelujuht: Heidi Reinson (majanduskäitumise õppejõud, Tartu Ülikool) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, podcast MÜKSUD & MÜLKAD Meid mõjutatakse igal pool ja koguaeg. Toidupoes, reklaamipausil, arsti juures ja koolis, uudiseid kuulates. Samas kipub inimestel olema küllalt naiivne arusaam sellest, kuidas ja kui palju neid mõjutatakse. Samuti on kohati üpris erinevad mängureeglid avaliku ja erasektori "mõjutajatel". Näiteks peab riigiametnik e-kirja või sms-sõnumite testimiseks taotlema eetikakomitee loa, reklaame ja nende uurimist ei pea aga kellegagi kooskõlastama. Käitumuslike taipamiste rakendamine on populaarsust kogumas nii era- kui avalikus sektoris (nt müksamine), kuid kooliprogrammis ja laiemas avalikkuses käsitletakse inimese mõjutamise ja mõjutatavuse küsimusi vähe.

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli arendusjuht), Karin Jaanson (Eesti Teadusagentuuri tegevjuht), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht), Andi Hektor (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) astro-osakestefüüsika vanemteadur) Arutelujuht: Marju Himma-Kadakas (meediauurija ja -õppejõud ning teadusajakirjanik, ERR) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur Teadlaskarjääris on harjumuspärane akadeemiliste asutuste vahel liikumine, see on juba ammu sisse töötatud rada. Selle kõrvale võiks tulla juurde mudel, kus teadlane saaks ka ettevõtete vahel roteeruda. Kaasnevad hirmud on kahepoolsed – ülikoolide ressursi nappus ning teisalt ettevõtjad ei soovi, et teadlane oma teadmisega nende juurest lahkub. Paneelarutelus tuleb juttu sellest, mis toob teadlasele kaasa erasektoriga koostöö tegemine või seal töötamine ja sellest, milliste eripäradega peavad ettevõtjad arvestama teadlase tööle võtmisel. Muu hulgas arutletakse teadussaavutuste rakendamise võimlustest ettevõtluses, kui suur on teaduse mõju majandusarengule ning tutvustakse teadlaste ja ettevõtete häid koostöönäiteid.

Arutelus osalejad: Marju Lauristin (emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Kristina Kallas (haridus- ja teadusminister), Kristiina Saks (Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) Arutelujuht: Vladislav Lušin (Speaksmart moderaator) Arutelu korraldaja: Kantar Emor Kultuuriministeeriumi tellimusel on Kantar Emor 2023. aastal läbi viimas Eesti integratsiooni monitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Sõda Ukrainas, eestikeelsele haridusele üleminek, välistööjõu küsimused – need kõik on lõimumise toonud teravdatud tähelepanu alla. Arutelus heidame pilgu meie kogukondade erinevatele meediatarbimise harjumustele ja kraadime lõimumise hetkeseisu.

Arutelus osalejad: Arutelus osalevad Eestisse saabunud pagulased. Osalejate nimed on veel täpsustamisel. Arutelujuht: Kari Käsper (ÜRO pagulasamet UNHCR) Arutelu korraldaja: ÜRO pagulasamet UNHCR Täiemahuline sõda Ukrainas tähendas Eesti jaoks muuhulgas tavapärasest palju enamate pagulaste vastuvõtmist. Arutelul räägime Eestisse mujalt kui Ukrainast saabunud pagulastega sellest, kuidas paljude uute pagulaste saabumine nende elu on mõjutanud ning otsime ühisosa samuti arutelul osalevate pagulastega Ukrainast. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Viivian Jõemets (Kultuuriministeeriumi teadusnõunik), Katrin Pihor (Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja), Indrek Ibrus (Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor), Jaana Päeva (Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekava juht, teadur) Arutelujuht: Aija Sakova (Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool Loovuurimuse tähtsus ja reguleeritus on võrdväärne teadustööga, kuid samal tasandil seda veel ei tunnustata. Seetõttu süveneb loovuurimusi läbiviivate teadlaste ebaõiglane olukord, kus nende tööd ei saa teaduslike parameetrite järgi hinnata ega rahastada. Arutelul uuritakse ühiselt, millised võimalused avaneksid, kui loovuurijate tööd tunnustatakse samal tähtsuse astmel kui “tavapärast teadustööd”.

Arutelus osalejad: Ekspert Irene Käosaar (Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor, lõimumise ja keelekümbluse edendaja), Ekspert Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni sihtasutuse juhataja) Arutelujuht: Laineli Parrest (Viljandi Kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse mentor) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liit Eesti Kunstikoolide Liidu noored tahtavad teada, mis on integreerimine. Selleks korraldame korraliku inimkatse. Kutsume kokku kamba Vene-Eesti-Ukraina noori, kes esitlevad publikule ja ekspertidele kohapeal ühistööna loodud loomingulisi sõnumeid. Keegi aima veel, kui teravad, valusad, mahedad või humoorikad need sõnumid olema saavad, ja kuidas reageerivad eksperimendile kogenud eksperdid. Põnevust ja mängulisust on rohkesti õhus! (Arutelu on eesti keeles, ent tõlge kujuneb paindlikult, spontaanselt ja kohapeal sünergias). NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Julia Rosend (Haridus- ja Teadusministeerium), prof. Art Leete (Tartu Ülikool), Rainer Saks (CybExer Technologies), Märt Volmer (Välisministeeriumi endine globaalteemade asekantsler, 31 aastase kogemusega diplomaat) Arutelujuht: Marten Juurik (teaduseetika valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur 2021. aasta märtsis mõistis Harju maakohus vanglakaristuse Hiina sõjaväeluure kasuks töötanud Eesti mereteadlasele. See oli Eesti teadusele ühtaegu üllatav ja hoiatav ning vähendas teadlaste indu Hiinaga koostööd teha. Samal ajal on Euroopas teadust rahastavaid organisatsioone ühendav võrgustik Science Europe piiriülese koostöö osas otsimas lahendusi, kuidas võimaldada andmete jagamist ja teaduslikku koostööd Hiinaga. Teadlastele saadab see vastuolulisi signaale. Kui seni on üldiselt rahvusvahelist koostööd nähtud kui üdini positiivset suundumust, siis nüüd tuleb aina enam arvestada rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku mõjudega. Samas puuduvad teadlastel vastavad kogemused ning pole ka selgeid suuniseid, millisel juhul kaaluvad julgeolekuhuvid üles teadusliku koostöö. Arutelu eesmärgiks on tõstatada küsimusi ja teadvustada probleeme seoses rahvusvahelise teaduskoostööga.

Arutelus osalejad: Annely Akkermann (REF), Jaak Madison (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Riina Solman (Isamaa), Kristina Kallas (E200) Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit Avame erinevate parlamendierakondade seisukohti ja ideid kodanikuühiskonna riikliku rahastamismudeli teemal. Valitsuserakonnad on lubanud senise Riigikogu katuserahade jagamise ära lõpetada ning luua regionaalsete investeeringute programmi. Milline süsteem võiks asendada senist katuserahade jagamist? Diskussiooniga soovime leida rahastuse tuleviku ja jätkusuutlikkuse osas ühisosa ning arutleda võimalike lahenduste üle.

Arutelus osalejad: Irma Estra (HAKA täienduskoolituse hindamiskoordinaator), Helina Kibar (EPALE saadik) Arutelujuht: Trine Tamm (HAKA täienduskoolituse hindamiskoordinaator) Arutelu korraldaja: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) Täienduskoolituse maastik on lai ja õppija valik keeruline. EHIS-es on üle 1200 koolitusasutuse, kuid paljude veebilehed ja õppekavad ei vasta seaduse nõuetele. HAKA on teinud algust täienduskoolituse kvaliteedi tõstmisega. Koos osalejatega püüame jõuda selgusele, millised kriteeriumid on valikul olulised ja kuidas iga koolitusel osaleja saaks koolitusse panustatud raha näol väärt investeeringu?

Arutelus osalejad: Margarita Ingel (Conflict Mediator, EST), Miriam Attias (Expert in Community Mediation, FIN), Panu Artemjeff (Equality Expert, FIN) Arutelujuht: Kätlin Kuldmaa (Head of The Social Studies Field at Narva Estonian State Gymnasium) Arutelu korraldaja: Finnish Institute Neighbours - whether living next-door or in the same city - sometimes get on our nerves. How can we maintain healthy relations with people in our community? What to do if our arguments escalate or the views become very polarised? It is easy to add fuel to arguments but calming them down needs conscious effort. Our specialists talk about how to do it.

Arutelus osalejad: Eero Janson (Estonian Refugee Council), Kelly Grossthal (Estonian Human Rights Centre), Meelis Joost (Estonian Chamber of Disabled People (EPIK), Manny de Guerre (Q-Space) Arutelujuht: George Kent (U.S. Ambassador to Estonia) Arutelu korraldaja: United States Embassy How do we include underrepresented voices in societal discussions? In this English-language panel, experts from a wide-range of organizations will give their opinions, experience, and advice about how we can make sure everyone has space to be included in today's most pressing conversations.

Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (climate scientist), Aire Rihe (Advisor to the management, Ministry of Climate), Eeva Taimisto (Director of Sustainability Consulting and Communication, Miltton Finland) Arutelujuht: Madis Tilga (Nordic Council of Ministers' office in Estonia) Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' office in Estonia If you have flown somewhere, had your package delivered or ordered food you have probably seen a proud statement – this activity or product is CO2 free! Is the company really striving towards a more sustainable future or is it just greenwashing, a marketing gimmick intended to mislead consumers who prefer to buy goods and services from environmentally conscious brands? Join the discussion on what exactly does CO2 free and neutral mean, what is its impact on the environment (if any), and is it really even possible to reduce, offset, or remove the carbon dioxide emissions companies create. How to navigate in these myriad of green pledges, what to buy and where to invest? Or have we even given too much attention to CO2 over many other paramount realms of sustainability?

Arutelus osalejad: Koit Kelder (Saarte Koostöökogu juhataja), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler), Häli Tarum (Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht), Karin Kruup (Kopli 93 kaasalgataja) Arutelujuht: Dagmar Narusson (Ph.D) (Tartu Ülikooli õppejõud ja teadur) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit Avada erinevaid vaateid ja võimalusi, millisena me soovime näha kogukondade/ kodanikuühiskonna ja avaliku sektori dialoogi ühiskondlike väljakutsete ja kriisidega tegelemisel. Milline on/võiks olla kogukondade endi roll ühiskondlike väljakutsete kontekstis ja milliseks võiks tulevikus kujuneda avaliku sektori roll? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Poiss ja tüdruk, kooliõpilased, räägivad oma kogemuslugu Arutelujuht: Aleksandr Afanasjev ja Priit Lilleväli (instruktorid, Combat Ready OÜ) Arutelu korraldaja: Combat Ready OÜ Juhtimine on oluline oskus kogu eluks ning kasutatav igas eluvaldkonnas. Õigeid juhtimise meetodeid rakendades on lihtne teha enda jaoks läbimõeldud otsuseid, lahendada keerulisi olukordi ning luua toetavaid ja usaldusväärseid meeskondi (suhteid) õigete inimestega. Seetõttu on äärmiselt oluline õppida vajalikud teadmised ja oskused võimalikult varakult - koolipingis. See on koht, kus asuvad meie homsed juhid!

Arutelus osalejad: Madis Kallas (regionaalminister), Signe Riisalo (sotsiaalkaitse minister), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Sven Tobreluts (Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht) Arutelujuht: Kertu Vuks (Elva abivallavanem) Arutelu korraldaja: Siseministeerium Me näeme ja tajume ühiskonnas võimutasandite omavahelist vastandumist. KOVi tegevus kogukondade suunal ja keskvõimu tegevused KOVi suunal on mõlemad nõrgad lülid, vähemalt teineteise arvates. Ühiskonna sidususe jaoks on see ohtlik trend ja see mõjutab inimeste turvatunnet. Arutelu põhiküsimused: Kus on mõistlik tasakaal keskvõimu ja kohaliku võimu vahel, et inimeste heaolu kujundada? Kuidas jõuda selleni, et otsustame ja tegutseme võimalikult inimese lähedal? Mis üldse jääb tugevate KOVide ajastul keskvõimu rolliks ja kuidas keskvõim seda aktsepteerib? Kuidas keskvõim rohujuuredemokraatias osaleb? Kuidas kujundada paremat KOV’ide ja keskvõimu koostööd, et avalikud teenused oleksid kliendikesksed? Kas inimeste vaatest on üldse vahet, kas teenuse pakkuja on KOV või keskvalitsus?

Arutelus osalejad: Sigmar Suu (Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja), Ragnar Viikoja (Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht), Evelin Hillep (Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht), Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige) Arutelujuht: Elo Ellermaa (suhtekorralduse spetsialist) Arutelu korraldaja: Meta Advisory Group Rohepöörde kontekstis seisab maailm silmitsi vastanduvate soovidega. Põllumajandus on seejuures üheks võtmevaldkonnaks. Kuigi farmeritelt jõuab toit lauale, seostatakse seda ka keskkonnaprobleemidega – mürkide ja saastega. Otsustajad on dilemma ees: kuidas leida tasakaal rohepüüdluste ja põhivajaduste vahel. Arutleme, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.

Arutelus osalejad: Stephanie Rendon (writer and data scientist from Mexico), Dario Hamidi (Engineering Manager at Bolt and Estonian teacher from Germany), Mike Perdue (Co-owner of AFTRWRK Bar from USA), Uwanma Odefa (HR worker from Nigeria) Arutelujuht: Hannah Brown (e-Residency Program) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Estonia is lucky to have a growing and vibrant international talent community flourishing within its borders. But what do we really know about them and why did they decide to build their lives in Estonia? Join us for a dynamic panel event where a diverse group of specialists, hailing from various professional domains, will share their remarkable journeys of living and working in Estonia. Discover the motivations behind their choice to build their lives here, their interactions with the local community, and their visions for a more inclusive future. In this engaging discussion, we'll also delve into the triumphs and challenges faced by international talent, examining the support systems in place and envisioning possibilities for improvement.

Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (PhD, kliimamuutuste majanduse ja poliitika ning rahvusvaheliste kliima-alaste läbirääkimiste ekspert), Ragmar Saksing (Ettevõtja ja Tehnopolirohetehnoloogia valdkonna juht), Hannes Aava (projekti "Rohejälg" juht ja maastikukujundaja) Arutelujuht: Krista Kampus Arutelu korraldaja: Euroopa rohelise pealinna büroo Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Oleme sel aastal keskendunud linnaloodusele ning elurikkuse rollile kliimamuutustega kohanemisel. Arutame mida tähendab elurikas linn, miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi.

Arutelus osalejad: Renno Veinthal (Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse, arenduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsler), Ants Sild (Koolitusfirmade Liidu esindaja), Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler), Inge Laas (EASi ja KredExi innovatsiooniosakonna juht), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor ja PARE juhatuse liige), Helen Pärli (Eesti HR Seltsi asutajaliige ja asepresident, Personaliagentuuri Smartful Growth asutaja), Maria Kütt (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ja PARE juhatuse aseesimees), Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor), Urve Mets (OSKA uuringujuht), Karin Andre (Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja) Arutelujuht: Margo Loor (Õpidisaini ja Cerebrum Hub partner) Arutelu korraldaja: Koolitusfirmade Liit Milline peaks olema lahendus Eesti riigi arengu jaoks vajalike oskuste arendamiseks täna kiiresti muutuvas maailmas? Uusi oskusi keerukamateks ja spetsiifilisemateks töödeks on vaja omandada sageli kiiremini või väiksemates gruppides, kui seda formaalharidusega mõistlik pakkuda on. Arutame koos, kuidas me saame olla järgmise 30 aasta jooksul riigina edukad olukorras, kus elanikkond vananeb, tehisintellekt areneb meeletu kiirusega, uudse profiiliga töid tekib kiiresti juurde ning täiskasvanud vajavad kiiret täiend- või ümberõpet. Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Pirkko Saar (AS Telia personalijuht), Natalia Horohordina (Eesti Energia talendijuht), Ljudmila Pihel (AS Mainor talendijuht), Ants Sild (AS BCS Koolitus juhatuse liige), Mait Rungi (AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor) Arutelujuht: Jüri Jõema (ITL) Arutelu korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Milliseid kompetentse ja oskuseid ettevõtted vajavad saamaks allhankijast turguloovaks innovaatoriks? Mida on vaja, et meil oleks parimad talendid ja arenevad ettevõtted täna ja homme? Mida saab ettevõte ise teha ja mida tasub sisse osta – kellelt, kust ja kui palju? Kas arendada oma talendid ja tooted/teenused ise, leida vajalike kompetentsidega talendid kodu- ja välismaiselt tööturult või osta hariduspakkumus ja tootearendus teenusena kõrgkoolidelt (täiendkoolituse, korporatiivkõrgkoolina ja/või rakendusuuringuna)? Milliseid on efektiivsed viisid ja metoodikad ettevõtete talentide arendamiseks ja tootearenduse alaseks koostööks? Kes millises küsimuses peaks võtma initsiaatori rolli ja millist tuge vajatakse? Milline on rollijaotus ettevõtete – kõrgkoolide – riigi vahel toote/teenuse ja ettevõtte arendamisel? Milline on talendi enda vastutus oma kompetentside arendamisel? Milline peaks olema win-win koostöömudel, mis võtab arvesse ettevõtjate ärivajadusi ja õppija-talendi huvisid, soove ja vajadusi, arendaks kõrgkoole ja toetaks riigi arengut? Kuidas ettevõtteid ja kõrgkoole omavahel rohkem siduda?

Arutelus osalejad: Oma kogemusi jagavad: Arto Saar (Järva-Jaani kogukond), Helen Kari: (Harmi kogukond), Anneli Uffert (Puka kogukond), Eiko Tammiste (Kilingi-Nõmme kogukond), Jarno Laur (Tartu valla kogukonnad) Alari Kirt (Tapa valla kogukond) Arutelujuht: Piret Jeedas (kaasamispraktik ja andragoog) Arutelu korraldaja: Siseministeerium koos strateegiliste partneritega (MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Koostöö Kogu, Tartu Ülikool, Eesti Rahvaülikoolide Liit, OÜ Toimevõimendi, Eesti Külaliikumine Kodukant) Arutelule on oodatud kõik, kes tahavad jagada oma kogukonna lugu või kuulata teiste lugusid. Vestlusringi eesmärk on mõtestada, mis võimaldab või vastupidi hoiab tagasi tugevaks kogukonnaks kasvamist ja kuidas see on seotud meie heaoluga. Mõtiskleme, miks osas Eesti piirkondades tegutsevad kogukonnad tihedas koostöös omavalitsusega ja teistes mitte. Kas omavalitsus peaks tegutsema kogukonna eest või heaks, kogukonnaga koos või kogukonna eestvedamisel? Või nende kombinatsioonis? Arutelu toimub ühises ringis vesteldes. 1. Järva-Jaani kogukond on juba aastaid keskendunud tugeva võrgustikutöö ülesehitamisele, nähes kohalikes ressurssides võimalusi. 2. Harmi kogukonna lugu räägib oma kooli loomisest. See on lugu entusiastlikust koostööst läbipõlemiseni ja sealt taastumiseni. 3. Puka kogukonna lugu on kogukonna taasliitmisest ja eakate kaasamisest. 4. Kilingi-Nõmme kogukonna lugu räägib sellest, kuidas tulla toime erinevate leeridega kogukonnas. 5. Tartu valla kogukondade lugu räägib üha kasvavast koostööst kohaliku omavalitsusega. 6. Tapa valla ja kogukonna koostöö lugu räägib sellest, kas eestlastes on piisavalt koostöömeelsust, et vallas kogukondadele lootma saaks jääda? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Katarina Järve (EÜL, chairperson), Trine Tamm (student activist in Estonia), Adel Rizvi (SAMOK board member), Kristaps Opincāns (student activist in Latvia), Simona Granta (LSA, Head of academic affairs) Arutelujuht: Efe Evwaraye (TimeOut, specialist) Arutelu korraldaja: DD The discussion will focus on the topic of why we need higher education, what are the current challenges of it (commodification, public funding etc) and how do we measure the impact higher education has on our societies. The discussion takes simultaneously place in Finland, Latvia, and Estonia at the same time, therefore also compares the three systems in place in neighboring countries and their challenges, common solutions, and future development possibilities.

Arutelus osalejad: Züleyxa Izmailova (eduka Euroopa kodanikualgatuse korraldaja), Joanna Kurvits (Üle-euroopalise demokraatiafestivali projektijuht), Karl-Hendrik Pallo (Euroopa kodanikualgatuse saadik), Kaarel Taimla (Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht) Arutelujuht: Leif Kalev (politoloog) Arutelu korraldaja: Euroopa kodanikualgatus Mis paneb noored endale südamelähedastes teemades tegutsema? Milliseid samme saavad nad ELi kodanikena astuda? Mida suudame saavutada, kui teeme olulistes küsimustes koostööd – ka piiriüleselt? Oma vestlusringis arutame, kuidas eestlasi saab Euroopa kodanikualgatuse abil võimestada oma visiooni Euroopasse tooma ning tutvustame koolidele välja töötatud abivahendeid selle teadmise jagamiseks.

Arutelus osalejad: Agne Aija (Director of Central Operations, Estonian State Forest Management Centre), Christer Haglund (Chairman of the Board of Miltton services in Ukraine, CEO for the Finnish Fair Corporation and Senior Vice President of Corporate Communications at Finnair), Tiina Saar-Veelmaa (occupational happiness specialist and psychologist), Jari Hakanen (research professor, Finnish Institute of Occupational Health) Arutelujuht: Elo Ellermaa (senior consultant, PR and government relations agency META) Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' office in Estonia When looking for a new job we are often won over by keywords like flexible working hours, work-private life balance, a supportive team etc... but the reality turns out to be quite different than expected. Which factors in the work environment are essential for high productivity and is it even possible to create a happy working environment or are we all just stuck in a work life purgatory? Is it possible to be happy and successful at the same time?

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Arutelus osalejad: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila Vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees) Arutelujuht: Hille Hinsberg (avatud valitsemise ekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee pakub kodanikele riigi ja kohalikul tasandil võimalust poliitikasse otsesekkumiseks. Dialoogile avatud valitsemise kultuur võtab aga aega ning patiseisu lahendamiseks saavad kohalikud kogukonnad edasist abi otsida vaid kohtust. Arutamegi, milline seni puuduolev teenus aitaks konfliktseid olukordi produktiivseks aruteluks muuta ja kes seda rahusobitaja rolli tulevikus pakkuda saaks?

Arutelus osalejad: Mikk Salu, Lavly Perling, Peeter Espak, Christian Veske, Gea Kangilaski, Alari Rammo Arutelujuht: Urmas Jaagant Arutelu korraldaja: Noorteorganisatsioon Parempoolsed Noored Kas piirata ohtlikku ja kergelt levivat vaenukõne või hoida iga viimsegi küünega kinni sõnavabadusest? Täiendav vaenukõne reguleerimine viisil, mis ei ole sobiv meie õiguskultuuris, võib väga kergelt hakata meie sõnavabadust põhjendamatult piirama. Jätta sõna täielikult vabaks võib tuua kaasa vaenulike vaadete leviku ja rikkuda teatud inimgruppide turvalisustunnet.

Kas iga laps saab tervist arvestavalt süüa? by Arvamusfestival

Eesti meeste tervis - kuidas müksata? by Arvamusfestival

Ravimid võtavad silme eest kirjuks - kes aitab? by Arvamusfestival

Rasvumine - 21. sajandi tervishoiusüsteemi prioriteet? by Arvamusfestival

Sport kui kogukondade ühendaja by Arvamusfestival

Milleks meile tippsport? by Arvamusfestival

Kuidas muuta Eesti klubid Euroopas edukaks? by Arvamusfestival

Anname hoovid lastele tagasi! by Arvamusfestival

Miks me peame rääkima menstruatsioonist? by Arvamusfestival

Sharing is caring: neighbours for Ukraine by Arvamusfestival

Milline sa oled, tulevikuraamatukogu? by Arvamusfestival

Robot, kas oled surivoodil kaaslaseks? by Arvamusfestival

Fotografiska Talks: Ancient knowledge and digital world by Arvamusfestival

Kas kliimaneutraalsus 2050ks aastaks on piisavalt ambitsioonikas? by Arvamusfestival

Sotsiaalkaitse masside mõtetesse! by Arvamusfestival

Väikese rahvana vajame me oma lugu, et oleks usku, lootust ja siht kuhu poole liikuda. Noor põlvkond ootab positiivset ja ühendavat tulevikunägemust, mis motiveeriks neid hommikul ärkama ja konkreetseid samme planeedi ja riigi heaks ette võtma. Tule aruta koos inspireerivate loomeinimestega, kuidas me ise saame luua seda lugu, mis meid järgmised 100 aastat edasi kannab! Arutelus osalejad: Wimberg (kirjanik ja õpetaja), Valdur Mikita (kirjanik), Mihkel Kangur (ökoloog), Triin Vihalemm (sotsioloog) Arutelujuht: Jaanus Rohumaa Arutelu korraldaja: Rohetiiger

15 Aastaga Euroopa 5 rattarikkaima riigi hulka! by Arvamusfestival

Parlamendierakondade esimeeste debatt by Arvamusfestival

Kas Kesk-Eestis on võimalik pakkuda kõrgetasemelist haridust ja koolitada tippspetsialiste? by Arvamusfestival

Mitme Kriisi Õppetunnid by Arvamusfestival

Noorte Vaimse Tervise Turvavöö - Enesehoole Harjumus by Arvamusfestival

Sõjaline Mobiilsus Vis - A-vis Transpordivõrk by Arvamusfestival

Kas riik jälitab mind? by Arvamusfestival

Andekusega kaasneb koolis õpilase jaoks sageli tihe olümpiaadidel osalemise graafik ja mitte vaid ühes õppeaines. Tuttavad nimed korduvad nii loodus- kui reaalainete ja isegi sotsiaal- ning humanitaarainete võistlustel. Kutsume kaasa mõtlema, kuidas tagada noorte võimetekohane areng ja vaimne tervis? Arutelus osalejad: Ana Valdmann (Tartu Ülikooli teaduskool, direktor), Terje Hallik (Miina Härma Gümnaasium, õppejuht), Riin Tamm (HTM Noorte- ja andepoliitika osakond, juhataja), Rasmus Kits (Eesti Teadushuvihariduse Liit, juhatuse liige), Küllike Kullerkupp (Virumaa kolledzi Teadus- ja tehnikakool, juhataja) Arutelujuht: Jaanus Sepp (Tartu Ülikooli teaduskooli arendus- ja koostöö peaspetsialist) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli teaduskool

Mida toob Eestile digivaldkonna rohepööre? by Arvamusfestival

Mida Eesti Inimene Päriselt Kardab by Arvamusfestival

Lavly Perling by Arvamusfestival

Mina kaevasin ja tassisin: tervise rahastusest by Arvamusfestival

Mul on hingel raske. Kallis riik, palun aita mind by Arvamusfestival

Tempel kui pühamu ja tempel, mille teater võib jätta nii vaatajana kui teatriringis osalejana. Kas teater võib meid muuta paremaks inimeseks? Kas see võiks olla kooliprogrammi osa kõigi laste jaoks? Arutelus osalejad: Maria Peterson (Teatripraktik ja -õpetaja), Grete Arro (hariduspsühholoog), Steven Hristo Evestus (endine prokurör ja teatrijuht) Arutelujuht: Eduard Odinets (Riigikogu liige) Arutelu korraldaja: ASSITEJ Eesti Keskus (NAKS festival) & Paide Muusika- ja Teatrimaja (PAMT)

Fenno-Ugria kutsub arutlema soome-ugri identiteedi seisu ja tähenduse üle eestlastele. Juttu tuleb juurte otsimisest kui vastupanust ENSV päevil, soome-ugri teema tähenduse muutumisest taasiseseisvumise ajal, soome-ugri vaimust ja kultuurilisest elurikkusest tänases globaliseerunud kultuuri kontekstis, lisaks vaetakse hõimurahvaste koostöö võimalusi muutunud geopoliitilises reaalsuses. Arutelus osalejad: Madis Arukask (folklorist), Raivo Vetik (politoloog), Linda Kaljundi (ajaloolane), Jaak Prozes (ajaloolane) Arutelujuht: Barbi Pilvre (Fenno-Ugria Asutuse projektijuht) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Eesti Energiapoliitika: millist energiat me kümne aasta pärast tahame tarbida? by Arvamusfestival

Sotsiaalhoolekande korraldamine - üldhooldusteenuse rahastamine by Arvamusfestival

Metaversum - hea uus internet? by Arvamusfestival

How Does Ukraine Maintain Internet During The War by Arvamusfestival

Kui Migrandist Saab Relv. Tõrjuda või mitte? by Arvamusfestival

Hiina Suhted Venemaa Ja Läänega Ukraina Sõja Valguses by Arvamusfestival

Kõik Müügiks? by Arvamusfestival

Tuleviku linn by Arvamusfestival

Eestis on koole, kes pakatavad pealtnäha tervisest, ja neid, kes näivad vaevlevat palaviku käes. Paraku on üldhariduskoolid jäänud oma tervisemuredega tihti omapäi. Selleks, et pakkuda vitamiine tervetele ja rohtu tõbistele, peame mõistma, kuidas koole kraadida. Otsime vastust küsimustele, milline peaks olema üldhariduskoolide kvaliteedi hindamine ja kuidas toetada selles õppijaid ja õpetajaid. Arutelus osalejad: Annabel Aarla (Eesti Õpilasesinduste Liidu liige), Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor), Heli Mattisen (Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja), Kristi Mumm (Tartu Forseliuse Kooli õppejuht), Heidi Uustalu (haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht) Arutelujuht: Helen Arus (EKKA üldhariduskoolide arendusprogrammi juht) Arutelu korraldaja: Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur

Kus võib psüühilise erivajadusega inimene elada? by Arvamusfestival

Düsleksia kapist välja by Arvamusfestival

Kellele kuulub meie keha? by Arvamusfestival

Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada? by Arvamusfestival

Energiasõltumatu Eesti Kas On Võimalik Või Võimatu by Arvamusfestival

Miks pean oma andmeid riigile usaldama? by Arvamusfestival

Hoolikas suunamudija by Arvamusfestival

Energia Eestile Päike Tuul Ja Väike Tuum by Arvamusfestival

Sõjapõgenikest noored Eestis - kuidas toetada? by Arvamusfestival

Tanel Kiik by Arvamusfestival

Kas kõrgharidus on vaid kulurida? by Arvamusfestival

Valeinfo - Kes Peab Panema Piiri Peale by Arvamusfestival

Noored, hirmud, tulevik by Arvamusfestival

Noorte osalemine kodanikuühiskonnas kipub endiselt kiduraks jääma. Kas pelgalt kooli ühiskonnaõpetuse tunnid muudavad õpilasi aktiivseteks koolikogukonna liikmeteks või on tarvis ka kodanikuharidust? Kas peaksime õpilastele andma rolli kooli eelarves kaasa rääkimiseks või mida peaks koolist kaasatuse teemadel õppima? Arutelul kogumegi ideid, mida saaks kohe üle Eesti praktikasse rakendada. Arutelus osalejad: Anette Viin (Õpilasesinduste liidu juht), Irene Käosaar, (Narva Eesti riigigümnaasiumi direktor), Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool tegevjuht ja hariduselu edendaja), Aleksei Jašin (keelekümbluse õpetaja) Arutelujuht: Trine Tamm Arutelu korraldaja: Eesti Koostöö Kogu

Tervishoiu Elujõust Väheste Inimestega by Arvamusfestival

Sõjakuriteod - Kuidas Jõuda Õigluseni by Arvamusfestival

2015. aastast muutus meie maa sisseränderiigiks ning aastatel 2015-2021 kasvas Eesti püsielanike arv keskmiselt u 4500 võrra aastas. Sisseränderiigiks muutumine pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid. Kuidas mõjutab see ühiskondlikku sidusust? Missugune on tööturu ja haridussüsteemi vastuvõtuvõime, kui palju suudame lõimida? Ning mis ehk kõige olulisem – kuidas saab Eesti rändepööret enda kasuks pöörata? Arutelus osalejad: Piret Hartman (kultuurilise mitmekesisuse asekantsler), Riina Solman (erakonna Isamaa aseesimees), Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni Sihtasutuse juht) Arutelujuht: Leif Kalev (Tallinna Ülikooli riigiteooria professor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Are migration crises becoming the permanent state of affairs in Europe? What have we learned from the Syrian migration crisis and how well have been able to help Ukrainian refugees? Are we prepared for future crises? Arutelus osalejad: Uku Särekanno (Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja), Eero Janson (MTÜ Pagulasabi juhataja), Garbi Schmidt (Taani Roskilde Ülikooli professor) Arutelujuht: Mari-Liis Jakobson (Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent) Arutelu korraldaja: Tallinn University

Sõda Ukrainas on vapustanud kogu maailma jõudes ka meie laste ellu. Kas lastega räägitakse sel teemal ja kuidas? Kas lapsed saavad aru, mis on sõda? Arutelu eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja anda nende mõtetele hääl – Eesti lapsed ja Ukraina lapsed koos meie ümber täna. Arutelus osalejad: Noored: Eliisabet Hussar (10) ja Rute Trochynskyi (16), Marju Kirt (MDFT terapeut), Triinu Oraste (Paide Hillar Hanssoo Põhikooli psühholoog), Kaja Lind (Lasteabi nõustaja) Arutelujuht: Tanel Jäppinen (vanemlusmentor) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Kas vananev ühiskond kui helge tulevik? by Arvamusfestival

On teada, et arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed saavad elus paremini hakkama, oskavad ennast arusaadavalt väljendada ja mõistavad hõlpsamini teisi inimesi. Mis on seos sotsiaalsete oskuste ja ühiskondliku võrdsuse vahel? Kes vastutab selle eest, et tulevasel põlvkonnal oleksid tugevad sotsiaalsed oskused? Kuidas need jõuavad riiklikust õppekavast klassiruumi? Kuhu mahutada nende arendamist? Arutelus osalejad: Merle Maimjärv-Mirka (Noored Kooli 14. lennu vilistlane), Elina Malleus-Kotšegarov (Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia dotsent), Endel Hango (koolitaja-suhtlemistreener), Mare Oja (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik) Arutelujuht: Kärt Lehis (Noored Kooli 14. lennu vilistlane) Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Sotsiaalmeedia - demokraatia sõber või vaenlane? by Arvamusfestival

Minu laps internetis. Kas ma üldse tunnen teda? by Arvamusfestival

Kas Eesti on m-hääletamiseks valmis? by Arvamusfestival

Info - eneseteostus või enesereostus? by Arvamusfestival

Millest räägivad meemid? by Arvamusfestival

Laste sõnum ÜRO Lapse Õiguste Komiteele 2023 by Arvamusfestival

Julged investeeringud, kus te olete? by Arvamusfestival

Taasühiskonnastamine vanglas - kas päriselt toimib? by Arvamusfestival

Kutseõppes õppijate sihtgrupp on aastatega palju muutunud. Selleks, et kutseharidus oleks sobilik kõikidele õppijatele- nii andekatele kui ka toe vajadusega õppijatele-, ei peaks looma eraldi (tugi)süsteeme või mehhanisme, vaid piisaks ühest õppijakesksest lähenemisest, mis sobib kõikidele õppijatele. Kas tänane kutsekool on selleks valmis? Milliseid muutusi see nõuaks? Arutelus osalejad: J.Margus Klaar (teenusedisainer, disainibüroo Brand Manual partner), Teet Tiko (Kutsehariduse valdkonna juht, Haridus- ja Teadusministeerium), Hanna Milk (Tartu Rakendusliku Kolledži õpilane), Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor) Arutelujuht: Keiu Talve (Astangu KRK teenuse disaini projektijuht) Arutelu korraldaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Kas kasvujärgsel ajastul algab lõpuks hea elu? by Arvamusfestival

"Kas olla või näida" - keskkonnaväidete usaldusväärsusest by Arvamusfestival

Leaving big cities: temporary or permanent? by Arvamusfestival

Vaimse Tervise Innovatsioon - Miks Me Seda Ignoreerida Ei Tohiks by Arvamusfestival

Ukraina. Me ei anna andeks by Arvamusfestival

Vaatamata järjestikustele kriisidele on valdavalt mõistetud, et rohepööret ei saa pausile panna, sest kliimasoojenemisest ja loodusressursside arutust raiskamisest tulenevad protsessid toimuvad endiselt. Üks valdkondadest, millega „põleb“, on energia. Keskendume küsimusele, kuidas kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja parandada energiatõhusust? Arutelus osalejad: Kadri Simson (Euroopa Komisjoni energeetikavolinik), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juhatuse esimees), Jaanus Purga (Rohetiigri energia teekaardi koostamise eestvedaja), Riina Sikkut - Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister Arutelujuht: Kersti Kaljulaid Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Eesti rahva haiguse lood by Arvamusfestival

Kas haridus huvihariduseta on huvitav? by Arvamusfestival

Kõigil on ideid, missuguseid probleeme peaks haridussüsteem lahendama ning mida peaks koolis veel õppima. Traditsiooniline kodu või kogukonna vastutus on samm-sammult kandunud haridussüsteemile. On oluline, et iga kord, kui seame koolile või õpetajale mõne uue ootuse või ülesande, ütleksime, mille arvelt seda teha. Arutelu eesmärgiks on sõnastada, kust läheb kooli vastutuse piir ning mida võiks julgelt õpetamata jätta. Arutelus osalejad: Kati Aus (TLÜ hariduspsühholoog), Ain Tõnisson (Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor), Ülly Enn (TTÜ Ragnar Nurkse instituudi nooremteadur, noortevaldkonna ekspert) Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht) Arutelu korraldaja: Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium

Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades? by Arvamusfestival

Kriisist Külluseni Nutikalt Ja Üheskoos by Arvamusfestival

Yoko Alender by Arvamusfestival

Lauri Läänemets by Arvamusfestival

Workshop: kuidas toimub tuleviku õppimine? by Arvamusfestival

Euroopa Liit - Globaalne Jõud Geopoliitilises Maailmas by Arvamusfestival

NATO Ja Eesti Julgeoleku Tulevik. Kuidas Edasi by Arvamusfestival

Kultuur kõigile by Arvamusfestival

Valeinfo - ei, ühine inforuum - jah by Arvamusfestival

Kas Tuumaenergia On Poiste Või Tüdrukute Ala by Arvamusfestival

Esimene armastus: kuidas soetada lemmiklooma by Arvamusfestival

Milline on moe- ja rõivatööstuse hind? by Arvamusfestival

Mis asi on metaversum ja miks kõik sellest räägivad by Arvamusfestival

Esimene pensionipäev - kõige lõpp või algus? by Arvamusfestival

Kas noorte toetamine on kuuma kartuli mäng? by Arvamusfestival

Arukad külad - kogukonna võimestamine by Arvamusfestival

Mis On Vaimne Tervis Ja Kust Seda Saada by Arvamusfestival

Kahekõne Kantsleriga Välispoliitika Väljakutsed by Arvamusfestival

Väikekeskuste ruumikava. Mis ja milleks? by Arvamusfestival

Rahvateenrid by Arvamusfestival

Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne? by Arvamusfestival

Looking for a common good - but how to agree on what's good? by Arvamusfestival

Henn Põlluaas by Arvamusfestival

Renata Lukk by Arvamusfestival

Kohaliku ja kohatu toit keskkonnamuutuste keerises by Arvamusfestival

Baltiriigid - Eesliin Globaalses Poliitikas by Arvamusfestival

Naised Sõjas Ohvrid Sõdurid Rahuehitajad by Arvamusfestival

Inimõigused kui piits ja präänik by Arvamusfestival

Kust tulevad targad patsiendid? by Arvamusfestival

Kes Sa Selline Oled by Arvamusfestival

NB! Algus on puudu.

Diagnoos Mees by Arvamusfestival

Kevadel valmis valitsuse jaoks koostatud rohepoliitika raport, mille koostas 15-liikmeline ekspertgrupp. Mis on selles dokumendis sisaldunud mõtetest ja soovitustest saanud? Kuidas liigume edasi algaval sügisel? Omavahel arutavad ja kuulajate küsimustele vastavad neli osalenud eksperti ja riigi rohepoliitika koordinaator. Arutelus osalejad: Aveliina Helm (ökoloog ja Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor), Marti Hääl (Alexela juhatuse liige), Madis Toomsalu (LHV Grupi juht), Helen Sooväli-Sepping (Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor) Arutelujuht: Kristi Klaas (riigi rohepoliitika koordinaator) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Navigating next-gen technologies for culture by Arvamusfestival

Energia Kkk Kui Tuul Ei Puhu Ja Päike Ie Paista by Arvamusfestival

Kui palju ravimeid meil vaja on? by Arvamusfestival

Psüühika Ja Esoteerika. Ravi Või Oht by Arvamusfestival

Ületöötamine Kui Uus Norm by Arvamusfestival

Quo Vadis, Energiapööre by Arvamusfestival

Põgenikud, Põgenikud, Põgenikud by Arvamusfestival

Vaikimine tapab - toetus pärast suitsiidi by Arvamusfestival

Rohepööre: aeg maha või ajast maas? by Arvamusfestival

Miks Kriis Alati Ootamatult Tuleb by Arvamusfestival

When The Baltic Sea Becomes A NATO Lake by Arvamusfestival

Kaevandame rohepöörde nimel?! by Arvamusfestival

Piret Räni by Arvamusfestival

Vaade Ukrainast: mis saab edasi by Arvamusfestival

Eesti ja tema inimesed: kuidas suudame meie ühiskonna päriselt ära siduda? by Arvamusfestival

Mis siis, kui üksikisikutena saame rohepööret kõige enam mõjutada teadlike ja häälekate kodanike, mitte ökoteadlike tarbijatena? Otsides lootust ja lahendusi, tasub tutvuda kliimateemadele keskenduvate rahvakogudega, mis on rahvusvaheliselt juba väga levinud ning Eestiski Rohetiigri osalusel kahel korral toimunud. Tule arutama, kuidas kliimakogusid rohepöörde kiirteel õiglaste valikute tegemiseks senisest rohkem kasutada. Arutelus osalejad: Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik), Gea Kangilaski (Tartu abilinnapea), Ilmar Part (Tartu Liiklejate Koda), Kaisa Jõgeva (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi doktorant) Arutelujuht: Teele Pehk ja Maiu Lauring (Rohetiiger SA, kliimakogude eestvedajad) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Kuidas jõuda traumakogemusega lapse ja nooreni, kuidas neid mõista ja aru saada mida nad tegelikult vajavad? "Talle olid kõik võimalused antud ja millise valiku ta tegi - purjuspäi rooli ja vastu puud, nojah, ilusat elu siis." Nii nägid ühe noore lugu täiskasvanud, aga vaatame üheskoos, mis juhtus? Kas meid päriselt huvitab, mispärast lapsed ja noored käituvad meie arust ebasobivalt, arusaamatult, isegi valesti?" Arutelus osalejad: Foorumteatri meeskond ja kohapeal osalejad: noor kelle lugu jutustatakse, muusikakooli õpetaja, ema, kohalik politseinik. Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld (saatejuht/jokker) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet ja Justiitsministeerium

Üleilmne Eestlaste Võrgustik - Kas Soovunelm Kui Toimiv Asi by Arvamusfestival

Inimene vs tehnoloogia - milline väärtus on telefonikõnel kodaniku suhtluses riigiga? by Arvamusfestival

Kas lubame käitumisteadlased riiki tüürima? by Arvamusfestival

Kes on hea teadlane? by Arvamusfestival

De Fdacto Ja De Jure Lääne Silmakirjalikkus by Arvamusfestival

Kas dialoog päästab demokraatia? by Arvamusfestival

Mis on rahu hind Euroopas? by Arvamusfestival

Kuidas juhtida oma tervist tehnoloogiate abil? by Arvamusfestival

Kas teadlane suudab jääda selgeltnägijaks? by Arvamusfestival

Ettevõtlusinkubaator - kas võluvits Kesk-Eesti jaoks? by Arvamusfestival

Technology: always a 35 old white mans's world by Arvamusfestival

Globaliseeruvas maailmas on pealtnäha üha vähem pidepunkte, mille kaudu kodanikuks olemist mõtestada. Mis seob inimest riigiga? Mis seob inimest riigiga? Mis on ühist Ukraina sõjapõgenikul, Kalamaja hipsteril ning Lõuna-Eesti põllumehel? Kuidas lõimida uussisserändajaid nii, et neist saaks head kodanikud? Mida tähendab kodanikuidentiteet? Kodanikuks olemisele pühendatud paneelis arutame, kuidas need ja teised küsimused mõjutavad Eesti tulevikku. Arutelus osalejad: Raivo Vetik (politoloog), Yana Toom (Euroopa Parlamendi saadik), Piret Hartman (kultuuriminister), Kristina Kallas (erakonna Eesti 200 juht) Arutelujuht: Leif Kalev (Tallinna Ülikooli riigiteooria professor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Milleks meile noorte osalus? by Arvamusfestival

Kes on strateegiline partner riigile? by Arvamusfestival

Lastekaitse Liit kutsub mõtlema kaasa teemal, kuidas õpetada lastele headust ja sallivust. Arutelu ja rühmatöö koosmõjus, milles osalevad eripedagoog Barbi Valdmann, programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja-praktik Sigrit Nigulas, lapse õiguste saadikud ning kohale tulnud publik, valmivad päris lahendused, selle kohta, kuidas luua erinevates keskkondades soosivad tegurid headuse õpetamiseks. Arutelus osalejad: Barbi Valdmann (Paide Hammerbecki Põhikooli eripedagoog), Sigrit Nigulas (Laagri kooli klassiõpetaja ja programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja-praktik), Marilin Tisler (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik), Marii Eleen Mõtsnik (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik) Arutelujuht: Triin Sooäär (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koordinaator) Arutelu korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit

Kelle Hing Vajab Hoidmist by Arvamusfestival

Kui Eesti oma plaanidega valmis jõudis, oli kriis juba alanud by Arvamusfestival

Disinformation - Respond Repute, Ignore by Arvamusfestival

AI ja eetika - Miks peaks see mind huvitama? by Arvamusfestival

Kes aias kes aias - tervishoiu reformist by Arvamusfestival

Kas sõnavabadus on ohus? by Arvamusfestival

Kas ajalugu on lõplik? by Arvamusfestival

Fotograafia Roll Kriitilistel Aegadel by Arvamusfestival

Kuidas inimesi statistikaga petta? by Arvamusfestival

Paljud sügisel tööle asuvad õpetajad on erialase ettevalmistuseta. Nad vajavad täiendavat pädevuste arendamist – oma õpetatavas aines, pedagoogikas, ainedidaktikas. Millised võimalused on õpetajatel oma õppimiseks täna, milliseid on vaja täiendavalt luua? Mida peavad selleks tegema erinevad osapooled? Või peaks ressursside nappuses hoopis ootused õpetajate kvalifikatsiooni osas ümber hindama? Arutelus osalejad: Trine Kasemägi (õpetajakoolituse õppekava lõpetaja), Tauno Tilk (Viljandi Jakobsoni Kooli arendusjuht), Katrin Poom-Valickis (TLÜ õpetajahariduse professor), Heidi Uustalu (Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht) Arutelujuht: Kristi Klaasmägi (TLÜ haridusinnovatsiooni prorektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Tõnis Lukas by Arvamusfestival

Mida sööme kriisiajal? by Arvamusfestival

Mikrokraadiprogramm teeb kraadi võrra targemaks! See on paindlik õppimisvõimalus, et täiendada erialaseid teadmisi, saavutada erialane pädevus kitsamas valdkonnas, õppida uusi õppeaineid, kui on plaan teha karjääris muutusi. See annab suutlikkuse keerulisel ajal tööturul paremini toime tulla. Tule räägi kaasa tulevikuoskuste ja paindlike õppimisvõimaluste teemal ülikoolis. Millised on väljakutsed? Arutelus osalejad: Tiia Ristolainen (TÜ elukestva õppe keskuse juhataja), Hanno Tomberg (TalTech avatud ülikooli juhataja), Tiia Randma (SA Kutsekoda juhatuse liige), Renno Veinthal (HTM teaduse, arenduse, kõrghariduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsler), Ivo Lasn (Playtech Estonia direktor), Anna Karolin (Emor AS ekspert) Arutelujuht: Katrin Männik (TLÜ avatud akadeemia juhataja) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Kuidas muudab eetiline häkkimin maailma paremaks? by Arvamusfestival

Moving Toward A More Inclusive Society by Arvamusfestival

Puuetega inimeste kaasamisest. Huumoriga. by Arvamusfestival

Häirekeskus saab sadu tuhandeid kõnesid, mille taga on inimesed, keda politsei, kiirabi või pääste päriselt aidata ei saa. Mitu kuni mitukümmend tonni kaaluv spetsiaalse tehnikaga masin ei ole omakorda kõige parem ressursikasutus, et sõita rääkima inimestega, kelle probleemi nii lahendada ei saa. Kelle mure on tegelikult see, et kõik inimesed abi saaksid, 112 liinid kinni ei oleks ja kiirabitöötajad psühholoogideks ja toidukottide kandjateks ei peaks kehastuma? Kui suur on probleem tegelikult ja kes võtab killustatud valdkonna eestvedamise oma õlule? Arutelujuht: Keiu Virro (Häirekeskuse meediasuhete juht) Arutelus osalejad: Heiko Leesment (Häirekeskuse hädaabinumbri 112 teenuse juht), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Tõnu Poopuu (Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja), Kelli Ilisson (Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik) Arutelu korraldaja: Häirekeskus

Välismaised kelmid teenivad Eesti inimeste pealt miljoneid eurosid aastas. Vaatamata sellele, et politsei ja meedia hoiatavad kõikvõimalikest petuskeemidest iga päev, langeb Eestis erinevate kelmuste ohvriks kuni 50-70 inimest. Miks me laseme end massiliselt petta? Kas liigne viisakus ja hea kasvatus takistab võõralt inimese kõne tseremoonitsemata lõpetada? Kas olukord läheb II samba raha kättesaamisel veel hullemaks? Mis kelmused on Eesti elanike Achilleuse kannaks ja kuidas end kaitsta meie raha himustavate kurjategijate eest? Arutelujuht: Maarja Punak (PPA, vanemkommunikatsiooniametnik) Arutelus osalejad: Lauri Habakuk (Pärnu Postimehe ajakirjanik, kelmusi käsitleva magistritöö autor), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Hannes Kelt (Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht). Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

"Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kõigi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav õigus on üks viis läheneda konfliktide lahendamisele. Taastava õiguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist võimalustest veel palju ei teata. Taastava õiguse eesmärk on neutraalse vahendaja abil probleeme läbi rääkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav õigus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles näitame taastava õiguse protsessi läbimängu ühe levinud kogukonnakonflikti näitel. Kuidas käituda olukorras, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise? Kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni? Just neile küsimustele saabki taastava õiguse läbimängust vastused. Arutelu teises pooles räägivad panelistid, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelujuht: Urmas Vaino – ERRi teleajakirjanik ja vabatahtlik konfliktivahendaja Arutelus osalejad:Annegrete Johanson - Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht; Kristel Põhjala - Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Stanislav Solodov - Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja. Etenduses osalevad: Margarita Ingel – Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Arno Lauk – Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Erik Richard Salumäe – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Karel Käos - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Maria Liive - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks? Arutelujuht: Mart Mägi Arutelus osalejad:Marie Evert, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ja partner; Kristjan Maruste, Comodule kaasasutaja ja CEO, Tuul tõukerattad; Janne Pikma, PPA peadirektori asetäitja varade alal Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Keskkond ja selle hoidmine saab lähiajal iga eluvaldkonna aluseks. Ühel hetkel hakkavad kliimamuutused mõjutama meie siseturvalisust ja riiklikku julgeolekut. Kas mujal maailmas kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks muutuvate alade suurenemise tõttu peame ka Eestis arvestama muutustega rändes, julgeolekus, siseturvalisuses ja majanduses? Kui palju saame ära teha, et mustad stsenaariumid ei realiseeruks ja meie tegevuse negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike? Arutelujuht: Harri Moora, SEI programmidirektor Arutelus osalejad: Ivo Juurvee (Uurimisprogrammi "Julgeolek ja kerksus" juht, teadur), Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Jutumärgid, küsi- ning hüüumärk on pealkirjas põhjusega, sest see on küsimus, mida kuulevad naistevastase vägivallaga töötavad spetsialistid pidevalt. Leiame sellele koos vastuse. Iga kolmas naine Eestis on vägivalla ohver, seega veidi enam kui iga kolmas mees on vägivallatseja. Miks on vägivald enamasti soopõhine ja kust see tuleb? Me ei keera arutelu meeste vastu ega pisenda ühegi ohvri kogemusi. Räägime vägivallast ja selle põhjustest, nii ohvrist kui vägivallatsejast ja neile mõeldud abivõimalustest, näiteks naiste tugikeskused või vägivallatseja tugiliin. Räägime vägivallast, ärme vaiki, sest vägivald kasvab vaikuses. Arutelujuht: Moderaator Jako Salla, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht Arutelus osalejad: Christian Veske-McMahon - maskuliinsuste uurija; Mariana Saksniit - kliiniline laste psühholoog; Heldi McCaskill – Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht; Annika Arras - Miltton New Nordics, tegevjuht ja partner Arutelu korradaja: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi osakond

Moodne inimene elab üha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me õpime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust järjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaühe tõe kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaühele korda minema? Väärinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tänapäeval teeb vale otseses mõttes ringi ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mõeldudki segadust või hirmu külvama. Ühel hetkel võib veebis levivast vihast saada aga oht füüsilises maailmas. Kas väärinfoviiruse peatamine on võimalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi? Arutelujuht: Indrek Treufeldt, teleajakirjanik Arutelus osalejad: Maarja Punak, PPA vanemkommunikatsiooniametnik; Pärtel Preinvalts, PPA Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik; Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Aurtelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Paide(Järvamaa) on Eestimaa süda, millel on mitmed asukohaeelised: suurteede ristumiskoht, ligipääsetavus, lühikesed vahemaad Eesti eri paikadesse. Küll aga on Kesk-Eesti jäänud omamoodi südames paiknevaks ääremaaks, kust valgub inimesi ja teenuseid rohkem välja kui sisse. Kui ka kohalikel on tahet ja kohal perspektiivi areneda, jääb midagi siiski puudu, et südamaa atraktiivsust tõsta. Kas peagi valmiv neljarealine maantee aitab siia piirkonda elu ja edu tuua (nii, nagu me loodame)? Kas see aitab pidurdada siinse elu hääbumist? Kas arengu päästik on vaid uus maantee? Kas me äkki kasutame seda kui päästerõngast ja jääme liigselt ootama, et võimalused tulevad ise siia? Kuidas olla ise need, kes vere käima võiksid lüüa? Kas Paidel on võimalus haarata südame kui elutähtsa organi roll ka üle-eestiliselt? Arutelujuht: Priit Värk, Paide linnapea Osalejad: Jaanus Murakas - E-Piim Tootmine AS juhatuse esimees; Kristiina Herodes - Swedbank kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse osakonna juht; Garri Raagmaa; Jaak Aab (riigihaldhse minister). Arutelu korraldaja: Paide linn

Arutelu eesmärk on kokku tuua Eesti väikelinnades tegutsevate teatrite kunstilised juhid (Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Pärnu) ning uurida, milline on nende teatrite tähendus kogukonnas ning kuidas need organisatsioonid suhestuvad oma linnaga (milline on linna-teatri suhe). Eesmärk on kaardistada väikelinnades tegutsevate teatrite eripära ja uurida, mis on teatri funktsioon 21. sajandi väikelinnas. Arutelujuht: Karin Allik - teatrikriitik Osalejad: Jan Teevet - Paide Teatri loominguline juht, Aarne Mägi - Kuressaare teatri loominguline juht, Tanel Jonas - Ugala teatri loominguline juht, Peeter Raudsepp - Rakvere teatri loominguline juht Arutelu korraldaja: Paide linn

Do you have a clue what this is about? Nope, do you? Not the faintest, let’s go get coffee and pretend we got it. That dialogue is often heard or read off people’s faces in a contemporary art gallery - it can come across as hard to understand, take in and link to one’s own experience of life. It can seem inaccessible and some go as far as say it is not very useful or relevant. At the same time we have performance artists working with NASA, the CERN creating an artist residency and Arte Util bringing learning tools to kids. Let’s talk about what contemporary art can give you. Arutelujuht: Anastasia Lemberg-Lvova, noor kunstnik, Kogo galerii juhatuse liige, Start Forumi asutaja Osalejad: Mirjami Schuppert, Titanik gallery (Turu, Soome); Liina Raus, Kogo galerii (Tartu); Stella Mõttus, Kanal galerii (Võru); Alexei Gordin, kunstnik (Tallinn); Gloria Maria Cavalieri (Culture manager, Milan) Arutelu korraldaja: MTÜ Start Forum and MTÜ Kogo Gallery

Arutelu eesmärk on mõtestada linnaruumi tähendust ning uurida, mida tähendab elav linnaruum ning mis teeb ühe linna mõjuvaks, säravaks ning ihaldusväärseks. Olulisel kohal arutelus on avalik ruum ning küsimus, kuidas luua linna head avalikku ruumi. Arutelujuht: Elo Kiivet - arhitekt ja urbanist Osalejad: Kadri Lind ja Marie Kliiman - linnafestival UIT korraldajad, Helen Sooväli-Sepping - inimarengu aruande 2020 peatoimetaja, Maarin Ektermann - kunstiteadlane ja kuraator Arutelu korraldaja: Paide linn

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima. Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees) Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Iga päev istub rooli mitukümmend inimest, kes ei pea joodud alkoholi takistavaks asjaoluks. Kurb statistika näitab, et ka ujuma või kalale minekuga käib tihtipeale kaasas napsuvõtmine. Miks ei adu inimene ohtu ega julge öelda seltskonnale ja iseendale: purjus peaga rooli ega vette ma küll ei lähe? Kuidas keerata see kainestav sisemine hääl kõvemaks? Kas võimendiks saaks olla sõbrad, sugulased, tuttavad, kel piisavalt selgroogu, et öelda: „Mees, see pole hea mõte.“ Kuni seda julgust pole, sõidab igal aastal kümme peolist koju oma viimast sõitu ning 20 inimest jätab elu vette. Kuidas leiame üles ellu jäämiseks vajaliku selgroo? Arutelujuht: Neeme Raud, ajakirjanik Osalejad: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud ja teadur; Ottomar Virk, PPA Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht; Siim Mõistus, Active Assets jpt ettevõtete juhatuse liige; Gert Teder, Päästeamet, Lilleküla komando meeskonnavanem Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Pandeemia kehtestab end ning sunnib otsima võimalusi, kuidas säilitada tavapärane töötahe ja intensiivsus. Paljud meist on pandud pikaaegse kaugtöö fakti ette – aga kuidas motiveerida end ja kolleege? Kas uued mängulised vahendid suhtlemise soodustajana aitaksid vajalikku efekti saavutada (nt gather.town ja campfire)? Teisalt, EU on koostamas resolutsiooni nimega „Õigus mitte olla kättesaadav”. Mis mured ja rõõmud saadavad meid alatise digitaalse kättesaadavuse teel ja kuidas korraldada elu kodukontoris? Arutelujuht: Erkki Leego Osalejad: Eva-Maria Kangro, psühholoog, muutuste juhtimise nõustaja, Miltton; Diana Poudel, küberturvalisuse koolitaja, õpetaja, raamatu "Turvaline internet. Digimaailma teejuht" autor; Ave Laas, Targa Töö Ühingu juht; Piret Jesse, partner, Sorainen Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Üleilmne koroonapandeemia, meie kõigi rahakotti puudutav pensionireform ja ees seisvad demograafilised väljakutsed on tõstnud esile üksikisiku rahatarkuse olulisuse. Eesti pikim ja kalleim ajakirjanduslik eksperiment “investor Toomas” on 20 aasta jooksul edukalt tõestanud, et meil kõigil on võimalik arukalt majandades saavutada finantsiline heaolu ning nii oluliselt vähendada oma sõltuvust päevapoliitikast ja panna vastu saatuselöökidele. Arutelus saavad sõna teadlike finantsotsuste käsitluse kaudu tänaseks rahalise sõltumatuse saavutanud investorid ja rahatarkuse edendajad Liisi Kirch, Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare. Rahaedu põhimõtete kõrval tuleb juttu, millised on praeguses majandustsüklis parima riski ja tulu suhtega investeerimisideed ning kuidas luua endale regulaarset passiivset tulu toov investeerimisportfell. Arutelujuht: Juhan Lang/Investor Toomas, Osalejad: investorid ja rahatarkuse edendajad Jaak Roosaare, Kristjan Liivamägi, Liisi Kirch Arutelu korraldaja: Äripäev

Platvormimajandus on pakkunud uudseid võimalusi ja vahendeid nii töötegijatele kui tarbijatele, ent on tekitanud ka kriitilisi küsimusi töö ja töösuhte olemusest, vastutusest, õiglusest ja jätkusuutlikust arengust. Platvormid on kindlasti innovatsiooni edendajad, kuid vastutustundlike praktikate potentsiaal on veel ammendamata. Kuidas teha nii, et nende tegevusest saaks kasu veel rohkem inimesi? Mõtleme koos platvormide senisest vormist edasi ja otsime uudsete omandivormidega alternatiive, mis tooks nii kogukondadele kui ka ühiskonnale tervikuna rohkem kasu kui Eestis seni levinuim omaniku turuväärtuse kasvule orienteeritud mudel. Arutelujuht: Silver Tambur Osalejad: Kaire Holts, tulevikutöö uurija TalTechi Ragnar Nurkse insituudis, Henri Laupmaa, Fundwise asutaja ja kodanikuühiskonna aktivist, Indrek Kasela, Tuleva kaasasutaja ja nõukogu liige; Riinu Lepa (jätkusuutliku ettevõtluse koolitaja) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech)

Pandeemia on juba muutnud ning veel muudab kõigi reisimisharjumusi. Tervisekriisi kõrval on jätkuvalt suur mure ka planeedi heaolu. Lennundusele avaldavad survet pandeemia, rohepüüdlused ning üha arenevad rohelised raudteed. Raudtee on teadagi ka märksa väiksema kasvuhoonegaaside heitega ning inimesed eelistavad rohelisemaid teenuseid. Ära ei saa ka unustada üha laiema haardega flygskam’i ehk lennuhäbi. Seetõttu on “õhus” küsimus: kas pilvedest rongi kolimine on möödapääsmatu? Arutelujuht: Marian Võsumets Osalejad: Eero Pärgmäe, Tallinna Lennujaama kommertsjuht; Lauri Tammiste, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht; Kadri Kõusaar, reisihuviline režissöör ja kirjanik Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regional activism is something we often hear being mentioned, but we don't really know much about its good practises nor concrete failures. And we definitely have no idea how similar issues are being addressed in our fellow Baltic countries. The viewpoint from Norway - a country with a strong and solid civil society - will valuably contribute to the discussion, offering both contrast and comparison. The questions we plan to tackle: Underserved regions – how is it to be an active citizen or work in an NGO? What are the successes and failures in small towns? How does the overall political climate influence the local activist? What does effective cooperation with local authorities really mean? How can social innovation, participatory democracy and vibrant cultural life be fostered in rural areas? Digital and traditional - how do they mix? Arutelujuht: Kai Klandorf (Vabaühenduste Liit/NENO) Osalejad: Local level and community activists from Estonia, Latvia, Lithuania and Norway will share their thoughts and experiences. Arutelu korraldaja: Avatud Eesti Fond

Ajal, mil suurkorporatsioonid tunduvad üha enam kui möödapääsmatud vaenlased, on sotsiaalne ettevõtlus järjest jõudsamalt pead tõstmas, olles tõeline tulevikuteema. Kuidas muutuks maailm, kui Amazoni paki asemel ilmuks postkastidesse hoopis sotsiaalsete ettevõtete tooted? Mis saaks siis, kui kõik ettevõtted panustaks vähemalt poole oma tulust ühiskonda tagasi? On see vaid helesinine unistus või hoopiski väljapääsmatu ning tervitatav tulevikureaalsus? Arutelus tutvustavad noored - meie tulevik - uusi ideid, kuidas lahendada jätkusuutlikult ettevõtluse kaudu olulisi ühiskondlikke probleeme või hoopiski ennetada tulevasi murekohti, ning anname võimaluse publikul valida enda lemmikidee. Ehk ongi järgmised edukad maailmamuutjad pärit Eestist? Arutelu juht: Kätlyn Jürisaar Osalejad: Changemakers Summer Academy noored osalejad Arutelu korraldaja: MTÜ Changemakers

Keerulise nimega sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitab seda, kui palju väärtust riigi elanikud aasta jooksul loovad. Mida suurem on SKP, seda magusamat elu saame endale Eestis lubada. Kuidas mõjutasid aga meie majanduslikku heaolu koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud? Millised tegevusalad kriisis enim kannatasid? Kas Eesti majandusel läks võrreldes muu maailmaga hästi? Koroonakriisi mõju üle Eesti majandusele arutlevad statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp, kellel on selleks varrukast võtta viimased andmed Eesti majanduse käekäigu kohta, ning Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes täiendab andmeid majandusprognoosidega. Nendega koos heidame pilgu nii möödunule kui ka tulevikku ja kaasame selleks vestlusesse veel ettevõtete esindajatena Sokos Hotel Viru tegevdirektori Sari Sopaneni ning Bolt Foodist rahvusvaheliste suurpartnerite juhi Nikolai Zenevitshi. Arutelujuht: Harry Tuul, majandusajakirjanik Osalejad: Robert Müürsepp, Statistikaameti juhtivanalüütik; Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist; Sari Sopanen, Sokos Hotel Viru tegevdirektor; Nikolai Zenevitsh, Bolt Foodi rahvusvaheliste suurpartnerite juht Arutelu korraldaja: Statistikaamet

Eesti lähiajaloos on hulganisti näiteid sellest, kuidas suurte projektide arendus (Rail Baltic, tselluloosivabrik, õlitehas) või ulatuslik metsaraie inimesi kõnetab ja isegi tülli ajab. Paljud ühiskondlikult polariseerivad teemad on seotud suurusega – seda enam, et Eesti on väike riik. Arutelus küsime, kas suurem on alati parem või kas liiga suured ettevõtted, projektid ja investeeringud hoopis destabiliseerivad keskkonda, majandust ja kogu kultuuri oma suuruse tõttu. Küsime, kas suuruse ja mastaapsuse tagaajamine on kaasaegse globaalse majanduse paratamatu kaasnähe või oleme hoopis jätkuvalt minevikust pärit ideoloogia mõju all, mis käsitleb gigantlikke projekte progressi märgina ning näeb neis inimkonna võidukäiku looduse üle. Kas on võimalik sellisest ideoloogiast loobuda ning asendada see minimalismiprintsiibiga, leides mõistliku ja jätkusuutliku kompromissi majanduslike ning teiste ühiskondlike huvide vahel? Arutelujuht: Prof Pärtel Piirimäe (Tartu Ülikooli mõtteloo professor) Osalejad: Kaido Kama; Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja; Mihkel Kunnus Arutelu korraldaja: TÜ eetikakeskus

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. Arutelu juht: Helen Tammemäe - Milttoni ühiskonnasuhete konsultant Osalejad: Aet Annist - sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Ivika Nõgel - Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja Jan Teevet - lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht Kertu Vuks - Elva valla abilinnapea, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator Arutelu korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu (kolleegid on varem osalenud ja korraldanud arutelu, aga mina isiklikult mitte)

Ilmselt on paljud meist sotsiaalmeediakanalites ning avalikes kommentaariumites kas isiklikult kokku puutunud või vähemalt näinud teisi alavääristavaid, mõnitavaid või halvustavaid kommentaare ning mõelnud, kes neid kirjutavad, ja veel tähtsam, miks? Arvutiekraanist kilp ja sageli mittemidagiütlevad kasutajanimed on tekitanud anonüümsuskookoni, mis annab meile enneolematu julguse jagada oma arvamust, olgu siis viisakalt või mitte. Aga kes need mõistatuslikud olendid, keda me trollideks ja sõdalasteks nimetame, õigupoolest on? Miks otsustavad nii paljud neist minna inimeste ahistamise ja ähvardamise teed? Palju on räägitud sellest, kui kaugele oleks võimalik sõnavabaduse piire venitada, kuid vähem on peatutud sellel, kes on need inimesed, kes kommenteerivad, ja miks nad seda teevad. Loodame, et nende tegevuse põhjuste üle arutlemine avab sel teemal laiema avaliku arutelu ning annab meile parema arusaama, kuidas nende trollide ja sõnasõdalastega käituda. Many of us have either personally encountered or seen mean, degrading or derogatory comments on social media and in public commentaries. Many of us have probably also wondered, who are the people writing and why are they doing it? The “shield” of a computer screen and the use of often nonsensical usernames has created a cocoon of anonymity making us braver than ever to share our opinions, be it polite or not. But who are these mystical creatures we call trolls or warriors? Why do so many of them choose to harass and threaten people? There has been a lot of talk about how far we can stretch freedom of speech, but not so much talk about who are the people commenting and what are their reasons behind it. We are hoping that discussing the reasonings behind their actions will open up a wider public discussion on this topic and give us new insight on how to deal with these trolls and word warriors. Arutelujuht: Lauri Tankler, Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik/Lead Analyst at Estonian Information System Authority Osalejad: Christian Mogensen, Taani digitaalse noorsootöö keskuse erikonsultant, Taani Tuija Saresma, Jyväskylä ülikooli vanemteadur, Soome Kyrre Lien, dokumentalist, fotograaf ja visuaalajakirjanik, Norra Kerli Valner, Lastekaitse Liit, projekti Targalt internetis teavitustööjuht, Eesti. Christian Mogensen, special consultant for the Danish Center for Digital Youth Care, Denmark Tuija Saresma, senior researcher at the University of Jyväskylä, Finland Kyrre Lien, documentarist, photographer and visual journalist, Norway Kerli Valner, Estonian Union for Child Welfare, project manager for the project Targalt internetis – Safer Internet Centre in Estonia Arutelu korraldaja: Nordic Council of Minsiters´ Office in Estonia

Põhjamaades on inimeste usaldus poliitikute, valitsuse ja ka üksteise vastu suur. Tänu sellele on Põhjamaade sotsiaalne kapital kõrge ehk piltlikult öeldes annab 1+1 kokku rohkem kui 2. Kahjuks on Eesti ühiskonnas lood pahatihti teistsugused ning seda on teravalt näha eriti viimase tervishoiukriisi valguses. Kriisi lahendamiseks ja inimeste elujärje ning rahuolu parandamiseks vajame tugevat kogukonda. Kogukond saab tugevaks üksnes tänu suurele usaldusele ja kõrgele sotsiaalsele kapitalile. Kui ühiskonnas valitseb usaldus, viib see märksa võrdsema ja õiglasema ühiskonnani, kasvatades omakorda sotsiaalset kapitali. Arutelu käigus soovime leida vastused päris mitmele küsimusele. Kuidas usaldust ühiskonnas suurendada? Kas usaldus on midagi jäävat või hoopis pidevas muutumises? Kas kriis on usalduse kasvatamise võimalus või pigem kahjustab seda? Kuidas on usaldus ja sotsiaalne kapital seotud õnnelikkusega? /In the Nordic countries there is a high level of trust in politicians, the government and one another among the population. Thanks to this, the Nordic region as a whole is marked out by a high degree of social capital, which figuratively speaking means that 1+1 adds up to more than 2. Unfortunately, the situation is often quite different in Estonia and has been thrown into sharp relief in the light of the recent health care crisis. A strong community is needed to resolve this crisis and boost people’s living standards and overall level of satisfaction. However, community strength is only achieved with a good measure of trust and a high level of social capital. When trust reigns, it leads to a significantly more equal and equitable society and generates social capital. During our panel we will be looking for answers to the following questions: How can we increase trust in society? Is trust set in stone or is it constantly evolving? Does a crisis represent an opportunity to foster trust or does it undermine it? How are trust and social capital linked to happiness? Arutelujuht: Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor/ Director of the Nordic Council of Ministers’ Office in Estonia Osalejad: Ulf Andreasson, vanemnõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tarja Halonen, Soome 11. president, poliitik ja jurist Kristina Kallas, Eesti poliitik Kai Klandorf, koolitaja ja mentor Ulf Andreasson | Senior Adviser with the Nordic Council of Ministers Tarja Halonen | Politician, lawyer and former president of Finland Kristina Kallas | Estonian politician Kai Klandorf | Trainer and mentor Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestiss

Vaevalt see enam kedagi üllatab, et meie igapäevaelu on teaduse ja tehnoloogiaga tihedalt põimunud. Kuidas selles kiiresti muutuvas maailmas navigeerida? Ning kuidas seda vastutustundlikult ja edukalt juhtida ja arendada? Siin lähevad asjad keerulisemaks. Arutelu eesmärk on rääkida teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna pealekasvust ning sellega seotud eelistest, ohtudest ja võimalustest. Kas süva- ja mõjutustehnoloogia on lahendus, mis aitab seljatada üleilmsed raskused ning edendada sotsiaalset heaolu ja majanduskasvu? Lahendus, mis tagab kõigile suurema palga ja rohkem vaba aega? Oleme toonud kokku suurepärase rühma pragmaatilise maailmakujutlusega asjatundjaid, kes on selle teemaga juba aastaid rinda pistnud. Kuidas saavad ülikoolid ja ettevõtted majanduse ja ühiskonna arendamisele otseselt kaasa aidata, rakendades akadeemiliste uuringute tulemusi tõhusalt igapäevaelus? Tänapäeval on igaühel küsimusi, ootusi ja arvamusi. Mis oleks veel parem koht nende väljendamiseks kui arvamusfestival? Tulge ja rääkige kaasa teemal, kuidas toetada süvatehnoloogiaettevõtete teket ja kasvu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas ning mujal. It is barely surprise to anyone that our everyday lives are intertwined with science and technology. How to navigate in this rapidly changing scene? And furthermore, how to manage and develop it in a responsible and prosperous way? This is where things get messy. The goal of discussion is to debate about the rise of the knowledge-based economy and society, with its benefits, dangers, and potential. Are deep tech and impact tech the solution to burning global challenges? To societal wellbeing and regional economic growth? The answer to everyone’s higher salary and extended free time? We have assembled truly good line-up of pragmatic down-to-earth folks who for many years have wrestled with this theme. How universities and companies can have a direct input in developing economy and society through engagement of results of academic research into everyday life in an efficient way. Everybody these days has questions, expectations, and opinions. What better place to tackle them then in Opinion Festival? Come and have your say on how to support the emergence and growth of deep tech companies from Nordic-Baltic region and beyond. Arutelujuht: Vaido Mikheim, sihtasutus Tartu Teaduspark/Tartu Science Park Foundation Osalejad: "Mart Maasik, Tartu ülikool ja UniTartu Ventures, investeeringujuht André Küüsvek, Nordic Investment Bank, tegevjuht ja president Mikko Pohjola, Turu ülikool ja Monttu Ventures, asutaja ja juhatuse liige Mari Vavulski, SmartCap, juhatuse liige /Mart Maasik, University of Tartu & UniTartu Ventures, Investment Director André Küüsvek, Nordic Investment Bank, CEO & President Mikko Pohjola, University of Turku & Monttu Ventures, Founder & Board Member Mari Vavulski, SmartCap, Board Member Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers Office in Estonia

Geeniinfoga täiendatud patsiendi terviseandmed võivad olla võtmeks tuleviku tervishoiupoliitikasse, mis on paremini sihitatud, rahaliselt efektiivsem ja tulemustelt tõhusam. Täpse sihitamise kõrval on sama oluline mõjutada inimeste tervisekäitumist ja tegeleda ning rahastada ennetust. Täna on lihtne veeretada vastutus oma tervise eest ühiskonnale, kes maksab kinni ravikulud, sõltumata meie riskikäitumisest. Kuidas läheb geeniinfopõhise meditsiini rakendamisega ja ühiskonna tervisekäitumise trendidega tervikuna? Kas tervisekäitumine on sama kihiline kui majanduslik heaolu? Kes on meie kõige ohustatumad ühiskonnagrupid ja mida on nende puhul võimalik teha ennetustöös? Arutelujuht: Mari Krass, proviisor, Magnum juhatuse liige Osalejad: Tõnu Esko - Tartu Ülikooli Geenivaramu; Kuuno Vaher, AstraZeneca Kesk-Euroopa piirkonna juht; Karmen Turk, TRINITI partner ja vandeadvokaat; Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler. Dr Peeter Padrik, onkoloog Arutelu korraldaja: Magnum

Elu Eestis koondub suurematesse tõmbekeskustesse. Baasteenused jäävad äremaadel aina hõredamaks. Siiski toimub ka vastupidine liikumine, mis tugineb innovaatilistele lahendustele. Poeketid viivad panganduse tagasi asulatesse, pakiautomaadid taastavad postiteenuse, riigiteenuseid saab kasutada üle neti, telemeditsiin toob arstliku nõustamise tagasi. Millised baastingimused meditsiinis peavad olema täidetud, et elu väljaspool suurlinnu saaks mitte ainult jätkuda, vaid ka areneda? Või on elu ääremaal hoopis hinnaline luksus koos võimalusega olla terviseinnovatsiooni eesliinil? Arutelujuht: Martin Aadamsoo, Magnum strateegilise kommunikatsiooni juht, endine Eesti Väikesaarte Liidu tegevjuht Osalejad: Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem; dr Madis Tiik, perearst, e-tervise ekspert; Airi Külvet, maaettevõtja, MTÜ Liivimaa Lihaveis juht; Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ netiapteegi pidaja ja proviisor. Arutelu korraldaja: Magnum

The pandemic has shown that there is a lot in our lives that we have perhaps taken for granted. Is this also true for security? Do we have a realistic understanding of the potential risks we are facing, the measures in place to mitigate them and our own roles in that? Are we taking deterrence efforts for granted, as they do not affect our daily lives? The discussion will consider the threat that Russia poses to security in the Baltic region. It will assess the effectiveness of responses to this threat, focusing on NATO's collective defence posture in the region, but also addressing wider societal measures to build resilience. It will consider whether these arrangements taken together are sufficient, and discuss possible enhancements. Pandeemia näitas selgelt, kui suure osa oma elust võtame enesestmõistetavana. Kas see kehtib ka julgeoleku kohta? Kas meil on realistlik arusaam potentsiaalsetest riskidest, nende maandamiseks tehtavatest sammudest ja meie rollist selles? Kas võtame heidutustööd iseenesestmõistetavana kuna see ei ole meie igapäevases elus silmaga nähtav? Diskusiooni käigus vaadeldakse ohtu, mida kujutab Venemaa Balti regioonile. Hinnatakse, kui efektiivsed on vastusammud sellele ohule, pöörates tähelepanu NATO kollektiivsele kaitsetegevusele regioonis, kuid samuti laiemaid samme ühiskondlikku vastupidavuse suurendamiseks. Hinnatakse, kas olemasolevad meetmed on piisavad, ja arutatakse potentsiaalseid arengusuundi. Arutelujuht: Tomas Jermalavičius,International Centre for Defence and Security (ICDS) Osalejad: Mikk Marran, Eesti Välisluureameti peadirektor(TBC)/Director General of the Estonian Foreign Intelligence Service (TBC) o Indrek Sirp, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor/Director of the National Security and Defence Coordination of the Estonian Government Office o Matthew Hing, Briti kaitseatašee Eestis/British Defence Attaché to Estonia o Kadi Silde, Eesti kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler/Undersecretary for Defence Policy at the Estonian Ministry of Defence Arutelu korraldaja: ICDS, British Embassy Tallinn

Ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erasektori, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvid ning eesmärgid. Seejuures on inimesed elukeskkonna muutustest aina teadlikumad ja soovivad läbimõeldud otsuseid, sest ruumiga seotud muutustel on pikaajalised mõjud. Viimastel aastatel on koostatud mitmeid visioone ruumiloomega seotud valdkondlike otsuste paremaks juhtimiseks, aga oluline on tuua käsitlused ühtsesse aruteluruumi. Kuidas leida killustunud ruumi planeerimise asemel ühine arusaam ja väärtused? Kuidas luua head ruumi kõigile? Milline on elukeskkonna pikk vaade? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad:Tartu linnaarhitekt - Tõnis Arjus; Arhitektide liidu president - Andro Mänd; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse asekantsler - Jüri Rass; Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna asekantsler - Kaia Sarnet. Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Mis oleks, kui: inimesed oskaksid tahta paremat ruumi, arhitekt projekteeriks lähtuvalt inimorganismi toimemehhanismidest, arendaja telliks inimkeskset ruumi, avalik sektor reguleeriks ruumiloomet lähtuvalt inimese ja keskkonna vahelistest mõjumehhanismidest? Vaatluse all on keskkonnapsühholoogia, tõenduspõhiste praktikate ja inimese/keskkonna mudelite kasutamise võimalused ja piirangud ruumiloomes. Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad: Keskkonnapsühholoog - Grete Arro Avalik sektor - Ivan Sergejev Arendaja - Ursel Velve, Mainor Ülemiste Arhitekt - Katrin Koov Arutelu korraldaja: Keskkonnapsühholoogia töögrupp

Eestist on välja kasvanud juba seitse ükssarvikut – idufirmat, mille hinnatav väärtus ületab üks miljard eurot. Meie idusektor õitseb ja kasvab mühinal. Kus aga asub maailma innovatsiooni kontekstis Eesti tervishoid? Kas oleme leiutajad või rakendajad? Eestis on tähelepanu saav e-tervise andmevahetuskiht, paljulubav geenivaramu, oma nišis tegutsejaid, aga globaalseid brände pole veel tekkinud. Miks ei ole Eesti health-tech (veel) sama edukas kui start-up-ökosüsteem tervikuna? Kas õhus on midagi, millest me ei tea? Katsume sisse vaadata. Arutelujuht: Priit Kruus, Dermtest, tegevjuht, TalTechi lektor Osalejad: Taavi Einaste, Nortali partner ja tervishoiutehnoloogiate juht; Karl-Henrik Peterson, Haigekassa juhatuse liige, terviseinnovatsiooni juht; Erki Mölder, Health Founders tervisetehnoloogiate ärikiirendi; Terje Peetso, PERHi juhatuse liige, endine Euroopa Komisjon eTervise poliitikasektori juhtaja; dr Diana Ingerainen, perearst Arutelu korraldaja: Confido

Eesti tervishoiu käänaku taga terendab ressursikuristik. Rahvastik vananeb ja vajadus arstiabi järele suureneb, samas on juba praegu põud arstidest ja õdedest. Suur hulk meedikutest on eakad ja järelkasv mõnel erialal juba praegu liiga väike. Neid probleeme ei lahenda vaid rahaga, arste ja õdesid ei saa pangakaardiga juurde tekitada. Meie ees on rasked valikud: - kuidas suurendada teistest riikidest saabuvate ja juurde õpetatavate spetsialistide hulka? - kuidas jagada ülesanded tervishoius ümber? - keda aitab tehnoloogia? Arutelujuht: Kadri Tammepuu, Patsientide Liidu tegevjuht Osalejad: Kaimar Karu, endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kolumnist; Ly Rootslane, Proviisorapteekide Liidu juht, proviisor; dr Toomas Kariis, SA Ida-Viru Keskhaigla ülemarst ja juhatuse liige; Anneli Kannus, Õdede Liidu president Arutelu korraldaja: Eesti Patsientide Liit

Eestis haigestub aastas emakakaelavähki ligi 200 naist ning igal aastal sureb selle tõttu peaaegu 70 naist. Samas on varajases staadiumis avastatud emakakaelavähk kergesti ravitav. Eesti on emakakaelavähi esinemissageduselt ja suremuselt Euroopa esimeste hulgas. Aastal 2006 alustati Eestis emakakaelavähi sõeluuringu programmiga, mis ei ole kahjuks tänaseni andnud soovitud tulemust ning sõeluuringutel osalevad vähem kui pooled kutsutud naistest. Kuidas tagada, et ükski naine ei jätaks võimalust kasutamata ning sõeluuringul osalemine saaks loomulikuks osaks naise regulaarsest tervisekontrollist? Et ükski emakakaelavähi diagnoos ei saabuks liiga hilja? Arutelujuht: Katrin Klein (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, ämmaemanda õppekava juht) Osalejad: Made Bambus, esmatasandi osakonna peaspetsialist, Tervisekassa; dr Lee Padrik, Eesti Kolposkoopia Ühingu juhatuse liige; Kadi Lubi, TalTechi e-tervise programmijuht; Vahur Hollo (vähi sõeluuringute registri juht); Kertu Margus (sõeluuringul osaleja) Arutelu korraldaja: OÜ ScreenMe! koostöös Eesti Haigekassaga

Nii EL-i kui NATO puhul on nii välis- kui kaitse- ja julgeolekupoliitiliste otsuste tegelikeks kandjateks liikmesriigid. Kas EL-i välis- ning kaitsepoliitiline otsustusarhitektuur vajab uut vundamenti? Kuidas peaksid EL ja NATO reageerima rahvusvahelise õiguse rikkumistele? Kas pidevad hukkamõistud taastavad demokraatia Valgevenes või vabastavad Krimmi? Kuidas mõõta sanktsioonide mõju ja mida teha, kui need ei mõju? Kui Eestit tabab tõsine julgeoleku oht, kas siis saame ka loota ainult tõsistele hukkamõistudele Twitteris? Kas EL-i lepingu vastastikkuse kaitse klausel (artiklis 42, lõige 7) ja NATO artikkel 5 saavad meid rünnaku puhul kaitsta? Arutelujuht: Viljar Veebel Osalejad:Karin Kaup-Lapõnin (Eesti 200), Eva-Maria Liimets (Keskerakond), Marko Mihkelson (Reformierakond), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Räägime vaktsineerimisest pro et contra, tervisesüsteemist, tervise hoidmisest, homsetest ja ülehomsetest kriisidest. Oleme jõudnud COVIDi vastu vaktsineerida poole elanikkonnast ja aeg on teha vahekokkuvõtteid, kuidas valmistuda uuteks kriisideks. Kas meie e-riik ja planeerimine on kriisiga toimetulekul longanud kahte jalga või laias plaanis toime tulnud? Paljud on vastuolulisi sõnumeid ja ühiskond otsib siiani selgust uues elukorralduses. Ainult kõiki ühiskonna ressursse kaasates on meil võimalik vältida varasemaid vigu, mille hind selgub alles aastate pärast. Arutelujuht: Rasmus Kagge, ajakirjanik, Pealtnägija saatejuht, kommunikatsiooniekspert Osalejad: Janar Holm, Riigikontrolör; Ivar Vendelin, ettevõtja, Apollo Grupi nõukogu esimees; Tõnis Allik, Medicum, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige; Rainar Aamisepp, Synlab, Põhja Euroopa regiooni tegevjuht; Maris Jesse, Tesrviseala asekantsler, Sotsiaalministeerium Arutelu korraldaja: Synlab

Institutsionaalsete süsteemide, nagu haigekassa või haiglavõrk vahele kipub ära kaduma kõige tähtsam: patsient. Esmast nõu andvad perearstid on üle koormatud, eriarstiabi koondub suurlinna, meditsiinitasandid ei ühildu omavahel. Maailm liigub kliendikesksete teenuste suunas, tervishoid on aga jäänud seest väljapoole disainitud teenuste juurde. Kuidas seda muuta, et meditsiin pakuks paindlikke valikuid nii tervematele kui haigematele, aga mis sobivad ka töölkäijatele? Arutelujuht: Kadri Tammepuu, Patsientide Liidu tegevjuht Osalejad: Tanel Kiik, tervise- ja tööminister; Priit Värk, Paide linnapea; Joel Sarv, Rahvusringhäälingu juhatuse liige; Mari Matjus, NOVE Advokaadibüroo partner Arutelu korraldaja: Eesti Patsientide Liit

Läbi aegade on visandatud tuleviku linnade kavandeid, nii realistlikke kui utopistlikke. Täna on kaasamine ning rohepööre kindlasti ühed kesksemad märksõnad tuleviku linnade kujundamisel. Aga milline siis on kaasaegne linn, millises linnas on hea elada? Kuidas kujundada linna bränd? Kellele kuulub linn? Kuidas arvestada erinevate ühiskonnaliikmetega linna planeerimisel? Kas linnu saab muuta jupi haaval või tuleb julgelt minna terviku kallale? Kas tuleviku linn on autovaba? Milline on hea ühistransport? Mitu jalgratast mahub linna teele? Arutelujuht: Annika Arras Osalejad: Ando Kiviberg (Eesti 200), Loone Ots (EKRE), Mart Maastik (Isamaa), Jaan Toots (Keskerakond), Kristen Michal (Reformierakond), Züleyxa Izmailova (Rohelised), Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Maailmas on tõusev trend keskkonnateadlikkus, pöördumine juurte ja looduslike lätete juurde. Klassikaline meditsiiniteadus ning tervishoiukorraldus on seni jäänud looduslike tervisetoodete ja peavoolu meditsiinist eristuvate ravivõtete suhtes äraootavale seisukohale. Samas tekitab pehmete väärtuste pealetung ühiskonnas järjest suuremat nõudlust just sedalaadi preparaatide, meetodite ja käitumismudelite vastu. Arutame selle üle, mil määral saab loodus- ja tavandimeditsiin olla abiks klassikalisele meditsiinile ning kas väljaspool juriidikat on vaja tõmmata selgeid piire ravimite ja "mitteravimite" vahele? Arutelujuht: Timo Danilov, proviisor, Magnum Medical juhatuse liige Osalejad: Elin Org, Geenivaramu, genoomika-mikrobioomika kaasprofessor; Eero Vasar,Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja; Marika Saar, TÜ Kliinikum, kliinline proviisor; dr Argo Lätt, Tervise Alkeemia hiina meditsiinikeskuse arst, Rapla Perearstikeskuse perearst. Arutelu korraldaja: Magnum

Eesti inimesed on kultuurilembesed, aga pikk covid-19st tingitud paus on jätnud oma jälje. Kuidas taaselavdada COVID-19 perioodist räsitud kultuurisektorit? Mis julgustaks inimesi teatritesse, kontsertidele, kinodesse, muuseumitesse ja muudele üritustele naasma? Mida oodatakse riigilt? Kuidas saaksid kultuuriedendajad omalt poolt panustada? Kas kärbete puhul on kultuur enim ohus? Arutelujuht: Helen Sildna Osalejad: Toivo Tasa (EKRE), Tõnis Lukas (Isamaa), Anneli Ott (Keskerakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

On arvamusi, et pandeemia aasta on toonud tööelu tuleviku mitu aastat lähemale. Paindlikkus ja kaugtöö on erinevatel elualadel muutumas normiks. Kuidas on meie ühiskond kohanemas uue aja võimaluste ja väljakutsetega töö korraldamise osas? Kui palju peaks üldse tööd tegema? Kas kaugtöö on tulnud, et jääda? Kas kaugtöö toob elu maa piirkondadesse tagasi? Kus jookseb piir eraelu ja tööelu vahel? Kas paindlik tööaeg aitab taasakaalustada eraelu ja tööelu suhet? Kuidas tagada töö „ampsude“ tegijatele kindlustunne? Kui paindlik paindlikkus on võimalik? Arutelujuht: Peep Peterson Osalejad: Margot Roose (Eesti 200), Yoko Alender (Reformierakond), Aleksander Laane (Rohelised), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Viimastel aastatel on toimunud tuntav polariseerumine Eesti ühiskonnas. Poliitikamaastikul on koostöö ja pikema perspektiivi silmas pidamine muutunud pigem erandiks kui reegliks, lühiajalised lubadused ei vaata tulevikku, inimesi ei kuulata. Mis on erakondade visioon paremast Eesti tulevikust? Kas reitingu punkte taga ajades jääb aega visiooniga tegelemiseks ning inimeste ja riigi heaolu edendamiseks? Kuhu viib ühiskonna poraliseerimine parema valimistulemuse nimel? Kuidas leiaksid koalitsioon ja opositsioon ühiskohti Eesti elu arendamiseks? Milline koostöö oleks üldse võimalik, kui väärtusbaas on kardinaalselt erinev? Arutelujuht: Mirko Ojakivi (ERR) Osalejad: Marek Reinaas (Eesti 200), Riina Solman (Isamaa), Tõnis Mölder (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Marko Kaasik (Rohelised) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

„Maailma õnneindeksi tabelis on jõudnud esikohale Eesti!“ – võib kõlada utopistliku soovina, aga kuidas kõlaks see Eesti tulevikunarratiivina?! Per aspera ad astra. Mis teeb üldse ühiskonnast ja riigist õnneliku paiga? Kuidas tunneb ennast Eesti inimene täna? Mis mõjutab tema heaolu? Miks oleme Euroopas esirinnas nii depressioonide kui ärevushäirete osas? Kuidas saaksime olukorda parandada? Mis aitaks jõuda võimalikult kõrge vaimse, füüsilise ning materiaalse heaoluni? Arutelujuht: Tiina Saar-Veelmaa Osalejad: Kristina Kallas (Eesti 200), Peeter Ernits (EKRE), Kristian Jaani (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Johanna-Maria Tõugu (Rohelised) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Kas Eesti inimene tunnetab, et tema maksukoormus on madalam võrreldes teiste Euroopa riikidega? Milline majandusmudel teenib riigi huve kõige paremini? Kas oleme valmis uuteks maksudeks ja mida me peaksime esmajärjekorras maksustama? Kas ja millisel moel peaks saama ühiskonnaliikmed maksudebatis kaasa rääkida? Astmeline tulumaks vs proportsionaalne tulumaks - mis on Eesti tulevik? Arutelujuht: Gustav Kalm Osalejad: Sven Sester (Isamaa), Erki Savisaar (Keskerakond), Aivar Sõerd (Reformierakond), Olev-Andres Tinn (Rohelised), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Presidendiamet kui institutsioon, president kui kompromiss kõigi osapoolte vahel. Mis on presidendi roll? Kui kaugele saab minna „kõigi“ presidendi otsinguil? President, kui silla ehitaja, kas tugev arvamus hoiab silda stabiilsena? Kui palju peaksid otsustajad arvestama rahva arvamusega presidendi valimistel? Kuidas peaks saama Eesti inimene mõjutada rahvaesindaja valikut presidendivalimistel? Milline koht on/peaks olema presidendi ametil poliitiku karjääriredelil? Arutelujuht: Kristjan Pihl Osalejad: Kristina Kallas (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Siim Kallas (Reformierakond), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest 11 linnasüdametes. Kui jätta välja suurlinnad, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, ajalooliste linnasüdamete elukvaliteeti kujundab hooajalisus, ning oluliste funktsioonide kolimine kesklinnadest eemale, aga samuti ka väärtuslik arhitektuurne keskkond ning ruumiline järjepidevus. Tühjad hooned on kasutamata potentsiaal kohalikus arengus, nii kestlikkuse kui hästi toimiva kogukonna seisukohast. Kuidas leida hoonetele uusi kasutusi, tegeleda ettevõtlusega kui talvehooajal on linn tühi, kas uus on alati parem kui vana, milline roll linnasüdamete arengus on elanikel ja omavalitsusel, on vaid mõned küsimused, millele me paneeldiskussioonis vastuseid otsime. Hüüdlause „(Vana)linna, elama!“ taga on soov leida üles pärandi potentsiaal, näha mitmekesise linnalise keskkonna elamisväärsust ja panna linnasüdamed elama. Hästi toimivas väikelinna südames on kõik eluks vajalik käe jala juures, olemasolev keskkond on inimsõbralik ja mitmekesine – kuid kuidas jõuda selleni kahanevates linnades? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad: Siim Raie - Muinsuskaitseameti peadirektor, Rainer Eidemiller - Paide SRIK, Madle Lippus - Elav Tänav , Eimar Veldre - Paide vanalinna elanik, aktiivne kodanik Arutelu korraldaja: Muinsuskaitseamet/Eesti Kusntiakadeemia/Manchesteri Arhitektuuriülikool

Toiduraiskamine on sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik katastroof. Planeedi “parim enne” on juba ületatud - kuidas pöörduda inimkonnana tagasi “kõlblik kuni” viimaselt tunnilt? Lahendused (toidu)raiskamisele on olemas, kuid muutused kipuvad tulema teosammul. Kuidas tempot tõsta? Kuidas kutsuda ellu otsustavaid muutusi nüüd ja kohe - olla Eestina maailmale eeskujuks? Köögilauajuttude eesmärk on leida võimalusi toidu senisest paremaks väärindamiseks ja toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. Arutelu ajal valmistab päästetud toidust süüa tippkokk Peeter Pihel. Pop-up kohvik HOMME SAABUB PARADIIS on avatud terve päev kl 12-20, kus toitu pakuvad erinevate toidupäästmiskogukondade esindajad. Arutelujuht: Märt Treier Osalejad: KÖÖGILAUA TAGA KOHTUVAD: Maaeluminister Urmas Kruuse, toidupäästmise eest Sotsiaalministeeriumis vastutav Tea Varrak, Toidupanga juht Piet Boerefijn, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser, Rimi Eesti Food AS tegevdirektor Vaido Padumäe, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ja vabatahtlikud toidupäästjad üle Eesti. SÜÜA TEEB tippkokk Peeter Pihel SÜÜA SAAB pop-up kohvikus HOMME SAABUB PARADIIS Arutelu korraldaja: Tartu toidupäästjate kogukonna esindaja (kambas on ka teised kogukonna esindajad)

Kuidas teha Eestis nii, et kohalikke veinitalusid ühendav turisminähtus Eesti veinitee oleks kõige vingem asi, mida eestlased võiksid maailmale tutvustada? Kas kohalikku käsitööd, maamajandust ja turismivaldkonda ühendav projekt võiks sümbioosis eksisteerides olla see õige “Eesti Nokia”? Arutame Eesti veini ja Eesti veiniturismi potentsiaali üle muutuva kliimaga veinimaailmas, et leida uusi vaaternurki ja ideid ning tutvustada juba tehtut. 1. alateema: Mis on Eesti vein? 2. alateema: Veiniturism Eestis. 3. alateema: Kuidas eesmärgini jõuda? Arutelujuht: Gregor Alaküla Osalejad: Osalevad veinikaupmees, sommeljee ja veinireiside korraldaja Igor Sööt, turismispetsialist ja Eesti Turismifirmade Liidu projektijuht Tiiu Vilbrant ning Eesti Veinitee juhatuse liige ja veinimeister Tiina Kuuler. Arutelu korraldaja: MTÜ Eesti Veinitee

Kesk-Eesti ametnike välitööd on neljandat aastat toimuv koostöövorm riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike vahel, et ühiselt leida lahendusteid piirkonna arenguga seotud küsimustele. Sel korral, 9.-13. augustil osalevad välitöödel Järva- ja Jõgevamaa kuus omavalitsust ning seitse ministeeriumit, toimub 20 temaatilist seminari ja konverentsi, mis puudutavad Kesk-Eesti arengu jaoks olulisi teemasid: põllumajandus, sotsiaalhoolekanne, elamuehitus, väikekeskuste areng, haridusasutuste tulevik, rohepööre, ühistransport jne. Seminaridel tõstatatud arenguprobleemid ja nende lahendused võetakse kokku välitööde viimasel päeval, 13. augustil Paide Keskväljakul toimuval lõpukonverentsil, kus lisaks lepitakse ka kokku jätkutegevustes, mille eesmärk on välja pakutud lahendusteid hakata ellu viima. Lõpukonverentsi on oodatud kuulama ja aruteludel osalema kõik. 13:00 Avamine, riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnavõtt. 13:10 Koondkokkuvõte välitööde seminaridest, jätkutegevuste ideede tutvustus (Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, regionaalhalduse osakonna Võru talituse juhataja Toomas Piirmann). 13:40 Arutelud töögruppides (seminaride lahendusteed ja jätkutegevused) 14:30 Arutelude kokkuvõtted (esitavad arutelugruppide esindajad) 15:30-16:00 Välitööde lõpetamine (Kesk-Eesti välitööde toimkonna liikmed: Rainer Eidemiller, Taivo Tali, Ruth Aarma, Maimu Kelder + SOM esindajad?). Arutelujuht: Märt Treier

Koroonaviiruse suure leviku ajal tegid väga paljud inimesed nii Eestis kui ka mujal maailmas kaugtööd. Üha enam on kuulda, et inimesed ei soovi ka pärast koroonaviiruse kadumist kontorisse naasta. Kas kaugtöö on tulnud selleks, et jääda? Kuidas tekitada meeskonnatunnet ning juhtida tulemuslikult, kui kollektiiv on kaugtööl? Kas kaugtöö tekitab uusi riske? Mida peaks riik tegema? Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) Osalejad: Maarika Lember (Sunergos konsultant/coach), Maret Maripuu (Tööinspektsioon), Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit), Evely Gorobinski (SOL Baltikumi personali- ja kvaliteedijuht, tbc.) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Kuidas tagada eakatele/kõrgemas keskeas inimestele väärikas pensionipõlv? Kas pensionipõlves väärikaks elamiseks piisab riiklikust vanaduspensionist või peaks igaüks ise juurde koguma? Kuidas pensionipõlveks koguda, kas tulevik on krüpto? Kas parim pensionisammas on lapsed? Kas pensionipõlves töötamine on uus normaalsus? Kuidas kõrges eas töötamiseks valmistuda? Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) Osalejad: Aimar Altosaar (MTÜ Kuldliiga), Tõnu Pekk (Tuleva), Georg Männik (sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuekspert), Kristjan Kangro (Change Invest, tbc.) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Eesti rahvastik vananeb ja kasvab tuge vajavate inimeste arv. Arutelu eesmärk on tekitada diskussioon, kuidas tagada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning et ka hooldekodus elades jääb inimesele alles tema väärikus ja majanduslik toimetulek. Mida saame teha selleks, et vähendada lähedaste koormust hooldekodus elava lähedase kulude katmisel ja tagada pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlik rahastamine? Arutelujuht: Lenno Uusküla (majandusspetsialist) Osalejad: Kadri Kuulpak – ajakirjanik, Heli Kallasmaa – Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja, Riho Rahuoja – Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juhataja, Marion Teder – CareMate asutaja, Erakondade esindajad Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Mis piirini on riigi proaktiivsus abimeetmete pakkumisel ja tagamisel vajalik ja õigustatud? Kus on õige tasakaal vanema otsustusõiguse (otsustusõigusesse sekkumise) ja laste abistamise (sh nt probleemide ennetamise eesmärgil) vahel? Kas ja kui kaugele peab riik minema olukorras, kus vanemad on erimeelsusel (nt kas riik peaks eos kõik peretoetused pooleks jagama)? Arutelujuht: muusik Reigo Ahven Osaleajd: Kristi Paron (Õiguskantsleri Büroo, laste õiguste osakonna vanemnõunik) Ain Kaare (Tartu Ülikooli Kliinikum, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja) Helmer Hallik (Häirekeskus, Lõuna keskuse juht) Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, vandeadvokaat) Noorte esindaja (tbc.) Triin Sooäär (Lastekaitse Liidu noortekogu juht) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Erinevad uuringud on näidanud, et paindlikud töövormid ning peresõbralik töökorraldus võivad ettevõtjatele kasulikud olla – vähendada tööjõu voolavust, töölt puudumist, parandada ettevõtte mainet, töötajate lojaalsust ja tervist, aga ka vähendada töötajate stressi, mis võib ettevõtte tootlikkust vähendada. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused?Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused? Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Arutelujuht: Ester Eomois, EBSi juhtimise õppejõud ja Viveo Health partnersuhete juht Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht, juhtide coach), Renita Käsper (Testlio ülemaailmse värbamise juht), Signe Lass (Helmese talendijuht), Mariann Luhaoja (Topia, people and culture manager), Velgi Jaansalu (Expert Elektroonika personali- ja teenindusjuht), Kristina Sisin (Breakwater Technologies personalijuht) Arutelu korraldaja: EBS (VV büroo)

Koroonakriis meenutas eriti teravalt, et töö tegemine käib nii töökohal kui ka kodus. Mida võib töötaja teha siis, kui majapidamistööd kasvavad üle pea, lasteaed on suvel kinni ja tööl nõutakse ületundide tegemist? Kas töö ja pereelu ühitamine on põhiõigus? Kas see suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Kes vastutab, et töötaja töö saab kõige paremal moel tehtud ka siis, kui kodus on vaja pereliiget hooldada? Kes kaitseb kelle õigusi kõige selle juures? Kas töö ja pereelu ühitamine suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Lapsevanemana kasvavad majapidamistööd üle pea? Kuidas hoolitseda haige sugulase eest ning käia täiskoormusega tööl? Kuidas on koroonakriis mõjutanud töö ja pereelu kohustuste jagamist? Kes peaks töö ja pereelu ühitamist soodustama? Oma kogemusest räägivad töötavad emad ja isad. Arutelujuht: Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik Osalejad: Siret Kotka, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Kaupo Lepasepp, Soraineni Eesti kontori juhtivpartner, vandeadvokaat Astrid Karpender, Türi raamatukogu juhataja, ema Erkki Laaneoks, Lapsele Vanemad MTÜ, isa Arutelu korraldaja: VV büroo

Teadlased ja poliitikakujundajad arutavad TLÜ uuringu “Soolise palgalõhe vähendamine” tulemustele tuginedes, kuidas mõjutab vanemapuhkus naiste majanduslikku toimetulekut edasises elus. Eesti suure, 20-protsendilise soolise palgalõhe üks põhjuseid on pikad katkestused naiste tööelus, mida vanemahüvitis soosib. Madalam palk ei tähenda mitte ainult majanduslikku ebakindlust ja sõltuvust teistest pereliikmetest vaid ka madalamat pensioni ja vaesust vanaduspõlves, mistõttu seda on kujundlikult hakatud nimetama emadustrahviks. Kas ettevõte peaks vanemapuhkuselt naasvate inimeste (enamasti naiste) palgataseme üle vaatama? Kes peaks siin sekkuma? Lõppkokkuvõttes on vaesus koormaks riigi sotsiaalsüsteemile ja selle maksame ikkagi kinni maksumaksjatena me kõik. Arutelujuht: Barbi Pilvre, TLÜ dotsent, TLÜ projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” kommunikatsioonijuht Osalejad: Triin Roosalu, TLÜ vanemteadur; Marge Unt, TLÜ professor; Riina Sikkut, Riigikogu liige; Mari Kooskora, EENA Ettevõtlusklubi president, EBS ärieetika kaasprofessor, ärieetikakeskuse juhataja Arutelu korraldaja: TLÜ

Aafrikat on peetud veel mõnda aega tagasi „kaotatud kontinendiks“. Seda on lõhestamas arvukad ajaloolis-poliitilised, usulis-kultuurilised, loodusressursside ja majandushuvidega seotud ning muud konfliktid. Kuid samas on tegu kontinendiga, mille kasvupotentsiaali on alahinnatud. Sealne elanikkonna juurdekasv moodustab sajandi keskpaigaks kaugelt üle poole ning noorte inimeste osakaal sealsetes ühiskondades on kordades suurem, kui vananeva ühiskonnaga juhtmaades. Aafrika riikide majanduskavu tempod jätavad teiste piirkondade, isegi Kagu-Aasia omad kaugele selja taha. Kõik see räägib tohutust potentsiaalist. Kas ja kuidas seda paremini ära kasutada? Mis on seejuures ohud ja eripärad? Rääkida tuleks ka sellest, mis peab olema läänemaailma roll ja kuidas teha, et aafriklased ei liiguks massiliselt ära oma kodust. Arutelujuht: Raivo Vare, majandusekspert ja Edasi kolumnist Osalejad: Tanel Sepp (Eesti asjur Aafrika Liidu juures), Karin Kaup-Lapõnin (endine diplomaat, IT ettevõtja), Ken Saan (kultuuriettevõtja, seikleja). Arutelu korraldaja: Edasi.org

Rohepööre ja „Talust taldrikule” strateegia on viimase aja kuumad teemad. Need puudutavad meie kõigi toidulauda. Kas rohepööre meie toidulaual on võimalik ning kuidas seda saavutada? Arutleme selle üle, millised on võimalused ning takistused planeedisõbraliku toidu valiku teel. Proovime aru saada, kui palju kõnetab rohepööre toidulaual l inimesi laiemalt ja kui palju üldse teatakse toidu keskkonnamõjust. Publik saab sõna sekka ja planeedisõbraliku ampsu põske! Arutelujuht: Silvia Lotman (Eestimaa Looduse Fond) Osalejad: * Siim Tiidemann (Maaeluministeerium, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler) * Laura Truija (keskkonnasõbraliku toidu entusiast) * Annely Holm (Muhu Liha Tulundusühistu) * Ülle Prommik (Tartu linn, Tervishoiuteenistus, tervisespetsialist) * Dan Prits (Köömen Catering) Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Ühiskond on võidelnud viirusega üle pooleteise aasta ja me oleme avastanud, et me jääme alles ja kohaneme kõigega, majandus isegi kasvab. Majandus kasvab aga põhivajaduse arvelt. Kultuuri nende hulka ei ole arvatud, sest inimene ei pea teatris või kontserdil käima, küll aga elama soojas toas ja sööma. Kuude kaupa arvati, et kultuur mahub ekraani taha, kuni avastati, et ei, keegi ei jaksa neid lõputuid videovahendusi jälgida, ja muusikud lähevad toidukulleriteks. Kuidas säilitada teatrid, kontserdiühingud, festivalid, promootorid, helitehnikud, kunstigaleriid, eramuuseumid, kinod, bassimehed ja DJ-d? Mida me oleme senisest covid-kogemusest õppinud ja mida teha kolmanda laine puhul teisiti? Ka kirjanik tahab oma raamatu esitlusel tähelepanu ja kunstnik näituse avamisel pokaale kokku lüüa. Tseremoonia on kultuuris pea sama tähtis kui teos, need kaks kokku loovad sündmuse. Arutelujuht: Valner Valme, Edasi kultuuritoimetaja Osalejad: Helen Sildna (kontserdikorraldaja), Kristjan Järvi (muusik), Meelis Kubits (Kultuuripartnerlus), Armin Kõomägi (kirjanik ja ettevõtja). Arutelu korraldaja: Edasi.org

20. sajandi imematerjal plastmass ümbritseb meid kõikjal. Aga kas 21. sajandil on see veel meile vajalik? Kas plasti tasub karta ja selle avastamist kahetseda või tuleks hoopis seda materjali kiita ja kadestada? Räägime plasti kasutamisest ja taaskasutamisest tänapäeval, sealhulgas väikestest ja suurtest muutustest, mis saavad alguse nii riigi, kogukonna kui ka üksikisiku tasandil, et tulevikus plastiprobleem seljatada. Arutelujuht: Anna Celine Kraus (Wise And Shine) Osalejad: Andres Krumme (TalTechi materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor), Kadi Jaanisoo-Kuld (saatejuht ja ajakirjanik), Pilleriin Laanemets (Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht), Daniel Raljov (plasti ümbertöötlemist propageeriv kogukonna Precious Plastic Estonia esindaja), Rainer Pesti (Ragn Sells turundus- ja kommunikatsioonijuht) Arutelu korraldaja: Wise And Shine

Arutame, kuidas saame tulevikus lõimida tuulepargid ja kogukonnad üheks roheenergia tervikuks. Ideedena on laual otseste ja kaudsete töökohtade loomine kogukonda; ettevõtluse elavdamine lähedal asuva taastuvenergia tootmise kaudu; kaasaegse taristu rajamine hajaasustuspiirkondadesse; kogukonnale sh kohalikele ettevõtjatele eritingimustel elektri- või muu energiakandja müük; stipendiumid kohalikele just taastuvenergia valdkonnas hariduse omandamiseks. Kokkuvõtvalt: proovime kohaliku kasu rääkida ja mõtestada lahti sügavamalt kui ainult otsene rahaline hüvitis. Rahaline hüvitis on väga oluline, kuid vajalikud on mõlema osapoole pingutust nõudvad lahendused. Arutelujuht: Siiri Liiva, Ärilehe ajakirjanik Osalejad: Jaanus Uiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kuido Kartau (Saare Wind Energy), Aavo Kärmas (Enefit Green), Karel Tölp (Häädemeeste vallavanem) ja Argo Mendel (Võiste sadama juht, rannakalur) Arutelu korraldaja: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Platvormidel nagu Bolt ja Wolt töötab Eestis igal nädalal 56 000 inimest, mitte-eestlasi veelgi rohkem, kuid nende kohta puudub statistika. Euroopa lõikes tehakse platvormitööd enim riikides, kus sissetulekud on madalad, seega on toidukulleri ja sõidujagaja suurim motivaator pääseda vaesusest. Miks pole sellistel võtmetöötajatel aga tervisekindlustust, pensionit, vanemapuhkust ega haigushüvitist? Kas töötajate vajadusi ignoreeriv äpp on jätkusuutlik äriidee? Arutelujuht: Marian Võsumets, ajakirjanik, filmitegija ja Edasi kaasautor Osalejad: Henri Arras (Bolti valitsussuhete juht), Kaire Holts (TalTech’i platvormitöö teadur), Feliks Solovov (Taksokoondise liige ja taksojuht); Tanel Kiik (tervise- ja tööminister) Arutelu korraldaja: Edasi.org

“Koos, kestlikult!” paneelis arutleme, mida saaksime individuaalselt ja ühiselt teha, et liikuda jõudsamalt ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Eesti 2035 eesmärkide saavutamise suunas. Kestlik areng hõlmab kõiki ühiskonna osi ning me kõik puutume ühel või teisel moel kokku erinevate suurte väljakutsetega, samas ÜRO kestliku arengu eesmärgid on paljude jaoks jätkuvalt võõrad. Kestliku arengu koalitsioon on loomas info- ja kaasamisplatvormi, mis tooks ühiskonna erinevad osapooled kokku ühiselt neid eesmärke saavutama. Kuid mis toetaks vajalikku kollektiivset ja süsteemset tegutsemist ning mis rolli võiksid mängida erinevad osapooled (nt teadus, riik, ettevõtted jt)? Arutelu tõstab ka osalejate hulgas teadlikkust kestlikust arengust ja inspireerib tegudele läbi praktiliste näidete erinevatest sektoritest. Arutelujuht: Agne Kuimet, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud tegevjuht Osalejad: Katrin Bats - Rimi Eesti Food AS PR&CR juht; Mikk Vainik - AccelerateEstonia juht; Kairi Niinepuu-Mark - Lääne-Harju Valla Rohelise valla idee algataja; Katri-Liis Lepik - MTÜ Skill Mill, Tallinna Ülikool; Hanna Gerta Alamets - aktiivne tudeng ja Noorte keskkonnanõukogu liige Arutelu korraldaja: MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ GTL Lab

Sissejuhatav arutelu uue valmiva heaolu arengukava 2023-2030 teemadesse, kus erinevate eluvaldkondade esindajad ja eksperdid mõtestavad lahti heaolu oma vaatenurgast ning kuulajatel on võimalik küsida, kaasa mõelda ja arutada nii koha peal kui ka virtuaalselt. Arutelujuht: Margo Loor (SpeakSmart) Osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Tanel Kiik (tervise- ja tööminister), Rait Kuuse (sotsiaalala asekantsler), Sten Andreas Ehrlich (tööala asekantsler) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Energia- ja rohepöörde kontekstis kõneletakse aina enam vesinikumajandusest kui ühest tähtsast pusletükist kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Selleks, et vesinikku saaks kasutada transpordis või tööstuses, tuleb seda esmalt toota. Täna toodetakse maailmas veel valdav osa vesinikust fossiilsest maagaasist, kuid vesinikumajanduse keskkonnasõbralikkus on tagatud vaid siis, kui seda teha süsinikuvabalt. Arutelu keskendubki sellele, kuidas toodetakse tulevikus vesinikku ning milline on vesiniku roll tulevikumajanduses ja -energeetikas. Arutelujuht: Annely Akkermann (Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühm) Osalejad: Rainer Küngas (Haldor Topsøe), Kalev Kallemets (Fermi Energia), Ivar Kruusenberg (KBFI ja PowerUp Energy Technologies), Mihkel Annus (Taastuvenergia Koda) Arutelu korraldaja: Fermi Energia, Eesti Taastuvenergia Koda

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha? Arutelujuht: Kristjan Port, Tallinna Ülikooli professor ja Edasi kolumnist Osalejad: Linnar Viik (IT-visionäär), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliidu juht, Circle K Eesti juht). Arutelu korraldaja: Edasi.org

An increasing number of countries are setting deadlines for the ban on fossil fuel-based vehicles sales. The UK has pledged to end sales of new petrol and diesel vehicles by 2030. How ready is Estonia for wide-scale usage of zero emission vehicles in the coming decades? Do the biggest challenges ahead lie in policies, infrastructure, the urban environment, prices or something else? Who should take the leading role in the public discussion and execution when it comes to green transport? And what are the impacts that the transition to green transport brings to the consumers and the choices we will be making? With a range of experts from various stakeholders in this conversation, the discussion aims to offer an overview of the situation today and what the prospects are for the coming years and decades. Arutelujuht: Ragmar Saksing (Tehnopol, GreenTech Cluster Manager) Osalejad: Andrus Treier (Estonian Environment Investment Centre, CEO) Kai Realo (Circle K, VP / BU leader Estonia) Tauri Tuvikene (Tallinn University, urban geographer working as a Senior Researcher at the Centre of Landscape and Culture) Peter Marland (Milton Keynes Council leader) Fraser Crichton (Dundee City Council, Corporate Fleet Manager) Arutelu korraldaja: British Embassy Tallinn

Rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” on möödunud kaks aastat. Peetud on debatte, hüppeliselt on tõusnud ELi kliimaambitsioon, põlevkivitööstus langeb vaikselt turukonkurentsist välja ja emissioonid vähenevad. Sellest aga ei piisa. Kas aastaks 2050 ei pruugi me üleminekuni jõuda, kui puuduvad julged otsused, selge kava ja kokkulepe ühiseks pingutuseks? Muutused ei ole lihtsad ja kindlasti ei ole need valutud. Aruteluga vaatamegi üleminekut õigluse seisukohastst ja anname hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad, ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata. Arutelujuht: Helen Tammemäe (Miltton) Osalejad: Margit Keller, TÜ suurte siirete töörühma juht Jaak Aab, riigihaldusminister Madis Vasser, aktivist oma lugu jagavad inimesed, kes muutustes sees Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Proovime lahti mõtestada, mis on kogukondlik energiaühistu ning kuidas see aitab kaasa taastuvenergia teemadega tegelemisel. Milline kasu on kogukonnale energiaühistust? Arutame, et leida ühist visiooni, lahti rääkida kahtlused ning vastata küsimustele. Arutelujuht: Annika Uudelepp, Liisa Past Osalejad: Peeter Vihma - sotsioloog ja kogukondade ekspert. Martin Kruus - taastuvenergiaettevõtja. Märt Helmja - TÜ Energiühistu tegevjuht, Kulno Kesküla - Virtsu kogukonnast Arutelu korraldaja: TÜ Energiaühistu

Eesti mõjukamate ettevõtjate mõttevahetus sellest, kuidas tasakaalus majandusmudelit ellu rakendada. Mida ettevõtted juba teevad ja mida plaanivad teha? Arutelujuht: Yoko Alender Osalejad: LHV panga jaepanganduse juht ja juhatuse liige Kadri Kiisel, eAgronomi kommertsjuht Kristjan Luha, Rally Estonia üks ellukutsuja ja kommertsdirektor Tarmo Hõbe, Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots

Eesti tuleviku üle arutlevad Eesti Rahva Muuseumi direktor ja mitmekordne endine rektor Alar Karis, mitmekordne endine rektor Jaak Aaviksoo ning pikaajalise kogemusega riigiametnik Maris Jesse. Arutelu juhib Anvar Samost. Arutelu juht: Anvar Samost (ERR) Osalejad: Maris Jesse, Jaak Aaviksoo, Alar Karis Korraldaja: Eesti Rahvusringhääling

Digi- ja rohepööre suurendavad hüppeliselt nõudlust kriitiliste maavarade, näiteks fosforiidi ja haruldaste muldmetallide järele. Kui seni on Euroopa Liit toetunud maavarade impordile, siis uue strateegia järgi avatakse tee nende laialdasemaks kaevandamiseks oma territooriumil, teatavasti on ka Eestis nende varu võrdlemisi suur. Samal ajal kasvatab Rail Balticu ja neljarealiste maanteede rajamine survet ka ehitusmaavarade, näiteks lubja- ja dolokivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamiseks. Mitmed kohalikud omavalitsused ja kogukonnad seisavad aga jõuliselt oma õiguse eest puhtale keskkonnale, takistades nii uute karjääride ja kaevanduste rajamist. Arutelu eesmärk on kaardistada maavaradega seotud kriitilised küsimused, mida eri huvipooled peavad oluliseks üheskoos püstitada. Niiviisi püüame luua nende vahel rohkem mõistmist, mille pinnalt leida tulevikus võimalikult head lahendused maapõuepoliitikas. Arutelujuht: Kaisa Jõgeva, DD StratLab Osalejad: Kaja Toikka, kaevandamisest mõjutatud kogukonna liige Mihkel Pukk, Eesti Maavarade Ühingu liige Hendrik Puhkim, Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse esimees Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Veiko Karu, TalTech geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Margus Raha, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna analüütik Rein Voog, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Arutelu korraldaja: Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus

Rahva teenrid" analüüsib nädala sise- ja välispoliitika sündmusi. Alustame nädala teemaga, seejärel keskendume teistele meedias vastukaja leidnud probleemidele. Otse-eetris on ajakirjanikud, kes ei karda olla kriitilised nii erakondade, poliitikute kui ka ajakirjanduse hindamisel. Arutelu juht: Mirko Ojakivi (ERR) Osalejad: Urmo Soonvald (EPL ja Delfi peatoimetaja), Marti Aavik (Postimehe peatoimetaja) Korraldaja: Vikerraadio (ERR)

Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Hiljutine uuring näitas, et umbes 75% nendest inimestest soovib osaleda Eesti ühiskonnaelus ja aidata kaasa Eesti arengule. Nende eestlaste rolli ja nende positiivset mõju Eestile ei ole täiel määral seni aga kasutatud. Mida saab Eesti teha, et see soov ja side püsiks ning kasvaks? Kuidas osaleda ja panustada välismaalt? Sealjuures teades, et ajalooliselt ja geograafiliselt on kogukondadel väga erinevad väljakutsed, võimalused ja ka ootused riigile. Arutelujuht: Keiu Telve (PHD) Arutelus osalejad: Marin Mõttus, Ellen Valter, Ülemaailmse Eesti Noortvõrgustiku esindaja, Kristjan Erik Liive Arutelu korraldaja: Välisministeerium ja International Estonian Centre

Kas pandeemiast väljuv Euroopa jätab seljataha valitsuste enesekesksed otsused ja näeme kriisieelsete vabaduste taastumist? Milline vaktsiinipoliitika säästaks maailma koroonaviiruse lõputust lainetusest? Ja kuidas suudab ELi välispoliitika toime tulla kasvavate ohtudega idast? Need on mõned küsimused, mille üle arutleme Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetega. Euroopa tuleviku konverentsi vaimus lubame mõtte vabalt lendama, küsides ka, millist Euroopa Liitu me siis tegelikult tahame. Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Arutelus osalevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud: Andrus Ansip (Eesti Refromierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Urmas Paet (Eesti Reformierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon). Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi esindus Eestis

Valikuline mutism on ärevushäire, mida iseloomustab võimetus teatud olukordades verbaalselt suhelda ehk rääkida. See on diagnoos, mida esineb sama sageli kui autismi. Uuringute põhjal on valikuline mutism rohkesti valesti diagnoositud ja halvasti juhitud lapsepõlve ärevushäire. Enamasti esineb häire lastel, üksikutel juhtudel ka täiskasvanueas.Inimestel puudub teadlikkus valikulisest mutismist ja selle olemusest, seetõttu ei osata paljudel juhtudel igapäevaselt sellega arvestada ning lapse arengut positiivselt toetada. Arutelu käigus soovitakse tõsta inimeste teadlikkust diagnoosist ning leida viise, kuidas sellega arvestada, last toetada, ning millised on võimalused toimetulekuks. Eesmärgiks on luua kaasahaarav ja mõtlemapanev arutelu, mille käigus jõutakse võimalusteni, kuidas lapsevanem, õpetaja, tugispetsialistid, ringijuhid saavad lapse toetamiseks koostööd teha. Soov on arutelu visualiseerides jõuda infovoldikuni, mis tutvustab diagnoosi ka hiljem laiemale üldsusele. Teema puudutab kõiki inimesi, kes oma elus puutuvad kokku lastega. Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld Arutelus osalejad: Terje Sild (lapsevanem), Gerli Mikk (eripedagoog), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog), Sirli Kivisaar (mänguterapeut), Lea Kutsar (kogemuse jagaja) Arutelu korraldaja: Paide Hillar Hanssoo põhikool

Kui me kujundame tulevikku, kas me siis ka päriselt teame näiteks millisest elukeskkonnast praegused noored unistavad? Arutelu keskendub just noorte endi välja pakutud lahendustele, mis on sündinud „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbimise järel. Arutelul osalevad nende ideede autorid, et üheskoos pakutud lahendusi veelgi täpsemaks argumenteerida. Samuti analüüsivad neid ideid valdkonnaeksperdid, kes aitavad mõelda, millised peaksid olema esimesed konkreetsed sammud, et mõtetest saaks tegelikkus. Lisaks saab igaüks nii arutelu käigus kui ka terve Arvamusfestivali ajal ise „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbida ja seeläbi suunata arutelu kulgu. Arutelujuht: Ivo Krustok (Keskkonnaministeerium) Arutelu korraldaja: Riigikantselei (Eesti 2035)

Arutelujuht: Liisu Lass ja Mirjam Mõttus (mõlemad ERR) Osalejad: Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Jüri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Arutelu korraldaja: ERR

Öö puudutab kõiki linnakodanikke sama palju kui päev – kui mitte ööelus osalemise, siis näiteks linna majandusliku olukorra kaudu. Linnad, kus on ööpäev läbi kättesaadav mitmekülgne kultuurielu, tasuta ühistransport, kõrgel tasemel lastehoid ja tervislik toit, on atraktiivsed nii kohalikele, kes peavad öösel töötama, turistidele kui ka neile, kes otsivad võimalust välismaale tööle minna. Arutelujuht: Marian Võsumets Arutelus osalejad: Aivar Riisalu (Tallinna abilinnapea), Kaido Saarniit (Kesklinna politseijaoskonna juht), Liisi Ree(DJ, sündmuste korraldaja), Natalie Mets(Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapea kandidaat) Arutelu korraldaja: IDA raadio

Ma olen tolerantne, ei istu purjus peaga rooli, teen jätkusuutlikke valikuid ning aitan neid, kes abi vajavad. Ma teen seda, sest mul ei ole suva. Ma ei ela autopiloodil, vaid teen oma igapäevaelus valikuid mis aitavad kujundada sallivat ja jätkusuutlikku maailma. See on lihtne, kuniks asi puudutab minu enda valikuid ja käitumis. See on lihtne, kui küsimus on anonüümsetes ühiskondlikes protsessides või võõraste inimeste käitumises. Aga mis saab siis, kui mu pere, sõprade või ülemuse käitumine on minu väärtustega vastuolus? Kas ma jään endale kindlaks, kui sõber tahab purjus peaga rooli istuda, kui onu Vello teeb juubelilauas kohatuid kommentaare või minu ülemust süüdistatakse ahistamises? Need on sageli hetked, kus tekib sotsiaalne dilemma. Miks on lähedase või minu suhtes jõupositsioonil oleva inimese väära käitumise korral raske sekkuda? Mida me kardame? Mis on “halo efekt” ja kuidas see meid mõjutab? "Mul ei ole suva” paneelis arutame, kuidas sellistes olukordades toime tulla ning mida teha selleks, et meie ühiskonnas oleks vähem neid, kes otsustavad mis tahes kiusamise vormi kohates vaikides kõrvalt vaadata. Arutame, kuidas soodustada ühiskonnas kodanikuaktivismi ning “mul ei ole suva” suhtumist ning käitumismustreid. Meil kõigil on oma südameteemad. Aga mida me nende ühiskondlike probleemide lahendamiseks päriselt ära teeme? Arutelujuht: Kristel Leif Arutelus osalejad: Carine Jessica Kostla, Asso Soosalu, Maria Murumaa Mengel, Brait Pilvik, Marko Uibu Arutelu korraldaja: MTÜ Arengufestivalid

Globaalne tervisekriis on pannud ühiskonda rääkima vaimse tervise teemadel. Millises seisus on aga eakate inimeste vaimne tervis? Meil kõigil on eakaid lähedasi, kelle eest varem või hiljem hoolitsema asume, seega peab nende vaimne tervis olema oluline teema iga ühiskonnagrupi jaoks. Kuidas saab noorem generatsioon eakatel väärikalt vananeda aidata? Milline on hingehoiu kättesaadavus hooldekodudes ja haiglates ning kas seda vajadust julgetakse kommunikeerida? Kuidas aidata eakatel vaimselt surmaks valmistuda? Millist rolli mängib eakatesse panustamisel kirik? Arutelujuht: Mikael Raihhelgauz (Kõrgema Usuteadusliku Seminari arendusjuht) Arutelus osalejad: Katri Aaslav-Tepandi (Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan ja hingehoidja), Meego Remmel (eetika õppejõud ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident), Karmen Joller (perearst), Elina Väizene (MTÜ Jututaja vabatahtlik), Ilve-Teisi Remmel (Eesti koduõenduse rajaja) Arutelu korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu

Vaimse tervise kriis viitab pinna jalge alt kaotamisele ja perspektiivide puudumisele. Ent mis aitab edasi? Meie kultuuri elujõu allikad on alles. Tuleb teadvustada, kust neid leida. Millist rolli täidavad need inimese elus, milliseid väärtusi esindavad, kuidas võiksid nad meid kriisides aidata? Kõneks tulevad inimese loovus, suhe loodusega, kunstid, suhtluskultuur, emakeel, huviharidus, meedia mõju inimese vaimsusele. Arutelujuht: Pille Lill (ooperilaulja) Arutelus osalejad: Jüri Viikberg (keeleteadlane), Tiiu Kuurme (kasvatusteadlane), Egge Kulbok-Lattik (kultuuripoliitika uurija), Kadri Alesmaa-Visnap (kunstnik), Jaak Visnap (kunstnik), Tiina Park (teleajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Kultuur Koda

Viimasel aastal on noortele pakkunud kõneainet erinevad teemad alates vaimsest tervisest keskkonnani välja. Lisaks noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamine, mille arutelu keskendus rohkem noorte adekvaatse otsustusvõime puudumisele kui sisule. Miks peaks noor edaspidi panustama kogukonda ja laiemalt Eestisse, kui juba varakult antakse märku, et tema hääl ei loe ja arvamus pole piisavalt küps? Vaimse tervise teemadega on tõusnud päevakorda selge sõnum “tule ja räägi”, samas ühiskonnana me täna justkui ei õpeta inimesi rääkima ning enda eest seisma. Praktika on olnud, et räägivad vaid need, kel kõva hääl, ning ülejäänud on vait. Turvatunde tagab kuuluvus, sh kuulumine kogukonda ning kaasamine on esimene samm, andmaks märku, et iga ühiskonnaliige on oluline – ainult nii jõuavad kuulajateni ühiskonnaliikmete arvamused, sh rõõmu- ja muremõtted.  Arutelujuht: Triin Roos (Eesti Noorteühenduste Liidu juht) Arutelus osalejad: Kristjan Kruus (Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht), Daniel Kõiv ( noorte esindaja; aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “Mask on seksikas”), Berit Tugi (Mulgi valla noortevolikogu esimees), Henri Holtsmeier (kliimaaktivist; Fridays For Future esindaja
) Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti on tänavu teist aastat ÜRO Julgeolekunõukogu liige – meie valitud liikmesuse periood kestab 2021 a lõpuni. Tegemist on Eesti diplomaatia suurprojektiga – ajaloolise ja unikaalse võimalusega maailmapoliitikas nii kõrgel tasemel kaasa rääkida. Arutelu eesmärk on jagada meie kogemust maailma kriisidiplomaatia keskmest: kuidas paistab maailmapoliitika ÜRO Julgeolekunõukogu laua äärest. Tutvustame olulisemaid välis- ja julgeolekupoliitika trende, sh muutusi suurriikide poliitikas, konfliktiallikaid, ning seda, kas ja mida saab Julgeolekunõukogu neis valdkondades ette võtta. Uurime, milline on Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Venemaa kui alaliste liikmete roll ning omavaheline dünaamika ÜRO Julgeolekunõukogus. Kas ja kuidas mõjutab see rahu ja julgeolekut maailmas tervikuna? Soovime jagada diplomaatide vahetuid muljeid ja pakkuda sissevaadet ÜRO toimimisse, seda ka pandeemia tingimustes. Lisaks arutame, kuidas tugevdab selline projekt Eesti julgeolekut ning milline mõju saab üldse olla väikeriigil rahvusvahelise diplomaatia tippliigas. Arutelujuht: Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) Arutelus osalejad: Jüri Luik (Riigikogu liige), Marko Mihkelson (Riigikogu väliskomisjoni esimees), Gert Auväärt (Eesti esinduse asejuht ÜRO juures) Arutelu korraldaja: EV Välisministeerium

Kas tikkimine, kudumine ja toiduvalmistamine on need oskused, mida meie tüdrukud peavad kindlasti koolist kaasa saama? Selle asemel, et õppida programmeerimist, veebidisaini, audiovisuaalseid tehnikaid? Millal tuleme välja 20. sajandist ja lõpetame soostereotüüpse käsitööoskuse õpetamise Eesti koolides? Milline on seis Eestis reaalainetega? Miks meil on nii vähe huviringides tüdrukuid tegelemas robootika ja programmeerimisega? Kust see kõik tegelikult algab ja kas saame välja murda? Diskussioonis on haridusminister, tüdrukutele suunatud tehnoloogia ringi eestvedaja ning selles teemas kõige enam puudutatud noored, keda kaasame publikust ja toome ka vestlusringi. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelus osalejad: Liina Kersna (haridusminister), Taavi Kotka (HK Unicorn Squad asutaja) + õpilased Arutelu korraldaja: Telia

Milline roll peaks religioonil riigis olema? Kuhu maani on võimalik riiki ja religiooni eraldi hoida? Kas üldse peakski? Võtame arutluse alla Euroopa riigid ja nende eripärased suhted religiooniga. Fookuse asetame Prantsusmaale, mis on tuntud “laïcité” ehk erakordselt tugeva sekulaarse riigi põhimõtte poolest. Kas Prantsusmaa teeb õigesti või teeb suur võitlus usu vastu hoopis usuvähemustele liiga? Võtame lahti sekulaarsuse ja religioosusse rolli riigis tänapäeval. Arutelujuht: Helena Eglit Arutelus osalejad: Elo Süld, Philippe Jourdan ja Alar Kilp Arutelu korraldaja: TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring

Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga? Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Kersti Kaljulaid (EV president), Triin Hertman (Grünfin asutaja), Henrik Hololei (Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor), Maarja Kruusmaa (TalTechi teadusprorektor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor). Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Lõimumine Eestis pole mitte ainult oleviku-, vaid ka tulevikumure. Värske Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kohaselt tunneb umbes kolmandik siin elavatest teistest rahvustest inimestest, et nad on Eesti ühiskonnas teisejärgulised või ei ole siin teretulnud. Meie venekeelseid noori võetakse välismaal - nii Moskvas, Helsingis kui New Yorgis - paremini vastu kui Tallinnas-Tartus. Samal ajal on meil arvel iga noor, iga töötaja, iga helge pea. Mis see on, mis muu emakeelega noored Eestist välja ajab? Kuidas saaksime luua eneseteostuse võimalusi kõigile eestlastele ja Eestis elavatele inimestele? Arutelujuht: Maria Sakarias (lõimumisvaldkonna programmijuht) Arutelus osalejad: Aleksei Jašin, Mikhail Mogutov, Irene Käosaar, Kristi Ockba Arutelu korraldaja: Peace Action Community Estonia

Oleme väljumas kriisist, mis pööras muu hulgas pea peale selle, kuidas me suhtleme, ostleme, pidutseme - kuid ka selle, kuidas õpime ning arstiabi kätte saame. Viimase pooleteise aasta jooksul on kõige suurem vajadus digilahenduste järele olnud haridussektoris ja meditsiinis. Millised kriisist tingitud olukorrale lahendusi pakkuvad innovaatilised ideed on Eestist alguse saanud? Toome arutellu näiteid ja kogemuslugusid, mida on digitaalsed lahendused aidanud luua hariduses ja meditsiinis. Kas siit tulevad uued Unicornid ja lahendused struktuursetele probleemidele? Või on tegu ajutise nähtusega, mis unustatakse kohe, kui "normaalsus" taastub? Arutelujuht: Märt Aro Arutelus osalejad: Kadri Haljas (Triumf Health), Kadri Tuisk (Clanbeat), Andres Mellik (Cognuse asjutaja ja juht) Arutelu korraldaja: Telia

Tehnoloogia hüppeline areng on toonud muutusi ka meie omavahelises suhtluskultuuris. Millisel moel meeldib täna noortel ja vanematel omavahel suhelda, milliseid võimalusi ja takistusi erinevate põlvkondade esindajad selle juures näevad? Kas silmast-silma kohtumine ja kohvitassi taga pikkade vestluste pidamine on eilne päev ning täna ongi uueks normaalsuseks kujunenud Instagramis või Facebookis teineteise eluga kursis hoidmine? Arutelujuht: Reet Linna Arutelus osalejad: Kaks vanavanemat ja lapselast Arutelu korraldaja: Telia

Praegune majandusmudel põhineb põhimõttel, et kõige tähtsam on majandus ja loodust võetakse kui ressurssi. See peab muutuma. Vastasel juhul on meil vaja mitut uut planeeti. Rohetiiger usub tasakaalus majandusmudelisse, mille keskmes on loodus, seejärel inimene ja alles siis majandus, mis on looduse ja inimese teenistuses. Arutelujuht: Mihkel Tamm, LHV Osalejad: "Investeerimisplatvormi Funderbeam asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhataja Andrus Treier, Maiko Mathiesen (Barcelona Autonoomse Ülikooli poliitökoloogia ja tasaarengu magister)"

EL on asunud aktiivselt rohepoliitikat juhtima ja eelarvevahendeid rohepöördeks jagama. Juulis avalikustati uued ELi algatused. Mida peaksid Eesti ettevõtjad ELi algatustest teadma ja kuidas rogist mitte maha jääda? Arutelujuht Klen Jäärats Osalejad: Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek, Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt, Alexela Grupi juhatuse liige Marti Hääl.

Kohalikul tasandil on kestlik areng kogukondade kaasabil kiiremini saavutatav kui riigi tasandil. Tartu ja Lääne-Harju rajavad juba teed rohepöördega. Kuidas on teiste linnade ja valdadega? Kuidas keskkonnahoid kohaliku elukorralduse kõikidesse valdkondadesse lõimida? Kolme omavalitsuse esindajad tutvustavad oma keskkonnategusid, mida nad Rohetiigri koondatud keskkonnasoovituste alusel aasta jooksul ellu viima asuvad. Rohetiigri partneriteks on Rae vald, Saku vald, Hiiumaa vald, Lääne-Nigula vald, Võru linn ja Jõhvi vald. Arutelujuht: Sigrid Solnik Osalejad: Priit Põldmäe, Rae valla planeerimis-, ehitus- ja keskkonnavaldkonna abivallavanem, Siim Meeliste, Võru linna keskkonna valdkonna visioonäär, Võru linnavalitsuse arendusosakonna projektijuht ja Tõnis Arjus, Tartu linna linnaarhitekt ja ruumiloome üksuse juht

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport? Arutelujuht: Karl Anton Arutelus osalejad: Korvpallitreener Jaak Salumets ja Eesti e-sportlased Arutelu korraldaja: Telia

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks? Arutelujuht: Indrek Lepik (Eesti Espressi ajakirjanik) Arutelus osalejad: Karl Anton (Telia TV valdkonna juht Baltikumis), Liina Laas (Eesti bitcoini liidu asutajaliige, investor ja krüptoentusiast), Peeter Luikmel (Eesti Panga ökonomist)

Globaalne pandeemia on esile tõstnud teadlaste rolli ja tähtsuse ühiskonnas – seda nii riiklikul tasandil otsuste tegemisel kui ka indiviidi tasandil teaduspõhise info jagamisel ja selgitamisel. Seetõttu on teadlastest saanud omamoodi suunamudijad, kelle ekspertarvamust kuulame ning võtame aluseks igapäevastes toimingutes. Teadlased on teaduskommunikatsioonis aktiivselt kasutusse võtnud lisaks tavameediale mitu sotsiaalmeediakanalit, mis võimaldavad kiire ja vahetu suhtluse. Arutelul räägime teadlaste kogemustest teaduskommunikatsioonist erinevates kanalites ning võimalustest, kuidas teadlasi inimestele lähemale tuua. Arutelujuht: Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor) Arutelus osalejad: Irja Lutsar (Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor), Erik Abner (Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli geeniteadlane), Orina Jakovleva (Tartu Ülikool, arstiteaduse esimese kursuse tudeng)

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Eesti vajab ambitsioonikat ja ühiskonda liitvat tulevikuvisiooni, sest meie avalikus debatis puudub kaugemasse tuleviku suunatud fookus. Ambitsioonika tulevikunägemuse asemel käib avalik vastandumine ja huvirühmade võitlus. Samas on COVID-19 näidanud, kui kiiresti ja kergesti haavatav on kogu maailm, isegi kõige arenenumad riigid. Maailma ainus tee edasi on liikuda suurema jätkusuutlikkuse suunas. Aga kuidas me teame, et oleme piisavalt jätku­suutlikud? Üks võimalus on mõelda, kas me saame hakkama kosmoses. Kosmos keskkonnana on halastamatu ja seal on ressurssidel ja inimeseks olemisel hoopis teine tähendus. Tehnoloogia, looduse ja inimeseks olemise järgmine suur väljakutse on viia elu väljapoole meie koduplaneeti. Selle ambitsiooniga tegelevad nii ettevõtjad-innovaatorid, suurriigid kui ka meelelahutustööstus. Millised on Eesti tugevused, valikud ja tee selle inimkonna järgmise suure peatüki kirjutamisel? Kas oleme valmis saama aastaks 2100 kosmoseühiskonnaks? Arutelujuht: Linnar Viik Arutelus osalejad: Kristjan Port, Madis Võõras, Agu Leinfeld

Eestis on terved sektorid ja elualad praegu kadumas ja ümberõpet vajab tohutu hulk inimesi. Millised on need tööd ja oskused, millel on tulevikku ja millega tegeledes ma ennast ka 10 aasta pärast tööl õnnelikuna tunneks. Kas ma saan ikkagi töötada ükskõik kust maailma otsast, või mitte? Kas meie riik toetab paindlikkust, mobiilsust ja ümberõpet tööturul? Arutelujuht: Kärt Kinnas (Personalijuhtimise arendamise ühingu (PARE) tegevjuht) Arutelus osalejad: Tiia Randma (Sihtasutus Kutsekoda juhatuse liige, OSKA programmijuht), Linda Sassian (Vali IT programmi kaudu karjääripöörde teinud IT valdkonnas töötav juht), Marek Kiisa (uuendusliku Jõhvi kooli asutaja), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor) Arutelu korraldaja: Telia

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelus osalejad: Martin Laine (ajakirjanik), Maia Klaasen (Tartu Ülikooli meediauurija), Lauri Ilison (iduettevõtte Feelingstream tehnoloogiajuht) Arutelu korraldaja: Telia

Kroonviiruse ajal paljudele rõõmu pakkunud TikTok on märkimisväärne selle poolest, et koos kogetud dopamiini- ja serotoniinilaengutega taastoodab keskkond maailma, mille aluseks on ühe Hiina poliitika ja Pekingist lähtuv “pikk plaan”. Kui palju talume suurriigi poolt kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamist endale sobiliku poliitilise keskkonna loomiseks? Kui juba praegu kasutab Hiina oma probleemide vähendamiseks ja sõnumite jagamiseks ühismeedia platvorme, siis kas saame põrkuvate põhimõtete, väärtuste, seadusandluse ja harjumuste kiuste vastu suurriigi märkamatule mõjuvõimule? Kuidas valmistada ette praegu TikToki aktiivselt kasutavat põlvkonda, et nende üleslaetud rõõmurikas tants jääkski selleks, süvendamata lääne ja Hiina põrkuvat väärtusruumi ning olemata kellegi jaoks kasulik idioot? Arutelujuht: Liisa Past Arutelus osalejad: Urmas Hõbepappel (Tartu Ülikooli Aasia keskus), Tõnu Tammer (Riigi Infosüsteemi Amet), Kadri Kaska (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus) Arutelu korraldaja: TÜ Aasia keskus