Suur pauk, must auk, tüvirakud ja kloonid: teadusmaailm on põnev, kirev ja mitmepalgeline.
Värskeid teadusjutte maalt, merelt ja ilmaruumist on Vikerraadiost igal argi- ja laupäevahommikul kuulda nüüd juba üle kümne aasta.
Uudiseid räägib Priit Ennet Vikerhommikus kell 8.25.
Teadusuudis. Elekter aitab nahal paraneda
25-10-2024 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Elektroviljelus toob põllunduse pimedasse siseruumi
24-10-2024 • 2 minuten, 39 seconden
Teadusuudis. Sauruse tiivad aitasid tal joosta
23-10-2024 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Suur osa meteoriite on saabunud ühtedest ja samadest kohtadest
22-10-2024 • 2 minuten, 24 seconden
Teadusuudis. Eurooplased trotsisid jääaega
21-10-2024 • 2 minuten, 34 seconden
Teadusuudis. Pausidega kõnd kulutab rohkem energiat kui pidev sammumine
19-10-2024 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Kass seostab inimsõnu piltidega
18-10-2024 • 2 minuten, 26 seconden
Teadusuudis. Seistes töötamine ei tarvitse südamele istumisest kasulikum olla
17-10-2024 • 2 minuten, 22 seconden
Teadusuudis. Australopiteekidel olid nüüdisinimlikud töömehekäed
16-10-2024 • 2 minuten, 21 seconden
Teadusuudis. Kauge planeedi võimalikul kuul purskab vulkaane
14-10-2024 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. Lapsed vara voodi, siis on kõhubakterid mitmekesisemad
14-10-2024 • 2 minuten, 16 seconden
Teadusuudis. Kolmandik Euroopa taimi kannatab seemnelevitajate puuduse käes
12-10-2024 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Kaks kammlooma võivad ühineda üheks isendiks
11-10-2024 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Valgupuntra rehkendajad saavad keemianobeli
10-10-2024 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Geeniinfo-kujuri avastajad saavad meditsiininobeli
8-10-2024 • 2 minuten, 38 seconden
Teadusuudis. Saurusetapja asteroid ei tegutsenud üksi
7-10-2024 • 2 minuten, 26 seconden
Teadusuudis. Geko tajub madalaid võnkeid
5-10-2024 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Varasemad toidukorrad võivad aidata vältida kõrget kehakaalu
4-10-2024 • 2 minuten, 13 seconden
Teadusuudis. Valge müra soodustab seene kasvu
3-10-2024 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Lähimal üksiktähel on planeet
2-10-2024 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Everest kerkib erosiooni toimel
1-10-2024 • 2 minuten, 33 seconden
Teadusuudis. Pika varrega õied kutsuvad nahkhiiri külla
30-9-2024 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Kuul võis kunagi olla kaksik
28-9-2024 • 2 minuten, 24 seconden
Teadusuudis. Neuronid tunnevad nulli
27-9-2024 • 2 minuten, 12 seconden
Teadusuudis. Asteroidikatastroofi saab vältida tuumapommiga
Teadusuudis. Merd saastab hiigelhulk kalavõrke ja õngenööre
14-10-2022 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Kärbeste uneuuring võib aidata ka inimesi
13-10-2022 • 2 minuten, 21 seconden
Teadusuudis. Putukad kahjustavad taimi tänapäeval palju rohkem kui kauges minevikus
12-10-2022 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Tumedat ainet hõljub rohkesti ka Maa pinna lähedal
11-10-2022 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Võimas laserkiir pakub piksekaitset
10-10-2022 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Herilastel on abstraktset mõtlemist
8-10-2022 • 2 minuten, 3 seconden
Teadusuudis. Naerugaas võib olla elu märk
7-10-2022 • 2 minuten
Teadusuudis. Merepõhjasetetes leidub miljoniaastast DNA-d
6-10-2022 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Kummituslik kaugmõju on tõsine teadus
5-10-2022 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Visadus viis Eesti pagulase poja teaduse tippu
4-10-2022 • 2 minuten, 12 seconden
Teadusuudis. Uus hiidmanner tekib Vaikse ookeani sulgudes
3-10-2022 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Banaanidel on pääsemislootust
2-10-2022 • 1 minuut, 35 seconden
Teadusuudis. Kunagine kuu andis Saturnile rõngad ja viltuse telje
30-9-2022 • 2 minuten, 27 seconden
Teadusuudis. Koer tunneb ärevuse lõhna
29-9-2022 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. Teadlased taastasid imetajate ühiseellase genoomi
28-9-2022 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. NASA nügis asteroidi
Täna öösel, minut enne veerand kolme Eesti aja järgi sööstis meist umbes 11 miljoni kilomeetri kaugusel Ameerika Ühendriikide kosmosekulgur DART suurel kiirusel vastu asteroid Dimorphose kiviklibust pinda, lüües sellesse omajagu suure kraatri.
Teadusuudis. Isaslindudel on tugevam immuunsus kui emastel
22-2-2022 • 2 minuten, 16 seconden
Teadusuudis. Asteroid Elektral on kolm kaaslast
21-2-2022 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Öökulli saba pakub takistusvaba tõstejõudu
19-2-2022 • 1 minuut, 36 seconden
Teadusuudis. Kala tunneb end tõesti peeglist ära
18-2-2022 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Asteroid Psyche ei ole nii raudne kui arvatud
17-2-2022 • 2 minuten, 22 seconden
Teadusuudis. Neutriino imepisike mass on enneolematult täpselt teada
Neutriinod on imepisikesed elementaarosakesed, millel on ka imepisike mass. Nüüd on Saksa teadlased täpsemalt teada saanud, kui imepisike see neutriino mass õigupoolest on.
15-2-2022 • 2 minuten, 17 seconden
Teadusuudis. Teadlased andsid alkovabale õllele tavaõlle maitse
12-2-2022 • 1 minuut, 34 seconden
Teadusuudis. Lähimal tähel Proxima Centauril on ka kolmas planeet
11-2-2022 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Kliima soojenedes võib ravimijääkide keskkonnakahju kahaneda
10-2-2022 • 1 minuut, 47 seconden
Teadusuudis. Rootsi ja Norra huntide geenirikkus kahaneb
9-2-2022 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Šimpansid ravivad haavu putukatega
8-2-2022 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. Must auk uitab üksikuna tähtede vahel
7-2-2022 • 2 minuten, 14 seconden
Teadusuudis. Kiiremad vastused teevad vestluse nauditavamaks
5-2-2022 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Asteroid tiirleb koos Maaga ühel orbiidil
4-2-2022 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Uus materjal neelab ja vabastab energiat välkkiirelt
3-2-2022 • 2 minuten, 16 seconden
Teadusuudis. Metaanihelk annab Uraanile ja Neptuunile erisuguse sina
2-2-2022 • 2 minuten
Teadusuudis. Maailmas on tuhandeid senitundmata puuliike
1-2-2022 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Kodustamine tegi kassi aju väiksemaks
28-1-2022 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Marsil oli jõgesid ja järvi veel üllatavalt hiljuti
Teadusuudis. Ajurakkude geenid on valgukodeerimisel silmapaistvalt paindlikud
2-12-2021 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Tehiskaaslane liikus joodi jõul
1-12-2021 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Suur hulk meie planeedi vett võib pärineda päikesetuulest
30-11-2021 • 2 minuten, 15 seconden
Teadusuudis. Linnapuud pakuvad tõhusat jahutust, põhjas rohkem kui lõunas
29-11-2021 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Buba või kiki? Sõnade ja tähenduste seosed ületavad keelepiire
27-11-2021 • 2 minuten, 50 seconden
Teadusuudis. Linnutee lähigalaktikad ei olegi meie kaaslased
26-11-2021 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Ühismeedia ajab masendusse
25-11-2021 • 2 minuten, 36 seconden
Teadusuudis. Merekalade geenid avaldasid teadlastele pika eluea saladusi
24-11-2021 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Marsi kuu võiks panna planeedile magnetvälja looma
23-11-2021 • 2 minuten, 28 seconden
Teadusuudis. Türgi, mongoli ja jaapani keele juured ulatuvad iidsete Hiina hirsipõldudeni
Rahvusvaheline teadlasrühm väidab leidnuvat mitmekülgset tõendust, et suur hulk Aasia keeli on saanud alguse 9000 aasta eest Kirde-Hiinas elanud põllupidajarahvast.
22-11-2021 • 2 minuten, 26 seconden
Teadusuudis. Inimese evolutsioon on jätkunud ka viimastel aastatuhandetel
20-11-2021 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Juba väikesedki lapsed hindavad head nalja
19-11-2021 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Euroopas on linde vähemaks jäänud
18-11-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Kuuvalgus tõi ilmsiks öise Pluuto palgejooni
17-11-2021 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Aafrika kaitsealade laiendamisest on olnud vähe kasu
16-11-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Ka ükskõikse ilmega kass huvitub omaniku tegemistest
15-11-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Mitmekesi koju jäänud koerad uluvad hullemini kui üksik koer
14-11-2021 • 1 minuut, 29 seconden
Teadusuudis. Maa-lähedane asteroid võib olla Kuu tükk
12-11-2021 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Südamele on hea, kui minna magama kella 10 ja 11 vahel
10-11-2021 • 2 minuten, 24 seconden
Teadusuudis. Panda välimus teeb ta kiskjaile märkamatuks
9-11-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Mida punasem rind, seda tähtsam lind
8-11-2021 • 2 minuten, 3 seconden
Teadusuudis. Vett tekkis ilmaruumi ülimalt varakult
6-11-2021 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Kaugetel planeetidel on kummalisi kive
5-11-2021 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Vaalad söövad rohkem kui arvatud
4-11-2021 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Valgusreostus vaigistab kilke
3-11-2021 • 2 minuten, 15 seconden
Teadusuudis. Puunuga võib olla terasestki teravam
1-11-2021 • 1 minuut, 28 seconden
Teadusuudis. Saturn võib Titanist ilma jääda ja külili kukkuda
30-10-2021 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Suurem osa inimesi on üsna ausad
29-10-2021 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Sauruste hävingu järel rikastus madude toidulaud
28-10-2021 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Vaalad ja pringlid on kajalokatsioonis osavad
27-10-2021 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Astronoomid leidsid esimese võimaliku planeedi väljaspoolt Linnuteed
26-10-2021 • 2 minuten, 23 seconden
Teadusuudis. Ühistegevus võib olla vähendanud inimese ajumahtu
25-10-2021 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Pingviinid tunnevad üksteist hääle järgi
Nii nagu Eesti ala on pärast jääaega aeglaselt kerkinud, sest jää raskus on ta pealt ära läinud, nii kerkivad praegu aeglaselt mõnedki maailma piirkonnad natuke teiselgi põhjusel – seetõttu, et üleilmse kliimasoojenemise toimel on polaarjääd vähemaks sulanud.
28-8-2021 • 1 minuut, 44 seconden
Teadusuudis. Astronoomid leidsid pool miljonit uut asteroidi
Kaks astronoomi on vanades andmetes sobrades avastanud tervelt pool miljonit senitundmata asteroidi.
28-8-2021 • 1 minuut, 56 seconden
Teadusuudis. Punase mere suured karbid kasvavad üha suuremaks
Kliima soojenemine ja merede saastumine on tekitanud muret korallide kahjustamise pärast, kuid korallrahudel kasvavad merekarbid tunduvad tänapäeval hoopis endisest paremini kasvavat.
27-8-2021 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Avastatud on Päikesesüsteemi kiireimini tiirlev asteroid
Hiljuti avastatud kilomeerise läbimõõduga taevakeha teeb tiiru ümber Päikese vaid 113 päevaga. Tegu on seega kõige lühema teadaoleva tiirlemisperioodiga asteroidiga.
26-8-2021 • 2 minuten, 31 seconden
Teadusuudis. Maapõues leidub hämmastaval hulgal vett
Maakoores on peidus hiigelsuures koguses vett. Rahvusvaheline teadlasrühm väidab arvutusliku mudeli põhjal, et maasügavustes on vett palju rohkemgi kui meie planeedi polaaraladel jääd. Maapõu varjab neid soolase vee varusid juba iidsetest aegadest peale.
Töö tegi ahvist inimese, ütles Friedrich Engels, ja ses mõttes ehk liikuski selle 19. sajandi kommunismiteoreetiku mõte õiges suunas, et tööriistade kasutus on üks põhilisi oskusi, mis inimesest inimese teeb.
23-8-2021 • 2 minuten, 5 seconden
Teadusuudis. Merkuuril on vähe suuri kive
Päikesele lähim planeet Merkuur on kivise pinnaga taevakeha, kuid täpsemalt vaadates on selgunud üllatav tõsiasi — suuremat sorti kivirahne leidub Merkuuril hämmastavalt vähe.
20-8-2021 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Saturni lainetavad rõngad näitavad, et planeedi tuum on püdel
Hiiglasliku gaasplaneedi Saturni sügavas sisemuses loksuv aine levitab võbelusi üle kogu planeedi, need omakorda panevad gravitatsioonivälja vahendusel kergelt lainetama isegi Saturni kuulsad rõngad.
19-8-2021 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Loomad lähevad linnas suuremaks
Linnad kasvavad üle maailma. Nüüd selgub, et suuremaks kasvavad ka linnades elavad loomad.
18-8-2021 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Mammut müttas maha pika maa
Mammutid olid suured ja karvased loomad, aga kuidas nad elasid ja kus uitasid, ei ole olnud väga hästi teada.
17-8-2021 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Kuu magnetväli on alati nõrk olnud
Maakera looduslikul kaaslasel Kuul on väga nõrk magnetväli. Nüüd selgub kuukivide värskest analüüsist, et magnetväli on Kuul nõrgavõitu olnud läbi aegade.
Teadusuudis. Koduväljak toetab jalgpallureid ka tühja tribüüniga
Koduväljaku toetus on spordis tuntud nähtus. Ja tõepoolest, tundub ka täiesti loogiline, et kui poolehoidev kodupublik kaasa rõkkab ja ergutab, läheb ka mäng paremini.
10-4-2021 • 1 minuut, 30 seconden
Teadusuudis. Maale langeb aastas üle 5000 tonni kosmosetolmu
9-4-2021 • 2 minuten, 17 seconden
Teadusuudis. Müüonikatse osutab senitundmata loodusjõudude võimalikkusele
Osakestefüüsikud on elevil, sest Ameerika Ühendriikides tehtud katse põhjal on selgunud, et väikeste osakeste maailm on vist natuke rikkalikum, kui niinimetatud standardmudel näitab.
8-4-2021 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Tähed on arvatust kangemad tekkima
7-4-2021 • 1 minuut, 27 seconden
Teadusuudis. Miljardi aasta pärast kaob atmosfäärist hapnik
6-4-2021 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Taimelt saadud geen kaitseb putukat mürgi eest
Tubakakarilane on väike, kahemillimeetrine valgetiivuline putukas, aga suur kahjur, kes närib tubaka-, tomati- ja bataadilehti ning võib halvemal juhul kogu saagi kihva keerata.
5-4-2021 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Teadlased lõid uue ja kerge fluoriisotoobi
Teadusuudis. Väike molekul aitab süvamerebakteritel vee rõhku taluda
29-3-2021 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Kosmoseprügi saab koristada magnetiga
29-3-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Soojenevas Arktikas sähvib äikest üha sagedamini
25-3-2021 • 1 minuut, 43 seconden
Vikerhommik. Erle Loonurm ja Priit Kuusk
25-3-2021 • 2 minuten, 31 seconden
Teadusuudis. Mõned jaaguarid elavad kuude kaupa puu otsas
24-3-2021 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Kaugeid külalisi käib Päikesesüsteemis mitu korda aastas
24-3-2021 • 1 minuut, 37 seconden
Teadusuudis. Marsil on suur tuum
22-3-2021 • 2 minuten, 14 seconden
Teadusuudis. Teadlased mõõtsid kullaterakeste vahelist gravitatsioonitõmmet
20-3-2021 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Jupiteri polaartormidel on kolme orkaani kiirus
19-3-2021 • 2 minuten, 12 seconden
Teadusuudis. Austraalia linnud on unustanud oma laulu
18-3-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Marsi vesi imbus kivisse
17-3-2021 • 1 minuut, 31 seconden
Teadusuudis. Filmi sisse minek teeb tegelased ajule sõpradest tähtsamaks
16-3-2021 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Teadlased taltsutasid booriaatomite kilematerjali
15-3-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Kilomeetrite kõrgused päikesepaneelid võiksid Kuul energiat toota
13-3-2021 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Selgunud on Linnutee parimad elupaigad
12-3-2021 • 1 minuut, 40 seconden
Teadusuudis. Hambakatubakter toodab endale tõhusat liimi
11-3-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Heleda Veega ümber võib tiirelda ülikuum planeet
Tähistaeva ühe heledama tähe Veega ümber võib tiirelda hiigelsuur tulikuum planeet.
10-3-2021 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Õietolm võib koroonanakkust mahitada
Teadlased on avastanud, et koroonaviirus SARS-CoV-2 võib inimeste vahel hõlpsamini levida, kui õhus on rohkesti õietolmu.
9-3-2021 • 2 minuten, 1 seconde
Teadusuudis. Mälugeen aitab rabapistrikku pikal rändel
Rändlindudel on rändamine veres, õigupoolest geenides. Hiina, Vene ja Briti teadlased väidavad end olevat leidnud varasemast tugevamat tõendust, et lindudel leidub niiöelda rännugeene.
8-3-2021 • 1 minuut, 35 seconden
Teadusuudis. Tulemäed valgustavad kauge planeedi ööd
Planeediteadlased annavad teada, et kauge planeedi LHS 3844 b ööpoolkeral võib pursata palju vulkaane.
6-3-2021 • 2 minuten, 21 seconden
Teadusuudis. Vaala tähevool pärineb meie kunagisest naabergalaktikast
Nii nagu ookenis voogab hoovusi, nii kulgeb Linnutee galaktikas tähevoole.
5-3-2021 • 1 minuut, 27 seconden
Teadusuudis. Seepia läbib edukalt "vahukommikatse"
Limustel on inimestega veel rohkem ühist kui seni arvatud, ja seda täiesti heas mõttes.
Kuidas neandertallased omavahel suhtlesid, kas puhusid viisakalt juttu nagu nii mõnedki nüüdisinimesed või pigem urahtasid ja mõurasid nagu mingid paadunud primitiivid? Helisalvestised sellest kaugest ajast mõistagi puuduvad, samuti ei ole säilinud kaasaegsete kirjalikke mälestusi.
3-3-2021 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Suurte ulukite häving soodustas inimese aju arengut
Inimese aju on nii erakordselt suur ja võimekas sellepärast, et meie kauged esivanemad kahandasid erakordselt tõhusalt suurte imetajate nagu elevantide ja mammutite arvukust.
2-3-2021 • 2 minuten, 8 seconden
Teadusuudis. Mammutid oleksid hävinud ka inimese sekkumata, kuid aastatuhandeid hiljem
Kunagi tammusid maamunal mammutid, nüüd juba ammu enam mitte. Kas said neile saatuslikuks ürgküttide odad või jääajajärgsed soojemad kliimaolud — või mõlemad, selle üle on peetud tuliseid vaidlusi ja murtud piike.
1-3-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Kõrgel taevas möllas kosmiline orkaan
Orkaane ehk taifuune või troopilisi tsükloneid tuleb aeg-ajalt ikka ette. Kuid kui järele mõelda, siis kõik need orkaanid, millest kunagi kuulda oleme võinud, on toimunud ikka atmosfääri alumises osas, vastu maa- või veepinda. Just seetõttu võib kõva tormituulega kaasneda ka ulatuslikke purustusi.
27-2-2021 • 2 minuten, 8 seconden
Teadusuudis. Aafrika leopardi geenid on üllatavalt mitmekesised
Elurikkuse üleüldise ohustatuse taustal on Taani teadlased teinud toreda avastuse: aafrika leopardide geneetiline mitmekesisus on osutunud palju suuremaks kui oleks võinud arvata.
26-2-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Ülisuured mustad augud võisid tekkida tumedast ainest
Suurte galaktikate keskmes on suured mustad augud. Levinud ettekujutuse järgi on need moodustunud galaktika tekkel keskmealadele kokku koondunud ja ühe tihenenud ainest, olgu siis otse algsest gaasist, paljudest juba sest gaasist tekkida jõudnud tähtedest või paljudest väiksematest mustadest aukudest.
25-2-2021 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Merede ja mandritega planeete võib ilmaruumis olla rohkesti
Et planeedil oleks elu, peaks seal olema vett. Küsimus on selles, millistel neist paljudest kivise pinnaga planeetidel, mis Linnutee tähtede ümber tiirlevad, leidub ka märkimisväärseid veekogusid.
23-2-2021 • 1 minuut, 44 seconden
Teadusuudis. Taimsed sissetungijad on vältinud kommunistide valitsetud Kuubat
Võõrliikide levik võib ökoloogilises mõttes olla suur nuhtlus. Nüüd selgub, et seda nuhtlust võib mõnel puhul leevendada üks teist laadi, ühiskondlik nuhtlus — kommunistlik režiim.
Omal ajal peeti majapidamises kassi ikka selleks, et ta hiiri püüaks. Tänapäeval teeb paljudele kassipidajatele muret, et lemmikloom püüab linde.
20-2-2021 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Lihasvalgu puudumine aitab eurooplastel külma taluda
Ilm on nüüd läinud päris külmaks, kuid õnneks on paljudel meie seast tõenäoliselt olemas geneetiline kohastumus külmaga toime tulekuks.
19-2-2021 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Kosmosesond nägi Jupiteril meteoorisähvatust
NASA kosmosesond Juno, mis tiirutab juba viiendat aastat ümber Jupiteri, registreeris mullu aprillis hiidplaneedi atmosfääris valgussähvatuse.
18-2-2021 • 1 minuut, 43 seconden
Teadusuudis. Suured kiviplaneedid võivad seest olla hoopis teistsugused kui Maa
Praeguseks avastatud suure hulga eksoplaneetide seas paistab mõnigi olevat meie Maakera moodi kõva pinnaga kera, aga mõnevõrra suurem kui Maa.
17-2-2021 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Metsaraie võib kliimat ka jahutada
Ameerika teadlaste uuringust ilmneb, et ütlusel "kus metsa raiutakse, seal kliima kannatab" ei pruugigi alati tõepõhja all olla.
16-2-2021 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Kauges minevikus oli maa lame
Miljard aastat tagasi ei olnud maakeral kõrgeid mägesid. Nii võib järeldada Hiina, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringust.
15-2-2021 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Veini omadused sõltuvadki viinamarja kasvukohast
Suurte veininautijate huulilt poetub mõnikord salapärane prantsuskeelne sõna terroir.
13-2-2021 • 2 minuten, 2 seconden
Teadusuudis. Täheparve keskmes on rohkesti musti auke
Kui suurte tähekogumite, galaktikate keskmes arvatakse tihtilugu asuvat hiigelsuur must auk, siis väiksemate, kuid ikkagi päris suurte tähekogumite, kerasparvede keskmes võiks ju olla ka päris suur, aga ikkagi natuke väiksem must auk. Kõlab vähemalt loogiliselt.
12-2-2021 • 2 minuten, 26 seconden
Teadusuudis. Antidepressant ohustab kalu
Kui inimesed on masenduses, siis kalad hukkuvad. Sellise põhjusliku seose võime tuletada Austraalia teadlaste hiljuti valminud uuringu põhjal.
10-2-2021 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Nanoosakesed liiguvad vabalt mööda toiduahelat ja keha
Toidus, mida sööme, ja riietes, mida kanname, leidub tänapäeval tihtilugu rohkesti nanoosakesi, uudset pisipisipurulist materjali, mida seal vanasti ei olnud.
10-2-2021 • 2 minuten, 8 seconden
Teadusuudis. Pöial sai tõhusaks haarajaks kahe miljoni aasta eest
Pöidlaid on teatavasti tarvis selleks, et mobiiltelefonis paremini tšättida saaks. Kuid tegelikult on inimese pöialdel juba pikk ja põnev ajalugu. Korraliku pöidlaga varustatud käes on palju tahedam hoida pihukirvest, haamrit ja mõnda muudki vajalikku.
9-2-2021 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Taimed võisid õitsele puhkeda seni arvatust palju varem
Taimede õitseng võis alata sada miljonit aastat arvatust varem. Rühm Šveitsi, Rootsi, Briti ja Hiina teadlasi väidab, et esimesed õistaimed ilmusid maakerale juba umbes 250 miljonit aastat tagasi.
Öeldakse, et koer minevat peremehe nägu. Juhul, kui selle nägu mineku all mõeldakse peremehe iseloomujoonte ülevõtmist, siis on ütlusel mitte ainult kogemuslikus, vaid nüüd ka lausa teaduslikus mõttes tõetera sees.
6-2-2021 • 1 minuut, 56 seconden
Teadusuudis. Saturni kuul Rheal leidub raketikütust
Kui NASA kosmosesond Cassini aastal 2017 Saturni suuruselt teisest kuust Rheast mööda lendas, registreerisid ta pardaseadmed mingi keemilise ühendi märke, mida otsekohe identifitseerida ei õnnestunudki.
5-2-2021 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Meteoorkehatabamus aitab Merkuuri atmosfääri mõista
Seitse aastat tagasi tabas planeet Merkuuri umbes meetrise läbimõõduga meteoorkeha.
4-2-2021 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Puu saab läbipaistvaks paremini kui enne
Ameerika teadlased on leidnud uue võtte, kuidas teha puu läbipaistvaks. Nad kirjeldavad oma meetodit ajakirjas Science Advances ja väidavad, et see on parem kui senine, ka mitte just ammune meetod.
3-2-2021 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Kujutlus libauudiste laiast levikust on liialdatud
Kes on vähegi uudiste ja arvamuste voogu jälginud, see on tähele pannud, et viimastel aastatel on suureks mureks peetud libauudiste levikut. Mõnikord jääb mulje, et libauudiste pärast on maailm hukka minemas.
2-2-2021 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Bakter muutub kaitseks ravimi eest ümaramaks
Antibiootikumidest võib olla suurt abi bakterite vastu, kuid mitte alati, sest bakterid saavutavad mõnikord nende suhtes vastupanuvõime ehk resistentsuse.
1-2-2021 • 1 minuut, 39 seconden
Teadusuudis. Hundinuia õietolm teeb vee elavhõbedast puhtaks
Mürgist elavhõbedat on maailma vetes kohati juba nii palju, et mõnikord soovitatakse hoiduda ülemäärasest kala söömisest.
30-1-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Täiskuu tulek viib inimestelt une
Mõned õhtud enne täiskuud lähevad inimesed hilisemal ajal magama kui tavaliselt ja magavad neil öil lühemat aega.
29-1-2021 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Kõneleja žestid mõjutavad, mida kuulaja kuuleb
Mõned inimesed armastavad juttu ajades kätega vehkida ehk viisakamalt öeldes žestikuleerida. Eestlaste seas on neid vähem, itaallaste seas rohkem, kuid üleüldiselt on see komme üsna üldinimlik.
28-1-2021 • 2 minuten, 5 seconden
Teadusuudis. Sumistid aitavad kärbsel hoobi eest vilkalt pageda
Kui tabame kaks kärbest ühe hoobiga, on läinud ülimalt hästi. Tavaliselt ei taba me mitmegi hoobiga mitte ühtegi kärbest. Kärbestel on oskus õrnimagi kahtlusvarju korral sekundi murdosa jooksul lendu söösta.
27-1-2021 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Isiklikud kannatused aitavad poliitilist lõhet ületada
Riigijuhtide vahetus ei meil ega Ameerikas ei ole kaotanud ühiskonnast teravaid erimeelsusi ja vastandumisi. Ometi oleks tore ju ikka sõbralikult läbi saada.
26-1-2021 • 2 minuten, 12 seconden
Teadusuudis. Kosmoseteleskoop leidis haruldase tähekuuiku
NASA kosmoseteleskoop TESS on avastanud haruldase tähesüsteemi, mis koosneb tervelt kuuest tähest.
25-1-2021 • 1 minuut, 56 seconden
Teadusuudis. Valetaja reedab end vestluskaaslast jäljendava kehakeelega
Kuidas aru saada, et teine inimene valetab? Põhimõtteliselt väga lihtsalt: ta jäljendab teie liigutusi.
23-1-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Titani suurim järv on vähemalt sada meetrit sügav
Saturni suurimal kaaslasel Titanil laiuvad vedela metaani järved. Nüüd on teadlased täpsemini aimu saanud, kui sügav võiks olla nende seast suurim, nimega Krakeni meri.
22-1-2021 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Soome füüsiku ettepanek: rajame Cerese juurde kosmoseasula
Mõnedki kõrgelennulised visionäärid on eetnud, et inimkond peaks püüdma juba selle sajandi jooksul hakata levima maakeralt välja mujale kosmosse – parem ju ikka mune mitmes korvis hoida.
21-1-2021 • 2 minuten, 35 seconden
Teadusuudis. Puu-uuring tõi päevavalgele tuhat aastat päikeseaktiivsust
Teadlased on suutnud välja nuputada, milline on olnud Päikese aktiivsus viimase tuhande aasta jooksul. Selleks uurisid nad vanu puid ja mõõtsid nende aastarõngastes sisalduvat radioaktiivset süsinikku.
Astronoomid on avastanud erakordselt vana planeedi, millel on kivine pind ja mis asub meile suhteliselt lähedal.
19-1-2021 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Ka trennihullul võib veelgi rohkem liikumisest kasu olla
Rohke liikumine aitab südame ja veresoonkonna haigusi ära hoida, ja mida rohkem liikuda, seda parem.
18-1-2021 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Sõidujagamine suurendab autode arvu
Sõidujagamisteenusest on loodetud keskkonna- ja kliimasõbralikkust seeläbi, et ehk leidub inimesi, kes isikliku auto pidamisest selle mugava ja kättesaadava liiklemisvõimaluse kasuks loobuksid.
16-1-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Elektriangerjad peavad mõnikord jahti ka parves
Loomade käitumine on miski, millest kõike ei tea ka kõige kirglikumad loodusfilmide vaatajad, ja isegi teadlased avastavad ses vallas mõnikord midagi uut.
15-1-2021 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Arvatav kauge supernoova osutus millekski palju haruldasemaks
Rahvusvaheline teadlasrühm on tuvastanud, et kauges galaktikas nähtud korrapäraselt korduvad sähvatused pärinevad galaktika keskmes paikneva suure musta augu lähistelt.
14-1-2021 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. Kliima on tolmeldajatele pakilisem mure kui elupaikade allakäik
Mesilastel ja ka paljudel nende lähematel ja kaugematel sugulastel on praegu rasked ajad, nii nagu putukatel üldse: nende arvukus kipub jõudsalt kahanema.
13-1-2021 • 2 minuten, 21 seconden
Teadusuudis. Marsi telg võbeleb
Marsi pöörlemistelg võbeleb aeglaselt, sest punane planeet ei ole päris sümmeetriline kera.
12-1-2021 • 2 minuten
Teadusuudis. Uni oli enne aju
Öösiti on inimestel kombeks magada. Kuid nüüd osutab teadusuuring, et midagi magamise sarnast võtavad aeg-ajalt ette ka nii algelised loomad, kellel ei ole isegi aju.
11-1-2021 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Käre külm teeb Pluuto atmosfääri häguseks
Pluuto atmosfäär on hägune, kuid põhjuseks ei ole mitte niivõrd valgus nagu seni on arvatud, kui hoopis külmus.
9-1-2021 • 2 minuten, 15 seconden
Teadusuudis. Ajupilt näitab, kuidas hiired üksteisele kaasa elavad
Nii nagu vaimselt terved inimesed elavad üksteise rõõmudele ja muredele tihtilugu kaasa, teevad seda ka hiired. Nüüd on teadlased lähemalt välja selgitanud, mis toimub hiire ajus, kui ta elab kaasa liigikaaslasele, kes kogeb hirmu, valu või leevendust.
8-1-2021 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Lasersuts aitab uurida haruldast ja õrna heeliumimolekuli
Heelium, keemiline element järjenumbriga kaks, mille aatomist veel väiksem ja kergem on ainult vesiniku oma, on tuntud suure eraklikkuse poolest: ei moodusta ta naljalt ühendeid teiste elementidega ega ühine ta omagi aatomid omavahel molekulideks kokku muidu, kui ainult ülikanges külmas.
7-1-2021 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Inimtegevus peletab suuremaid loomi, kuid peibutab väiksemaid
Inimese edukäik meie planeedil on mõjutanud päris palju ka teiste loomade elu. Ameerika teadlased on nüüd täpsemalt järele uurinud, kuidas on inimtegevus aastatuhandete jooksul muutnud teiste imetajaliikide asualasid.
6-1-2021 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Kalapüük kahjustab merepõhja pikaks ajaks ja põhjalikult
Kalapüük on majanduslikult tähtis tegevus, mis rikastab meie toidulauda, kuid võib loodusele olla koormav.
5-1-2021 • 1 minuut, 32 seconden
Teadusuudis. Aegruumi võbelused võivad paljastada tumeda energia olemuse
Universum paisub üha kiiremini, ja keegi ei tea, miks. Ameerika ja Saksa teadlased pakuvad välja, et teadmine võiks tulla gravitatsioonilaineid uurides.
4-1-2021 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Jaapanlased katsetavad puust satelliite
Mõnikord öeldakse naljaga pooleks, et Tartu on väike puust linn. Kuid kas olete kuulnud, et jaapanlased kavatsevad hakata orbiidile saatma puust satelliite? Ja mitte sugugi naljaga pooleks, vaid tegelikult ka.
2-1-2021 • 1 minuut, 56 seconden
Teadusuudis. Mahelihakasvatus rüüstab kliimat nagu muugi lihakasvatus
Maheliha kasvatamine ei olegi nii keskkonnasõbralik tegevus kui nimetuse põhjal ju ehk arvata võiks. Saksa teadlased väidavad, et maheliha tootes eraldub maakera atmosfääri üsna sama palju kasvuhoonegaase kui tavalist liha tootes.
31-12-2020 • 1 minuut, 57 seconden
Teadusuudis. Tehismõistus luges Kuu kraatrid üle
Kui palju on Kuu pinnal kraatreid? Võiks arvata, et vastust leida on väga lihtne: tarvitseb need lihtsalt üle lugeda. Kuid tegelikult ei ole see nii lihtne midagi, vähemalt inimese jaoks.
30-12-2020 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Suuremad kimalased jätavad korjekohti suurema hoolega meelde
Suured kimalased võtavad endale aega, et õppida pähe, kus asuvad kõige toitvamad õied. Väiksemad kimalased aga ei paista sellest nii väga hoolivat.
29-12-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Suurema ajuga loomad asustavad maad hõredamalt
Mõnda liiki loomi võib mõnel pool elada rohkem kui mõnda teist liiki loomi. Nüüd on teadlased leidnud veel ühe põhjuse, miks see nii võib olla: loomaliigi asustustihedus võib sõltuda sellest, kui suur on looma aju.
28-12-2020 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Koroonavastane immuunsus püsib mälurakkude toel päris pikalt
23-12-2020 • 1 minuut, 29 seconden
Teadusuudis. Suure galaktika keskmes ei paista musta auku olevat
22-12-2020 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Lendsisalike päritolu sai selgemaks
21-12-2020 • 1 minuut, 35 seconden
Teadusuudis. Ka taimede seas on lõokesi ja öökulle
19-12-2020 • 2 minuten, 27 seconden
Teadusuudis. Oraval on kasulik naabrit pikemat aega tunda
18-12-2020 • 2 minuten, 3 seconden
Teadusuudis. Saksamaa taimerikkus kahaneb jõudsalt
17-12-2020 • 2 minuten, 23 seconden
Teadusuudis. Eluslooduse pikk iga on suur juhus
15-12-2020 • 2 minuten, 28 seconden
Teadusuudis. Eksoplaneet võib sarnaneda veel avastamata planeediga Päikesesüsteemis
14-12-2020 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Lindude eriline taju võib pärineda dinosaurustelt
12-12-2020 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Maakera taimestik läheneb kasvu piirile
11-12-2020 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Darwin oli saareputukate lennuvõimetust seletades õigel teel
10-12-2020 • 2 minuten, 37 seconden
Teadusuudis. Himaalaja looduslik aerosoolitehas kujundab maakera kliimat
9-12-2020 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Evolutsioon saab selgeks lugusid kuulates ja trilobiite kõrvutades
8-12-2020 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Linnurikkuse rüpes on inimene õnnelikum
7-12-2020 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Noorel maakeral oli veenuslik atmosfäär
5-12-2020 • 2 minuten, 13 seconden
Teadusuudis. Stress kipub kestma kauem kui häda pärast tarvis
4-12-2020 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Lennuvõimetuid linde oli enne inimese ajastut rohkem
3-12-2020 • 2 minuten, 3 seconden
Teadusuudis. Komeetidel leidub kuut tähtsaimat eluelementi
2-12-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Neandertallased talusid suitsu päris hästi
Teadusuudis. Kaheksajala aju hoiab haarmeid arvatust kindlamini ohjes
3-11-2020 • 2 minuten, 31 seconden
Teadusuudis. Üksik Marsi-suurune planeet uitab mööda Linnuteed
2-11-2020 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Linnuteel on sadu miljoneid elukõlblikke planeete
31-10-2020 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. Kaheksajalg tunneb toidu maitset kombitsatega
30-10-2020 • 1 minuut, 58 seconden
Teadusuudis. Mikroplast teeb kalad eluohtlikult hulljulgeks
29-10-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Liivarannad elavad ka merepinna tõusu üle, kui neil on taandumisruumi
28-10-2020 • 1 minuut, 42 seconden
Teadusuudis. Kuul on vett nii valguses kui ka varjus
27-10-2020 • 2 minuten, 31 seconden
Teadusuudis. Pompeile sadanud tuhk kahjustab iidseid seinamaalinguid üha edasi
26-10-2020 • 1 minuut, 40 seconden
Teadusuudis. Magnetiline Kuu kaitses maiseid olendeid Päikese eest
Kuu ei kõlgu taevas mitte niisama, vaid tast on juba ammustel aegadel olnud palju kasu. Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli kaitses Maa atmosfääri Päikese hävitustöö eest.
24-10-2020 • 1 minuut, 36 seconden
Teadusuudis. Väikesed saurused oskasid õhus liuelda, kuid mitte eriti hästi
23-10-2020 • 1 minuut, 56 seconden
Teadusuudis. Antarktika meredes voogab rohkesti ülijahtunud vett
22-10-2020 • 1 minuut, 36 seconden
Teadusuudis. Kosmosesond Osiris-Rex käis asteroid Bennult proovi võtmas
21-10-2020 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Veenuse atmosfääris paistab leiduvat aminohapet glütsiini
19-10-2020 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Betelgeuse supernoovat ei ole oodata niipea
19-10-2020 • 1 minuut, 43 seconden
Teadusuudis. Jõukamate piirkondade elanikud on abivalmimad
17-10-2020 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Kalimantani puud kasvavad kerge tuule käes kõrgeks
16-10-2020 • 1 minuut, 27 seconden
Teadusuudis. Suur unistus on täitunud: materjal on ülijuht toatemperatuuril
15-10-2020 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Saturni suure tormi on kuusnurkseks surunud väiksemad tormid
14-10-2020 • 2 minuten, 11 seconden
Teadusuudis. President Trumpile antud ravisegu tõhusus sai tõendust ka loomkatsetel
13-10-2020 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Selgus heli kiiruse ülempiir
Teadlased on teinud kindlaks kõige suurema kiiruse, millega heli võib liikuda. See kiirus on 36 kilomeetrit sekundis ehk umbes kaks korda suurem kui heli kiirus teemandis, maailma kõige kõvemas materjalis.
12-10-2020 • 2 minuten, 16 seconden
Teadusuudis. Sotsiaalmeedias tasub kirjutada tõtt
Kui postitada oma mõtetest, tunnetest ja tegudest sotsiaalmeedias, siis on kaks võimalust: näidata asju autentselt, nagu nad tegelikult on või ilustada neid.
10-10-2020 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Päikese valgus tõendab üldrelatiivsusteooriat senisest veelgi täpsemini
Mitme maa astronoomidest koosnev teadlasrühm on mõõtnud enneolematult täpselt Päikese valguse gravitatsioonilist punanihet ja andnud sellega taas uut tõendust Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriale.
9-10-2020 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Keemia-Nobeli saavad täpse geenitöötlusmeetodi loojad
Kõigi olendite sees on pikk rida, mõnel pikem, mõnel veel pikem, geneetilist infot, mis määrab paljuski ära, mis olend see niisugune on ning millised on ta omadused ja tunnused.
8-10-2020 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Nobeli füüsikaauhinna saavad mustade aukude avastajad
Suures maailmaruumis tuleb mõnikord ette, et mingi hulk ainet tõmbub väga tihedalt kokku, lausa täpiks. Täpi ümber tekib piirkond, kus gravitatsioon on nii tugev, et selle haardest ei pääse miski, mis liiga lähedale sattub, isegi mitte valgus.
6-10-2020 • 2 minuten, 15 seconden
Teadusuudis. Nobeli meditsiiniauhinna saavad C-hepatiidi viiruse avastajad
Viirusi on maailmas rohkem kui inimesi, ja häda on neist palju. Kolm tarka inimest aga on nüüd saanud ühe nurjatu viiruseliigi avastamise eest Nobeli auhinna.
6-10-2020 • 2 minuten, 34 seconden
Teadusuudis. Vereproov näitab, kas platseebo toimib
5-10-2020 • 2 minuten, 8 seconden
Teadusuudis. Käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus
Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.
3-10-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Neandertallaste geenid teevad koroonapõdemise raskemaks
2-10-2020 • 1 minuut, 54 seconden
Teadusuudis. Hiidplaneet on tuline kui täht
1-10-2020 • 2 minuten, 20 seconden
Teadusuudis. Korall vajab kuumenevas merevees kõvasti rauda
1-10-2020 • 1 minuut, 27 seconden
Teadusuudis. Marsi pinna all on mitu soolaveejärve
29-9-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Kuu peal on arvatust rohkem kiirgust
28-9-2020 • 2 minuten, 9 seconden
Teadusuudis. Astronoomid leidsid võimaliku planeedi teisest galaktikast
26-9-2020 • 2 minuten, 23 seconden
Teadusuudis. Nokkvaal suudab tundide kaupa vee all püsida
25-9-2020 • 1 minuut, 38 seconden
Teadusuudis. Inimlähedus võtab loomalt kiiresti kiskjahirmu
24-9-2020 • 0
Teadusuudis. Soojem kliima teeb tundrataimestiku lopsakamaks
23-9-2020 • 1 minuut, 57 seconden
Teadusuudis. Mahasurutud mõtted on ajus ikkagi näha
22-9-2020 • 2 minuten, 6 seconden
Teadusuudis. Enceladuse jäine pind on arvatust aktiivsem
21-9-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Väsinud närvirakud muudavad ajataju
19-9-2020 • 2 minuten, 16 seconden
Teadusuudis. Fliis ja nailon saastavad vett ja maad miljonite tonnide viisi
18-9-2020 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Teadlased kuulutasid Päikese uue aktiivsustsükli alanuks
17-9-2020 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Viirus levib lauldes, eriti klusiilide tõukel
16-9-2020 • 2 minuten, 3 seconden
Teadusuudis. Mürgine gaas Veenuse pilvedes võib olla elu märk
15-9-2020 • 2 minuten, 25 seconden
Teadusuudis. Lennunduse kliimamõju on paarik ümne aastaga kahekordistunud
14-9-2020 • 1 minuut, 40 seconden
Teadusuudis. Hubble'i pildid teevad tumeda aine veelgi salapärasemaks
12-9-2020 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Oumumamua võis moodustuda kosmilistest tolmutortidest
11-9-2020 • 2 minuten, 7 seconden
Teadusuudis. Koolibrite keha jahtub Andide külmades öödes vaid mõne kraadini
10-9-2020 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Aegade ulatuslikem kosmosetsivilisatsioonide otsing oli edutu
9-9-2020 • 1 minuut, 57 seconden
Teadusuudis. Kajakas tajub inimese pilku
8-9-2020 • 1 minuut, 55 seconden
Teadusuudis. Nohu kaitseb gripi eest
7-9-2020 • 2 minuten, 18 seconden
Teadusuudis. Mehed ja naised magavad isemoodi
5-9-2020 • 1 minuut, 43 seconden
Teadusuudis. Suured mustad augud ühinesid võimsas põrkes
4-9-2020 • 2 minuten, 19 seconden
Teadusuudis. Uut tüüpi plasti saab korduvalt ümber töödelda
3-9-2020 • 1 minuut, 50 seconden
Teadusuudis. Maa sisetuum on vaid miljardiaastane
2-9-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Alguse tähtsustamine ei olegi üldinimlik eelistus
Teadusuudis. Koroonaviiruse tõttu vähenes maa all inimtegevusest põhjustatud vibratsioon lausa poole võrra
28-7-2020 • 1 minuut, 39 seconden
Teadusuudis. Kivide keskmine kujund on kuup
27-7-2020 • 2 minuten, 1 seconde
Teadusuudis. Varajane menstruatsioon võib tähendada raskekujulisemat menopausi
25-7-2020 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Puuetega inimestele mõeldud kaldteid kasutati juba Vana-Kreekas
24-7-2020 • 2 minuten, 1 seconde
Teadusuudis. Tulevikus võib ravimeid kokku segada nanoosakeste tasandil
23-7-2020 • 1 minuut, 53 seconden
Teadusuudis. Suuremad linnud võivad õhuvoolude abil lennata tundide kaupa
22-7-2020 • 1 minuut, 35 seconden
Teadusuudis. Osade süvameres elavate kalade eriskummaline nahk teeb nad peaaegu nähtamatuks
21-7-2020 • 1 minuut, 45 seconden
Teadusuudis. Universumi paisumise kiirus on vastuoluliste uuringutulemustega
20-7-2020 • 2 minuten, 4 seconden
Teadusuudis. Teadlased tuvastasid järelkuma põhjal seni kaugeima gammakiirguse puhangu
18-7-2020 • 2 minuten, 8 seconden
Teadusuudis. Isaga koos mängivad lapsed valitsevad end paremini
17-7-2020 • 1 minuut, 59 seconden
Teadusuudis. Valgevaalade suhtlusvõrgustikud on sama keerukad kui inimestel
16-7-2020 • 2 minuten, 10 seconden
Teadusuudis. Koera vanuse arvestamine inimese eluaastatesse on keerulisem kui arvata võime
15-7-2020 • 1 minuut, 49 seconden
Teadusuudis. Värske uuring seab Kuu moodustumise senise teooria kahtluse alla
14-7-2020 • 1 minuut, 27 seconden
Teadusuudis. Kliimamuutuste tõttu võib Zika viirus hakata levima ka põhjapoolsetel aladel
13-7-2020 • 1 minuut, 41 seconden
Teadusuudis. Eesti ja kogu Euroopa metsaraie on järsult hoogustunud
11-7-2020 • 2 minuten, 17 seconden
Teadusuudis. Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit
Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit
Süsinik, see mitmekülgselt tähelepanuväärsete omadustega keemiline element, mis on juba andnud meile grafiidi, grafeeni, teemandi, söe ja tegelikult ju lausa elu enesegi, pakub nüüd taas enneolematut põnevust.
Jaapani teadlased on välja arvutanud, millised omadused võiksid olla seni veel reaalselt avastamata süsinikuvormil, mida nad nimetavad pentateemandiks.
Yasumaru Fujii Tsukuba Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et pentateemant oleks kerge nagu grafiit, aga peaaegu sama kõva kui tavaline teemant. Elektrilistelt omadustelt oleks ta pooljuht nagu räni.
Tavalise teemandi kristallis on iga süsinikuaatom seotud nelja naaberaatomiga, nii et kaheksast aatmomist moodustub kuup, neist kuupidest aga kolmemõõtmeline võre, mis annabki teemandile ta kuulsa tugevuse ja kõvaduse.
Grafiidis see-eest on iga süsinikuaatom seotud kolme naaberaatomiga ja tulemuseks on kuusnurkadest moodustuv kihiline struktuur.
Pentateemandis on aga mõned aatomid seotud nelja, mõned kolme naaberaatomiga, nii et neist moodustuvad korrapärased viisnurgad ehk pentagoonid, millest omakorda seisab koos umbes samasugune kuupvõre nagu teemandilgi.
Kuid kui teemandil leiame iga kuubi sisemusest samuti süsinikuaatomeid, siis pentateemandil on kuubid tühjad — aatomid asetsevad ainult kuupide servadel ja nurkades.
Selle suhtelise tühjuse tõttu ongi pentateemant suhteliselt kerge, umbes nagu grafiit. Välja näeks ta nagu tavaline teemant, ainult et mitte läbipaistev, vaid hall nagu grafiit.
Foto: AFP/Scanpix
10-7-2020 • 1 minuut, 46 seconden
Teadusuudis. Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest
Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest
Geenianalüüs näitab, et vanad polüneeslased ja Ameerika põlisrahvad on omal ajal omavahel tõepoolest kokku puutunud, nagu arheoloogiliste ja lingvistiliste vihjete põhjal on aeg-ajalt juba ammu kahtlustatud.
Alexander Ioannidis Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikoolist, Andrés Moreno-Estrada Mehhiko Riiklikust Genoomika ja Elurikkuse Laboratooriumist ja nende kolleegid kogusid geeniproove enam kui 800 Lõuna-Ameerika ja Prantsuse Polüneesia põlisasukalt.
Nad leidsid mõlemalt rahvalt ühiseid DNA-lõike, millest võis välja lugeda, et neil on suhteliselt hiljuti olnud ühiseid esivanemaid.
Analüüs näitas, et polüneeslastel ja lõunaameeriklastel on olnud ühekordne kontakt umbes 800 aasta eest ehk Eesti mõistes muistse vabadusvõitluse aegu.
See oli aeg, mil polüneeslased olid just oma praeguste saarte hõlvamisega peaaegu lõpule jõudnud, olles asustamas ka Uus-Meremaad. Tuleb siis välja, et samal ajal kohtusid nad ka Lõuna-Ameerika põlisasukatega ja said nendega lapsi.
Ioannidis ja Moreno-Estrada kirjutavad koos kaasautoritega ajakirjas Nature, et kõige tõenäolisemalt said polüneeslased kokku praeguse Colombia rannikuala asukatega.
Polüneeslaste ja põliste lõunaameeriklaste võimaliku ajaloolise kontakti üle on vaieldud palju.
Üheks tugevaks argumendiks on olnud, et Okeaania on ainus maailma piirkond, kus enne eurooplaste saabumist on kasvatatud bataati, taime, mis kodustati algselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Seejuures kõlab ka bataati tähistav sõna polüneesia keeltes ja mõnedes põlisameerika keeltes mõnevõrra sarnaselt.
Selle pilguga on uuritud ka bataadi geene, kuid päris kindlat tõendust just inimese vahendatud levikust ei ole saadud. Ioannidis ja Moreno-Estrada väidavad, et nende tulemus on küsimuse lahendanud.
Foto: Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)
9-7-2020 • 1 minuut, 51 seconden
Teadusuudis. Teadlased soovitavad luua kõigi olendite nimekirja
8-7-2020 • 1 minuut, 57 seconden
Teadusuudis. Taimede liigiteke käib parasvöötmes hoogsalt
7-7-2020 • 1 minuut, 44 seconden
Teadusuudis. Muuseumikogust leiti uut liiki kalasisalik
6-7-2020 • 1 minuut, 47 seconden
Teadusuudis. Astronoomid avastasid kuus võimalikku eksokuud
4-7-2020 • 1 minuut, 47 seconden
Teadusuudis. Esimesed saurused munesid pehme koorega mune
