„Tasub mõelda, kas õnnelikkus tuleb enda seest või baseerub see välisest tingitud õnnehetkedel,“ soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnne- ja heaolukoolitaja Dali Karat lisades, et kõike siin maailmas on võimalik õppida. Ka õnnelik olemist. Õnnelik olemisele paneb alguse aga iseenda tundmine. „Elu on palju mitmekesisem ja rohkem armastust täis, kui me oleme iseendaga kontaktis,“ rõhutab Dali, kes erilist rõhku pöörab naiste õnnelikkusele. „Kui naised on õnnelikud, on palju rohkem ka õnnelikke mehi, õnnelikke perekondi, õnnelikke lapsi ja seeläbi muutub ka ühiskond õnnelikumaks,“ rõhutab ta. Kuidas siis aga ikkagi saada õnnelikuks? Üks võimalus on teha selleks erinevaid harjutusi, näiteks tänulikkuse harjutust. „Meil on ka kõige suurema tormi keskel alati vähemalt kolm kuni viis asja, mille eest iga päev tänulikud olla. Kui me neile tähelepanu pöörame, siis kastame iga päev mulda pistetud õnnelikkuse seemet, kuniks see ühel hetkel hakkab tärkama ja õide puhkeb,“ näitlikustab ta. Õnnelikuks saamisest, iseenda tundmaõppimisest ning naiseks olemisest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht uue aasta lävel räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid. „See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata. Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Metsas kaovad inimestelt maskid kiirelt ning nad suudavad väljendada ka oma kõige sügavamal peidus olnud mõtteid,“ on kogenud tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline, coach Siim Mihailov, kes julgustab inimesi rohkem metsakeskkonnas viibima – see mõjub hästi nii kehale kui vaimule. Kuidas mets inimestele mõjub, teab Siim oma kogemustest, sest viibis töö tõttu hulk aastaid peamiselt metsas. „Läks hulk aega, kuniks ma hakkasin nägema, mis minu ümber on. Kui alguses olid kõik puud ühesugused, siis järsku oli igaüks neist erinev,“ kirjeldab ta. Tuleb siinkohal lisada, et maal kasvanud Siimule ei olnud mets sugugi võõras keskkond. Siim teab, et nii metsa kui inimese paremaks tundmaõppimiseks tuleb esmalt õppida märkama. Ometi on metsal võime panna inimest ka üsna lühikese ajaperioodi jooksul sügavuti endasse vaatama ning maski langetama. Mis vägi see ometi on? Ja miks üldse peaks tegelema enesearenguga, olgu siis koos arengutreeneriga või ilma, just looduskeskkonnas ning millist kasu on coachist, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„See pani mu enesehinnangule päris suure hoobi. Tundsin end põrandalapina, kelle peal jalad puhtaks pühkida ning seejärel edasi minna,“ meenutab kogemusnõustaja Reili Kang tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht päeva, mil selgus, et tema ema ei soovi temaga enam suhelda. Reili meenutab, et kõik sai alguse tema venna surmast. Järgnenud leinaga tuli iga pereliige toime omal moel, kuid see oli põhjus, miks tema ja ema suhted läksid viimaks nii halvaks, et nad pole omavahel kolm aastat suhelnud. Mõistagi oli tekkinud olukord naisele korralik šokk, sest pere oli tema jaoks kogu elu olnud ülioluline. Naine langes musta auku, sest tundis, et ta pole millekski piisav ükskõik, kuidas ta ka ei pingutaks. „Ma pole mitte keegi, olen täiesti nähtamatu,“ meenutab Reili. Ta ei tulnud omadega ise toime ning läks abi otsima nõustaja juurde. Teraapiaseanssidel mõistis naine, et asi pole temas, vaid selles, et ema toimetulekus leinaga. Reili püüdis emaga kõnelda nii ja teistviisi. Ebaõnnestunult. Kuigi emaga suhted pole taastunud, et tema süda vähemalt rahul: tema tegi suhete parandamiseks enda poolt kõik võimaliku. Nüüd ulatab ta abikäe omakorda neile, kellel peredes suhted sassis. Ja neid pole meie ümber sugugi vähe. Mis võib olla peresuhete katkemise põhjuseks, kas seda saab ennetada, kui paljusid inimesi see mõjutab ning kas sassis suhteid on võimalik taastada, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Alati on lootust, ära anna kunagi alla! Ela võib-olla alguses üks päev korraga ja võta enda heaolu nimel ette väikeseid samme,“ julgustab kogemusnõustaja Madis Laos tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enda eest hoolitsema ka kõige mustemas augus asudes. Väikeste sammude all mõtleb Madis enda kehaga tegelemist, sest see, et keha eest hoolitsemine aitab ka vaimu tugevdada, on sulatõsi. Madis teab, millest räägib. Ta elas koolikiusamist üle nii, et langes sügavasse depressiooni ning oli pikalt kimpus vaimse tervise probleemidega. Kõige mustemast august väljatuleku esimene samm oli ema kutse lihtsale jalutuskäigule. Et tunne oli pärast seda nii hea, hakkasid vahemaad tasapisi pikenema, Madis hakkas treenima jõusaalis ning tegeles kulturismiga. „Alguses oli raske, aga lõpuks muutus enda liigutamine sama automaatseks kui hammaste pesu,“ naeratab mees. Ja mis kõige parem: kõik see aitas tublisti enesehinnangut parandada ning oma unistuste poole püüdlema hakata. Nüüdseks tegutseb Madis kogemusnõustaja ja personaaltreenerina ning süstib elamise indu teistelegi. Mida võib ühe noore inimesega teha koolikiusamine, kuidas välja tulla tõsisest depressioonist ja millest alustada, kui on soov end liigutama asuda, sellest kõigest värskes saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Töö ja armastus võiksid elus käia rohkem käsikäes. Töö ei ole mingi eluväline asi, mis tuleb hambad ristis kuidagi suure vaevaga ära teha. See on inimest toetav ja oluline külg tema elus,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht karjäärinõustaja ja karjääricoach Monika Larini, et tööga rahulolemise nimel tasub astuda teadlikke samme. Teadlikud sammud tähendavad muuhulgas ka seda, et kui tööga ei olda rahul, tuleb mõelda mida saaks teha olukorra parandamiseks. „Kui me ühel hetkel saame aru, et olemasolev töö ei anna seda, mida ootame, siis on tarvis tööelus midagi muuta. Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks,“ toonitab ta ja soovitab sellistel hetkedel mõelda, mis on see, miks tööleminek on vastumeelne. „On need igapäevased tegevused? On see töökoha asukoht ning logistika sinna? On need inimesed, kellega igapäevaselt on tarvis koostööd teha?“ loetleb karjäärinõustaja ja soovitab analüüsida, kas ning kuivõrd olemasoleval töökohal on võimalik muret valmistavaid punkte muuta. Ta on kogenud, et sageli võib probleemi põhjus peituda mõnes väga väikeses praktilises asjas. Üleüldse on tema sõnul kasulik aeg-ajalt oma töise elu peale süvitsi mõelda. On küll inimesi, kes on võimelised elu lõpuni töötama ühes ja samas kohas või kelle isiklik muutuste kaar langeb kokku tööl toimuvate muutustega ning vajalikud võimalused enesearenguks kaasnevad kõige sellega. Enamasti on aga nii, et inimene muutub elu jooksul ja sellega seoses muutub ka see, mida ta erinevas elu etapis töölt ootab. „Muutub ka see, mil moel me oleme nõus töösse panustama ja mida me oleme oma muust elust töö nimel ära andma,“ möönab ta, et muutused on ka töises elus möödapääsmatud. Kuidas aga suhtuda tööalastesse muutustesse, millised on märgid, et need tuleb kindlasti ette võtta, kuidas tulla muutustega kaasnevate hirmudega ning millist abi selle kõige juures pakub karjäärinõustaja, sellest värskes podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma ei saanud aru, kas see on uni, või toimub see päriselt. Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud, et see võiks üldse juhtuda,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja perekonstelöör Merle Meitus päeva, mil lõppes tema 31 aastat kestnud abielu. „Ma ei tundnud enam oma maailma ära. Ma ei osanud selles enam olla ega käituda, kõik oli äkki ebaturvaline,“ kirjeldab Merle šokki, kui tema abikaasa otsustas tema juurest ühtäkki päeva pealt lahkuda. Seejärel tabas teda hirm. Hirm üksijäämise ees. Pikka aega panid kõik tavapärased tegevused teda nutma. Näiteks käik toidupoodi, mille ajal äkki meenus, et enam ei olegi vaja kahele süüa osta. „See tõi esile nii suure kurbuse, et pisarad lihtsalt voolasid,“ räägib naine. Ta ei maganud mitu kuud ja söögiisu kadus ka täiesti. Tagantjärele asja hinnates on Merle mõistnud, kui suure kogemuspagasi see kriis talle andis. „Pärast seda hakkasin ma nägema päris elu,“ sõnab ta. Päris elu hulka kuulub ka teadmine, et selliseid lugusid, kus pikas ja päikeselisena näivas suhtes otsustab üks pool päeva pealt lahkuda, on palju rohkem, kui me eales arvata oskame. Just seepärast otsustas ta õppida ka kogemusnõustajaks ning ulatada abikäe saatusekaaslastele. Sest teab, et kõige paremini saab teist inimest aidata see, kes on midagi sarnast oma elus läbi elanud. Mida tähendab ühe naise jaoks pikaajalise kooselu lõppemine, kuidas oleks kõige parem selliseid olukordi lahendada ning kust leida elujõudu edasiminekuks, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Emakaväline rasedus, neliteist kunstliku viljastamise katset, ühe sügavalt enneaegse lapse sünd ja surm ning raseduse katkemine teisel trimestril – kõik selle on üle elanud Triinu Tints, kellest tänaseks on saanud raseduskriisi-, viljatuse- ja leinanõustaja. Värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht sellest teekonnast räägimegi. „See kõik on mind kõvasti muutnud,“ tunnistab Triinu, kes oma kogemuse on kirja pannud ka äsjailmunud raamatusse „Vaikuse valgus“. Naistele, kes peaksid olema samade probleemide ees, soovitab ta usaldada elu. Kuigi see probleemidega maadeldes ei pruugi olla lihtne. Triinu usaldas ning on nüüdseks toreda nelja-aastase põnni ema. Kuidas mõjutab viljatusravi ning lapse kaotus naist ja peret, mida see kaasa toob ning millest sellisel raskel perioodil jõudu leida, sellest selles taskuhäälingu saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Järelikult ei ole nii halb, et hingehoidja saadeti. Kuni inimene elab saab hingehoidja temaga tegeleda,“ on Raili Hollo vastanud kohkuinuile, kellega teda kui hingehoidjat vestlema on saadetud. „Hingehoid on elavale inimesele toeks olemine,“ kinnitab ta tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht. Hingedest, hingede hoidmisest ja hingehoiust räägitakse enamasti rohkem hingedepäeva paiku. „Sellel on oma põhjus,“ teab hingehoidja Raili Hollo. Kuid hingedeajal, ja mitte ainult, ei peaks mõtlema vaid lahkunuile. Ka elavate hinged vajavad hoolt ja hoidmist. „Võtta aega endale ja mõelda oma väärtuste üle – need tegevused on inimese elus väga olulised, miks mitte lausa igapäevaselt,“ räägib Raili. Ja hingehoidjast on sellel teel kõvasti kasu, sest tema oskab oma õpitud teadmisi kasutades aidata inimesel näha suurt pilti ning aitab inimesel elada. Kes on hingehoidja ja kust teda leida, millal võiks mõelda tema vastuvõtule pöördumisele, miks ja kuidas iseenda ja oma lähedaste hinge eest hoolt kanda ning mis valmistab praegu inimestele muret, sellest tänases podcastis räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast. Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. "Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid," teab ta nüüd, esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist. Et alkoholist loobumine ilma alkoholismita oli üsna keeruline, pani ta nii iseenda kui ka suure hulga inimeste kogemused samas vallas kirja raamatusse „Hoog“. Mida täpsemalt tähendas Pireti jaoks alkoholist loobumine ja mis juhtub inimese elus siis, kui ta ühel päeval otsustab, et enam ei joo? Ning kuidas üldse alkoholi tarbimine inimese elu võib mõjutada? Sellel teemal Naistelehe podcastis Mõttekoht mõtisklemegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Nii meie vaimse kui füüsilise tervise huvides on see, et me aeg-ajalt õnnetunnet kogeksime,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnneuurija Mari Tammar, et õnnelik olemine on inimese jaoks mõneti justkui ellujäämise küsimus. Aga kindel on tema sõnul ka see, et igaüks saab õnnelik olla, kui ta seda vaid tahab ja selle nimel vaeva näeb. Tema sõnul saame elu muuta teadlikult õnnelikumaks, kui teame, millised on klotsid selle ülesehitamiseks. Ning just seepärast on kasulik aeg-ajalt mõtiskleda selle üle, mis on õnn ja mis on need väikesed asjad, mis meid õnnelikuks saavad muuta. „Me ei saa pidevalt olla õnnejoovastuses. Kuid meid saavad teha õnnelikuks väikesed killukesed päevas, mil tunneme elus olemise ilu. Me peame oskama neid hetki lihtsalt ära tunda,“ rõhutab ta. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi, mis on komponendid, mille olemasolu inimese elus paneb aluse sellele, et ta saaks õnnelik olla. Kuidas nendeni jõuda ja milliseid harjutusi teha iseenda õnnelik olemise nimel, sellest Mari räägibki. Samuti sellest, kuidas tema õnne uurimiseni jõudis ja mis teda õnnelikuks teeb. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Naer on terviseks!“ kinnitab tuntud vanasõna, kuid ometi kipuvad täiskasvanud inimesed unustama kõva häälega naermise. Naeruterapeut Helje Kasearu soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht selle oskuse endale taas meelde tuletada. „Naermiseks ei pea olema põhjust,“ kinnitab ta, et kui õppida lihtsalt niisama kõva häälega naerma, on sellest tervisele tublisti tuge. Õppima peab, sest ta on elus kohanud inimesi, kes ei oska enam naerda ning pole seda mitu aastat teinud. „Neil on see üsna keeruline,“ nendib terapeut. Naerma õppida on aga tarvis, sest selleks, et see tegevust suudaks mõjutada tervist, on vaja naerda veerand tundi järjest. Millist kasu naermine tervisele täpsemalt annab, mida tähendab naerujooga ning kuidas õppida kodus endamisi naerma, saab teada tänasest podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

”Armumisel pole armastusega midagi pistmist,” lohutab tänases Naistelehe podcastis ”Mõttekoht” pereterapeut ja psühholoog Karmen Maikalu, et ei maksa ehmuda, kui tekib tunne, et armumistunne on üle läinud. „Armumistunne on ajutine, kestes mõnest kuust paari aastani. See on asjade normaalne käik, kuigi vahel inimesed ehmatavad, et tunne läks üle ja armastus sai otsas“ lausub Karmen. Armumine peabki tema sõnul vaibuma, sest see on organismile väga suur koorem. ”Selle ajal on pulss laes ja vererõhk kõrge – nii pole ju võimalik pikalt elada, süda ei pea vastu,“ selgitab ta, et pärast armumist tekib nii-öelda normaalne elu tagasi. Alles pärast armumise üleminekut tekib inimestel võimalus hakata oma armastust ehitama. Või üksteisest distantseeruda – kõik oleneb sellest, kuidas omavahel sobitakse ning kui palju suhtesse panustatakse. „Paarisuhteks on vaja teadlikult aega võtta, kuigi see pole lihtne,“ rõhutab psühholoog lisades, et paarisuhte hoidmist ning hea partner olemist on võimalik õppida. Näiteks osaleda PREP koolitustel või lugeda eesti keeles ilmunud raamatut „Kuidas jääda abielus õnnelikuks? Toimiva paarisuhte käsiraamat“. Podcast’is räägime aga veel, kuidas paarisuhe ajas muutub, paarisuhte komistuskividest, millised on märgid, et viimane aeg on midagi ette võtta ning kuidas paarisuhet parandada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kui tekib arusaam, et töö pole see, mida eluaeg teha tahaksid, mida siis ette võtta? Kuidas seljatada uue ameti õppimise ning uuele töökohale mineku hirme? Psühholoogiline nõustaja Evi Štukert annab neile küsimustele vastuseid tänases Naistelehe podcastis „Mõttekoht“. Kui aastate eest oli kombeks, et inimene töötab kogu eluea ühe tööandja juures, siis tänapäeval on selline asi kadunud pigem minevikku. Ometi tundub nii uue ameti õppimine kui uuele töökohale minek hirmutav ning päris paljud jäävad seetõttu kindlaks juba tuttavale. Olemata seejuures rahul sellega, mida tehakse. Kuid mõnikord on ka selge, et ilma kannapöördeta elus ei saa. Üks selline olukord näiteks on see, kui tööle ei minda rõõmuga. Mis kannapööret tegema ajendab, millega uutele radadele suundudes arvestada ning kuidas üleüldse leida õige teeots, sellest värskes saates räägimegi psühholoogilise nõustaja Evi Štukertiga, kes on elus mitmeid kannapöördeid ette võtnud. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kas panna selga kleit või püksid? Võtta vihmavari näppu või mitte? Need on paar näidet sadadest otsustest, mida inimene iga päev peab vastu võtma. Miks see teinekord nii keeruline on, räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht psühholoog Rainer Mere. Et need sajad, kui mitte tuhanded väiksed otsused on üsna triviaalsed, me nende langetamise peale reeglina ei mõtle. Aga igas päevas on ka hetki, kus tulebki korraks aeg maha võtta ja mõelda, milline toimimisviis on õigem. Miks otsustamine on teinekord väga keeruline, mis seda mõjutab ning kuidas otsustusprotsessi veidigi lihtsamaks teha, selles saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Üks suhete varjukülg on emotsionaalne väärkohtlemine – meie ümber igapäevaselt levinud nähtus, millega me oleme kahjuks väga harjunud,” nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht psühhoterapeut ja enesearengunõustaja Eeva-Liisa Vahtra, et suhetes on ka külgi, mis ei pruugi inimeste ellu rõõmu tuua. Emotsionaalne väärkohtlemine jääb sageli varju ka seetõttu, et erinevalt füüsilisest väärkohtlemisest pole see silmaga nähtav. Ning kuigi hea vaimse tervise olulisusest räägitakse viimasel ajal palju, siis emotsionaalsest väärkohtlemisest väga mitte. Ometi on just sellel Eeva-Liisa sõnul inimese elule väga suur mõju, ka tema füüsilisele ja vaimsele tervisele. Mida tähendab täpsemalt emotsionaalne väärkohtlemine, kuidas seda argipäevas ära tunda, kes suurema tõenäosusega selle ohvriks satuvad, kuidas seda ennetada ning mida teha seda märgates, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui kallistame kellegagi veidi pikemalt, hakkab keha tootma heaoluhormooni. Mida rohkem seda on, seda paremini me end tunneme,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ning energeetilise ja teadliku puudutuse teraapia praktik Tiina Kraus. Tiina sõnul on inimene on sotsiaalne olend, kes vajab puudutusi. Nende olulisust meile on raske alahinnata. Seda kinnitavad ka arvukad teadlaste uuringud, mis räägivad üht keelt – puudutus võib teha keha ja vaimuga imesid. Kuidas? Ja kuidas puudutada oma kaaslast või ka iseend nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu, sellest tänases saates räägimegi. Neile, kes on puudutuse keele ära unustanud, annab Tiina mõned kasulikud soovitused ka. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks rõõm ka iseenda jaoks, on tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema,“ räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts. „Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ põhjendab Kersti, miks inspiratsiooni leidmine on oluline. Ning seejuures on selle leidmine lihtne, sest seda võib leida kõikjalt: nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud. Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ja kuidas järgida seda, mis päriselt meeldib, sellest selles saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui me pole iseendaga sõbrad, kuidas meil üldse saab olla teisi sõpru?“ küsib arengutreener, superviisor ja praktiseeriv perekonstellöör Anne Õuemaa Naistelehe podcastis „Mõttekoht“. Tema sõnul on nii, et sõprus iseendaga on kõigi suhete alus. Anne nendib, et meie seas on päris palju inimesi, kes on õppinud naeratama ja olema viisakad, kuid kui on käes tõsisemad olukorrad, tuleb naeratava maski tagant välja tühjus, suur sisemine valu, üksindustunne või hoopis midagi hullemat. Kui aga õppida end aktsepteerima ning olla enesega rahul täpselt sellisena, nagu oled, on võimalik elust õnnelikumana läbi sammuda. Miks aga inimene kipub maailma kõigi inimeste seast enim piitsutama iseend? Kuidas alustada iseenda tundmaõppimist ja iseendaga sõbraks saamist? Sellest kõigest selles saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kui naerdes või aevastades tulevad tilgad püksi, on ehmatus ja piinlikkustunne suur. Kuid asjata. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägib naiste tervise terapeut Katri Ristal, mida selliste seisunditega teha ning kust saab abi. Põhiline, mille Katri südamele paneb on see, et ei alustataks operatsioonist ega ravimitest, vaid korrigeeritaks elustiili – näiteks kuidas istuda ja astuda, püsti tõusta ja raskuseid tõsta ning ka toitumist. Ja teha vajalikke harjutusi – mõnel puhul tuleb teha vaagnapõhjalihastega jõu- ehk pingitusharjutusi, mõnel teisel puhul aga hoopis lõdvestusharjutusi. Oma vaagnapõhjalihaste seisukorda soovitab Katri hinnata selle väikese testi abil, mis asub siin: https://www.minaolenginaine.ee/vaagnapohjaft/, et saada esmased soovitused, millele treenimisel tähelepanu pöörata. Millal teha aga pingutus- ja millal lõdvestusharjutusi, kas inkontinetsusprobleemi on võimalik ennetada ning mida üldse sel puhul silmas pidada, sellest värskes Naistelehe podcastis räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Esimene tõsine märk oli see, et Raul ei arvestanud enam minu arvamusega,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht rõivadisainer Ilona Abdullaeva hetke, mil mõistis, et tema pikaajaline paarisuhe enam ei toimi. Kuidas seda päästeti ja praegu hoitakse, arutleb ta koos suhtekorraldajast abikaasa Raul Kaleviga. Päästmisest saavad Ilona ja Raul rääkida läbi isikliku kogemuse – nad on omavahelise tugeva suhte üles ehitanud pärast selle lagunemist ning pannud selle kirja ka raamatuks „Ilona tagasivõitmise lugu“. Isiklikule kogemusele tuginedes nõustavad ka teisi paare, kes soovivad oma suhte nimel tööd teha. Kuid ikkagi – mis siis on need olulised märgid, mis peaksid häirekellad helisema panema, et paarisuhe ei tööta enam nii nagu enne? Raul on asja uurinud süvitsi ning oskab välja tuua kaks olulist asja. Üks on see, et kui partnerid ei suuda enam tantsimas käia, ei tööta ka nendevaheline suhe. „Paarisuhe ja koos tantsimine modelleerivad üksteist. Kui sa suudad partneri kord-kaks tantsuplatsile viia, temaga seal nii mängida, et te mõlemad naudite seda, võite olla kindel, et samad asjad liiguvad ka koju ning te võite oma suhtega rahul olla,“ kõneleb ta. Rauli sõnul ei kehti see reegel sajaprotsendiliselt, kuid üsna sageli siiski. Teine asi on vaadata, kui palju veedetakse koos aega. „Armunutena ei taha inimesed üksteisest kuidagi lahku minna. Kui aga aastate pärast räägitakse omavahel keskmiselt pool tundi või tund nädalas või päevas viis minutit, võib olla kindel, et paarisuhe ei tööta,“ räägib Raul. Kui palju siis aga peaks omavahel kõnelema? Kuula värsket Naistelehe podcasti ja saad selle teada. Samuti kasulikku mõtteainet, miks üldse paarisuhted lagunema kipuvad, kuidas oma paarisuhet parandada või hoida ning mida teha, et kooselu õitseks. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Nagu on olemas alkoholi, seksi, suitsetamise või mõne narkootilise aine sõltuvus, on olemas ka suhkrusõltuvus,“ nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht toitumisnõustaja Vivika Virve ning avab selle tervistkahjustava seisundi tagamaid. Sõltuvuseks muutub magusa söömine, nagu ka iga teise sõltuvust tekitava aine tarvitamine siis, kui see pakub lohutust ja tekitab head tunnet, leevendab stressi ja pingeid. „Põhimõtteliselt ei suuda oma isu mõistusega ohjeldada ja annad murdudes oma isule järele,“ nendib Vivika. Tema sõnul võib mõnel inimesel olla aga hoopis nii, et tühja kõhtu tundes ei mõtle ta mitte korraliku tasakaalustatud toidukorra peale, vaid mõne magusa lemmiku peale. Ja enne ei saa rahu, kui see on söödud. Hea uudis on see, et suvi on parim aeg sõltuvustest vabanemiseks. „Päikene ja selle soojus annavad meile rohkem elujõudu, energiat ja positiivsust ning kõikidest sõltuvustest on lihtsam vabaneda, kui meil on selleks soosiv ja positiivne keskkond,“ kinnitab toitumisnõustaja ning räägib värskes podcastis, mida liigne magusalembus kehaga teeb, kuidas alustada teekonda suhkrusõltuvusest vabanemisel ning milline võiks üldse näha oma tervisest hooliva inimese toidulaud suvel. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma olin harjunud elus kõik oma toimetused ise tegema, kuid järsku ei saanud enam millegagi hakkama. Sellega oli väga raske harjuda,“ tunnistab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Külli Raudsepp-Vihuri nentides, et selline suur elumuutus mõjutab paratamatult ka inimese vaimset tervist. Seejuures võib füüsiline pöördumatu tõbi tabada inimest ootamatult. Ka Külli käis 27-nda eluaastani tööl, tegeles tervisespordiga, armastas õmblemist, töötas kardinadisainerina ning elas igati aktiivset ja rõõmsat elu. Kuniks paarikümne aasta eest ilmnesid probleemid randmeliigestega. Esimesest operatsioonist oli kasu, ent siis libises Külli õnnetult lume all olnud jää peal nii, et käsi jäi kukkudes keha alla. Ning alates sellest ajast läks kõik allamäge, abi polnud ka korduvatest operatsioonidest. Kuni selleni, et naine pidi jätma oma armastatud töö, sest ta ei saanud käsi enam kasutada. Külli tunnistab, et abitusega oli väga raske harjuda ning seetõttu pidi ta tarvitama ka antidepressante. Ja abi ei olnud kuskilt saada. Takkajärgi ta mõistab iseend, sest olukord, kui tavalisi harjumuspäraseid asju enam teha ei saa, tekitabki palju emotsioone ning nende kõikumist seinast seina. „Haavumine iga pisiasja peale, tunnete kõikumised, viha, unehäired, halvad mõtted – kõik see on haiguse alguses täiesti tavalised. Aga kõige sellega tuleb enda säästmiseks tegeleda,“ sõnab ta. Tema helistas ühel mustal masendushetkel viimases hädas Sotsiaalkindlustusameti abitelefonile. „Minu suureks üllatuseks sain sealt vajalikku nõu, just sellest telefonikõnest sai alguse minu kriisist taastumisperiood,“ kinnitab naine, kes kasutab tegevus- ja füsioterapeudi teenust enda vormishoidmiseks tänaseni. Kuid selle kõrvalt on õppinud ka kogemusnõustajaks, et saatusekaaslasi aidata. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägibki ta lähemalt, kuidas jääda seni turvaliselt kulgenud maailmas pinnale, kui füüsiline pöördumatu haigus paljud asjad tugevalt kõikuma lööb. „Uue eluga harjumine ei ole lihtne, kuid see on võimalik,“ kinnitab ta enda kogemusele toetudes. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Keskendusin laste aitamisele, kuid iseennast jätsin tagaplaanile. Ühel hetkel tekkis läbipõlemine,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht lasteterapeut ja kogemusnõustaja Rita Kaup-Kaljuvee elust erivajadustega laste emana, et hästi oluline on leida ka iseenda jaoks aega. Rita ei ole kunagi kurtnud, et tal on raske ning on võtnud magamata öid ja kõiki oma kolme erivajadusega lapse eest hoolitsemisega seonduvaid probleeme kui mööduvat nähtust. Ta on isegi naljaga pooleks öelnud, kuidas igatses lapsena arstiks saada ja nüüd andis elu talle võimaluse. „Palju kergem on oma last mõista, kui oled käinud tema erivajadusega seonduval kursusel,“ lausub Rita, kes on oma kolme erivajadusega lapse kõrvalt leidnud jõudu õppida ka lasteterapeudiks ja kogemusnõustajaks. Ometi on tema elus olnud ka nii raskeid päevi, mil ta mõtles tõsiselt, et tema perel oleks ilma temata lihtsam. Ühtäkki tajus ta, et see ei ole õige, sest emana on tal laste kasvatamiseks kohustus ning Rita sai spetsialistide toel raskest hetkest aru. „Me kõik väsime. Me kõik oleme ju ainult inimesed,“ ütleb ta, et see on igati loomulik ning abi otsimist ei tohi karta. Milline on olnud Rita teekond erivajadustega laste kõrval, mida tema soovitab silmas pidada, et tundmatul teekonnal karide vahel triivides ellu jääda, kuidas leida üles varjatud ressursid ning kust üldse erivajadustega laste vanemad abi võiksid leida, sellest tänases podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma ei olnud enam tavaline. Pelgalt mõttest vajadusele poodi minna hakkas mul külm higi jooksma,“ meenutab kogemusnõustaja Kristina Nurmetalu tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht ärevushäirega kaasnenud esimesi märke, mida ta endale teadvustas. Enne teadvustamist oli Kristina elus kestnud viis aastat aeg, mis nii ärevus- kui paanikahäiret toitsid. Tal oli keeruline kooselu, milles ta koges pidevat vaimset vägivalda. Sellest põgenemiseks andis ta endast kõik kohaliku küla elu edendades. „Mässisin ennast töösse, sest sain kodustest muredest eemale,“ sõnab ta. Kuniks hakkas kogema asju, mis teda hirmutasid ja segadusse ajasid. Näiteks, esimest korda ärevushoogu tundes ei saanud ta enam lihtsalt hingata. Kristina kannatas poolteist kuud nii ärevust kui hirmu. Hullemates olukordades isegi nii, et ta ei saanud hingata, kõnelda ega liigutada. Siis mõistis ta ühtäkki, et nii enam edasi minna ei saa ning hakkas tegelema väikeste asjadega, mis teda aitasid. Abi otsimise kõrval pööras Kristina palju tähelepanu teadlikule hingamisele, käis talisuplemas ja koertega jalutamas. „See, kui ärevushoo korral on inimesel olemas keegi, kellega rääkida, on väga-väga vajalik ja oluline,“ lausub ta. Kristina nendib aga ka, et viimase mõne aasta keerulised sündmused – nii koroonakriis kui sõda – on suurendanud nii vaimse tervise probleemide ja kui ka ärevushäire esinemist. Seepärast värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht temaga sel teemal kõnelemegi ja arutleme selle üle, mis eristab ärevust paanikast ning kuidas need häired tekivad, kuidas neid häireid ära tunda, millal abi otsida ja kuidas lähedasi aidata. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui eluga on keeruline rahul olla, sest kogu aeg on tunne, et midagi on justkui puudu, peaks veidi mõtlema – mis on õnn minu jaoks ning millest see koosneb,“ räägib tänases Naistelehe Podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Liina Virolainen, et absoluutselt iga inimene võib oma elus kogeda paigalseisu. Seda tunnet ei ole tema sõnul mõtet eirata, sest iseenda eest ei põgene kuhugi. Selle asemel tasubki mõelda, mis on see koht, kuhu ollakse oma eluga praegu jõudnud ning mida oma ellu soovitakse. Liina soovitab endalt küsida: mis on see, mida ma oma elus päriselt vajan, et end hästi tunda. Tema küsis ja teeb nüüd tänu sellele tööd, mis säästab ta tervist ning päriselt meeldib. „Kahjuks on liigagi palju neid inimesi, kelle elus on töö põhiline – kui see ära võtta, ei jäägi justki suurt enam järgi,“ nendib Liina. Ühel hetkel tööst aga enam ei piisa ning midagi on kogu aeg justkui puudu. See tähendabki, et on omadega jõutud paigalseisu. Kust välja rabelemiseks tuleb näha vaeva, esitada endale ebameeldivaid küsimusi. Aga see kõik on seda väärt. „Parim rohi paigalseisu vastu on uudishimu iseenda, oma elu ja maailma vastu,“ annab Liina selleks olukorraks ühe kavala retsepti ning räägib tänases saates lähemalt, kuidas paigalseisu ära tunda ning sellest välja rabelemisega enda ellu uut hingamist leida. Ning mida see kõik tema ellu kaasa tõi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kevadeti inimesed ärkavad, hakkavad end taas liigutama ja pingutavad natuke üle. Tulemuseks on näiteks alaselja- või kaelavalud, mis on enamasti tingitud hoopis igapäevasest tööst ja elustiilist,“ nendib Naistelehe podcastis Mõttekoht füsioteraapiakeskuse Reakt füsioterapeut Rainar Vahtrik, et järjest levinum kodukontoris töötamine on pannud inimeste tervisele juba korraliku põntsu. Kui nende valudega ei tegele, kerkib inimese pea kohale murepilv ning viimaks võib juhtuda, et nende tõttu ei saa minna tööle, mängida lastele või teha trenni nii nagu sooviks. „Keha on inimese töövahend ning kui see alt veab, võib see üsna kiirelt ja tugevalt meie tegevust pärssida ning mõjutada ka meeleolu,“ selgitab Rainar lisades, et keha eest hoolitsemine on olulisim. Ka nutiseadmete võidukäiguga kaasnevatest sundasenditest on tema sõnul enim mõjutatud oma keha hooletusse jätnud inimesed. Sundasendid on aga inimeste tervistele juba paraja põntsu pannud. Et neist tulenevaid kõikvõimalikke valusid leevendada ja tulevasi valusid ennetada, tasub sammud seada füsioterapeudi juurde. „Me püüame koostöös inimesega leida viise, kuidas ta saaks kõiki endale meelepäraseid asju teha ja ise samal ajal ka paraneda,“ saab Rainari sõnul füsioterapeudilt murede korral abi. Muide, ka peavalud võivad pärast füsioterapeudilt saadud näpunäidete järgimist kaduda. Kuidas järjest istuvam elustiil inimesi mõjutab, millises vanuses mis hädad võivad kimbutada, kuidas neist jagu saada ning kuidas oma päevadesse rohkem liikumist tuua, saab teada siinsest podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Konflikt on tavaline ja normaalne nähtus meie elus, kus põrkuvad kaks vastaspoolt – olgu need siis üksikisikud või grupid,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht vaimse tervise nõustaja ja superviseeritud perelepitaja Kairit Lindmäe. Tema sõnul peame me olema iga päeva igal hetkel olema valmis konfliktiks, kui me ei mõista, et kõik inimesed ning nende vaated maailmale on erilised. Samas ei ole asi Kairiti sõnul hull – pärast äikest lööb alati päike särama. „Konfliktid võimaldavad saada meil suhte järgmisele tasandile või siis ka organisatsiooni mõistes edasi liikuda,“ selgitab ta. Ning olgu asi, milles tahes: alati on konflikti lahendamise võtmesõnaks suhtlemine. „Olukorrad, kus meile tundub, et keegi on vihane, võivad olla hoopis tingitud sellest, et ta on mures või haige,“ selgitab ta. Suhtlemine aitab paljusid konflikte ka ennetada. Kas konfliktid nõuavad alati lahendamist ning mil viisil seda teha, mida teha seejuures tunnetega, mis võib juhtuda, kui konflikt jääb lahendamata ning kuidas konflikte ennetada, sellest kõigest värskes podcastis kõneleme. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Minagi tundsin alguses, nagu kärgpere oleks midagi erilist ja imelikku. Aga tegelikult on see täiesti tavaline pere oma probleemidega, millele on näpuotsaga vürtsi lisatud,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kärgpere ema ja kogemusnõustaja Helina Haavik, et kärgpere liikmete väljakutsed on peamiselt psühholoogilist laadi. See tuleneb ka asjaolust, et kui tavaliselt saab pere pereks kasvada väikeste sammude haaval, siis kärgpere puhul on tegu perekonnaga, mis kokku saades on juba valmis. „Aga ärge mõelge üle kärgpere keerulisuse osas, see on tegelikult täiesti tavaline pere, kuigi kõlab suurelt. Liiatigi ei loe päeva lõpuks veri, vaid see, kellega ja kuidas sa suhestuda oskad,“ soovitab Helina. Tema sõnul mängib kärgpere toimimise juures suurt rolli see, kui terved on pereliikmed vaimselt ning kui hästi nad saavad läbi iseendaga ning ekskaaslastega. Helina möönab, et muidugi on tal kärgpere emana olnud palju õppetunde. „Nagu elus tervikuna, nii häid kui halbu,“ kinnitab ta, et selles pole midagi erilist. Olulisim aga, mida ta enda jaoks on õppinud, on see, et ebamugavaid olukordi ja tundeid tekitavad mõtted tema peas. „Kui õppida jälgima oma mõtteid, võib teinekord leida, et hull olukord oma olemuselt nii väga hull polegi,“ naeratab ta. Aga kuulake ise lähemalt – värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägime Helinaga, mis on kärgpere ning mis on need väikesed asjad, mis panevad selle paremini toimima. Ta jagab nõu, kuidas ületada kõikvõimalikke ettetulevaid karisid, kuidas tulla toime võimuvõitluse ja piiride seadmisega. Palju muu kõrval räägib Helina ka oma isiklikest kogemustest – neistki võib kuulajail tuge olla. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Sel hetkel, kui ta hakkas mu käes raha küsima, tundus asi natuke kahtlane. Enne oli ta ju ikkagi väitnud, et mina olen tema kuninganna ja nii ta mind ka kohtleb,“ meenutab kogemusnõustaja Vivika Vool tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht oma seiklust Egiptuses, kui kaotas südame tumedasilmsele hurmavale lõunamaa mehele. Vivika pole sugugi ainus naine, kes Egiptuses reisides on kuumaverelise lõunamaalase lummusesse langenud. Küll on aga ta üks väheseid, kes on otsustanud oma loost avalikult rääkida ja pani selle kirja raamatuks. „Ma armusin Alfonsosse“ on teos, aitas Vivikal endal toimunut analüüsida ja sellest lahti lasta. Kuid samamoodi võib olla see ka teos, mis tulevasi reisiselle vigu tegemast hoiab. Vivika tunnistab, et ta ei kahetse takkajärgi sekunditki juhtunut. „Ma ju õnneks suurt kahju ei kannatanud ning sain vägeva kogemuse. Kahetseda tuleb tegemata jäänud asju, mitte tehtuid,“ peab ta endaga juhtunut õpetlikuks ja väärtuslikuks kogemuseks. Ta soovitab elus kõik teele juhtuvad võimalused põhjalikult läbi kaaluda, ning siis tegutseda südame juhatusel mõistusega kooskõlas. Mis täpselt Vivikaga juhtus, mida teevad Egiptuse mehed, et naiste tähelepanu võita, kas reisiseiklusest võib välja kasvada ka püsisuhe ning millised võiksid olla selliste seikade õppetunnid, kuula lähemalt podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ühe inimese elu lõppemine ei pea lõpetama nende elu, kes on tema ümber olnud,“ julgustab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht suitsiidi tõttu isa kaotanud Eva Koženevski kõiki saatusekaaslasi abi otsima. Eva oli 11-aastane, kui ta isa tegi enesetapu. Naine ütleb, et see muutis ta elu alatiseks. Toona teismelisena tundis ta, et oli oma murega täiesti üksi, segaduses ja kaotas usalduse maailma vastu, inimeste vastu ja ka iseenda vastu. Ta lihtsalt ei suutnud toimunut mõista ning ka peres sel teemal ei kõneldud. „Kõige hullem oli vaikimine, see põhjustas sügavat üksindust. Ma sain lapsena aru, et ma ei tohi sel teemal rääkida, kuid ma ei tohi ka teada, mis juhtus. Kuigi ma olin näinud ja kuulnud juba asju, mis tekitasid küsimusi,“ meenutab naine. Tal läks aastakümneid, kuni ta leidis abi, kuid trauma tagajärgedega tegelemine kestab tänini. „Ehk oleks läinud lihtsamalt, kui abi oleks olnud kohe olemas,“ usub ta. Et ühe inimese elu lõppemine ei pea lõpetama nende elu, kes on tema ümber olnud, otsustas Eva saatusekaaslastele abikäe ulatamiseks õppida kogemusnõustajaks ning veab Tallinnas ka enesetapu läbi lähedase kaotanuile suunatud tugigruppe. Nõudlus nende järgi on olemas, sest nagu räägivad numbrid – Eestis lahkub igal aastal vabasurma paarsada inimest, nende otsus mõjutab aga lisaks lähemale perele ka nende kooli- või töökaaslasi ja kõiki, kellega nad elu jooksul kokku puutusid. Miks ei taheta ikka veel enesetappudest rääkida, kuidas need mahajääjaid mõjutavad, millal on õige aeg abi otsida ning mis võib juhtuda siis, kui abi ei otsi, sellest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägime. Vestlust juhib Naiselehe toimetaja Silja Paavle. Kui oled murega üksi, uuri lisainfot tugigruppide kohta telefonil: 5299490 või meilitsi: [email protected] . Samuti on äsja loodud FB grupp suitsiidilähedastele: Puudutame südameid – toetus pärast lähedase enesetappu

„Ma olen nii üksi jäetud, hing oli katki ja pimedad mõtted peas. Päevik aitas mind ja võiks isegi öelda, et päästis minu elu,“ meenutab Kätlyn Jürisaar oma lapsepõlve. Just see kogemus innustas teda koos Merili Ginteriga looma eneseanalüüsipäevikut. Läbi aegade erinevaid tähendusi omava päeviku kirjutamisest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Tegusad noored on veendunud, et päevikusse oma mõtteid kirja pannes on võimalik oma emotsioonid maha laadida ja sedaviisi ka stressi leevendada. „Iga päev peaks olema miskit erilist, millele oleme tänulikud. Päevikus oma päeva kokkuvõtmine aitab need kohad üles leida ning sedaviisi positiivsele keskendudes edasi minna,“ usuvad Kätlyn ja Merili, kes on nüüdseks turule toonud eneseanalüüsipäevikud Huggy nii noortele kui täiskasvanuile. Kui nende väljatöötatud eneseanalüüsipäevikus on olemas küsimused, millele vastamine toetab vaimset tervist, siis päevikut võib tüdrukute sõnul pidada ka ilma Huggy olemasoluta – tuleb lihtsalt kätte võtta pastakas ja panna kirja, mis möödunud päevas oli head. Kindel on see, et pärast esimesi sissekandeid päevikusse läheb lihtsamaks ning esimesed sammud iseenese mõistmise teel tehtud. Mida eneseanalüüsipäevik täpsemalt tähendab, kuidas mõjub päevikupidamine inimese tervisele, kuidas päevikupidamist alustada ning millega oma argipäevas patareisid laadida, sellest kõigest kuuleb värskest Mõttekoha saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kust me võtame arusaama, et armid ei ole ilusad? See on ühiskonna poolt seatud kirjutamata reegel, et nägu peab sile olema. Miks ei võiks armid ägedad olla? Või muud erisused inimesel?“ küsib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Maare Uus, kes sai seitsme aasta eest tuleõnnetuses tõsiselt viga. „Ma ei taha elada, ma oleksin pidanud ära surema,“ suutis Maare seitsme aasta eest karjudes vaid nutta, kui kogu tema keha oli leekides. Hiljem selgus, et tema kehapinnast oli 40% põlenud. Arstid hindasid naise seisundi eluohtlikuks ning see, et ta sellest välja tuli, oli puhas õnn. Maare esialgu nii ei arvanud, kuni kohtas kolm kuud hiljem taastusravil olles teistes õnnetustes kannatada saanuid. Naine oli ise üleni sidemetes ja liikus vaevaliselt samm haaval. „See kõlab kummaliselt, kuid oma mustas augus olles mõistsin teisi ravil olnuid nähes, et paljudel ei ole enam selliseid võimalusi nagu minul. Minul oli alles rääkimisvõime, ma olin uuesti õppinud kõndima ja sööma. Ma sain kõike teha, kuigi ma nägin välja teisiti kui varem,“ kirjeldab ta. Nii see, kui ka mitmed teised seigad juhatasid naise arusaamani, et tegelikult ei olegi inimese välimus oluline. Maare ise teab ka, et ta ei suuda kunagi oma näol ja kehal olevaid arme lõpuni varjata. Aga see polegi oluline. Oluline on hoopis see, milline on inimene ise ja kuidas ta suudab pärast nii tõsist traumat edasi minna. Nüüd julgustab ta ka teisi välimuseprobleemidega naisi oma puuduseid tugevusteks keerama ja täiel rinnal elama: „Elus on nii palju muud, mille üle rõõmustada.“ Mis Maarega täpselt juhtus, mis oli tema murdepunkt pärast rasket ja ootamatut õnnetust elus hakkamasaamiseks ning mida ta soovitab teistele, kes ühel või teisel põhjusel pole endaga rahul, saad teada tänasest Naistelehe podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kõige rohkem on mul kahju sellest, et raiskasin mitu aastat oma elust. Selle asemel, et aega veeta oma lähedastega, mõtlesin ma vaid sellele, kuidas kaalust alla saada. Aga vanaduses olen ma tänulik endale kõigi ilusate hetkede, mitte söömata jäänud koogitükkide eest,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Signe Kerge, kes on pikki aastaid olnud kimpus anoreksiaga. Signe jaoks sai kõik alguse reisipiltidest, millelt end nähes tundus talle, et on paksuke. Esimese asjana otsustas ta loobuda ta kohvi sisse suhkru panemisest. Kaal kukkus kolinal. Siis aga hakkas ta endale seadma järgmisi piiranguid. Kuniks ei jaksanud enam mitte midagi teha. Ta ei jõudnud trepist üles minna, ei suutnud mõelda. Või kui, siis mõtles ainult söögile. Ja sellele, kuidas teistele öelda, et ta on piisavalt söönud. Vahel, kui Signe oli lõunaks joonud vaid pudeli suhkruvaba karastusjooki, saatis ta õele suvalise internetist leitud lõuna pildi. Ja ütles, et tema sõi selle ära. Ta hakkas vältima oma sõpru. Viimaseks piisaks karikasse sai pilk peeglisse. „Ma ei olnud enam üldse ilus. Aga nüüd juba seepärast, et olin liiga kõhn,“ meenutab naine hetkel, mil ta hakkas abi otsima ning läks psühhiaatri vastuvõtule. Viimane ütles karmilt, et kui naine end kätte ei võta, ootab teda ees tahtest olenemata ravi. Nüüd teab Signe, et kui inimene on söömishäire küüsis, ei ole ta kunagi endaga rahul ükskõik, kui palju ta end muudab või kaalust alla võtab. Ta lihtsalt ei suuda loogiliselt mõelda. Kuidas läks tema võitlus anoreksiaga, millest oli paranemisteel enim abi, millal saab lihtsast soovist dieeti pidada söömishäire ning millal on õige hetk abi otsida, sellest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Sageli arvatakse, et inimese tervisehäda taga on tähelepanu otsimine või vajadus ennast haletseda. Aga see ei pruugi sugugi nii olla,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Sirje Kuldmägi-Pajula, kes ise on oma elus kogenud kaaskodanike mõistmatust teda kimbutavate väga hullude peavalude pärast. „See ei saa ju olla ometi takistuseks, et sa ei saa enda last lasteaeda viia?“ on olnud lause, mis on Sirjele palju haiget teinud ja pannud teda mõtlema, kas asi on tõesti tema saamatuses või siis hoopis ütlejas, kes ei tahagi tema haigust mõista. Aga Sirje tõesti ei suuda. Ta on juba 31 aastat kogenud olukordi, kus saabuva migreeniga kaasneb poole keha halvatus. See omakorda on põhjustanud ärevus- ja paanikahäireid. Ning üsna sageli järgneb tõsisele migreenile depressioon. Sirje teab enda kogemustest, et selline levinud mittemõistmine mõjub haigele inimesele häbimärgistamisena, mis võib takistada probleemidega inimesi abi otsimast, täisväärtuslikku elu elamast ning süvendada haigustki. Kuidas mõjutab tõsine haigus ning sellega kaasnev häbimärgistamine inimese tervist ja igapäevaelu, miks inimesed kipuvad kergekäeliselt sildistama ning mida teha, et sellist suhtumist vähem oleks, sellest sellenädalases saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Minuga hakkasid imelikud asjad juhtuma. Näiteks leidsin end autoga koju sõites metsa vahelt parkimast, kuid ei mäletanud, kuidas sinna jõudsin,“ meenutab kogemusnõustaja Annely Järvsalu tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht hetki, mis panid teda enda pärast muret tundma ja abi otsima. Annely räägib, et depressioon on salakaval ja hiiliv haigus, mis võib välja lüüa üle öö. Seni rõõmsameelse ja aktiivse naine pöördus üle öö pea peale. „Ma ei tahtnud kedagi näha, ma ei tahtnud midagi teha, ma ei tahtnud tööle minna. Ma püsisin püsti vaid seetõttu, et teadsin, et lapsed vajavad süüa,“ meenutab naine aega, mil ta enam ei elanud, vaid lihtsalt eksisteeris. Ta ütleb, et sel ajal kadusid ta elust kõik värvid. Ning umbes nädalaga lisandusid ka paanikahood ja ärevushäire. Näiteks istus naine enne poodiminekut autos, käed värisedes roolilt tuge otsimas ja hambad plagisemas, sest ta ei suutnud autost väljuda. Viimaks unustas ta ka söömise. Õnneks oli naisel hooliv perearst, kes diagnoosis depressiooni kiirelt ning määras asjakohase ravi. Depressioonist ja sellest, kuidas see võib inimest ning tema lähedasi mõjutada, kuidas sellest üle saada ning milliseid samme teha paranemise teele astumiseks, sellest tänases podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Seksuaalenergia on elu allikas ja kui see voolab, on ka kõik muu elus toidetud. See tähendab suuremat enesekindlust, head paarisuhet ja ka korras tervist,“ räägib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht teadliku seksuaalsuse koolitaja ja nõustaja Karolin Tsarski, et naiste seksuaalsele naudingule on oluline senisest rohkem tähelepanu pöörata. Naiste seksuaalsus ja nauding on Karolini sõnul ajaloos üsna uued teemad ning seepärast kipub ikka püsima mentaliteet, et naist on vaja vaid selleks, et mehele seksi anda ja lapsi sünnitada. Ent kui seksida aastaid ilma naudinguta, sageli ka läbi valu, lõhub see naist nii vaimselt kui füüsiliselt. „Minul oli seetõttu palju probleeme suhetes,“ on Karolin isegi kõike kogenud. Nii isiklikele kogemustele kui paljudelt naistelt kuuldud lugudele tuginedes kirjutas Karolin raamatu „Mida naised (voodis) tahavad“, mis on kasulik käsiraamat meestele, ent põnev teekond iseenda tundmaõppimisel ka naistele. Selle raamatu ilmumisest ajendatuna rääkiski Karlon Naistelehe podcastis Mõttekoht, kas ja kuidas on võimalik õppida saada „parimaks, kes tal kunagi on olnud“, kuidas hea seks meie elu muudab, mida naised siis ikkagi tahavad, mida ette võtta, kui pikaajalises suhtes kipub kirg kaduma ning mida tema vanaema kogu sellest asjast on arvanud. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Olen elus olnud mitmeid kordi surmaga silmitsi ning üllatunud, kui olen ikkagi ellu jäänud. Alles siis, kui ütlesin järsult endale, et ma ei taha surra ja ma ei suregi, mõistsin, et ma ei ole oma elu senini päriselt ja mõnuga elanud,“ räägib tänases Naistelehe podcastis leinanõustaja Meeli Laane. Isiklikud kogemused on ka need, mis panid Meelit looma MTÜ Kuula leinajat ning alustama leinajate toetamist. Tema sõnul ei tähenda lein ilmtingimata vaid kalli inimese kaotust, see võib tekkida ka lemmiklooma või endise elu kaotuse puhul, samuti pärast suhte purunemist. Kuid olgu põhjus, milline tahes – inimese toetamine sel ajal on oluline. „Ka praeguses sõjakontekstis räägitakse, et tugi, mida inimene saab kriisi ajal, on kõige olulisem – see määrab, kuidas ta järgmisel aastal toime tuleb,“ lausub Meeli. Leina kõrval on võtnud ta oma südameasjaks ka surmast rääkimise, sest naine on veendunud – surm võib olla inimese elu liitlane. „Surm on loomulik osa meie elust ning seda aktsepteerides on võimalik elada õnnelikumalt,“ kinnitab ta. Surma liitlasena võtma õpetab ka seminar, mille kohta leiab lähemat infot MTÜ Kuula leinajat kodulehelt. Värskes saates räägibki Meeli leinast ning sellest, kuidas kaotustega ja muutustega toime tulla ning luua uut ajastul, mil uue loomine ei tundu võimalik. Praktilisi näpunäiteid rasketel hetkedel toimetulekuks saab siit ka. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui ümberringi vaadata, võib näha, kui palju on meie ümber viha ja kuidas viha meid juhib. Läbi viha tahetakse inimesi muuta ja usutakse, et see aitab teisi panna käituma nii, nagu meie tahame,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht vaimse tervise nõustaja Kairit Lindmäe. Viha torkab Kairiti sõnul viimasel ajal rohkem silma, sest inimesed on hakanud rohkem rääkima oma vaimsest tervisest ning oma vajadustest. Nõustaja lausub, et see on üks juhivamaid emotsioone meie elus, mida me sageli ei märka, kuid mis annab märku, et meie tundeid ja väärtuseid on riivatud. „Ometi ei saa mitte keegi teine viia meid endast välja, vaid me ise valime, kas oleme vihased või õnnelikud. Meil on võimalik valida, kas vihastada või võtta mõttepaus ja reageerida mingis olukorras teistmoodi,“ räägib nõustaja. Ka praegune olukord maailmas tekitab abitut viha, ent seegi on Kairiti sõnul iseenda tekitatud emotsioon. „Abitu viha ongi abitu, see meid ei aita. Me ei saa tänase päeva olukorraga midagi teha. Küll aga saame igaüks mõelda, mida mina saan teha,“ soovitab ta iseenda sees olukorra üle kontroll haarata, sest viha mõjub halvasti nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Nimelt on viha tekkimist ning sellega toimetulekut võimalik läbi iseenda tundma õppimise ja läbi iseenda väärtustamise reguleerida. Kuidas seda täpsemalt teha, seda räägib Kairit värskes Mõttekoha saates. Lisaks selgitab ta laiemalt viha olemust, miks armastatud inimesest võib ühtäkki saada vihavaenlane, mis vahe on laste ja täiskasvanute vihal ning millest alustada, et hakata olukordi paremini haldama ja oma emotsioone vaos hoidma. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Armumistunne on ajutine, kestes mõnest kuust paari aastani. See on asjade normaalne käik, kuigi vahel inimesed ehmatavad, et tunne läks üle ja armastus sai otsa,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht pereterapeut ja psühholoog Karmen Maikalu. Tema sõnul ei ole armumisel armastusega mingit pistmist. „Armumine peabki vaibuma, sest armumine on organismile väga suur koorem. Selle ajal on pulss laes ja vererõhk kõrge – nii pole ju võimalik pikalt elada, süda ei pea vastu,“ selgitab ta, et pärast armumist tekib niiöelda normaalne elu tagasi. Aga hea uudis on see, et pikaajalises suhtes on võimalik armumist taas tekitada, luues selleks sobilikke tingimusi, võttes selleks ekstra aega. Pärast seda tekib inimestel võimalus ka hakata oma armastust ehitama või üksteisest distantseeruda – kõik oleneb sellest, kuidas omavahel sobitakse ning kui palju suhtesse panustatakse. „Paarisuhteks on vaja teadlikult aega võtta, kuigi see pole lihtne,“ rõhutab psühholoog lisades, et paarisuhte hoidmist ning hea partner olemist on võimalik õppida. Näiteks osaleda PREP koolitustel või lugeda äsja eesti keeles ilmunud raamatut „Kuidas jääda abielus õnnelikuks? Toimiva paarisuhte käsiraamat“. Värskes podcastis räägime aga veel, kuidas paarisuhe ajas muutub, paarisuhte komistuskividest, millised on märgid, et viimane aeg on midagi paarisuhtes ette võtta ning kuidas paarisuhet parandada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Olen valmis hullu tiitlit uhkusega kandma, kui see kasvõi mõne saatusekaaslase elu veidi lihtsamaks teeb,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Karmen Kozma oma elust skisoafektiivse häirega. Karmen oli nagu iga teine noor – õppis ülikoolis, käis trennis ning nautis igapäevast elu. Ühel hetkel avastas ta, et tema energiatasemes väga suur muutus. „Tundus veider, et ma jaksan palju, ei vaja und ja sööki. Tundus, et ma olen kõikvõimas, jaksan õppida ja treenida kogu selle vähese toidu juures,“ meenutab Karmen. Kõige selle peale kadus tal aga enese teadmata reaalsustaju, tekkisid luulud ja hallutsinatsioonid, tekkis psühhoos. „Ma elasin justkui paralleelmaailmas,“ nendib ta. Noor naine hosptitaliseeriti pooleteiseks kuuks psühhiaatriakliinikusse. Nii jätkus see mitu aastat ning mõjus Karmenile kurnavalt. Teadmine, et tal on psüühikahäire, aheldas noore naise voodisse, pani üle sööma ning kartma tuttavatega kohtumist. Ikka seepärast, et meie ühiskonnas kiputakse psüühikahäirega inimesi väga kergekäeliselt sildistama. Kui Karmen sai diagnoosi, mõjus see talle mõneti kergendavalt, sest viimaks sai naine teada, mis on tal viga, sai teada mida ravida ning tekitas huvi psühholoogia vastu. Tänaseks päevaks on Karmenist saanud kogemusnõustaja. „Minu kõige suurem õppetund elus oligi see, et kui tuleb ka ette takistusi ja tagasilööke ning mõnikord ei paista tupikus mingit tulevikku, tasub teha vaid üks samm, mis viib su kõrgemale ning näitab avaramat pilti. Mina ka ei uskunud, et ma võiks kunagi oma nõustamiskabineti avada,“ lausub naine, kes nüüd on võtnud oma üheks missiooniks teha teavitustööd psüühikahäirega inimeste elust. Mullu kevadel ilmus tal sel teemal ka raamat „Hull. Otse ja ausalt“. Mida täpsemalt toob kaasa elu skisoafektiivse häirega ning kuidas selle diagnoosiga inimesi toetada, saabki kuulda värskest taskuhäälingu saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma võisin olla ühel hetkel täiesti hüperaktiivne ja tegeleda erinevate projektidega ühekorraga, teisel hetkel tõmbusin endasse ja ei suhelnud kuni paari nädala jooksul oma sõpradegagi, ei huvitunud millestki. See kõik oli kurnav nii füüsiliselt kui vaimselt,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht muusikaettevõtja ja muusikaõpetaja Kermo Kukk aega, mil ilmnesid esimesed märgid tema diagnoosist, mis on nii levinud, et tõenäoliselt teab igaüks meist sellega kimpus olevat inimest. Kõige hullem enne bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi saamist oli Kermo jaoks see, et ta sai aru, et midagi on lahti, ent mis, sellest polnud aimugi. „Ma olin lõpuks väsinud ja söömata, kaalusin alla 70 kilo, nägin välja nagu liikuv surm,“ meenutab ta. Diagnoosi ning adekvaatse abi saamine aitas tal elu aga taas rööbastesse saada. Millal võib kahtlustada, et inimesele nii loomulik meeleolude vaheldumine on haiguslik? Mida tähendab täpsemalt bipolaarne häire ning mida tähendab selle häirega koos elamine selle põdejale? Kuidas kõik saaksid psüühikahäirega inimesi toetada ning ka iseenda vaimset tervist hoida? Sellest kõigest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Mul on vaja, et keegi veel peale minu ütleks mulle, et ma pole hull,“ tunnistab näitleja ja psühholoogiatudeng Marilyn Jurman värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et ATH diagnoosi saamine – olgugi et täiskasvanuna – tõi ta ellu viimaks rahu ja teadmise, et tal pole midagi viga. Lihtsalt tema aju on veidi teistsugune. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. Spetsialistid vaidlesid tükk aega, kas see võiks avalduda ka täiskasvanueas, kuniks jõudsid seisukohale – võib küll. Veelgi enam, arvatakse, et selle häirega kimpus olijail on vaid 2% saanud diagnoosi ehk tegu on vägagi aladiagnoositud psüühikahäirega. Üks diagnoosi saanuist on Marilyn. „Seda, et minuga on midagi viltu, olen teadnud nii kaua, kui ma end mäletan,“ nendib ta. Näiteks on õppimishimuline naine olnud kogu kooliaja viieline, ent kiituskirja ei saanud ta kunagi, sest hoolsus ja käitumine ei olnud õpetajate meelest eeskujulikud. Samas ei saanud Marilyn aru, et ta oleks midagi valesti teinud – seda, mida õpetajad tõlgendasid tunni segamiseks, oli tüdruku jaoks lihtsalt soov oma uudishimu rahuldada ning tundides uusi teadmisi omandada. Hulluks läks naise jaoks asi koroona ajal, kui ta keskendumisraskuste ning tähelepanuhäire ajal koges ka depressiooni ja ärevust. Depressiooni tõttu ta psühhiaatrile sattus ning tulemuseks oli ATH diagnoos. Nüüd, asjast teadlik olles, ravimeid võttes ja teraapias käies, on Marilyni elu tunduvalt paranenud. Nüüdseks on naine kõik diagnoosi eripärad endale süvitsi selgeks teinud ning annab värskes podcastis ülevaate ATH olemusest ja avaldumisest, elust koos selle häirega ning ka sellest, kuidas teised saaksid ATH diagnoosiga inimesi toetada ning paremini mõista. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Mu tervis ütles tasapisi üles. Töölt koju sõites pidin ma aeg-ajalt peatuma ja värsket õhku hingama, sageli ka oksendasin. Ma tundsin meeletut pinget ja survet ajus, kõhus kõik keeras,“ meenutab kogemusnõustaja Liina Kaljuvee värskes podcastis Mõttekoht oma tööalast läbipõlemist. Liina sattus läbipõlemise küüsi seitsme aasta eest, kui soovis oma töises elus teha kannapööret. Valitud uus valdkond tõi uued probleemid ning nii hakkaski kõik tasapisi kerima. Ühel hetkel tundus neist läbi närimine väga keeruline ning stress põhjustas probleeme nii tööl kui kodus, samuti ütles tasapisi üles tervis. Takkajärgi meenutades nendib naine, et läbipõlemisega kaasneb ka isiksuse muutumine - temast sai kiuslik ja kuri inimene. Kuigi naine hakkas iseendaga viimaks tegelema, jättis läbipõlemine organismile oma jälje ning sellest taastumiseks kulus poolteist aastat. Mida täpsemalt toob kaasa läbipõlemine, mis vaikselt, kuid kindlalt inimese elu üle võimust võtab, kuidas end ja oma ümbritsevaid selles olukorras aidata, sellest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Üldiselt toovad suhted inimeste palju rõõmu, kuid mitte alati. „Üks varjukülg võib olla emotsionaalne väärkohtlemine – meie ümber igapäevasel levinud nähtus, millega me oleme kahjuks väga harjunud,” nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht psühhoterapeut ja enesearengunõustaja Eeva-Liisa Vahtra. Emotsionaalne väärkohtlemine jääb sageli varju ka seetõttu, et erinevalt füüsilisest väärkohtlemisest pole see silmaga nähtav. Ning kuigi hea vaimse tervise olulisusest räägitakse viimasel ajal palju, siis emotsionaalsest väärkohtlemisest väga mitte. Ometi on just sellel Eeva-Liisa sõnul inimese elule väga suur mõju, ka tema füüsilisele ja vaimsele tervisele. Mida tähendab täpsemalt emotsionaalne väärkohtlemine, kuidas seda argipäevas ära tunda, kes suurema tõenäosusega selle ohvriks satuvad, kuidas seda ennetada ning mida teha seda märgates, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui me ei oska lahti lasta, ei ole meie elus ruumi ka uueks,” rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enesearengu nõustaja Annika Lehesadu, julgustades uue aasta viimastel päevadel tegema möödunud aastas inventuuri ning võtma sealt kaasa ainult väärtuslikud kogemused ja õppetunnid.„Mis on igaühe jaoks väärtuslik, peab ta iseenda käest ise küsima,” mainib ta seejuures. Annika sõnul peaks meie tegemiste siht ja fookus olla olevikus. Minevikku võiks vaadata andestamiseks, ennekõike iseendale andestamiseks, ning ruumi tegemiseks uuele. Annika ütleb, et mida tugevamad ja oskuslikumad on inimese nii-öelda lahtilaskmislihased, seda lihtsam on tal elus kulgeda nii igapäevaselt, kuid ka suhetes nii iseenda ja teistega. Oskus möödanikust lahti lasta puudutab tema sõnul rahulolu ka igapäevatasandil. Miks aga ikkagi on nii, et teinekord kipuvad vaatamata kõigele nii rõõmsad mälestused kui ka möödanikus toimunud südamepõhjani haavanud sündmused meiega kaasas käima, tuhmistades sedasi teinekord ka säravaid käesolevaid hetki? Kuidas treenida end tarbetust lahti laskma ning kuidas panna minevikus toimunut tulevikku teenima? Kas lahtilaskmine on hoolimatus ning kuidas rahustada mõtteid, mis ikkagi minevikuteele suunduvad – sellest kõigest värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kohalolek ongi nagu elu ise,” sõnab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht terapeut ja enesearengu õpetaja Kadi Nool, kes selgitab lahti ka kohaloleku olusisuse ning kõneleb, kuidas see mõjutab erinevaid suhteid ja elus toimetulekut. „Kohalolek on inimese elu üks vundamente,” põhjendab Kadi, miks sellest teemast peab rääkima. Sest nii iseenda tajumine, enda mõistmine kui ka ümbritseva märkamine aitavad meil seljatada erinevaid eluprobleeme ning teevad meid päriselt õnnelikuks. Kuidas täpsemalt ning kuidas end kohal olema treenida, sellest värskes saates kuulebki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Alles siis, kui õpid, mida haigus on tulnud sulle õpetama ja lased lõpuks minna emotsionaalsetel teemadel, mis on salvestunud sinu rakkudesse, saab alata päris tervenemine kõikidel tasanditel - emotsionaalsel, vaimsel ja füüsilisel,“ on öelnud Brandon Bays, rännakumeetodi looja. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägib sellest lähemalt rännakuterapeut ja enesearengu mentor Gerly Sepp. Rännakuteraapia sai alguse Brandon Baysi enda erakordsest tervenemisloost. Ent sellest võib lisaks vaimsetele ja füüsilistele haigustele abi leida ka kõikvõimalike argipäevamurede korral. Mida rännakuteraapia täpsemalt tähendab ja mis eristab seda teistest teraapiaviisidest, saab teada värskest saatest. Samuti annab Gerly häid soovitusi, kuidas selle meetodiga kodus algust teha. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma ei tulnud selle pealegi, et lapsel võiks olla midagi viltu, arvasin, et ta paljude jaoks lihtsalt paha laps,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Helena Kõressaar aega, mil tema laps sai aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) diagnoosi. T a ei osanud nimelt aimatagi, et lapse impulsiivsus ja probleemid võivad tuleneda diagnoosist. Pärast seda, kui see lapsele pandi, varises Helena lihtsalt kokku. „Mul polnud infot, millega täpselt on tegu ja ka arst ei seletanud seda lahti,“ sõnab ta. Nüüd, aastaid hiljem on teistele ATH-diagnoosiga laste vanematele tuge osutava naise sõnul infot küll rohkem, kuid üsna sageli tuleb ikkagi ette olukordi, mil lapsevanemad on oma murega üksi. Mida kujutab endast ATH, kuidas see mõjutab peret ja suhteid, mida see toob kaasa lapsevanemale, kust leida abi ning mida selle häire puhul üldse silmas pidada, sellest Helenaga värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

"Ah, ma ei hakka sellest üldse rääkima, see, mis minuga juhtus, ei ole üldse nii hull,“ on tüüpiline lause, millega Marilyn Jurmani sõnul väga paljud noored end lohutavad, kui neid on ära kasutatud. Aga see on tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaliseks oleva näitlejanna sõnul vale - iga juhtunud lugu mõjutab inimest kogu elu ja seepärast tuleb igasse ärakasutamisloosse suhtuda tõsiselt. Näitleja ning magistriõppes psühholoogiat õppiva Marilyni sõnul ei maksa luua illusiooni, et selliseid lugusid on vähe. Ühe seiga tõttu hakkasid talle kirjutama tüdrukud. Talle saadeti üle viiesaja kirja, kus räägiti lugudest, kuidas kedagi on purjus peaga ära kasutatud, kuidas klassivennad on sundinud pornot vaatama või poolalasti pilte sotsiaalmeediasse üles pannud või kuidas kellegi vanaisa on teinud tast alasti pilte. Kõik see, ja ka iseenda tormiline teismeelu pani teda kirjutama raamatut „Mul hakkasid päevad“ ning rohkem tähelepanu pöörama noorte vaimsele tervisele. Raamat on tema sõnul kohustuslik kõigile lapsevanemaile, sest see lahkab noorte jaoks olulisi teemasid, nagu koolielu, sõprus, esimene armastus, alkohol, narkootikumid ja seks. Kogu teost läbib sügav üksindustunne. „Need on noorte päris teemad, midagi ei ole teha,“ nendib ta. Värskes podcastis kõnelebki Marilyn, sellest, kuidas mitmeid ebameeldivaid seiku täis teismeiga on teda läbi elu mõjutanud, millised mured noori enim painavad ning miks ei taheta neist väga rääkida, kuidas lapsevanemana oma järeltulijaid keerulistes teemades toetada ja paljust muust mõtlemapanevast veel. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Toiduteemadel vestlusse laskudes võib juhtuda, et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on erinevaid lähenemisi sellele ning ka arusaamu tervislikust toitumisest ning toiduga tervise toetamisest. Kuidas on asjad tegelikult, sellest räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht perearst Marta Velgan. „Eestlased söövad liiga palju loomset ja liiga vähe puu- ja juurvilju ning täisteratooteid,“ nendib perearst Marta Velgan. Marta on vegan ning üks väheseid Eesti arste, kes räägib oma valikutest avameelselt. Veganluse kasuks räägib tema sõnul palju, lisaks paljule muule ka taimetoidu mõju tervisele – uuringud on leidnud, et veganitel vähem probleeme ülekaaluga, keskmisest madalam vererõhk, kolesterooli, eriti halva kolesterooli ja ka veresuhkru tase. See aga tähendab omakorda, et väiksem on risk haigestuda teise tüübi diabeeti ja ka südame-veresoonkonna haigustesse, mis eestlaste seas konkurentsitult kõige sagedasem enneaegse surma põhjustaja. Samuti on väiksem vähirisk. Kuidas aga tervist toiduga toetada siis, kui veganiks hakata soovi pole? Milliste vitamiinide-mineraalainete saamisele peaksid erilist tähelepanu pöörama veganid? Millised toidud tuleks üldse toidulaualt eemal hoida? Sellest ja veel paljust muust toitumisega seonduvast värske saade räägibki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kaotusvalu ei kao iial, kuid koos sellega on võimalik õppida elama,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja isikliku arengu toetajaga Eidi Elisabeth Aidla, kes vaid 19-aastasena kaotas oma kaksikud lapsed ning elas üle ka sünnitusjärgse veremürgituse. Nüüdseks on temast saanud kogemusnõustaja - tugi riskirasedatele ning oma lapse kaotanud inimestele. Suuremal osal naistest on rasedus rõõmus ja oodatud sündmus, tuues kaasa positiivset ärevust. Kuid vahel läheb ka teisiti, väga erinevatel põhjustel. Ema või loote tervisliku seisundi tõttu võib rasedus olla riskirasedus ning siis on emotsioonid hoopis vastupidised. Ning mõnikord võib ka juhtuda, et sünnitus või elu pärast seda ei lähe sugugi plaanipäraselt. Mida see kaasa toob ja kuidas ootamatusse olukorda sattunud inimesi aidata, tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Oma loo räägib Eidi Elisabeth Aidla, vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui suhete loomine või suhted ei õnnestu, võib põhjus olla suguvõsas varasemalt olnud korduvates mustrites,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht sertifitseeritud perekonstellöör Katrin Juurvee. „Neid mustreid ja probleeme teadvustamata oled sa nagu kuskil võrgus kinni. Rabeled, ent see ei vii kuhugi. Mustreid teadvustades on võimalik aga neid muuta ning elujõud tagasi saada,“ räägib Katrin, miks mõnikord on oluline suguvõsa probleeme lahata ning neid muuta. Muutmiseks on veel üks oluline põhjus: seda tehes parendame me oma suguvõsa tulevikku ning lastel on palju parem elu. Üks võimalus varasema mõjude teadvustamiseks ning nendega tegelemiseks on konstellatsioon ehk süsteemne paigutus – järjest enam populaarsust koguv tõhus meetod. Konstellatsioon on üsna müstiline, sest selle käigus hakkavad inimesed tundma neile täiesti võõraste inimeste tundeid, ilma eelnevalt infot omamata tooma esile nende seisundeid ja suhtemustreid. Lisaks suhete parandamisele aitab konstellatsioon aga ka paljudes muudes eluvaldkondades – näiteks ärevushäirete ja füüsiliste tõbede leevendamises, rahaprobleemidest vabanemises, söömishäiretega tegelemisel ja paljus muus. Katrin rõhutab siiski, et terveks teeb inimesi arst, kuid haigusega seonduva pinge leevendamisele annab varasema mõistmine palju kaasa ning see omakorda võib mõjutada haiguse kulgu positiivselt. Kuidas konstellatsioon toimub, milliste probleemide puhul ja miks seda kasutada ning mida selle psühhoteraapia meetodi puhul silmas pidada, tänases saates Katrin räägibki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Alkoholi tarvitamine on kiirelt kättesaadav lahendus lõõgastuseks, juues ei mõtle keegi, et sellest võib saada probleem,“ nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Confido meditsiinikeskuse sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu, et alkoholi tarbimine on Eestis probleem ning suur probleem on see ka naiste seas, kes suudavad oma sõltuvust edukalt varjata. Kaja teab, et alkoholist lõõgastuse otsimine tundub sageli ajutine ning iga inimene usub, et lõpetab selle, kui probleemid on möödas. Aga umbes 10% inimestest võib haigestuda sõltuvusse ning nende jaoks saab alkoholi liigtarbimine probleemiks. Kaja on selle isegi läbi teinud – alguses mõnu pakkunud alkohol võttis naise elu üle ning viimaks jõu naine kodus üksi. Ta suutis oma probleemi edukalt varjata ka oma parimate sõprade ja pere eest, ta ei tahtnud enam kellegagi suhelda. Ta tajus, et ta elu on kaoses, kuid ei mõistnud, mis tal viga on. „Et minu põhiprobleem on sõltuvus, sain ma aru alles siis, kui sain kaineks,“ nendib ta. Nüüdseks 26. aastat kaine olnud naine tunnistab, et alkoholi küüsist pääsemiseks läks tal aastaid. Mida toob kaasa alkoholisõltuvus, kuidas sellest välja rabeleda ning kuidas alkoholiga kimpus kaaslasi toetama, saab teada tänasest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Õigupoolest – töö mõtetega ongi iseenda ja oma kehaga sõbraks saamisel ning kergema kaalu saavutamisel peamine, rõhutab kogemusnõustaja ja Figuuritajate ellukutsuja Merike Kütt tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht. Merike oli ülekaaluga pikki aastaid kimpus isegi. Sellest vabanemisega saadud kogemused vormis ta Figuuritajate kogemuskoolitusprogrammiks, millega on tänaseks liitunud üle 800 naise. Esimene, mida Merike on neile õpetanud, on oskus end armastada. „Ma mäletan, kuidas mul endalgi pisarad tilkusid ja ma mõtlesin, kuidas ma ütlen endale, et armastan ennast,“ teab naine, et see ei pruugi tulla lihtsalt. Kuid Merike on veendunud, et iga naine on juba täna iseenda parim versioon. Kui teha teadlikke samme, on võimalik iseendaga veelgi suuremaks sõbraks saada. Seepärast suunab Merike teadvustama, mis on see miski, mis sunnib kätt toidu järele haarama, ja vabanema igapäevasest kaaluga kaasnevast stressist. Milline oli Merikese teekond, mida temalt õppida, kuidas pääseda emotsionaalse söömise nõiaringist ning kust leida tuge, saabki teada värskest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui sa ei lähe hommikul tööle rõõmuga, on see märk, et aeg on muutuseks,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht psühholoogiline nõustaja Evi Štukert. Kui aastate eest oli kombeks, et inimene töötab kogu eluea ühe tööandja juures, siis tänapäeval on selline asi kadunud pigem minevikku. Ometi tundub nii uue ameti õppimine kui uuele töökohale minek hirmutav ning päris paljud jäävad seetõttu kindlaks juba tuttavale. Olemata seejuures rahul sellega, mida tehakse. Kuid mõnikord on ka selge, et ilma kannapöördeta elus ei saa. Mis seda tegema ajendab, millega kõige selle juures arvestada ning kuidas leida see enda jaoks päris õige tee - sellest värskes saates räägimegi. Saate külaline Evi on isegi elus mitmeid kannapöördeid teinud. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Inspireerivad lood haigusest taastumisel mõjuvad teinekord paremini, kui mistahes muu nõustamine,“ lausub tänases Naistelehe podcastis Henri Külm, keda ülikooli lõpus tabas nagu välk selgest taevast psüühikahäire diagnoos. Henri on nüüdseks õppinud koos skisoafektiivse häirega elama, mõistagi tervislikke eluviise järgides, ravimeid tarvitades ning psühhiaatriga koostööd tehes. Vähe sellest, ta otsustas toetada ka saatusekaaslasi ning töötab nüüd Tallinna Vaimse Tervise keskuses kogemusnõustajana. „Ega ma varem vaimsest tervisest suurt midagi ei teadnudki,“ tunnistab mees. Nüüd on hoopis vastupidi. Henri on saanud teada, et psüühikahäirete tekkes on oluline osa pikemaajalisel sügaval stressil ning ka pärilikkusel. Ning sedagi, et haigusega leppimine pole lihtne. „Depressioon, teadmatus, šokk, häbi, ebakindlus tuleviku osas,“ loetleb Henri kõike, millega ta esimesed poolteist aastat pärast skisoafektiivse häire diagnoosi saamist rinda pistma pidi. Lisaks pidev mure, mida teised temast ja kõigest sellest küll arvavad. Mida kujutab endast skisoafektiivne häire ning psühhootilised häired üldse, mida selle diagnoosi saamine kaasa toob, miks kiputakse psüühikahäirega inimesi kartma ning kuidas neid toetada – sellest kõigest värskes saates räägimegi. Paljust muust, mõistagi, veel. Sest olulisim on mõista, et psüühikahäire taga on inimene. Ning et tunneli lõpus on alati võimalik valgust näha. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma tahaksin elada elu nii, et minust jääks märk maha,“ räägib arengutreener Einike Mölder ehk Haanjalanna tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht taipamisest, mis juhatas ta oma tegevustele tähenduste otsimise juurde. Kui teada, mis on elus oluline, on lihtsam igapäevast teed käia ning oma eesmärkide poole liikuda. Kui tunnetada seost enda ja tehtava vahel, on elul tähendus ning see aitab tunda, et oled päriselt elus. Tähenduste loomine kõlab üsna abstraktselt. Ometi on tähendused elus need, mis aitavad iseend tundma õppida, tunda end elusana ning teha just neid asju, mida sa päriselt teha tahad ning elada iseenda elu. Näiteks, kasvõi taipamine, et tass teed, mis teeb hingele pai ja ütleb kehale aitäh, on pisike samm oma elu tähenduste loomisel. Kuidas aga oluline elus üles leida ning talle tähendust omistada? Miks seda üldse peaks tegema? Sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui sa oled pikalt väsinud olnud, võta end kätte, mine perearsti juurde ja anna vereproov,“ manitseb kirjandusteadlane ning Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liidu vabatahtlik Kairi Jets värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht enda tervisel silma peal hoidma. Nagu ilmnes tema näitest - see on üks leukeemia ehk verevähi sümptomitest. „Ma olen nagunii koguaeg väsinud, mis see rohkem väsimust siis ära ei ole,“ mõtles Kairi ise. Ometi oleks pidanud ta sellele väsimusele kohe tähelepanu pöörama – viimaks käis talle üle jõu ka teisele korrusele minek. Samas möönab naine, et väsimus on väga üldine sümptom. Ometi tasub end väsinuna tundes arstiga aru pidada ning mida varem, seda parem, sest varakult avastatud haigused on paremini ravitavad. Päris kindlasti tuleb teha seda aga siis, kui lisanduvad ka mingid muud märgid. Kairi higistas lisaks nii, et ärkas igal hommikul justkui vannis. „Äge müeloidne leukeemia,“ kõlas diagnoos, mille arst Kairile viimaks teatas. Mis haigusega on tegu, milline on leukeemia ravi ning mida see inimesele kaasa toob, Kairi värskes podcastis kõnelebki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Eriti tänapäevases müra ja kärarikkas maailmas saab kõik alguse meist endist. Ka see, et me tunneksime end õnneliku ja armastatuna ning millised on meie suhted,“ räägib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht enesearengutreener Katre Kulbok, et iseenda armastamine pole sugugi isekas. Hoopis vastupidi: kui inimene armastab iseennast, on tema ees kõik teed lahti ning ettetulevate probleemidegagi on hoopis lihtsam hakkama saada. Kuidas on omavahel seotud enesearmastus, eesmärkide poole liikumine ning unistuste täitumine ning milline on enese armastuse vundament, kuula lähemalt värskest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Praeguses kriisis rõhub endise elu kaotus inimesi, sest meie elu pole endine võrreldes sellega, milline oli elu enne pandeemiat. Et see muutus ei hakkaks tervisele, on eriliselt oluline hoolitseda nii oma vaimu kui keha eest,“ rõhutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Külli Õiglane. Tema sõnul mõjutab endise elu kaotus meid täpselt samamoodi, kui mistahes lein – olgu see siis töö, tervise või lähedase inimese kaotus. Ning seepärast on viimane aeg aktsepteerida olukorda, et me ei saa kunagi endist tagasi ning leppida sellega. „Ennekõike oma tervise huvides, sest meie keha ja meel moodustavad terviku ja me ei saa ühte lahutada teisest,“ nendib kogemusnõustaja, kes ise on läbi teinud tõsised kriisid seoses ebaõnnestunud soovita last saada. Just seetõttu teab ta vägagi täpselt, et vaimu kurnavad elupinged ja kriisid mõjutavad ka meie keha tervist. Ja vastupidi. Kuidas keha ja vaim omavahel täpsemalt seotud on ning mis ühendab tõsiseid elumuutusi ning leina, miks ei tohi tundeid alla suruda, milliseid tervisehädasid võivad põhjustada pikalt kestvad pinged ning kuidas õppida end maandama, saabki tänasest taskuhäälingu saatest teada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kas sinu elus on mõni suhe läinud nii kaugele, et sa ei taha enam mõne inimesega suhelda, sest tekkinud on emotsionaalne barjäär?“ soovitab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht mõelda coach ja nõustaja Teily Allas. Seda barjääri oleks aidanud ära hoida õigel ajal emotsionaalsete piiride seadmine. Mõistlikult seatud piirid ja reeglid aitavad lapsel maailmast paremini aru saada ja seeläbi end turvalisemana tunda. Piiride seadmine annab rahulolu ja tasakaalu. Ja tegelikult pole see teisiti ka täiskasvanutega. Seepärast võtamegi nende piiride kehtestamise, nende olemasolu ning ka puudumise mõju inimestele vaatluse alla. Sest kõikvõimalikud suhtlusbarjäärid tekivad juhtudel, kui pole osatud end õigel ajal kehtestada ja oma arvamust välja öelda. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kaotasin kõik – nii selle, mis mul enne haigestumist oli kui ka iseenda ehk selle, kes ma enne haigestumist olin. Ma tõmbusin endasse ja püüdsin kõige eest põgeneda, ma olin totaalne inimvare,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Silver Kleimann-Leimann oma haigestumist depressiooni ja ärevushäiresse. Silver nendib, et depressioon ja ärevushäire halvasid tema igapäevase tegevusvõime. Tüüpilise mehena ei tahtnud ta esiotsa aga  abi otsida – ta otsustas, et peab olema tugev ja ise hakkama saama. Teisalt mõistis ta, et midagi hullu on lahti ning ta läks perearstilt abi otsima. Sellest sai alguse ka tema teekond paranemise teel. Silver räägib saates avameelsest oma viie aasta pikkusest haigusperioodist. Kuid selle kõrval räägib ta ka levinud põgnemisviisidest, mida inimesed probleeme tajudes kasutavad, ning annab ka kasulikke näpunäiteid haigusest taastumiseks – see ei ole lihtne ja võib kaasa tuua tagasilööke, kuid iga sihikindel samm sellel teel on astumist väärt. Kõike seda teades ning teadvustades on võimalik paremini iseend või mõnd oma lähedast mõista ning paremini abi otsida. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Hirm hoiab meid nii mõnigi kord elus edasi minemast,“ nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Holistika instituudi asutaja ja juhataja Marina Paula Eberth. Inimesed on harjunud tundeid lahterdama headeks ja halbadeks ning hirm, mis tekib mingit hädaohtu tunnetades, on esmapilgul mõeldes kahtlemata sinna halvema poole kalduv. Kas hirm on aga päriselt ka alati halb? Mis hirm üldse on ja kas hirmu on võimalik kuidagi enda heaks ära kasutada? Kõigest sellest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Miks on meie seadusandluses nii, et lapsepõlves toimunud seksuaalvägivalla kuriteod aeguvad?“ küsib pikaajaline haridustöötaja Vaike Kukk. Ta räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht sellest, kuidas lapsepõlves kogetud seksuaalne seksuaalne väärkohtlemine mõjutab inimesi ka täiskasvanuelus. Vaike Kukk on ellujääja. Ellujääjateks kutsutakse neid täiskasvanuid inimesi, kes on lapsepõlves kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Oma tegemistega püüab ta tõmmata tähelepanu oma saatusekaaslastele, nende probleemidele ja ka abivajadusele. Seda põhjusel, et päris sageli jõuab arusaam väärkohtlemisest inimesele kohale alles täiskasvanueas. Ja sellega toimetulek mõjutab inimesi igas rollis nii tööl kui kodus. Vaike sõnul on oluline luua kvaliteetne kõigile kättesaadav tugiteenus ja mõjutada avalikkuse hoiakuid nii, et ellujääjad saaksid oma vajadustest teavitada ilma võimaliku taasohvristamise hirmuta. Vaike on tõlkinud eesti keelde Carolyn Ainscouhg ja Kay Toon'i raamatu „Läbimurre. Abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile", mis ilmus 2006. aastal ja mida jagati Eestis tasuta 6000 eksemplari. Raamatust on ilmumas uus, täiendatud, trükk, seekord koos töövihikuga. Aga sel nädalal sõidab Vaike teemale tähelepanu tõmbamiseks jalgrattaga kodanikualgatusena Lõuna-Eestist Tallinnasse. Jalgrattaga on ta samal põhjusel sõitnud siin ka varem, lisaks ka Ühendkuningriikides. Lisaks ellujääjate häälekamaks tegemisele aitab see teda ka isiklikult – vaimse tervise trauma mõjudest taastumisel on suur osa füüsilisel tegevusel ning Vaike avastas, kuidas talle mõjub hästi lapsepõlves meeldinud jalgrattasõit. Enne teeleminekut leidis ta aega oma kogemuse jagamiseks ja teema avamiseks Naistelehe podcastis Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma tahtsin, et keegi väljapoolt teeks mu une korda,“ meenutab unetusega võidelnud Kairit Tiido tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht aega, mil ta ei maganud terve aasta. Seepärast läks ta ka perearsti juurde ning hakkas esialgu võtma unerohtu. Tablettide mõju möödus aga peagi ning tekkis vajadus annuseid suurendada. See Kairitile ei sobinud ning ta hakkas otsima teisi lahendusi. Mis viis Kairiti nii kaugele, et tal kadus uni ning mis teda viimaks aitas, saabki kuulda tänasest taskuhäälingu saatest. Samuti nippe unetusega võitlemiseks. Nagu ütleb Kairit – need on tegelikult imelihtsad. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. NB! Podcast Mõttekoht suundub nüüd puhkusele, järgmine saade on eetris 17. augustil.

„Praegusel ajal on ka keskpäevane käed taskus jalutuskäik kuritegelik oma keha suhtes,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht jõutõstja ja personaaltreener Gert Koovit. Treeningud ja toitumine ongi tänase taskuhäälingu saate teemaks. Saame teada, kas suvel treenida sama tuhinaga kui talvel, kas 10 000 sammust päevas piisab enda vormis hoidmiseks, kust leida trennimotivatsiooni, millest alustada, millised kellaajad on treenimiseks parimad ning kuidas end toitumisega seejuures toetada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui kallistame kellegagi veidi pikemalt, siis keha hakkab tootma heaoluhormooni. Mida rohkem seda on, seda paremini me end tunneme,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ning energeetilise ja teadliku puudutuse teraapia praktik Tiina Kraus. Tiina sõnul on inimene on sotsiaalne olend, kes vajab puudutusi. Nende olulisust meile on raske alahinnata. Seda kinnitavad ka arvukad teadlaste uuringud, mis räägivad üht keelt – puudutus võib teha meie keha ja vaimuga imesid. Kuidas? Ja kuidas puudutada oma kaaslast või ka iseend nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu, sellest tänases saates räägimegi. Neile, kes on puudutuse keele ära unustanud, annab Tiina mõned kasulikud soovitused ka. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Täiesti kindlalt on võimalik nautida maitsvat toitu ja samal ajal tervendada suhet nii toidu kui endaga ning jõuda just sellisesse suurusesse ja kaalu, mis toob rahulolu iseendaga,“ kinnitab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht Merlin Vask. Merlin on ise läbi elanud aja, mil ta oli teistest suurem ning teda välimuse pärast noriti. Ta ei olnud iseendaga rahul ning kannustas end pidevalt muutuma. „Ühel öösel ärkasin vaikselt mehe kõrval üles, nutsin ja tagusin end. Ma olin otsustanud taas dieeti pidada ja libastunud,“ meenutab kiire muutuse ja südame tervenduse terapeut Merlin. Sel ööl otsustas ta enda piitsutamise lõpetada ning leppida sellega, et ta ongi pontsakam. Siis aga asus ta õppima kiire muutuse teraapiat ning mõistis, et meie toitumisvalikud ja harjumused tulenevad alateadvusest, mis omakorda on mõjutatud meie möödanikust. Ning kui on soov end muuta, on see täiesti võimalik. Et Merlin on võtnud oma missiooniks panna inimesi mõistma, et igaüks on väärt tundma end omaenese nahas enesekindla ja väekana ning jõuda just sellisesse kaalu, mis talle rahulolu toob. Kuidas seda saavutada, sellest värskes saates kuulebki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kujutage ette, et sõidate bussis, ilm kuum nagu praegu, ning äkki pole teil enam õhku, süda hakkab pekslema, tekib minestamistunne, pea muutub paksuks, hakkate üle kere värisema ja hing jääb kinni. Kaire Gorlevskiga just nii juhtus. Ta ei saanud ei insulti ega infarkti, vaid teda tabas ärevushäire. Ärevushäire ongi tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht teemaks. Kogemusnõustaja Kaire Gorlevski jagab enda elu ärevushäirega, mis on kestnud juba üle 20 aasta. Alguses oli see naise jaoks täielik katastroof, tal oli surmahirm. Nüüd on ta õppinud sellega koos elama ja otsustanud kogemusnõustajana abistada ka saatusekaaslaseid. Sest ärevushäire on salakaval vaimse tervise probleemi, mis võib paista stressina, kuid tegelikult on tegu haigusega. See haigus jääb varju, sest seda ei osata märgata ega ära tunda. Ja samas kimbutab see väga paljusid meie hulgast - nii uskumatu, kui see ka pole – Eestis arvatakse ärevushäiret olevat kogenud isegi kuni 28 protsenti inimestest. Et ärevushäire ravi algab aga selle teadvustamisest, räägimegi värskes saates, mis on ärevushäire, kuidas seda ära tunda, kust abi otsida ja iseend aidata. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Insult pole enam ammu sugugi vaid vanade inimeste haigus – tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline kogemusnõustaja Veronika Kruustik oli vaid 35-aastane, kui see ootamatu tõbi teda tabas. Mõned haigused võivad meid tabada sõna otseses mõttes nagu välk selgest taevast. Insult, mis on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja, on üks selline. Nagu välk selgest taevast tuli see ka Veronikale, kes hommikul Tallinnasse lähetusse sõites tundis küll peavalu, kuid pani selle magamata öö arvele. Õhtul Tartusse naastes sai ta aru, et asjad on hullud – üks jalg kõndis oma teed ning ka kõnelda oli keeruline. Aga ikkagi keeldus ta seda uskumast ja läks koju. Oma viiendal korrusel asuvasse korterisse jõudnuna istus ta toolile ja rohkem ei mäleta. Veronikal vedas, sest kodus olid tema pooleteisteaastane laps ja abikaasa ning ta sai kiiret abi. Aga väga sageli jääb abi insuldihaigete jaoks hiljaks ning seetõttu võib taastumine olla keerulisem või minna hoopis hullemini. Millega on insuldi näol tegu, mida tähendab sellest haigusest taastumine ning kas seda on võimalik ka ennetada, sellest värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Äkki me ei peaks enam koos olema?“ oli eksabikaasa lause, mis tuli kogemusnõustaja Vivika Voolule nagu välk selgest taevast. Naine räägib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et kuigi püüti veel päästa, mis päästa annab, kolm aastat hiljem abielu ikkagi lahutati. Vivika ütleb, et kuigi 20 aasta pikkuses abielus oli hetki, kus talle tundus, et midagi võiks muuta, tuli ikkagi abikaasa ettepanek talle tõelise šokina. Terve elu end laste kasvatamisele pühendanud naine tundis äkki, et kogu elu on pea peale keeratud. Tasapisi sai ta aga aru, et on iseendale parim jõuallikas ning hakkas tegelema endale hingelähedaste teemadega. Üks neist on kogemusnõustaja õppe läbimine, et olla toeks teemadel, mis teda ennast on elu jooksul enim puudutanud – abielulahutuse kõrval ka väljakolimine pikaaegsest elukohast, vanemate surm ja lein, depressioon, identiteedikriis ja tervenemine kroonilistest haigustest. Kõike seda poleks olnud, kui poleks olnud lahutuse käivitavat jõudu. Kuidas abielulahutus inimesi muudab, kas sellest võib leida ka midagi head ning kuidas selle kõigega toime tulla, saabki teada värskest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ühel hetkel tundsin, et ei jaksa enam. Kõik tundus mõttetu ja raske ning ka tavaliselt möödaminnes tehtavad igapäevatoimingud käisid üle jõu. Lohisesin nendest lihtsalt läbi, kuni ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht läbipõlemisega kaasnenud depressiooni kogemusnõustaja Piret Peters. Depressioon on maailmas vaimse tervise haigustest kõige levinum. Ometi on see üsna stigmatiseeritud haigus ning sageli peetakse depressiooniga kimpus olevat inimest lihtsalt laisaks. Seesama väärarusaam tekitas Piretis ja tekitab ilmselt ka paljudes teistes haigetes suurt segadust. „Mis minuga toimub, miks ma hakkama ei saa,“ oli küsimus, mida Piret endale korduvalt esitas. Nüüd, tervenenuna teab Piret, et kui ajukeemia on paigast ära, siis võibki juhtuda nii, nagu temaga juhtus. Et tal on olemas teadmine ja kogemus, et sellest haigusest on võimalik abi otsides ja endaga tegeledes välja tulla, on ta otsustanud kogemusnõustajana abikäe ulatada saatusekaaslastele. Mis on depressioon, kuidas saame seda ennetada või millised nipid aitavad sellest haigusest tervenemise teel, sellest kõigest värskes saates räägimegi. Ka sellest, kui oluline on positiivne mõtlemine ning sõprade tugi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Lapsena ma ei saanudki muud teha, kui viskuda oma kehaga vahele, kui isa emale kallale läks. Isa on löönud mul rusikaga lõualuu paigast, visanud mu teise korruse trepist alla, kirvega mööda õue taga ajanud,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Avo Kruuse oma elu peres, kus lähisuhtevägivald oli liigagi sage. Nüüd on Avo võtnud nõuks aidata järjele sarnase olukorraga kokkupuutujaid ning töötab kogemusnõustajana. Ta teab liigagi hästi, kuidas lähisuhtevägivald ning selle kõrvalt nägemine jätab jälje kogu eluks ning mõjutab seda kogenu elu ja valikuid pikki aastaid. Kui mitte igavesti. Ning arvata, et see on vaid kitsa ringi teema, on vale – statistika järgi esineb lähisuhte vägivalda igas neljandas Eesti peres. 2017. aastal moodustas lähisuhtevägivald 43% kõigist vägivallakuritegudest. „See number räägib iseenda eest ja illustreerib meie kodudes valitsevat pilti,“ nendib Avo. Mis on lähisuhtevägivald, kuidas see inimese elu mõjutab, kuidas sekkuda ning ise abi otsida, sellest kõigest tänases saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„See, et ma olen läbi põlenud, jõudis mulle kohale aegamisi. Aga niisama aegamisi tulid ka depressioon ja ärevus, meeleolumuutused, vead töös, unehäired, sotsiaalne ärevus ja ka paanikahood,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht oma läbipõlemisest kogemusnõustaja Evelyn Valtin. Eesti Loomakaitse Seltsi juhina töötanud Evelyn hakkas ühel hetkel märkama, et pühendab liiga palju aega tööle. Tööd muudkui kuhjusid, tööd tehes lipsasid sisse vead ning koormuse vähendamine ei õnnestunud kuidagi. Kuniks ühel hommikul, pärast öö otsa kestnud aruande kirjutamist taipas naine, et nii enam jätkata ei saa. Ta lahkus tegevjuhi kohalt ning otsustas end taastumisele pühendada. Evelyni lugu on üsna klassikaline läbipõlemise lugu: tööpinged kuhjuvad, ühel hetkel tundub neist läbi närimine keeruline ja ühtäkki enam ei oskagi midagi ei nendega, ega ka tegemata tööst tulenevate pingete ja selle põhjustatud stressiga ette võtta. See hakkab omakorda suurenema ja probleeme tekitama lisaks tööle ka eraelulises plaanis. Ning tekib tunne, et enam ei jaksa. Mida tähendab läbipõlemine, keda see rohkem ohustab ning kuidas nii end kui oma ümbritsevaid sellises olukorras aidata, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Täna on minu elu parim päev,“ ütleb kogemuskoolitaja, Eestis esimene ja ainuke litsentseeritud Louise L. Hay õpetuste treener-koolitaja, diplomeeritud EFT praktik ning figuuritajate ellukutsuja Merike Kütt endale igal hommikul. Ta kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht, et sõnade ja mõtetega on võimalik oma elu luua. Merike armastab ise väga elu jaatavas maailmas ning jagab selleks kasulikke näpunäiteid ka teistele. Miks on positiivsed jõustamislaused head? Kuidas neid moodustada ja mida need annavad? Kõigest sellest värskes saates räägimegi. Lisaks kuuleb siit ka häid jõustamislauseid, mida enda elu igapäevaseks kaaslaseks võtta.

Kuidas elada aktiivsena, kui iga päev tuleb maailma vaadata justkui läbi põlleriide ehk on vaid valgus ja varjud ning värelev pilt? Pimedana sündinud Kerti Kollom Seidelberg räägib sellest tänases Naistelehe podcast'is Mõttekoht. „Kui inimesel pole teatud funktsiooni, siis teised meeled hakkavad seda korvama. Ja siis tulebki elada teistmoodi ning kasutada seda, mis sulle on jäetud,“ räägib Kerti oma elust pimedana. Just seepärast mäletab tema oma lapsepõlvest ennekõike erinevaid helisid ja muusikat. Praegu on naine oma eluga kohanenud nii, et annab aktiivsusega silmad ette paljudele nähijatelegi. Kuidas aga siis ikkagi mõista maailma, elada aktiivset elu ning tunda kevadeti rõõmu järjest värvilisemaks muutuva maailma üle, kui enda ümber olevat ei näe? Ilmselgelt ei suuda väga paljud meist seda mõista. Niisamuti napib meil teadmisi, kuidas toetada nägemispuudega inimesi. Et lünka veidigi täita, ongi tänase saate külaliseks Kerti. Kogemusnõustajana on ta harjunud rääkima teemal, mis puudutab nägemispuudega inimeste toimetulekut ning ka seda, millist abi nad võiksid ümbritsevatelt vajada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Vaatasin silmad imestusest punnis, kuidas väike pooleteistaastane tüdruk istus laua taga, sõi iseseisvalt suppi ja enamus sellest supist jõudis ka suhu,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Kadi Annuk kohtumist lapsega, kellele ta otsustas lisaks oma lastele hoolt ja armastust pakkuda. Kadi imestas tol korral, kui tublid ja enda eest seisvad olid tema koju jõudnud lapsed juba väga väiksena võrreldes lapsega, keda ta oli ise sünnitanud ja turvalises keskkonnas kasvatanud. Miks saab ühest tublist perest asenduspere lastele, kes ei saa ühel või teisel põhjusel oma kodus kasvada ning keda praegu on lisaks kolmele bioloogilisele lapsele Annukite perre jõudnud juba neli? Mida üldse tähendab hooldus- või asenduspereks saamine, millised on kaasnevad rõõmud ja mured ning millega tuleb arvestada, kui otsustad mitte enda sünnitatud lastele hoolt ja armastust pakkuda ning miks on oluline hoida ühendust ka laste päritoluperedega – kõigest sellest tänases saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„See, et meil on häbi riideid seljast võtta, pole normaalne – see on meile verega kaasa antud,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht Mait Lillemäe, kes ühel hetkel oma eluga madalpunkti jõudes haaras kontrolli oma seksuaalsuse üle ning nüüd oskab läbi isiklike üleelamiste jagada kasulikke näpunäiteid sel teemal nii naistele kui meestele. Julgus rääkida seksist, seksuaalsusest ja kõigest sellega seonduvast on Maidu sõnul üks, mis aitab oma elu seksuaalsusest teadlikumaks saada ning avaldab sedaviisi mõju elule tervikuna. Seepärast räägibki Mait julgelt aegadest, mil ta polnud oma seksuaaltervisega rahul, kuidas ta süüdistas selles naist ning läbi milliste kogemuste ta sai aru, et asi on hoopis temas endas ja elustiilis. Kuidas oma elustiili muuta nii, et seeläbi muutuks paremaks ka seks, miks peab oma seksuaalsust avastama ja arendama ning sellest teadlik olema ning mida teha, et seks oleks nauditavam nii naistele kui meestele, saabki teada värskest saatest. Mehed saavad siit ka väga praktilisi nõuandeid. Lähemalt saab teema kohta lugeda ka veebilehelt teadlikseksuaalsus.ee Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Pole võimalik teisi aidata, toetada ja nende jaoks olemas olla, samal ajal ka iseenda ülesandeid täita, kui sa ise kokku vajud ja tühi oled. Iseend tuleb esiplaanile seada,“ rõhutab viie lapse ema Heli Künnapas värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht. Tema õppis seda alles hiljaaegu. Ilmselt ei ole inimest, kes saaks väita, et viimane aasta on tema elu korralikult pea peale pööranud. Milline on aga elu siis, kui tuleb ära teha enda töö ning samal ajal õpetada kolme last distantsõppel ning korraldada ka nende väiksemate lasteaiaealiste õdede-vendade elu? Kõigest sellest ning ka elust maal räägib tänases saates kirjanik Heli Künnapas. Ta nendib, et kuigi aeg on väga ebakindel, on hea planeerimisoskus sellel ajal igapäevases toimetulekus abiks. Samuti senisest veel rohkem läbimõeldud tegevus lastega ning vaimse tervise probleemidega tegelemine. Seda ka siis, kui iseendal jääb töötegemiseks aega teinekord vaid hilistel öötundidel. Heli jaoks on koroonakriisi suurim õppetund arusaam, et ta võib olla ka ebatäiuslik. „Kõike ei pea jõudma. Sa pead valima, mida jõuad, ning seda, mis on sinu jaoks tähtis, tegema hästi,“ rõhutab ta. See tõdemus mõjub väga vabastavalt igale inimesele. Milliseid muutuseid on viimane aasta toonud Heli ellu ning mida on kõigil teistel tema kogemustest õppida, saabki kuulda värskest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts. Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks ka rõõm iseenda jaoks, ongi tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema. Inspiratsiooni võib Kersti sõnul leida aga kõikjalt, nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud. Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ning kuidas järgida seda, mis sulle päriselt meeldib, värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Minu tütar sõi täna kolm riisitera, mitu sinu tütar sõi?“ meenutab Söömishäirete liidu loomise üks eestvedajaist Snežana Härma värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht vestlusi lapsevanematega palatiukse taga, kui ta haiglas anoreksia küüsis vaevlevat tütart vaatamas käis. Snežana tunnistab, et kui saaks aja tagasi keerata ning tema tütar teataks 9-aastasena taas, et tema on nüüd vegan, siis lööks ta tõsist häirekella. Sest uuringud on välja toonud, et söömishäired ilmutavadki lastel end juba 8-9 aastaselt, kuid kõige tavapärasemalt 12-aastaselt. Kas iga toiduga pirtsutamine või dieet on söömishäire, mida söömishäired endast kujutavad, kuidas neid märgata, mida need toovad kaasa haige lähedastele ning kust abi otsida, sellest räägib värskes taskuhäälingu saates Snežana Härma koos Söömishäirete Liiduga koostööd tegeva psühholoogi Jana Ehasooga. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. Kui saate kuulamise järel tekib vajadus spetsialistidega kõnelda, võib söömishäirete teemaliste küsimustega pöörduda Söömishäirete liidu poole e-mailil [email protected]

„Dementsusega inimeste lähedastele on tema haigus väga raske, kuna teenuseid, mis aitavad selle häirega inimestel kodus hakkama saada, on vähe,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht MTÜ Elu Dementsusega juhatuse esimees ning Dementsuse kompetentsikeskuse nõustaja ja tugigruppide eestvedaja Hanna-Stiina Heinmets. Dementsus on maailmas üha sagenev haigus. Seda põhjusel, et meditsiini võidukäik toetab füüsilist tervist, kuid vaimse tervise hoidmisel on veel pikk tee käia. Sel põhjusel puudutab dementsus ka väga paljusid meist. Mida dementsus endast kujutab, kas seda on võimalik ennetada, kuidas dementsusega lähedast aidata ning selle juures ka ise tugev olla, sellest tänases taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Emme, ma enam ei jõua!“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja tugiisik Rita Kaup-Kaljuve, kuidas ühel öösel helistas talle tema tütar – rõõmsameelne ning elus kenasti toimetulev piiga. Sel öösel sai aga selgeks, et tütre naeratava oleku taga olid pikad kannatused ning ka enesetapumõtted. Rita aimas kiirelt, millega tegu, sest ka tal endal oli varasemalt diagnoositud depressioon, mille olemasolu ei osanud tema rõõmsameelse oleku tagant keegi uskuda. „Ma ei saanud ise aru, et midagi oleks pahasti. Mulle oli sisendatud, et vahel ongi elus raske ning nii ma ootasin kannatlikult naeratades, et raskused mööduvad,“ räägib ta. See pikk ootamine viis aga sügava depressioonini. Iseenda ja oma tütre kogemuse põhjal rõhutabki Rita, et naeratus ei pruugi alati tähendada rõõmu. See võib olla väga osav kate depressioonivormile, mida tuntakse terminiga naeratav depressioon. Millega täpsemalt on naeratava depressiooni puhul tegu, keda see enim ohustab, kuidas seda märgata, milline on ravi ning kuidas seda rasket tõbe veidigi ennetada, saabki teada tänasest taskuhäälingu saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Tunne oli selline, nagu kokkupandud pusle oleks tükkideks lahti harutatud. Selle käigus jäid kõik tükid alles, kuid teadmist, kuidas puslet taas kokku panna enam ei olnud,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Külli Samarüütel aega, kui ta sai teada, et ta on lapsendatud. Kui veel paarikümne aasta eest oli lapsendamine teema, millest parema meelega ei kõneldud, siis nüüd tehakse seda üha julgemini. Kuid ikka veel on selle teemaga seoses väga palju küsimusi, hirme ja väärarvamusi. Mida tähendab lapsendamine lapsele, bioloogilistele ja kasuvanematele ning mida see protsess kaasa toob, värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Samuti sellest, kui oluline on lapsendatud lapsele rääkida tema päritolust, kui lihtne või keeruline on leida oma bioloogilisi vanemaid ning mida räägib selle kohta seadusandlus. Saate külalisteks on lapsendatuna kasvanud Külli Samarüütel ning lapsendajaperede huvide kaitseks loodud MTÜ Oma Pere juht Liis Saarna. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Vähene liikumine ja sundasendid on saanud kodukontoris töötamise ajal ning ka nutivahendite järjest laiema leviku tõttu liigagi igapäevaseks ning pannud inimeste tervisele paraja põntsu. Kuidas see kõik täpsemalt on meid mõjutanud, keda enim sundasenditest põhjustatud hädad kimbutavad ning kuidas end aidata, räägime tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht füsioteraapiakeskuse Reakt füsioterapeudi Rainar Vahtrikuga. Ta rõhutab saates, et enda keha eest hoolitsemine on olulisim. „Keha on inimese töövahend. Kui keha hakkab alt vedama, võib see üsna kiirelt kogu meie tegevust tugevalt pärssida ning mõjutada ka meeleolu,“ nendib Vahtrik. Tema sõnul on ka nutiseadmete võidukäiguga kaasnevatest sundasenditest enim mõjutatud need, kelle elustiil ei ole väga liikuv ning kes on oma keha hooletusse jätnud. Seejuures soovitab ta oma mureküsimustele vastuseid otsida füsioterapeudi abiga. Ka siis, kui valutab vaid pea. „Spetsialist aitab lähtuvalt inimese elustiilist ja harrastustest üles leida võimalused, kuidas mida teha ja tegevuse käigus ka paraneda,“ sõnab ta. Millises vanuses millised hädad võivad kimbutada, kuidas neist jagu saada ja leevendada ning kuidas oma kodukontoripäevadesse rohkem liikumist tuua, kuula ise lähemalt värskest taskuhäälingu saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Oma tunnete aus väljendamine on inimeseks olemise üks põhialuseid. Luba olla endale olla inimene,“ soovitab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener Triin Põldme-Uibo. Miks on oluline oma tundeid ausalt jagada, selmet kaaslasele vaid kurva koera pilguga otsa vaadata? Triin Põldme-Uibo nendib, et ausus iseenda vastu võiks olla inimese esmane prioriteet. Kui mõista iseend, oma tundeid ja seejärel õppida neid väljendama, võib olla kindel, et ümbritsevad suhted saavad senisest paremaks. Sest inimeseks olemine seisneb ühiselt elamises ja koostöös ning ausalt tunnete väljendamine on üks selle osa. Kuidas jõuda enda ausalt väljendamiseni? Kuidas reageerida, kui kaaslane seda teeb? Ja milleni see kõik võib välja viia? Kõigest sellest täna räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

"Igaüks on kogenud, et kui ta teeb midagi talle meeldivat, eriti kui see on kunst, siis mõjub see teraapiliselt," räägib kunstiterapeut Ethel Espenberg ning räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht, millal muutub kunst tegelikult teraapiaks ja kuidas sellest oma igapäevategemistes tuge leida. Kunsti usutakse päästvat nii inimese hinge kui maailma ning kunstiterapeut Ethel Espenberg kinnitab selle uskumuse paikapidavust. Kunstiterapeudina aitab ta inimestel ühiselt kunsti teha ning ka seda mõtestada. Mis on täpsemalt kunstiteraapia, kellele see sobib ja kellele ei, kust leiab kunstiterapeute ning kuidas seda valdkonda kodus lihtsal viisil enda kasuks tööle panna, saabki teada tänasest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Väärt sõprust ei saa mõõta ühegi rahahulgaga,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht paarisuhteterapeut ja nõustaja Kristina Tamm ning avab sõprade ja sõprussuhetega seonduvaid tahke lähemalt. „Tõeline sõber on see, kes võtab sind vastu heas ja halvas, tal puudub ambitsioon sind teiseks muuta,“ tähendab Kristina lisades, et tõeline sõber toidab nii hinge kui vaimu ja mõjutab seetõttu kogu inimese heaolu ja tema tervise igat tahku. Miks mõnikord sõbrad kaovad? Miks mõnikord tundub inimene oma ka aastate pärast kohtudes, kuid kriisid hoopis viivad neid, keda sõbraks pidasid? Miks lastel on lihtsam sõpru leida? Miks paarisuhtes alguses ollakse sõbrad ja hiljem mitte? Kuidas leida sõpru ja kuidas olla hea sõber? Kõigest sellest tänases taskuhäälingu saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kui vanematega on suhe tugev ja usalduslik, tulevad mõlemad - nii lapsed kui vanemad keerulistest aegadest üheskoos valutumalt läbi,“ kinnitab varajase kaasamise keskuse tegevjuht ja koolitaja Liina Lokko, et vanemate suhe oma lastega mõjutab tugevalt laste vaimset tervist. Miks on oluline laste ja vanemate hea suhe ja emotsionaalselt tugev side?  Kuidas mõjutab laste vaimset tervist see, kui tema vanem tema kallal näägutab ja tänitab? Kuidas mõjutavad laste ja vanemate suhted laste vaimset tervist? Millal on põhjust oma lapse pärast muretseda? Mida teha, kui lapsevanemana kipub kannatus kaduma? Neile ja ka teistele väga olulistele annab vastuse tänane Naistelehe podcast Mõttekoht. Vestlust juhib Silja Paavle.

Muusikateraapiat on Eestis rakendatud üsna lühikest aega. Et väga paljud pole sellega kokku puutunud, ei osata teadvustada selle väge ja võimalusi. „Maailmas on muusikateraapiat aga kasutatud aegade algusest saadik, alates sellest, kui šamaanid trumme lööma hakkasid, ja tegelikult enne sedagi,“ räägib Kaia lisades, et muusika mõjus inimesele ei ole mingit kahtlust. See hakkab mõjuma juba siis, kui inimene on tibatillukese lootena ema kõhus ning mõjub kuni selleni, kui meile antud viimased hingetõmbed. Kas muusikateraapia kujutab endast muusika kuulamist, muusika mängimist, heliga mõjutamist, ühist laulmist või hoopis midagi muud, kes võiks muusikateraapiat kaaluda ning kuidas sellest inimesele abi on, tänasest saatest teada saabki. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Koroonapandeemia käigus on inimestel tekkinud palju hirme ja umbusku ning pidev stressiperiood närib vaikselt inimeste vaimset tervist. Kuid – kas kõik need hirmud on põhjendatud? Ja kuidas neid talitseda? Neile küsimustele otsime tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht vastust psühholoog Andero Uusbergiga. „Ilma hirmudeta on elus väga raske hakkama saada. Hirm on kujunenud evolutsiooni käigus, hirmu ülesanne on juhtida meid eemale ohtlikest olukordadest ja aidata elus püsida,“ nendib Andero Uusberg. Aga samas võib tema sõnultõesti juhtuda, et hirme saab liiga palju. Selles olukorras tuleb targalt kasutada mõistust, millele on antud võime hirme maandada. Kuidas seda teha? Kuidas üldse end sellest teadmata lõpuga stressiperioodist läbi juhtida? Ja kas paljud hirmud on üldse põhjendatud? Andero Uusberg annab neile küsimustele selles taskuhäälingu saates vastused. Ning räägib ka hiljutise uuringu tulemustest, kas meil on põhjust Eesti inimeste käitumise üle koroonaga seonduvalt muret tunda. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Naermiseks ei pea olema põhjust,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht naeruterapeut Helje Kasearu ja lisab, et kui õppida lihtsalt niisama kõva häälega naerma, on sellest tervisele tublisti tuge. Täiskasvanud kipuvad unustama kõva häälega naermise, sest see justkui ei sobi. Kui me mõtleme aga oma tervisele – nii vaimsele kui füüsilisele, siis on just kõva häälega naermine oluline. Ka näiteks komöödiafilme vaadates. Millist kasu naermine tervisele annab, mida tähendab naerujooga ning kuidas õppida kodus endamisi naerma, saab teada tänasest taskuhäälingu saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Uus aasta ja uued algused käivad kokku nagu sukk ja saabas. Samas juhtub vägagi sageli, et endale antud lubadustest kinni ei peeta. Miks see on nii? Mida teha, et endale antud lubadustest kinni pidada ning mida üldse uute alguste planeerimisel silmas pidada, räägib tänases saates personaalse arengu coach Laine Randjärv. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Kriisis näed inimese tõelist palet ning mõistad, kas sul on võimalik liikuda temaga ühes paadis. Või oled temaga küll ühes paadis, kuid aerutate eri suundades,“ räägib paarisuhteterapeut Kristina Tamm tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht, et praegune aeg paneb meid kõiki proovile. „Suhete osas kannatavad kõige vähem need, kes on ühise tee alguses. Samuti need, kes teevad teadlikku tööd oma suhtega,“ lausub Kristina. Miks ja kuidas ühte head suhet luua ja hoida vaatamata välistele oludele, sellest täna räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Koolikiusu vastu saab võidelda, kui seda teadvustada ja seda lubamatuks pidada. Tänases Naistelehe saates lahkab koolikiusu teemat ning räägib ka isiklikest kurbadest kogemustest kiusatavana lauljanna Sissi Nylia Benita, kelle sõnul kooliajal toimunu jätab inimesse jälje kogu eluks. Uuringud näitavad, et koolikiusamine on Eestis tõsine probleem: keskmiselt iga 5. laps Eestis on parasjagu kiusamise ohver. See fakt viib kahjuks Eesti kiusuohvrite osakaalult Euroopas „tippu“. Kahjuks on ka nii, et koolikius võib jääta nähtamatuks ehk täiskasvanud ei oska aimatagi, mis laste seas toimub, samuti võib see ulatuda koolist väljapoole. Sissi nendib ka, et praeguse distantsõppega on koolikius paraku sagenenud. Kuidas koolikiusu ennetada, kuidas käituda, kui sind kiusatakse, kuidas aimata, et last koolis kiusatakse ning kust abi leida, tänases saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. SA Kiusamisvaba Kool aitab juba 8. aastat koolidel üle Eesti ellu viia KiVa programmi – tegemist on maailmas ainulaadse teadus- ja tõenduspõhine kiusuvastase programmiga. KiVa annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ja tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad. Aasta lõpuni toimuva kampaania käigus otsitakse juurde püsiannetajaid, et viia kiusuennetusprogrammi rohkematesse koolidesse. Lähemalt loe kiusamisvaba.ee/toeta .

„Kui sa tahad olla õnnelik, siis ole,“ tsiteerib õnnekoolitaja ja motivatsioonikõneleja Dali Getter Karat kuuldud mõttetera ja kinnitab, et õnn ongi meile kõigil kättesaadav – siin ja praegu. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arutleme teemal, mis õnn on ja kuidas õnnelikuks saada. Dali räägib paljudest maailmas läbi viidud õnneuuringutest ja kinnitab, et õnn on nagu lihas, mida saab treenida. Vaja on vaid järjepidevust ja püsivust harjutamisel, kuniks teadlik õnnelihase treenimine muutub alateadlikult elu osaks. Üks viis treeninguks on pöörata iga päev teadlikult tähelepanu tänulikkusele ja sellele, mis on hästi. Kasvõi viis minutit päevas. „Kui seda teha järjest 30 päeva, on muutus väga suur,“ kinnitab Dali. Saatest saab veel lisaks nii mõnegi kasuliku harjutuse, millest on abi õnnelikuks saamise teel. Ning viite ka kasulikule teemakohasele koolitusele, mis on Dali jõulukingitus kõigile huvilistele. Vestlust juhib toimetaja Silja Paavle.

Mõnikord tundub kõik olema nii keeruline ja raske, et edasi tegutsemiseks pole enam jaksu. Mis siis saab? Kogemusnõustaja Martin Tooming on läbi elanud omajagu raskeid aegu ja usub, et alati on välja võimalik rabeleda ka kõige hullemast olukorrast, kui ümbritsevast leida killukenegi positiivsust. Kuidas end elu madalpunktides tegutsema motiveerida, sellest siinses Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib toimetaja Silja Paavle.

Suhetes tuleb ikka karisid ette, see on loomulik. Ometi on aga nii, et mõne inimesega on suhtlemine lihtne ja mõnus, teisega aga väga keeruline ja pidevalt pingeid tekitav. Miks, seda vaatame sotsiaaltöötaja ja kogemusnõustaja Kairit Lindmäega. Raskeid suhteid võib seejuures esineda lisaks paarisuhtele kõikjal ja paraku ka igapäevaselt – olgu see siis näiteks tööl või suhetes vanematega. Kairit Lindmäe sõnul on raskete suhete algpõhjus selles, kui oma kaaslast ei väärtustata, teda ei usaldata, aktsepteerida ning omavahel ei räägita piisavalt. Samuti tulenevad paljud pinged eeldamisest – näiteks, kui keegi vaikib mõnda aega, on väga tavaline eeldada, et ta on selles olukorras pahane või ei mõista mind. Kõigis nendes olukordades aitab rääkimine. Olgu see siis omavahel või kolmandat poolt kaasates. Tänases saates käsitlemegi raskete suhete olemust ning räägime sellest, mida nad inimesega teevad. Samuti mõtiskleme, milline võiks olla hea suhe ning kuidas suhteid parandada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Igaühel on ainult üks elu!“ rõhutab kogemusnõustaja Kaja Kutser, kes on oma elus kogenud kaassõltuvust elades alkohoolikuga koos nii lapsena kui abikaasana. Hirm, häbi, süütunne, lootusetus ja masendus olid vaid mõned teda aastaid saatnud tunded, millest naine nüüdseks on vabanenud, sest otsustas hakata elama iseenda elu. Sellest, et alkoholi liigtarvitamine inimesele mingilgi moel head ei tee, on kuulnud ilmselt kõik. Vähem on kuuldud sellest, et alkohoolikuga koos elav inimene on kaassõltlane, kes toetab sõltlast tema enesehävituslikus tegevuses, pakkudes talle tuge nii teadlikult kui alateadlikult. Kõige kurvem kogu asja juures on see, et oma tegevusega hävitab kaassõltlane enim rohkem iseennast. „Sa ei ela enam oma elu, sa elad alkohooliku elu,“ võtab Kaja selle teema kokku. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi alkoholismist ja kaassõltuvusest – kuidas need kaks teemat on omavahel seotud, kuidas ja kust otsida abi ning mis on esimene samm, mida võiks teha, kui on tekkinud soov end aidata. See ei ole teps mitte lihtne. Aga selle juures tasub meeles pidada, et oma elu eest vastutab igaüks ise. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Valu õigeaegne ravi aitab ennetada kroonilise valu teket,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Marika Kasemägi. Marika on neli aastat elanud koos reumatoidartriidiga, sellega kaasnevad valud on tal ravimite ja liikumisega kontrolli all. Aga kolm aastat tagasi sattus ta autoavariisse ning sealt saadud kaelavigastus tekitab igapäevast peavalu ning sellega peab vapper naine iga päev võitlema. Marika suudab oma enesetunnet hoida stabiilsena ja on õppinud selgeks, mis olukorda hullemaks teeb, kuid nagu ta ise nendib – valuvabaks saamise tee on veel pikk. Tänases saates räägibki ta, kuidas krooniline valu võib mõjutada inimese tervist üldises plaanis ning ka igapäevast toimetulekuvõimet, kuidas valu ennetada ning millal ja kust abi otsida.

„Inimesed pelgavad leina, kuigi tegelikult on leinamine protsess, mille läbielamine on vajalik ja toob tervenemise,“ räägib raseduskriisi ja leinanõustaja Triinu Tints. Seejuures olgu rõhutatud, et lein ei tähenda vaid mõne kalli inimese kaotamist – selle võib kaasa tuua mistahes äärmuslik olukord elus, olgu see siis paljude muude asjade hulgas töökoha kaotus, lahkuminek, lemmiklooma surm või kodust pikaks ajaks eemaleminek. Inimesed et taha Triinu sõnul leinast eriti kõnelda, sest me elame maailmas, kus meid survestatakse kaotustest kiiresti üle ja leinast jagu saama. „Võib tekkida tunne, et me tahame leina vältida, kuid tegelikult on see kaotusega kaasnev valu, mida me tunda ei taha,“ nendib ta. Rasketest teemadest ei taheta tegelikult üldse rääkida, sageli tunnete väljanäitamist peetakse sageli ka nõrkuse märgiks. Aga – kõiki tundeid tuleks tunda ilma häbenemata. Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida? Kõigile neile küsimustele annab vastuse tänane taskuhäälingu saade. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

On inimesi, kes ütlevad, et kanep on looduslik ja ohutu. On arvamusi, kes ei ole selle väitega nõus. Arvestades aga asjaolusid, et kanep on väga kergesti kättesaadav ning ka ühest kanepist keeratud suitsust võib psühhoosiga haiglasse sattuda – vaatamegi tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht, kuidas on asjalood tegelikult. Valik programmi nõustaja Dina Smoljakova räägib tänases taskuhäälingu saates, et me ei tea tegelikult päriselt, kuidas kanepi suitsetamine inimesele mõjub, kuigi see on selge, et kanepist on võimalik sõltuvusse jääda. Huvi kanepi vastu on ka üha nooremate seas, sest kanep on viimasel ajal väga populaarne. Mõtleme kasvõi toitlustusmaailmale, kus kanepiseemneid lisatakse paljudesse toitudesse ning olemas on nii kanepileib, -vorst kui jäätis. Millised on praegu teadaolevad kanepi mõjud inimestele? Kuidas kahtlustada kanepisõltuvuse olemasolu? Kuidas rääkida lastega kanepist? Kõigest sellest ja paljust muust tänases podcastis kõneleme. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ma hakkasin vältima kohti, mis mulle muidu meeldisid. Mul olid pidevad valud südames ja lihastes. Kui ma kümme korda olin südamefilmi käinud tegemas, pakkus üks arst, et äkki on tegu depressiooniga,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis „Mõttekoht“ depressioonidiagnoosi saamise lugu kogemusnõustaja Triin Sulumets. Selleks ajaks oli haigestumisest möödunud kolm aastat ning depressioon muutunud raskeks. Triinul läks kümme aastat, kui ta viimaks terveks sai. Et pimedamal ajal tajuvad inimesed rohkem meeleolulangust ja ka hooajalist depressiooni, räägimegi tänases saates sellest tuhandenäolisest haigusest. Raske haiguse üle elanud Triin on oma kogemuse baasil otsustanud saatusekaaslasi vaimse tervise teemadel toetada ning ta räägibki, mis on depressioon, kuidas seda ära tunda ning millest võiks depressiooni ravis abi olla. Triinuga vestleb Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Sa ei kuula mind ju üldse, “ on lause, mida tuleb ette igas paarisuhtes. Ja mitte ainult mehe ja naise vahel, ka lapsed – vanemad, sõbrad, arst ja patsient võivad üksteisega suhelda ja kaaslast kuulda, kuid mitte kuulata. Ja need on ainult mõned näited. Ometi on meil kõigil oluline olla kuuldud. Ja kuulamisoskust on võimalik õppida nagu kõndimistki. Miks hea kuulamisoskus on oluline ning kuidas oma oskuseid kuulamise osas lihvida, räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht paarisuhteterapeut ja nõustaja Kristina Tamm. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Und saab kogu aeg paremaks timmida. Isegi siis, kui ta tundub superhea, on nii kihvt leida veel mõni nipp, mis teeb selle veel paremaks – nii muutuvad ka hommikud ja päevgi veel mõnusamaks,“ räägib elustiiliettevõtja, veebiajakirja Hingele Pai peatoimetaja ja mitmete raamatute autor Merit Raju, et ööuni mõjutab kogu meie päeva ja elu. Samas näitas tema hiljutine mahukas uuring, et väga paljud eestlased on unega kimpus. Miks ja kuidas seda parandada saaks? Kas alati on põhjust muretseda, kui hommikul ärgata ei jaksa? Kas und on võimalik järele magada ja miks üldse unekvaliteedi parandamise poole püüdlema peab, tänases Naistelehe podcastis räägimegi.

Paljud on kogenud, kuidas nad teevad midagi, kuid rahulolematus vaid kasvab. Kui inimeses on aga pealehakkamist ja julgust mugavustsoonist välja tulla, võib ta jõuda sisemise rahu, rõõmu ja eduni nagu Karmo Kivi. Kunagi tüürimeheks õppinud ning müügimehena tegelenud mees on praegu edukas ettevõtja, koolitaja ja arengutreener. Kuidas selleni jõuda, ta tänases Naistelehe taskuhäälingu saates „Mõttekoht“ räägibki. Seejuures on võimalik oma ellu muutusi tuua ka ilma igasuguse algkapitalita. Kuidas üles leida oma tugevused ja nende läbi oma ellu uut hingamist tuua, iseenesega rahulolu ja rõõmsa eluni jõuda, saabki tänasest saatest teada. Selle saate kuulajaile on ka üllatus: nimelt loosime juba homme õhtul välja kaks piletit 8. oktoobril Tallinnas Radisson Blue Sky hotellis toimuvale Karmo Kivi seminarile teaduslikust meetodist, mis aitab unistusteni jõuda ja ellu muutusi tuua. Loosis osalemiseks tuleb meiliaadressil [email protected] saata vastus saates kõlavale küsimusele koos oma andmetega. Saadet juhib Silja Paavle.

Vaimsest tervisest rääkimine on pikka aega olnud tabuteema vaatamata sellele, et see on inimese terve olemise üks oluline osa. Statistika andmeil esineb vaimse tervise probleeme aga väga paljudel inimestel. Mis on vaimne tervis, miks sellest rääkida ei taheta, miks tuleb sellele tähelepanu pöörata, millal on aeg abi otsida ning kuidas end hoida, räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Katriito nõustamis- ja psühhoteraapiakeskuse psühholoog Liina Adov. Küsimusi esitab Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ükskõik, kui raske on või mis elu ette toob – ma lähen alati iseenda südame soovi järgi, sest ei taha riskida oma eluga nii, nagu seda tegi mu ootamatult surnud isa. Ta oli tihti eluga rahulolematu,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht ettevõtja ja arengutreener Liina Vettik, kes õpetab südame järgi elamist ka teistele. Seda, kui oluline on teada oma kirge ja järgida oma südame häält, õppiski Liina tänu oma isale. Tütresse maast-madalast ettevõtlikkust süstinud mees suri nimelt vaid 51-aastasena täiesti tervelt rattamatkal. Liina, kes oli seni oma tervisega riskides seatud isiklikke eesmärke taga ajanud ning unustanud ära selle, mis talle tõeliselt meeldib, otsustas sellest ootamatust olukorrast õppida. Mida aga tähendab südame järgi elamine? Miks seda tegema peaks ning kuidas alustada? Kõigest sellest tänases taskuhäälingu saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Praegune ebamäärane aeg loob inimestele töises plaanis ühest küljest võimalusi juurde, kuid teisalt võtab neid ka ära,“ nendib karjäärinõustaja Anna Gramberg ning annab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht nõu, kuidas praegusel ajal oma töist elu kavandada. Ta rõhutab, et kui enda jaoks on iseenda tugevused ning soovid selgeks mõeldud, on võimalik iseenda jaoks muutusi luua või tuleviku nimel uusi oskuseid õppida. Sest karjääri planeerimine peaks olema inimese jaoks sama loomulik nagu plaanide tegemine isiklikus elus, olgu see siis puhkuseplaanide seadmine või pere logistika korraldamine. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

„Ilma stressita elus ei saa, see on paratamatu igas eluvaldkonnas, ka tööl,“ nendib Meeletervis OÜ tegevjuht ja tööpsühholoog, Eesti töö- ja organisatsioonipsühholoogide liidu asutajaliige Pia Pedanik. Töises keskkonnas on stressi allika tundma õppimine ning sellega tegelemine aga hädavajalik - vaid nii on võimalik end läbipõlemisest säästa. Mis on täpsemalt on tööstress, kuidas seda märgata, sellega võidelda ning kuidas tööl võimalikult pingevabalt vastu pidada, räägimegi selles Naistelehe podcasti Mõttekoht saates. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Vähidiagnoosi saamine tuleb enamasti nagu välk selgest taevast ning rabab jalust tükiks ajaks. Mitte ainult haigestunut, vaid ka tema peret, lähedasi, sõpru ja kolleegegi. Kuidas vähidiagnoosiga psühholoogiliselt toime tulla, räägib tänases Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabetoa nõustaja ning kogemusnõustaja Merike Värik, kellel kümne aasta eest avastati rinnavähk.

Kas loota saatusele või iseendale? Kas panna paika oma elu plaan koos kindlate eesmärkidega või triivida eluvooluga kaasa? Ilmelt ei ole olemas õiget vastust neile küsimustele. Kuid üks on selge: kui pole just sündinud kuldlusikas suus, on inimesel võimalik edu saavutada eesmärke planeerides ning nende poole sihikindlalt liikudes. Ehk nagu ütleb üks mõttetera: Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! Miks me eesmärke vajame, kuidas neid seada ning kuidas neist ka kinni pidada, räägime tänases podcastis mõttetreener Helina Mägiga.

„Kui keegi tahab pärast kirglikku ööd sinuga rääkida, ole ettevaatlik. Kui soovid seda ööd suvesuhte raames hoida, ära parem üldse hakka,“ hoiatab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Et inimese meeltes on suve sünonüümideks vaheldus, vabadus ja rõõmutunne, võib tema sõnul igaühega juhtuda, et suvel hakkab süda mõnd inimest kohates kiiremini põksuma. Mida suvesuhted endaga kaasa toovad? Mida ette võtta, et talvel ei avastaks end ühes korteris elamas inimesega, kellele ei julge ära öelda? Mida teha, kui suvesuhtesse satub inimene, kellel on kaaslane olemas? Mida praeguses koroonaviiruse leviku ajal suvesuhteid sõlmides silmas pidada? Kõigest sellest ja veel paljust muustki suhetega seonduvast tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi.

"Kui tahad muuta oma elu, alusta harjumuste muutmisest," ütleb levinud mõttetera ning selle paikapidavust kinnitab tänases Naistelehe taskuhäälingu saates ka psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste. Harjumustest, kuidas alateadvus nende juurdumist mõjutab ning miks on mõistlik aeg-ajalt midagi senisest teistmoodi teha, tänases saates räägimegi. Samuti saab siit paar kasulikku nippi harjumuste muutmisega alustamiseks.

Kas osta saia või sepikut? Võtta vihmavari kaasa või mitte? Panna selga kleit või püksid? Vahetada töökohta või mitte? Need on mõned näited otsustest, mida inimene peab kas igapäevaselt või veidi harvem tegema. Miks otsustamine on teinekord väga keeruline, mis seda mõjutab ning kuidas otsustusprotsessi veidigi lihtsamaks teha, räägime selles saates psühholoog Rainer Merega.

Tänases saates räägib Katriin Fisch-Uibopuu MTÜ-st Loovkirjutamise keskus sellest, kuidas kirjutamise ja lugemise kaudu iseennast avastada. Need on tegevused, mis on kõigile kättesaadavad, kuid mis võivad samuti rasketest aegadest üle ning iseenesele lähemale aidata. Kui esialgu tundub, et rohkem ei julge, võib kirjutada kasvõi päevikut. Kirjutamine aitab jõuda lähemale iseenda mõttemaailma tumedamatesse soppidesse ja avastada enda kohta nii mõndagi uut. Lugemine paneb aga samuti mõtlema ning aitab ka paremini kirjutada. Teraapiaraamatutena on parimad need, mis tegelevad inimeseks olemise eksistentsiaalsete küsimustega, mis panevad inimesi tundma, et neid sinna kirjapandu kuidagigi puudutab.

Kui pere neljast lapsest kõik neli vajavad pärast sündi arstiabi või laps saab psüühikahäire diagnoosi, on lapsevanemail hetkeks vaip jalge alt tõmmatud. Sellistel hetkedel võib maailmapildi paika tagasi saada kogemusnõustajate toel - tänases saates räägivadki ise kriisi üle elanud Andra Kirna ja Ethel Toomingas sellest, miks nemad otsustasid oma elu kriitilised kogemused saatusekaaslaste heaks tööle rakendada ning mida kogemusnõustamine laiemas plaanis tähendab.

Ajal, mil meil on terve maailm taskus ning kihk paljust igal ajahetkel osa saada suur, on oskus tähelepanu koondada ja keskenduda õnnelikkuse, igapäevase toimetuleku ning ka läbipõlemise ennetamise võti. Kuidas selles kaoses kontroll oma elu üle haarata? Üks viis on kasutada keskendumisharjutusi Vaikuseminutite programmist, räägib värskes Naistelehe psühholoogiateemalises taskuhäälingu saates „Mõttekoht“ Vaikuseminutite tegevjuht Nelli Jung.

„Palju oleneb sellest, kuidas naised on end toimuvate muutuste osas eelhäälestanud,“ rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst ning Eesti Seksuaaltervise Liidu asepresident Kai Haldre Naistelehe psühholoogiateemalises podcastis Mõttekoht, et menstruatsioonde lakkamine ja üleminekuiga ei ole enamuse naiste jaoks negatiivne eluetapp. Mida see kaasa toob ja kuidas sellega toime tulla, saab teada sellest saatest.

Tänases saates räägime Viljandis tegutseva stressinõustaja ja arengutreeneri Helina Mändmetsaga teemal, mis on tuttav ilmselt igale naisele. Me räägime pidevast vajadusest pingelises olukorras külmkapi ust paotada ja sealt midagi põske pista ehk emotsionaalsest söömisest ja sellega seonduvast ning anname ka näpunäiteid, kuidas sellele jälile saada ja piiri panna.

Maailmas on 7 miljardit inimest, kuid kõigi nende seast kipume me ikka iseendaga karm olema, end piitsutama ning endaga mitte rahul olema. Miks? Kuidas iseendaga sõbraks saada? Kõigest sellest räägib tänases saates arengutreener, superviisor ja praktiseeriv perekonstellöör Anne Õuemaa.

"Ei ole mõtet asju jätta tegemata ning neid hunnikusse kuhjata," on üks olulisemaid tarkuseid, mille koolilapsed võiksid sellest keerulisest kevadest ellu kaasa võtta. Kuidas end neist kuhjunud asjadest läbi närida ning sel kevadel kool võimalikult stressivabalt lõpetada, räägib tänases Naistelehe podcastis "Mõttekoht" Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi koolipsühholoog Maie Kotka. Samuti räägime podcastis, miks koolilõpetajaile on kevaded pingelised, kui ometi on õpitud aasta läbi; kuidas neis pingelistes olukordades toimetada ja end hoida ning kuidas üle saada eriolukorraga kaasnevatest segadustest. Kasulikku kuulamist ning näpunäiteid leiavad siit ka lapsevanemad ning needki, kellel kool juba ammu selja taga!

„Praegu on käes see aeg, kui saate tööandjatele näidata, kui osavad ja head te olete,“ julgustab Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja ja superviisor-coach Jane Väli praegusel keerulisel ajal mitte meelt heitma. Hirm kaotada töökohta või, veel hullem, töökoha kaotus muudavad inimese õnnetuks. Miks me tunneme end nendes olukordades nii, nagu tunneme? Kas seda olukorda on võimalik kuidagi ka enda kasuks keerata? Lisaks: seekordne saade ei ole mõeldud mitte vaid töökoha kaotuse hirmus elajaile või töökoha kaotanuile – kasulikke näpunäiteid oma karjääri kujundamiseks ning unistusteni jõudmiseks leiavad siit kõik.

Enamik inimestest satub elu jooksul olukordadesse, mis teeb neid ärevaks. Viimane aeg, mil nähtamatu viirus toonud suuri muutusi argipäeva, on muretsemisest saanud igapäeva osa ning ärevus aina süvenenud. Sellest kõnelevad paljude muude asjade seas näiteks igaõhtused raskused magama jäämisel, südame kloppimine ja keskendumisraskused. Mis on ärevus, millal abi otsida ja kuidas end aidata, räägib tänases saates Ambromed kliiniku paari- ja pereterapeut, psühholoog Piret Evert.

Eriolukord on sundinud äkitselt ühte korterisse muidu tegusad inimesed: ühes toas tuleb pidada töökoosolekuid, koolitunde ja veeta vaba aega, samaaegselt tuleb olemas olla nii tööandja kui pere jaoks. Kuidas selles segasummasuvilas toime tulla? Pereterapeut ja koolipsühholoog, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu annab tänases saates kasulikke soovitusi, kuidas sellises olukorras rahu säilitada ja endale aega leida.

Naistelehe külaliseks on 4 Kliiniku psühholoog Liis Teesaar, kes räägib, mis vahe on üksildusel ja üksindusel, mida need meiega teha võivad ning kuidas nende tunnetega toime tulla. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Naistelehe külaliseks traumaterapeut ja kriisikonsultant Maire Riis, kes räägib, kuidas ebamäärases ja teadmatust täis olukorras toime tulla.