Selle nädala Järjejutt toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest kodusõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kergemini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Läti kirjaniku Inga Gaile romaanist "Ilusad", mis viib meid tagasi II maailmasõja aegsesse Euroopasse. Kuidas tulid Läti naised toime totalitaarsete režiimide ja sõjatraumadega? Inga Gaile "Ilusad", Loomingu Raamatukogu. Tõlkinud Merle Vare. Loeb Kristi Aule.

Selle nädala Kuku raadio järjejutt tutvustab teile prantsuse söögikultuuri eripärasid ja võluvalt veidraid gurmaane. Kuuleme tuliseid vaidlusi omleti valmistamise üle, käime ära trühvlite missal ja kuulsas restoranis, kus einestatakse peaaegu alasti.

Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Nii Ayikwei Parkesi romaanist „Sinise linnu saladus“. Uurija Kayo peab lahendama mõrvajuhtumi Sonokromi kolkakülas. Appi tuleb võtta nii teadus, maagia kui ka mõistulood. Tõlkinud Heili Sepp. Loeb Rando Tammik.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutid viivad meid salapärase Ralf Vessenbergi maailma. Rikas mees ostab kokku firmasid ega anna kunagi intervjuusid. Nüüd soovib ta osta endale elevandi.

Natan Sharansky, „Ei karda ma kurja“. Tõlkinud Viktor Niitsoo. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Juutide väljarännuliikumise aktivist, Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane Natan Sharansky kirjeldab oma mälestusteraamatus „Ei karda ma kurja“ Nõukogude Liidu lõpuaastate vanglates ja poliitvangilaagrites valitsevaid orwellilikke tingimusi. Tõed, mille mõistmiseni jõudis Sharansky vangistuses, on päevakohased senikaua, kuni on valitsejaid, kes oma rahvast rõhuvad.

Katherine Pancol, „Pruudil olid jalas kollased saapad. I osa". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutt viib meid Bordeaux’ veinimõisa, mis on tulvil saladusi, reetmisi ja vihavaene ning kus iga dünastia liige mängib mingit mängu, et oma positsiooni parandada.

Anaïs Nin, „Spioon armastuse majas“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Anne Lange. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Anaïs Nin’i lühiromaanist „Spioon armastuse majas“. Sabina otsib vaid armastust, kuid kaotab uute rollide ja naudingute keerises lõpuks ka iseenda.

Alain de Botton, „Armastuse teekond“. Tõlkinud Pille Kruus. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Me kõik teame armastuse esimeste päevade erutust ja ülendavat tunnet. Ent mis juhtub pärast seda? Rabih ja Kirsten, mõlemad Edinburghist, armuvad, abielluvad ja saavad lapsed. Lool oleks sellega justkui lõpp. Tegelikult on see alles algus. Ükski pikaajaline suhe ei saa niisama kesta „õnnelikult elu lõpuni“...

Mihhail Bulgakov, „Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Vidrik Kivilo. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme kurbnaljakaid lugusid vene teatri vastupandamatust kutsest, mis võib mõnele teatraalile ka hukatuslikuks saada.

Raymond Guérin, „Visa hing“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heli Allik. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Raymond Guérini romaanist „Visa hing“. Kolm õde jutustavad kolmel häälel oma lugu. Elu neid ei hellita, aga neil on visa hing.

Peter Zeihan, „Maailma lõpp on alles algus“, tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika, kelle juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi.

Alice Zeniter, „Kes neid jõuaks lahuta“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Maria Esko. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid toovad teieni loo piirideta sõprusest, ja rassismist. Lapsepõlvesõbrad Alice ja Mad otsustavad abielluda, et trotsida koos Prantsusmaa immigratsioonipoliitikat ning tagada sõbrale kodakondsus.

John Irving, „Palve Owen Meany eest“. Tõlkinud Mario Pulver. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. On 1953. aasta suvi. Õnnetu hetk toob kahe 11-aastase poisi ellu tohutu muutuse ning üks neist – pisike, kummalise hääle ja muljet avaldava intellektiga Owen Meany – veendub, et ta on Jumala tööriist. Ja sedamööda, kuidas poisid kooli jõululavastuste, televisiooni tuleku ja Vietnami sõja taustal täiskasvanuikka jõuavad, näitab erakordne sündmuste jada, et ehk ei eksisteerigi Oweni jumalik plaan üksnes tema kujutelmades.

Mati Unt, „Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Loomingu Raamatukogu kuldsari. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Mati Undi lühiromaanist „Via Regia“. See on lugu elust ja teatrist. Vahest ongi teatrielu see päris elu, ja laval ei tehtagi kunsti?

Durian Sukegawa, „Oamoos“. Tõlkinud Alari Allik. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Pisikeses kondiitritöökojas, kus Sentarō töötab, on päevad üksluised ning aja möödumist tähistab vaid aknast paistvate kirsipuude õide puhkemine ja taas närbumine. Ootamatult astub Sentarō ellu Tokue – moondunud sõrmedega eakas naine, kes valmistab parimat oamoosi, mida mees on kunagi maitsnud. Vanaproua pühendab ka Sentarō moosi valmistamise saladustesse ning töötegemise kõrvalt puhkeb nende vahel õitsele sõprus. Ent siis paljastub Tokue sünge saladus, tuues kaasa laastavad tagajärjed.

Andris Kalnozols, „Kalender on mu nimi“. Läti keelest tõlkinud Contra. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite peategelane on ebahariliku vaimse tervise seisundiga noor mees. Õnnetu armumine on tekitanud temas vajaduse õppida pähe kõik kalendrisse märgitud nimepäevad, et „pääseda lähemale“ armastatud tüdrukule, sest kõigist nimedest üks peab olema tema oma. Oskarsi mälu eripära ja võime keskenduda üleloomulikul moel spetsiifilistele ülesannetele mitte üksnes ei ava väga erilise psühholoogilise kangelase portreed, vaid käivitab ka liigutavaid, haaravaid ja lõbusaid sündmuste pöördeid.

Bora Ćosić, „Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Madis Vainomaa. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutid toovad teieni pildikesi sõjaaegsest Belgradist. Väike Bora jälgib huviga, kuidas Saksa okupatsioon ja vabastajate revolutsioon üsna lõbusal moel ka tema koju jõuavad.

Burhan Sönmez, "Kivi ja vari", tõlkinud Malle Klaassen. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Türgi ja Süüria piiri lähedal asuvas linnas leiab orvuks jäänud ja kodutu Avdo oma elule uue eesmärgi, kui kohalik vana hauakivivalmistaja ta õpipoisiks võtab. Meister Josefi käe all adub Avdo üha enam selle iidse kunsti olulisust. Väärikaid mälestusmärke luues hoolitsevad nad lahkunute eest ja trööstivad nende lähedasi.

Virpi Hämeen-Anttila, "Öö süda on jäine". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid saja aasta tagusesse Helsingisse. Linna veereservuaarist leitakse laip. Mõrtsuka tabamiseks peab Karl Axel Björk kohtuma nii tööliste, vandenõulaste kui ka spioonidega.

Tanya Tagaq, „Lõhkine hammas". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Hasso Krull. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid inuiti laulja ja kirjaniku Tanya Tagaqi romaanist „Lõhkine hammas“, mis jutustab ühe inuiti tüdruku suureks kasvamise loo Kanada loodeosas, karmi looduse ja virmaliste keskel.

Rainer Maria Rilke, „Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Tiiu Relve. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid armastatud saksakeelse luuletaja Rainer Maria Rilke kirjavahetusest nii oma ajastu suurkujude kui ka noorte austajatega.

Gert Kiiler, "Saatus koosneb juhustest". Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite tegevus toimub väljamõeldud Eestis, mis säilitas pärast Teist maailmasõda oma iseseisvuse. 1961. aasta sügis on kuldsemast kuldsem. Ameerikast Viljandisse naasnud eradetektiiv Paul Johnson otsustab parema puudumisel vastu võtta lihtsa tööotsa – leida üles üks sekretärineiu. Kuid ühel hetkel käib vihmamärjas öös jaht elu ja surma peale ning kõigi osaliste saatus on ükskõikse juhuse meelevallas.

Caroline Cauchi, "Proua van Gogh" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid tagasi aegadesse, kui Vincent van Gogh sai lõpuks kuulsaks. Oma eluajal müüs ta ainult ühe maali. Tuntus saabus alles siis, kui Johanna van Gogh-Berger tema tööd Pariisis näitusele pani. Kes oli see väsimatu naine?

Nii Ayikwei Parkes, „Sinise linnu saladus“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heili Sepp. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Nii Ayikwei Parkesi romaanist „Sinise linnu saladus“. Uurija Kayo peab lahendama mõrvajuhtumi Sonokromi kolkakülas. Appi tuleb võtta nii teadus, maagia kui ka mõistulood.

Douglas Stuart, "Shuggie Bain". Tõlkinud Anu Lutsepp. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. On aasta 1981. Glasgow sureb vähehaaval välja, linnas ellujäämiseks tuleb kurja vaeva näha. Kui Agnes Bain üha sügavamale pudelipõhja vaatab, püüavad lapsed teda päästa, kuid iseenda päästmiseks tuleb neil üksteise järel ema hüljata. Poeg Shuggiel jagub kõige kauem lootust. Shuggie on teistsugune. Ta on nõudlik ja pirtsakas, samasugune snoob nagu emagi. Kaevurilapsed narrivad teda ja täiskasvanud ütlevad hukkamõistvalt, et ta on veidrik. Kuid Shuggie usub, et kui ta kõigest väest pingutab, on ta ühel päeval normaalne nagu teised poisid ja aitab emal lohutust paigast põgeneda.

Natan Sharansky, „Ei karda ma kurja“. Tõlkinud Viktor Niitsoo. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Juutide väljarännuliikumise aktivist, Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane Natan Sharansky kirjeldab oma mälestusteraamatus „Ei karda ma kurja“ Nõukogude Liidu lõpuaastate vanglates ja poliitvangilaagrites valitsevaid orwellilikke tingimusi. Tõed, mille mõistmiseni jõudis Sharansky vangistuses, on päevakohased senikaua, kuni on valitsejaid, kes oma rahvast rõhuvad.

John Gray, „Kaslaste filosoofia“. Tõlkinud Kaupo Nurk. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Filosoofia ajalugu on täis püüdlusi leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, nagu mida tähendab olla hea inimene, mis on õnn või kuidas leppida muutustega. Populaarne briti filosoof John Gray leiab, et ehk on neile küsimustele vastuseid otsides filosoofia klassikute lugemise asemel mõttekam teha tutvust kassidega.

Peter Mayle, "Prantsuse naudingud". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutt tutvustab teile prantsuse söögikultuuri eripärasid ja võluvalt veidraid gurmaane. Kuuleme tuliseid vaidlusi omleti valmistamise üle, käime ära trühvlite missal ja kuulsas restoranis, kus einestatakse peaaegu alasti.

Carl Mothander, „Kulinaarsed vested“. „Loomingu Raamatukogu" kuldsari. Tõlkinud Anu Saluäär. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad teid kulinaarsetele seiklustele koos parandamatu gurmaani Carl Mothanderiga, kelle lugusid nautisid omal ajal paljud Rootsi lehelugejad.

Anaïs Nin, „Spioon armastuse majas“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Anne Lange. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Anaïs Nin’i lühiromaanist „Spioon armastuse majas“. Sabina otsib vaid armastust, kuid kaotab uute rollide ja naudingute keerises lõpuks ka iseenda.

Alain de Botton, „Armastuse teekond“. Tõlkinud Pille Kruus. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Me kõik teame armastuse esimeste päevade erutust ja ülendavat tunnet. Ent mis juhtub pärast seda? Rabih ja Kirsten, mõlemad Edinburghist, armuvad, abielluvad ja saavad lapsed. Lool oleks sellega justkui lõpp. Tegelikult on see alles algus. Ükski pikaajaline suhe ei saa niisama kesta „õnnelikult elu lõpuni“...

Sigrid Nunez, „Mitz. Bloomsbury marmosett“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Silvia Maine. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Sigrid Nunezi raamatust „Mitz. Bloomsbury marmosett“, kus ahvike Mitz jagab igapäevaelu inglise kirjanikepaari Virginia ja Leonard Woolfiga.

John Irving, „Palve Owen Meany eest“. Tõlkinud Mario Pulver. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. On 1953. aasta suvi. Õnnetu hetk toob kahe 11-aastase poisi ellu tohutu muutuse ning üks neist – pisike, kummalise hääle ja muljet avaldava intellektiga Owen Meany – veendub, et ta on Jumala tööriist. Ja sedamööda, kuidas poisid kooli jõululavastuste, televisiooni tuleku ja Vietnami sõja taustal täiskasvanuikka jõuavad, näitab erakordne sündmuste jada, et ehk ei eksisteerigi Oweni jumalik plaan üksnes tema kujutelmades.

Raymond Guérin, „Visa hing“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heli Allik. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Raymond Guérini romaanist „Visa hing“. Kolm õde jutustavad kolmel häälel oma lugu. Elu neid ei hellita, aga neil on visa hing.

Jared Diamond, „Murrang. Kriisis riikide pöördepunktid“. Tõlkinud Madis Vodja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid intellektuaale, tunnustatud geograaf ja ajaloolane Jared Diamond on kirjutanud raamatu kriisidest, nendega toimetulekust ja sellest, kuidas eluga edasi minna. Selle nädala järjejutuminutites kuuletegi katkendeid sellest raamatust.

Fjodor Dostojevski, „Ülestähendusi põranda alt“. Tõlkinud Andres Ehin ja Lembe Hiedel. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Fjodor Dostojevski jutustusest „Ülestähendusi põranda alt“. Selle minategelane arutleb inimese loomuse ja kõlbluse, kannatuste ja egoismi üle, väideldes otseselt või varjatult paljude Euroopa ja Venemaa mõtlejatega.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Mati Unt, „Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Loomingu Raamatukogu kuldsari. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Mati Undi lühiromaanist „Via Regia“. See on lugu elust ja teatrist. Vahest ongi teatrielu see päris elu, ja laval ei tehtagi kunsti?

Krisztina Tóth, „Piksel“. Loomingu Raamatukogult. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Krisztina Tóthi jutukogust „Piksel“, kus paljudest tegelastest, aegadest ja suhetest tekib nagu muuseas suurem tekstikeha. Igas loos mängib olulist rolli ka mõni kehaosa.

Andris Kalnozols, „Kalender on mu nimi“. Läti keelest tõlkinud Contra. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite peategelane on ebahariliku vaimse tervise seisundiga noor mees. Õnnetu armumine on tekitanud temas vajaduse õppida pähe kõik kalendrisse märgitud nimepäevad, et „pääseda lähemale“ armastatud tüdrukule, sest kõigist nimedest üks peab olema tema oma. Oskarsi mälu eripära ja võime keskenduda üleloomulikul moel spetsiifilistele ülesannetele mitte üksnes ei ava väga erilise psühholoogilise kangelase portreed, vaid käivitab ka liigutavaid, haaravaid ja lõbusaid sündmuste pöördeid.

Torgny Lindgren, „Mao tee kalju peal“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Torgny Lindgreni teosest „Mao tee kalju peal“. Romaan viib lugeja XIX sajandi teise poole Põhja-Rootsi vaese ja vaga külakesse argiellu.

Tove Ditlevsen, „Kopenhaageni triloogia”. Postimehe kirjastus. Loeb Kristi Aule. Tove Ditlevsen oli möödunud sajandi tuntumaid ja skandaalsemaid Taani kirjanikke. „Kopenhaageni triloogias“ vaatab ta tagasi oma harukordsele elu- ja loometeele.

Tanya Tagaq, „Lõhkine hammas". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Hasso Krull. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid inuiti laulja ja kirjaniku Tanya Tagaqi romaanist „Lõhkine hammas“, mis jutustab ühe inuiti tüdruku suureks kasvamise loo Kanada loodeosas, karmi looduse ja virmaliste keskel.

Valérie Perrin, "Pühapäeva rüppe unustatud". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuulete Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Valérie Perrini romaanist "Pühapäeva rüppe unustatud". Autoõnnetuses vanemad kaotanud Justine sõbruneb vanadekodus saja-aastase Hélène’iga. Vana naise meenutused innustavad ka Justine'i vanemate surma lähemalt uurima.

Kōbō Abe, „Kastimees“. Loomingu Raamatukogult. Jaapani keelest tõlkinud Maret Nukke. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku Raadio järjejutuminutes katkendeid Kōbō Abe romaanist „Kastimees“. Miks elab keegi suures pappkastis, ja mis temaga tegelikult juhtus? Jaapani Kafkaks kutsutud Kōbō Abe sürreaalsete sugemetega romaan „Kastimees“ Loomingu Raamatukogult.

Douglas Stuart "Shuggie Bain". Tõlkinud Anu Lutsepp. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. On aasta 1981. Glasgow sureb vähehaaval välja, linnas ellujäämiseks tuleb kurja vaeva näha. Kui Agnes Bain üha sügavamale pudelipõhja vaatab, püüavad lapsed teda päästa, kuid iseenda päästmiseks tuleb neil üksteise järel ema hüljata. Poeg Shuggiel jagub kõige kauem lootust. Shuggie on teistsugune. Ta on nõudlik ja pirtsakas, samasugune snoob nagu emagi. Kaevurilapsed narrivad teda ja täiskasvanud ütlevad hukkamõistvalt, et ta on veidrik. Kuid Shuggie usub, et kui ta kõigest väest pingutab, on ta ühel päeval normaalne nagu teised poisid ja aitab emal lohutust paigast põgeneda.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Jari Järvela, „Kahele poole koske“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Kadri Jaanits. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Jari Järvelä romaanist „Kahele poole koske“. Soome kodusõjast on möödas üle poole sajandi, kuid väikese Jari vanaemad elavad endiselt eri maailmades – üks punaste, teine valgete poolel.

Nick de Semlyen, "Viimased märulikangelased". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutt viib meid märulifilmide maailma. Saame teada, et uus mehine filmižanr tekkis Vietnami sõjale järgnenud masendusest. Kuuleme ka lustakaid lugusid Arnie'st, Sly'st ja teistest filmistaaridest.

John Gray, „Kaslaste filosoofia“. Tõlkinud Kaupo Nurk. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Filosoofia ajalugu on täis püüdlusi leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, nagu mida tähendab olla hea inimene, mis on õnn või kuidas leppida muutustega. Populaarne briti filosoof John Gray leiab, et ehk on neile küsimustele vastuseid otsides filosoofia klassikute lugemise asemel mõttekam teha tutvust kassidega.

Carl Mothander, „Kulinaarsed vested“. „Loomingu Raamatukogu" kuldsari. Tõlkinud Anu Saluäär. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad teid kulinaarsetele seiklustele koos parandamatu gurmaani Carl Mothanderiga, kelle lugusid nautisid omal ajal paljud Rootsi lehelugejad.

Juliana Weinberg, "Audrey Hepburn ja tähtede sära". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal toovad Kuku raadio järjejutuminutid teieni tundelisi lugusid Audrey Hepburni elust. Unistus saada priimaballeriiniks asendus särava karjääriga Hollywoodis, kus teda ümbritsesid sellised kuulsused nagu Gregory Peck ja Humphrey Bogart.

Jean-Francois Marmion, "Rumaluse psühholoogia". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid on pühendatud rumalusele. Miks targad inimesed usuvad täielikku jama? Kuidas laisk aju teeb valesid otsuseid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsivad vastuseid tuntud psühholoogid, filosoofid ja kirjanikud Jean-Francois Marmioni kogumikus "Rumaluse psühholoogia".

Jared Diamond, „Murrang. Kriisis riikide pöördepunktid“. Tõlkinud Madis Vodja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid intellektuaale, tunnustatud geograaf ja ajaloolane Jared Diamond on kirjutanud raamatu kriisidest, nendega toimetulekust ja sellest, kuidas eluga edasi minna. Selle nädala järjejutuminutites kuuletegi katkendeid sellest raamatust.

Sigrid Nunez, „Mitz. Bloomsbury marmosett“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Silvia Maine. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Sigrid Nunezi raamatust „Mitz. Bloomsbury marmosett“, kus ahvike Mitz jagab igapäevaelu inglise kirjanikepaari Virginia ja Leonard Woolfiga.

Joanna Quinn, „Vaalaluu teater“. Tõlkinud Riina Jesmin. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Selle nädala järjejutuks olev New York Timesi bestseller „Vaalaluu teater“ on lugu armastusest, perekonnast, vaprusest, kaotatud süütusest ja eneseleidmisest.

Fjodor Dostojevski, „Ülestähendusi põranda alt“. Tõlkinud Andres Ehin ja Lembe Hiedel. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Fjodor Dostojevski jutustusest „Ülestähendusi põranda alt“. Selle minategelane arutleb inimese loomuse ja kõlbluse, kannatuste ja egoismi üle, väideldes otseselt või varjatult paljude Euroopa ja Venemaa mõtlejatega.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Krisztina Tóth, „Piksel“. Loomingu Raamatukogult. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Krisztina Tóthi jutukogust „Piksel“, kus paljudest tegelastest, aegadest ja suhetest tekib nagu muuseas suurem tekstikeha. Igas loos mängib olulist rolli ka mõni kehaosa.

Heikki Kännö, „Luuletaja ehk Kuidas noaga filosofeeritakse“. Tõlkinud Piret Pääsuke. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutuks oleva romaani autor Heikki Kännö on maalikunsti õppinud kirjanik, kelle stiili ja haaret on võrreldud Soome legendaarse kirjaniku Mika Waltariga. Tema romaanid pälvivad tähelepanu ebaharilike süžeede ja ettearvamatu fantaasialennuga.

Kate Chopin, „Désirée laps ja teisi jutte“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Krista Mits ja Janela Tähepõld-Tammert. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutes kuuleme lugusid 19. sajandi lõpu Louisianast ja naiste eneseotsingutest toonaste ühiskondlike muutuste taustal.

Tove Ditlevsen, „Kopenhaageni triloogia”. Postimehe kirjastus. Loeb Kristi Aule. Tove Ditlevsen oli möödunud sajandi tuntumaid ja skandaalsemaid Taani kirjanikke. „Kopenhaageni triloogias“ vaatab ta tagasi oma harukordsele elu- ja loometeele.

Torgny Lindgren, „Mao tee kalju peal“. Loomingu Raamatukogu kuldsari, tõlkinud Ülev Aaloe. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Torgny Lindgreni teosest „Mao tee kalju peal“. Romaan viib lugeja XIX sajandi teise poole Põhja-Rootsi vaese ja vaga külakesse argiellu.

Arthur Koestler, „Keskpäevapimedus“. Postimehe kirjastuselt. Tõlkinud Katrin Kiik. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Arthur Koestleri romaanist „Keskpäevapimedus", mis käsitleb 1930ndatel Nõukogude Liidus aset leidnud poliitiliste näidiskohtuprotsesside psühholoogilisi mehhanisme ja toob päevavalgele totalitaarse režiimi halastamatu masinavärgi. Koestleri tuntuimat teost peetakse 20. sajandi üheks parimaks poliitiliseks romaaniks, mis on mõjukuselt võrreldav Kafka „Protsessi“ ning Orwelli „Loomade farmi“ ja „1984ga“.

Mariah Carey ja Michaela Angela Davis, „Mina, Mariah Carey“. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal saame Kuku raadio järjejutuminutites tuttavaks naisega, kes on siiani jäänud popdiiva fassaadi taha. Mariah Carey jutustab oma raamatus ilustamata loo elust laulja ja laulukirjutaja ning ema ja tütrena. Naine, kes muutis oma elu ebakõlad harmooniaks – „Mina, Mariah Carey“ kirjastuselt Tänapäev.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Jari Järvela, „Kahele poole koske“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Kadri Jaanits. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Jari Järvelä romaanist „Kahele poole koske“. Soome kodusõjast on möödas üle poole sajandi, kuid väikese Jari vanaemad elavad endiselt eri maailmades – üks punaste, teine valgete poolel.

Suzanne Simard, „Emapuud otsimas. Metsa tarkuse avastamine“, tõlkinud Kalle Klein ja Marju Randlane. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Selles silmi avavas ja kaasahaaravas raamatus jutustab Kanada metsaökoloog Suzanne Simard, kuidas tal õnnestus aastakümnete jooksul tehtud katsetega tõestada, et puud suhtlevad omavahel. Nimelt moodustavad nad maa-aluse seeneniidistiku abil tervikliku võrgustiku, mille kaudu üksteist tajutakse, sidet peetakse ja suheldakse. Nii nagu inimeste elugi, sõltub ka metsaühiskond, millele kogu meie olemasolu siin planeedil toetub, koostööst, vastupidavusest ja kokkuhoidmisest.

Juliana Weinberg, "Audrey Hepburn ja tähtede sära". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal toovad Kuku raadio järjejutuminutid teieni tundelisi lugusid Audrey Hepburni elust. Unistus saada priimaballeriiniks asendus särava karjääriga Hollywoodis, kus teda ümbritsesid sellised kuulsused nagu Gregory Peck ja Humphrey Bogart.

Joanna Quinn, „Vaalaluu teater“. Tõlkinud Riina Jesmin. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Selle nädala järjejutuks olev New York Timesi bestseller „Vaalaluu teater“ on lugu armastusest, perekonnast, vaprusest, kaotatud süütusest ja eneseleidmisest.

Marguerite Yourcenar, „Silmapaistmatu inimene“. Loomingu Raamatukogu kuldsarjast, tõlkinud Merike Riives. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Marguerite Yourcenari romaanist „Silmapaistmatu inimene“. Nathanael on lihtne inimene, kelle ellu mahub ometi sõprust, reetmisi ja armastust ning pikki rännakuid 17. sajandi Inglismaal, Hollandis ja Põhja-Ameerikas.

Kate Chopin, „Désirée laps ja teisi jutte“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Krista Mits ja Janela Tähepõld-Tammert. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutes kuuleme lugusid 19. sajandi lõpu Louisianast ja naiste eneseotsingutest toonaste ühiskondlike muutuste taustal.

Heikki Kännö, „Luuletaja ehk Kuidas noaga filosofeeritakse“. Tõlkinud Piret Pääsuke. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutuks oleva romaani autor Heikki Kännö on maalikunsti õppinud kirjanik, kelle stiili ja haaret on võrreldud Soome legendaarse kirjaniku Mika Waltariga. Tema romaanid pälvivad tähelepanu ebaharilike süžeede ja ettearvamatu fantaasialennuga.

Mariah Carey ja Michaela Angela Davis, „Mina, Mariah Carey“. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal saame Kuku raadio Järjejutuminutites tuttavaks naisega, kes on siiani jäänud popdiiva fassaadi taha. Mariah Carey jutustab oma raamatus ilustamata loo elust laulja ja laulukirjutaja, ning ema ja tütrena. Naine, kes muutis oma elu ebakõlad harmooniaks – „Mina, Mariah Carey“ kirjastuselt Tänapäev.

Daphne du Maurier, „Rebecca“. Inglise keelest tõlkinud Virve Krimm. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Noor, varanduse ja väljavaadeteta naine tutvub jõuka leskmehe Maxim de Winteriga. Põgusa tutvuse järel paar abiellub ja kolib elama mehe luksuslikku Manderley mõisa. Värske proua de Winter mõistab peagi, et tal tuleb silmitsi seista liigagi elusa mälestusega maja eelmisest perenaisest. Veetleva ja mõistatusliku Rebecca saatusest abikaasa vaikib, kuid talle on endist viisi tulihingeliselt truu majapidajanna proua Danvers. Manderley saladus vallutab üha kindlamini uue proua de Winteri meeled ning teda hakkab painama halva eelaimuse jäine haare.

Arthur Koestler, „Keskpäevapimedus“. Postimehe kirjastuselt. Tõlkinud Katrin Kiik. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Arthur Koestleri romaanist „Keskpäevapimedus", mis käsitleb 1930ndatel Nõukogude Liidus aset leidnud poliitiliste näidiskohtuprotsesside psühholoogilisi mehhanisme ja toob päevavalgele totalitaarse režiimi halastamatu masinavärgi. Koestleri tuntuimat teost peetakse 20. sajandi üheks parimaks poliitiliseks romaaniks, mis on mõjukuselt võrreldav Kafka „Protsessi“ ning Orwelli „Loomade farmi“ ja „1984ga“.

Lucy Worsley, "Agatha Christie. Tabamatu olemusega naine". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Kuku raadio järjejutuminutid viivad teid sel nädalal Agatha Christie salamaailma. Terve oma karjääri jooksul püüdis ta jätta muljet, et on tavaline koduperenaine. Kuid tegelikult armastas kiireid autosid, käis Hawaiil surfamas ja huvitus moodsast psühholoogiast.

Miljenko Jergović, „Sarajevo Marlboro“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Madis Vainomaa. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes lugusid Miljenko Jergovići raamatust „Sarajevo Marlboro“. Mis juhtub Bosnia inimeste armsa argipäevaga, kui neile langeb nagu selgest taevast kaela suur sõda?

Suzanne Simard, „Emapuud otsimas. Metsa tarkuse avastamine“, tõlkinud Kalle Klein ja Marju Randlane. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Selles silmi avavas ja kaasahaaravas raamatus jutustab Kanada metsaökoloog Suzanne Simard, kuidas tal õnnestus aastakümnete jooksul tehtud katsetega tõestada, et puud suhtlevad omavahel. Nimelt moodustavad nad maa-aluse seeneniidistiku abil tervikliku võrgustiku, mille kaudu üksteist tajutakse, sidet peetakse ja suheldakse. Nii nagu inimeste elugi, sõltub ka metsaühiskond, millele kogu meie olemasolu siin planeedil toetub, koostööst, vastupidavusest ja kokkuhoidmisest.

Marju Kõivupuu, "Eesti mütoloogia algajale. Jumalatest ja hiidudest tontide, näkkide ja muude õudasjadeni". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Kuku raadio järjejutuminutid suunduvad sel nädalal jumalate, hiidude, tontide, näkkide ja muude õudasjade maailma. Kuidas meie mütoloogilised tegelased välja kujunesid ja missugust elu elavad nad tänapäeval, sellest jutustab Marju Kõivupuu uus raamat "Eesti mütoloogia algajale".

Ilja Prozorov, „D train. Roheline piinapink“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Katrin Väli. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal saame Kuku raadio järjejutuminutes teada, millised seiklused ja värvikad tegelased ootavad ees Sašat, kui ta otsustab lahkuda Usbekistanist ja kolida New Yorki.

Natsume Sōseki, "Noorsand". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Maarja Jaanits. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Jaapani kirjanduse klassiku Natsume Sōseki romaanist "Noorsand”. Maale õpetajaks sattunud noormees satub kõiksugu lõbusatesse sekeldustesse ja vastasseisudesse küll õpilaste, küll kolleegidega.

Daphne du Maurier, „Rebecca“. Inglise keelest tõlkinud Virve Krimm. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Noor, varanduse ja väljavaadeteta naine tutvub jõuka leskmehe Maxim de Winteriga. Põgusa tutvuse järel paar abiellub ja kolib elama mehe luksuslikku Manderley mõisa. Värske proua de Winter mõistab peagi, et tal tuleb silmitsi seista liigagi elusa mälestusega maja eelmisest perenaisest. Veetleva ja mõistatusliku Rebecca saatusest abikaasa vaikib, kuid talle on endist viisi tulihingeliselt truu majapidajanna proua Danvers. Manderley saladus vallutab üha kindlamini uue proua de Winteri meeled ning teda hakkab painama halva eelaimuse jäine haare ...

Zdeněk Jirotka, „Saturnin". „Loomingu Raamatukogu" kuldsari. Tõlkinud Leo Metsar. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Zdeněk Jirotka raamatust „Saturnin“. Ustava teenrina püüab Saturnin kaitsta oma isandat pealetükkivate naiste ja sugulaste eest, kuid tõmbab ta hoopis uutesse sekeldustesse.

Andris Feldmanis ja Livia Ulman, „Erik Kivisüda“. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Kui ta elu päevapealt muutub ja nad perega tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada. Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Lapsed võtavad ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis kubiseb ohtlikest piraatidest. Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.

Reet Hiiemäe, Mare Kõiva, ”Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis”. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Meie esiemade elu oli tulvil rituaale. Need olid kombed, mida pärandati põlvest põlve ja mida leidus pea igas eluvaldkonnas ning need olid tihedalt seotud naise rolliga peres ja ühiskonnas. Folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva tutvustavad erinevaid naise eluga seotud rituaale: olulisemate eluetappide juurde kuuluvad kombed, aastaringiga seotud tavad, tervise-, kaitse- ja ilurituaalid. Eraldi peatükid räägivad ravitsejatest ja nõiaprotsessidest ning nüüdisaja naiste rituaalimaailmast.

Carl Hermann Hesse, "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide maakonnaarsti mälestusi". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Tiiu Relve. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Hermann Hesse vanaisa memuaaridest, kus ta kirjeldab oma lapsepõlve ja üliõpilasaega Tartus ning doktoritööd Paides.

Ulrich Alexander Boschwitz, „Reisija“. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Berliin, november 1938. Sünagoogid on põlema süüdatud, juutide ärid ning kodud rüüstatud. Tänavatel, kus õhk on teadmatusest ja hirmust raske, patrullivad juudi mehi jahtivad natsijõugud. Ärimees Otto Silbermannist on üleöö saanud ebasoovitav isik, kes püüab ühtäkki vaenulikuks ja võõraks muutunud kodumaalt põgeneda. Oma meeletul teekonnal läbib Otto kaosesse langeva Saksamaa ja kohtab nii uue režiimi vastaseid kui ka neid, kes Adolf Hitleri maailmanägemusele kogu hingest kaasa elavad.

Howard Blum, "Salamõrvarite öö. Rääkimata lugu Hitleri salaplaanist tappa Roosvelt, Churchill ja Stalin". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid 1943. aastasse, kui toimus liitlaste tippkohtumine Teheranis. Sellest teada saanud natsid võtsid ette hulljulge missiooni, et tappa kolm kõige tähtsamat meest maailmas.

Tiina Sööt, „Minu Rumeenia. Absurdi armunud“. Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku raadio järjejutuminutid teid Rumeeniasse. Objektiivselt võttes on Rumeenias kõik halvasti: vaesus, reostus, häbitu korruptsioon ja absurdne bürokraatia. Samas on seal vabadust, siirust, ehedust ja elujõudu, millest mujal võib puudust tunda.

François Mauriac, "Armastuse kõrb". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Henno Rajandi. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Nobeli preemia laureaadi François Mauriaci romaanist "Armastuse kõrb". On see kõrb, kus armastust polegi, või tuline maastik, kus võib surra janusse armastuse järele?

Edward St Aubyn, „Pimekatse“. Postimehe kirjastuselt. Inglise keelest tõlkinud Inna Feldbach. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutt viib kuulaja rahvarohkesse Londonisse, asuursinisesse merre ulatuva Cap d’Antibes’i neemele, looduskaunile Big Suri rannikule ja Sussexi maakonna metsastatud nurgakesesse, kus ökoloogiat, psühhoanalüüsi, geneetikat ja neuroloogiat puudutavaid küsimusi lahkavad teadmisjanused tegelased leiavad end üha sagedamini juurdlemas armastuse, hirmu ja vapruse üle ning püüavad saada aru, miks me mõnikord põgeneme selle eest, mida iseendast ja oma lähedastest teame.

Justine Picardie, "Miss Dior. Lugu moest ja vaprusest". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku raadio järjejutuminutid meid okupeeritud Pariisi, kus Christian Dior lihvis oma disainerioskusi, tema õde Catherine aga pühendus vastupanuvõitlusele. Kes oli see naine, kes mõjutas Diori loomingut tohutul määral?

Natsume Sōseki, "Noorsand". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Maarja Jaanits. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Jaapani kirjanduse klassiku Natsume Sōseki romaanist "Noorsand”. Maale õpetajaks sattunud noormees satub kõiksugu lõbusatesse sekeldustesse ja vastasseisudesse küll õpilaste, küll kolleegidega.

Manona Paris, "Meie taluköök. Hakka uuesti elama". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal läheb Kuku raadio Järjejutt külla Manona Parise talukööki, mida täidab värske kohvi, šašlõki ja ahjusooja leiva lõhn. Oma raamatus jagab ta kogemusi suure naise elust meie kultuuriruumis ning vaatab toidule – ja iseendale – uue, armastava pilguga.

Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“. Postimehe kirjastus. Loeb Priit Rand. On 1961. aasta lämbe augustikuu Viljandis. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.

Valeri Panjuškin, "Hunditund. Ukraina sõja põgenike lugu". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites saame tuttavaks nii Ukraina sõjapõgenike kui ka mitme vabatahtlikuga, kes on võtnud oma südameasjaks neid igati aidata. Südant kripeldama panevad lood teekonnast rahulikku maailma.

Peedu Saar, „Loomad“. Loomingu Raamatukogult. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutu tegelasteks on tigu, kes tahab taevasse minna, pisut suitsiidne jänes, kõike mäletav haug ja muidugi poiss ning tüdruk. Mis nende kõigiga juhtus, sellest jutustab teile Peedu Saare uus lühiromaan „Loomad“.

Steven Tyler, David Dalton, "Kas see lärm mu peas segab sind?". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme sel nädalal katkendeid Aerosmithi käilakuju Steven Tyleri elulooraamatust. Midagi varjamata räägib ta oma raamatus kõigest – noorusest Bronxis, Aerosmithi edust ja laulude loomisest, narkosõltuvusest ja paljust muust.

Marion Chesney, "Kiirustav surm". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme sel nädalal katkendeid Marion Chesney teisest leedi Rose'i romaanist. Asudes uurima ühe noore salongilõvi surma, sukeldub leedi Rose Londoni seltskonnaellu ja avastab, et tegemist ei olnudki enesetapu, vaid väljapressimisega.

John Fante, „Oota kevadeni, Bandini“. Inglise keelest tõlkinud Lauri Saaber. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Moodsa ameerika kirjanduse meistriteos „Oota kevadeni, Bandini“ on värvikate tegelastega poeetiline ja liigutav lugu rõhuvast vaesusest, frustreeritud maskuliinsusest, traagilistest armusuhetest ja tormilise noorukiea katsumustest.

Jelena Tšižova, „Naiste aeg“. Loomingu Raamatukogu. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Järjejutu tegevus leiab aset Leningradis ajal, kui kommunismi jõudmiseni on jäänud 20 aastat. Vähemalt usub nii tehasetöölisest üksikema Antonina, kellele ametiühing on eraldanud toa ühiskorteris koos kolme vana naisega. XX sajandi esimese poole tormilistes sündmustes kõik lähedased inimesed kaotanud memmedest saavad Antonina tütre tegelikud kasvatajad ja see kasvatus on olude kiuste kõike muud kui nõukogude inimese oma.

Samantha Silva, „Armastus ja raev. Mary Wollstonecrafti lugu“. Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. On lämbe suvelõpp Londonis aastal 1797. Õhus on õunapiruka lõhna ja kogenud ämmaemand mrs B on veendunud, et kohe-kohe sünnib siia maailma veel üks tüdruk. Ent siis ei lähe kõik päris nii, nagu peaks. Äsjast sünnitajat raputavad üha tugevamad palavikuhood ja hääbuv ema jutustab oma vastsündinud tütrele – linnupojale – mõne päeva jooksul enda eluloo. See ema on Mary Wollstonecraft, Briti kirjanik ja filosoof, üks esimesi, kes võttis avalikkuses sõna naiste õiguste kaitseks. Last, kes tema kõrval päev-päevalt kosus, tunneme nüüd kui Mary Shelleyt, „Frankensteini“ autorit.

Mae Lender, "Minu Lõunamaa. Klantspildi taga". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal vaatame Kuku raadio Järjejutuminutites tuhandeid turiste reisile meelitavate klantspiltide taha. Milline on tegelikult elu paradiisisaarel? Kuidas mõnuleda Türgi saunas, uidata Korfu salarandadel ja veeta mesinädalaid Mauritiusel?

Guntis Berelis, „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“. Loomingu Raamatukogult. Läti keelest tõlkinud Contra. Loeb Rando Tammik. Kuku raadio järjejutuminutites saame sel nädalal teada, miks peab ühes heas jutus olema ka üks laip, kuidas käituda Läti külabaarides ja mis siis ikkagi on ühe lätlase lemmiktoit.

Orlando Figes, „Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd“. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Inglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi mahukas ja detailne teos on haarav jutustus 19. sajandi rahvusvahelisest kõrgseltskonnast, kunstist ja kapitalist. Kuidas sai alguse selline kultuurielu, nagu me tänapäeval endastmõistetavaks peame? Nagu Figes märgib, on peaaegu kõik tsivilisatsiooni suured edusammud toimunud kosmopoliitsuse kõrgperioodidel – ajal, mil inimesed, ideed ja kunstilooming liiguvad rahvaste vahel vabalt.

Jean-Marc Loubier, "Louis de Funèsi suured ja väikesed jalutuskäigud". Tõlkinud Madis Jürviste. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Sel nädalal viib Kuku raadio järjejutt teid jalutama koos kuulsa Prantsuse koomiku Louis de Funèsiga. Kuuleme katkendeid tema biograafiast, mis heidab filmide, lavastuste ja näitlejatööde kõrval pilgu ka euroopa komöödiakuninga eraellu.

Justus Lipsius, "Laimamisest. Meelekindlusest". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Kristi Viiding. Loeb Rando Tammik. Kuku raadio järjejutuminutites heidame sel nädalal pilgu 16. sajandi mõttemaailma. Teejuhiks on meil Madalmaade humanistlik mõtleja Justus Lipsius, kelle õpetuse keskmes oli kristliku kannatamise asemel meelekindlus ja teadlik mõttetöö iseeendaga.

Steven Tyler, David Dalton, "Kas see lärm mu peas segab sind?". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme sel nädalal katkendeid Aerosmithi käilakuju Steven Tyleri elulooraamatust. Midagi varjamata räägib ta oma raamatus kõigest – noorusest Bronxis, Aerosmithi edust ja laulude loomisest, narkosõltuvusest ja paljust muust.

Piret Tali, "Minu Kalamaja. Hipsteriks saamatu". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal suundume Kuku Raadio Järjejutuminutites põnevale Kalamaja tuurile, käes Piret Tali uus raamat, milles ta jagab oma mõtteid ja tähelepanekuid uue Kalamaja sünnivaevadest, renessansist ja keskklassistumisest kahekümne aastaga.

Hillary Rodham Clinton, Louise Penny, „Hirmu paine all“, (tõlkinud Karin Suursalu). Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi. Samal ajal, kui värske riigipea astub esimest korda kongressi ette, saab välisteenistuse noor ametnik Anahita Dahir oma telefoni segase sõnumi. Ta mõistab liiga hilja, et sõnum oli kiirustades kodeeritud hoiatus. Vastse välisministri silme ees rullub lahti katastroofiline stsenaarium. Peatselt saab selgeks, et esialgu terrorirünnakutena tundunud sündmuste haare on hirmuäratavam, kui võimukoridorides aimata osati...

Sophie Benedict, "Grace Kelly ja armastuse hurm". Tõlkinud Triin van Doorslaer. Kirjastus Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Vanemate tahte vastaselt kolib 17-aastane Grace Kelly üksinda Philadelphiast New Yorki, et õppida seal näitlemist. Ta sukeldub Manhattani kirevasse maailma ja annab endast kõik, et saada tõeliselt heaks näitlejaks. Filmimaailma võimsate meeste ning tolle aja noortele naistele seatud ühiskondlike ootuste kiuste suudab Grace oma kutsumusele truuks jääda ning tõuseb filmilegendi staatusesse. Grace Kelly oli tõeline filmiikoon, muusa ja staar, kes pühendus näitlemisele kogu hingega. Sama kirglikult suhtus ta ka armastusse, otsides tingimusteta seda ainsat ning õiget.

Tarvi Tiits ja Timo Porval, "Just nii, härra seersant". Kirjastuselt Lifedive. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuulete Kuku Raadio järjejutuna kahe ajateenija lugusid Eesti kaitseväest ja kordusõppustest. Siin on palju vahetuid kogemusi, ilusaid ja valusaid hetki, aga ka sõdurikavalusi ja tobedaid nalju. Suurepärane raamat kõigile, keda ajateenistus veidigi puudutab.

Serhi Žadan, "Depeche Mode". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Riina Roasto. Loeb Priit Rand. Sel nädalal viivad Kuku Raadio järjejutuminutid teid 93. aasta Harkivisse. Kolm sõpra asuvad otsima Karburaatori-Sašat, kuid satuvad hoopis pöörastesse seikustesse. Ukraina kirjaniku, muusiku ja kodanikuaktivisti Serhi Žadani romaan "Depeche Mode". Loomingu Raamatukogult.

Mae Lender, "Minu Lõunamaa. Klantspildi taga". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal vaatame Kuku Raadio Järjejutuminutites tuhandeid turiste reisile meelitavate klantspiltide taha. Milline on tegelikult elu paradiisisaarel? Kuidas mõnuleda Türgi saunas, uidata Korfu salarandadel ja veeta mesinädalaid Mauritiusel?

Peter Mayle, "Minu 25 aastat Provence'is". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Kuku Raadio järjejutuminutid viivad meid sel nädalal Provence'i, mis on olnud paljude Peter Mayle'i romaanide peategelaseks. Oma viimases teoses meenutab ta seal veedetud aastaid ning jutustab muhedaid lugusid nii kohalikest inimestest, toitudest, turupäevadest kui paljust muust.

Bernardo Atxaga, “Need taevad”. Baski keelest tõlkinud Merilin Kotta. Loeb Priit Rand. 37-aastane äsja vanglast vabanenud naine asub teele kodulinna, tema suur soov on jätta selja taha ETA liikme minevik ja alustada uut elu. Selgub aga, et minevikust tulevikku ei pääse sama muretult kiirteed mööda kihutades nagu Barcelonast Bilbaosse.

Epp Petrone, "Linnutee koodid". Kirjastuselt Rahva Raamat. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuulete Kuku Raadio järjejutuna katkendeid romaanist „Linnutee koodid”. Mis juhtub siis, kui maailma asuvad päästma šamaan ja reklaamiguru? Kuidas korraldada konverents Noa-aegsest veeuputusest? Ja mida teha siis, kui hoiatus vallandab paanika ja põgenemise?

Susanna Clarke, "Piranesi". Tõlkinud Hana Arras. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Briti kirjaniku Susanna Clarke’i romaani „Piranesi“ tegevustik leiab aset unenäolises alternatiivreaalsuses. Peategelene Piranesi elab Majas, kus ruumid on lõputud, koridorid otsatud ja saalide labürinti on vangistatud ookean, mille lained paiskuvad kobrutades mööda treppe üles. Piranesi elab selleks, et kaardistada Maja iga nurk teadlase põhjalikkusega. Siin elab ka mees nimega Teine, kes palub Piranesi abi uurimistöös Suure ja Salajase Teadmise kohta. Avastusretkede käigus avastab Piranesi märke täiesti uuest maailmast ja järk-järgult koorub välja hirmutav tõde.

Daniel Levitin, "Edukas vananemine". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Sellel nädalal saame Kuku Raadio järjejutuminutites teada, kuidas edukalt vananenda. Neuroteadlane Daniel Levitini jagab oma raamatus praktilisi nõuandeid, kuidas hoida oma mälu ja kuidas saab igaüks varakult valmistuda aktiivseks ja õnnelikuks vanaduseks.

Margaret Atwood, „Tantsutüdrukud“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Ann Alari, Malle Klaassen ja Anu Lutsepp. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku Raadio järjejutuminutid meid Kanada müstilise ja karmi looduse rüppe, kus elavad Margaret Atwoodi lugude meisterlikult loodud tegelased.

Fjodor Dostojevski, „Kurjad vaimud“. Tõlkinud Virve Krimm. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Vaikses Venemaa provintsilinnakeses asub tegutsema äärmuslik rühmitus, mille sihiks on tsaari kukutamine ja võimuhaaramine. Grupi liidrid värbavad fanaatikuid, kes oleksid valmis ülla eesmärgi saavutamiseks korda saatma võikaid tegusid. Nihilistlikest ideaalidest joovastunult alistutakse oma deemonite kutsele, hüljatakse inimlikkus ja tuuakse revolutsiooni nimel ülim ohver... Dostojevski süngeim romaan heidab kriitilise pilgu 19. sajandi teises pooles Tsaari-Venemaal kanda kinnitanud revolutsioonilistele ideedele ja neid levitanud poliitilistele radikaalidele. Hoogsa krimiromaanina esitatud loo ajaloofilosoofiline sõnum rabab 21. sajandi lugejat oma ettenägelikkusega: nendesamade kurjade vaimudega võitleb inimkond meiegi ajal.

Nikolai Gogol, „Surnud hinged“. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. N. linnakesse saabub mõistatuslik isand Tšitšikov, kes asub järgemööda külastama kohalikke mõisnikke, tehes igaühele neist ebatavalise ja sünge ettepaneku. Nimelt soovib külaline osta surnud hingi – pärisorje, kes on siit ilmast lahkunud, aga rahvaloenduse järgi veel elavate kirjas. „Surnud hinged“ on ühtaegu salvav pilkelugu ja irooniline vaade ühiskonnale, kus lokkab korruptsioon, ahnus, rumalus ja ülespuhutus. Tänu ajatule ja intelligentsele huumorile ning üleelusuurustele karakteritele on Gogoli meistriteos teeninud kindla koha 19. sajandi vene kirjanduse hiilgavaimate pärlite seas.

Romain Gary, „Tuulelohed“. Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Raamatu väljaandmist toetas Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis. On aasta 1932. Tüünes Normandia külas elab 10-aastane poiss Ludo koos oma lahke ja ekstsentrilise onu Ambroise’iga, kes valmistab imetoredaid tuulelohesid. Ühel päeval kohtab Ludo maasikavälul noort poola aristokraati Lilat ning armub pöördumatult. Nõnda saab alguse liigutav lugu ühe mehe eluaegsest igatsusest naise järele, kes vastab neile tunnetele alles siis, kui Euroopa on langemas II maailmasõja õuduste küüsi. Pärast sakslaste sissetungi Poola läheb Lila perekond kaduma ning Ludo asub oma armastuse ja armastatute, kodumaa ning lõpuks ka iseenese päästmise teekonnale.

Melanie Blake, "Armutud naised". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku Raadio järjejutuminutid teid seebioperite armutusse maailma. Väsinud telesari "Pistrikulaht" saab uued omanikud. Kuid oodatud edu asemel läheb stuudios lahti raevukas suhtedraama, mis peagi lõppeb mõrvaga.

Carlo Levi, „Kristus jäi pidama Ebolis“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heete Sahkai. Loeb Priit Rand. Sel nädalal kuuleme Kuku Raadio järjejutuminutites Itaalia kirjaniku ja maalikunstniku Carlo Levi autobiograafilist jutustust “Kristus jäi pidama Ebolis”. 1935. aastal saatis fašistlik režiim Levi asumisele Lõuna-Itaalia mägikülla. Sealsete talupoegade arhailine eluviis jättis talle kustumatu mulje, see tuletas meelde progressi käigus ununenud väärtusi ja tõi ta intellektuaalide elevandiluutornist alla maa peale.

Anne Enright, „Ununenud valss“. Postimehe kirjastuse romaanisarjast. Tõlkinud Karin Suursalu. Loeb Kristi Aule. Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu. Ja last, kes tuli ta ellu mitme inimese hinge peeglina. Last, kes nägi Ginat suudlemas tema isa. Last, kes nägi oma isa suudlemas Ginat. Last, kelleta ei oleks kõik ehk niimoodi läinud. Raamatu väljaandmist toetas Literature Ireland.

C.W. Gortner, "Marlene". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites lugusid kuulsa Marlene Dietrichi eluteelt. Saame teada, kuidas vaesuses kasvanud tüdrukust sai laulja, kuidas ta vahetas koduse keskklassi säravate kabareede vastu ja kuidas „Sinine ingel” tegi Marlene Dietrichist filmistaari.

Andres Sarapuu, "Purelevad koerad". Kirjastuselt Gallus. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme liigutavat lugu noorukist, kelle elu kisub kiiva ja kes ühel päeval leiab end tõelisest põrgust ehk vanglast, nii nagu see oli vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastulekut. See on romaan headusest, vaprusest ja eneseületamisest.

Arto Paasilinna, „Jänese aasta“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Sirje Kiin. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal saame Kuku Raadio järjejutuminutites tuttavaks vahva jänesepojaga, kes pöörab ühe tüdinud toimetaja elu täiesti uutele radadele. Arto Paasilinna ürgsoomelik ja muhe seikluslugu „Jänese aasta“ Loomingu Raamatukogult.

Järjejutt: jarjejutt_2022-01-14

Yōko Ogawa, „Kustunud mälestuste saar“. Jaapani keelest tõlkinud Alari Allik. Postimehe kirjastuselt. Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Loeb Kristi Aule. Mis jääb alles, kui kõik kustub? Nimetu saare nimetutel kallastel haihtuvad asjad: kõigepealt linnud, siis roosid ja paadid... Paljud saare elanikud ei märkagi, kuidas ümbritsev vähehaaval olematusesse libiseb. Need vähesed aga, kes kadunut veel mäletavad, elavad pidevas hirmus salapolitsei ees, kes hääbunud esemed ja unustamisvõimetud inimesed hirmuäratavate mälujahtide käigus minema viivad. Kui painajaliku loo peategelane, noor romaanikirjanik, avastab, et ka tema toimetaja võib peagi politsei haarangutes kaduma minna, otsustab ta aidata mehel põgeneda. Peagi tuleb tal silmitsi seista küsimusega – kuidas ja kellele kirjutada romaani, kui keegi ei mäleta enam sõnu ega tunne asju, mida need kunagi ammu tähistasid. Ja kuidas saavad teineteist armastada mees, kes kunagi midagi ei unusta, ja naine, kes enam midagi ei mäleta?

Moritz von Kotzebue, "Vene sõjavang prantslaste seas". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Agur Benno. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal viivad Kuku Raadio järjejutuminutid teid põnevale teekonnale 19. sajandi Leedu aladelt Prantsusmaale. Oma seiklustest Napoleoni armee sõjavangina jutustab Ida-Virumaalt pärit ohvitser Moritz von Kotzebue.

Tatjana Jegorova, "Andrei Mironov ja mina". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal saame Kuku Raadio järjejutuminutites kaasa elada kuulsa vene teatri- ja filminäitleja Andrei Mironovi ning Tatjana Jegorova kirglikele, kuid keerulistele suhetele teatrimaailma intriigide ja kadeduse keskel. See on Tatjana Jegorova autobiograafiline romaan suurest armastusest elus ja teatris.

Rosa Liksom, "Kupee nr 6". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viib Kuku Raadio järjejutt teid pikale reisile läbi endise Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse. Vene õnneotsija ja Soomest pärit arheoloogiatudeng veedavad rongis pikki nädalaid, avastavad koos inimtunnete sügavusi ning loovad meie jaoks allegoorilise pildi toonasest hiigelriigist.

Lev Tolstoi, „Anna Karenina“. Tõlkinud Selma Holberg. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. „Anna Karenina“ on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennekõike on see aga lugu ühest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ühiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise lõpplahenduseni. Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva sündmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid põlvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud täiuslikuks kunstiteoseks.

Ene Sepp, "Minu Colorado. Suuskadel kuradi jälgedes". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku Raadio Järjejutuminutid teid Coloradot avastama. Colorados suusapatrullina töötav Ene Sepp tutvustab meile selle osariigi värvikirevat ajalugu ja olevikku, maalilisi kanjoneid, mägijärvi ja matkaradasid.

Birk Rohelend, „Kes tappis Otto Mülleri?“. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Sume suveöö on vaevu jõudnud mõisaperemehe sünnipäevale sametise joone alla tõmmata, kui majas kärgatab lask. Otto Müller, keda kõik teadsid, aga vähesed armastasid, on surnud. Juhtumiga asuvad tegelema kogenud politseiuurija Gabriel Vanem ja tema verivärske paariline Agnes Maramaa. Perekonna ja uurijate omavahelistest suhetest kujuneb pinev kassi-ja-hiire-mäng, kus igaühel on oma tõde ja õigus ning midagi maailma eest varjata. Raamat „Kes tappis Otto Mülleri?“ juhatab sisse uue kodumaise krimisarja, kus põnevust ei paku üksnes kuritegude lahendamine, vaid ka inimsuhted.

Tsitsi Dangarembga, "Närvilised olud". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heili Sepp. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku Raadio järjejutuminutites Zimbabwe esimese mustanahalise naiskirjaniku Tsitsi Dangarembga romaani „Närvilised olud“, mis räägib ühe tüdruku teest hariduse ja iseseisvuse poole 60-ndate aastate Rodeesias.

George Orwell, “Birma päevad”. Tõlkinud Maarja Maasikas. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. John Flory, Briti puidukaupmees Birmas, tunneb üha süvenevat võõristust kohalike inglaste ja nende varjamatu igapäevarassismi vastu. Kaasmaalastele on omakorda mõistetamatud Flory “ohtlikud vaated” ja sõprus tumedanahalise doktor Veraswamiga. Eksklusiivse Euroopa klubi seinte vahel peetavates ksenofoobsetes keskusteludes osaleb Flory üsna loiult. Ent siis saabub linnakesse nooruke inglanna Elizabeth ning aastaid rõhuva troopikakuumuse eest alkoholi ja armukeste rüppe põgenenud Florys tärkab uus lootus ja tarm. George Orwelli debüütromaani tegevustik leiab aset Birmas, kus Briti krooni mõjuvõim ja haare on hääbumas. Ühiskonnas lokkab korruptsioon ja süvenemas on imperialistlikud eelarvamused pärismaalaste kohta. Üha enam paljastub Briti Raj’i pahupool.

David Safieri vaimukas krimilugu endise Saksamaa liidukantsleri uutest seiklustest — "Miss Merkel. Mõrv Uckermarkis" . Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal saame Kuku Raadio Järjejutuminutites teada, millega tegeleb Angela Merkel pensionil. Rahulik maaelu ja küpsetamine on tema jaoks igavad, kuid õnneks leitakse lossi vangikongist mürgitatud laip...

H. E. Bates, "Oo, kaunis maikuu. Sõõm Prantsuse õhku". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Kuku Raadio Järjejutuminutid lähevad sel nädalal külla Larkinite perele, kelle mõnusat maaelu tabab välk selgest taevast – maksuinspektor. Mis edasi juhtuma hakkab?

Theodor Kallifatides, "Taplus Trooja pärast". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Anu Saluäär. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku Raadio järjejutuminutites, mis siis ikkagi juhtus Trooja linna all. Rootsi kirjaniku Theodor Kallifatidese meelest on "Ilias" „kõige mõjuvam sõjavastane luuleteos“ ja seetõttu andiski ta sellele kaasaegse vormi.

Margaret Atwood, “Kassisilm”. Tõlkinud Tiia Rinne. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Maalikunstnik Elaine Risley naaseb pärast neljakümneaastast eemalolekut kodulinna Torontosse. Teda kummitavad mälestused lapsepõlves läbielatud julmusest ja reetmisest. Minevikuvarjudest põimitud troonil istub Cordelia – kunagine parim sõbranna ja suurim kiusaja. „Kassisilm“ on romaan, kus lapsed mängivad oskuslikult õelaid mänge, jättes seeläbi üksteisesse igikestvad hingehaavad.

Lori Gottlieb, "Võibolla sa peaksid kellegagi rääkima". Kirjastuselt Helios. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal elame Kuku Raadio Järjejutuminutites kaasa kuulsa Ameerika psühhoterapeudi eneseotsingutele. Ta avastab üllatusega, et tal on täpselt samad probleemid nagu tema patsientidel. See on avameelne ja humoorikas lugu teraapiamaailma telgitagustest.

Andrew Morton, "Elizabeth ja Margaret". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku Raadio Järjejutuminutid teid Briti kuningakoja tagakambritesse. "Elizabeth ja Margaret" on lugu kahest õest, kellest vaid üks võis saada kuningannaks. Andrew Mortoni raamat kirjeldab õdede idüllilist lapsepõlve, varjatud elu sõja ajal ning hargnenud eluteid pärast Elizabethi troonile asumist.

Mare Mätas, "Minu Kihnu. Külas või külata." Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Raamatus „Minu Kihnu“ jutustab Mare Mätas saarlastest värvikaid lugusid, kuid otsib ka vastuseid suurematele küsimustele. Kas Kihnu moto-amatsoonid on Euroopa viimane matriarhaat? Ja kas Kihnu kultuuri tohib lõputult müüa?

Lotta Olsson "Surnute tõeline arv". Tõlkinud Aet Varik. Loomingu Raamatukogult. Loeb Kristi Aule. Luuletaja ja lastekirjaniku Lotta Olssoni romaani peategelane kaalub oma elu tehtud ja veel tegemata valikuid. Miks me üht või teist asja just nii teeme, kas sellepärast, et tahame, või sellepärast, et peab – sest nii ju tehakse, olgu küsimus siis suhtemustrites või kergkäru kaubamärgis. Veel on see raamat keelest, sellest, kuidas me maailma ja inimesi ja asju nimetades neid määratleme ja vahel ka nägema hakkame.

Erich Maria Remarque, „Taeval ei ole soosikuid”. Tõlkinud Tarvi Talv. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Šveitsi kõrgmäestiku sanatooriumisse saabub Clerfayt, et külastada oma võidusõitjast kolleegi. Tuberkuloosipatsientide seas on ka Lillian, kelle usk tervenemisse hakkab hääbuma. Lõpliku tõuke ravilt lahkuda ja surmaeelseid kuid täiel rinnal kogeda annab neiu parima sõbranna surm. Lillian mõistab, et haiglaseinte vahel vajuvad patsiendid varjuriiki vaid anonüümse statistikana. Lillian ja Clerfayt alustavad ühist reisi läbi kevadise Euroopa. Ringraja pööraste kurvide ja eluohtliku kiirusega harjunud Clerfayt tunneb oma surelikkuse üle naerva Lilliani poole üha tugevamat tõmmet ning ühtäkki tekib seni külmavereliselt ja kartmatult surmale otsa vaadanud paari südamesse kaotushirm.

Claudia Piñeiro, “Neljapäevased lesed”. Tõlkinud Eva-Stina Randoja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Lukustatud väravate taga – lihtrahva vaesusest, kõntsast ja kuritegevusest eemal – elavad Scagliad ja nende sõbrad varjatult elu, kust ei puudu truudusetus, alkoholism, üle oma võimete elamine ja õnnetud abielud. Kui kaugele on meeleheitel inimesed valmis minema, et säilitada petlikku muljet heast elust?

Natan Dubovitski, „Nulli lähedal”. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Nõukogude Liidu lagunemise järgsest ebastabiilsusest kannustatuna haarab Jegor Samohhodov ohjad ning kappab uljalt kauboikapitalismi keerisesse. Oskuslikult tõde väänav meistermanipulaator satub poolkriminaalsesse kirjandusjõuku, mille argitegevus hõlmab keelatud raamatute väljaandmist, meeleheitel luuletajate ärakasutamist varikirjanikena, pistiseandmist ja valeuudiste tootmist. Endise armastatu röövmõrv heidab Jegori südametunnistuse ja ambitsioonid aga kaosesse ning mehe silmapiirile jääb terendama üksnes kättemaks.

Nellie Bly: “72 päevaga ümber maailma” Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Riina Jesmin. Loeb Kristi Aule. Sellel nädalal viivad Kuku Raadio järjejutuminutid teid ümbermaailmareisile koos Nellie Bly'ga, keda täna peetakse Ameerika uuriva ajakirjanduse eelkäijaks. Vähesele ettevalmistusele vaatamata, suutis Bly Jules Verne'i romaani tegelasi ületada ja oma seiklustest ka põnevalt kirjutada.

André Aciman “Kutsu mind oma nimega” Kirjastus Postimees. Loeb Priit Rand.

Urmas Vadi "Hing maanteeserval". Kirjastuselt Kolm Tarka. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuulete Kuku raadio järjejutuminutites novelli "Küla" Urmas Vadi äsja ilmunud raamatust "Hing meenteeserval". See on lugu ühest üksikust ja veidi kummalisest külast, kus keegi ei loe luulet, aga mille elanikud ise kõik kirjutavad luulet. Lisaks tõstatuvad küsimused, kes on oma, kes on võõras ja kuidas hoida alles oma isikupära.

Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri". Kirjastuselt Varrak. Loeb Kristi Aule. Kuku Raadio järjejutt astub sel nädalal koos Pollyga mööda mereäärse Mount Polbearne'i tänavaid. Oma üllatuseks avastab noor naine vanast pagariärist nii väikese korteri kui ka paraja annuse loovust ja meelekindlust uue elu alustamiseks.

Lukianos, "Surnute kõnelused". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Marilyn Fridolin. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal saab Kuku Raadio järjejutuminutites kuulata Lukianose kõnelusi surnutega. Allilmas saavad sõna kreeka riigijuhid, filosoofid ja jumalad, kes jahvatavad surma ebaõiglusest, nutavad taga maiseid naudinguid ning vaidlevad saavutuste ja aukohtade üle.

Walter Tevis, „Lipugambiit“. Tõlkinud Eda Ahi. Kirjastus Postimees. Loeb Kristi Aule. Kaheksa-aastaselt lastekodusse saadetud Beth Harmonil on kaks võimalust, kuidas trööstitust reaalsusest põgeneda: malemäng ja pisikesed rohelised pillid, mida lastele nende vaoshoidmiseks ja „meeleolu parandamiseks“ jagatakse. Males avaldub Bethi erakordne anne ja ta alistab mängeldes ühe vastase teise järel, jõudes teismelise imelapsena Ameerika Ühendriikide malemängu tippu. See annaks talle võimaluse luua endale uus ja parem elu, kui poleks vaid ootamatut takistust – seletamatut enesehävitustungi. Võidud ja kaotused malelaual kaotavad tähenduse, kui Beth elumängus endalegi ootamatuid käike teeb.

Jean-Christophe Grangé, "Kaiken". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Priit Rand. Kuku Raadio järjejutt viib meid sel nädalal paljunäinud politseiniku Olivier Passani argipäevadesse. Seekord tuleb tal võidelda eriti jõhkra roimariga, kes tegutseb jälgi jätmata. Kui asjasse kistakse ka Passani perekond, algab heitlus elu ja surma peale.

Karen Blixen, „Aafrika äärel”. Tõlkinud Riina Jesmin. Kirjastuselt Postimees. Loeb Kristi Aule. Autobiograafiline romaan on köitev ja lopsakas lugu Aafrikast haritud eurooplanna silmade ja kogemuste kaudu. Karen Blixen viib lugeja maagilisele rännakule, kirjeldades kohalikke kombeid ja kultuuri, värvikaid kogemusi loomadega, hingematvaid maastikke ning kohtumisi südame võitnud ja vahel ka selle murdnud tegelastega.

Michelle Marly, "Madame Piaf ja armastuse laul". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Sellel nädalal viib Kuku Raadio järjejutt meid 1944. aasta Pariisi, kus Edith Piafi peab tõestama, et ta ei teinud koostööd sakslastega. Kohtumine noore ja andeka Yves Montandiga ning armastus inspireerivad teda kirjutama laulu, mis teeb temast legendi.

Stig Claesson, "Sina maga, mina pesen nõud". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Ülev Aaloe. Loeb Rando Tammik. See on vana mehe eneseirooniline ja samas läbinisti südamlik lugu Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast.

Christy Lefteri, „Aleppo linna mesinik“. Kirjastus Postimees. Loeb Priit Rand. Christy Lefteri raamat „Aleppo linna mesinik“ räägib loo mesinik Nurist ja tema abikaasast Afrast, kes on kunstnik. Paar elab õnnelikku elu kaunis Süüria linnas Aleppos. Kui algab kodusõda, jääb Afra nähtud õuduste tõttu pimedaks, ent ellu jäämiseks tuleb neil ette võtta ohtlik teekond: jõuda Türgi ja Kreeka kaudu Suurbritanniasse. Nad rändavad läbi katkise maailma, kus lisaks isiklikule kaotusvalule tuleb seista silmitsi ohtudega, mis hirmutaksid ka julgeimat hinge. Afra ja Nuri suurim proovikivi on aga see, kuidas leida katsumuste keskel tagasitee teineteise juurde.

Ben Macintyre, "Agent Sonja". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Naabrid pidasid teda tavaliseks koduperenaiseks, kuid tegelikult oli Ursula Kuczynski ehk Sonja veendunud kommunist, Punaarmee polkovnik ja väga osav luuraja.

Enn Kaup, "Minu Antarktika. Daamideta tantsuõhtud." Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Rando Tammik. Ilus ja karm Antarktika pakub elamusi kogu eluks. Enn Kaupi viisid Antarktisele helkivate ööpilvede vaatlused. Oma raamatus kirjutab ta mitmest ekspeditsioonist, elust Nõukogude polaarjaamas ja inimestest, kes on teda isetult abistanud.

José Luís Peixoto: "Ei ühtki pilku" Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Leenu Nigu. Loeb Rando Tammik. Kuigi aeg näib selles Portugali külakeses paigal seisvat, elab, armastab ja sureb seal mitu põlvkonda mehi ja naisi. Külakõrtsis tegutseb naeratav kurat ning kirstu suletud hääl jutustab lugusid, mis on ühtaegu kaunid ja mõistetamatud.

Michelle Marly "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Aplausidele vaatamata tunneb Maria Callas ise, et tema hääl väsib ja tal tuleb aeg maha võtta. Veneetsias kohtub ta Aristoteles Onassisega. Hoolimata kõigist takistustest nad armuvad. Lõpuks saab diiva olla lihtsalt naine. Imeilus romaan Maria Callasest, andekast lauljatarist ja kirglikust naisest.

S. K. Barnett, "Tagasi". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Kristi Aule. Vaikne pereelu äärelinnas pööratakse pea peale, kui ühel päeval saabub koju kadunud tütar. Kus ta oli kaksteist aastat? Kuidas ta pääses röövijate käest? Kihthaaval tuleb päevavalgele õõvastav saladus.

Sirpa Kähkönen, "Nõmmeliivatee". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Harriet Toompere. Kuku raadio järjejutt viib meid sel nädalal poeetilisele reisile läbi Soome ajaloo kuni tänapäevani. Prouad rändavad mälestustes tagasi oma nooruaega, meenutavad sõda, Karjalasse jäänud kodumaja ning ammuste kaaslaste saatusi. See on lugu kahe naise pikast sõprusest, mis on tugev ja ilus nagu nõmmeliivatee.

Ann Patchett, "Hollandi maja". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Kui väikesed Danny ja Maeve oma kodust minema kihutatakse, ei aimagi nad, et tegelikult ei suuda nad sealt kunagi lahkuda. Isegi viiskümmend aastat hiljem meenutavad nad ilusaid aegu luksuslikus Hollandi majas, kuni peavad lõpuks kohtuma nendega, kes neid hülgasid. Ann Patchetti "Hollandi maja" on lugu kaotatud paradiisist, armastusest ja andestusest.

Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov, "Õilis isik". Loomingu Raamatukogu Kuldsarjast. Tõlkinud Sulev Hallik. Loeb Rando Tammik. Kuku raadio järjejutuna kuulete sel nädalal lugusid ametnik Filjurini igavast elust, kuni ühel päeval muutub ta täiesti nähtamatuks ja sukeldub nepiaegse Venemaa elukeeristesse.

Albert Camus, "Katk". Kirjastuselt Postimees. Loeb Rando Tammik. Nobeli auhinna laureaadi Albert Camus kirjandusklassikasse kuuluv romaan on neutraalseks jääda sooviv katkukroonika, mis kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus.

Ben Wilson, „Metropol. Inimkonna tähtsaima leiutise ajalugu“. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Sellel nädalal kulgevad Kuku raadio järjejutuminutid maailma ajaloo olulisemates metropolides. Ben Wilson tutvustab meile iidses Urukis, Ateenas, Veneetsias, New Yorgis ja teistes linnades tehtud murrangulisi uuendusi, mis on suunanud kogu inimkonna arengut.

Epp Petrone ja Väike Myy, "Meie taluelu". Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuulete KUKU raadio järjejutuna katkendeid raamatust ”Meie taluelu”. Raamatul on kaks autorit: paar aastat tagasi maale kolinud Epp Petrone ja metsa taga elav memm Ülle, teise nimega Väike Myy. Kahe naise kirjavahetuse teemad katavad taluelu aastaringi: aiandus, põllundus, korilus, laut, aga vahele tuleb juttu ka virvatulukestest ja hingetoidust.