Jukuraadio: jukuraadio_2024-08-08

532. Jukuraadio viib meid üsna õudsesse 1940. aastasse, mil Eesti “astus vabatahtlikult” Nõukogude Liidu liikmeks. Saates saame teada, kuidas meie iseseisvuse jalad napilt ühe suve jooksul täielikult alt ära saeti. Kui veel maikuus pidas Konstantin Päts noorskautidele oma lossi ees isamalist kõnet, siis juba 16. juunil saadeti Eestile telegramm, kus nõuti “täiendavate” nõukogude sõjaväeosade laskmist nõukogude territooriumile ning kui kindral Johan Laidoner sõitis 17. juunil Narva lepingut allkirjastama ja tingimustest rääkima, sõitsid nõukogude üksused talle juba poolel teel Tallinna poole vastu. Ajaloolane Andres Adamson ja Juku-Kalle Raid käivitavad ajamasina ning uurivad selle ja järgmise nädala saates, mismoodi meie vabadust justkui vorsti viilutati; kuidas 21. juulil uus valitsus “eesti rahva tahte kohaselt” Moskvasse taotluse saatis, et Nõukogude Liiduga ühineda ja kuidas Stalin meid 6. augustil 1940 sinna "armulikult vastu võttis". On üsna seiklusrikas, aga väga morn köögilaud.

Jukuraadio: jukuraadio_2023-09-14

1990ndaid aastaid meenutades tuleb kohe pähe, et Eestit (aga ka muud Ida-Euroopat) kutsuti "metsikuks idaks". Samas eksisteerib Eestis ka "metsik lääs”. Selleks puhuks soovitab Jukuraadio lugeda Vahur Lauri teost "Leedid ja logardid. Lugusid metsikust läänest”. Jukuraadio 482. köögilauas räägivad USA metsikust läänest Aktuaalse Kaamera ajakirjanikud Vahur Lauri ja Anton Aleksejev ning lisaks ka metsiku lääne etendustes mänginud Marta Lauri. Käime ekskursioonil USA rajaäärseid vallutanud meeste ja naiste tegemistes, hulgume mööda 19. sajandi Ameerikat, aga tuleme metsiku lääne teemadega ka Eestisse.

Jukuraadio: Vabaduse disko 2023 2. pool

Jukuraadio: Vabaduse disko 2023 1. pool

480. Jukuraadio köögilauda on maha istunud arhitektuuriloolane Karin Paulus. Sedapuhku võtame ette rännaku Mustamäele. Mustamäe “linna” ehitamise projekt kinnitati 1958, esimene paneelmaja valmis 1962. Toonaste inimeste jaoks kujutas Mustamäe mingit nõukogude utoopiat, vinget kaasaega, modernismi ning markeeris kindlasti ka helget sotsialistlikku tulevikku. Mis sellest kõigest sai, on teada. Inimnäolist sotsialismi pole olemas. Tegelikult pärineb Mustamäe asustus aga märksa varasemast ajast. Mustamäe nõlva all on muinasaegne pakktee, Kadaka küla pärineb kindlasti juba 17. sajandist ning paneelmajade asemel asusid kunagi sinna-tänna laialipillutatud talud. Ekskursioon Mustamäele avab selle linnaosa vähemtuntud kohakesi.

Jukuraadio 468. saates kasvavad nagu lilled Meelis Kubits ja Krista Kaer. Meelis organiseerib rahvusvahelist muusikafestivali Odessa Classics ning Krista kirjandusfestivali HeadRead. Kuna mõlemad toimuvad Tallinnas üheaegselt, liidame nad kokku. Peale selle ühendab mõlemaid sündmusi ka Musta mere äärne pärl Odessa. Pluss veel sügavalt Putini režiimi vastane vene kirjanik Vladimir Šiškin.

Jukuraadio 466. köögilauas on ennast paika sättinud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktor Kert Valdaru ja rehabilitatsiooniosakonna juhataja Kadri Norit. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tähistas see aasta 28. tööaastat. Saates räägime erilisusest erivajaduses ja erivajadusest erilisuses läbi aastakümnete. Mis nähtus on kutserehabilitatsioon? Ja kus seda leida võib? Arutame kuidas toetada noort inimest, kes vajab tuge igapäevaelus või tööle saamisel, eriti veel kui emakeel ei ole eesti keel. Otsitakse vastust, kas on ainest tippjuhtide ja poliitikute läbipõlemisprogrammiks.

Jukuraadio 464. saates lendab köögilaud koos Tiit Pruuliga nagu loll-Ivani iseleviteeriv ahi Ida-Preisimaale. Ida-Preisima paikneb kolme tänase riigi territooriumil: Poola, Venemaa ja Leedu. Heites pilgu kaardile, näeme isegi, kui "eklektiline" see mõte tundub. Tegelikult aga mitte. Veel 16. sajandil olid rahvusena olemas preislased, balti keelkond, kes paraku hiljemalt 17. sajandi keskpaigaks välja surid. Ent preislased on alles kohanimedes, arhitektuuris ning milleski veel, mida ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kasutamata sõna "preislane". Mis maa on Ida-Preisimaa? Selle üle on vaieldud sajandeid, selle täpseid piire on üritatud paika panna ja lammutada. Meie reis üritab anda väikest pilti territooriumist ja kultuurist, mis koosneb geograafiliselt kadunud Sakasamaast, unistuste Leedust ning tänase Poola nurgast. Ja köögilauaga viibime muidugi ka Kaliningradi oblastis, kohas, kuhu füüfiliselt pole praegu küll mõtet hakata kohale ronima.

Jukuraadio 463. köögilauas hakkame uurima vandenõuteooriaid, vabamüürlust ning teosoofiat. Selleks puhuks on ennast laua taha istutanud lääne esoteerika uurijad Meelis Piller ja Toomas Abiline Linnamuuseumist. Kuidas on toimetanud vabamüürlased Eestis? Teadaolevalt olid algselt vabamüürlased ainult mehed. 19. sajandi eelviimasel kümnendil tegi prantslasest arst, Pariisi linnavalitsuse liige ja vabamüürlane Georges Martin (1844–1916), kes kuulus ordusse La Grande Loge Symbolique Ecossaise (GLSE) ettepaneku naiste initsieerimiseks vabamüürlusesse. 14. jaanuaril 1882 pühitsetigi GLSE looži Les Libres Penseurs liikmeks esimene naine – aktiivne naisõiguslane ja kirjanik Maria Deraismes (1828–1894). Kõik Prantsusmaa vabamüürlaste ordud kuulutasid pühitsuse ebaseaduslikuks ning vanade tavade vastaseks. Paljud liikmed lahkusid loožist, kus Deraismes’ pühitseti. Loož arvati GLSE-st välja. Ilmselt oli naisterahva pühitsemine vabamüürlaseks tol ajal niivõrd piireületav, et GLSE lõpetas oma tegevuse 1911. aastal.

360. Juku-Kalle köögilaud on ikka veel Tartus. Eelmisel korral lauda istunud kirjanik Mart Kivastik ja arhitekt Andres Lunge pole viitsinud üldse ära minna, vaid jätkavad mälumatka väikese Tartu 1970ndate ja 1980ndate aastate tänavail, hoovides, platsidel, puhvetites ja kauplustes. Teel kohtame ägedaid agulitüüpe, aga uitame ka paneelrajoonides. Saate ajandiks on Kivastiku film “Taevatrepp”.

359. Juku-Kalle Raidi köögilauda on ennast sättinud kirjanik Mart Kivastik ja arhitekt Andres Lunge. Et ilm näitab end sombuse ja jahedapoolsena, ongi paras teha üks sulnis retk tagasipöördumatusse minevikku. Uitrame Mardi ja Andrese abijuhtimisel mööda 1970ndate ning 1980ndate Tartu tänavaid. Siin saate esimene osa, nädala pärast ka järg. Igal juhul saame me teada, kuidas käis elu Tartu agulites, aga ka paneelmajades. Läheme külla seal toimetanud inimestele, kellest suur osa on juba lahkunud, aga meenutame ka kõike muud, mis noorel Mardil ja Andresel Tartus ette tuli ja mille kõigega nad seal rinda pistma pidid. Saate ajendiks sai Kivastiku film "Taevatrepp".

Jukuraadio köögilauas on Juku-Kallel teist nädalat külas uimastikahjude vähendamise entusiastid, tugiisikud ja uimastitarvitajate õiguste eestvõitlejad Margus Lõvi ja Mart Kalvet organisatsioonidest LUNEST, Convictus, ReAgentuur ja Ravikanep. Kaheosalise saate teises osas jätkuvad lood globaalse uimastikeelupoliitika ajaloost ja seostest repressiivsete rumalustega, Eesti erilisusest narkoeksperimentide tallermaana ning tõenduspõhisema uimastipoliitika perspektiividest. Kes on süüdi selles, et Eestis on rekordiline uimastisuremus ja mida tuleks muuta? Jukuraadio köögilaua taga räägitakse seegi kord sotid sirgeks!

457. Jukuraadio köögilauas on Juku-Kallel külas uimastikahjude vähendamise entusiastid, tugiisikud ja uimastitarvitajate õiguste eestvõitlejad Margus Lõvi ja Mart Kalvet organisatsioonidest LUNEST, Convictus, ReAgentuur ja Ravikanep. Kaheosalise saate esimeses jaos tehakse juttu globaalse uimastikeelupoliitika ajaloost ja seostest repressiivsete rumalustega, Eesti erilisusest narkoeksperimentide tallermaana ning tõenduspõhisema uimastipoliitika perspektiividest. Kes on süüdi selles, et Eestis on rekordiline uimastisuremus ja mida tuleks muuta? Jukuraadio köögilaua taga räägitakse seegi kord sotid sirgeks!

Jukuraadio 456. saade: Putinistidest sõjakurjategijad Eesti vanglas. Juku-Kallet asendab köögilauas Kert Valdaru (varasemate Juku Raadio rubriikide Ornitoologiaminutid ja Valdaru lauanurk eestvedaja), kelle vestluskaaslasteks on Vanglateenistuse juht Rait Kuuse. Saates arutletakse: milline on Eesti vanglasüsteemi valmisolek putinistidest sõjakurjategijaid vastu võtta? Kes ja mis ootab neid Eesti vanglas ees? Milline saab olema nende päevakava? Millised võimalikud tegevused ja taasühiskonnastamise programmid ootavad sõjakurjategijaid? Ja paljut veel.

Valimisnädalal on liikvel igasugused tüübid, telgid kaasas. Aga ajalugu pakub meie mütoloogiast üldse põnevaid tegelasi. Juku Raadio 455. saates räägib Eesti rahva mütoloogilistest peletistest, aga ka muidu igasugustest salapärastest tegelastest, haldjatest ja vaimudest professor Marju Kõivupuu. Kratid, pisuhännad, leviteerimisässad, tondid, puraskid, koerakoonlased, metsavaimud ja kõik kes veel on iidsetest aegadest meie kõrval elanud. Kuna Juku-Kalle ise kandideerib E200 nimekirjas Mustamäel ja Nõmmel, siis tegutses ta selles saates kaablimehe, mitte saatejuhina. Aga nagu kogu eesti rahvas teab – Kõivupuule pole vaja mingit saatejuhti.

Eetris on "Jukuraadio", järjekorraga 454. saade. Seekord on on Juku-Kalle asemel tema naissoost maapealne asemik Aet Kukk, kes on Inimõiguste Instituudi tegevjuht. Saate külalised on Kristina Mänd E-riigi Akadeemiast ja Eeva Eek-Pajuste, kes on Kaitseuuringute Keskuse, Lennart Mere konverentsi tegevjuht. Räägime valimiskompassidest, inimõiguste aastakonverentsist ja alguses ka köögijuttu. Säti ise nagu õigeks pead.

Jukuraadios räägivad IT-ekspert Andres Kütt ja Postimehe ajakirjanik Aarne Seppel sellest, kuidas paarikümnest podcastist sai enam kui 450-leheküljeline raamat, milles on jäädvustatud intervjuude vormis Eesti juhtivate IT-inimeste esimesed sammud arvutite ja tarkvarani. Kaheksakümnendad olid Eestis IT vallas metsikud ja vabad, just see andis tõuke üheksakümnendate lõpul panna alus Eesti digiriigi loole.

"Jukuraadio" saade nr 452. Juku-Kallet asendab köögilauas Kert Valdaru (varasemate Juku Raadio rubriikide Ornitoologiaminutid ja Valdaru lauanurk eestvedaja), kelle vestluskaaslasteks on terava sotsiaalse närviga kultuuriinimesed: näitleja Peeter Oja ja Augustibluusi pikaaegne korraldaja Indrek Ditmann. Koos tullakse "Jukuraadio" kuulajatele appi, et aidata neil teha Riigikogu valimistel õige valik. Analüüsitakse erakondade valimiste sloganeid, rahastust, kandidaatide nimekirju ja valimisprogramme. Samuti paljastatavad köögilaualised enda poliitilised veendumused.

Jukuraadios on seekord välispoliitika ekspert Kadri Liik ja ajakirjanik Aarne Seppel. Räägime Saksamaast ja Poolast sõja taustal, kas üks tähtsust kaotav suurriik ja teine püünele tulev värske energia? Juttu tuleb ka meedia rollist sõja kajastamisel, kas erapooletus on võimalik ja alati vajalik? Suures plaanis on must must ja valge valge, aga kas vajame ka pooltoonides analüüsi?

450. Jukuraadio köögilauada on ennast sisse sättinud Jüri Adams, kelle osa Eesti põhiseaduse kirjutamisel on ilmselt kõige märkimisväärsem, mistõttu Jüri kutsutakse õigustatult põhiseaduse isaks. Pöördume ajas tagasi ja uurime, kuidas sündis taasiseseisvunud Eesti põhiseadus ning kust eeskuju võeti. Ühtlasi teeme pisikese ekskursiooni ka demokraatlike põhiseaduste ajalukku planeedi erinevates riikides. Tänase maailma põhiseadustel on kaks juurikat: USA ning Prantsusmaa. Aga juttu tuleb ka naljakamatest põhiseadustest, nagu nõiteks Nõukogude Liidu oma.

449. Jukuraadio köögilauas on ennast istudes sisse seadnud professor Marju Kõivupuu, meie etnoloogia ja folkloori ema ise! Marju istub üles – justnimelt istub, sest katsuge te köögilauas seista! Pajatame Marjuga Eesti rahva vingetest meestest, jõrmidest musklitaatidest ja naabrite hirmust, keda meie mütoloogias esineb ootamatult vähe. Kesiselt jagub mõõgaga vaenlase tükeldajaid, vankumatuid sõjardeid, kangelaslaule ja heroilisi episoode. Sest keskmised koju tulevad! Meie sõjalood kuuluvad hoopistükkis naistele! Vähemalt märkimisväärses osas. Kuna aasta tagasi algas ka sõda, on temaatika samuti asjakohane!

Jukuraadio 448. köögilauas istus rõõmsasti Taavi Pae. Rääkisime muidugi kaartidest, aga mitte tarokaartidest, ennustamisest ning pokkerist, vaid Eestist erinevatel kaartidel. Päris huvitav rännak kujunes mööda ajalugu, geograafilisi eksitusi, väärkujutelmi, apsakaid ja lihtsalt trikke. Eks sai ka meenutatud, kuidas eestlaste kaaridlugemisoskus pole võibolla parim, sest Nõuka perioodil olid kaardid mittelubatud asjade nimekirjas.

Jukuraadio: Jukuraadio aastalõpu disko - muusikat valib Eesti Vabariigi Valitsus

"Jukuraadio" 446. köögilauas on ajalooprofessor Mati Laur. Üritame saada jälile, miks on Venemaast ajalooliselt kujunenud iseendasse sulguv ning pidevalt naabrite alasid himustav impeerium. Probleemi juured ulatuvad kaugesse minevikku. Moskoovia kohta võib sedastada, et kraabi venelast ja välja tuleb tatarlane.

Jukuraadio 444. saade keskendub puhtale spordile. Koos kirjastuse Varrak kohtuniku Krista Kaeraga satute köögilauda, mis täitub tõeliste spordikommentaaridega, mille kõrval jalgpalli MM omakorda uinub kui eneseabiraamat. Köögilauas võtavadki mõõtu päris raamatud, mitte palli peksvad sportlased. Niisiis, meie iga-aastane spordisaade! Käime läbi Eestis enimmüüdud raamatute edetabeli 2022. aastal. Mida loeti? Keda loeti? Miks? Kui suured on tiraažid? Kes on üllatuslööjad, kes veteranid? Käes on pingeid üleskruviv võistlus!

Jukuraadio 443. köögilaud sõidab rongiga. Ja mitte tavalise rongiga, vaid kitsarööpmelise rongiga, mille ette käib auruvedur. Uurime, kuidas kitsarööpmeline raudtee Eestisse ehitati ning vaatame, kui palju vastab tõele ütelung “Seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee”. Kitsarööpmeline oli võrreldes “suure” raudteega rohkem nagu klubi: sõitis aeglaselt ja väikestesse metsatagustesse kohtadesse. Rong on käinud Paidesse, Virtsu ja isegi Peipsi äärde Mustveesse. Rongis kuulis nii mõndagi uudist, mis ilmapeal toimunud oli. Oli palju ka igasugu turujutte, aga eks käinud needki asja juurde. Kuna reisijate maksevõimekus oli erinev, siis jaotati sõidumugavused erinevatesse klassidesse, Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid. Kitsarööpmeline raudtee töötas Eestis kuni 1975. aastani. Ka vedurijuhid olid raudteel kirevad tegelased. Kaks Lavassaare raudteemuuseumi taastajat – Mehis Helme ja Andrus Roosma meenutavad ülimalt naljakaid seiku, mis neil aegadel ette tulid. Näiteks vedurijuhist, kes kaotas aknasst välja kõõludes suitsupitsi, mida kogu rongitäis reisijaid kraavist otsis, või siis ka juhtum, mil peatati rong kinni ja mindi raudteeäärsesse pulma külaliseks.

442. Jukuraadio köögilaud rikastas ennast Eestis elava Vene kirjaniku Jelena Skulskajaga. Jelena räägib, mismoodi suhtuvad Putinisse, tänasesse Venemaasse ning Ukraina ründamisse praegused Venemaal elavad kirjanikud, lavastajad ja kultuuriinimesed. Selgub, et enimlevinud sõna selle kõige kohta võiks olla “häbi”. Skulskajaga vaatame, milliseid avaldusi on Putini vastu tehtud, kui suurde ohtu panevad end ametliku poliitika vastased ning uurime, palju on neist inimestest Putini-vastaste meeleolude kasvamise taustal tolku. Osa, muuseas, on kindel, et Putinit ei armasta üldse keegi. Me võime selles õigustatult kahelda, ent ekskursioon Venemaale on silmiavav ikkagi.

441. Jukuraadio köögilaud on kaetud Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Tarmo Soomere avaldas just laheda esseekogumiku “Ilmast ja inimestest”, milles mõtestab humoorikalt, aga targalt ühiskonda, planeeti ning kultuuri. Kord õpetas Tarmo inimesi kadunud asju otsima. "Inimesed", pajatas Soomere, "otsivad kaotsi läinud asju alatasa sealt, kust on kõige kergem otsida. Näiteks tänavalaterna alt. Aga asjad teatavasti kaovad hoopis mujale, mitte tänavalaterna alla, mistõttu tuleb neid otsida pimedatest ja vähe ligipääsetavatest kohtadest". Soomere jutt näitab, et millegi saavutamiseks – näiteks kadunud nalivka leidmiseks – tuleb väljuda mugavustsoonist, ronida põõsasse või kanalisatsiooni, mitte tänavalaterna alla.

440. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Kuna naine on mahukas, naisteema on mahukas ja ideoloogia on mahukas, kuulate täna näitusest ajendatud köögilaua teist osa. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

439. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

438. Jukuraadio köögilauda on kutsutud grokki jooma rahandusminister Annely Akkermann. Kihnus sündinud ja kasvanud Annely Akkermann, keda on ajakirjanduses ka "Kihnu kuningannaks" tituleeritud, ei meenuta oma maneeride ja oleku poolest üldse rahandusministrit. Ometi – just seda ametit ta peab. "Meretagune asi" – nii kirjutas Jüri Tuulik kord Abrukast. Ent vähem või rohkem kehtib see sedastus kõikide saarte kohta. Mandrilt vaadates toimetavad seal ringi vähe kiiksuga inimesed. Nii ka Kihnust vallale pääsenud rahandusminister Annely Akkermann, keda on lihtsam kujutada ette kimamas kalakastiga motikas mööda Kihnu teid, kui ministeeriumi linoleumil koosolekut pidamas. Aga muljed, nagu teada, võivad olla ka pagana petlikud. Igal juhul – numbritega on Annely tuttav lapsest saati, ta hakkas ettevõtjaks 1991. aastal ja ütleb: “Olin 50-kilone lapsettevõtja”. 1993. aastal avas Annely Kihnus esimese poe.

Jukuraadio 437. köögilauda on kogunenud Andres Adamson, kes avaldas hiljuti raamatu “Nõia nimi olnud Mats”. Ehkki tegemist on rangelt võttes ilukirjandusega, kohtame siin mitmeid Hiiumaa aja- ja koduloolegende ning pärimusi. Räägime 17. sajandi lõpust Hiiumaal, kus jooksevad ringi inimesi murdvad metsikud hundikarjad, vaatame sisse ühiskonda, kus kardetakse nõidu ning libahunte. Räägime ka nõidade jälitamisest ning põletamisest ja “vanast heast Rootsi ajast”, mis Eesti inimestele paraku hea ei olnud. Niisiis on käsil hämarad ning põnevad rajad.

Jukuraadio 436. köögilaud keskendub Tallinna kunagistele linnamõisatele. Tõepoolest – jalutuskäigu kaugusel linnasüdamest kõikides suunades domineerisid kunagi linnamõisad. Koduloolane Alo Särg aitab teha jalutuskäigu ja need tänasest linnaruumist üles leida. Lisaks värske lufti võtmiseks mõeldud mõisadest leidus ka tõsiseid majandusüksuseid. Saame teada, mis linnamõisadest alles on ja kuidas nad kunagi toimetasid. Saade sobib ka kaardiks jalutuskäigul. Jukuraadio soovitab taustaks Alo Särje raamatut “Tallinna linnamõisad ja -mõisakesed.

435. Jukuraadio saate köögilauas kõlgutab jalgu ja pruugib suud Eesti Vabariigi välisminister Urmas Reinsalu. Venemaa ähvardab Urmast kriminaalasjaga, kuna tema Ukrainat toetavad avaldused on “terrorismi õhutavad”. Sellest kõigest räägime me vähe, pigem keskendume olulisele – millise kivikese taga asub elevant, mis ei luba mitte kuidagi läänel ühtselt Venemaa genotsiidile vastata. Kammime väheke ajalugu, aga põhiliselt räägime puhtalt tänasest, mil meie kõigi poolt soovitud sõja lõpp on paraku absoluutselt mittelähedal. Mõtiskleme selle üle, miks on lääs skisofreeniline – Ukraina võitu tahavad ilmselt kõik, kuid kas meie oma kodune Euroopa suudaks leppida ka Venemaa kaotusega? Üks on selge: see sõda saab otsa alles siis, kui Vene kurjategijad on sõjatribunali all. Tõsi, mitte keegi ei kujuta ette, kuidas püüda kinni Putin, ent Nürnbergi-laadset suhtumist oleks vaja juba kasvõi seepärast, et kogu maailmale märku anda värdjaliku diktaatorluse mõttetusest.

434. Jukuraadio saate köögilauda on kogunenud Fennougria nõunik Jaak Prozes, kellega teeme ausa, ent küllaltki õudse ülevaate meie väikeste sugulasrahvaste hetkeolust Venemaal. Sissejuhatavalt olgu öeldud, et Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste võimalused seista oma keelte ja kultuuride eest on veelgi vähenenud. Kõigepealt üldisemal tasandil on suur osa soome-ugri rahvaste organisatsioonidest avaldanud toetust Putini otsusele, erioperatsiooni läbiviimisest Ukrainas, et kaitsta Donetski ja Luganski elanikke. Oma avaldustes leiavad nad, et ei tohi levida natslik ideoloogia ja Ukrainas toimub keeleline diskrimineerimine. Miks soomeugrilased on sunnitud selliseid avaldusi tegema? Kaevame välja.

Jukuraadio 433. köögilauas, Kunstihoone täiesti tühjas keldris, on platsi võtnud Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja. Arutame, mis maja see sihuke ajalooliselt ja tänapäevaselt on. 1934. aastal ehitatud (linnamüüri vallikraavi!) Tallinna Kunstihoone oli toonases mõistes ülimoodne ehitis ning püsis meie kunsti ühe peamise visiitkaardina ligi 90 aastat. Aga kuna praegu on maja varisemisohtlik, mitmes kohas saab läbi seinapragude käe õue toppida ja lekkivast küttesüsteemist kaob iga päev müstiliselt kuhugi vundamendi alla vähemalt 100 liitrit vett, tundub, et korralikuks kapitaalremondiks oligi viimane hetk. Peatume Kunstihoonega seostuvatel lustakamatel ja morbiidsematel lugudel läbi ajatelje, uurime, kuidas maja ehitati ja mis aastate jooksul edasi sai. Paul loodab, et täielikult taastatud Kunstihoonesse saame me astuda vähemalt 3 aasta pärast. Saates tuleb kõne alla ka eestlaslik kihk kultuuriraha betooni paigutada.

Jukuraadio 432. köögilaud on pikaks ajaks viimane, mis salvestatud Kuku klubis, kuna 1935. aastal ehitatud Tallinna kunstihoone, mille keldris Kuku klubi baseerub, läheb õige mitmeks aastaks kapremonti. Köögilauda on end sättinud kultuuridiplomaat Meelis Kubits, kes on viimastel aastatel tegelenud eraettevõtluse kaasamisega Eesti Vabariigi kultuurimaastikule. Asja mõte õige lihtne – eraettevõtlus aitab tagada kultuurirahastuse läbipaistvust ning projektide mitmekesisust. Samuti ei pea kultuuri toetamine tähendama raha permanentset betooni paigutamist, järjekordse SÜKU ehitamist vms. Betoonile on vaja sisu, ühiskonnas on vaja dialoogi. Peatume kultuuril kui kaitsepoliitika vaieldamatul osal, Ida-Virumaal, kurbadel eranditel meie kultuuriotsustajate seas, mille võib kokku võtta sõnadega “Miks juhib kommar Jaak Allik aastal 2022 kultuurivaldkonda”. Mis on need kohad, kus Eesti restarti vajab?

Jukuraadio 431. köögilauas on külas Dima Poljakov Leningradi oblastist ehk otse putinistlikult Venemaalt. Vabalt eesti keelt rääkiv Dima sündis Tallinnas, Nõmmel, aga ingerlasena otsustas ta 1990ndate aastate alguses oma ajaloolisele kodumaale kolida. Ingerimaa asub Peterburi ja Ivangorodi vahel, Dima elab Gatšinas ja on sealse ingeri seltsi juht. Köögilauas annab Dima otsekohese ülevaate, milmoel Putini Venemaa väikerahvaid kiusab, mida mõtlevad kohalikud sõjast ja tsaarist ning kuidas võim inimeste igapäevaellu sekkub.

Jukuraadio 430. saates on köögilaua äärde kogunenud vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Räägime lääne demokraatia pahupoolest, mis on tegelikult täiesti välditav, kui ennast kokku võtta – poliitkorrektsus, mustvalge suhtumine, sildistamine ja muu säärane mürgitab läänemaist elu. Kui maski ei kanna, oled vaenlane. Kui vaktsineerida ei taha, siis ühiskonnale surmavalt ohtlik antivaktser. Kui ümmargust poliitkorrektset plära ei aja, “solvad” sellega “vähemusi”. Mis kuradi maailm see on? Otsime Üllega vastust, täiesti ilma poliitkorrektsuseta, aga selle eest naljaga ning lustlikult.

Jukuraadio 429. köögilaud jätkab Nõmme ajalooga, mis on vaid pisut enam kui sadakond aastad tagasi olnud kaunis metsik. Selles saates on jalutuskäigul abiks ka Nõmme ajaloolane Leho Lõhmus. Röövimised, pussitamised, vargused, valerahategu, pornoärid, padujoomine, korrumpeerunud politsei jm markeerisid Nõmme igapäevaelu. Nõmme oli kahtlase kuulsusega urgas, mis hakkas muutuma alles 100 aastat tagasi või hiljemgi. Ekskursioonil on abiks enam kui 100 aasta vanune ajakirjandus.

1872. aasta suvel hakkas Nõmmel peatuma Tallinn-Paldiski rong, nii et tingilikult võime pidada Nõmme 150ndat juubelit. Enne "Peatust seitsmendal verstal" polnud siin peale kõrtsi ja metsavahimajakese suurt midagi. Vaid asustamata laas, mis pakkus ideaalseid võimalusi teeröövlitele, kes kimbutasid nii turule sõitvaid talumehi, röövisid postitõldu kui ka lausa mõisnikke või riikliku tähtsusega kullereid. Oma algusaegadel oli Nõmme oma olemuselt pigem kui metsik lääs, tänase hubase ning väikekodanliku idülli sündi ei lubanud ennustada mitte miski. Juku-Kalle Raid tutvustab Nõmme algusaegu läbi toonase ajakirjanduse.

427. Jukuraadio köögilaud on erandlik ja pidulik. Oma lemmiklugusid mängivad ja kommenteerivad meile Eesti presidendid Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ning Alar Karis. Lisaks ülalmainitutele ka saatejuht Juku-Kalle.

427. Jukuraadio köögilaud on erandlik ja pidulik. Oma lemmiklugusid mängivad ja kommenteerivad meile Eesti presidendid Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ning Alar Karis. Lisaks ülalmainitutele ka saatejuht Juku-Kalle.

Jukuraadio 426. saates on köögilauakülaline juba 30 aastat Taiwanis elav õpetaja Tauno Kelder. Kuna kommunistlik Hiina üritab maailmas järjest rohkem ruumi võtta ning laiutada ja on ähvardanud Taiwani “tagasi võtta”, on selge, et see riik kujutab endast ohtu kogu demokraatlikule maailmale. Räägime Taunoga elust puna-Hiina külje all, uurime, mil moel Hiina “punastus” ja mida see hiigelmaa ülejäänud planeedilt õigupoolest tahab ja mida ta on valmis ette võtma, et planeeritud mõjutõus maailmas ellu viia. Kõikidel sealsetel regioonidel on oma kaigas Hiinaga vedada. Taiwan, Filipiinid, Vietnam jne. See suur turske kutt kiusab kõiki, kui tahab.

425. Juku Raadio köögilaud sõidab külla setomaa sootskadele elik Seto kuninga Peko asemikele maapeal. Lauas räägivad seto aja- ja kultuurilugusid uueks ülembsootskaks ehk ülemkuningaks valitud Anzelika Gomozova ning endine kuningas ehk sootska Rein Järvelill. Alates 1994. aastast toimuvatel kuningriigipäevadel kõlab seto hümn, marsib seto sõjavägi, maksab seto raha ning valitakse Kuninga meistrid – parimad taari-, õlle-, veini-, hansa-, sõira-, leiva-, pirukategijad, näputöömeistrid, pillimehed, tantsijad ja lauljad. Nagu igas õiges kuningriigis, on ka setodel oma kuningas, kes aga puhkab Petseri kloostri liivakoobastes. Päeva tipphetkeks ongi Setomaa ülemsootska, kuningas Peko maapealse asemiku valimine. See toimub maailma kõige demokraatlikumal viisil – inimesed seisavad oma valitud kandidaadi ette ritta. Setomaa ülemsootska on setode vaimne juht ja eestkõneleja.

424. Juku Raadio köögilaud hulgub ringi metsikus läänes. Tegemist on ühtlasi ka ETV Aktuaalse Kaamera erisaatega, sest USA metsikust läänest pajatavad AK töötajad Anton Aleksejev, Vahur Lauri ja Kristjan Svirdsen. Neid kolme ühendab Holster Klubi sõprade punt, kes juba paarkümmend aastat on jahmerdanud Põhja-Ameerika piirialde ajalooga. 2001-2004 korraldas punt Paliveres Läänemaal Kuliste aasal (jää-äärne ürgorg ja palivernikute peoväli) suurt tralli nimega Metsiku Lääne Päev. Selle algataja oli Maarika Lauri, kelle idee oli ka MTÜ Holster Klubi asutamine. Tralli olulisim osa oli rahvateatri etendus piirialade teemal, kus osalesid klubi logardid ja leedid – nii ollakse harjunud end nimetama. Siis jäi klubi mitmeks aastaks unne ja kogunes taas 2016. aastal, et jätkata tänaseni lugudega Vanast Läänest etendades neid Läänemaal. Lood kirjutas algusest peale Vahur Lauri, viimased 4 aastat lavastab need Anton Aleksejev, kes on lõpetanud teatrikooli Moskvas ja olnud pikka aega näitleja.

423. Juku Raadio köögilauda on potsatanud Viljandi folgi peakorraldaja Ando Kiviberg. Folki me ümber jutustama ei hakka, küll aga on Ando tuletanud meelde kõige seiklusrikkamad, kirevamad, jaburad ning napakamad lood, mida Folgi tegemisel 29 aasta jooksul on ette tulnud. Nendes lugudes saab tõesti nalja.

422. JUKURAADIO köögilauda rändas Mustamõisa Ahja jõe ja Taevaskoja kõrval ja siia kogunenud Vennaskonna kitarrist Roy Strider. Seikleme hobistega tema turismitalus Viimse Reliikvia radadel, räägime ära olulise info toonase seksisümbolist Leedu filminäitleja Budraitise välismaa aluspükstest, käime Dalai Lama juures, Indias ning Mongoolias ja jõuame ringiga televiisori teemadele, mis võib olla üks hullemaid massihävitusrelvi maailmas. Muuseas, Strideri talu nomineeriti talle endale suureks üllatuseks World Luxury Tourismi auhinnale. Koos luksuslennukite, laevade ja muu hullusega. Kuidas nii juhtus? Kuulakem üle!

421. Jukuraadio köögilaud külastab ajamasinaga 1930ndaid ja 40ndaid aastaid, et kohtuda ühe meie omapärasema ja vingema luuletajaga. Tere, Heiti Talvik! Talviku aega ning ruumi muugib saates lahti akadeemiline Jaan Undusk, kes on poroovinud tõelise rokimehena ka Heiti luulet viisistada. 1930ndate küllaltki mugavas ja korralikus atmosfääris mõjus Talvik sõõmu värske õhuna. Ja otse loomulikult pandi ta 1945. aastal kinni, kuna nõukogude ühiskondlikku pilti ei sobinud ta üldse. Talviku ülekuulamistest ja jaburatest süüdistustest räägib punkar Arvi Tapver, kes on paar viimast aastat arhiivides Talviku protokollidega tegelenud ning sellest ka raamatu välja andis. Tere tulemast ekskursioonile!

420. Jukuraadio köögilaud on vana ja muinasjutuline ning kulgeb kui kass, kes kõndis omapead. Koos vana-india keelte tõlkija – aga antud juhul sanskriti keelest vana-India jutte eestindanud – Martti Kaldaga tutvume me 5. sajandi India lugudega, mis on kirja pandud 15. sajandil. Ja need räägivad kuningast, kes tahab istuda lõvitroonile, mida kaitsevad rääkivad kujud, kes talle sel teel takistusi teevad ning ülesandeid annavad. India ulmest, õpetustest, mütoloogiast ning moraalidest koosnevad lood on väärt, et neid tunnikese jagu köögilauas lahti muukida ja uurida. India tänane ebausk, mil autojuht keeldub ööpimeduse tulekul sõitma ning mil iga tegelane võitleb omal kombel mõne kurivaimuga, annab mõista, et nende lugude algpõhjad ja põhjused pole kuhugi kadunud.

419. Juku Raadio saade keskendub Vainode dünastiale. Köögilauas on Jaan Tõnissoni instituudi juht Andrus Villem, kellega võtame kätte ja tutvustame eestlaste kurje koduvaime. Kes need Vainod siis on? Eestis sündinud Anton Vaino toimetab Putini ühe peamise abina Moskvas ning peab Putini personaliülema ametit. See on Mutinile eriti lähedal seisev isik, justkui nähtamatu, aga välja pole vahetatud juba õige pikka aega, mis Venemaal väga erandlik. Tema isa, samuti Eestis sündinud Eduard Vaino oli üks Putini pinnaleupitajatest, oligarh ja paljude riigifirmade nõukogus istuv tegelane. Eduardi isa oli ENSV esikommunist Karl Vaino, kes sündis Tomskis ja on meie jaoks kui venestamise võrdkuju. Karli isa Genrih Vaino (sündinud Eestis) tegeles siin aastal 1917. Eesti töörahva kommuuni loomisega ning tegi kõik, et Eesti Vabariiki ei sünniks. Hilisem Nõukogude nomenklatuuritöötaja. Niisiis – sajandi jagu Eesti Vainosid Vene riigi eesotsas. Sellise dünastiaga täna rinda pistamegi.

Saade number 418. Köögilaud räägibki söögist ja köögist. Et saade läheb eetrisse Jaanipäeval, mil kõikide näod rasvast läigivad, heidame pilgu sellele, mida on aastate jooksul söönud kõikvõimalikud diktaatorid. Sestap on köögilaua taga koos Juku-Kallega võtnud platsi ajaloodoktor Einar Värä. Juttu tuleb mitmete veriste kätega riigijuhtide toidueelistustest: Saddam Hussein, Idi Amin, kes väidetavalt inimestega maiustas, Enver Hoxha, Pol Pot, Fidel Castro, Jossip Tito, aga muidugi ka Ivan IV, Lenin, Stalin, Hitler jt. Ning loomulikult peatume ka Vladimir Putinil, kelle vanaisa oli tuntud legendi järgi Stalini kokk. Selles võib küll väheke kahelda, ehkki Putin ise seda legendi tagant õhutas, aga kommunistlikku ladvikut toitis Putja vanaisa küll, oli selleks siis Krupskaja, muud vingemad parteilased või ka Nikita Hruštšov. Head isu, seltsimehed!

417. köögilaud sõidab vabatahtlikult Siberisse. Just sellise raamatu andis äsja välja helilooja ja maailmarändur Peeter Vähi. Niisiis teeme Peetriga tema Siberi-matkad kaasa. Me kohtume väga põneva inimkooslusega, kus leidub šamaane, budiste, vissarjoonlasi, aga ka uskumatult nürimeelseid ja sama teravmeelseid riigialamaid. Lisaks veel mitmeid väikerahvaid. Siber on suur saladus, üritame seda muukida. Juku-Kalle on sedakorda ise kõigest abisaatejuht, sest saatejuhi suures ning mugavas tugitoolis lösutab hoopis Tiit Pruuli, samuti rahutute jalgadega reisi-inimene, kes Siberit ja muudki maailma hästi tunneb ning mõistab.

416. Juku-Kalle köögilauda on potsatanud Andres Tarand, kunagine Botaanikaaia direktor ja hilisem poliitik ning peaminister Andres Tarand. Me pajatame Tallinna Botaanikaaia väga põnevast loost. Siin ei reduta ju ainult igasuguseid lõunamaiseid taimekooslusi kasvuhoonedes ja palmimajas Eesti kliima eest, vaid on redutanud palju võimuga pahuksis olnud inimkooslusi kah. Nii ühtedest kui teistest tuleb juttu, sest Botaanikaaed tähistab järgmisel nädalal oma 60. juubelit. Aga igasugusest muust kah. Õige pidu oli muidugi eelmisel aastal, aga katku ajal ei lastud ju kedagi õue mängima. Nii et uurime lobisedes välja, mis naljakas pesa see Botaanikaaed sihuke on ja mis seal kõik juhtus!

415. köögilaud toetub Meremuuseumis avatud näitusele, mis räägib meie legndaarsest vabadussõja kangelasest, admiral Johan Pitkast. Pitka sõja-alased kangelasteod on üldiselt laialt teada, ilma selle tüübita olnuks Vabadussõja võitmine kindlasti suure küsimärgi all. Palju vähem teatakse aga Pitka meresõitjakarjääri algusest ning sellele me keskendumegi. Köögilauas on Meremuuseumi teadur Teele Saar ja kuraator Mihkel Karu. Jutuks tulevad 19. sajandi lõpu laevad ja Johannes Pitka esimesed merereisid, mis viisid teda Ladina-Ameerikasse. Saate kangelasteks on lisaks admiralile ka krokodill, papakoi ja pärdik Pedro, kes papakoid kiusas.

414. köögilaud on suutnud enda taha istutada 80-aastase Hannus Estra, väliseestlase Rootsist. 80-aastasel Hannusel on haruldane elukutse – ta ühendab endas stomatoloogi ja lendurit. Aga räägime me temaga väliseestluse loost läbi n-ö isikliku prisma. Lisaks ajaloole tuleb ettekandele ka ühe kummalise lennuõnnetuse anatoomia, kust Estra imekombel eluga välja ronis. Tegemist on niisiis tõelise seiklussaatega.

Jukuraadio 413. köögilaud kogunes Tbilisis, Eesti saatkonnas Gruusias. Laudkondlasteks käisid meie suursaadik Riina Kaljurand ja ennast "kliimapagulaseks" nimetav Vahur Lokk, kes elab kuuendat aastat Gruusias. Pole mõtet arvata, et jutt tiirles vaid hinkalide ja šaslõki ümber. Tegelikult vaatasime üle, kuidas Gruusia positsioon Vene-Ukraina sõjasse on kujunenud (valitsus üliettevaatlik, rahvas täiesti ukrainameelne), uurisime üldse Kaukaasia regiooni suhteid Venega. No ja muidugi saab pajatatud Gruusia kireva elu eripäradest. Nii et nalja saab ka. Ja mõnes mõttes on see köögilaua-saade väikeseks liikumisaabitsaks neile, kes tahavad lähiajal Gruusiasse sõita!

Jukuaadio 412. köögilaud on Tartus Oskar Lutsu majamuuseumis. Oleme sõna otseses mõttes Oskar Lutsu köögilauas, mida meie muheda klassiku eluajal kattis alati suurepäraselt tema naine Valentina. Kõik külalised on oma mälestustes meenutanud hõrgutisi, millega see Valgevene päritolu naine üritas sõpru lõhki sööta. Pirukad, marinaadid, konservid, pelmeenid, hoidised, kodused napsud… Oeh, keele viib alla. Räägimegi sellest, kuidas Valentina ja Oskar kokku said, pajatame, kuidas kirjanik algusaastail kiivalt oma abikaasa eest varjas, et ta kirjanik on. Uurime, kes külas käisid, kuhu Valentina oma mehe eest napse peitis ja kui suurt rolli see vahva naine tegelikult Oskar Lutsu elus mängis. Muidugi on kõne all ka lookas köögilaud.

411. Jukuraadio köögilaud laiskleb Tartus, sest seal on algamas Prima Vista kirjandusfestival, mis pole kaugeltki vaid kirjandusfestival, vaid rohkem nagu linnapidu. Et festari üldteemaks on “Mängu piirid”, siis koguneme oma lauaga kunagisse trükikotta, hilisemasse KGB majja ning nüüdsesse Tartu kirjanike majja ja mängime nii et vähe pole. Lugusid sellest, kuidas KGB-lt 5 kopikat kätte saada, aga kuidas tunda ära kirjanduslik või eluline mäng, tuleb selles saates ette mitmeid. Köögilauas pajatavad festivali programmijuht Marja Unt ning Jaak Tomberg, kes kureerib programmi “Lüüriline mina” – mida võib nimetada ka meeleavalduseks sõnas.

JUKURAADIO 410. köögilauda on kogunenud rändeekspert Kert Valdaru. Uurime lähemalt põgenikekriisi Euroopas, mille on põhjustanud Punn Mutin oma sõjaga Ukraina vastu. Vaatame, kus ukrainlased Eestis elavad, mida teevad, paljud neist tagasi ja paljud edasi suunduvad. Nagu iga kriis, pakub ka see tegelikult võimalust arenguks. Kriis tuleb ära kasutada, just kriisi ajal väljume mugavustsoonist, võime jagu saada bürokraatiast ning avastada tõelisi juhte, mitte tavalisi põhulõugu.

409. köögilaud ulbib ringi Läänemere ruumi ajaloos. Külas on ajaloolane ja kunagine Eesti kaitseminister Hain Rebas, kes avaldas äärmiselt põneva raamatu “Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemere ruumi ajaloost”. Kõne all on keskaegsed mereteed, mis tõid Eesti- ja Liivimaale, Põhjala kuningate Vana-Liivimaa poliitika 14. sajandil. Räägime ka XV sajandi Gotlandist, Liivimaa XV sajandi pivileegidest, Narva kaubandusest 15. sajandil. Lisaks ka Venemaast ja Läänemeeruumist.

408. köögilaud on otsapidi Ukaina sõjas ning me loeme sellist kohutavat žanrit nagu on kirjad pommirahe alt, varemete keskelt, kaevikutest ja keldritest. Vene kuulus Eesti päritolu lavastaja ning näitleja Julia Aug on neist kokku pannud etenduse “Hui Voinje”, mida kannab ette Vaba Lava trupp. Nagu nimigi ütleb, on Julia astunud vastu Putinile, pidades Ukraina sõjas kaasvastutavaks kogu vene rahvast, kuna just venelased on võimaldanud poliitiliselt "üles kasvada" sellisel monstrumil nagu seda on Punn Mutin. Saame teada, milline on PÄRIS igapäevaelu siis, kui sa ei tea, kuhu on kadunud su lapsed, kas su naine on vägistatud, kas su mees on elus, kus viibivad su vanemad ja kas kodumaja lastakse õhku selajal, kui üritad poodi minna ja sealt mingitki süüa saada. Köögilauas räägivad etenduse tõlkija Tiit Alte ning ennast Vaba Lava “lihtsaks inimeseks” kutsuv Mart Rekkaro.

407. köögilauas on külas kunstnik, arhitekt Raoul Kurvitz ja kultuurikoraldaja Indek Leht. Kõik me teame Tarkovski legendaarset filmi “Stalker”, mis on filmitud toetudes vendade Strugatskite raamatule “Väljasõit rohelisse”. Enamus võtteid tehti Eestis. Et selle filmi sünnist möödub 45 aastat, on põhjust peatuda teose põhiteemal, milleks on “tsoon”. Tsoon on kui pro-apokalüptiline koht planeedil, mille tekkepõhjused pole teada, ent mis võib seal hulkujad tappa. Tsooni on kui postraumaatiline seisund, piiripealne ala, eikellegimaa, vaakum – olukord jne, aga ka kui metamasin… Kurvitz ja Leht tutvustavad filmi võttepaiku, aga räägime ka paljudest teistest geograafilistest kohtadst Eestis, mis meenutavad “tsooni” filmist või on isegi hullemad. Eriti paistab siin silma Ida-Virumaa, aga ka Tallinna lähedased üsna ulmelised tööstusmaastikud. Ühtlasi uurime järgi, mis juhtuks, kui Eestisse ehitada nn. “tsoonidest” omalaadne kett.

406. köögilaud Teeme etnoloog Aima Ventseliga kokkuvõtte, kuidas töötab Venemaa võimu valede masin ühiskonnas ja ajakirjanduses, eriti muidugi telekas. Mõni igapäevane mõttemuster Venemaa saadetest: * Venelaste vastu on kogu maailmas lahti päästetud mastaapne vihkamiskampaania, venelased on kuulutatud rahvuse ja riikkondsuse järgi väljaspool seadust olevaks rahvaks, inimesteks, kel pole mingeid õigusi, mis teistel. Venelasi ahistatakse ja solvatakse, mõnel pool nt ei lasta venelasi enam restoranidesse, ähvardatakse diplomaate jne. * Ukraina natsipataljonid takistavad rahulikel elanikel lahkuda linnadest, nt Mariupolist mööda turvakoridore, mida humaansetel kaalutlustel on Vene väed vastavalt kokkuleppele loonud, kuid bandeeralased ei lase inimestel lahkuda, kasutades neid elava kilbina ja tekitades humanitaarkatastroofi. * Käimasolev operatsioon on tegelikult vastus sellele sõjale, mida USA juhtimisel Lääs on pidanud NSV Liidu ja Venemaa vastu juba alates 9. maist 1945. Ukrainaga tuleb kiiresti ühele poole saada, et asuda lahendama tegelikku vastasseisu, mille teiseks pooleks on USA. Peamine võitlus ei ole mitte Ukrainaga, vaid kollektiivse Läänega. Niisiis: saade massiliste valede inimajju süstimisest.

JUKUAADIO 406. saate köögilaud keskendub Ukraina varasemale ajaloole. Teine osa. Külas on ajaloodoktor Andres Adamson. Uurime ukrainluse tekkelugu, keskendume lääne-Ukrainale ning jälgime ajas kordi, mil ukrainlust on järjekindlalt välja suretada üritatud. Siit köögilauast ilmneb, mil moel Ukraina kui nähtus on moodustunud ning oma teed otsinud. Minisarja esimeses osas rääkisime samal teemal ajaloolase Ott Sandrakuga, mis on samuti Kuku raadios järelkuulatav.

Jukuraadio 404. saate köögilaud sõidab koos ajaloolase Ott Sandrakuga Ukraina varasemasse ajalukku. Esimene osa. Uurime, kuidas Ukraina moodustus, käime 12. sajandi Galiitsias, kus kohtame ukraina rahvusvärve (ehkki üks müüt räägib, et need pärinevad rootslastelt, on asi siiski varasem). Külastame kasakaid, peatume Venemaa pidevail katsetel ukraina keel ja olek välja suretada, vaatame, kuidas on kujunenud Ukraina nimi ning vaimsus. Siit köögilauast ilmneb, mil moel Ukraina kui nähtus on moodustunud ning oma teed otsinud. Mutin on Punn!

403. saates põgeneb 20 aastat Moskvas elanud ja töötanud Andres Puustusmaa Tallinnasse. Teeme flashbacki Venemaale ja saame teada, kuidas moskvalased Ukrainasse, sõtta ja naabritesse suhtuvad. Ja miks on see nii, et ka su vanad sõbrad võivad sulle ühel hetkel sisistada: "See on ülbitsemise eest! Teie olete järgmised!" Andres pajatab veel, kuidas ta naise, kahe lapse ja 5 kohvriga Eestisse jõudis, kui ta naine oli juba prokuratuuri kutsutud. Üldse on need jahmatavad lood, mis ilmnevad, kui me vaatame, kuidas venelane just praegu järjest enam putiniseerub ja muust maailmast mõtleb.

Juku raadio 402. saade kõnnib ringi Ukraina aegruumis. Päevauudistest me köögilauas ei pajata, neid oskab igaüks lugeda niigi. Köögilauas on hoopis Jaanika Merilo, tütarlaps, kelles saavad kokku Eesti ning Ukraina ning kes on kodus mõlemas maailmas. Ukraina valitsuse nõunikuna räägib ta aga hoopis sellest, kuidas Ukrainat tajuda, mis seda maad iseloomustab ning millised on eri regioonide mentaliteedid ja kultuur. Juttu on päevalilleväljadest, mustmullavööndi kõikjal lokkavast korruptsioonist, läänest ja idast ning mosaiigikildudest, mis üksteisega justkui ei sobi, aga mis ometi moodustavad ühtse Ukraina. Vähemalt moodustavad nüüd ja tulevikus – suuresti tänu Punn Mutinile.

401. Juku Raadio saade rändab nii ajas kui ruumis Amuuri jõele. Köögilauas on selleks puhuks etnoloog Indrek Jääts. 1855. aastal tegi Kuressaarest pärit baltisakslane Richard Otto Maack esimese teadusekspeditsiooni kaugitta, mööda Amuuri jõge kuni ookeanini. Jääts on seda ekspeditsiooni omakorda uurinud ning avaldas oma tööna suurepärase raamatu “Maack Amuuril”. Niisiis, selles köögilauas kohtume me 19. sajandi Siberiga, toonaste pärismaalastega, nende kultuuriga ja tõekspidamistega, igapäevaelust rääkimata. Aga ka Vene-Hiina konfliktidega. Ning mis põhiline – me sukeldume tänasest paljupalju aeglasemasse elustiili, kus palju siin maailmas oli veel tõeliselt uus. Tule huvitavale raadiorännakule!

400. Jukuraadio köögilaud on loomulikult juubeliköögilaud. Ja seetõttu räägime me pidulikest asjadest, eriti aga pidulike mundrite ajaloost. Munder, mida me seostame enamasti sõjaväega, on tegelikult sotsiaalse keele kandja. Me teame mundri järgi paugupealt, kui kõva mees on see, kes selle selga on ajanud. Aga muidugi ei käi munder ega vormiriietus vaid sõjaväega kaasas, vaid on hiilinud kõikjale. Mundrite märgisüsteemist pajatab köögilauas moekunstnik Kalle Aasamäe. Läbi väikeste lugude, sõnapiltide, ajaloosündmuste, päevikute ja mälestuste ehitame me üles mundrisse topitud maailma. Ja teeme seda juubelipidustuste vaimus!

399. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemuse (2. osa). Köögilauas on taas ajaloolane Jüri Kotšinev. Sukeldume väikestesse lugudesse, mis selgitavad Venemaa valitsus- ja riiklussüsteemi iseloomujooni läbi aegade. Siit saame teada, miks pigistab “tsaar" algul oma rahvast ning miks käsitletakse absoluutse vaenulikkusega kõike läänelikku või “mitte oma”. Ning lõpuks ka – miks on Vene impeeriumi valitseva klanni pime soov iga hinna eest naabrid endale allutada.

398. Jukuraadio mõtestab lahti Vene deržava olemust (1. osa). Köögilauda on kogunenud ajaloolane Jüri Kotšinev, 4. põlvkonna vene emigrant, kellelt tema enda sõnul on röövitud kodumaa. Uurime põhilisi jõujooni, mis sunnivad vene valitsejaid rahvast kui sidrunit pigistama ning naabritest üle sõitma. Samade tsaaride ritta kuulub loomulikultka Putin.

Juku Raadio 397. saate köögilaud kandub Konstantin Pätsi aega. Tarmo Vahteri abiga vaatame, kuidas Eestis demokraatia kukutanud Päts ka palju pehmematel aladel kõvasti möllas. Eelkõige pidas ta vajalikuks kogu rahvas ümber vormida. Temast ei jäänud puutumata ilmselt ükski eluvaldkond riigis – sekeldada, kureerida, nõustada, käskida, näpuga näidata ning targutada jõudis ta kõikjal. Arvates ise, et ta on eesti rahva isa (lapsukest ei tohi ula peale lasta), doktor (eesti rahvas on haige), ehitaja (rääkis, kuidas värvida maju, aga katus peab punane olema, kuna talle kui riigivanemale meeldib nii). Muidugi oli ta eelkõige õpetaja, kes näitas eeskuju kõigile endast väiksematele pedagoogidele ning kasvatajatele. Pätsi enda sõnad (1935): “Teie kätte, koolijuhatajad, kooliõpetajad, on meie kõige suurem vara usaldatud – pehme mass, mida teie peate vormima ja millest vaba eestlase kasvatama”. Juttu tuleb pätsluse igapäevavormidest, räägime noorteorganisatsioonidest, kodukaunistamisest, “naised kööki” kampaaniatest jpm. Taustaks olgu soovitatud Tarmo Vahteri raamat “Võitlus tuleviku pärast. Pätsi aja rääkimata lood 1933-36”.

396. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga, kuhu on kogunenud ajakirjanik Erki Varma, Viikingiküla peremees Steve Hindrekson ning muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kes eestindas äsja viikingipealik Ragnari saaga, mis kõigile põhjala huvilistele poodidest kättesaadav. Viikingibloki teises osas uurivad laudkondlased, kuidas viikingikultuur popkultuuri on imbunud: räägime lauamängudest, rollimängudest, arvutimängudest, sarvedega kiivritest, muusikast, filmidest, teleseriaalidest ja juba klassikaks saanud nähtustest, kus viikingimaailmast eeskuju on võetud. Olgu selleks kasvõi kõik “Sõrmuste isandaga” seonduv. Isegi inglise kirjamehed on kujutanud end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

395. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga rohkem kui 1000 aastat tagasi. Paati on kogunenud muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kelle näppude alt ilmus just legendaarse viikingipealiku Ragnari tegemisi käsitlev teos. Viikingid on viimaste aastate kuum kaup, selle teemaga flirditakse nii muusikas, kirjanduses kui ka teleseriaalides. Kui paluda nimetada mõni kuulus viikingikuningas, tulebki tihti vastuseks populaarse telesarja “Viikingid” peakangelane Ragnarr. Näiteks vallutas Ragnarr Pariisi 845. aasta 29. märtsil, ühel tähtsamal kristlikul pühal ‒ ülestõusmispühal, mis peaaegu kindlasti oli sihilikult valitud aeg, kui kristlased olid kirikutes. Karl II nõustus Ragnarile maksma lahkumise eest 7000 naela hõbedat (ca 3,2 tonni). Saates pajatame viikingisõdadest, suulisest pärimusest ning reaalsest ajaloost. Ingliskeelses maailmas algas Ragnari-hullus pärast seda, kui Thomas Percy avaldas 1758. aastal „Five Pieces of Runic Poetry“, millest üks oli Krákumál ehk Ragnari surmalaul. Järgnes „põhjamaise“ ja „gooti“ atmosfääri esilekerkimine luules ja muusikas ning kangelasliku surma igatsuse idealiseerimine. Kujutasid ju ka inglise kirjamehed end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

Jukuraadio 394. köögilauda on kogunenud kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer. Teeme ekskursiooni aastal 2021 Eestis enimmüüdud raamatute edetabelisse. Raamatute edetabel on rahva psüühe, just selle kaudu saame teada, kes me oleme – kuna sa oled, mida sa loed. Võrdleme 2021. aastal müüdud raamatute esimest 100 eelmiste aastate omadega. Ja esisajasse pääsemine on vinge asi, kui mõelda, et Eestis ilmub umbes 3500 eri raamatunimetust aastas. Vihjeks nii palju, et ilukirjanduse müük on tõusuteel, nõidade osakaal langenud, Igor Mang võib puuõõnde koguda isegi kõik neitsid, aga püsib ikka tabelis. Samas aga lähevad hästi ramatud stiilis “kuidas investeerida nii, et oled homme rikas”, kuna eneseabi vastuoksa väga ei prevaleeri. Suure võidukäigu tegi lastekirjandus. Ja väga suure võidukäigu tegid eesti autorid. Juttu on raamatu tiraažidest, hindadest ja kõigest muust, mis selle spordi juurde kuulub.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

Juku Raadio 392. köögilaud on pühendatud vaimudele, paharettidele, tontidele ja kummitustele. Ja mitte Eesti, vaid vanahiina omadele. Külas on Katja Koort, kes tõlkis hiina keelest just Gon Bao 4. sajandi raamatu “Vaimude otsija kirjad”. „Vaimude otsija kirjades“sisalduvad jumalike olendite ja surematute hagiograafiad, lood endelistest unenägudest ja surematute imetegudest, ülestähendused looduslikest anomaaliatest, legendid ajaloolistest isikutest ja sündmustest, pajatused inimese kokkupuudetest vaimudega ning libaloomade ja muude paharettide koeruste kirjeldused. Kuigi meie ajal on kombeks arvata neid lugusi fantaasiakirjanduse valdkonda, ei pidanud Gan Bao ise neid väljamõeldiseks, mistõttu märkis sissejuhatavas osas oma teose eesmärgiks “teha ühtlasi piisaval määral selgeks, et vaimude kulg ei ole pettus”.

Juku Raadio 391. saade presenteerib köögilaua taga Aet Kukke ja Vootele Hansenit, kes omakorda presenteerivad Inimõiguste Instituuti. Äsja sai valmis väga vinge uuring, millesse süvenedes õpime paljutki: mida eestlane inimõiguseks peab, kui paljud usuvad, et nende inimõigusi rikutakse (ja kuidas seda tehakse) ning palju muud. Täitsa lahe kaart, mis iseloomustab meie armsa rahva psüühhet. Nii et mõneti ootamatuid asju tuleb siin köögilauas ette!

JUKU Raadio 390. saatesse on kogunenud Urmas Dresen ja Sander Jürisson Meremuuseumist. Seekord viskame kõrva peale maailma ilmselt kõige ohvriterohkemale merelahingule, Juminda miinilahingule, mille ohvrite arv oli kindlasti 15.000 inimest. Lahing toimus 1941. aasta augustis, mille käigus Saksa vägede piiramisrõngasse sattunud Punaarmee evakueeruvad Balti laevastiku üksused sattusid soomlaste ja sakslaste paigaldatud miinitõketele ning langesid ühtlasi pommi- ja torpeedorünnakute alla. Enam kui 200 laevast uputati umbes 60. Nõukogude laevadega üritasid Leningradi pääseda kohalikud kommunistid, paraku aga topiti alustele ka tuhandeid noori mobiliseeritud eesti poisse. Traagilisest lahingust ujusid välja vähesed, nende seas näiteks Georg Ots, kes oligi kõva ujuja. Lahingust on Meremuuseumi Lennusadamas ka mõjuv näitus.

Juku Raadio 389. saade räägib neist õpetajatest, keda inimene oma elus hiljem kunagi ei unusta. Köögilauda on kogunenud krutskiga ägedad õpetajad ning paljude poolt armastatud hääled eetris ja kõikjal mujal: David Vseviov ning Anu Lamp. David andis välja "Onu Moritza sõnastiku", mille ta leidis ema keldrist ja kus nimetatud onu jagab igasuguseid juhendsõnu noorele Davidile edaspidiseks eluks, kutsusime Davidi onu Moritzast rääkima. Ja Anu väheke sõnastikku ette lugema ja samuti pajatama, sest kõigil meil on kusagil oma onu Moritz! See on üks sümpaatne kogunemine.

Juku Raadio 387. saade jätkab köögilaua teist osa teemal “nõukogude miilits”. Köögilauda on kogunenud kõikide miilitsakoolide vilistlane Andres Anvelt. Andres tutvustab miilitsakoolide, miilitsatöö ja miilitsafolkloori kummalisi sügavusi. Ei saa ümber ka miilitsaanekdootidest, miilitsate suhetest kuritegevusega ning ajastust, mil miilits kehastas endast maailma maailmas. Just sellesse maailma teeme viisata ekskursiooni.

Juku Raadio 386. saade kutsub endale ise miilitsa. Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja mitmes endises Varssavi pakti riigis. Vaadates organisatsiooni asutamispäeva – 10. november 1917 – taipab igaüks, et miilits ning oktoobrirevolutsioon kuuluvad kokku nagu Lenin ja Krupskaja. Miilits asutati juba 1917 veebruaris, ent taasasutati paar päeva pärast võimu ülevõtmist punaste poolt, 10. novembril (28. oktoober vana kalendri järgi) 1917 – ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. Selles saates vaatame miilitsale näkku, uurime organisatsiooni ajalugu, näeme, kuidas miilitsad on täitnud kinnises režiimis folkloristide rolli, kulgeme läbi anarhia korra poole ja saame teada, miks on miilitsal ainult üks ajukurd. Ja jõuame ka Eesti lüüriliste miilitsate juurde.

Juku Raadio 385. saade pühendub äsjalõppenud Viinakuule mõeldes 1920ndate ja 30ndate salapiiritusveole Eesti-Soome vahel. Läänemere maades, ka Eestis ja Soomes 1920-30ndatel aastatel salapiiritusveoga tegelnud isikud investeerisid oma kasumi peamiselt laevadesse ja kiirpaatidesse, kinnisvarasse ning tööstusse ja kaubandusse, ebaseaduslikust tegevusest saadud raha võimaldas ära osta kohaliku võimu esindajaid. Salapiiritus andis umbes neljandiku Eesti tuludest. Korruptsioon Eesti ja Soome politseis sai alguse just Soome keeluseaduse aegu. Ameerika Ühendriikide tasemel organiseeritud kuritegevust ei tekkinud siin üksnes seetõttu, et raha liikus tunduvalt vähem. Salapiiritusvedu andis rikkalikku ainest ka folkloorile: Soome ehitusmeister Kylä-Tuomola hakkas sõitma Pariisi ehitusnäitusele. Kolleeg ehitusmeister Lamminen küsis temalt: „Kas sa võtad ka naise Prantsusmaale kaasa?” Ja veel: Eesti rannikukülad ehitati üles ja kauniks just tänu piiritusevedajatele. Mismoodi kogu see asjandus käis, me uurimegi – võttes aluseks Raimo Pullati raamatu “Viinameri”.

Meil on kahed valimised selja taga, aeg kiigata ammu toimunule! Juku raadio 384. saade on teine osa meie 1920ndatest ning 1930ndatest poliitilisel maastikul. Põhikangelasteks kujunevad siin vapside liikumine ja Konstantin Pätsi riigipööre. Kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning lõpuks ka – Pätsu riigipööret, hetke, mil ta vaieldamatut diktatuuri taotlenud vapsidega hirmutades ise diktaatoriks hakkas. Saate aluseks on Eduard Laamani teos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku raadio 383. saatesse on kogunenud ajaloolane Andres Adamson. Peale presidendi- ja kohalikke valimisi kandume me ajas tagasi 1920ndate aastate poliitikasse – kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? Kuidas siis valimised sujusid? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Järgnevas kahes saates uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning Pätsu riigipööret. Saate aluseks on Eduard Laamani teeos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku Raadio 382. köögilauda on kogunenud ettevõtja, Rotermanni ning Patarei kvartalite arendaja Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa räägib, millistele Tallinna muudatustele ta ettevõtjana käe ning raha alla paneks. Kõigepealt usub ta, et inimeste ja kergliikulse koht on maa peal, autode oma maa all. Avatud mererand, roheline linn. Siiani on Sõõrukas rahastanud ilmselt kõiki parteisid, aga kuna pärast raha saamist pole keegi tema projekte isegi vaadata viitsinud, viskas tal üle. Ühtlasi kuuleme, kust Sõõrukas oma raha sai. Kõigepealt müüs kartuleid ja kapsaid, siis sõitis taksot, siis hakkas turvameheks, siis töötas Soomes ja tegi turvafirma, siis turvas juba tippärimehi ning diplomaate, müüs Palace’ i taga bensiinikriisi ajal mitukümmend tonni bensiini ära, asutas turvafirmad teistesse Balti riikidesse ja Venemaale, müüs need ära ning hüppas pea ees kinnisvaramerre. Enam-vähem nii see toimus, aga kuulake ise.

Juku Raadio 381. köögilaud tuletab meelde marilasest filosoofi Aleksander Zenkini sõnu, mille kohaselt olla soomeugrilased Euroopa viimased paganad ning nende loodususk on ainus jõud, millega päästa planeet. “Soomeugrilased peavad maailma hingestatuks ja meil jääb üle ainult veenda teisi rahvaid meie ainuõiges suhtumises loodusesse. Maailma tervendamist tuleb aga alustada iseendast. Niimoodi õnnestub tasapisi kogu planeet soomeugri usku pöörata. Pärast seda, kui soomeugri saladused on kõigile kättesaadavad, tuleb viia sisse muudatused kõigisse konstitutsioonidesse. Igale poole tuleb lisada säte, et inimene on osa elusast planeedist ja kosmosest”. Niisiis – köögilaud kulgeb soomeugrilaste juurde, kuna kuu lõpuni kulgevad Eestis Hõimupäevad. Köögilauas pajatavad Fennougria asutuse alustalad Jaak Prozes ning Kadi Raudalainen.

Juku Raadio 380. köögilauda on kogunenud bioloog, suursaadik ning kangete napside spetsialist Toomas Tiivel, kes on ka Eesti viskiklubi president. Räägime viisaka napsitamise ning Viskiklubi ajaloost (viimane on loodud 1989, esimene palju varem).

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

JUKU Raadio 378. köögilaud on võtnud kätte kirjaoskuse teema. Köögilauda kogunes Berk Vaher, Kirjanike Liidu Tartu puhveti juhataja, sest 20-25 september toimub Emajõe Minskis kirjandusfestar “Prima vista” – mitte kusagil kirjanike maja keldris ja salaja, vaid kõikjal üle linna. Üldse – äkki on Eestis kirjutajaid rohkem kui lugejaid! Festival keskendub teemale “maailma väiksus”. Festivali patroon, Norra kirjanik Øyvind Rangøy mõtiskleb: "Kolmkümmend aastat tagasi jõudis tuhandetesse kodudesse esimene erakanal ja uudne nähtus: telereklaam! Esialgu lausa ootasime seda. „Kuule, reklaam!“ võisin hüüda – ja õed-vennad ruttasid huviga uudistama. Üks reklaamide sari jäi eriti meelde. Tutvusime põnevates klippides erinevate kultuuride eksootilise kulinaariaga. Siis näidati pajaroa kuivainega kotti, mis peaks meile seda pakkuma ja lõpetati soovitusega: „Maailm on suur. Maitse teda.“ Ent maakera on imepisike nööpnõelapea kosmoses, mis omakorda olevat väga suur, aga kes seda suudab hoomata? Kolmkümmend aastat hiljem olen maailma natuke maitsnud. Ta on vähemalt Eesti võrra laienenud, kus mul on omad väikesed maailmad Tartus, Tallinnas, Põltsamaal – aga suhtlen inimestega igal pool maailmas, ja huvitavate seoste ilmnemisel öeldakse tähendusliku ilmega käepärases keeles: on ikka väike maailm!"

Juku Raadio 377. saatesse on kogunenud David Vsevjov. Et äsja ilmus briti professori Orlando Figese raamat “Nataša tants”, mis räägib Venemaa kultuuriloost, otsustasime samuti sellele keskenduda. "Nataša tantsu" pealkiri on küll otsene vihje Tolstoi "Sõjale ja rahule", kus aristokraadiplika Nataša hakkab tammuma nagu talupoeg – kraabi venelast ja välja tuleb tatarlane, ütles Napoleon –, aga jumala pärast, kuna venelastel on üldse kokku 6 eesnime, siis võib "tantsija" olla igaüks. Tavaliselt on see karu. Vene karutantsitajad panid mõmmari kuumale metallplaadile seisma ja seal ta siis tammus, sest tema käppadel oli kuuma metallplaadi peal halb olla. Juku-Kalle ja David keskenduvad veel ühele teemale, nn. "vene hing”. "Vene hinge otsingud" on suurema osa sealsete kirjanike, kunstnike, muusikute, poliitikute, torumeeste, trammijuhtide, tsaaride, parteisekretäride, litside, luuletajate, õpetajate, kurjategijate, lasteaialaste, vanguvalvurite, kokkade, kelnerite ning sunnitööliste meelisteema. "Vene hing" peaks olema midagi erilist, suurt, ainukordset, ülejäänud nõmedale ning materiaalsele maailmale ülevalt vastanduvat, ainult et kus ta asetseb ja kuidas seda täpselt kirjeldada, ei oska keegi. Otsing läheb alati esimese kolme minutiga rappa ning lõppeb juustekatkumisega, silmadepööritamisega ja "noh, teate ju küll!" karjumisega.

JUKU Raadio 376. saade kutsus külla kirjanik Olev Remsu. Remsu räägib hoogsaid ning hulluvõitu lugusid sellest, kuidas ta töötas 1960ndatel ja 70ndatel loomadevedajana Eestist Kesk-Aasiasse. Seda tegid paljud teisedki hilisemad tunnustatud kultuurinäod, nagu näiteks Arvo Kukumägi. Juttu tuleb ka Tartu “vaimlisest õhustikust” sel ajal. Motiivi Remsu kuulamiseks annab tema esimese raamatu “Homne karikakar” (1976) kordustrükk 45 aastat hiljem. Muuseas saame me ka teada, kuidas ühest Lenini-näoga tegelasest raamatus võluti välja Frank Sinatra näoga tegelane. Nii et iga kord kui te näete Leninit, teadke, et tegelikult on see Frank Sinatra.

JUKU Raadio 375. saade teeb ekskursiooni Afganistaani ajalukku, inimestesse, rahvastesse ning raskepärasesse loodusesse ja selleks puhuks on köögilauda kogunenud geograaf Toomas Kümmel. Me ei peatu tänastel sündmustel, vaid üritame läbi mineviku lahti muukida, mis moodustis see territoorium, mida me “Afganistaaniks” kutsume oma olemuselt tegelikult on. Läänelikule pilgule tundub asi kui kihiline kook, kus on segunenud sai, moos ja kõik ülejäänud kihid. Ning nende ajalugu ei ole sugugi magus, vaid pigem mürgine – klannide ja suguharude pidev võitlus, teisalt jälle suurriikide ambitsioonid. Ja nii läbi aastasadada ning tuhandete. Võibolla saame väheke selgust sealse arengu mustritest ning oskame hinnata, miks ootab ees veel üks kodusõda. Enamvähem rahulikust Afganistanist, mis kestis 1920ndatest kuni 1973. aastani ilmselt lähitulevikus märki ei leia.

Juku Raadio 374. köögilaud keskendub sinna kogunenud Indrek Tarandi abil Eesti riigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva veidrustele: kuidas on võimalik, et iga aastaga tuleb järjest juurde neid tüüpe, kes meile “vabaduse tõid”, seda tihtipeale veel ainuisikuliselt? Mispärast muutuvad mälestused kogu aeg kangelaslikumaks? Juku-Kalle meenutab Indrekuga toonast igapäevast Nõukogude Liitu, selle varisemist ning kohati täiesti naljakat aega vabariigi loomise ning tite-ea päevilt. Pateetikaarmastajatele seda saadet ei soovita!

Juku Raadio 373. köögilauda on kogunenud moedisainer Kalle Aasamäe. Kui me lõikaksime kõikidel Eesti meespoliitikutel pead otsast ja asendaks need kanapeadega, märkaks me kohe, mis neid ühendab: täpselt samasugused sinised ülikonnad. Nagu mingi igav palat hullumajas, kui on pesupäev. Moedisainer Kalle Aasamäe abiga aga vaatame, kuidas tähtsad ja vähemtähtsad mehed ajaloo vältel ringi on käinud. Peatume mundritel, frentšigel, frakkidel, mantlitel, aga ka sajameetriste paeltega pitssärkidel, 60 cm ninadega kingadel, 570 nööbiga kuubedel, inimpikkustel torukübaratel ning kõigel muul veidral, millega kostitab meid rõivastumisajalugu. Õige mees on papagoi!

Juku Raadio 372. köögilaud kolis 300 meetri kaugusele idapiirist – Narva Vabasse Lavasse, kuhu kogunesid Vabalava asutajad Märt Meos ja Allan Kaldoja. Me uurime, kuidas on terminist "vabadus" saadud aru – läbi ajaloo, tänaseni välja. Ja mispärast tsensuurikäärid, sisetsensuur, pugemine ja vabadusest eemaldumine maailmas üha enam laiutab. Just Narva Vabas Lavas toimub 17-21 augustil Vabaduse Festival. Näha saab väiketeatreid riikidest, kus vabadusega probleeme ja kus vastupunnijaid korralikult kiusatakse. Tegemist pole vaid idariikide probleemiga, markantseid näiteid on võtta ka siitsamast Euroopast, kus tsensuur mõjutab üha rohkem vaba loomingut. Ent tegu pole üldse vaid teatriürituse (ja teatrisaatega). Tegelikult tahavad tegijad kutsuda üles mõtlema käestlibisevatele väärtustele ja neid hoidma. Sihuke riik nagu Eesti on küll mõningaste plekkidega paradiis, aga vabadus ei ole siiski endastmõistetav.

Juku Raadio 371. köögilauas räägime rannaküladest ning eriti Käsmust – meie kuulsast kaptenikülast. Mis elu on rannikul elatud vanasti ja kuidas käivad asjad seal nüüd. Peatume ajalool, inimestel, kunstil ja kirjandusel, suvitajasaksadel, linnukestel ning Viru Folgil. Muidugi on kohal asjatundjad: Käsmu püsielanik, EKA õppejõud ja kunstnik Eve Kask ning Viru Folgi kapten Peep Veedla.

TSAARI NAINE, KAS EESTLANE: 370. köögilauas tuleb juttu Vene tsaari Peeter I abikaasast Katariina I. Visalt ringlevad kõlakad, justkui olnuks tegu kirjaoskamatu Eesti talutüdrukuga, kes Peetrile koos muude kulinatega sõjasaagiks toodi, kes enne Peetriga abiellumist Vene ülikkonna seas sõna otseses mõttes käest kätte käis, ent kes tsaarile sedavõrd meeldis, et tsaar naist elu lõpuni sügavasti austas. Või oli tegu hoopis lätlase või leedulannaga? Ajaloolane Andres Adamson on kogunenud köögilauda ja me vaatame, kuidas kirjaoskamatu näitsik õukonda sattus, räägime ajastust ning üritame aru saada, kas Katariina I oli tõesti eestlane.

JUKU RAADIO 368. köögilauda on kogunenud Urmas Reinsalu. Paljudest asjadest tuleb juttu, vihakõne kriminaliseerimise ohtlikusest, sotsidest, maksudest ja muidugi sellest, miks Isamaa on otsustanud ennast Helmede nägu meikida. Siin väikene näide kulgevast köögilauast: UR: Mis Isamaa nüüd flirdib Ekrega. Ega see valitsus ei olnud armastusabielu. Kui sa kõneled sõnaga flirt. Kõigi parteidega tuleb vajadusel võidelda, kiselda. JKR: Miks on Isamaa pigem lähenenud Ekre statementidele. Me rääkisime Balti ketist, kus me mõlemad seisime. Ja teatavasti üks Helmedest, see vanem, prääksus, et see oli massihüsteeria. Laulev revolutsioon ja kogu see värk. UR: Mis ma selle peale peaksin ütlema? Mul on ka meeles, et ta ütles nii. Ma mäletan isegi, et ta sai Ratase käest riielda. Poliitikas on palju muutunud ja palju teemasid on lauda potsatanud kogu tsivilisatsiooni jaoks. Mis Balti keti ajal oleks kõiki inimesi lausa naerma ajanud. JKR: Sina väidad, et Isamaa ei ole nagu väike Ekrele? UR: Isamaa oli olemas ja ajas oma asja veel siis, kui Ekre oli Rahvaliit. JKR: Nende auesimees on teatavasti Arnold Rüütel. Kelle üle me kõik väga õnnelikud ei olnud, kui ta presidendi taburetile potsatas. UR: See oli kõva šokk. Ma mäletan ühte naisajakirjanikku, olin tol korral Estonias. Kes lausa nuttis. Ma läksin ja helistasin Lennart Merile. Olin tema kantselei juhataja siis. Andsin siis teada dramaatilistest sündmustest. Ta ütles, et tegeleb aiatööga, ta istutab. See oli ju teada, ta naeris.

LOODUSTURISM JA TASAKAAL: Juku Raadio 366. köögilaud on kogunenud Joaveskile, Lahemaa rahvusparki. Köögilauda on omakorda kogunenud Eestimaa loodusturismi isa ning Lahemaa saadik René Meimer ja meie loodusturismi poeg ja Soomaa saadik Aivar Ruukel. Räägime kodumaise loodusturismi juurtest, ajaloost ning arengust. Üritame välja uurida, mis hetkel saab loodusturismist loodusele koorem. Või kas saabki. "Looduses peab valitsema tasakaal", karjatasid Naksitrallid ning me proovime selle tasakaalukoha üles leida.

JUKU Raadio 365. saatesse on kogunenud professor Marju Kõivupuu, kes saadab kõik põrgu. Kõivupuu tutvustab Eesti põrgupärimusi rahvaluules ning -lugudes, uurime, kus ja kuidas meie kodumaised põrgulised läbi aegade elanud on. Teeme ka köögilauaekskursiooni mööda Eestimaa põrguid. Tutvume vanapaganarahvaga, kes on väljasurev liik, vähekene rumal ja ei oska praktiliselt mitte midagi. Vanapagana juttusid on armastanud kõik põlvkonnad, sest just selles põrgulises tunneme me ära ühe kindla Eesti arhetüübi. Tere tulemast põrgusse, ehk nagu hüüatas legendaarne Mülleri Sass läbi Artur Alliksaare sõnade: “Põrgukursilt ühiskonnad tagasi ei nihku!”

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

JUKU Raadio 363. köögilauas viibib ajaloolane ja kliimauurija Priit Raudkivi. Ilm on olnud alati inimkonna meelisteema, niisiis keskendumegi ilmale. Vaatame ajalukku ja uurime, milliseid viperusi ilm inimkonnale teinud on ja kuidas kliima läbi aja muutub. Keskendume eelkõige väikesele jääajale, mis kestis (orienteeruvalt) 14. sajandist 18. sajandile. Saame teada, mis juhtub ühiskonnaga, kui kliima jaheneb vaid kaks kraadi. Mitte ainult sõjad ja rahutused ei tule, vaid inimesed hakkavad ka üksteist suupisteks tarvitama. Kulgeme mööda meie ilmakliima kuldseid aegu ning teeme peatusi ka koledatel episoodidel.

VALGEVENE: Et Valgevenes toimuvat mõista, tuleks vaadata veidike selle maa minevikku. Juku Raadio 362. köögilauda on kogunenud geograaf Toomas Kümmel; saade teeb ekskursiooni Valgevene ajalukku, geograafiasse, rahvastikku ja ka selle segase Lukašenka toimetamistesse läbi aastakümnete. Selles köögilauas ei kaagutata ega näägutata nagu "Muuli ja Aaviku" naistesaunas, vaid me hakkame tulema õige kauge aja tagant – 6. sajandist, läbi keskaja, iseseisvumiseni 1918 ning ka peatume ka sihukestel kurioosumitel nagu Valgevene-Leedu NSV jne. Üritame aru saada, miks on Valgevene just sellises situatsioonis, nagu ta täna on. Muuseas, mitte Eesti pole kartulivabariik, vaid hoopis Valgevene! Ühe inimese kohta mugitakse seal kardulast rohkem kui üheski teises kohas.

JUKU Raadio 361. köögilaud pühendab ennast auväärsele daamile, Paksule Margareetale. Jah, tõsi, Eestis on neid koguni 2, üks Tallinnas, teine Rakveres. Tallinna oma sai nime, kuna temas peeti toiduladu 19. sajandi keskpaiku (täissöönud Margareeta), teine asub Rakveres ja kujutab endast hiigelsuurt, paekivist ümbritsetud piiritusmahutit (täisjoonud Margareeta). See köögilaud keskendub koos Meremuuseumi direktori Urmas Dreseniga Tallinna söödik-Margareetale. Tuleme Tallinna algusaegadest, mil meri loksus alles Margareeta ehk Rannavärava all, uurime, miks värav 1529 paksuks ehitati, vaatame Margareeta erinevaid funktsioone, sest temas on olnud peale toiduhoidla ka vangla ja muid asutusi. Räägime salakäikudest, mis osutuvad peldikuks, aga ka sellest, kuidas revolutsionäärid daami 1917 põlema panid ja teda õhku lasta üritasid. Margareetasse on tahetud paigutada fantaasiarikkaid projekte, näiteks pöörleva põranda ja klaaslaega tantsusaali 1920ndatel, aga ka palju muud. Olete lahkesti paksu daami buduaari palutud!