Valitsus on nädalaid arutanud uusi makse ja eelarvet. Kuidas neid plaane on ajakirjanduses käsitletud? Stuudios on ERR-i päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.

Kultuuriministeerium on alustanud ERRi seaduse muutmist. Rahvusvahelise hankega otsitakse ehitajat uuele telemajale. Mida ERRi vaataja-kuulaja-lugeja neist uudistest oodata võib, selgitab ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Mis suunas muutub Eesti inimeste meediakasutus? Kuidas mõistetakse meedia usaldusväärsust? Mida tõi hinnangutes kaasa Venemaa sõda Ukrainas?

Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud kaks aastat. Meeleolud on käinud üles ja alla. Kuidas ajakirjanduses käsitleda Ukraina raskusi ja Venemaa ohtu Balti riikidele nii, et ära hoida põhjendamatut ärevust? Kas ja kuidas intervjueerida diktaatorit?

Ajakirjanik ei saa alati valida, kelle poolt olla. Pigem tuleb astuda samm tagasi, et anda inimestele võimalikult selge pilt toimuvast. Olgu see õpetajate streik, maksupoliitika vaidlused või Iisraeli-Hamasi sõda.

Nagu kõik meedialiigid, peab raadio hoolega jälgima inimeste harjumuste muutusi ja tehnoloogia arengut.

Kuidas näha läbi sõjaudu, et kajastada võimalikult tõepäraselt Iisraeli-Hamasi konflikti? Mida on ajakirjanikud saanud õppida Ukrainas toimuva sõja käsitlemisest?

Uued maksujutud, riigieelarve pingeline kokkupanek ja Kaja Kallase skandaal on ajakirjanduse terava tähelepanu all.

Kuidas läks rahvusringhäälingu mööduv hooaeg? Kas rahvusringhäälingu ülesanded ja rahastamine võivad muutuda, kui asutakse uuendama ERRi seadust? Selgitab ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Kui ajakirjandus on liiga teinud, saab kaebuse lahendamiseks pöörduda pressinõukogu poole. Mis inimestele enim muret teeb? Millised on peamised vead?

Ajakirjanduse jaoks on valimiste kajastamine nagu spordi suurvõistlus. Tuleb olla täpne ja hästi ajastatud vormis. ERR-i jaoks olid valimiste kajastamiseks kindlad reeglid. Kuidas valimiste kajastamisega toime tuldi? Kui palju abi oli kuulajatel-vaatajatel väitlustest? Mida arvata reitingute sajust?

Vastutus ajakirjanduses avaldatu eest ei ole kitsalt ajakirjanduse sisene teema. Kui levima hakkab suundumus kaevata kohtusse konkreetseid ajakirjanikke, mitte toimetust, võib sellel olla negatiivne mõju Eesti ajakirjandusvabadusele.

Kohtuskäimine võib kesta kuude kaupa, aga meediakohus annab oma hinnangud juba homses saates või ajalehes.

Inflatsioon, energiahinnad, sõda, rahvusvaheliste suhete muutumine - need on ajakirjanduse igapäevased teemad juba kuude kaupa. Enamik neist jõuab kokku ühte punkti – Putini algatatud täiemahuline sõda Ukrainas.

Millised on ajakirjanike valikud sõja käsitlemisel? On ju vaja anda võimalikult tõene pilt, aga kus on sõjakoleduste näitamise ajakirjanduseetilised piirid?

Iga kahe aasta järel viivad teadlased läbi põhjaliku meediauuringu, et teada saada meediakanalite usaldusväärsuse ja kasutamise kohta. Eraldi uuritakse avalik-õigusliku kanali usaldusväärsust.

Et toime tulla nii energiahindade tõusuga kui koroonakriisiga, peavad faktid selged olema. Kuidas on ajakirjandus suutnud nendel põletavatel teemadel hoida avalikku arutelu faktidel põhinevana?

Milline on ajakirjanduse roll ja vastutus keerulisel ajal? Ühest küljest tuleb kriitiliselt hoida pilku peal pandeemiast tingitud piirangutel. Teisalt tuleb aga tunda ajakirjanduslikku vastutust, et võimalikult rahulikult jagada kontrollitud teavet.

Vabade valimiste juurde peab kuuluma õiglane ja sõltumatu ajakirjanduslik käsitlus. Poliitilise vormisoleku silmapaistev proov on valimiseelsed debatid. Kuidas läks kohalike valimiste kajastus? "Meediatunni" saates arutlevad ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts.

Presidendivalimised on läbi, kohalike valimiste kampaania võtab tuure üles. Kuidas peaksid kandidaadid valimiste eel ajakirjanduses sõna saama, et oleks aus konkurents?

Kuidas on pandeemia ajakirjandusele mõjunud? Poliitikute kõrval saavad üha enam avalikkuses sõna teadlased. Arutleme, kuidas ajakirjandusel õnnestub teadlaste ja poliitikute abiga selguse toomine ning mida rahvusringhäälingu vaatajad-kuulajad sellest arvanud on.

Kuidas on lood koroonat käsitleva informatsiooni levikuga? Kui erinev on eesti- ja venekeelsete inimeste informeeritus? Mida ütleb meediauurija eesti- ja venekeelse auditooriumi mõjutatavusest väärinfoga? Meediauurija Ragne Kõuts on hiljutisest uurimusest äsja kirjutanud ERRi portaalis.

Millised on reeglid telefonivestluste salvestamise ja avaldamise kohta? Kas ajakirjanik võib internetist võtta teie foto ja selle avaldada? Selgitab andmekaitse inspektsiooni jurist Liisa Ojangu.

Kui ajakirjandusega tundub midagi viltu olevat, on võimalik pöörduda pressinõukogu poole. See on tasuta ja kohtust tunduvalt kiirem viis, kuidas oma kaebusele vastus saada. Millist kasu on 18 aastat tegutsenud pressinõukogu toonud?

"Meediatund" käsitleb tasakaalustatusest ajakirjanduses. Teravate teemade käsitlemise puhul kerkib mõnel inimesel ikka etteheide, et puudu jääb tasakaalustatusest.

Erameedia kaebus ERRi rahastamisest. Kohtuinfo salastamisest, piirangutega dokumentide avalikustamisest.

Kuidas on eriolukorra piirangud mõjutanud ajakirjanduse sõltumatust? Mida kuulajad-vaatajad ajakirjanduselt eriolukorras ootavad?

Ka "Meediatunni" saates on jutuks koroonaviirus, kuid mitte meditsiinilises võtmes. Meie arutame, kuidas hinnata ajakirjanduse tegevust selle senitundmatu COVID-19 kajastamisel.

Poliitikas toimunud muudatused on jätnud oma jäljed ka ajakirjandusele. Millises seisus on praegu rahvusringhääling? Millised on järgmiste aastate arengusuunad? Stuudios on rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann.

Võtame kokku aasta ajakirjanduses ja vaatame ettepoole.

Mida ajakirjandus oleks saanud Stroomi ranna rünnaku juhtumi kajastamisel teistmoodi teha? Faktide kontrollimise vajadusest ajakirjanduses on üha enam juttu, aga kas siin üldse fakti oligi?

Teeme ringi peale aktuaalsetele meediateemadele, mis on tekitanud vastakaid reaktsioone.

Praegusel polariseerunud ajal on ajakirjanduse ja ühiskonna suhetes pinget rohkem kui valimiskampaania kõrghetkel. Kust tuli pinge ja mida teeb ajakirjandus? Stuudios on ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Üks viis ajakirjanduse erapooletuse hindamiseks on vaadata poliitilist sõnavara. Kas muretsemine liberaalse demokraatia pärast on sama, mis muretsemine lihtsalt demokraatia pärast? Kas kellegi nimetamine äärmuslaseks või populistiks on fakt või hinnang? Selgitab Tallinna Ülikooli õppejõud, politoloog Mari-Liis Jakobson.

Valimistejärgsed poliitilised arutelud käivad suure hooga. "Meediatunnis" räägime aga ajakirjandusliku kajastuse mõjust valimistulemusele. Kuidas aitas ajakirjandus kaasa valiku tegemisel? Kas paistsid silma ajakirjanduse lemmiklapsed või poksikotid? Mõnes riigis ei peeta õigeks küsitlustulemuste avaldamist valimiste eelõhtul, sest see võib liigselt valijat mõjutada. Kuidas peaks Eestis toimima?

Telefon taskus teeb peaaegu igaühest fotograafi või video tegija. Millistel tingimustel võib koolis lapsi pildistada ja videosse võtta? Millal võib sellist materjali ajakirjanduses kasutada?

Valimiskampaania kogub jõudsalt hoogu. Milliseid valimisväitlusi on ERRis oodata? Räägime põhimõtetest ja reeglitest, mille järgi ERR valimiskampaaniat kajastab. Stuudios on ERRi päevakajaliste saadete toimetuse juht Peep Kala.

Kuidas saab hakkama väikeriigi Eesti ajakirjandus maailma meediakorporatsioonide üha suuremas mõjuväljas? Sellest kõneldi ERRi ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli meediakonverentsil "Väiksena hiiglaste seas".

Kuidas töötab meediasõel? Miks pannakse ajakirjanduses mõnikord poliitilisi silte? Kuidas sõelutakse välja libainfot ja kuidas on lood ligipääsuga avalikule teabele? Stuudios on ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar.

Kuidas mõjutab vägivaldne meediasisu noorte käitumist ning kuidas olla paremini valmis järgmiseks ehmatavaks juhtumiks? Nüüd, mil noorterühmade vägivallatsemine tänavatel ei ole enam igapäevane uudis, arutame, kuidas olla kriisiteemadeks valmis nii ajakirjanduse kui ka avalikkuse poolt. Meediatunnis on kommunikatsiooniekspert ja filmitegija Ilmar Raag.

Maailm on rahutu ja konfliktikolletest on raske tõepärast infot saada. Millist teavet saame siin Eestis piirkondadest, kus on puhkenud sõda või revolutsioon? Kui tasakaalustatult saab kajastada konflikti siis, kui sinu enda riik on näiteks liitlasena asjaga seotud?

Ajakirjanduse üks ülesanne on hoida silma peal, kuidas võimu teostatakse. Kui ajakirjanduse ja võimu suhted on liiga head või vastupidi, liiga teravad, ei saa ajakirjanduse abiga kätte selget pilti. Millised on ajakirjanduse ja võimu suhted Eestis? Saates on meediaasjatundja Tiit Hennoste.

3. märtsil jõuab finaalini laulukonkurss Eesti Laul. Millist väärtust loob ERR Eesti Lauluga? Kuidas sujub ja sobib kokku koostöö eraettevõtjate ja avalik-õigusliku meedia vahel? Sellest on teadustöö teinud Tallinna ülikooli meediauurijad, kelle töö kokkuvõtet saab lugeda ERRi teadusportaalist Novaator.Lisaks kerkib igihaljas teema: kui palju peab avalik-õiguslik meedia tegelema meelelahutusega, kui palju peab ta toetama kultuuriloomet?

Aasta alguse tuline õhkkond oli täis kõnekujundite sõda ja võimsat arvamuste laviini. Mis nägu ajakirjandus selle tormi ajal näitas? Õhutaja, selgitaja, vaatleja? Saates on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar.Viimasel ajal on palju juttu olnud ERRi venekeelsest telekanalist ETV+. On kõlanud soove, et kanal peaks kiiremini arenema, et ei peaks muretsema sõnumite levitamise pärast PBKs ja mujal välismaal. Mis plaane peab ETV+? Mida on saavutatud, mida vaja veel teha? Stuudios on ETV+ peatoimetaja Darja Saar.

TLÜ emeriitprofessor Rein Veidemann (pildil) on ERRi nõukogu esimehe ametis olnud pool aastat. Vestleme ERRi rollist ja avalikkuse ootustele vastamisest. Kuhu asetub ERR kogu Eesti ajakirjanduse pildis?Saate teises pooles on külas Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler. Kuidas poliitikute arvamusavaldused läbi toimetatud ajakirjanduse filtri avalikkuseni jõuavad? Eriti valimiste ajal heidavad mõned poliitikud ette, et toimetused on liiga karmid või kärsitud ning takistavad poliitikute sõnumite jõudmist rahvani. Kas poliitikute sõnumitel on ajakirjanduses sein ees?

Kui vaba, sõltumatu ja erapooletu oli Eesti ajakirjandus kohalike valimiste kampaania kajastamisel? Kui selge pildi saime kampaaniast? Kas kedagi soositi või tehti maha? Milliseid hinnanguid on antud ERRi valimiskajastuseleMeediatunni vestlusringis on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ja ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage Vikerraadio kommentaariumisse. Saatejuht on ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Kuulake 20. oktoobril kell 14.05.

Mitmes maailma riigis on juba mõnda tegutsenud spetsiaalsed faktide kontrollimise üksused või organisatsioonid, et ajakirjandusest kinni püüda libauudised ja hoida ära pooltõdedega manipuleerimist. Milline on seis Eestis? "Meediatunnis" on kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ja ERRi uudiste peatoimetaja kohal alustav Anvar Samost. Saate lõpus ka mõned selgitused selle kohta, milliste reeglite järgi ERR valimiskampaaniat kajastab.Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage Vikerraadio kommentaariumisse.

1. juunil saab ERRi asutamisest kümme aastat. Kuidas on ERRi roll ja koht selle aja jooksul muutunud? Mida on ERR saavutanud, mille poole edasi püüelda? Stuudios on ametist lahkuv ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.Saate teises pooles räägime faktide esitamisest. Kas ajakirjanduses esitatakse meile fakte või hoopis tõlgendusi faktidest? Kuidas teha vahet sellel, mis on fakt ja mis on fakti ümber tekitatud uus asi, mis polegi fakt? Saates on ERRi saatejuht ja Tallinna Ülikooli teleajakirjanduse dotsent Indrek Treufeldt. Saatejuht on Tarmu Tammerk.

Juba mõnda aega on ajakirjanduses näha piiride hägustumist toimetuste loodud sisu ja kinnimakstud materjali vahel. Kuidas peaks reklaami ja sisuturundust ajakirjanduslikust loomingust eristama nii, et meediatarbija petta ei saaks ja ajakirjandus oma sõltumatust ei kaotaks?Räägime ka ajakirjanduse mõjukusest. Uudiseid ja teemasid tuleb uksest ja aknast, pilt on kirju ja killustunud. Mida teha, et säilitada ajakirjanduse korrastavat rolli? Kuivõrd aitaks infouputuse ja kiiruse vastu uudistetootmise tempo mahavõtmine?

Kuidas arvestavad toimetused teemade valikul ja inimestele sõnaandmisel rahva maailmavaateliste hoiakutega? Mõnes riigis on kombeks, et meedia meelsus on selgelt väljendatud ja üldteada. Kui palju peab Eestis paika see, et mõni meediakanal on parempoolne, teine vasakpoolne? Üks on liberaalne, teine - konservatiivne? Kas ja kuidas arvestatakse toimetuses neid maailmavaatelisi hoiakuid, mis mõne teemaga kaasas käivad? Või on teemade ja uudiste valimine rohkem kinni universaalses uudisväärtuses?

Kuidas ollakse rahul rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadete ning portaalidega? Jaanuarikuus viis Kantar Emor läbi küsitluse inimeste arvamusest ERRi kohta. Milliseid järeldusi saab küsitlusest teha, võrreldes kolme aasta taguse samalaadse küsitlusega? Mida ERR peaks jätkama, mida muutma? Meediatunni saates on ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar ja ERRi portaalide peatoimetaja Marju Himma.

USA presidendi Donald Trumpi massiivne kriitika ajakirjanduse aadressil paneb tõsiselt proovile ajakirjanike võime jääda tasakaalukaks ja erapooletuks. Ega ajakirjanduse eiramine ja mahategemine pole ka Eestis tundmatu. Kuidas saab ajakirjandus inimesi informeerida, kui rahvaesindaja soovib hoopis ajakirjandusega sõdida? Stuudios on ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Räägime ka pildist, mida välismeedia Eesti kohta viimasel ajal esitab.1. veebruarist on ERRi venekeelsel raadiojaamal Raadio 4 uus juht – Julia Bali.

Donald Trumpi saamine USA presidendiks on toonud kaasa kriitikat ajakirjanduse aadressil. Kuidas ei suudetud ette näha Trumpi võitu, miks avaldati viimase hetkeni Clintoni võitu lubavaid prognoose? Miks võeti paljudes kanalites ette negatiivne hoiak ühe kandidaadi suhtes ja teist poputati?Mõned kohalikud kriitikud ütlevad, et Trumpi vaenates on Eesti ajakirjandus näidanud oma tõelist palet, valides selgelt poole, kuigi väidetakse end olevat tasakaalus. Mis võib muutuda Eesti poliitikaajakirjanduses pärast sellist pöörast kampaaniat? Kes keerab Eesti ajakirjanduse ümber sõrme?

Ajakirjanduse senine ärimudel ei tööta hästi, ka rahvast jääb riigis vähemaks. Mis ootab ees traditsioonidega maakonnalehti? Mis rolli mängivad kohaliku võimu väljaantavad valla- ja linnalehed? Stuudios on Tartu Ülikooli ajakirjandusuurija Ragne Kõuts-Klemm.Televaatamise mõõtmisest ja ETV+ esimese tegevusaasta vaatajate arvudest räägib ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar. Saatejuht on Tarmu Tammerk. Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage kommentaariumisse.

Kas mõni kandidaat sai võimsat meediatuge, teine aga pigem hoope? Kuna rahvas valida ei saanud, on mõnede inimeste meelest ajakirjanduse suuremahuline kajastus üldse eksitav. Mida suur meediakampaania andis?Saates on Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai, ajalehtede liidu tegevjuht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ning Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Saatejuht on Tarmu Tammerk. Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage kommentaariumisse.Kuula 26. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kuidas ajakirjanduses kajastada presidendivalimisi, kui ametlikud kandidaadid tekivad alles paar päeva enne valimisi? Millised on kriteeriumid, millele peavad „kandidaadi kandidaadid” vastama, et neid vestlusringidesse kaasata ja intervjueerida? Milline on üldse presidendikandidaadiks pürgijate kajastamise mõttekus, kui rahvas ei saa presidenti valida? Vestlusringis on ajalehe Postimees uudistetoimetuse juhataja Lauri Hussar ja ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar.Saate lõpetab vahekokkuvõte ERRi hooajast. Saatejuht on Tarmu Tammerk. Kuula 30. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Õigust mõistab kohus, aga mõnikord tõttab meedia hinnangute ja süüdlase templiga kohtuotsusest ette.Kuidas teha nii, et avalikkus saaks õigusemõistmise käiguga ikkagi kursis olla, aga samal ajal ei pandaks uurimisaluselele meedias otsaette süüdlase templit?Vestlusringis on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja ERRi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa.ERRi saatejuht ja õppejõud Indrek Treufeldt pidas loengu autori rollist ringhäälingus. Kui palju autorit peaks ringhäälingulugude sees näha ja kuulda olema ning milles seisneb visuaalne müra teleloos?

Räägime sellest, kuidas kriisiajal ajakirjandusega toime tulla. Brüsseli terrorirünnakutega seoses küsivad inimesed taas, kuidas vägivaldseid uudiseid lastele selgitada. Ja mitte ainult lastele. Kuidas ka täiskasvanud ise oma hirmudest üle saada võiksid? Kui palju ja kuidas peaksid vanemad lapsi tõsiste uudiste sisusse pühendama?Meediatunni vestlusringis on Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel ning Eesti Ekspressi ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Saadet juhib Tarmu Tammerk.

Ajakirjanikelt küsitakse sageli:„ Miks te otsite vaid halba?” Üks võimalik vastus on, et millegi negatiivse väljatoomine aitab asju paremaks teha.Kuidas käib heade ja halbade uudiste sõelumine eri toimetustes, sellest räägivad „Meediatunni“ vestlusringis „Maalehe“ ajakirjanik Argo Ideon, ETV „Pealtnägija” saatejuht Anna Gavronski ja „Äripäeva“ peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Aasta ajakirjandusauhindade nominentidest teeb ülevaate Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Kas tunnustuse saamiseks peab ajakirjanik negatiivne olema?

Reklaam peab olema ajakirjanduslikust sisust eraldi, aga alati see nii välja ei kuku. Kas näiteks firmade poolt ajakirjanikele kinnimakstud reisid või asutuste rahastatud saated eksitavad publikut? Küsime veel, kas ka Eesti ajakirjanduses on näha poliitkorrektsust, mis Lääne-Euroopas mõned teemad kalevi all on hoidnud.Stuudios on Pressinõukogu esimees ja ajalehe Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau ning Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Saadet juhib Tarmu Tammerk.Arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117.

Kuidas nägi välja Keskerakonna esimehe valimiste kajastamine ajakirjanduses? Millise pildi andsid valimiskampaaniast erinevad meediakanalid? Kes tagus kõige enam palli ühte väravasse? Kuigi tegu oli vaid ühe erakonna sisevalimistega, näitas toimunu läbilõiget preagusest Eesti meediasüsteemist.Meediatunni stuudios on Ajalehtede Liidu tegevjuht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ning Tallinna Televisiooni nõukogu esimees Allan Alaküla. Saadet juhib Tarmu Tammerk. Kuulajate arvamused on oodatud aadressile [email protected], telefonile 611 4117 või kommentaariumisse.

Miks ühest asjast saab uudis, teisest aga mitte? Kui palju on uudisteemade valimisel objektiivset, kui palju subjektiivset? Millist rolli mängivad uudiste valimisel Eesti ajakirjanike maailmavaatelised hoiakud? Kas hea uudis saab olla ka ilma konfliktita? Vestlusringis on ERRi uudistejuht Urmet Kook ning Eesti Päevalehe ja Delfi uudistejuht Holger Roonemaa.

Räägime ajakirjanduse professionaalsusest viimase aja korruptsioonikahtluste kajastamisel. Kuidas tegutses ajakirjandus Tallinna linnapea ning Tallinna Sadamaga seotud juhtumite käsitlemisel? Allikate kontroll, süütuse presumptsioon, uurimismaterjalide avalikustamine ajakirjanduses?

Kuhu on jõudnud suvel 60. aastat tähistav ETV ja kogu ERR? Mis seisus on telekultuur ja kui kindel on avalik-õigusliku meedia tulevik?Vestlevad meediateadlane ja ETV endine direktor Hagi Šein ning ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp. Enne suvehooaega on õige aeg teha vahekokkuvõtte ERRi programmide kohta. Stuudios on ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar. Teie arvamused on oodatud aadressil [email protected] või helistage telefonil 611 4117. Saadet juhib Tarmu Tammerk.

Seekordne peateema on, kuidas me ajakirjanduses räägime vaimsest tervisest.Kuivõrd on vaimse tervise avalik käsitlemine tabuteema? Kuidas vähendada häbimärgistamist ja leida edulugusid?Stuudios on Anneli Ammas ajalehest Postimees ja Airi Mitendorf Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudist. Saatejuht on ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Kuula 4. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Peaaegu iga päev tuleb rahutuks tegevaid uudiseid. Mõned leiavad, et ajakirjandus läheb liiga kergelt Moskvast kostvate ähvarduste liimile. Teised pole rahul, et näiteks Ukraina kohta on liiga vähe kuulda Kiievi seisukohti. Kuidas leida tasakaalu, et inimesed oleksid informeeritud, aga mitte ärevusse aetud? Stuudios on ERRi raadiouudiste toimetaja Kai Vare ning kommunikatsiooniekspert ja riigikantselei nõunik Ilmar Raag. Vastukaja rubriigis on kommentaar naiste osakaalust poliitikasaadetes. Saadet juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Kuula 30. märtsil kell 14.05.

Meedia ja valimised. Tarmu Tammerk

Sõnavabaduse piirid. Tarmu Tammerk

Kui selge pildi annab Eesti ajakirjandus meile välisteemadest? Kuidas mõjutab pingestunud julgeolekuolukord ajakirjanduse erapooletust välisteemade käsitlemisel? Kui näiteks Eesti liitlane USA rikub inimõigusi, kas jääb see siinses ajakirjanduses ilma suurema tähelepanuta? Venemaa meediaga seoses räägime üha enam propagandast, kuidas on vastanud Eesti? Saates on Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja ja ERRi endine Moskva korrespondent Krister Paris, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ja ERRi venekeelse uudisteportaali juht Ekaterina Taklaja.

Ajakirjanike liitumine erakondadega ja valimistel kandideerimine tekitab küsimusi ajakirjanike erapooletuse kohta. Kui tõsiselt võtta nende ajakirjanike tööd, kes äkki leiavad, et nende süda on kuulunud hoopis ühele erakonnale? Kui palju üldse peaks ajakirjanik lisaks oma igapäevatööle kodanikuaktiivsust ilmutama? Saates on ajakirjaniku huvide konflikti käsiraamatu autor ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Ragne Kõuts-Klemm, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ja Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits.

Meediatunnis on jutuks, millal võib kohus informatsiooni avaldamist keelata. Ärakeelamised on Eestis õnneks harvad. Seda enam huvitab, mis sellise karmi sammu põhjustab. Selgitab ERRi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa. Mida näitas kooseluseaduse kajastamine Eesti ajakirjanduse kohta? Kas on teemasid, kus tasakaalustatust pole vajagi, sest kindel usk jätab vaid ühe valiku? Stuudios on ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar.

Meediatunni saates on jutuks, milline peaks tulema uus ERRis loodav venekeelne telekanal. Kas selle kanaliga suurendab Eesti oma pehmet võimu, kui infosõja mõisteid kasutada? Arutlevad ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar, portaali Etnoweb juht Natalja Kitam (pildil) ja meediaekspert Raul Rebane. Saate teises pooles räägime palju eriarvamusi tekitava kooseluseaduse kajastamisest.

Kuidas ajakirjandus valimiskampaaniat kajastas ning mis toimub internetist andmete kustutamisega? Kuidas hinnata ajakirjanduse tegevust valimiskampaania kajastamisel? Kuivõrd aitas ajakirjandus inimestel tarka valikut teha ja kui palju oli propagandakonksude allaneelamist? Stuudios on ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar. Taas on uudiseid selle kohta, kuidas internetist võib avaldatud informatsiooni ära kustutada. Kuidas mõjutab hiljutine Euroopa Kohtu otsus otsingumootori Google kohta ajakirjanduse tegevust? Selgitab ERRi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa. ETV peatoimetaja Heidi P

Aprillikuu Meediatunnis räägime sellest, kas ja millist venekeelset meediakanalit oleks Eestis vaja arendada. Kui palju on viimaste nädalate aktiivses debatis kõmisevat poliitilist sõnumit, kui palju aga venekeelsete meediatarbijate vajaduste arvestamist? Meediatunni stuudios arutlevad ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar ja ERRi venekeelse portaali vastutav toimetaja Ekaterina Taklaja. ERR saab suveks uue juhatuse liikme, kelleks on Ainar Ruussaar. Uurime varemgi ETVs töötanud ajakirjandusjuhilt, milliste plaanidega ta ERRis ametisse asub. Teie tähelepanekud ERRi saadete koh

Meediamüra. Tarmu Tammerk

Venekeelse meedia mõju Eestis. Tarmu Tammerk

Valimistulemused ja meedia. Tarmu Tammerk

Valimiste kajastamine meedias. Tarmu Tammerk

Kokkuvõte hooajast. Tarmu Tammerk

Meedia reguleerimine. Tarmu Tammerk

Tähelepanu, teid filmitakse! Tarmu Tammerk

Laste ja noorte meediatarbimine. Tarmu Tammerk

ERR-i areng. Tarmu Tammerk

Kodanikeprotestide kajastamine meedias. Tarmu Tammerk

Noortevägivald meedias. Tarmu Tammerk

Eraelu ja privaatsuse piirid. Tarmu Tammerk

Kuhu liigub Eesti ajakirjandus? Tarmu Tammerk

Avaliku elu tegelastest. Vähemustest. Tarmu Tammerk

Integratsioon ja meedia. Tarmu Tammerk

Kodanikuajakirjandus. Tarmu Tammerk

Info hankimisest. Tarmu Tammerk

Möödunud ajakirjandusaastast ja värskest meediauuringust. Tarmu Tammerk

Pildile jäämisest.

Ajakirjanduse paljusus ja kallutatus. Tarmu Tammerk

Wikileaks ja ajakirjanduseetika. Tarmu Tammerk

Savisaare rahaküsimise kajastamine. Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Ootused ERR-ile. Tarmu Tammerk

Ajakirjandusvabadus. Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Ajakirjandus ja poliitika. Tarmo Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk

Tarmu Tammerk