Kai Braueri isa Paul Maitla (1913-1945) on üks neist neljast eestlasest, kes on pälvinud ajaloos raudristi rüütliristi. Kai Brauer on kritiseerinud, et Eestis ei tehta piisavalt jäädvustamaks Sinimäe liinil punaarmeed paigal hoidnud sõjamehi, tänu kellele osutus võimalikuks kümnete tuhandete eestlaste põgenemine läände 1944. aastal.

Saate pealkiri võiks ka olla, kuidas sündis dr. Noormann? Nimelt oli Tõnu Otsal aastatel 1977–1984 ajakirjas Noorus oma rubriik «Vastab dr. Noormann», kus ta lahkas küsimuste ja vastuste vormis vaimukalt suhte- ja seksuaalprobleeme. Kuid Tõnu Ots pole üksnes seksuoloog, ta on ajakirjanik ja psühholoog ning tunneb huvi ka filosoofia vastu. See on piisav baas, et teha tähelepanekuid meie elus toimunud muutuste osas. 2023. aasta juunis tuli Ots Postimehe arvamusloos välja ettepanekuga, et kui riigis seadustatakse vaenukõne karistamine, siis peavad olemas olema ka mõõdupuud, millega vaenu mõõta – ilmselt tuleks sisse seada näiteks roppuste kataloog. «Sellist määratlust või isegi loendit seaduse eeltingimusena, et mis on ebatsensuursus, sõimusõna või roppus, koos tõlgete ja mõisteseletustega teistesse meil räägitavatesse keeltesse vajavad nii kohtuorganid, politsei, õpetajad, tõlgid kui ka tavainimesed, et mitte tahtmatult olla verbaalne vaenutseja,» kirjutas Ots toona. Räägime kõigest sellest Tõnu Otsaga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse neljapäeval, 10. oktoobril kell 13.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Mis on lahti Eesti majandusega? Miks meil õnnestus 1990. aastatel peaaegu kõike õigesti teha ning miks nüüd näib, et teeme peaaegu kõike valesti? Räägime kõigest sellest majandusteadlase ja Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

TÜ kliinikumi meestekliiniku looja professor Margus Punab on üks tuntumaid Eesti meestearste, kellega kõneleme meeste elu raskustest - aga ka helgetest momentidest. Margus Punab pole tuntud mitte üksnes arstina, vaid ka kunstikogujana. Millist rolli mängib tema elus hea kunst, iseäranis eesti kunst? Räägime kõigest sellest Margus Punabiga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse neljapäeval, 19. septembril kell 15.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Juba mõned aastad enne Eesti riigi taastamist taastus vaba ajakirjandus. 1990. aastate üheks silmapaistvaimaks ajakirjanikuks oli Madis Jürgen, seda vähemalt TÜ ajakirjanduse erialale sisseastujate arvates. Madis Jürgen polnud mitte üksnes Eesti Elu ja Eesti Ekspressi ja ajakirja Magneet peatoimetaja, vaid eeskätt ajakirjanik, kelle meeldis eriliselt kirjutada olemuslugusid ja korraldada osaluseksperimente: vedada üle piiri salarelvi, korraldada oma auto vargus või elada mõnda aega kodutuna. Ta on näinud ka Eesti elu, ratsutades läbi maa hobusel, mis on täiesti ainulaadne kogemus. Räägime Madis Jürgeniga «Raudsaare dialoogides» Eesti vaba ajakirjanduse algusest, ajakirjaniku töö iseärasustest ning põnevatest seikadest. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Akadeemik Tarmo Soomere nimi jõudis Eestis laiema avalikkuseni seoses 2005. aasta jaanuaritormiga, kui vesi ujutas üle suuri alasid Pärnu linnas ja rannikul ning inimesi tuli evakueerida. Soomere hoiatas selle eest ajal, kui meresüsteemide instituut vaikis. Räägimegi Tarmo Soomerega «Raudsaare dialoogides» orienteerumisest elus ja teaduses ning mõistagi lainetusest, laevaliiklusest Tallinna lahes ja sadamatest Läänemeres. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Tänases «Raudsaare dialoogides» kõneleme riigitegelase, ettevõtja ja poliitikavaatleja Raivo Varega sellest, mis maailmas toimub ning millised on meid varitsevad ohud ja meie võimalused nendega toime tulla. Saatjuht on Mart Raudsaar.

Räägime kunstnik Urmo Rausiga «Raudsaare dialoogides» tema loomingust ja mõistagi seda inspireerinud armastusest Itaalia vastu. Saatejuht Mart Raudsaar.

Räägime muusiku ja helilooja Tõnis Mäega «Raudsaare dialoogides» tema loomingust, selle allikatest ning seiklustest Mäe elus, mille kohta ta ütleb, et juhuseid ei ole olemas. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Noor preester Philippe Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal ning õppis erakordselt kiiresti ära eesti keele, võites sellega eestlaste südame. Oma Rooma-õpingute päevil kohtus ta paavst Johannes Paulus II-ga, kes nimetas ta 2005. aastal Maarjamaa piiskopiks. Tegemist oli viimase piiskopi nimetamisega, mida paavst jõudis teha enne oma surma. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Putin on veendunud, et Ukraina on kaotamas, ja paneb kõik mängu, kirjutas julgeolekuekspert Rainer Saks kolmapäeval oma igapäevases Postimehe veebi Ukraina sõja ülevaates. Senikaua, kuni Vene väed pole jõudnud Kiievisse, võime ennast veel turvaliselt tunda, kuid mis võiks edasi saada Ukraina sõja kolmandal aastal? Sellest räägime neljapäeval, 18. aprillil kell 14.00 «Raudsaare dialoogide» uues osas julgeolekueksperdi Rainer Saksaga, kes pälvis veebruari algul ka Postimehe aasta inimese tiitli. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Inimene on kohustatud ennast arendama, sest kõik halb siin maailmas tuleb lõppkokkuvõttes rumalusest, tõdes helilooja Sven Grünberg intervjuus Meelis Oidsalule kaks aastat tagasi. Kuidas aga leida sisemist motivatsiooni ärevatel aegadel? Sellest räägime neljapäeval, 11. aprillil kell 14.00 uuesti alustavas «Raudsaare dialoogide» intervjuusaates helilooja ja interpreedi Sven Grünbergiga, kes muide oli süntesaatorimuusika esimesi viljelejaid Eestis. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Täna on saate «Raudsaare dialoogid» külaliseks Ike Volkov. Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fondi juht Mart Raudsaar räägib temaga «Kukerpillide» fenomenist, aga ka muusikast ja elust üldisemalt.

Seekordseks külaliseks on Eesti spordibioloog Kristjan Port. Saates tuleb juttu, kuidas püsida terve kõrge vanuseni ning miks on istumine meie sajandi katk.

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Seekordseks külaliseks on eesti kontserdikorraldaja Helen Sildna. Saates tuleb juttu Tallinn Music Weekist, aga ka kultuurist laiemalt ning sellest, kuidas korraldada üritusi Narvas.

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Tänaseks saatekülaliseks on muusikapedagoog ja organist Andres Uibo. Saates tuleb juttu pillide kuningast orelist ning Eesti orelifestivalidest, mis on kestnud juba aastakümneid. Räägime ka sellest, milliseid haruldasi pille Eesti kirikutes leida on.

Tänaseks saatekülaliseks on Eesti ajaloolane, Laidoneri Muuseumi direktori asetäitja teadusalal ja Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht Toomas Hiio. Räägime Toomas Hiioga Nõukogude okupatsioonikuritegudest Eestis, eriti vahemikus 1940-1949, mis kohati sarnanevad väga praegu Ukrainas toimuvaga.

Tänaseks saatekülaliseks on EELK peapiiskop Urmas Viilma. Räägime vastutusest ja südametunnistusest ning inimese ja jumala suhtest. Milleks on paastuaeg? Kas kannatusaeg ja paastuaeg on sünonüümid? Juttu tuleb ka Ukraina sõjast. Kuidas jumal, kui ta olemas on, laseb sündida sellistel kannatustel nagu praegu Ukrainas näha?

Tänaseks saatekülaliseks on Eesti ja Ukraina tehnoloogia- ja ühiskonnategelane Jaanika Merilo. Jaanika Merilo on Ukraina digiministri nõunik. Ta on nõustanud erinevaid Ukraina ministeeriumeid ja omavalitsusi alates 2015. aastast. Räägime temaga elust Ukrainas enne sõda ja milline võiks olla elu pärast sõda.

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Tänaseks külaliseks on Lagle Parek. Kuidas saada hakkama keerulistel aegadel? Kuidas tulla emotsionaalselt toime ning millise nipiga andestada kurja teinud inimestele?

Tänaseks külaliseks on muusik Marek Sadam. Saates tuleb juttu, kuidas aitab kunst ja laul jõuda meie sisemise minani. Lisaks vestlevad saatejuht ja muusik Marek Sadam sellest, mis on tähtis meie elus ning mis meid rõõmsaks teeb.

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Tänaseks külaliseks on Ukraina päritolu muusik Ruslan Trochynsky. Saates tuleb juttu Ukrainast ja ukrainlastest.

Tänaseks külaliseks on kirjanik Imbi Paju. Saates tuleb juttu finlandiseerumisest ja hübriidsõjast kultuurisfääris. Autorisaade «Raudsaare dialoogid» soovib leida intervjueeritava elust midagi õpetlikku, mis aitaks meid kõiki oma igapäevatoimetustes.

Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fond juht Mart Raudsaar vestleb saates «Raudsaare dialoogid» ühe tuntud või tähelepanuväärt inimesega. Tänaseks külaliseks on kunstnik Sandra Jõgeva.

Stuudios on presidendi kantselei direktor Peep Jahilo. Autorisaade «Raudsaare dialoogid» soovib leida intervjueeritava elust midagi õpetlikku, mis aitaks meid kõiki oma igapäevatoimetustes.

Tänaseks külaliseks on Kohtla-Järve gümnaasiumi koolipapa Hendrik Agur. Saates tuleb juttu õppetöö korraldusest Kohtla-Järve gümnaasiumis ja riigigümnaasiumi eristumisest teistest koolidest. Lisaks vestlevad saatejuht ja koolidirektor Agur eestikeelsest haridusest ja õpetajate puuduse põhjustest. Arutlust leiab ka Ida-Viru maakonna linna minevik, olevik ja tulevik.

Tänaseks külaliseks on Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi asutaja, omanik ja juhataja Johannes Tõrs. Räägime vanade fotode järgi nullist üles ehitatud majast, muuseumi algusloost ja sellest, mida kõike seal tänapäeval näha võib. Paljud muuseumi relvakogusse kuuluvatest esemetest on leidnud tänuväärset kasutamist erinevates Eesti filmides – eraldi tuleb juttu Lagedil muuseumi õuel seisvast tankist T-34, mis sõitis filmis «1944» läbi majaseina. Räägime ka valgetest laikudest Eesti lähiajaloos, Johannest Tõrsi mitmetahulisest ja kirevast elust ning põnevamatest mälestustest ja museaalidest, mis tal on õnnestunud leida, koguda, taastada ja muuseumis eksponeerida. Need pole lihtsalt asjad, vaid ajalooga esemed, millest enamikul on igaühel jutustada oma lugu.

Tänaseks külaliseks on Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme ning saates tuleb juttu nii kunstist kui inimesest kunstis ja samuti kunsti rollist inimese elus. Milline on seis igavesena tunduva vastuoluga kahe koolkonna vahel, kus ühel pool on need, kelle paleuseks on kunst kunsti pärast ja teised ütlevad, et kunst peaks olema rakenduslik, sest ka igapäevast elu on vaja kuidagi kaunistada? Räägime ajaloo ja konteksti mõistmisest kunstis ning uurime ka, milline on kunsti roll Sirje Helme elus. Milline oli Helme ülikooliaeg, kus õppejõudude hulgas oli veel vanu legende, kes kandsid sõjaeelset kogemust?

Tänaseks külaliseks on ajaloolane ja õigusteadlane Peeter Järvelaid, kes on töötanud aasta aega Kasahstanis ja oskab avada kohaliku elu telgitaguseid.

Tänaseks külaliseks on vaimulik Jaan Tammsalu. Saates tuleb jutuks kristlik traditsioon Eestis ja Euroopas laiemalt läbi ajaloo. Raudsaar uurib, mida tähendas ja tähendab meile kristlus ning kuidas on religiooni roll ajas muutunud.

Tänaseks külaliseks on bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes. Saatejuht küsib, kuidas on võimalik pildistada lumekirpu ja miks peaks seda üldse tegema. Lisaks selgitab loodusemees, mida on inimestel putukatelt õppida.

Tänaseks külaliseks on ärimees ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Saatejuht Mart Raudsaar küsib, mis muudab arhitektuuri inimese jaoks sama meeldivaks, kui saab näha Rotermanni kvartalis. Jutuks tuleb ka Sõõrmaa plaanid Patarei Merekindlusega. Lisaks räägitakse ideest, kuidas optimeerida Tallinna liiklust laialdase tunnelivõrgustikuga.

Külas on on luuletaja, proosakirjanik ja esseist Viivi Luik. Kirjanikuga vestleb saatejuht teemal rahu ja sõda ning küsib – kas tõde ja inimväärikus on ikkagi olemas? Lisaks vahetatakse mõtteid tehnoloogia mõjust meie elule.

Tänase saate külaliseks on Sirje Potisepp, kes on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja ja autorallisportlane. Saates tuleb jutuks toiduainete kvaliteedi ja pärituolu omavaheline seos. Muuhulgas on teada teooria, et kõige maitsvamad on just kodumaised humalaveed. Kindlasti saab kuulda ka rallijutte.

Tänase saate külaliseks on endine korvpallur ja korvpallitreener Jaak Salumets. Millised on näpunäited heale treenerile ja juhile? Mis ikkagi juhtus NSVLi meistrikarikaga 30 aastat tagasi? Milline on vaikiva mehe roll mänedžmendi tippkoosolekul? Saates tuleb jutuks spordi tähtsus rahva tervisele laiemalt ja loomulikult kehaline liikumine kui indiviidi abivahend hoida terves kehas terve vaim.

Tänase saate külaliseks on kirjanik Valdur Mikita. Mikitat on muuhulgas iseloomustatud kui Soome-ugri hinge asjatundjat. Saatejuht Mart Raudsaar uurib, kas tõesti teeb metsas jalutamine ja seente korjamine meid targemaks.

Külas on folklorist Marju Kõivupuu. Saates tuleb jutuks, kuidas on Kõivupuu uurimisvaldkond teda elus aidanud ja millist tähendust kannab rahvaluuleteadus koroonaajastul. Muuhulgas on Marju Mnemoturniiri «tarkade klubi» liige.

Tänaseks külaliseks on kirjandusteadlane Rein Veidemann. Saates tuleb jutuks kirjanduse roll ja tähendus nii inimese kui ka ühiskonna jaoks. Kõneainet pakub ka Rein Veidemanni viimane raamat «Lunastatud».

Külaliseks on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uueks direktoriks valitud Kertu Saks. Muuhulgas tuleb saates juttu ERMi rollist eestluse kujunemise ja rahvuse hoidmise juures. Autorisaade «Raudsaare dialoogid» soovib leida intervjueeritava elust midagi õpetlikku, mis aitaks meid kõiki oma igapäevatoimetustes.

Külaliseks on Hagani Gayibli, kes on Eesti keeleteadlane, kirjanik ja ajakirjanik ning Eesti ja Türgi suhete edendaja. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis türgi keele lektorina ning elanud Eestis 30 aastat. Saates tuleb juttu sellest, milline on meie elu Hagani Gayibli silme läbi ning mis meil jääb märkamata, kui loeme Kaukaasia uudiseid. Räägime elust Aserbaidžaanis ning sellest, miks on Türgi meile oluline riik.

Ajakirjanik Mart Raudsaar kutsub oma autorisaatesse «Raudsaare dialoogid» igal nädalal ühe tuntud või tähelepanuväärse inimese. Tänase saate külaliseks on ajaloolane Lauri Vahtre. Saates tuleb juttu Narva vanalinna taastamisest ning muinsusest kui sellisest laiemalt. Mida arvata seisukohast, et vanu hooneid ei tohi üles ehitada nende algupärases vormis, vaid tuleb luua täiesti uus arhitektuur?

Millist rolli mängis muinsuskaitseliikumine Eesti vabanemises 30 aastat tagasi? Missugune on meie muinsuspärandi roll tänapäevases Eestis? Kas Baltisaksa mõisaarhitektuur ja postijaamad on meile olulised? Muinsuskaitseliikumine on teisenenud, kuid vaimsus on alles, ehkki mitte alati domineeriv. Kuidas tutvustada uutele põlvkondadele seda vaimsust? Saatekülaliseks on legendaarne muinsuskaitseliikuja Trivimi Velliste.

Seekord merest ja sellest, mida põnevat selle pinna alt leida võib. Millised on Läänemere põhjast juba leitud ja veel leidmata aarded? Kas vrakkide koht on mere põhjas või hoopis muuseumis? Millega suudab meremuuseum tulevikus oma külastajaid üllatada? Lisaks tuleb juttu ka Estonia vrakist. Nendele ja paljudele teistele küsimustele aitab vastuseid leida Urmas Dresen.

«Raudsaare dialoogid» keskendub seekord loomadele ja nende loomusele. Kui palju on inimeses looma? Kas loomaaed on sobilik keskkond loomadele? Kuidas tagada selle, et liigid säiliksid ja inimesed ning loomad saaksid meie planeedil harmooniliselt koos eksisteerida? Nendele ja paljudele teistele küsimustele aitab vastust leida kauaaegne Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal.

«Raudsaare dialoogides» tuleb täna juttu vanast Tallinnast, fookus on seatud linnamüürile. Kuidas sai vahepeal lammutamisohus olnud linnamüürist piltpostkaartidelt tuntud vaade, millega siia turiste meelitatakse ning mille üle kohalikud uhkust tunnevad? Kui meid ümbritsevates suuremates linnades kadusid keskaegsed linnamüürid, siis miks meie omad jäid? Mis saladusi ja avastusi meie linnamüürid koos bastionitega pakuvad?

Eeloleval nädalavahetusel ilmub esimest korda Postimees Nädal, mis on laupäevane mahukas nädal aega müügis olev väljaanne. Mida sealt lugeda ja mis senise lehega võrreldes muutub, sellest räägib «Raudsaare dialoogides» Postimees Nädala peatoimetaja Heili Sibrits.

«Raudsaare dialoogid» keskendub seekord reisikirele. Mis on see, mis paneb meid kõikide ohtude ja katsumuste kiuste püüdlema horisondi poole? Miks just meri seostub meile vabadusega ning mis on see miski, mis ajab meid, maismaal elavaid inimesi lainetele loksuma? Loomulikult tuleb juttu ka admiral Bellingshausenist nii ajaloolise isiku kui ka purjelaevana, mis võtab jälle ette ekspeditsiooni maailma lõppu.

Kas Eesti lipp lehvib peagi Kuul? Kas NASA otsib muistse elu võimalikke jälgi kosmoses peagi Eestis toodetud kosmosetehnoloogia abil? Mis ikkagi läks nihu Eesti esimese tudengisatelliidiga ja mille poolest oli see tohutu õnnestumine? Sellest ja ka muust kosmosevärgist räägib tänases saates kosmoseteemade populariseerijana tuntud Mart Noorma.

Hea linn on selline, kus on ruumi nii autodele, ratturitele kui hipsteritele ning linna vereringe toimib. Kuidas seda vereringet Tallinnas ergutada, räägib multitalent, arhitekt ja kunstnik Vilen Künnapu tänastes «Raudsaare dialoogides». Tartu keskust on Künnapu juba suutnud nihutada, olles kavandanud Tigutorni ja AHHAA keskuse.

Mart Raudsaar räägib täna Vladislav Koržetsiga sellest, millest ikka kalamehega räägitakse. Ehk siis kaladest, kalastamisest ja sellest, mida kaladest teha saab. Kui aega üle jääb, sukeldutakse ka sügavamatesse küsimustesse olemisest, olelusest ja olesklemisest ning kõigest sellest, mis sinna vahele ja juurde käib.

Viimastel nädalatel on seoses Tartusse planeeritava Süku projektiga kerkinud teravalt üles küsimus parkidest, linnakeskkonnast ja liigirikkusest meie ümber. Saatejuhil aitab seda küsimust lahendada eesti bioloog ja loodusteadlane Aveliina Helm. Juttu tuleb nii Tartust kui ka keskkonnast üldiselt, kusjuures puudutamata ei jäeta ka laiemaid filosoofilisi küsimusi keskkonna mõjust inimesele ja inimese mõjust keskkonnale.

«Raudsaare dialoogid» räägib täna eesti keelest, kultuurist ja emakeelsest haridusest laiemalt. Need on teemad, mille on aasta arvamusliidri tiitliga pärjatud Maarja Vaino võtnud oma südameasjaks ja mis kajavad läbi kõikidest tema kolumnidest, mida on ta juba kuus aastat Postimehe jaoks kirjutanud.

«Raudsaare dialoogid» analüüsib täna majanduslike küsimusi. Saatejuhti aitab selles tuntud ja tunnustatud majandusanalüütik ja kolumnist Peeter Koppel. Arutlusele tuleb raha ja õnne seos ning ka see, kas majanduskasv on kõige sobilikum mõõde ühiskonna edukuse mõõtmiseks. Loomulikult puudutatakse ka küsimusi, mis on seotud investeerimisega, sest viimasel ajal tundub, et sellest on saanud justkui eestlaste rahvussport.

Mihkel Mutt on niivõrd mitmetahuline autor, et ka seekordne saade keskendub mitmele teemale. Juttu tuleb eestlaseks olemiseks ja eestlaseks jäämisest nii minevikus kui tänases päevas. Kuidas on aeg muutnud kirjaniku loomingut, kuidas suudab autor hoida oma sulge endiselt terava ja miks ta üldse veel kirjutab? Kas kunagi saame lugeda ka Fabiani värsketest seiklustest?

«Raudsaare dialoogid» keskendub täna loomingulisusele ja vaikusele. Peipsi veerel elava tunnustatud kirjanikuga tuleb juttu erinevatest keskkondadest ja nende mõjust Afanasjevi loomingulisele natuurile. Puudutatakse nii elu Tartus, Tallinnas, Brüsselis kui ka vanausuliste seas Peipsi veerel. Ning loomulikult tuleb juttu muusikast ja ka kirjandusest, mida Vahur on loonud.

Raudsaare dialoogid» keskendub haridusele ja haritusele. Läbi filosoofilise prisma vaadatakse hariduse rolli laiemalt ühiskonnas ning juttu tuleb ka ülikoolidest nii laias maailmas kui Tallinnas. Mis on ülikooli roll tänases ühiskonnas – kas olla mässumeelne vaimsuse majakas või midagi muud? Kas Tallinn on üks õige ülikoolilinn ning mitu ülikooli üldse Eestisse mahub? Stuudios on Tõnu Viik.

«Raudsaare dialoogid» keskendub täna inimese ja roboti suhtele. Milline on tehnoloogilise arengu mõju nii ühiskonnale kui ka inimsuhetele? Kas tulevik kuulub inimestele ja masinatele? Ning kas kunagi saabub ka aeg, mil inimesed ja robotid on võrdsed? Milline on TalTechi roll maailma biorobootika revolutsioonis? Saatekülaliseks on arvutiteadlane ja TalTechi biorobootika professor Maarja Kruusmaa.

«Raudsaare dialoogid» keskendub täna loomingulistele teemadele. Mida tähendab olla loomeinimene tänases Eesti Vabariigis? Kuidas loomeinimesena hakkama saada ja mida soovitada neile, keda loovintelligendi saatus kutsub? Mis tõi saatekülalise loometegevuse juurde ning kas tee Võrumaa järvede kallastelt Tallinna munakivistele tänavatele on kulgenud sirgelt või käänuliselt. Ning muidugi tuleb juttu ka kalastamisest.

«Raudsaare dialoogid» keskendub nii ajale kui loole. Kuidas rääkida ajaloost nii, et see oleks huvitav ka laiemale publikule, mitte ainult spetsialistidele? Kas Tallinna ajalugu mõjutab ka tänaseid tallinlasi? Ning mida teha selleks, et säiliksid ja kanduksid edasi eilsed ja tänased lood selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed nendest osa saaksid? Stuudios on Jüri Kuuskemaa.

«Raudsaare dialoogid» keskendub seekord meloodilistele teemadele. Mis eristab müra muusikast? Mis on muusikas see, mis inimesi ühendab? Kas muusika või armastus muusika vastu võib ka inimesi lahutada? Ning mis tunne on juhendada üksinda kümnetest tuhandetest inimesest koosnevat koori?

Jälle on kätte jõudnud pimedad ööd ja PÖFF ning seekord keskendub «Raudsaare dialoogid» filmidele ja filmikunstile. Saatejuhil on täna külas PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk.

«Raudsaare dialoogid» keskendub seekord loomingulistele teemadele. Kas läbi loomingu on võimalik muuta teiste inimeste elu? Kuidas muudab looming looja enda elu? Ning kas elu loomingulise inimesega on lihtsam või keerulisem? Saatejuhil aitavad neid teemasid lahata tunnustatud muusik Toomas Lunge ning armastatud näitleja Inga Lunge.

Mart Raudsaar heidab täna pilgu minevikku koos juubilar David Vsevioviga, kes tähistas just oma 70. sünnipäeva ning kellel läks hiljuti eetrisse Vikerraadios 900. saade «Müstiline Venemaa». Küsimused, millele püütakse vastust leida, keerlevad üksikisiku rolli üle ajaloos.

«Raudsaare dialoogid» keskendub seekord õigusriigi teemadele. Mis on tõde ja kus on õigus? Kas Eesti on õigusriik? Kuidas riigireform mõjutab kodanikke? Kas riiki võib näha ka masinana, mida hoiavad käigus erinevad seadused? Saatejuhti aitab neid teemasid lahata Jüri Raidla, kes on tuntud oma panuse poolest Eesti seadusloomesse.

«Raudsaare dialoogid» püüab seekord leida vastust küsimusele, mida on endalt küsinud ilmselt paljud Eesti loomeinimesed: mis on see, mis teeb meie väikese rahvakillu maailma kultuuriruumis eriliseks. Saatejuhti aitab sellel teemal ehtekunstnik ja kunstiteaduste doktor Kärt Summatavet, kes on tuntud oma loomingus just rohkete rahvuslike motiivide poolest.

Mart Raudsaare saatekülaliseks on täna otsekohene ja müstiline Siiri Sisask. Juttu tuleb muusikast, loomisest, loodusest, maale kolimisest ning ajalooga talukompleksi taastamisest.