Tänases "Krimiraadios" võtame esmalt ette suve lõpus ühiskonda vapustanud tapmisloo. Uurimine on jõudnud nii kaugele, et prokuratuur esitas süüdistuse 16-aastasele ja 15-aastasele noormehele 59-aastase Hugo tahtlikus tapmises, mis pandi toime eriti piinaval ja julmal viisil. Juhtunu leidis aset suve lõpus Pärnumaal, Tammiste külas ning sellest levisid videod ka sotsiaalmeedias. Stuudios on menetluse taustast rääkimas Lääne ringkonnaprokurör Toomas Koitmäe Saate teises pooles tuleb stuudiosse Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants. Jututeemaks noored, kellele meeldib ühistranspordis vandaalitseda. Mida selliste kaabakatega ette võtta? Kuidas vandaale ohjata? Saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases "Krimiraadios" võtame rääkida kahel teemal. Saate esimeses pooles lahkame üht politsei mõrvagrupi viimase aja suurimat töövõitu. Eelmisel nädalal õnnestus tabada ning vahi alla võtta kaks meest, keda on alust kahtlustada kaks ja pool aastat tagasi kadunud mehe ja ta lapseootel elukaaslase tapmises. Milliste keerdkäikude kaudu ja missuguste tehniliste abivahendite toel see lugu end lõpuks lahti keris, räägib Põhja prefektuuri mõrvagrupi juht Vadim Kuperštein. Saate teises pooles räägime sellest, kuidas on võimalik, et turvatud ja valvatud Tallinna vangla müüride taga mõrvati noor juutuuber. Miks nii läks? Mida tehti valesti? Kes on süüdi? Millised järeldused on vanglasüsteem traagilisest juhtumist teinud? Neile ja teistele küsimustele vastab justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse. Saatejuhid on Raul Ranne ja Karel Reisenbuk ning ekspert Andres Anvelt.

Oktoober on kuu, kus Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja nende partnerid kutsuvad inimesi üles vabatahtlikult loovutama enda käsutuses olevaid ebaseaduslikke relvi ja lõhkeaineid. See annab ajendi rääkida "Krimiraadios" lõhkematerjalist ja lõhkekehadest, mis Eestis palju kurja teinud ning kurja tegemata jätnud. Külas on Marta Tuul Kaitsepolitseiametist ja Põhja-Eesti pommigrupi juht Raido Taalmann. Saatejuhid on Karel Reisenbuk ja Timo Tarve.

Tänase "Krimiraadio" fookuses on nn Kemerovo kuritegelik grupeering ning selle liider Vjatšeslav Gulevitš. Teemavaliku põhjuseks on hiljutine uudis, mille kohaselt lastakse pikaks ajaks vanglasse saadetud kurikuulsa Kemerovo jõugu pealik kummalise seadusepügala abil ennetähtaegselt vabadusse. Kuidas nii läks? Mida on selle otsuse valguses põhjust karta? Neile ja teistelegi küsimustele vastab riigiprokurör Vahur Verte. Ekspert Andres Anvelt lahkab koos riigiprokuröriga Kemereovo grupeeringu tausta ja tegevust varasemal ajal. "Krimiraadiot" juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Selle nädala „Krimiraadios“ uurime, kes on need noored, kes õhtuti Tallinnas Kanutiaia pargis üksteisega veriselt arveid õiendavad ning miks on taas hüppeliselt kasvanud narko üledooside ja üledoosist põhjustatud surmade näitajad. Samuti vaatame tagasi 23 aastat tagasi sügisel riiki vapustanud metanoolitragöödiale. Milliste jõupingutustega suutis politsei peatada surmavat jooki levitanud salaalkoholi müügivõrgu tegevuse ning kuidas paljastati kogu kuritegelik ahel ja selle võtmeisikud? „Krimiraadios“ on neist teemadest rääkimas põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ning omal ajal metanoolitragöödia uurimisgruppi juhtinud Nils Sempelson. Saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Sügishooaja teise „Krimiraadio“ teemadeks on salakaubandus Eesti-Vene piiril ning hullumeelne olukord Eesti liikluses. Maksu- ja tolliameti Narva tollipunkti juhataja Ants Kutti kirjeldab, milliseid keelatud ja sageli ka ohtlikke kaupu on viimastel kuudel üritatud üle piiri toimetada ning kui leidlikud ja n-ö kehateadlikud on inimesed salakauba peitmisel. Saate teises pooles räägime politseikolonelleitnant Sirle Loigoga viimasel ajal Eesti üldsust vapustanud raskete liiklusõnnetuste põhjustest ja üksikasjadest. Ühtlasi püüame selgusele jõuda, miks just sel suvel on pilt liikluses sedavõrd traagiline. „Krimiraadiot“ juhivad on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Saade on eetris teisipäeviti kl 13.

"Krimiraadio" alustab taas! Hooaja esimeses saates vaatame üle ja analüüsime suvist krimistatistikat. Mis juhtus, kus juhtus ja miks juhtus? Värske "Krimiraadio" põhiteema on aga noorte kuritegevus. Kuidas saab nii olla, et uudised vahendavad liigagi sageli võigastest kuritegudest, mille toimepanejateks on lapseohtu noored, aga riik on jätkuvalt uhke, et vanglates pole ühtki alaealist vangi? Kas riik on noorte kurjategijate suhtes liiga hea? Ega me leebelt noomides ja pead silitades ei kasvata uut pätipõlvkonda? Või pole olukord nii hull nagu mõni üksik julm lugu ehk arvata laseb? Vastuseid neile ja teistele asjasse puutuvatele küsimustele kuuled "Krimiraadios". Saade on eetris teisipäeviti kl 13

Tänane saade on pühendatud peaasjalikult minevikusündmustele. Krimiraadio regulaasemad kuulajad on ehk märganud, et teatud perioodi tagant oleme teinud nn nostalgiasaateid, mis on rohkem vaadelnud minevikus toimunud juhtumeid, nähtusi ja sündmustega seotud persoone. Oleme rääkinud asjadest, millest sai alguse uuema aja Eesti kuritegevus ja kasvas välja tänapäevane politseisüsteem. Tänase saate külaliseks on Veiko Kulla - mees, keda on kutsutud probleemide lahendajaks ent kes tegelikult oli aktiivne ja tegus osaline taasisesesivunud Eesti korrakaitsesüsteemi loomisel. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina lööb kaasa ka endine tipp-politseinik, poliitik ning kirjamees Andres Anvelt.

Kui tihti oleme oma saadetes käsitlenud krimimaailma läbi prokuröride ja politseinike silmade, siis sel korral kavatseme piiluda nende inimeste maailma, kelle töö on kas kahtlustuse või süüdistuse saanud inimeste kaitsmine. Ehk siis – juttu tuleb advokaatide töö telgitagustest. Kui kerge või raske ikkagi on kaitsta kurjategijaid, jätiseid ja millal on advokaadil õigus loobuda? Seekord on Krimiraadiol külas Vladimir Sadekov endanimelisest õigusbüroost ning Gregori Palm Widen Legali büroost. Saatejuhid on Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases saates räägime pikemat või lühemat aega vanglas karistust kandnud isikute taasühiskonnastamisest - muredest, probleemidest ja ehk ka rõõmudest. Teemat aitab lahata sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži taasühiskonnastamise õppetooli lektor Maret Miljan. Eksperdina lööb kaasa endine tipp-politseinik, poliitik ja kirjamees Andres Anvelt. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk

Seekordses Krimiraadios tuleb juttu politseiõppe tulevikust, olevikust ja pisut ka minevikust. Tänases saates räägime nimelt kõigest sellest, mida tehakse politsei- ja piirivalvekolledžis. Saates on külas endine tipp-politseinik ja siseminister, praegune Sisekaitseakadeemia Politsei-ja Piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani. Koos Kristianiga võtab laua taga koha sisse ka meie püsiekspert Andres Anvelt. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänase "Krimiraadio" teema on põnev – me räägime majandussektorist või -valdkonnast, mida võib julgelt nimetada Eesti organiseeritud kuritegevuse peamiseks hoolauaks. Me ei räägi seekord Viru hotellist ja Viru ärikatest vaid tänase saate teemaks on metalliäri 90date aastate alguses. Krimiraadio ekspert Andres Anvelt on siin mitmel moel heaks allikaks – omal ajal noore politseinikuna lahendas ta Metsiku Ida metalliäriga seotud kuritegusid. Teisalt on ta kuritegeliku metalliäri kuldajast kirjutanud menuka raamatu „Punane elavhõbe“, millest hiljem sai ka samanimeline menukas film. Saadet juhivad ajakrijanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänase krimitunni sisse oleme seekord ära mahutanud kaks eraldi teemat: Saadet alustame turvateemadel. Tundub uskumatu, aga maailm paraku on muutunud nii jaburaks, et maailmakuulsaid kunstiteoseid peab kaitsma kliimaaktivistide poolt lendu lastavate supivalingute eest. Võiks ju arvata, et Eestisse nii radikaalsed aktsioonid ei jõua ning inimesed end maalide ja skulptuuride külge kinni liimima ei hakka, ent tegelikult on ka Eesti muuseumid valvet just seetõttu oluliselt tõhustanud. Sellest, kuidas erineb kunstiväärtuste kaitsmine tavapärasest turvatööst räägib Viking Security mehitatud valve juht Juhan Aia. Saate teises pooles uurime, kuidas on juhtunud ikkagi nii, et eestlaste lemmiknarkootikumiks on saanud võrdlemisi kalli turuhinnaga ja nii mõneski ringkonnas glamuuridroogiks peetud kokaiin. Räägime, mis radu pidi see Eestisse jõuab. Kuidas narkokraami on liikvel sedavõrd palju, et väikesest provintsilinnast Rakverest on saanud omamoodi kokakiinipealinn. Kokaiini jõulisest pealetungist ja selle ohjeldamisest räägib Maksu - ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Prokuratuuri ja Kaitsepolitsei eestvedamisel käib Eestis juba mitu aastat süsteemne Ukraina sõjakuritegude dokumenteerimine. Tänases saates uurime, kuidas käib täpsemalt sõjakuritegude menetlemine ning miks seda tehakse just Eesti kaasabil, eestimaa pinnal. Seekord on saates külalisteks riigiprokurör Kati Reitsak ning Kaitsepolitseiametist Marko Odamus, kes mõlemad on hetkel oma põhifookuse suunanud just kuritegudele, mis pannakse toime sõjas. Saadet juhivad Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tallinna Sadam, Porto Franco, Kajar Lember, Narva ja Ida-Virumaa - need on vaid mõned märksõnad, mis korruptsioonile mõeldes esimesena meelde tulevad. Kui korrumpeerunud siis ikkagi Eesti tegelikult on ja milline on Eesti suurim korruptsioonikants? Tänane "Krimiraadio võtab luubi alla korruptsiooni, selle olemuse ja ulatuse Eestis. Teemat aitavad sel korral lahata vastloodud Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ning Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases 47. "Krimiraadio" osas tuleb juttu lugudest, mis liiga tihti avalikkuse ette ei jõua – räägime jälitajatest, ahistajatest ning teistest meie ümber elavatest ja toimetavatest maniakkidest, kes ei pea kaaskodanike privaatruumi mitte millekski. Teemat aitavad lahata Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaspar Urmas Oja ning psühholoog ja Ohvriabi koostööpartner Kätlin Konstabel. Eksperdina on abiks endine tipp-politseinik ning kirjamees Andres Anvelt. Saatejuhid on Karel Reisenbuk ja Raul Ranne.

Tänane "Krimiraadio" on oma olemuselt tavapärasest rohkem retrohõnguga, sest vaatame ajas tagasi 22 aastat. Ehk 2002. aasta kevadesse, kui Eesti inimeste närve hoidsid pingul sellised tegelased nagu Dmitri Medvedjev - mitte segamini ajada samanimelise poliitilise närukaelaga Venemaal - ja Juri Ustimenko, keda üldiselt kutsutakse ühemõtteliselt sarimõrvariks ehkki mees on endale sellise tiitli omistamise kohtus vaidlustanud. Kohus aga ütles, et sarimõrvar on sarimõrvar. Räägime nendest pingelistest kuudest, mil duo mööda eestimaad ringi laamendas ning kuidas see probleem lõpuks lahendati. Stuudios on meie tavapärane ekspert Andres Anvelt, kes Ustimenko ja Medvedjevi tapatalgute ajal juhtis keskkriminaalpolitseid. Saadet juhivad Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases "Krimiraadios" oli külas Põhja ringkonnaprokuratuuri uus juhtivprokurör Priit Heinsoo, kelle õigusalane karjäär sai alguse 1990. aastate alguses kriminaalpolitseis. Saates räägime, et milline roll on täita ühel juhtival prokuröril ning mida olulist on olnud kaasa võtta eelmistest karjääridest nii politseinikuna, kui kriminaalpoliitika kujundajana Siseministeeriumis. Muu hulgas meenutab Priit Heinsoo koos Andres Anveltiga 90ndaid Saaremaal, kui ta oli Saaremaa kriminaalpolitsei juht. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina lööb kaasa endine tipp-politseinik ning kirjamees Andres Anvelt.

Tänane "Krimiraadio" piilub saladokumentide trükkijate ning passimafioosode salapärasesse maailma. Kes toodavad võltsdokumente, kes neid kasutavad ning kuidas ka kõige peenemalt teostatud võltsingud avastatakse, sellest räägib PPA Põhja prefektuuri dokumendiekspert Priit Paakpuu. Tänast "Krimiraadiot" juhib ajakirjanik Raul Ranne, eksperdina on abiks endine tipp-politseinik, poliitik ning kirjamees Andres Anvelt.

Selle nädala "Krimiraadio" räägib varastamistest. Kipub olema eluline tõsiasi, et mida jahedam on majandusseis, seda agaramalt ründavad organiseerunud vargajõugud ja üksikud sooloartistid kõikvõimalikke kaubanduskeskusi, kaubahoove ja nurgapoode. Kust varastatakse? Kes varastavad? Kuidas varastatakse? Mida varastatakse… ja mida varastatud kraamiga edasi tehakse? Teemat lahata enamike suurte kaubanduskeskuste valvega tegeleva turvaettevõtte Viking Security mehitatud valve juht Juhan Aia. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina on abiks Andres Anvelt.

Sel teisipäeval räägime sellest, kuidas edeneb hooldekodudes ürgvanu, dementseid ja/või puudega patsiente ahistavate pervert-hooldajate kuritegude menetlemine. Aga räägime narkoturul laiutavatest nitaseenidest, netis möllavatest kelmidest ning muudest rasketest kuritegudest ja kuritegelikest suundumustest, mis möödunud aastal Põhja prefektuurile rohkelt tegevust andsid. Jutuks võtame ka politsei tänavuse aasta plaanid ja eesmärgid. Selle aasta esimese "Krimiraadio" külaliseks on Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Saatejuhid Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Milliseks muutub organiseeritud kuritegevus järgneva viie aasta perspektiivis? Kas tuleviku kuriteopaigad asuvad pigem küberruumis? Mis keelukaup liigub pimeveebis? Kust värbab politsei maailmaklassiga küberspetse? Selle nädala "Krimiraadio" teemaks on kõik see, millega tegeleb Keskkriminaalpolitsei. Rohkem on fookuses aga kindlasti võitlus rahvusvahelise ja kodumaise küberkuritegevusega. Teatava uhkusega saame öelda, et tänase saate külaliseks on keskkriminaalpolitsei uus juht Oskar Gross, kelle erialane spetsialiteet on just küberkuritegevuse vastane võitlus. Raul Ranne, Karel Reisenbuk ja Andres Anvelt viivad kuulajad igal teisipäeval teisele poole ühiskonna ääreala. Suletud ja avatud toimikud Kuku "Krimiraadios" igal teisipäeval kell 13.00 või sulle sobival ajal pleieri äpis.

"Krimiraadio" teemaks on seekord kriminalisti roll keeruliste kuritegude avastamisel. Kõige tegusamad tööaastad olid selles vallas üheksakümnendad ja 2000. aastad, mil kuritegevuse määr oli hullumeelselt kõrge ja samas ka noore riigi politseisüsteem ja kriminalistika tormilises arengus. Uurime, et kust me Eestis alustasime ning kuivõrd ja kuidas tuli NSV Liidu lagunemise järel seda valdkonda nii-öelda uuesti ehitada. Peatume ka mõnel praktilisel näitel. Külas on kriminalistikavaldkonna üks tuntuim spetsialist, pikaaegne Põhja politseiprefektuuri kriminaalpolitsei kriminalistikatalituse vanemkomissar ja endine sisekaitseakadeemia õppejõud Annika Lall. Saadet juhivad Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina osaleb Andres Anvelt.

Salaviina kuratlik käsi - 1990. aastate lõpus oli salaviina osakaal kogu Eesti alkoholiturust ligi 40 protsenti. Igas Eesti maakonnas tegutsesid oma "joogipunktid", milles voolas salajast tulivett ojadena. Võitlus selle vastu oli karm, kuid milline on seis täna? "Krimiraadio" uurib seekord, miks tarbiti Eestis niivõrd palju just salaviina ning kuidas käis selle vastane võitlus. On ju meie teisteski saadetes jooksnud refräänina läbi tõsiasi, et joomase peaga korraldatakse hulle asju - olgu see siis lähisuhtevägivald, tänavakuritegevus või traagilised õnnetused. Mööda ei pääse ka organiseeritud kuritegevusest, kus salaviin oli tihti üheks stabiilseks sissetulekuallikaks. Seekordses "Krimiraadios" on külaliseks kauaaegne Liviko juht Janek Kalvi. Saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina on abiks endine tipp-politseinik, poliitik ja kirjamees Andres Anvelt.

Seekordne "Krimiraadio" keskendub lähisuhtevägivallale. Sel laupäeval on rahvusvaheline naistevastase vägivalla ehk lähisuhtevägivalla vastu võitlemise päev - sellest küll räägitakse ja sellele juhitakse tähelepanu aina enam ent olukord on koduseinte vahel endiselt üsna kole. "Krimiraadio" küsib otse ja ilustamata: miks saavad naised endiselt kodus peksa? Kuidas saaks seda ennetada ning juba olles sattunud vägivalla ohvriks, sellest ringist välja astuda? Oma nõuandeid ja vaadet jagavad saates kogemusnõustaja Merli Kaunissaar ja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson. Saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Seekordne „Krimiraadio” sai otsese ajendi uudisest, et Riigiprokuratuur saatis hiljuti kohtusse kriminaalasja, mille peategelaseks on mees nimega Valeri Ramjalg, keda teatud ringkondades tuntakse ka nime all Jokker. Süüdistuse järgi pani Jokker püsti kuritegeliku ühenduse – La Familia. Temale lisaks sai „La Familiasse” kuulumise eest süüdistuse veel 8 inimest. Jokkeri grupeeringut on peetud üheks vähestest eestikeelsete maffiajõukude seas. Seekordses „Krimiraadios” proovimegi lahti harutada ning lähemalt uurida, mis nähtus on eestikeelne allilm ning kuhu ulatuvad selle juured. Lisaks ekspert Andres Anveltile on stuudios külas ka selle ala parim asjatundja, Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. NB! Järgmisest nädalast stardib Kuku "Krimiraadio" aga juba uuel ajal - suletud ja avatud toimikud vaadatakse edaspidi läbi igal teisipäeval kell 13.

Leedu autovargad on Eestis peavalu tekitanud juba pikki aastaid. Seekordses Krimiraadios võtamegi üksipulgi lahti Leedust ja mujalt pärit gastrolööride ehk niinimetatud „külalisesinejate” tegevuse. Kõrvaltvaatajale võib näida, et tegemist on hüdra tapmisega, kelle iga maharaiutud pea asemele kasvab mitu uut. Krimiraadio külaliseks on sel korral Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse eriasjade uurija Priit Schvede, kes on seesuguseid gastrolööre taga ajanud rohkem kui kümme aastat.

Kui Nõukogude okupatsiooni ajal oli prositutsioon Eestis kriminaalkuritegu, siis uue aja tulekuga oli ühtäkki nagu kõik lubatud. Või kas ikkagi oli? Seekordses "Krimiraadios" piilumegi maailma kõige vanema ameti telgitagustesse – mis toimus ja mis toimub nüüd. Külas on inimkaubanduse ekspert, Sisekaitseakadeemia õppejõud ning endine Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne. Saadet juhivad Raul Ranne, Karel Reisenbuk ja Andres Anvelt.

Seekordses "Krimiraadios" oleme kokku lõiminud mitu teemat, aga ajendi saanud ühest lähenevast, väga kurvast tähtpäevast. Aastal 2003 leiti Tallinnas oma kodust tapetud 11-aastane poiss. Ent kogu traagiliste sündmuste jada sai alguse sellest, et poisi ema sai ajalehekuulutuse kaudu tuttavaks oma hilisema poja mõrvariga. Selline „vanglaromantika” ei ole aga ainukorde juhus kui kurjategijad on kõrgete vanglamüüride tagant endale „armastuse” leidnud, kuid kellest on hiljem saanud hoopis ohvrid ja kannatanud. Saate külaline on kriminaaljälituse veteran, 2003. aastal Tallinna politsei aseprefekti ametit pidanud Kalle Klandorf. Saatejuhid on seekord Karel Reisenbuk ning Timo Tarve.

Seekordne "Krimiraadio" võtab pureda kaks teemat. Tallinna ümbruse metsades on aktiviseerunud seksuaalmaniakk, kellest politsei ei kuulnud pikad 11 aastat mitte midagi. Kuni selle aasta augustini, kui Harku metsas toimus järjekordne rünnak. Politseil on alust arvata, et ründaja hingel on alates 2000. aastate keskpaigast 17 taolist rünnakut. Miks teda pole siiani tabatud ning kui kaugel on politsei oma uurimisega täna, räägib Põhja Prefektuuri seksuaalkuritegude talituse juht Reimo Raivet. Oktoobri alguses tuli Haapsalust ärev teade, et ühes kortermajas varjub joobes ja agressiivseks muutunud mees, kes ähvardab nii ennast kui teisi õhku lasta. Mis siis ikkagi sel ennelõunal kuurortlinnas juhtus ning kuidas see sündmus lahendati? Külla tuleb Lääne prefektuuris seda sündmust operatiivjuhina lahendanud Üllar Kütt. Saadet juhivad Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Seekordses "Krimiraadios" räägime narkokulleritest ehk niinimetatud narkomuuladest – Eestis on kümneid või isegi sadu noori inimesi, keda rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus on värvanud transportima narkootikume ja kes pahatihti on mõnes lennujaamas või piiripunktis vahele võetud ning saadetud pikemaks ajaks vanglasse karistust kandma. Krimiraadio uuris, kuidas kogu see kriminaalne võrgustik toimib ning usutles muu hulgas ka üht Eesti noort narkokullerit, kes on kogu selle kadalipu omal nahal järgi proovinud. Saates aitas teemat lahata Europoli kogemusega endine narkopolitseinik, praegune Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Margus Raspel.

Eile õhtul pääses vabadusse järjekordne eluagne vang - kolmikmõrvar. Mis asjaoludel ränkrasketes veretöödes süüdi mõistetud ja eluks ajaks trellide taha saadetud kurjategijad ikkagi enne elu lõppu vabadusse lubatakse? Stuudios on justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk ning eksperdina jagab oma kogemust endine politseijuht ja kirjamees Andres Anvelt.

Selle nädala "Krimiraadio" teemaks on avastamata raskete isikuvastaste kuritegude edasine saatus. Ehk siis, juttu tuleb tapmistest, mille puhul uurimine esimese hooga tulemust ei anna ning mõrvar jääb tabamata. Mis saab edasi? Millisel puhul vana mõrvatoimik taas avatakse? Teemat aitab lahata Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares. Nagu ikka, "Krimiraadiot" veavad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, ekperdina lööb kaasa endine politseijuht, poliitik ja kirjamees Andres Anvelt, kes tänapäeval jagab kogemusi erabisnises.

Tänases "Krimiraadios" räägime Eesti allilmast. Enam-vähem täpselt seitse aastat tagasi tapeti Läänemaal pikki aastaid Eesti allilmaliidriks kutsutud Nikolai Tarankov. Üsna hiljuti pääses ennetähtaegselt vabadusse allilmavalitseja tapja Juri Vorobei. Meenutagem siis, mis mõjuga mees oli Nikolai Tarankov, mil viisil ta siinset allilma kontrollis, miks ta tapeti ning kes on tänaseks võtnud allilmaliidri rolli? Teemat aitavad lahata keskkriminaalpolitsei kaks endist juhti - Aivar Alavere ja Andres Anvelt. Saatejuhid Karel Reisenbuk ja Raul Ranne.

Viimased nädalad on peaminister Kaja Kallase ja ta abikaasaga seotud skandaali taustal palju räägitud ärist agressorriigi Venemaaga – on räägitud taunimisväärsetest jokk-skeemidest ja eetilistest valikutest. Mis aga tegelikult idapiiril toimub ja millised kaubad Venemaa ja Eesti vahel liiguvad, räägime Maksu- ja Tolliameti tolliformaalsuste valdkonnajuhi Külli Kurvitsaga. Saadet juhivad ajakirjanikud Karel Reisenbuk ja Raul Ranne, eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt.

Tänase saate teemaks on vanglates ja kuritegelikes ringkondades kehtinud, kuid uuemal ajal kiirelt hääbuv subkultuur selle kõige erinevamates ilmingutes. Teemat aitab lahata rikkaliku kriminaalse tausta ning pikaajalise vanglakogemusega mees Andres Sarapuu, kes on sellest samast subkultuurist koostanud põhjaliku raamatu. „Vangla. Riik“. Vestlust veavad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Selle nädala "Krimiraadios" räägime sellest, kuidas on viimase aja majanduslik pingeseis muutnud pilti nö argikuritegevuses. Näiteks kauplustest varastatakse sagedamini ja aina rohkem, teab turvaettevõtte Viking Security mehitatud valve juht Juhan Aia. Saatekülalisena selgitab ta täpsemalt, kes varastavad, miks varastavad, kuidas varastavad ja mida varastavad. Vestlust juhib ajakirjanik Raul Ranne.

Seekordse "Krimiraadio" külaline on haruldane. Väga harva kui avalikkus saab kuulda Eesti politsei eriüksuse K-komando tegemistest. Nüüd on üks neist hetkedest käes. Külla tuleb politseis 32 aastat töötanud, neist 28 aastat eriüksuses töötanud ja sellest veel 9 aastat üksust juhtinud operaator number 33 ehk Hannes Perk. Tema küllatuleku ajendiks on uudis, et Hannes Perk pani 31. mail oma kauaaegse ameti maha. Kes on need enamasti nime ja näota, aga siiski numbriga mehed politseis ja mida nad teevad, sellest Krimiraadios juttu tulebki. Saatejuhid on Karel Reisenbuk ja Timo Tarve.

"Krimiraadio" teemaks on joodikute Eesti. Täpsemalt siis need juhtumid, mil inimene, kes on ennast sedavõrd ära sättinud, tuleb igaks juhuks saata kainestusmajja puhkama saata. Kes ja mis asjaoludel sellesse asutusse viiakse ja mis näoga kainestlast lahkutakse, räägib Põhja prefektuuri kainestusmaja grupijuht Kelly Miido. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Selle nädala "Krimiraadio" teemaks on ohtlikud olukorrad, kus kasutusel on relvad ja relvataolised esemed. Olgu öeldud, et sellised juhtumid on Eestis ootamatult sagedased. Probleemi aitavad lahata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt Joosep Kaasik ja kiirreageerimistalituse juht Silver Hanikat. Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases saates räägime alaealiste suhtes sooritatud seksuaalkuritegudest ja ränkadest vägivallajuhtumitest. Aga ka veebis tegutsevatest pedofiilidest ja nende tabamisest. "Krimiraadio" külalisteks on PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsegrupi grupijuht Reimo Raivet ja sotsiaalkindlustusameti Lastemaja nõunik Merit Korbe. Saadet juhivad ajakirjanikud Karel Reisenbuk ja Raul Ranne.

Selle nädala krimiraadio teemaks on politsei neljajalgsed abilised ning nende toel avastatud kuriteod. Saate külaliseks on politsei- ja piirivalveametis koerte teenust juhtiv Helen Kommussar ja Põhja prefektuuri koerte grupi instruktor Kristi Pai. Politseikoerte töö- ja hingeelu uurivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

28. aprilli "Krimiraadio" räägib kriminalistide tööst kuritegude uurimisel ja avastamisel. Ka sellest, kuivõrd seriaalides ja filmides kujutatud kriminalistidel ja nende tegemistel on midagigi ühist reaalelu ametivendadega. Saate külalisteks on Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistika talituse juht Elari Haugas ja kriminalist Liisbet Karjane. Saatejuhid on Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Tänases "Krimiraadios" saates räägime alaealiste kuritegevusest – tagajärgedest ja põhjustest. Saate külaliseks on politsei- ja piirivalveameti teabebüroo politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa. Saadet juhib Raul Ranne.

Tänase "Krimiraadio" teemaks on suuremad ja väiksemad kuriteod me igapäevases liikluses. Kuidas ohjata roolijoodikuid ja -narkomaane, hullunud kihutajaid ning muid raevutsejaid? Teemat aitab lahata Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Taavi Kirss. Saatejuht on Raul Ranne.

Selle nädala "Krimiraadio" võtab jutuks elu Eesti vanglates. Kas pikemalt betoonimüüride taga viibides on võimalik ikkagi inimeseks jääda? Milliselt on muutunud kontingent, kes kinnipidamisasutustes karistust kannavad? Kas nõukogude pärandina ka Eesti vanglates kehtinud subkultuur on lõplikult kadunud? Kas me ühiskond pakub karistuse ära kandnud inimesele piisavalt toetust ja võimalusi, et eluga mõistlikul viisil edasi minna? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse. Küsib Raul Ranne.

Selle nädala "Krimiraadios" räägime põhjalikumalt organiseeritud kuritegevusest. Saate külaliseks on Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis. Saadet juhib ajakirjanik Raul Ranne.

Pole saladus, et Eestis on fikseeritud aina rohkem juhtumeid, kus mujalt saabunud vähese keeleoskusega ning siinseid olusid vaevu tundvaid inimesi kasutatakse jõhkralt ära. Inimkaubanduse ohvrite lood kõnelevad mõnitamistest, vaimsest vägivallast ja füüsilise vägivallaga ähvardamisest. Harvad pole tööpakkumised, kus lepinguid ei sõlmita, ja ülipikkade tööpäevade eest jäetakse töötasud välja maksmata. Ärevatel ja keerulistel aegadel üha enam pead tõstva probleemi tagamaid aitavad lahata sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite teenuse juht Sirle Blumberg ja Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila. Saadet juhib Raul Ranne.

Selle nädala "Krimiraadios" on jutuks vargused. Mullune statistika ütleb, et paaril viimasel aastal on kasvanud varavastaste kuritegude arv. Levinuimad varavastased kuriteod on vargused. "Krimiraadio" uurib, miks varastakse, kust varastatakse ning kuidas vargaid ohjeldada. Saate külaliseks on Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristel Toming. Arutelus löövad kaasa ka Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm ja turvaettevõtte Forus juhatuse liige, mehitatud turvateenuse valdkonna juht Kaimar Karuauk. Saadet juhib Raul Ranne.

Seekordses krimiraadios räägime kuritegudest, väärtegudest ja ohuolukordadest, mida korraldatakse internetis. Kõneleme ahistajatest, ähvardajatest ja kelmidest, kes jahivad ohvreid veebikeskkonnas. Saate külaliseks on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman. Saadet juhib Raul Ranne.

Selle nädala "Krimiraadio" uurib, millist meelemürki saadetakse postipakkidega Eestisse kõige enam ning mida keelatut saadetakse riigist välja. Kui sageli avastatakse postipakist relvi või närvigaasiballoone? Mida teha massiivsetes kogustes idamaist päritolu „imeliste“ ravimitega ning ilmselgelt võltsitud kaubamärke kandvate rõivastega? Kui sageli sisaldavad postipakid tollitöötajate elu ohustavaid aineid? Teemat avab maksu- ja tolliameti sisepiiri valdkonna posti tollipunkti juhataja Albina Saar. Saatejuht on Raul Ranne.

Kas maksab olla rahul teadmisega, et värskelt ilmunud statistika kohaselt oli mullu Eestis tapmisi, mõrvu ja tapmiskatseid sama palju kui aasta varem ning neis kuritegudes hukkus 18 inimest, mis on väikseim arv pärast Eesti taasiseseisvumist? Mis asjaoludel ja millistes olukordades tungitakse elude kallale? Kui kiirelt jõuab politsei üldjuhul nii raskete kuritegude lahendamiseni? Kas kaasajal toimunud mõrvajuhtumite ja tapmiste puhul on olnud märgata motiive, milliseid varasematel aastatel polnud? Neile ja teistele ränkade kuritegude uurimist ja avastamist puudutavatele küsimustele vastab PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares. Saatejuht on Raul Ranne.

Selle nädala Krimiraadio teemaks on narkokuritegevus. Miks on Eestis jõuliselt kasvanud üledoosisurmade hulk? Mis põhjusel on Eesti noored uimastite tarvitamise osas Euroopas esirinnas? Kuidas peatada eluohtlike aineid levitavad organiseeritud kuritegelikud grupeeringud ning hoida narkohuvilised tapvatest droogidest eemal? Neile ja paljudele teistele teemakohastele küsimustele vastab on PPA Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro. Saatejuht on Raul Ranne.

Selle nädala "Krimiraadios" räägime piiriülesest kuritegevusest ning Ukraina ja Venemaa suunalt tulevate põgenikelainetega seotud raskematest probleemidest. Kas ja kui tõsiselt mõjutavad Eestisse saabunud või siit läbi sõitnud rahvahulgad kuritegevuse üldpilti? Saate külaliseks on PPA Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Eerik Purgel. Saadet juhib Raul Ranne.

Me ju mäletame, kuidas president Kersti Kaljulaid manitses lähisuhtevägivalda märkama ja probleemile lahendusi otsima juba kuus aastat tagasi peetud aastapäevakõnes. Teame, et politsei reageerib perevägivallateatele võimalikult operatiivselt ning inimesed on üha julgemad koduseinte varjus toimuvatest julmustest teatama, ent olukord on jätkuvalt halb. Iga päev saab politsei keskeltläbi 31 perevägivallaga seotud teadet. Möödunud aastal laekus sääraseid ärevad teateid ühtekokku 11500. Kuidas väljakutsetele reageeritakse, milline pilt üldjuhul sündmuskohal avaneb ning kuidas vägivaldseks läinud keerukaid inimsuhete puntraid lahti harutatakse, selgitab PPA Põhja prefektuuri prefekt Joosep Kaasik. Saatejuht on Raul Ranne.

Pätid paraku ei puhka. Pidev teavitustöö ja politsei sekkumine pole aastaid Eesti inimeste pangakontosid rüüstama kippunud telefonikelme, küberlurjuseid ning nende palgalisi käsilasi eemale peletanud. Kuritegelikud võrgustikud leiutavad üha jõhkramaid võtteid ja jultunumaid nippe, kuidas me inimeste raha kallale pääseda. Millised on viimasel ajal levinumad petuskeemid ning kuidas neid tõrjuda, sellest räägib värske "Krimiraadio". Saate paneb kokku Raul Ranne.