Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?

Hendrik Relve "Retked põlisrahvaste omailmadesse. Lugusid maailma rahvastest, pärimustest, suhetest loodusega", kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Üle poole sajandi ilmas ringi rännanud Hendrik Relvet on alati paelunud põlisrahvad ja rikkumata loodus. Kuidas neil õnnestub elada ilma loodust rikkumata? Millised kombed ja traditsioonid seda toetavad?

Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Imbi Paju „Kadrioru aednik“ on rännak nii väikestele kui suurtele lugejatele Eesti rohelisse ajalukku. Läbi väikese Käbi silmade avaneb vaade 1960. aastatesse, kui Eestis valitses võõras võim, ent jutustuste kaudu elas edasi armastus rohelise maailma vastu. See on lugu sellestki, kuidas väike maa areneb riigiks. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Selle nädala raamat viib meid tagasi aegadesse, kui toimus rannarootslaste evakueerimine Eestist. Põgenikke aitas Rootsi teenistuses olev SS-ohvitser Ludwig Lienhard. Paar aastat hiljem pidi Lienhard ise põgenema Rootsist Argentiinasse.

Selle nädala raamatus jutustab endine meremees ja nüüdne ettevõtja Juri Saharov oma seiklustest merel ja maal. Kui uskuda oma jõudu, ei suuda sind takistada ei KGB, vaenulik keskkond ega allilma killerid.

Brian Greene, "Aja lõpuni. Teadvus, aine ja tähenduse otsingud muutuvas universumis", Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat viib meid ajarännule, alustades seni täpseimast teadmisest universumi sünni kohta ja jõudes selle lõpule nii ligi, kui teadus võimaldab. Uurime, kuidas esialgsest kaosest tekkisid elu ja mõistus ning kuidas meie meeled püüavad erineval viisil anda kogemusele tähendust: loos, müütides, religioonis, loomingulises väljenduses, teaduses, tõeotsingutes ja igatsuses ajatu ehk igavese järele.

Gyles Brandreth, "Elizabeth. Intiimne portree". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Tänu sõprusele Edinburghi hertsogiga sai Gyles Brandreth viiekümne aasta jooksul sageli kohtuda Elizabeth II-ga. Aastate jooksul tehtud märkmed vestlustest kuninganna, tema pere ja sõpradega annavad meile nüüd põneva ülevaate sellest erakordsest elust.

Tiit Lääne, “Pariis 1924”. Kirjastus ”Stopper. Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust ”Pariis 1924”. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Mart Kuldkepp, "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Eesti sai iseseisevaks Esimese maailmasõja segastel aastatel. Londoni Ülikooli Kolledži professor Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Peter Zeihan „Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine“. Tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.

Dr Sergey Saadi, "Veresuhkru ohtlikud saladused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Rein Pärn. Üheks kaasaja suurimaks terviseprobleemiks on insuliiniresistentsus. See on paljude krooniliste haiguste aluseks. Kuidas muuta oma elustiili ja peatada haiguste nõiaring?

Stefanie Babst, ”Terav pilk”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas toimib NATO? Kuidas peaks toimima NATO? Kauaaegne alliansi strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele.

Brock Yates, "Enzo Ferrari. Mees ja masin". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Kas Enzo Ferrari oli hea tippjuht, keda ajakirjandus jumaldas? Või halastamatu despoot, kes võis oma töötajad ja piloodid hulluks ajada? Brock Yates loob oma raamatus tõetruu portree mehest, kes vaatamata suurtele vastuoludele oli paljude iidol.

Carlo Rovelli, ”Helgoland”, Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Enn Kasak. Kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Appi tuleb Carlo Rovelli ja Helgolandi saar, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Füüsika teekonnal kultuuriloolises kastmes saame lõpuks küsida „Mis toimub?“.

Robert M. Sapolsky, "Käitumine. Inimeste bioloogia meie parimatel ja halvimatel hetkedel" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat uurib vägivalla, agressiivsuse ja võistlemise bioloogiat – käitumisi ja impulsse nende taga, indiviidide, gruppide ja riikide tegusid ning seda, millal ja mille põhjal neid peetakse headeks või halbadeks. Mida on bioloogial meile õpetada koostöö, kuuluvuse, leppimise, empaatia ja altruismi kohta?

Karl Adami, "Eesti metsalinnud. Laululinnud". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Karl Adami uus linnuraamat annab meile värske pildi meie metsade laulurahvast. Raamatusse on kogutud neljakümne kuue laululinnu kirjeldused, tähelepanekud nende suhetest ja pereelust ning autori suurepärased loodusfotod.

Enn Tarvel, "Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Eestis on valitsenud lisaks vanale heale ”Rootsi ajale” ka mitte nii hea ”Poola aeg”. Kuidas kehtestus Poola võim Liivimaal ja Lõuna-Eestis? Kuidas elas maa- ja linnarahvas Poola võimu all? Milliseid sõdu me maal siis peeti? Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on raamat suurepärane teejuht.

Jenni Haukio, "Vaid sinu nimel. Aastad Soome presidendi abikaasana" kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Jenni Haukio oli kaksteist aastat Soome esileedi, kes seisis Sauli Niinistö kõrval nii välisreisidel kui ka pidulikel üritustel. Millised olid tema kohustused? Milline oli avalikkusele nähtamatu osa tema elust?

Daniel Finkelstein, „Hitler, Stalin, ema ja isa". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat on Briti ajakirjaniku Daniel Finkelsteini põnevikuna mõjuv lugu 20. sajandi genotsiidist, totalitarismist ja tema vanemate imelisest pääsemisest. Raamat on pälvinud ajalehe The Times aasta raamatu tiitli.

Tuul Sepp, "Loovad loomad muutuvad maailmas". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele.

Norman Ohler, „Kõige võimsam aine. Psühhedeelikumid: ravim, relv, mõnuaine". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Vladimir Sergejev ja David Vseviov, "Venemaa – lähedane ja kauge II". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Venemaa ajaloo teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes sai päranduseks suuri ümberkorraldusi vajava riigi. Ta oli vastuoluline isiksus, kelles on nähtud nii suurt reformaatorit kui ka despooti.

Hannah Arendt, „Eichmann Jeruusalemmas“. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 60 aastat tagasi, vallandades ridamisi tuliseid debatte, mis tõukusid autori vaatenurgast. See on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõtisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale, siiani lahendamata peatükile.

Martin Malia, "Revolutsioonid kui ajaloo lokomotiivid". Tõlkinud Kert Urmas Raudvere. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman, "Varjatud märgid ja salaühingud" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus.

Heiko Bellmann, "Putukad. Välimääraja". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Putukad ümbritsevad meid tohutu liigirohkusega. Neid võib kohata igal pool – majas, aias ja looduses. Heiko Bellmanni rikkalikult illustreeritud raamat aitab meil kiiresti putukamaailma tegelastega tuttavaks saada.

Neil MacGregor, "Saksamaa. Ühe rahva mälestused". Postimehe kirjastus. Tutvustab Marek Strandberg. Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?

Kaire Põder, Triin Lauri ja Andre Veski, "Kas Eesti PISA on viltu?". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat tutvustab enam kui 10 aastat kestnud haridusuuringuid ja on teetähiseks viimaste kümnendite Eesti PISA testide põhisele haridusedule. Põhjalikele andmetele toetudes tuuakse lugejate ette võrdlev ülevaade kohaliku hariduse võlu- ja valupunktidest nii alushariduse kui ka põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse tasanditel.

Juhan Maiste, "Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada. II raamat". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Oma mahuka mõisaajaloo teises osas viib Juhan Maiste meid Rootsi aega, kui Tartusse tuli ülikooli ja mõisaõuele renessansi valgus. Kavandati aadlipaleesid Haapsalus, Kuressaares ja Kolgal, kuid siis tõi Põhjasõda ajaloo varjud tagasi.

Ian Kershaw, "Üksikisik ja võim. 20. sajandi Euroopa loojad ja lammutajad". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Stefanie Babst, ”Terav pilk”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas toimib NATO? Kuidas peaks toimima NATO? Kauaaegne alliansi strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele.

Maurice Hamilton, "Niki Lauda". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kui Niki Lauda Nürburgringil põlevast autost välja tõsteti, ei uskunud keegi, et ta jääb elama. Ometi istus ta kuus nädalat hiljem taas Ferrarisse ja võitis oma esimese maailmameistritiitli. Nüüd on Maurice Hamilton kirjutanud põhjaliku raamatu tema erakordsest elust.

Daniel de Visé, „Bluusikuningas B.B. King“. Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Legengaarne B.B. King lõi täiesti uue viisi soolokitarri mängimiseks ning mõjutas oma muusikaga mitmeid põlvkondi. Pulitzeri auhinna võitnud ajakirjanik Daniel de Visé annab oma raamatus ausa ülevaate B.B. Kingi sündmusterohkest elust.

Mart Kuldkepp, "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Eesti sai iseseisevaks Esimese maailmasõja segastel aastatel. Londoni Ülikooli Kolledži professor Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Brock Yates, "Enzo Ferrari. Mees ja masin". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Kas Enzo Ferrari oli hea tippjuht, keda ajakirjandus jumaldas? Või halastamatu despoot, kes võis oma töötajad ja piloodid hulluks ajada? Brock Yates loob oma raamatus tõetruu portree mehest, kes vaatamata suurtele vastuoludele oli paljude iidol.

Carlo Rovelli, ”Helgoland”, Postimees kirjastuselt. Kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Appi tuleb Carlo Rovelli ja Helgolandi saar, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Füüsika teekonnal kultuuriloolises kastmes saame lõpuks küsida „Mis toimub?“. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Enn Kasak.

Mauno Koivisto, "Vene idee". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kas Venemaa kuulub itta või läände, küsib oma raamatus pikaaegne Soome Vabariigi president Mauno Koivisto. Ta vaatleb Venemaa ajalugu soomlase pilgu läbi ning püüab mõtestada pöördelisi perioode ja venelaste mõttemaailma.

Carl Safina, "Metsikuks saamine". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Kas kultuur kuulub ainult inimestele? Tunnustatud Ameerika ökoloog Carl Safina avab meie ees kašelottide, aarade ja šimpanside elu ning näitab, kuidas erinevad loomakultuurid loovad perekondi, ilu ning saavutavad rahu.

Karl Adami, "Eesti metsalinnud. Laululinnud". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Karl Adami uus linnuraamat annab meile värske pildi meie metsade laulurahvast. Raamatusse on kogutud neljakümne kuue laululinnu kirjeldused, tähelepanekud nende suhetest ja pereelust ning autori suurepärased loodusfotod.

Hannah Arendt, „Eichmann Jeruusalemmas“. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 60 aastat tagasi, vallandades ridamisi tuliseid debatte, mis tõukusid autori vaatenurgast. See on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõtisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale, siiani lahendamata peatükile.

Richard Tarnas, „Õhtumaa vaimu passioon. Meie ilmavaadet vorminud ideede mõistmisest”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Mis on ja kuidas on kujunenud õhtumaine ilmavaade? Kultuuriloolane Richard Tarnas esitab üheainsa köite piirides narratiivse kokkuvõtte selle ilmavaate ajaloost Vana-Kreekast postmodernismini. Üksteise järel astuvad lugeja ette pöördeliste ideedega suurvaimud Platonist Hegelini, Augustinusest Nietzscheni, Kopernikust Freudini.

Sinikka Piippo ja Pertti Salo, "Tervislikud seened". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas saab kasutada seeni põletike, kasvajate, südame- ja vereringetõbede, nahahaiguste ning paljude teiste tervisehädade ennetamisel ja ravil? Selle nädala raamat annab põhjaliku ülevaate tuntud ja vähem tuntud seente tervislikest omadustest.

Juhan Maiste, "Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada. II raamat". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Oma mahuka mõisaajaloo teises osas viib Juhan Maiste meid Rootsi aega, kui Tartusse tuli ülikooli ja mõisaõuele renessansi valgus. Kavandati aadlipaleesid Haapsalus, Kuressaares ja Kolgal, kuid siis tõi Põhjasõda ajaloo varjud tagasi.

Maurice Hamilton, "Niki Lauda". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kui Niki Lauda Nürburgringil põlevast autost välja tõsteti, ei uskunud keegi, et ta jääb elama. Ometi istus ta kuus nädalat hiljem taas Ferrarisse ja võitis oma esimese maailmameistritiitli. Nüüd on Maurice Hamilton kirjutanud põhjaliku raamatu tema erakordsest elust.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman, "Varjatud märgid ja salaühingud" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus.

Kaire Põder, Triin Lauri ja Andre Veski, "Kas Eesti PISA on viltu?" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat tutvustab enam kui 10 aastat kestnud haridusuuringuid ja on teetähiseks viimaste kümnendite Eesti PISA testide põhisele haridusedule. Põhjalikele andmetele toetudes tuuakse lugejate ette võrdlev ülevaade kohaliku hariduse võlu- ja valupunktidest nii alushariduse kui ka põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse tasanditel.

Daniel de Visé „Bluusikuningas B.B. King“ kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Legengaarne B.B. King lõi täiesti uue viisi soolokitarri mängimiseks ning mõjutas oma muusikaga mitmeid põlvkondi. Pulitzeri auhinna võitnud ajakirjanik Daniel de Visé annab oma raamatus ausa ülevaate B.B. Kingi sündmusterohkest elust.

Pamela Anderson, "Armastusega, Pamela". Kirjastuselt Varrak. Tutvustavad Kristina Herodes ja Timo Tarve. Kes meist ei teaks Hollywoodi ja Playboy staari ning 90-ndate seksisümbolit Pamela Andersoni. Kuid kes oli see Vancouveri tüdruk tegelikult? Pamela Andersoni mõtlik ja mitmekihiline mälestusteraamat toob nüüd meieni tema tõelise loo.

Nikolai Berdjajev, "Venemaa saatus". Tõlkinud Hillar Künnapas, Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatuks olev maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism.

Mauno Koivisto, "Vene idee". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kas Venemaa kuulub itta või läände, küsib oma raamatus pikaaegne Soome Vabariigi president Mauno Koivisto. Ta vaatleb Venemaa ajalugu soomlase pilgu läbi ning püüab mõtestada pöördelisi perioode ja venelaste mõttemaailma.

Christian Grataloup, “Maailma ajaloo atlas”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Timo Tarve. Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust.

Carl Safina, "Metsikuks saamine". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Kas kultuur kuulub ainult inimestele? Tunnustatud Ameerika ökoloog Carl Safina avab meie ees kašelottide, aarade ja šimpanside elu ning näitab, kuidas erinevad loomakultuurid loovad perekondi, ilu ning saavutavad rahu.

Martti Kalda, "Hommikumaa vägevad: Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood". Kirjastuselt Avita. Tutvustab Marek Strandberg. Neljal suvel kõlas Vikerraadio eetris saatesari „Hommikumaa vägevad“, kus Martti Kalda jutustas Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata kuningatest. Nüüd on need lood koos kaartide, fotode ja sugupuuskeemidega kaante vahele jõudnud.

Richard Tarnas „Õhtumaa vaimu passioon. Meie ilmavaadet vorminud ideede mõistmisest”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Mis on ja kuidas on kujunenud õhtumaine ilmavaade? Kultuuriloolane Richard Tarnas esitab üheainsa köite piirides narratiivse kokkuvõtte selle ilmavaate ajaloost Vana-Kreekast postmodernismini. Üksteise järel astuvad lugeja ette pöördeliste ideedega suurvaimud Platonist Hegelini, Augustinusest Nietzscheni, Kopernikust Freudini.

David Vseviov ja Vladimir Sergejev, "Venemaa – lähedane ja kauge". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Mahukas teos käsitleb Venemaa ajalugu kuni Vassili III valitsusajani. Mongoli-tatari ikke ja teiste sündmuste kõrval saame teada ka seda, miks seostub riigi nimi "Rossia" hoopis Ukraina ajalooga.

Arne ja Mart Mikk, "Estonia seltsile antud aeg". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas saksakeelsetest klubiõhtutest koos kaardimängu ja õllejoomisega kasvas välja kultuuriselts, mis ehitas Estonia teatri- ja kontserdihoone ning pani aluse meie Rahvusooperile. Sellest kõigest annab põneva ja põhjaliku ülevaate selle nädala raamat – Arne ja Mart Miku "Estonia seltsile antud aeg".

Jukka Tarkka, "Karu käpa all". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Soome riigi tegutsemist külma sõja surve all on harjutud pidama pelgaks Nõukogude Liidule meele järgi olemiseks. Ometi oskas Soome osavalt põigeldes hoiduda Nõukogude Liidu poole kaldumast ning liitus oskuslikult Lääne struktuuridega. "Karu käpa all" räägibki sellest kui mitmekihiline finlandiseerumine tegelikult oli, mille käigus loodi ka arvestatav kaitsevõime, millega suur idanaaber arvestama pidi.

Sinikka Piippo ja Pertti Salo, "Tervislikud seened". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas saab kasutada seeni põletike, kasvajate, südame- ja vereringetõbede, nahahaiguste ning paljude teiste tervisehädade ennetamisel ja ravil? Selle nädala raamat annab põhjaliku ülevaate tuntud ja vähem tuntud seente tervislikest omadustest.

Dr Liis Puis, "Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Kas kivi peal istumine toob põiepõletiku? Selliseid naljakaid tervisemüüte on meil palju. Samas võivad nii mõnedki neist meid hoopis haigemaks teha. Rahvalikke tervisemüüte püüab kummutada ja selgitada selle nädala raamat "Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused".

Nikolai Berdjajev, "Venemaa saatus". Tõlkinud Hillar Künnapas, Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatuks olev maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism.

Seppo Zetterberg, "Reisimuljeid vanadest Baltimaadest". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja supelasutustes.

Peep Veedla, “Laululindude pesade taskugiid”. Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Laululindude pesade taskugiid on miniatuurne linnupesade määraja, mis sisaldab pea kõigi Eestis pesitsevate laululindude pesade kirjeldusi ja fotosid. Raamatus on kokku 84 linnuliigi pesad, mida taskuformaadis raamatuga hea määrata.

Christian Grataloup, “Maailma ajaloo atlas”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Timo Tarve. Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust.

Urmas Reinsalu, "Noateral - Ukraina sõja aasta eestis ja maailmas. Välisministri vaade". Tutvustab Marek Strandberg. Noateral on olnud selle sõja ajal mitmel dramaatilisel hetkel Ukraina saatus. Noateral on praegu kogu Euroopa julgeoleku tulevik ning samamoodi on noateral Putini enda tulevik Venemaa liidrina. Selle nädala raamatus kõneleb Urmas Reinsalu välisministri tööst sõja-aastal, taustadest ja vastasseisudest diplomaatias ning sellest, kuidas kujunes Eesti ja Lääne vastustamispoliitika Vene agressioonile.

Martti Kalda, "Hommikumaa vägevad: Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood". Kirjastuselt Avita. Tutvustab Marek Strandberg. Neljal suvel kõlas Vikerraadio eetris saatesari „Hommikumaa vägevad“, kus Martti Kalda jutustas Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata kuningatest. Nüüd on need lood koos kaartide, fotode ja sugupuuskeemidega kaante vahele jõudnud.

Andrei Kurkov, "Invasioonipäevik". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Ajal, kui Ukraina sõjast sai laastav tegelikkus, hakkas Andrei Kurkov kirjutama kroonikat sõja šokeerivatest tagajärgedest. Oma märkmetes kirjeldab ta, kuidas ukrainlased trotsivad pagendust ja okupatsiooni ning lahkab Ukraina läbi aegade keerulisi suhteid Venemaaga.

Tove Ditlevsen, „Kopenhaageni triloogia”. Postimees kirjastus. Raamatut tutvustab Marek Strandberg. Tove Ditlevsen oli möödunud sajandi tuntumaid ja skandaalsemaid Taani kirjanikke. „Kopenhaageni triloogias“ vaatab ta tagasi oma harukordsele elu- ja loometeele.

Arne ja Mart Mikk, "Estonia seltsile antud aeg". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas saksakeelsetest klubiõhtutest koos kaardimängu ja õllejoomisega kasvas välja kultuuriselts, mis ehitas Estonia teatri- ja kontserdihoone ning pani aluse meie Rahvusooperile. Sellest kõigest annab põneva ja põhjaliku ülevaate selle nädala raamat – Arne ja Mart Miku "Estonia seltsile antud aeg".

Ernst H. Gombrich, "Maailma lühiajalugu noorele lugejale". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat on üks eriline ajalooteos, mida just noored on huviga lugenud nii eelmisel kui ka sellel sajandil. "Maailma lühiajalugu noorele lugejale" on täna ajalookirjanduse klassika, see on paeluv nagu romaan ja teabeküllane nagu entsüklopeedia.

Serhi Plohhi, "Euroopa väravad. Ukraina ajalugu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Rooma impeerium, Kolmas Reich ja Nõukogude Liit – kõik need suurriigid on kasutanud Ukrainat ida ja lääne vahelise strateegilise värava ning lahinguväljana. Praegune konflikt on ajaloo traagiline kordumine Ukraina pikas võitluses oma tuleviku pärast.

Ilya Prigogine, „Tõsikindluse lõpp. Aeg, kaos ja uued loodusseadused”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Marek Strandberg. Eelmise sajandi lõpus mõtiskleti palju teaduse tuleviku üle. Mõne teadlase arvates oldi jõutud lõpusirgele ja üsna varsti võimelised dešifreerima „Jumala mõtlemist”. Ilja Prigogine aga usub, et oleme selle teekonna alguses. Raamat annab ülevaate esile kerkivast teadusest, mis seab meid silmitsi reaalse maailma keerukusega.

Peep Veedla, “Laululindude pesade taskugiid”. Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Laululindude pesade taskugiid on miniatuurne linnupesade määraja, mis sisaldab pea kõigi Eestis pesitsevate laululindude pesade kirjeldusi ja fotosid. Raamatus on kokku 84 linnuliigi pesad, mida taskuformaadis raamatuga hea määrata.

Dr Liis Puis, "Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Kas kivi peal istumine toob põiepõletiku? Selliseid naljakaid tervisemüüte on meil palju. Samas võivad nii mõnedki neist meid hoopis haigemaks teha. Rahvalikke tervisemüüte püüab kummutada ja selgitada selle nädala raamat "Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused".

Vahur Laiapea, "Ukraina päevikud", Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Sõda vajab statistikat. Arvandmeid hävitatud vaenlase ja tehnika, kaotuste ja saavutuste kohta. Aga sõja mõistmiseks on oluline tunda sõtta läinud või sinna jäänud inimese hinge ja nägu. Sõda avab inimese sisu armutult. Nõrgaks peetu võib osutuda tugevaks, seni tugevaks arvatu argpüksiks. Nende inimeste elu, saatust ja omanäolisust on Vahur Laiapea oma lugudes avanud. Et nad ei jääks tundmatuteks väärtusteks sõjamatemaatika abstraktsetes valemites.

Ernst H. Gombrich, "Maailma lühiajalugu noorele lugejale". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat on üks eriline ajalooteos, mida just noored on huviga lugenud nii eelmisel kui ka sellel sajandil. "Maailma lühiajalugu noorele lugejale" on täna ajalookirjanduse klassika, see on paeluv nagu romaan ja teabeküllane nagu entsüklopeedia.

Suzanne Simard, „Emapuud otsimas. Metsa tarkuse avastamine“, tõlkinud Kalle Klein ja Marju Randlane. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selles silmi avavas ja kaasahaaravas raamatus jutustab Kanada metsaökoloog Suzanne Simard, kuidas tal õnnestus aastakümnete jooksul tehtud katsetega tõestada, et puud suhtlevad omavahel. Nimelt moodustavad nad maa-aluse seeneniidistiku abil tervikliku võrgustiku, mille kaudu üksteist tajutakse, sidet peetakse ja suheldakse. Nii nagu inimeste elugi, sõltub ka metsaühiskond, millele kogu meie olemasolu siin planeedil toetub, koostööst, vastupidavusest ja kokkuhoidmisest.

Orlando Figes, "Lugu Venemaast". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on mõeldud kõigile, kes tahavad mõista Putini Venemaad, mille minevik on kinni lugematutes müütides.

Vladimir Pool, “Johan Laidoner. Hävitatud elu”. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Kindral Johan Laidoner oli Eesti väljapaistvamaid sõjaväelasi ja riigitegelasi, kelle elu lõppes vangina number 11 Vladimiri vanglas. Raamat valgustab dokumentaalselt Laidoneri ja tema abikaasa Maria elu raskeimat perioodi – asumisele saatmist ja sellele järgnenud vangla-aastaid Nõukogude Liidu erinevates kinnipidamisasutustes. Aluseks dokumendid, protokollid ja isiklikud kirjad.

Thomas Erikson, "Nartsissistid minu ümber". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kes ei oleks kohanud inimesi, kes aina iseendast vatravad. Kes teavad ja oskavad kõike ning peavad end teistest paremaks, ilusamaks ja edukamaks. Kuidas tulla toime enesearmastajatega?

Ivo Parbus, "Lembitu Kuld". Kirjastus Lembitu Raamat. Tutvustab Timo Tarve. Nakkav naer, sorav jutt ja äärmine erudeeritus on vaid mõned märksõnad, millega talletas end spordisõprade meeltesse Eesti üks kõigi aegade paremaid spordireportereid Lembitu Kuuse. 67 lugu, mis sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste ja spordikuulsuste mälestusi väljapaistvast spordireporterist täiendavad seda epiteetide rida veelgi. Nendest lugudest moodustub tervikpilt mehest, kelle kuldaväärt reportaažid ja emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna jagu spordisõpru.

Taavi Pae, "Viguriga kaardid". Postimees Kirjastus. Viguriga kaardid on ühed harivad ja köitvad kaardid. Neilt saab igaüks oma silmaga uudistada, millal langevad Eesti eri paigus toomehelbed, kus korjata kuremarju ja kui pikk on koolitee. Mõtiskleda Eesti paikade ja kohanimede üle mitme kandi pealt ja rehkendada, mitu pealinna leidub meie maal. Kõik need teadmised on seotud atlaseks, mis kannab nimetust ”Viguriga kaardid”. Raamatut tutvustavad koostaja Taavi Pae ja Marek Strandberg.

Mihkel Raud, “Ühes väikses Eesti linnas”. Kava Kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamatus kirjutab Mihkel Raud oma muusikuteest ning muusikast ja muusikutest, kes on teda kõige rohkem mõjutanud. Juttu tuleb paljudest Eesti muusika staaridest alates Rein Rannapist ja Jaanus Nõgistost kuni Lenna ja Ineseni välja.

Juhan Maiste, "Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Kunstiajaloo professor Juhan Maiste viib meid rännakule läbi mõisakultuuri ning aitab mõista, kuidas sündisid, kasvasid ja hääbusid Eesti mõisad.

Marko Perko ja Stephen M. Stahl, "Tesla. Tema tähelepanuväärne ja rahutu elu". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Nikola Tesla leiutas vahelduvvoolu, sai temast kaasaegse maailma sümbol, kes vaimustas oma kaasaegseid veel väga paljude leiutiste ja avastustega. Kuid kes oli see geniaalne mees, kelle tohutud energiapuhangud vaheldusid meeleheite ja masendusega?

Kate Summerscale, “Foobiate ja maaniate raamat”. Kirjastus Helios. Tutvustab Timo Tarve. „Foobiate ja maaniate raamat“ annab põneva lühiülevaate inimeste psüühikakiiksudest – 99-st kinnismõttest, nii haruldastest kui ka laialt levinud vaimse tervise häiretest, alustades ämblikuhirmust lõpetades nööbihirmuga. Nupust nikastunutele on tihti ühiskonnas viltu vaadatud. Aga mida tunnevad foobid ja maniakid ise? Mis ja miks äratab neis kõige tugevamat jälestust või iha?

Tõnno Jonuks, "Eesti muinasusundid". Postimehe kirjastus. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat viib mõtterännule muistsete inimeste asualadele tänapäeva Eesti territooriumil, tutvustades põnevaid hüpoteese meie esiisade tõenäolistest usundivormidest, nende põhietappidest ja variatsioonidest.

Hannu Aaltonen ja Tapio Keskitalo, "Jalgpalli must raamat". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Tänavune jalgpalli MM toimub riigis, mis sai võistlused tõenäoliselt altkäemaksu abil. Miks jalgpallist on saanud šeikide, oligarhide ja miljardäride lemmikmäng? Ala allakäigule heidab valgust Hannu Aaltoneni ja Tapio Keskitalo "Jalgpalli must raamat".

Vladislav M. Zubok, "Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. 1991. aastal oli Nõukogude Liit suuruselt teine naftatootja maailmas. Miks see siis ikkagi lagunes? Gorbatšovi reformidest, majanduskaosest ja teistest põhjustest annab ülevaate Londoni ülikooli professori Vladislav M. Zuboki raamat "Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine". Kirjastuselt Varrak.

Dave Grohl, "Tõsilugusid elust ja muusikast". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Dave Grohli ei pea rokisõbrale lähemalt tutvustama. On ta ju mänginud sellistes bändides nagu Scream ja Nirvana ning asutas hiljem Foo Fightersi. Selle nädala raamatus meenutab ta neid pööraseid aegu ja loob haruldaselt eheda pildi oma erakordsest elust.

Barbara Smit, "Heinekeni lugu". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Kuigi Heinekeni tuntakse ja juuakse kogu maailmas, teavad vähesed õllesõbrad salasepitsustest, turundustrikkidest ja isegi inimröövist, mis on samuti osa kuulsa õllefirma ajaloost. Kõigest sellest jutustab meile selle nädala raamat.

S. I. ja Alan R. Hayakawa, ”Keel mõttes ja teos”, Postimees kirjastuselt. Hinnatud teadlase ja kunagise USA senaatori S. I. Hayakawa klassikasse kuuluv „Keel mõttes ja teos“ on kaasahaarav käsitlus keele olemusest ja viisidest, kuidas keel meie mõtlemist ja maailmast arusaamist kujundab. Tegu on tervikliku sissejuhatusega keelesemantikasse, mis pakub põhjaliku ülevaate keele funktsioonidest. Mõistes, kuidas keel toimib, milliseid ohte ja võimalusi see endas peidab, õpime tundma inimese toimimise üht olulisemat külge. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.

Tyler James, Sylvia Patterson, "Minu Amy. Elu, mida jagasime". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat jutustab meile loo eluaegsest sõprusest. Tyler James püsis Amy Winehouse'i kõrval alates 13. eluaastast. Ta oli tunnistajaks Amy kuulsusele ja Grammydele, sõltuvustele ja söömishäiretele, ning halastamatult vara saabunud lõpule.

Susan Cain, "Mõrumagus. Kuidas kurbus ja igatsus meid täiustavad". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Mõrumagus meelelaad – see on rõõm vihmasest päevast, kalduvus igatseda ja kurvastada ning võime tajuda suurt ilu nii looduses, kunstis kui muusikas. Mõrumagusa meelelaadi omaksvõtmine avab meile tee loovuse ja üksteisemõistmise poole.

Gabe Brown, "Porist mullaks. Ühe perekonna teekond taastava põllumajanduse juurde". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Meie toidu tulevik sõltub mullast. Selle nädala raamat selgitab mullatervise viit põhimõtet, mis kehtivad kogu maailmas: vähene häirimine, kaitsekiht, mitmekesisus, elusad juured ja loomade kaasamine. Mulla seisundil põhineb kogu ökosüsteem, mis muutub pinnasest alustades ja ülespoole liikudes taim taime ning loom looma haaval elujõuliseks ja terveks.

Anniina Ljokkoi ja Liisa Kaski, "Taimsed pärimustoidud". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kas teadsite, et Eestis on joodud kaerapipiima juba sadu aastaid, ja söödud kaerakilet, mida nüüd tuntakse kaerajogurtina? Lisaks talupojaköögile tutvustab selle nädala raamat siinse toidukultuuri kujunemist ning igapäevaste toiduainete päritolu.

Tim Marshall, "Geograafia võim". Postimehe kirjastus. Kus ja kuidas mõjutab geograafia inimkonna ajalugu? Tim Marshall on seekordses menukis võtnud luubi alla 10 piirkonda nii maalt kui mujalt, saamaks teada miks on aset leidnud kurjad protsessid mis mõjutanud miljardite elu ning kuidas mõjutab geograafia maailma tulevikku. Rändekriis, nafta ja kosmosesõjad on vaid ühed protsessid, mis mõjutatud geograafiast ja tema võimust. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Tiit Lääne, "X olümpiamängud, Los Angeles 1932". Kirjastuselt Stopper. Eesti lugejate seas alati armastatud olnud olümpiaraamatute sari on saanud taas järje! 90 aasta tagused olümpiamängud Los Angeleses toimusid ajal, mida on kirjeldatud sõnadega – „aeg oli raske siis – vaesus, gängsterid, kriis“, kuid ometi viidi need läbi hiilgavalt ja maailmaklassist sportlike tulemustega. Kuidas see ameeriklastel õnnestus? Kes olid toonase aja suurimad sporditähed ning kuidas kulges vaid kahe mängudele jõudnud eestlase olümpiaseiklus, saab teada värskest olümpiaraamatust. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Jessica Bruder, "Nomaadimaa". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Pärast 2008. aasta majanduskriisi kaotasid paljud ameeriklased oma töö, investeeringud või kinnisvara. Parema elu ja parema töökoha otsingul asus osa neist rändama mööda Ameerikat. Seda uut ja uhket rändhõimu tutvustabki lähemalt Jessica Bruderi ajakirjanduslik uurimus "Nomaadimaa", kirjastuselt Koolibri.

William Bynum, „Väike teaduse ajalugu“. Postimees kirjastus. Teadust käivitavaks jõuks on uudishimu ja meie tung aru saada, kuidas maailm ja inimene toimib ning kuidas selle mõistmine aitaks elu väljakutsetega paremini toime tulla. Tuhandete aastate jooksul on mehed ja naised üha imestanud, uurinud ja katsetanud ning selle käigus jõudnud avastusteni, millest mõned on muutnud kogu meie arusaamist elust. William Bynum on olulised avastused kokku kogunud nii noortele kui vanadele lugejatele sobivas „Väikeses teaduse ajaloos“, mis selgitab nii DNA, dinosauruste, elektri ja viiruste lugu. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Susan Cain, "Mõrumagus. Kuidas kurbus ja igatsus meid täiustavad". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Mõrumagus meelelaad – see on rõõm vihmasest päevast, kalduvus igatseda ja kurvastada ning võime tajuda suurt ilu nii looduses, kunstis kui muusikas. Mõrumagusa meelelaadi omaksvõtmine avab meile tee loovuse ja üksteisemõistmise poole.

Tim Marshall, "Geograafia võim". Postimehe kirjastus. Kus ja kuidas mõjutab geograafia inimkonna ajalugu? Tim Marshall on seekordses menukis võtnud luubi alla 10 piirkonda nii maalt kui mujalt, saamaks teada miks on aset leidnud kurjad protsessid mis mõjutanud miljardite elu ning kuidas mõjutab geograafia maailma tulevikku. Rändekriis, nafta ja kosmosesõjad on vaid ühed protsessid mis mõjutatud geograafiast ja tema võimust. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Karl-Wilhelm Weeber, "Vana-Rooma argielu entsüklopeedia". Kirjastuselt Avita. Tutvustab Marek Strandberg. Kes oleks seda arvanud, et juba Vana-Rooma ajal olid olemas ajalehed, lööklaulud ja kuurordid!? Selle nädala raamat annab meile põhjaliku ülevaate roomlaste argielust, alates toidust ja rõivamoest kuni pidulike kommete, pereelu ja seksuaalsuseni.

Katrin Kabun, „Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine". Eesti Kunstiakadeemialt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi lambavilla on läbi ajaloo hoolega kasvatatud, kantud ja hinnatud, visatakse viimasel ajal see lihtsalt minema. Samas, taastuva materjalina on lambavill hea alternatiiv sünteetilistele kiududele. Katrin Kabuni raamat aitabki meil paremini mõista lambavilla omadusi ja uusi kasutusvõimalusi 21. sajandil.

Lucy Cooke, "Ootamatu tõde loomadest". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Indrek Ojamets. Paljud usuvad ikka veel, et pingviinid on ainult nunnud, laisikud on laisad ja raisakotkad on räpased tegelased. Zooloog Lucy Cooke näitab meile, et tõde on hoopis teistsugune. Raamat täis üllatavaid lugusid nii loomade kui ka loodusteadlaste elust.

Jessica Bruder, "Nomaadimaa". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Pärast 2008. aasta majanduskriisi kaotasid paljud ameeriklased oma töö, investeeringud või kinnisvara. Parema elu ja parema töökoha otsingul asus osa neist rändama mööda Ameerikat. Seda uut ja uhket rändhõimu tutvustabki lähemalt Jessica Bruderi ajakirjanduslik uurimus "Nomaadimaa", kirjastuselt Koolibri.

Mike Martin, "Miks me sõdime?". Postimees kirjastus. Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja kindral Riho Terras.

Heikki Aalto-Alanen, "Armastan Sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto ja Alvar Aalto olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli. Heikki Aalto-Alanen räägib selles raamatus perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Dr Margus Viigimaa ja Toivo Tänavsuu, „Terve südame raamat”. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Iga päev võtab Eestis vererõhutablette üle 300 000 inimese. Mida tuleks teha, et süda oleks terve, keha täis elujõudu ja elu kestaks vähemalt 100 aastat? Asjatundliku ülevaate meie kõige tähtsama organi ehitusest, riskidest ja haigustest annab "Terve südame raamat" kirjastuselt Varrak.

Catherine Belton, "Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände". KAVA Kirjastuselt. Raamatu tõlkis Jana Linnart. Tutvustab Timo Tarve. Sõda Ukrainas ja laiemalt Läänega on Vladimir Putin koos oma vanade KGB kamraadidega ette valmistanud juba aastaid. Selle tarbeks on Putin ja ta lähikondsed järjekindlat kogu Venemaa majanduse rakendanud mustade kassade ja rahapesu skeemidesse. Tulemuseks on tohutud ressursid, mille kasutamise peamine eesmärk on lisaks isiklikule heaolule Venemaa sõjaliste ja mõjutusoperatsioonide rahastamine. Nii väidab oma kõmulises raamatus autor, kes tuginenud mitmete asjaosaliste ütlustele ja dokumentidele. Kes on need Putini inimesed ja Putin ise? Kuula ja saad teada!

Peep Veedla, "Pargi- ja aialindude taskugiid". Kirjastuselt Pesapaik. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat on küll kõige väiksem linnuraamat, mis Eestis eales välja antud, kuid sisult väga mahukas. "Pargi- ja aialindude taskugiid" sisaldab 77 linnuliiki, keda igaüks võib kohata nii oma koduaias kui ka parkides või kalmistutel jalutades.

Francis Fukuyama, "Identiteet". Postimees kirjastus. Maailma vana poliitiline jaotus, mis põhines inimeste majanduslikul heaolul, on järjest enam asendumas küsimusega: kes ma olen? Identiteedipoliitika alused pärinevad juba antiikfilosoofiast, tänaseks on sellele lisa andnud uusaja mõtlejad. Raamatus „Identiteet“ kõneleb Francis Fukuyama identiteedipoliitikast, mis iseloomustab 21. sajandi algust. „Kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab, on inimeseks olemise põhiküsimused endiselt. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Erkki Bahovski.

Thomas Erikson, "Tagasilöögid minu ümber". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Hullud naabrid, tülikad kolleegid ja kõik need teised rasked hetked tööl ja kodus – kuidas nendega hakkama saada? Kas tõesti peab tagasilöökidega leppima? Kindlasti mitte, arvab Thomas Erikson, ja toob oma raamatus ära mitmeid lahendusi, kuidas muuta lüüasaamised oma eduks.

Katrin Kabun, „Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine" Eesti Kunstiakadeemialt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi lambavilla on läbi ajaloo hoolega kasvatatud, kantud ja hinnatud, visatakse viimasel ajal see lihtsalt minema. Samas, taastuva materjalina on lambavill hea alternatiiv sünteetilistele kiududele. Katrin Kabuni raamat aitabki meil paremini mõista lambavilla omadusi ja uusi kasutusvõimalusi 21. sajandil.

Douglas Murray, "Hulkade sõgedus". Postimehe kirjastus. Tutvustab Marek Strandberg. Murray esitab oma raamatus suure hulga väga teravaid küsimusi rassi, sugude, seksuaalsuse ja muugi kohta. Kõige kohta, mis tänaseks on muutunud ja muutunud ulatuses, Murray'le muret teeb. Ta näitab kuidas rasside võrdusest on saanud uus rassism – valgeviha ja kuidas sugude võrdusest on saanud feministlikus jõuväljas meestepõlgus. Võrduse puudumisest hoogu saanud «pendel» pole seisma jäänud, vaid vuhiseb teise äärmusse. Ta uurib elavates ja teravates tekstides meie hetke kõige vastuolulisemaid küsimusi: seksuaalsust, sugu, tehnoloogiat ja rassi, küsides miks ei jäädud seisma, kui ühiskondlikus arengus oli võrdsus saavutatud ja paljud probleemid juba lahenenudki?

Heikki Aalto-Alanen, "Armastan Sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto ja Alvar Aalto olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli. Heikki Aalto-Alanen räägib selles raamatus perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Reet Hiiemäe, "Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Läbi aegade on eestlastel olnud oma sümbolid, mis on kaitsnud neid hirmude ja raskuste eest, ning aidanud tajuda ka elu ülevamat poolt. Mis märgid need on ja millise tähenduse on eestlased neile andnud? Sellest annab ülevaate Reet Hiiemäe raamat "Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis".

Kristi Kirsberg ja Jan Jõgis-Laats, "Biathlon A&O". Kirjastuselt JVE. Tutvustab Timo Tarve. Otepääl toimunud MK-etapi ajal ilmunud "Biathlon A&O" on väärt teatmeteos igale laskesuusafännile. Raamat sisaldab mälestusi ja intervjuusid meie tipptegijatega, ning jagab selgitusi kõigi laskesuusatamise nüansside kohta.

Catherine Belton, "Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände". KAVA Kirjastuselt. Raamatu tõlkis Jana Linnart. Tutvustab Timo Tarve. Sõda Ukrainas ja laiemalt Läänega on Vladimir Putin koos oma vanade KGB kamraadidega ette valmistanud juba aastaid. Selle tarbeks on Putin ja ta lähikondsed järjekindlat kogu Venemaa majanduse rakendanud mustade kassade ja rahapesu skeemidesse. Tulemuseks on tohutud ressursid, mille kasutamise peamine eesmärk on lisaks isiklikule heaolule Venemaa sõjaliste ja mõjutusoperatsioonide rahastamine. Nii väidab oma kõmulises raamatus autor, kes tuginenud mitmete asjaosaliste ütlustele ja dokumentidele. Kes on need Putini inimesed ja Putin ise? Kuula ja saad teada!

Fareed Zakaria, "Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. 2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.

Mikk Targo, "Sa haara kinni mu käest". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Mikk Targot pole vaja tutvustada. Eesti popmuusika ajaloos seostuvad Mikk Targo nimega Vitamiin, Muusik Seif, Mahavok, Marju Länik ja paljud teised. Samas, Miku meenutusi kuulates on nii mõnigi sõber arvanud, et need mõtleb ta küll ise välja. Aga ei ole nii. Kuula, naera ja imesta – Mikk Targo "Sa haara kinni mu käest".

Esko Aho, "1991. Mustade luikede aasta". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Aasta 1991 läks ajalukku kui suurte murrangute aeg – see oli selge piir kahe ajastu vahel. Ettearvamatuid ja vähetõenäolisi jõude, mis põhjustavad vapustavaid muutusi, on poliitiline mõtleja Nassim Taleb nimetanud mustadeks luikedeks. Just nende sõnadega ristis Esko Aho, Soome peaminister 1991–1995, mälestused oma esimesest aastast riigitüüri juures. Oma meenutustes avab ta akna otse toonaste sündmuste keskpunkti, kirjeldades riigijuhtide ning võtmeisikute suhtlust ja valikuid sageli võimatuna näivas olukorras.

"Käbi ei kuku …". Kirjastuselt Varrak. Tutvustavad Timo Tarve ja Sten Teppan. Selle nädala raamat „Käbi ei kuku …“ toob teieni 15 intervjuud samanimelisest vestlussaatest, kus on külas käinud paljud tuntud eestlased. Ikka laps ja lapsevanem koos, ühe pere kaks põlvkonda. Lõbusad ja siirad lood lapsepõlve iludest-valudest, isiksuse arengust ja paljust muust.

David Graeber, "Võlg: Esimesed Viis Tuhat aastat". Postimees kirjastus. See raamat, antropoloogis anarhistilt ajas tosina aasta eest finantskriisi aegu ilmudes intellektuaalse maailma kahinasse. Graeber pöörab pahupidi terve rea sügavalt juurdunud käibetõdesid selle kohta, mis täpselt on võlg, millel see põhineb ja kuidas see toimib. Enamgi veel — raamat näitab, kuidas võlg ja võlgnevus on vundamendiks mitte ainult majandusele, vaid laiemalt kogu ühiskonnale ja moraalile. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Tarmo Jüristo.

Indrek Rohtmets, "Üks rott läks rändama". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatu peategelane, vahva rändrott Krõssu, käib läbi kõrbed, metsad ja mererannad, et tutvustada meile huvitavaid taimi, tillukesi putukaid ja kõige suuremaid imetajaid. See on põnevaid teadmisi täis raamat suurtele ja väikestele loodusesõpradele.

Evelin Kivimaa, "Kriisiaeg vajab kangelasi. Arkadi Popov: "Hei-hei-hei, teeme ära!"". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat räägib koroonakriisi algusajast Eestis, valgustab elu kriisistaabis, valitsuses ja haiglates ning tutvustab meile Hädaolukorra meditsiinijuhti Arkadi Popovi, kes võitis kolleegide ja rahva südamed.

Martin Gayford, "Michelangelo. Tema monumentaalne elu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Srandberg. Michelangelo – ühed sõimasid teda ülbeks ihnuskoiks, teised aga pidasid suureks skulptoriks ja maalikunstnikuks. Kes oli see renessansi suurkuju, kes muutis jäädavalt meie arusaama kunstnikust? Põhjaliku ülevaate Michelangelo eluteest annab meile selle nädala raamat, Martin Gayfordi "Michelangelo. Tema monumentaalne elu".

Kristjan Zobel, “Ökoloogia võhikutele”. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Keda küll ei huvitaks suhted? „Ökoloogia võhikutele“ just nendest räägibki. See põnev raamat on tulvil fakte, lugusid ja seoseid meid ümbritsevast maailmast, mille aluseks on loodusseadused. Sest ökoloogia on teadus eluslooduse majapidamisest. Kõik, mis selles raamatus kirjas on, on vähemalt peaaegu tõsi (kui mitte rohkemgi).

Marju Kõivupuu, Ain Raal, Nele Helstein-Mau, "Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatusse on kogutud anekdoodid, lustakad lood ja ütlused nii apteekrite, apteegi kui ka seal pakutava kohta. On ju hea nali parim ravim, mis lisaks kõigele tasuta.

Indrek Rohtmets, "Üks rott läks rändama". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatu peategelane, vahva rändrott Krõssu, käib läbi kõrbed, metsad ja mererannad, et tutvustada meile huvitavaid taimi, tillukesi putukaid ja kõige suuremaid imetajaid. See on põnevaid teadmisi täis raamat suurtele ja väikestele loodusesõpradele.

Christopher Berry-Dee, „Vestlusi naissarimõrvaritega“. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Naissoost sarimõrvareid tuleb maailmas võrreldes meestega haruharva ette. Kuid seda erakordsemad on nende lood, isikud ja tehtud teod. Kriminoloog Christopher Berry-Dee pöörab oma läbinägeliku pilgu naiste poole, kes ei ole pelgalt inimesi tapnud, vaid on teinud seda korduvalt. See pilt on šokeeriv: kooruvad välja eri tüüpi tapjate portreed: naised, kes tapsid lapsi või vanureid, kui neidki, kes mõrvasid mehi või oma pereliikmeid.

Hannes Rumm, „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse“. Kirjastus Hea Lugu. Tutvustab Timo Tarve. Taasiseseisvumine oli nagu jalgpallimatš, milles väikese Eesti Vabariigi koondis alistas suurriigi NSV Liidu. Ülo Nugis mängis Eesti koondises selle kuldajastul, mil taastati Eesti riik. Ta juhatas murrangulistel aastatel ülemnõukogu ning riigikogu, mille otsused mõjutasid iga Eesti inimese elu. Kuidas sirgus Pelgulinna poisist direktor ja Eesti ajaloo olulisima haamrilöögi tegija, saab lugeda KUKU selle nädala raamatust „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse.“

„Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid" Eesti Kunstiakadeemialt. Tutvustab Marek Strandberg. Milline on tuleviku Tallinn? Mida peaks muutma, et linn oleks ka tulevikus atraktiivne nii elu- kui tööpaigana? 25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitekti ja linnaplaneerija vaatenurgast. Eraldi tähelepanu pööratakse vanalinna bastionivöö, paneelelamupiirkondade ja Tallinna rohealade tulevikule.

Martin Gayford, "Michelangelo. Tema monumentaalne elu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Srandberg. Michelangelo – ühed sõimasid teda ülbeks ihnuskoiks, teised aga pidasid suureks skulptoriks ja maalikunstnikuks. Kes oli see renessansi suurkuju, kes muutis jäädavalt meie arusaama kunstnikust? Põhjaliku ülevaate Michelangelo eluteest annab meile selle nädala raamat, Martin Gayfordi "Michelangelo. Tema monumentaalne elu".

John Gray „Valekoidik“. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamatu autor John Gray hoiatab oma menukis, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa.

Abigail Beall, "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Kui sa tahad teada, kust tuleb energia, või millised jõud hoiavad koos universumit, siis nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kõik loodusseadused saavad selles raamatus nii hea ja lihtsa seletuse, et lugemine pakub avastamisrõõmu kogu perele.

Siim Kallas, "Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Oma raamatu saateks on Siim Kallas kirjutanud järgmist: „See on jutustus Eesti Vabariigist ja nendest episoodidest, sündmustest ja protsessidest, millega otse või kaudselt oli seotud minu vanaisa Eduard Alver. Tegelaste seas on terve hulk Eduard Alveri kaastöötajaid ja ajaloolisi isikuid."

Elie Wiesel, "Öö". Postimees kirjastus. „Öö“ on Nobeli rahupreemia laureaadist autori isiklikel kogemustel põhinev lugu ellujäämisest ja läbielamistest Teise maailmasõja lõpuaastail nendes kõige kurikuulsamates põrgutes - Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrites. Painav jutustus ühes halastamatu tõega: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Tutvustab Timo Tarve.

Orlando Figes "Nataša tants. Venemaa kultuurilugu" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamatus ärkavad ellu vene arsitokraadid, vaimulikud ja teised kultuuritegelased, et jutustada erakordseid lugusid nii Sankt-Peterburgi hiilgusest, Aasia šamaanidest kui stalinistlikust propagandast. Tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi raamat „Nataša tants” annab paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani.

Nick Bostrom, “Superintellekt. Teed, ohud, strateegiad”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Lugu intellekti tulevikust on samahästi ka lugu kogu maailma tulevikust. Selle nädala raamatu autor Nick Bostrom küsib olulisi küsimusi: mis näiteks juhtub siis, kui masinad ületavad inimesi üldintellektis? Kas inimkonda tabab seejärel häving? Ta esitab sisuka ja kaalutletud visiooni sellest, mida superintellekt kaasa tuua võib ja mida me juba täna selle suhtes ette võtma peaksime. See on raamat kõigile, keda huvitab inimkonna tulevik.

Mark Vernon, "Ristiusu salajane ajalugu". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Lauri Leet. Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon. Ta kaevub 3000 aasta tagusesse aega, perioodi, kust on pärit Vana Testamendi vanimad osad, ja liigub järk-järgult tänapäeva, andes ülevaate, kuidas on selle aja jooksul muutunud inimese suhe jumalikuga. Kirjandusklassikute, kunstnike, müstikute, teadlaste jt abil arutleb Vernon, kuidas suudaks kristlus abstraktsete doktriinide asemel anda võimaluse vahetuks individuaalseks kogemuseks, mis avaks ennast igas südames, mõistuses ja hinges.

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

Stefano Massini "Lehman Brothers" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kui vennad Lehmanid 19. sajandil Saksamaalt Ameerikasse rändasid, ei osanud nad aimatagi, et nende firma Lehman Brothers kasvab globaalseks suurpangaks ning lükkab käima 2008. aasta majanduskriisi. Stefano Massini eepiline teos jälgib vendade Lehmanite karjääri, juudi traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi.

Henrik Normann, "Tee nalja, Normann". Tutvustab Marek Strandberg. Juulikuu alguses tähistas Henrik Normann oma 50. sünnipäeva. Juubeli tähistamiseks andis ta välja muheda elulooraamatu "Tee nalja, Normann", kuhu on kogutud naljakaid lugusid eluteel juhtunud sündmustest. Autori kõrval saavad raamatus sõna Karl Madis, Hannes Villemson, Tiina Park, Jüri Makarov ja paljud teised.

Jimmy Burns, "Maradona: jumala käsi". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Indrek Petersoo.

Rutger Bregman, "Inimkond. Paljutõotav ajalugu" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kes ei oleks kuulnud tõde, et inimesed on alati olnud isekad ja omakasupüüdlikud? Rutger Bergman aga väidab vastupidist – inimene on kogu aeg olnud olemuselt hea. Toetudes mitmele uurimusele, näitab ta inimkonna ajalugu uues valguses: meid ei juhi mitte tahe võidelda ja konkureerida, vaid soov teha koostööd.

Marcus Aurelius, „Iseendale“. Kirjastuselt Postimees Kirjastus. Tutvustab Marek Stranderg. Rooma keiser Marcus Aurelius Antoninus (121–180) on läinud ajalukku filosoofina keisritroonil. Tema päevikulaadne stoitsistlikule filosoofiale toetuv tekstikogumik „Iseendale“ koondab hulga aforisme ja mõttekilde, kus leidub mõtisklusi saatuse paratamatusest ja eetilisest valitsemisest, rahulolematust iseendaga, soovimatust leppida oma puudustega ja püüdu leida sisemine rahu.

Urmas Reinsalu, "Välisminister". Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga ja mõistagi üleilmne koroonapandeemia.

Marju Kõivupuu, "Eesti põrgute lood". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Eestis on palju ilusaid paiku, kuhu loodus on rajanud salapäraseid koopaid. Rahva seas tunti neid põrgu või põrguhauana ja usuti, et seal elavad vanapaganad. Marju Kõivupuu raamat "Eesti põrgute lood" viib meid rändama paljudesse põrgupärimusega seotud paikadesse.

Thomas Nagel, "Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse". Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Filosoofia tuum peitub küsimustes, nende esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises, leiab tunnustatud filosoof Thomas Nagel, kes võtab ette üheksa klassikalist filosoofilist probleemi nagu küsimuse elu mõttest, surma olemusest, vabast tahtest. Nende üle arutledes näitab ta lugejale, kuidas filosoofia toimib. Seejuures ei anna autor selgeid vastuseid, vaid ärgitab lugejat teemade üle sügavuti juurdlema.

David Attenborough, "Üks elu, üks planeet". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Noore mehena soovis David Attenborough kogeda looduse puutumatust, kuid kahjuks on metsiku looduse liigirohkus pidevalt vähenenud. "Olen seda allakäiku oma silmaga näinud," tõdeb Attenborough oma raamatus ja püüab leida vastuseid, kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on veel võimalik parandada.

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

"Kirjad minu nooremale minale" koostanud Veronika Kivisilla. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selles ainulaadses kogumikus vaatavad kirjade vahendusel iseendale otsa Leelo Tungal, David Vseviov, Annika Laats, Hendrik Relve ja mitmed teised tuntud eestlased ning Eestiga seotud inimesed. Nende kirjades on nende kujunemise lugu, elutõed ja iseolemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.

Mihhail Gasparov, „Kapitooliumi emahunt. Rooma enne keisreid“. Kirjastuselt Postimees. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas rajati Rooma linn ja mis olid need väärtused, mis roomlastest tegid suurrahva? Kuidas ühest väikesest Latiumi hõimust kujunes võimas rahvas, kes alistas oma vaenlased ning lõi riikluse mudeli, mida idealiseeriti veel sajandeid?

"Muinsuskaitse aastaraamat 2020", kirjastanud Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Tutvustab Marek Strandberg. Millised olid eelmise muinsuskaitse aasta olulisemad sündmused? Kuidas arenes tauditõrje arhitektuur kuni 20. sajandi keskpaigani? Äsja ilmunud "Muinsuskaitse aastaraamat 2020" tutvustab põhjalikult eelmise aasta erilisi leide, tublimaid meistreid, digipärandit ja mitmeid teisi teemasid.

Jaan Sudak, "Mia nägi unõs...". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamatus vaatleb folklorist Jaan Sudak eesti unefolkloori ja unenäoendeid. Saame teada, milliseid õpetusi kasutasid eestlased unenägude tõlgendamisel, missuguseid märke sel puhul vaadati ja milliseid lugusid unenägude täideminekust üksteisele jutustati.

Ulla-Maija Paavilainen, “Suurim neist on armastus. Kirsti Paakkaneni lugu”. Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat räägib naisest, kes päästis Marimekko ja viis legendaarse Soome moemaja taas tippu. Kirsti Paakkanen sündis küll tagasihoidlikus talutares, kuid jõudis tänu energiale ja tarmukusele Soome tippjuhtide hulka. Raamatus räägib ta avameelselt nii elu õnnehetkedest kui ka valusatest kaotustest.

Amy Chua, „Ematiigri võitlus“, Postimehe kirjastuselt. Kui kaugele saab, tohib või peab minema, et oma isiklike laste eeldusi ja andeid arendada? Etniliste konfliktide ning üleilmastumise eksperdi Amy Chua isiklik ja puudutav raamat on intrigeeriv ja kaasahaarav jutustus laste kasvatamisest nn Aasia ja Lääne kasvatuskultuuride pingeväljal. Lugu sellest kuidas treenides, survestades, aega ja raha mattes võib jõuda loodetud tulemuse asemel… igal juhul vähemasti kogemuseni, mis pälvib lahtikirjutatuna üle ilma jõulist tähelepanu. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

"Tähelepanu, Mnemoturniir! 1000 küsimust ja vastust aastatest 1968-2020". Kirjastuselt Varrak. Selle nädala raamatusse on staažikas mälumängur ja küsimuste esitaja Rein Laumets kokku kogunud 1000 küsimust ja vastust, mis on aastakümnete jooksul pakkunud peamurdmist mängijatele ning rõõmustanud paljusid teadmishimulisi raadiokuulajaid. Raamatut tutvustavad Rein Laumets ja Siim Kallas, saadet juhib Timo Tarve.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Sebastian Junger, "Hõim. Kojujõudmisest ja kuuluvustundest." Kirjastuselt Postimees. Tutvustab Timo Tarve. Kas ja mida võib hõimuühiskonnalt õppida lojaalsuse, kuuluvustunde ja igikestva inimliku tähenduseotsingu kohta? Sebastian Jungeri haarav arutlus toetub ajaloo, psühholoogia ja antropoloogia taustale, viies lugeja otsima vastuseid küsimustele, miks oleme koos tugevamad ja kuidas seda saavutada ka tänases lõhestunud maailmas. Muu hulgas selgitab ta elu irooniat, kuidas nii paljudele veteranidele kui ka tsiviilelanikele näib sõda vahel rahust etem. Või miks tekitab katastroofikatsumus tagantjärele suuremat heldimust kui mälestus pulmadest või soojamaareisist.

"Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" Eesti Kunstiakadeemialt ja Tallinna Linnaarhiivilt. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Christian Ackermann 1674. aastal Tallinnasse saabus, ei osanud keegi arvata, et see enesekindel kujurisell viib siinse puitskulptuuri kõrgbaroki tasemele. Ackermanni osalusel valmisid kõik tähtsamad tööd alates altariseintest kuni aadlike epitaafideni. Selle nädala raamat annab põhjaliku ülevaate Christian Ackermanni ajastust ja loomingust.

Ulvi Pihel, "101 Eesti telesaadet". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Milline oli Eesti esimene lastesaade, kõige populaarsem lauluvõistlus ja kõige pikem ajaloosaade? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Ulvi Piheli vestlustel, mälestustel ja uuringutel põhinev raamat, mis tutvustab 65-aastase Eesti teleajaloo säravamaid pärle.

Jüri Engelbrecht ja Robert Kitt, „Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa“. Postimees kirjastus. Maailm on keeruline süsteem, ükskõik millisest vaatenurgast vaadatuna. Kooslused on loodus, ühiskond ja ka mõttelugu. See kõik moodustab komplekssüsteemi. Selle põhimõte on lihtne – nagu näiteks maailm, on komplekssüsteemi kõik osad omavahel seotud. Raamat viib lugeja valgustatud teerajale hämarasse maailma, kus autorid avavad mitmekihilisi seoseid looduse ja inimsuhete vahel. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Robert Kitt.

Seppo Zetterberg, "Konstantin Päts ja Soome". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Sõjaeelse Eesti vabariigi juhtivatest riigimeestest tundis kõige rohkem Soome vastu huvi Konstantin Päts. Tema meelisideeks oli unioon või kaksikriik koos Soomega. Alates 1931. aastast kohtusid Eesti ja Soome riigipead igal aastal ning arutasid muuhulgas ka salajasi plaane sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest.

Peter Andreas, "Joovastatud tapma. Sõjaajalugu kuue meelemürgi kaudu." Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas levisid sigaretid üle maailma? Miks lõpetati kokaiini tootmine? Ja kuidas sai Coca-Colast maailma müüduim kofeiini sisaldav karastusjook? Oma raamatus näitab professor Peter Andreas, kui tihedalt on meelemürgid olnud seotud nii sõdade kui ka poliitikaga.

James Lovelock: „Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu“. Kirjastuselt Postimees Kirjastus. Tutvustab Marek Strandberg. Viimast 300 aastat nimetatakse kokkuvõtvalt antropotseeniks, mil inimtegevusest on saanud Maad kõigiti muutev jõud. Ent nüüd on elu pööranud ette uue lehekülje: alanud on novatseen, ütleb James Lovelock oma värskes teoses. James Lovelocki uus radikaalne idee novatseenist, mil inimesest ülemad masinad maailma vallutavad, on enam kui tõenäoline. Autori väitel ei ole olukord inimkonna jaoks siiski lootusetu.

Ieva Požarskaja: "Juri Nikulin. Peaaegu naljakalt". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Vähe on neid, kes ei muutu veidigi rõõmsamaks, kuuldes nime Juri Nikulin. Inimesed mäletavad tema säravat klounaadi Moskva tsirkuses, komöödiafilme ja naljakogumikke. Ajakirjanik Ieva Požarskaja kirjutatud Juri Nikulini elulugu taastab suurepärase kunstniku elu tema mälestuste, intervjuude ja sõprade meenutuste põhjal.

Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, "Baltimaade ajalugu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi Balti riigid on oma olemuselt erinevad, ühendab neid kõiki ajalooline seotus suurte naabritega. "Baltimaade ajalugu" annab laia ülevaate Leedu, Läti ja Eesti ajaloost, käsitledes kõige muu hulgas nii sõdasid, partisanivõitlust, laulupidusid kui ka e-residentsust, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Tenzin Geyche Tethong, "Tema Pühaduse XIV dalai-laama illustreeritud elulugu". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat annab üksikasjaliku ülevaate dalai-laama elust ning Tiibeti riigi saagast. Tenzin Geyche Tethong on töötanud üle neljakümne aasta Tema Pühaduse isikliku abina. Oma raamatuga loob ta mitmetahulise lähiportree ikoonilisest juhist, tema pärandist ja tulevikunägemusest.

Anu Raudsepp, Ingrid Mühling: "Eesti piirivalve ajalugu 1918–2020. Piiri valvel ja kaitsel." kirjastuselt Argo. Eesti Piirivalve taasloomise 30. aastapäevaks ilmunud põhjalik ajalooraamat tugineb paljudele arhiiviallikatele ja ajaloouurimustele. Raamatule lisavad väärtust põhjalikud intervjuud teenekate piirivalvetegelastega, kes on seisnud Eesti riigi piirivalve taasloomise ja arendamise juures. Tutvustab Timo Tarve.

Yuri Slezkine, "Valitsuse maja. Vene revolutsiooni saaga." Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Yuri Slezkine raamatu peategelane, valitsuse maja, ehitati 1931. aastal nõukogude tipptegelastele ja sisaldas 505 möbleeritud korterit, kino, raamatukogu, tenniseväljakut ja isegi lasketiiru. Oma raamatus annab Slezkine mitmekülgse pildi sellest ainulaadsest nõukogude võimu eksperimendist.

Aleksandr Orlov, "Stalini kuritegude salajane ajalugu". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Aleksandr Orlov 38-ndal aastal Ameerikasse põgenes, oli ta juba otsustanud Stalini kuritegudest raamatu kirjutada. Endise NKVD ametnikuna oli tal 30-ndate Suure terrori kohta palju andmeid. Orlovi paljastused ilmusid Ameerikas esmalt artikliseeriana ja seejärel raamatuna, mis nüüd jõuab ka Eesti lugejateni.

Massimo Centini: „Maailma vaimne kultuuripärand. Kultuuritraditsioonid ja -nähtused UNESCO esindusnimekirjas.“ Kirjastuselt Koolibri. UNESCO koostab inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja, kuhu igal aastal lisatakse uusi objekte. Neid värvikaid ja muljetavaldavaid kultuurinähtusi on raamatus kirjeldatud maailmajagude kaupa ning neid täiendavad detailsed ja emotsionaalsed fotod. Tutvustab Timo Tarve.